Nr 8 (230) Õ P E TA J AT E PÄ E V
Hea õpetaja võib muuta maailma… Margus Olesk, FS120
Viive-Riina Ruus.
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
Õpetajate päeva eel, 4. oktoobril tunnustasime meie õppejõude. Esmalt rääkis TLÜ emeriitprofessor Viive-Riina Ruus teemal „Kuhu läheb Eesti haridus ja mis on peamised väljakutsed?“ ning seejärel tunnustati paremaid õppejõude.
Muusikalisi rütme ja meloodiaid pakkus akadeemia naisansambel. Auditooriumis ei valitsenud seekord tavapärane formaalne õhkkond, millega suurem osa meist nii väga harjunud on, vaid heideti nalja, diskuteeriti ja tehti showd ehk teisesõnu tunti end vabalt – oli tõeline pidupäev. Ürituse tipphetkeks oli väärika-
mate õppejõudude autasustamine. Esmakordselt valisid kadetid paremaid õppejõudusid, kelle kohta nad andsid ka tabavaid iseloomustusi – milline on see inimene, keda me tunnustame tänukirja ja meenega koos rektori Lauri Taburi käepigistusega. Üllatusesinejana rõõmustas kõiki SKA naisansambel, kes
koorijuhi Teele Uti rütmitrummi ja 2. kursuse politseikadeti Erko Kruusamäe kitarri saatel suutis publikut rütmikate meloodiatega kaasa haarata. Päeva ametlikule osale järgnes koogiga maiustamine, võimalus vestelda ja muljetada. Nii võeti kaasa hea tuju kogu ülejäänud päevaks.
Justiitskolledži parimaks õppejõuks valisid kadetid Andres Põdra, kes sai selle märgiks rektor Lauri Taburilt meene ja käepigistuse.
Finantskolledži direktori Uno Silbergi tunnistasid üliõpilased magistriõppe parimaks kõnelejaks ja parimate konspektide autoriks.
misteta ei saa, aga ilma praktiliste oskusteta poleks kadettidel tulevasel töökohal tõenäoliselt midagi teha. Aitäh praktikajuhendajatele! JKs olid valvuritest tublimad vanemvalvurid Risto Ilves Tallinna, Aleksander Liba Viru ja Janno Raidla Tartu ning kontaktisikutest Natalia Haljaste Tartu vanglast. PÄKis tunnustati Päästeameti juhtivinspektorit Indrek Terast, eksperti Kady Danilast, peainspektorit Georg Kaldet ja büroojuhatajat Margo Lemput. PPKs hinnati enam vanemkonstaablit Jekaterina Paškevitšit
Tallinna kesklinnast, komissari Aivar Seppa Piritalt-Viimsist, piirivalvekaptenit Jaanika Karpi ja piirivalvevanemkonstaablit Jaak Seppa Narvast, vanemkomissare Mariann Kuusmanni ja Serle Lindret vastavalt Kehtnast ja Raplast, vanemkonstaablit Argo Arukase Tartust ning ülemkonstaablit Lembit Kivi Võrust. FKs olid väärikamad MTA revidendid Kaia Kamenev Tallinnast ja Katre Kikkas Tartust, juhtivrevident Reimo Moor Rakverest ning vaneminspektor Aire Soosaar Põhja tollipunktist.
Kadetid valisid paremaid õppejõudusid Kätlin Teedla, FS120 ja Ingemar Palmsaar, KS110
Kas pole imeline alustada päeva naeratusega? Just sellele mõeldes tegutsesid ÕO, PAO ja TKO koos üliõpilasesindusega, et tuua meie toredate õppejõudude näole üks lai naeratus. Õpetajate päeva hommikul kinnitasid väikesed päkapikud kolledžite seintele plakatid: Naerata, täna on Sinu päev! ÜE viis kadettide seas läbi uuringu, selgitades parematest parimad õppejõud. Siin nad on: finantskolledžis Kerly (positiivne isiksus) Randlane, justiitskolledžis Andres (hea huumorisoonega) Põdra, päästekolledžis Feliks (kindlakäeline) Angelstok, päästekolledžis Väike-Maarjas Kaire (pühendunud) Saage, PPAs Murastes Heiki (oma ala spetsialist) Suomalainen, PPAs Paikusel Urmas (müts maha) Krüger, magistriõppes Svea (kõik ka „puupeale selgeks“) Järvet.
Kadetid pidasid õppejõudude puhul väga tähtsaks abivalmidust, sõbralikkust, huumorisoont, positiivsust ja konkreetsust. Naeratav õppejõud muudab tunni palju meeldivamaks – mis muud, kui hoidke südames päikest, siis sädeleb see teie mõtetes, sõnades ja tegudes! Õpetajate päeva tähistamisüritust juhtisid Kätlin Õppejõududele val- Teedla (paremal) ja Ingemar Palmsaar. on vaja häid konspekte. Parimamistatud üllatusega saab lähemalt tutvuda aadressil http:// te konspektide autoriteks valiti: sisekaitse.ee/tudengid/uudised/ JKs Sander Põllumäe, FKs Rein kaunist-opetajate-paeva. Tiivel, PÄKis Feliks Angelstok, Tudengid ei sukeldu väärtusli- Väike- Maarja päästekoolis Kaire kul loenguajal arvutimaailma, kui Saage, PPK Muraste koolis Heihea õppejõud oskab oma ainet õpi- ki Suomalainen ja Paikuse koolis lastele põnevalt ja kaasahaaravalt Urmas Krüger ning magistriõppes edasi anda. Nii valisid üliõpilased Uno Silberg. oma kolledžite parimad kõneleLisaks neile kategooriaile said jad, kelleks said: JKs Andres Põd- tunnustatud parima õpiobjekti ra, FKs Tõnis Elling, PÄKis Raivo looja Erik Rüütel ning parima eSults, Väike-Maarja päästekoolis kursuste loojad Andres Põdra ja Gert Teder, PPA nii Muraste kui Joosep Kaasik. Paikuse koolis Urmas Krüger ja ATAK valis parimaks koolimagistriõppes Uno Silberg. tajaks Mari Käbi ja Indrek KoolOn oluline, et tudeng saab ko- meistri. dus iseseisvalt õppida – selleks On selge, et teoreetiliste tead-
Juhtimiskonverentsi muljeid Anne Valk, ÕSKi juhataja-lektor
10. ja 11. oktoobril peeti Pärnus juhtimiskonverents teemal „Usu küsimus“, milles akadeemiast osalesid rektor Lauri Tabur ja autor. Konverents keskendus seekord küsimustele, mida iga juht endalt ilmselt aeg-ajalt küsib: millesse ma tegelikult usun? kuidas panna oma inimesi olulistesse asjadesse uskuma? kuidas minu uskumused mõjutavad teisi ja organisatsiooni? Teema juhatas sisse Tõnu Lehtsaar, kes rääkis uskumiste psühholoogilisest tähendusest ja mõjust juhtimiskäitumisele, tuues välja, et uskumised tähendavad ennekõike veendumust millegi tõesuses ja enamasti on nende aluseks varem omandatud teadmised, põhimõtted, väärtused ja kogemused. Seega inimesed kujundavad oma uskumused elu jooksul ja ei muuda neid kergekäeliselt. Sarnaste uskumistega inimesed tahavad koos ühist asja teha ja kui varem edasi viinud ideesse enam ei usuta, siis tuleb midagi ette võtta. Lehtsaar rõhutas ka juhi kohalolu ja kättesaadavuse olulisust inimeste jaoks, kuna see annab viimastele kindlustunde, et keegi hoolitseb asjade käigu eest. Kõnekas oli ka MountainVision asutaja ja tegevjuhi Jeff Evansi ettekanne. Ta rääkis oma kogemusest pimeda mägironijaga, kellega nt kaljuronimine, kärestikus
parvetamine, köie abil laskumine ning matkamine ja rattasõit mägedes on midagi muud kui tavapärane. Kõige selle taga on tema sõnul oskus kombineerida oma emotsionaalset ja füüsilist jõudu ning võtta enesestmõistetavana asjaolu, et mõningane ebaõnn on iga teekonna loomulik osa. Evansi pimeda kaaslase lause mäetippu jõudmisel: „Vaade tipust on ülehinnatud“ näitab selgelt, et mitte paar minutit tipus ei ole tähtis, vaid teekond ise. See, et keegi sind usaldas ja sa said raskustega hakkama ning ületasid ennast. Uskumuste puhul ei saa mööda minna ka tabude teemast, millest kõnelesid oma sessioonis Tõnu Vanajuur, David O’Brock, Peeter Simm ja Toomas Varek. Kõnelejad tuletasid meelde, et enamus inimesi on paindlikud ja aktsepteerivad senikaua, kuni olukord on nende jaoks mugav ja lihtne, samas kriitilistes olukordades tuleb välja tegelik suutlikkus teistsugust käitumist või mõttemaailma aktsepteerida. Nende soovitus juhtidele oli murda eelkõige omaenda rigiidsus (jäikus), et mitte olla kinni üldlevinud dogmades, tabudes ja harjumuspärases käitumises. Inspireeriv ettekanne oli veel Annemarie Steenilt, kes rääkis mängimisest ja mängulisusest töökohal. Tõsistele eestlastele võib antud teema tunduda ehk mõnevõrra harjumatuna, kuid ka siin on kõige taga uskumused ja väärtused. Mängulise õhkkonnaga kollektiivi-
des tunnevad inimesed ennast hästi, kuna mäng aitab tulla rutiinist välja ja olla ühtlasi oma töises tegevuses loomingulisem. Annemarie tõi näiteid selle kohta, kuidas töökeskkonda mängulisust luua ja töötajate meeli avada (nt iganädalaste koosolekute korraldamine seistes, st ruumis, kus pole toole, mitte tavapäraselt laua taga ja arvutitega, vestlustes inimestega mõne veidra sõna kasutamine, omapäraste komplimentide tegemine või koos oma inimestega seebimullide puhumine ja muusika kuulamine). Mäng loob inimeste vahele sideme – seda on näha ju ka laste pealt. Seega, nagu Annemarie ütles: „Give your people the „licence to play““. Analoogset teemat puudutas muuhulgas Kuala Lumpuris tehnoloogiaettevõtet juhtiv Vishen Lakhiani, kelle juhitavat firmat on nimetatud maailma kõige lahedamaks ja demokraatlikumaks töökohaks. Oma ettevõtte edu võtmeks peab ta aga… õnnelikkust. Näiteks on neil organisatsioonis salajane üksus ehk SPLASH (Society of Platonic Love, Appreciation, Smiles and Happiness), kes tegeleb inimeste üllatamise ja rõõmustamisega seotud ürituste korraldamisega, milleks võivad olla nii piknik keset kontorit, ühine värskete hommikusaiade söömine kui muu väike vahva asi, mis inimesi rõõmustab. Töölevõtmisel lähtutakse seal firmas peaasjalikult inimese (Järg 4. lk)
Ida-Virumaa stipendium Tiina Karu, õppeosakonna juhataja Selle õppeaasta Ida-Virumaa stipendiumid on määratud. Komisjon otsustas selle sihtstipendiumi määrata maksunduse ja tolli erialale õppima asunud Juta Kukkurile ja politseiteenistuse 3. kursuse üliõpilasele Nikita Golovinile. Palju õnne! Juba kolmandat aastat annab akadeemia õppureile Ida-Virumaa 1300 eurost stipendiumit. Stipendiumi asutamise eesmärk 2011. aastal oli sisekaitselisest õppest huvitatud ja varasemate silmapaistvate õpitulemustega Ida-Virumaalt pärit noorte motiveerimine meie akadeemias õppimiseks ja hilise-
maks tööleasumiseks Ida-Virumaal. Igal õppeaastal antakse välja kuni 2 stipendiumit, millest üks määratakse äsja õppima asunud tudengile ja teine päevases õppevormis juba õppivale kadetile või magistrandile. Stipendiumi määramisel võetakse aluseks motivatsioon õppimiseks ja edaspidiseks töötamiseks Ida-Virumaal, õppeedukus/ sisseastumispunktid ja õppiva kadeti puhul ka kolledži direktori soovituskiri. Eelnevatel aastatel on stipendiumid pälvinud politseiteenistuse kadetid Silver Peuša ja Aleksandr Malkov, päästeteenistuse kadett Andres Sulg ja sisejulgeoleku magistriõppe üliõpilane Ants Kutti.
SÜNDMUSI NOVEMBRIS 6.–8.11 kohtuvad JK 2. ja 3. kursuse kadetid Justiitsministeeriumi vanglate osakonna esindajatega, kellelt kadetid saavad neid huvitavatele küsimustele vastuseid. 8.11 – PPK spordivaldkonna seminar Muraste koolis. 12.11 – SKA lamades surumise MV Kase tn jõusaalis. 13.11 – õppeosakonna vastuvõtutulemuste ja TKO turundustegevuste analüüs ning uue perioodi planeerimine. 18.–22.11 – rahvusvaheline nädal SKA partnerkõrgkoolide välissuhete töötajaile ja õppejõududele eesmärgiga tutvustada SKAd ja siinseid õppimisvõimalusi ennekõike rahvusvahelises moodulis osaledes. 19.–20.11 – PPA korraldab rahvusvahelise „Mõrvakonverentsi“. 20.11 – akadeemia aastakonverents “Ühendav turvalisus”. 21.11 – akadeemia sisekonverents teemal “Ühendav akadeemia”. 22.11 – SKA võrkpalli MV Murastes. 25.–27.11 – SKA sisesõudmise MV. 27.11 on Narva maanteepiiripunktis kolledžite praktikakuraatorite ja tööandjate esindajate aastalõpu koosviibimine. Eesmärk on tutvuda tööprotsessiga Narva maanteepiiripunktis ja piiripunkti saalis teha aastakokkuvõte kolledžite praktikategevustest.
OKTOOBER 2013 REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
SEEKORD DISTSIPLIINIST Uus õppeaasta on täistuuridel käima läinud. Kõrgharidusreformiga kaasnenud muudatused oleme tänaseks edukalt ellu rakendanud, kuid muutusi on veel ees. Sügis on aga akadeemias viimasel ajal esile toonud mitmeid distsipliiniteemasid, millega rektoraat on tegelenud. Need puudutavad nii töötajate kui kadettide suhtumist töösse või õppimisse, vormikandmise eeskirjade rikkumisi ja muid SKAs kehtivate reeglite eiramist. Seepärast olen andnud kolledžijuhtidele ülesande viia oma kolledži päevaõppuritele vähemalt kord kuus läbi kohustuslik rivistus, mille eesmärk on eelkõige õppetööst osavõtu kohustuse ja vormi kandmise täitmise kontrollimine ning kõigile ühetaolise info edastamine. Kolledžidirektori äranägemisel võib rivistusele kaasata ka muude õppevormide õppureid. Soovituslikuna on rivistuse ajaks seatud kuu 1. teisipäeva hommik. Olen ka ilmutanud käskkirja, millega teen kõigile rühma- ja ühiselamuvanematele ülesandeks juhtida iga päev kaaskadettide ning meie territooriumil viibivate teiste isikute tähelepanu korra- ja distsipliinirikkumistele ning teatama neist kolledžidirektoreile. Rühma- ja ühiselamuvanemate korra- ja distsipliinialased korraldused on kõigile meie õppureile kohustuslikud. Et kadettidest ametikandjad oleksid äratuntavad, olen palunud kujundada vormikandmise eeskirjadega ühilduva eraldusmärgise rühma- ja ühiselamuvanematele ning SKA vanemale. Selgituseks eelnevale oleme kehtestanud rektoraadi liikmetest roteeruval põhimõttel nädala kaupa toimiva Sisekaitseakadeemia vanema staatuse. Vanema ülesanne on teha töötajaile ja õppureile distsipliini ja korra tagamise alaseid ettepanekuid ja märkusi. Oma vanemaks oleku nädalast annab ta rektoraadile järgneval esmaspäeval lühiülevaate. Vanemagraafikut peab rektori abi. Eelkirjeldatu ei hõlma kindlasti kõiki tegevusi, mida distsipliini ja korra tagamiseks akadeemias oleme juba ette võtnud või mida planeerime. Oleme vormikandvaid riigiametnikke koolitav kõrgkool, mis seab meist igaühe – nii töötaja kui kadeti – ettevalmistuse ja suhtumise ühiskonna teravdatud tähelepanu alla. Samuti nagu ka meie lõpetanu on pideva tähelepanu all, asudes kooli lõpetamise järel riiki teenima. Seepärast ootan, et pingutaksime ühiselt selle nimel, et SKA seinte vahelt väljunud ametnikud kannaksid südames kõiki neid kõrgeid väärtusi, mida ühiskond meilt ootab.
2
Verbis aut Re
Ain Karafin väljus rutiinsest ametnikurollist Usutles Epp Jalakas Septembri kolmandal nädalal alustas päästekolledži direktorina tööd Ain Karafin, kes on varem akadeemiaga päris palju kokku puutunud nii koosseisuvälise lektorina organisatsioonijuhtimise loenguid pidades kui ka viimasel kümnel aastal päästekolledži nõukogu liikmena tegutsedes. Milline oli su esimene töönädal? Suurte ülesannete üle, milleks kolledž on loodud, pidasin meie inimestega vestlusi, kas ja kuidas teemadega edasi minna. Näiteks tuleb kindlasti üle vaadata kutseõpe, kuna päästjana saab sellest aastast tööle ainult Väike-Maarja kooli läbinult. Ka päästespetsialisti kutseõppe üle olen juba esimesed läbirääkimised pidanud, kuidas edasi minna, et asjad oleks õigeks ajaks läbi arutatud ja õppekavad valmis. Teine pool on töösse sisseelamine, milleks palju aega ei jäänudki, sest ühe päeva nädalast olin koolitusel ja teise Väike-Maarjas. Nüüd olen mõned asjad veel endale selgeks teinud, näiteks Postipoisis saadetud tööülesanded jms, mille kohta tuleb midagi otsustada või öelda. Eelnevalt peab aga olema sisu selge ja vaja leida inimesed, kellega üht või teist teemat arutada. Igapäevane töörutiin peab olema tagatud ja kõik võtab veel natuke harjumist. Miks võtsid vastu ettepaneku päästekolledži direktori ametikohale asuda? Mind on ikka õppimise ja hariduse pool huvitanud. Tahaks kogeda õhkkonda, mis haridusasutuses on, ja saada rutiinsest ametnikurollist natuke välja, arutleda ja vaadata päästesüsteemi pisut kõrvalt. Arvan, et see võimalus on akadeemias kindlasti olemas. Minu teadmised ja kogemused siin kindlasti rikastuvad. Usun, et see on paik, kus saab vabamalt mõelda, pakkuda ideid ja neid arutada. Ametiasutuses võetakse uusi ideid enamasti vastu kui juba valmis otsuseid ja diskussioon nende üle on komplitseeritud, aga iga idee ei peagi ju töösse minema. Milliste valdkondadega täpsemalt Päästeameti juhtkonnas tegelesid? Päästeametis olen eri aegadel tegelnud kõigi valdkondadega, va päästetööd. Viimased poolteist aastat tugiteenustega – personal, rahandus, haldus, õigus ja arendus. Mis on senisest tööst kõige eredamalt meelde jäänud? Ühe olulisemana võiks nimetada Eesti päästesüsteemi loomist, mida tegime meie parima teadmise järgi. Selle hulka kuulus ka Eesti päästehariduse algatamine. Tegutsemisvabadus oli suur, loomulikult oli ka vigu ja ümbertegemisi, aga arvan, et kõik on enamvähem hästi välja tulnud. Tänase Eesti päästeteenistuse näo kujundajad on suures osas ühise haridustee läbinud. Vaadates avalikkuse hinnangut päästeteenistusele, paistab, et oleme oma ülesandega hästi hakkama saanud. Päästeteenistuses on olnud küllaltki palju muudatusi, sest üks edumeelne asutus ei saa ilma neid läbiviimata edukas olla. Muudatusi
MEIE INTERVJUU ei tohiks karta, nendeks peab olema pidevalt valmis, vaid siis on võimalus ise muutuste protsessis kaasa rääkida. Mis on Eesti päästekoolituses hästi ja mis mureks? Arvan, et täna on lood hästi tööandja vajaduste arvestamisega koolitusprotsessis. Kolledžist tulevad inimesed nende teadmistega, mida tööandja täna soovib. Probleemiks on Eesti väiksus, sest kui päästetöö valdkonnas on see maht, kui palju me inimesi koolitame ja kui palju on õppejõude, enamjaolt tasakaalus, siis teistes päästevaldkondades vajame igal aastal vaid üksikuid inimesi. Individuaalhariduse andmine on aga keeruline, tuleb leida soovide, vajaduste ja võimaluste kompromiss. Kas päästekolledži lõpetanud on tööle asudes pidanud end täiendavalt koolitama? Sõltub inimesest. On neid, kes saavad igapäevase tööga kohe hak-
kama, sest on juba õppeprotsessi käigus kindlalt teadnud, mis ametikohale tahavad minna. Neil on juba tekkinud side uue töökohaga ja valitud valdkondi on siis ka õppeprotsessis tõsisemalt uuritud. Samas on neidki, kes avastavad alles töökohal, mida peavad täiendavalt juurde õppima. Viimasest vastuvõtust alates on nüüd spetsialiseerumine lahendatud läbi praktika, et selle jooksul teha endale tulevase ametivaldkonna asjad põhjalikumalt selgeks. Mida oleks vaja kolledžis muuta? Õppeprotsessi kohta ei oska esialgu öelda, aga vaadates noorte inimeste arvu, mis lähiaastatel väheneb, siis tuleb pingutada, et jõuda rohkemate inimesteni, kes võiksid päästealast haridust omandada. 1. septembril lipuväljakul seistes peaks õppegrupp olema komplekteeritud. Mida soovitad enda kolledži kadettidele? Kasutage õppimise aega maksimaalselt õppimiseks. Tööd jõuate pärast teha ja veel juurdegi õppida, aga see aeg, mis on õppimiseks antud – 1 või 3 aastat, võtke sellest maksimum! Sellist perioodi, kus on aega oma teadmisi täiendada, ei tule tihti ette ja kui esialgu tundub, et mõnda ainet pole vaja, siis tegelikult on kõik õppekava ained mõeldud selleks, et üks tänapäeva kutse- või rakenduskõrgharidusega noor inimene peaks neid teadmisi saama. Kui need asjad on endale vähemalt rahuldaval tasemel selgeks tehtud, siis nii töökarjäär kui ka tavaline elu on kergem, sest riigiteenistuja peab ka teadma, kuidas ühiskond toimib. (Täispikka intervjuud lugege kodulehelt)
Lia Toro, õppeosakonna spetsialist Sügiseti vaatab õppeosakond tagasi möödunud õppeaastale analüüsides õppetöö efektiivsust, võrreldes tulemusi varasemate aastatega ja arengukavas püstitatud eesmärkidega ning tehes ettepanekuid parendusteks. Oma analüüsis keskendusime õppurite arvule, hinnetele (keskmised hinded, lõputööde ja -eksamite hinded ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) ning muudele näitajatele (õpingute peatamine, katkestamine ja lõpetamine). 2012.–2013. õppeaastal õppis akadeemias 983 kadetti 3 õppetasemel, 13 erialal ja 2 õppevormis. Magistriõppes (MÕ) oli 1 ning kõrgharidusõppes (KHÕ) ja kutseõppes (KÕ) 6 eriala. Õppurite arv on mõningases langustrendis sarnaselt kogu Eesti näitajatega. Nagu ka varasematel aastatel oli enim õppureid PPKs (346 kadetti), seal oli ka kõige rohkem erialasid (3 KHÕs ja 2 KÕs). Väikseim oli sisejulgeoleku instituut 92 magistrandiga. Üldjuhul moodustasid kolledžites õppijatest enamuse KHÕ tudengid, erandiks oli justiitskolledž, kus 57,2% olid vanglaametniku eriala kadetid. Õppetöö tulemuste oluline näi-
Merike Lees, kirjastaja
OKTOOBER 2013
taja on õppurite keskmine hinne. KHÕs oli see magistrantide heade tulemuste tõttu keskmiselt 3,61 (kuuepallisüsteemis). KHÕ keskmisi hindeid erialati võrreldes olid paremad tulemused politseiteenistuse kaugõppetudengitel (3,95) ja magistrantidel (3,90) ning kogu stuudiumi lõikes 2. kursuse õppuritel (3,7). Arengukava eesmärki kirjeldav indikaator ületati KÕs (viiepallisüsteemis keskmiselt 4,0, eesmärgi sihtväärtuseks oli seatud 3,65). Erialati oli KÕs kõrgeim
mite kokkuvõttev keskmine hinne 3,9, mis ületas arengukavas püstitatud eesmärgi (3,8). KÕ lõpueksami sooritajatest saame kiita vanglaametnikke, kelle keskmine hinne oli eelnenud õppeaastaga võrreldes märkimisväärselt tõusnud (3,07→4,0). Akadeemilisel puhkusel viibivate kadettide osakaal KHÕs oli mullu keskmiselt 15,5%. Näitaja on eelnenud õppeaastaga võrreldes 4% tõusnud. KÕs viibis akadeemilisel keskmiselt 5% õpilasi, mis on
keskmine politseiametnikel (4,3). Möödunud õppeaastal oli lõputöö kaitsjaid ja lõpueksami sooritajaid kokku 333, sh KHÕs 170 ja KÕs 163. KHÕ lõpetajate arv näitab taas tõusutrendi. Lõputööde ja -eksami keskmine hinne oli KHÕs 3,1, seega jäi arengukava eesmärk 3,5 saavutamata. Erialati väärivad tunnustamist finantskolledži kadetid, kelle tulemused ületasid arengukava eesmärgi. Lõpetajate keskmine hinne oli eelnenud õppeaastaga võrreldes langenud. KÕs sooritasid lõpueksami eristavale hindele justiits- ja päästekolledži rühmad. Politseiametniku ja piirivalvuri eriala lõpueksamit hinnati mitteeristavalt. Justiits- ja päästekolledži KÕs oli lõpueksa-
eelnenud õppeaasta keskmisega (12,44%) võrreldes tunduvalt vähenenud. KHÕs eksmatrikuleeriti 120 kadetti, mis moodustas tudengite üldarvust 15,3%. Omal soovil arvati nimekirjast välja 51,7% eksmatrikuleeritutest. Õppevõlgnevuste tõttu katkestati õpingud 46,7%-l väljaarvatute koguarvust. Varasemaga võrreldes on omal soovil lahkumiste % mõnevõrra tõusnud, õppevõlgnevuste tõttu õppe katkestamine aga vähenenud. Varasemaga võrreldes on tunduvalt vähenenud õppevõlgnevuste tõttu lahkumine kutseõppurite seas. KÕs arvati välja 44 kadetti, so 22,3% õpilastest, põhjuseks enamasti enda soov (54,5%).
Tagasivaade
Õppevõlgnevuste tõttu katkestati õpingud 34,1%-l väljaarvatute koguarvust. Muuks põhjuseks oli distsiplinaarkaristus, mille tõttu katkestati 11,4% õpilase õpingud. SKA lõpetas kevadel 167 üliõpilast ja 157 kutseõppurit. Lõpetanute osakaalu saamiseks võrdlesime immatrikuleeritute arvu nendega, kes lõpetasid sama õpperühmaga. KHÕs oli osakaal keskmiselt 75,3 ja KÕs 76,6%. Esimene % näitab aastate lõikes kasvutrendi, aga teine on pigem langenud. Samas ei tähenda see, et õpe jääb lõpetamata – sageli lõpetatakse hoopis teise rühma koosseisus. Tõusutrendi näitab nii akadeemilise puhkuse kasutamine kui ka omal soovil õppe katkestamine (lõpetatakse eksternina). Cum laude lõpetas 5 üliõpilast, so 3% lõpetajatest. KÕs sai kiitusega lõputunnistuse samuti 5 õpilast, so 3,2%. Võrreldes eelnenud õppeaastaga on kiitusega lõpetanute osakaal vähenenud. Siiski võib möödunud õppeaastat hinnata edukaks. Positiivsed trendid ja eesmärkideni jõudmine nii mõneski näitajas peaksid innustama sel õppeaastal paremaid tulemusi saavutama. Õppetöö tulemuste täpsemat analüüsi saate lugeda oktoobri lõpus nii kodulehelt kui intranetist.
Mati Raidma ÜRO eksperdina kõiki rahvusvahelisi meeskondi koordineeriva välistaabi juhina 2011. aastal NATO PfP rahvusvahelisel suurõppusel Moldovas, kus osales 38 päästemeeskonda 20st riigist.
Eesti kogemus kaante vahel
MTÜ Mondo ja meie akadeemia koostöös ilmus käsiraamat, mis koondab kokku Eesti enam kui 15 aasta pikkuse kogemuse rahvusvahelistelt humanitaarabi- ja päästeoperatsioonidelt. Raamatu „Humanitaarabioperatsioonid“ autoriteks on 4 pikaajalise kogemusega Eesti päästeala asjatundjat: Mati Raidma, Gert Teder, Argo Parts ja Kristi Raidma. „Raamatu idee iseenesest oli juba aastaid kusagil ajusopis,“ rääkis üks raamatu autoritest Mati Raidma, kes oli 1997. aastal üks Eesti Päästemeeskonna looja ja aastast 2000 esimene ÜRO UNDAC (United Nation Disaster and Assessment Team) eestlasest (ja ida-euroopla-
sest) liige ning MTÜ Mondo üks asutajaliige. 16 aasta jooksul on autorid käinud ÜRO ja ELi missioonidel Venemaal, Kõrgõstanis, Gruusias, Turkmeenias, Moldovas, Iraanis, Sudaanis, Indoneesias, Pakistanis, Surinamis, Laoses, Namiibias ja Haitil, Eesti Päästemeeskonnaga lndoneesias ja Pakistanis ning MTÜ Mondoga Afganistanis, Jordaanias, Ukrainas ja Moldovas. „Ühel hetkel tundus, et erinevad koolitused, õppused ja reaalsed missioonid on andnud piisava mahu teadmisi, et seda eestikeelsesse käsiraamatusse kokku koguda ja teistele jagada. Seda enam, et eesti keeles on üldse selles valdkonnas raske mida-
gi leida,“ rääkis Raidma. „Sel aastal tekkis võimalus välisministeeriumi arenguabi valdkonna rahastusel see idee MTÜ lähtekohast realiseerida ja nii see käsiraamat MTÜ Mondo, välisministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia heas koostöös sündiski.“ Käsiraamat on kirjutatud mittetulundusühingu vaatenurgast ja mõeldud eelkõige kõigile neile MTÜdele, kes juba ühel või teisel moel humanitaarabimaailmaga kokku puutuvad või ka neile, kes selles midagi uut luua püüavad. „See on esimene katse, kus just eesti keeles on kokku võetud ja süstematiseeritud professionaalsed teadmised, mis saadud erinevatelt ÜRO ja ELi koolitustelt, õppustelt ja prak-
Meie panus TTÜ videoteeki Triin Roosve, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor Tänavu esimesel poolaastal korraldas Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskuse meedialabor ühe huvitava üle-eestilise projekti – „Mikronäidistundide videoteek õppejõududele, doktorantidele ja üliõpilastele“, mille rahastas ESFi programm Primus. Mikronäidistundide eesmärk on anda õppejõududele, doktorantidele ja tudengitele lühidalt ning konkreetselt ülevaade erinevate erialade uusimatest õpetamise ja õppimise meetoditest ülikoolis/kõrgkoolis. Projekti juhtrühma kuuluva Ija Stõuni sõnul oli paremate idee-
de valiku langetamise põhiliseks kriteeriumiks esitatud õppemeetodite mitmekesisus ja nende kasutamisvõimalus võimalikult paljudes valdkondades. Konkursile laekus kokku 28 ideed – pakuti väga erinevaid aktiivõppemeetodeid jutustavast meetodist kuni simulatsioonide ja visualiseerimiseni arvutitarkvara abil. Projekti raames valiti ideekonkursile esitatud ideedest välja 7 paremat, nende seas ka kahe näidisvideo ideega meie akadeemia õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektorid Inga Karton ja Triin Roosve. Inga Kartoni näidisvideo käsitles päästeametnike ennetustööd ning tema ja Triin Roosve ühise näidisvideo teemaks oli „Hea haldu-
se tava ja suhtlemispsühholoogia“. Teised kõrgkoolid, kust lektorid samuti oma ideedega valituks osutusid, olid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Inga Kartoni ja Triin Roosve ideed võeti filmile 28. mail akadeemias. Filmiti mitmel põhjusel nö tagantjärele, eraldi õppetöövälise ettevõtmisena. Kuna asi puudutas õpetamist, siis ei saanud filmida kuidagi ilma õppuriteta. Seetõttu on hea meel tõdeda, et päästeja justiitskolledži kadetid osalesid vabatahtlikult ja lustiga terve pika päeva kahes näidisloengu filmimises. Olgu siinkohal toodud ka nende kadettide nimed koos veelkordse tänuga projekti õnnestumi-
tikast,“ ütles Raidma. Seega peaks see olema kasulik lugemis- ja õppematerjal ka päästekolledžile ning laiemalt neile, kes oma tulevases elus ka rahvusvahelistel missioonidel kohta näevad. Mati Raidma sõnul on tegemist käsiraamatu esimese versiooniga, mis kindlasti aasta või kahe pärast täiendatud kuju saab ning kõik ideed, märkused ja ettepanekud on teretulnud. Autoritel on juba kogunemas mõtteid sarnaste käsiraamatute loomiseks ka teistes rahvusvahelist mõõdet omavates valdkondades. Kõik huvilised saavad raamatuga tutvuda akadeemia raamatukogus. sele kaasaaitamise eest: Mart Kohv, Alo Jõgila, Siim Andrespok, Rasmus Talviste, Ragnar Eirand, Taavi Kaarmaa, Kristjan Otti, Karl Tälli, Sandra Tammiksaar, Martin Brause, Indrek Agar, Tormi Soekõrv, Maarja-Liis Laprik, Erko Kruusamägi, Jarno Ameerikas, Eveliine Erm ja Silver Klaar. Hea halduse tava ja suhtlemise teemalise näidisvideo tarvis tuli eeltööna filmida kaks õppevideot. Selle töö tegime peamiselt (ühe erandiga) oma jõududega: operaator oli haridustehnoloog Vaiko Mäe, stsenarist-režissöörid Triin Roosve ja Inga Karton ning näitlejateks päästekolledži assistent Stella Polikarpus koos kutselise näitleja Mari Lillega. Tänu ka eeltoodud kaasalööjaile. Loodame filmitud materjali Tallinna Tehnikaülikooli näidisvideoteegis näha veel selle aastanumbri sees.
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
OKTOOBER 2013
Rebaste ristimine Tallinnas … Anastasija Mironova, Caroli Lanno, Aleksandra Lapšina, Teele Laidsalu, kõik FS130 2. oktoobril ristiti akadeemia rebaseid. Ristimine sai alguse juba öösel: kella 3 paiku kuulsime pottidepannide kolinat. Vanemate kursuste kadetid tulid tubadesse ja äratasid meid hõigetega: äratus, äratus! Unele vaatamata me kuuletusime ja jooksime välja. Seal meid rivistati ja hakkasime tegema lõbusaid võimlemisharjutusi. Kes korraldust ei täitnud, teda pritsiti veega. Vesi mõjus vägagi ergutavalt. Tavakohaselt pidime seejärel tuletõrjevoolikust kinni hoides sõbra-
likult koos otsima SKA territooriumile peidetud valguspulki. Üks jubedamaid ja kõhedust tekitavamaid hetki oli siis, kui pidime pimedas lagunenud hoonesse sisenema. Seal ootas meid „meeldiv üllatus“, kui meid, märgasid rebasekutsikaid loobiti jahuga. Veidi enne magamaminekut ootas meid ergutav dušš, kui meile ämbrite viisi vett äkiliselt kaela sadas. Sellega meie öine retk lõppeski. Ristimine jätkus järgmisel päeval kell 5. Vanemkursuslased hakkasid meie nägude peal demonstreerima oma „kunstiandeid“ ja nii mõnigi rebane sai ekstravagantse loomingu osaliseks. Pärast seda jaotati meid gruppideks ja järgnes orienteerumismäng.
Orienteerumisel oli erinevaid ülesandeid: tuli mängida narkokoera, paintballi püstolist tabada õhupalle, mida hoidis vapraim rühmakaaslane jm. Öösel tuttavaks saanud tuletõrjevoolik ootas nüüd rebastelt aja peale lahti rullimist ja huvitavaks ülesandeks osutus vangi tabamine mahajäetud hoonest. Kõige ägedam oli viimane ülesanne, mis arenes juba ühikas. Meil seoti silmad kinni ja nii me ei osanud aimatagi, mis meid ees ootab. Pidime mööda maas olevat tuletõrjevoolikut jõudma punktist A punkti B. Sel teekonnal pidime ületama mitmeid takistusi nagu seebivees roomamine, kalade transportimine kas suu või käega (see osutus nii mõnelegi tüdrukule tõe-
liseks katsumuseks), kitsastest kohtadest läbi pugemine (mis tõi meid mõttele, kuidas nii kitsast kohast on üldse võimalik läbi pugeda), puhumine täiest jõust, teadmata, et näo ees on jahukauss ja lõpetuseks astumine lauale, mis kohe jalge alt kaduma hakkas, kuid maandumine oli pehme – otse madratsitele. Vahepeal tekkis nii mõnelgi soov alla anda ja lihtsalt minema jalutada, kuna jalad valutasid ning olime määrdunud ja märjad. Et olla meie akadeemia tudenginime vääriline, otsustasid kõik siiski raja täielikult läbida. Lõpetanud katsumuse, olime enda üle väga uhked. Täitmata oli veel kõige olulisem – vande andmine. Üheskoos lugesime ette tõotuse, millest meile
… ja Paikusel Oleg Baranov, PtS130 Ühel oktoobrihommikul leidis aset minu viimaste aastate karmim äratus, kui 2. kursuse kadett kell 4.50 meie ühikatuppa sisse sadas ja kõvahäälselt teada andis, et nüüd on aeg minna rivistusele. Hetkelises segaduses arvasime, et kell on juba 7 ja aeg ärgata, kuni keegi meist kella vaatas ja aru sai, et tegemist on hoopis millegi põnevamaga. Veidi hiljem seisime juba ter-
ve kooliga rivistusel, kus selgus, et keegi on rikkunud öörahu ja sellisel korrarikkumisel ei lubata jätkuda. Hinge kerkis juba väike ärritus, kui mõtlesin kõikidele nendele magusatele tundidele voodis, mis nüüd magamata jäid. Õnneks mõistsime varsti, et algab hoopis rebaste ristimine! Ristimise avalöögiks oli tervislikkuse vaimus mõnus tempokas jooks, mille muutis kergelt õõvastavaks fakt, et jooksime kott-
Lühidalt tudengite sügispäevadest Jane Mölder, ÜE aseesimees
Tallinna tudengite sügispäevad peeti 25.–28. septembrini. Peale enesekaitse töötoa oli meie akadeemia lähedalt seotud ka pealinna tudengite sügispäevade avamarsiga. Tunnustusena saan öelda, et tänavusel avamarsil 25. septembril osales kordi rohkem inimesi kui eelmine kord. Tore, et need, kes ei jõudnud õigeks ajaks Raekoja platsile, liitusid avamarsiga poole pealt.
Eriti uhke oli tõdeda, et meie akadeemiastki oli sel aastal päris palju osalejaid. Arvan, et kui edaspidi igaüks, kes kohale tuleb, võtaks 2 sõpra kaasa, siis suudaks me oma kolonni suurusega küündida juba suurülikoolide tasemeni. Aitäh kõigile, kes kohal olid! Teiega oli nii hea koos marssida ja ühtsel häälel hõigata „Sisekaitseakadeemia“!
Lapsed koolis Triinu Laos, õppedistsipliini vanemspetsialist
isiklikult jäid meelde mõned huvitavamad punktid nagu vanematekursuste konspektide mittehimustamine ja hoidumine nende meeste või naiste ülelöömisest. Tegelikult oli see aga tore ja meeldejääv üritus ning keegi meist ei kahetse, et sellest osa sai.
pimedas ja teadmata suunas. Jooksu lõpetuseks saime aga teha mõned kätekõverdused, mis meie tuju märgatavalt tõstsid. Edasi liikusime juba väiksemates gruppides ja kätekõverduste teema jätkus. Eri punk-
tides saime teha näiteks kätekõverdusi käeraudades ja siis jälle lehti riisuda käeraudades. Lõbusaimaks osutus aga hoopis 13ne inimese mahutamine ühte autosse. Tervitused inimestele pakiruumis!
Ajaloost teame, et rebaseks löömine on komme, mis kogus üliõpilaste seas populaarsusust 1980. aastatel. See komme on tähendanud tudengimütsi või vastava teaduskonna regaalide saamist ja enda tutvustamist vanematele kursustele.
Kui palju häid inimesi mahub sõiduautosse.
Muidugi ei jäänud olemata ka põhjalik markerite kulutamine ja varsti oli igal rebasel ainulaadne näomaaling, mida päeva jooksul vastavalt vajadusele uuendati. Õhtul said korraldajad veidi puhata, aga igal meie grupil oli võimalus lasta kujutlusvõimel lennata. Kes laulis, kes tantsis, kes kargas ringi nagu metsaline – lõbus oli kõigil. Pärast väljaelamishetke liikusime edasi veidi tõsisemalt. Saabus aeg anda rebasevanne ja iga reps sai kingitusena õnnistuse
meie suurepäraselt direktorilt Aivar Toomperelt. Vanne antud suundusime edasi vaat et õhtu kõige südamlikuma osa juurde. Meile jagati laternad, kuhu kirjutasime enda suurimad kooli ja teenistusega seonduvad hirmud ning lasime kogu selle koorma siis taeva poole lendu. Minul igatahes hakkas küll kergem. Aitäh kõikidele toredatele ja tublidele kadettidele, kes meid oma perre vastu võtsid ja meile nii laheda vastuvõtu korraldasid.
Svea Pohla,
PtS121 kadett 17. septembri hommikul startis Paikuselt 14 kadetti koos õppejõu Rein Mõnnakmäe ja direktor Aivar Toomperega Leedu poole, sihiks Valgevene piiri ääres Medininkais asuv Leedu Piirivalvekool, kus Baltikumi ja Poola piirivalvekadetid kahe päeva jooksul üksteiselt mõõtu pidid võtma. Sõit möödus ilma suuremate vahepeatusteta ja sihtpunkti jõudsime esimese päeva õhtupoolikul. Esmamulje Leedu koolist oli positiivne, sest kogu kompleks meenutas kadettidele kodust Muraste kooli. Öise kosutava une ja hommikusöögi järel kogunesid kõikide riikide võistkonnad spordisaali, kus võistlus avati. Esmalt saime teada, et Poola piirivalvekadetid seekord tulla ei saanud, mis tähendas taas vaid kolme Balti riigi omavahelist heitlust. Tutvustati kahe eesoleva võistluspäeva kava ja sooviti kõigile edu. Võistluspäev algas meeste jalgpalliga. Esimene mäng Läti ja Leedu vahel tõi võidu Lätile. Siis oli aeg võistlustulle asuda meie poistel, kes selles esimeses mängus pidid tunnistama leedukate, aga hiljem ka lätlaste paremust. Samal päeval toimus veel teinegi ala – kombineeritud teatejooks. Iga riik pani välja kolmeliikmelise võistkonna, kus kahe meeskadeti kõrval pidi oma oskusi tõestama ka üks naiskadett. Võistlus nägi ette kolmekesi koos eri takistusi ja ülesandeid täis staadioniringi läbimist. Tähtis oli nii hea aeg kui ka puhtalt takistuste ületamine ja ülesannete täitmine, sest iga eksimuse eest anti 30 trahvisekundit. Võistlust alustas Läti võistkond, kes tegi ette hea aja. Järgmisena oli meie kord, kuid me jäime lõunanaabrite-
SÕPRUSKOHTUMINE LEEDUS le ~15 sekundiga alla. Leedulased läksid starti viimasena, tegid takistustel 2 eksimust ja pidid leppima 3. kohaga. Esimese võistluspäeva lõpul tegime väljasõidu lähedasse Medininkai linnusesse, kus giid pajatas sealsest möödanikust ja kus tegime ka ringkäigu. Ülejäänud õhtu veetsid kõik omatahtsi – kes jalutas Valgevene piiri äärde, kes puhkas, kes tegi trenni. Järgmine päev algas laskmisvõistlusega nii kadettidele kui koolidirektoritele. Kadettide teatevõistluses pidi võistkonda taas kuuluma 2 meest ja 1 naine. Eesmärk oli maha lasta 5 märki – esimene võistleja tegi 2 lasku püstolist Glock, järgmine ühe lasu pumppüssist ja viimane taas 2 lasku püstolist. Tähtis oli nii laskekiirus kui ka -täpsus, iga möödalask andis 30 trahvisekundit. Loosi tahtel alustas Läti võistkond, kes lasi maha kõik märgid. Teisena näitasid oma oskusi Leedu kadetid, kes said pihta vaid ühe lasu ja teenisid
püstijäänud märkide pealt 2 trahviminutit. Viimasena astus võistlustulle meie võistkond – algus läks hästi, kuid viimane märk läks napilt mööda, seega sõltumata parimast ajast jäime ikkagi teisele kohale, kuna möödalasu eest arvestati meile 30 trahvisekundit juurde. Koolidirektorid võistlesid individuaalselt ülesandega lasta mitmesse märklehte, sealjuures teha ka salvevahetus – tuli olla kiire ja täpne. Kolmanda koha sai Leedu kool, Eestit jäi esikoha saanud Lätist lahutama vaid 0,018 punkti. Meeste korvpallis oli oodata tasavägiseid heitlusi. Taas alustasid Läti ja Leedu piirivalvekadetid, kuid seekord pidid lätlased vastu võtma oma esimese kaotuse. Järgmine mäng oli Eesti ja Läti vahel, kus Läti meestel oli jälle vähem rammu. Viimase mängu eel oli saali kogunenud hulgaliselt pealtvaatajaid, sest oli oodata rasket heitlust esikohale. Mäng algas Eesti meeste üleolekuga, kuid poolajaks oli seis küllalt võrdne. Teisel poolajal
18. oktoobril külastasid PPK Paikuse kooli kohaliku põhikooli 3. klassi 16 õpilast. Vaatamata vihmases ilmas pikale jalgsirännakule meie kooli, olid lapsed kohale jõudes heas tujus. Esmalt sai külalistele tutvustatud korrapidaja- ja relvaruumi. Viimane tekitas palju elevust, sest relvur Hannes näitas lastele erinevaid relvi. Sealt viidi lapsed väli- ja siselasketiiru, kus nad proovisid selga kuuliveste ja imestasid, kui rasked need ikka olla võivad. Taktikamajas selgitati neile, mida kadetid seal õpivad ja seejärel said õpilased avastada hoones olevat labürinti. Kilkamist ja ringijooksmist oli palju. Põrandatelt korjatud padrunikestad leidsid tee nii mõnegi õpilase taskusse – see on ju neile äärmiselt huvitav, sest neist oli lastud. „Laskmine ja relvad on nii huvitavad!“ lausus üks elevil poiss. Kui labürindis tuli kustutatud ja neile öeldi, et nüüd leidke tee pimedas sinna, kust labürint alguse sai, muutus taas ruum kilkeid ja sagimist täis. „Ma pimedas täitsa kartsin!“ ütles üks tüdrukutest, ise rõõmust õhetades. Õnneks tulid kõik labürindist välja ja ekskursioon sai jätkuda. Seejärel näidati lastele kadettide sportimistingimusi. Jõusaalis vaadati, kuidas kadetid raskusi tõstsid ja ka ise prooviti pisut oma ram-
mu – mõni liigutas isegi päris suuri raskusi. Matisaalis aga pidid lapsed päris vaikselt olema, sest tund parasjagu käis. Enesekaitseõpetaja Raimo näitas, kuidas kaks politseinikku peavad „päti“ pikali saama ja käed raudu panema. „Oi, see võib tal päris valus olla!“ ütles 3. klassi õpetaja toimuvat jälgides. Õppepolügoonil imestati: „Küll see korter on ikka hirmus sassis. Siin vist küll koristada ei osata.“ Selgitatud pisut peretülide võimalikke tagajärgi, said lapsed aru, et koristamisel ei ole tõesti mõtet. Nähes järgmises ruumis väikest arestikambrit, oli lastel suur huvi sinna sisse minna – pole ju sellistes kohtades varem oldud. Nagu öeldakse, et „häid lambaid mahub palju ühte pessa,“ said kõik need 16 last ühte pisikesse kambrisse ära mahutatud ja ka rühmapilt tehtud. Muuseumieksponaadid uudistatud jäädi külaskäiguga ülimalt rahul. Üks pisike poiss astus häbelikult mu juurde, võttis taskust pisikese kastanimuna ja ulatas selle mulle: „Kas ma tohin selle teile kinkida?“ küsis poiss pelglikult. Selline siirus, mis nendest lastest kiirgas, oli meeletult liigutav. Küsimusele, kes tahab tulevikus politseinikuks saada, olid enamustel käed hõisates püsti. Seega on meile tulevikus oodata palju rõõmsameelseid ja särasilmseid kadette. Ekskursiooni aitasid läbi viia PtS 130 õpperühma kadetid Eleri Kontkar ja Stefani Korman.
Nägu kirjuks.
Meie PPK esindus jäi igati rahule sõpruskohtumisega Läti ja Leedu piirivalvekadettidega.
jäi Eesti vahepeal lausa 12 punktisesse kaotusseisu, kuid meeskond suutis endas jõudu leida ja raskest olukorrast välja tulla – 30 sekundit enne mängu lõppu oldi leedukatest taga vaid ühe punktiga. Kuid ebaõnneks teenisid eestlased enne lõppu 2 tehnilist viga, mille eest antud vabavisked vastased realiseerisid ja Eesti mehed pidid tunnistama nappi kaotust. Autasustamisel jagati iga võistlusala esikolmikule medaleid ja tunnustati heade sõnadega. Üldvõit läks seekord Läti piirivalvekoolile, teiseks jäi meie PPK, jättes Leedu piirivalvekooli kolmandaks. Õhtul käisid meie noored koos paari Leedu kadetiga veel Vilniusega tutvumas, siis sõitsime tagasi Medininkais asuvasse kolledžisse, kus nautisime üheskoos oma viimast õhtut Leedus.
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Keeleõppejõud ametit õppimas Keelekeskuse õppejõud ja Silvia Luige, JK Tänapäeva õppija on muutunud julgemaks, nõudlikumaks ja tõsisemaks ning eeldab keeleõppejõult mitte ainult keeleoskust, vaid ka erialaspetsiifika tundmist. Niisiis peab keeleõppejõud olema nii filoloog kui ka erialaainete spetsialist. Keeleinimestena oleme jõudnud arusaamale, et tunduvalt lihtsam ja tõhusam on õpetada erialast võõrkeelt, kui oled tutvunud erialaga tööpõllul. Töökeskkonna tundmine aitab keeleteadmisi siduda reaalsete olukordadega ja saavutada seeläbi õppijatega parem kontakt, on hea pinnas vastastikuseks koostööks. Kvaliteetse erialakeele õpetamise seisukohast on oluline n-ö oma silmaga näha, millega sinu tudeng tulevikus tegelema hakkab. Seepärast käisimegi septembri lõpus ja oktoobri alguses tutvumas Viru vangla ja Tallinna Lennujaama piiripunkti tööga. Külaskäik Viru vanglasse. Eesmärk oli tutvuda Viru vanglaga ja olla töövarjuks kontaktisikutele. Meie n-ö „tööpäev“ oli jaotatud kaheks: päeva esimeses pooles tutvusime Viru vangla territooriumil asuvate hoonete (roheline, sinine, kollane, punane ja lilla maja) ning nende spetsiifikaga, päeva teises pooles saime võimaluse olla kontaktisikute töövarjuks. Keeleõpetajatena oli huvitav näha, mis vangla kinnisel territooriumil tegelikult toimub, millistes ruumides ja tingimustes tulevased vanglaametnikud (inspektor-kontaktisikud ja valvurid) töötavad ning kellega ja kuidas suhtlevad. Eredalt jäid meelde hoonetevahelised kinnised ühendusteed, mille läbimiseks kulus nii palju samme, et kui vanglaterritooriumil oleks sammulugeja lubatud, oleksime SKA „Kalorikulutamise võistluse“ sel päeval kindlasti võitnud. Keelekeskuse üks prioriteete on LAKõpe (lõimitud aine- ja keeleõpe), seega on oluline olla kursis reaalses töösituatsioonis toimuvaga. Inspektor-kontaktisiku üks peamisi ülesandeid on kinnipeetavatega suhtlemine, tema motiveerimine ja erinevate probleemide, ka olmeprobleemide lahendamine, seetõttu tuleb olla pädev nii sõnas kui kirjas. Vanglaametnik peab olema teadlik oma tööd puudutavatest õigusaktidest ja oskama neid kinnipeetava-
le edastada. Kontaktisikuga puutub kinnipeetav oma karistusaja jooksul kõige enam kokku, niisiis peab ametnik valdama väga heal tasemel nii eesti kui vene keelt (sh ka slängi). Inglise keele kasutusala on vanglas väiksem, kuid selle valdamine annab vanglaametnikele suuremad võimalused enesearendamiseks ja karjääri edendamiseks. Visiit vanglasse aitas täiendada erialaseid teadmisi, luua ja n-ö värskendada kontakte ning tutvuda muudatustega vanglasüsteemis. Tänu sellele kogemusele oleme korrektsiooni erialakeele tunde planeerides teadlikumad sellest, milliseid teemasid üliõpilastega arutada. Oleme ise oma õppuritele paremad koostööpartnerid, sest teame kui pingelises keskkonnas peavad õppurid töötama. Tutvumine lennujaama piirikontrolliga. Eesmärk oli tutvuda piirikontrolliga ja võtta õpiobjekti „Piirikontroll võõrkeeles“ koostamiseks üles videomaterjal. Vastuvõtt oli sõbralik, pidime läbima samasuguse kontrolli nagu lennule minnes, kuid boonuseks oli n-ö köögipoole nägemine. Videofilmi jaoks mängiti läbi erinevad olukorrad – aegunud viisa või reisidokument, ebaselge reisieesmärk, hotellibroneeringute puudumine jms. Inglise keelt hästi oskav piirivalvur tegi oma tööd ja keeleõpetajad esinesid piiriületajatena. Samas oli meil ka kohe võimalus jälgida piiril töötavate politseiametnike reaalseid ingliskeelseid vestlusi Istanbulist tulnud reisijatega – tuttavad küsimused, situatsioonid ja sõnavara – kinnitus sellele, et see, mida õpetame, on autentne. Tutvusime ka automaatse piirikontrollisüsteemiga (Automated Border Control), mida reisijatel on võimalik alates septembri algusest kasutada. Lennujaama töötajad olid nõus meile seda näitama ja meie jaoks läbi tegema. Saime paljudele küsimustele vastuseid ja enamgi. Sellised külaskäigud annavad võimaluse näha meie oma endisi üliõpilasi igapäevatööl ning kui kolleeg-kolleegiga töö ja muudel teemal vestelda. Nii on lihtsam leida ühist keelt ja arendada koostööd kolleegidega, kes tegelevad erialaste ainete õpetamisega.
Juhtimiskonverentsi muljeid (Algus 1. lk) suhtumisest, kaasates meeskonda sobivate väärtustega inimesed, sest enamus muid asju, k.a oskused, on nende arvates õpitavad. Konverents andis palju huvitavat mõtteainet ja võimaluse analüüsida kuuldut oma organisatsioo-
ni kontekstis. Millesse me usume? Kas meie organisatsioonis töötavad inimesed on oma tööd tehes õnnelikud? Kas me oskame ja tahame aeg-ajalt koos mängida? Võib-olla peaksime selliste küsimuste peale tihedamini mõtlema.
MEIE JUUBILARE 23. novembril saab sisejulgeoleku instituudi teadur Aare Kasemets 50aastaseks. TÖÖJUUBILARE 10 tööaastat saab PPK Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialistil, vanemkomissar Tarmo Oraval täis 4. novembril. 5 aastat tööd SKAs täitub sisejulgeoleku instituudi juhataja asetäitjalteaduril Annika Talmar-Perel 30. novembril. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
SPORT
Tallinnas… Kairi Schmidt, ÜE aseesimees spordi- ja kultuurivaldkonnas, FS110 27. septembril peetud akadeemia spordipäeva sisustas hulk ettevõtmisi. Hommik algas kohtumisega PPK vilistlase, mitmekordse tiitlivõistluste medaliomanikuga sõudmises Allar Rajaga. Allar meenutas õpinguid akadeemias, tuues näite, et talle ei tehtud hinnaalandusi, sest kõik programmi kuulunud ained tuli läbida. Nii näiteks on tal tulnud pühapäeval lennukiga tiitlivõistluselt naastes istuda esmaspäeval koos teistega loenguklassis või eksamil. Spordi kui
OKTOOBER 2013
Akadeemia spordipäev
ühendava teguri parima näitena tõi ta esile enda emotsioone seoses kahekordseks akadeemia korvpallimeistriks tulekuga, mille peale kursusekaaslased üllatusid, kuidas see väike võit talle sellist rõõmujoovastust võis tuua. Allar suudab ka praegu õpinguid ja kõrgel tasemel treenimist ühendada, omandades sporditeadmisi Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Spordipäev jätkus klassiruumis Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dekaani Kristjan Pordi loenguga “Tervis + sport = tervisesport?”. Mõned nopped tema esinemisest. “Ajalooliselt on olnud peamine viis ellujäämiseks füüsiline pingutus. Pärast pingutust täitub keha mõnusa tundega,
Start meestejooksule on antud.
Tallinna tudengite enesekaitse töötoast.
Kätlin Teedla fotod
sest ellujäämiseks olulist tegevust tuleb premeerida. Ajutegevus vereringet ei erguta, kehaline tegevus on ainus, mis seda parandab. Seega on kogu motoorne tegevus seotud ajutegevusega ja mida suutelisem, sh ka lihaselisem on keha, seda parem on ajutegevus. Emotsionaalselt raskel päeval võiks olla hea tegeleda spordiga, sest liigutamine vähendab stressihormooni. Ja veel – hea on leida kaaslane või rühm, kellega koos tegutseda, sest mitmekesi sportides kasvab valulävi ja inimesed taluvad pingutusi kergemalt.” Nende õpetussõnade saatel suunduti ühiselt sportima. Keskpäeval Pirita terviseradadel peetud 2 km jooksus võistles 22 naist, võitis Kelly Nevolihhin PPKst (aeg 8.14), järgnesid Kairi Schmidt FKst (8.59) ja Berit Hromenkov JKst (9.33). Mehi läks rajale 57 ja võit kuulus Martin Meeksale PPKst (11.22), teine oli Keijo Õunapu JKst (11.26) ja kolmas Mati Kikkas FKst (11.28). Need, kellele jooksmine veidi üle võimete, said minna kepikõnniringile ja lisapunkte tõid oma võistkondadele ka kõik 57 rajal kõndinut. Krossijooksu võistkondlik esikoht läks kõige suurema osalejaskonnaga päästekolledžile, teine koht PPK-le ja kolmas justiitskolledžile. Jooksu järel sai end turgutada sooja supi ja teega. Seejärel võis veel minna jõusaali kas kangi suruma ja wattbike’ile või sõudeergomeetrile võistlema. Meeste lamades suru-
mise 60%ga kehakaalust võitis Rene Jaanus JKst 65 kordusega, naiste lamades surumises 40% kehakaalu raskusega võidutses 82 kordusega Laura-Lisett Lepp PPKst. Sõudeergomeetril tuli läbida 200 m distants ja selle ala võitis meestest Denis Duškin (30,4, PÄK) ning naistest Kerly Simulman (37,1, PPK). Wattbike’i ehk siserattasõidu 500 meetrit läbis meestest kõige kiiremini Martin Meeksa (28,5) ja naistest Eleri Kontkar (35,89, mõlemad PPK). Vabaviskevõistluses olid täpseimad PPK kadetid Reigo Padar 18 ja Agnes Kaasik 11 tabamusega. Võistluste järel sai osaleda zumba treeningus või turnida Pirita seiklusrajal. Samal ajal käis matisaalis veel Tallinna tudengite sügispäevade raames korraldatud enesekaitse töötuba, kuhu olid saabunud teistegi koolide tudengid. Osalejad kiitsid üritust ja olid arvamusel, et õpitu on abiks pimedatel tänavatel tülitajatele vastu astudes. Kokkuvõtteks võib öelda, et spordipäeval leidus tegevust igaühele ja paljusid osalejaid üllatasid võidetud loosiauhinnad. Akadeemia spordiklubi kaudu toetasid spordipäeva auhindadega Pirita Amps, Tallinna Teletorn, Tallink Hotels, Tallinna Botaanikaaed ja Pirita seikluspark. Soodushindadega pakkus lõunat Eesti Eine. Aitäh korraldajatele, osalejatele ja toetajatele!
… ja Murastes
jäi PtS-112 ja kolmandaks personali esindus. Metsaradadele oli maha märgitud 2,5 km pikkune orienteerumisrada, millel 6 kadetti pidid ainult kaarti ja kompassi kasutades leidma ja läbima eri kontrollpunktid. Kiireim orienteeruja oli õpperühma PtS-112 kadett Reigo Padar, aeg 21 minutit. 6 minutiga kaotas talle Elerin Vunder ja sama ajaga omakorda talle Michael Suursaar. Järgnesid Rünno Kurm, Mihkel Tepaskind ja Kaide Kivisild.
Eeva Õun, PtS-113 27. septembril peeti ka PPK Muraste koolis spordipäeva, milles osalesid ja millele elasid kaasa nii kadetid kui kooli personal. Päev algas tavaks saanud tulise saalihoki turniiriga. Osa võtsid õpperühmad PtS-111, PtS-112 ja PtS113 ning loomulikult ei puudunud ka personali võistkond. Turniiri võitis PtS-113 võistkond, teiseks L Ü H I D A LT
Stella (vasakul) ja Kerly Poola-Saksamaa piiril.
Suvepuhkus ratastel Stella Polikarpus, Kerly Simulman Meie tutvus on kestnud mõned aastad, millest viimased kaks oleme kandnud koos ka SKA vormi – üks PÄKi õppejõuna ja teine PPK kadetina. Kui jaanuaris tuli arglik mõte sõita suvel jalgrattaga Saksamaale, polnud meist kumbki päris kindel, et oma esimese pikema jalgrattamatkaga hakkama saame. SKA spordiinstruktorite Epu ja Reinuga plaani arutades ning tasapisi matkaks treenima asudes jõudsime siiski nii kaugele, et 16. juulil pärast lõunat astusime Tallinna-Stockholmi laevale, ratastel kaasas umbes 70 kg varustust. Matka siht oli külastada meie ühist sõpra Usedomi saarel. Teekond läbi Rootsi sai valitud seetõttu, et tundus turvalisem võrreldes Läti, Leedu ja Poola läbimisega. Pedaalitud 860 km Stockholmist Ystadi andis selge kinnituse, et valik oli õige, sest ilusad vaated, vahelduv maastik, hea teekate, jalgrattateede kaart ja meiega arvestavad
autojuhid tegid reisi nauditavaks. Matka Ystadi iseloomustame järgmiselt: 14 sõidupäeva, 13 päikselist päeva, 12 ööd telgis, 5 püütud kala, 4x sooja duši all, 1 praetud kala, 1 puhkepäev Åsneni järve kaldal, 1 öö voodis, 1 puugihammustus, 1 purunenud sisekumm, 1 hädaabikõne, lugematu hulk tõuse ja laskumisi ning uus kiirusrekord 55 km/h! Enne sihtkohta jõudmist külastasime Taani saart Bornholmi ning nautisime Poola Swinoujscie sadamast liivarannaga paralleelselt kulgevat jalgrattateed Kölpinseesse Usedomil, kus veetsime ka oma reisi viimase nädala puhates ja rannamõnusid nautides. Elu pikim 1000 km pikkune rattasõit õpetas meile, et vabas õhus viibimine aitab bioloogilise kella korda seada ja koos päikesega aktiivne olla. Mõõdukas füüsiline koormus tagas kosutava puhkuse ja retk andis uue jõu algavaks õppeaastaks. Kel asja vastu rohkem huvi ja soov pilte näha, võib võtta ühendust autoritega.
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
SKA sügissemestri spordistipendiumi saavad Eli Viielo ja Aleksandr Malkov PPKst, Kairi Schmidt finants- ning Kert Räis justiitskolledžist. *** PPK süüteomenetluse õppetooli dotsent Annika Lall võitis 5. augustil Põhja-Iirimaal Belfastis peetud politsei ja tuletõrjujate maailmamängudelt lamades surumises grandmaster B vanuserühmas –74 kg kaalukategoorias kuldmedali tulemusega 75 kg . See oli meie õppejõule kokku 25. medal nendelt mängudelt alates 1993. aastast, sealhulgas 19. kuldmedal. *** 4. oktoobril Kõrvemaal peetud politsei orienteerumise meistrivõistlustel võitis M21 vanuserühmas hõbemedali Jevgeni Kljujev PPK korrakaitse õppetoolist. *** PPK kadett Eli Viielo sai 12. oktoobril Eesti meistrivõistlustel lamades surumises kaalukategoorias –63kg esikoha tulemusega 85 kg ja oli naiste absoluutarvestuses kolmas. *** Tartus 20. oktoobril peetud üliõpilaste judo meistrivõistlustel sai Tarmo Habe –90 kg kehakaalus esikoha ning Kalle-Priit Peebo (mõlemad PPK) tuli –66 kg-s ja Madis Laid (PÄK) +90 kg kaalukategoorias kolmandaks. ***
Oktoobri viimasel nädalalõpul peeti Muraste saalis akadeemia korvpalli meistrivõistlused. Meistritiitlit kaitses PPK I meeskond, kus mängisid Silver Hanikat, Riho Saponenko, Nikita Golovin, Martin Meeksa, Karl-Johan Kaarepere, Rait Mölder, Karl-Andres Kandroo, Joosep Markson ja Aleksandr Listov. Teise koha saanud justiitskolledži meeskonnas mängisid Jarno Ameerikas, StenHenrik Kendaru, Sten Kunts, Mikk Altermann, Klemet Kivisild, Martin Õunapuu, Keijo Õunapu, Karl Parve ja Hendrik Tamp. Kolmandaks jäänud PPK II meeskonda kuulusid Tarmo Habe, Reigo Padar, Ervin Stüf, Janar Jakovlev, Ragnar Sälik, Tõnis Neiland, Mihkel Tepaskind, Taavi Roosi ja Lauri Lillo. Lisaajaga lõppenud kohtumises jäi neljandaks päästekolledž. Omamoodi ajalugu tegid akadeemia magistrandid, kes osalesid esimest korda pallimängudes. Nende mäng finantskolledžiga 5.– 6. kohale kujunes üpris tasavägiseks, kuid lõppes siiski finantskolledži võiduga. *** Oktoobri algul oli PPK lahtisel maleturniiril edukaim Muraste kooli õppedistsipliini vanemspetsialist Jaan Käos ja PPK lahtisel kabeturniiril kaitses mullust meistritiitlit SKA IKT juht Hanno Hantson. 25. oktoobril korraldas SKA spordiklubi Murastes politsei maleturniiri, mille võitis Priit Paabo politsei- ja piirivalveorkestrist. Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee