Nr 2 (234)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
VEEBRUAR 2014
REKTORI VEERG
UNISTUSTE Lauri Tabur, rektor
Vabariigi aastapäeva paraadil Silver Hanikat, õpperühma PtS-112 kadett, SKA üksuse lippur paraadil Eesti Vabariigi 96. aastapäeva paraadil Pärnus osales meie akadeemiast kahes rühmas ja liputoimkonnas 55 kadetti PPKst ja justiitskolledžist. Paraadüksust treenis ja juhtis paraadil vanemkomissar Tarmo Orav. Paraaditreeningud algasid aastapäevaeelse nädala neljapäeval. Juba teisel harjutuspäeval oli meie
A
kadeemiapere tähistas isamaa sünnipäeva üleriigilistest pidustustest päev hiljem, teisipäeval, 25. veebruaril. Peahoone fuajeesse üles rivistatud vormiriietes kadette ja akadeemia töötajaid olid isamaa sünnipäeva puhul tulnud tervitama kadettide tulevaste tööandjate – ametkondade esindajad. Aktuse tseremooniameister, justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak andis neile üksteise järel sõna. Tervituskõnede järel andsid nad iga aastase tava kohaselt meie tublimatele õppuritele üle ametkondade eristipendiumid. Kõiki premeerimisi saatis kadettide üksmeelne aplaus, millega nad omalt poolt tunnustasid kaaslaste edu õppetöös. Kõnedevooru avanud rektori Lauri Taburi järel tervitas õppureid siseminister Ken-Marti Vaher, kes seejärel andis ministeeriumi tänukirja ja hinnalise kingituse päästekolledži päästetööde õppetooli juhatajale-kutseõpetajale Heiki Soodlale ja PPK korrakaitse õppetooli juhatajale-lektorile Ülle Vanaisakule. Tänukirja said ministrilt rahandusosakonna pearaamatupidaja Helen Mõttus ja tema asetäitja Merike Karras ning personaliosakonna kvaliteedijuht Sigrit Lilleste. Järgnev tseremoonia oli kadettidele ootusärev, kes saab tänavu omaaegse siseministri ja Eesti politsei rajaja Kaarel Eenpalu eristipendiumi. Lavale paluti kõik 4 eristipendiumi nominenti – Liia Laas finantskolledžist, Eveliine Erm justiitskolledžist, Kerly Simulman PPKst ja Martin Kreek päästekolledžist. Kui kõiki neid oli tutvustatud, tehti teatavaks ministeeriu-
marsisamm päris korralik, sest valdav osa PPK kadettidest olid teist või isegi kolmandat aastat marssimas ning seega hea kogemustepagasiga. Iga harjutuspäevaga muutusid marssijad enesekindlamaks ja paraadüksuse rühmade liikumine sujus hästi. Nii eel- kui peaproov läksid ootuspäraselt. Mõned eksimused siiski eelproovides olid, kuid üldjoontes marssimine, pöörded ja tervitused sujusid. Kõik paraadil osalenud kadetid andsid endast parima, et akadeemiat vääriliselt esindada. Kuigi
marssimine pole meie igapäevane tegevus, julgen siiski arvata, et olime nii mõnestki sõjaväelisest üksusest oma rivisammuga ühtsemad. Võrreldes eelmiste aastatega soosis tänavu paraadis osalejaid ilm. 6 soojakraadi on marssimiseks tunduvalt mugavam, kui miinus viisteist nagu oli mulluse paraadi aegu. Mõnusat vaheldust ja vaatemängu pakkus Ühendkuningriigi üksus, kes võrreldes Eesti üksustega liikus küll teisiti, kuid oli vaatamata erisusele muljetavaldav. Omalt poolt soovin tänada nii
kaaskadette, kellega koos paraadil osalesin, kui ka pealtvaatajaid-toetajaid. Tuult tiibadesse järgmistel paraadidel osalevatele kadettidele, sest mind ja rühmakaaslasi ootab juunis ees kooli lõpetamine. Teame, et õppustel on vahel raske, kuid „lahingus“, st paraadil osalemine kaalub igal juhul üles kõik rasked õppused. Meile, tulevastele riigiametnikele, oli suur au osaleda Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil.
Isamaa sünnipäev
TÖÖKOHAST
Suurema osa oma päevast ja tegelikkuses ka elust, veedame me tehes tegevusi, mida nimetatakse tööks. Me teeme midagi, mille eest makstakse meile palka. Ning isegi kui me kogu seda aega ei veeda töökoha seinte vahel, oleme me päeva jooksul mõtetes ikkagi rohkem või vähem suurema osa ajast seal. Kes meist poleks nende töiste mõtete vahele unistanud vahel ka sellest, milline võiks olla unistuste töökoht. Ajal, kui maailmamajanduses ärevus jätkub ja meie kodune Eesti on sisenemas poliitikatsükli kõige tormilisemasse faasi, esitavad tõenäoliselt paljud kaaskodanikud me ümber sarnaseid küsimusi. Olles tihti osaline sel tormilisel merel, unustame me võtmast hetke, et vaadata korraks enda ümber ringi. Torm ja tuul on alati mööduvad nähtused. Samuti on lood meie igapäevase töökohaga, kus ka kõige karmimad tormid vahelduvad imelise päikesepaistega, kui aeg, mille veedad oma kolleegide kõrval, on päeva üks kõige vahvamaid osiseid. Ning on meie enda teha, et neid päikeselisi hetki oleks üksteise jaoks just nii palju, et tööl oleks hea. Kõige selle tunnistuseks võttis meiega nädalapäevad tagasi ühendust hulk personalijuhtimise alaste tuntud brändide esindajaid ja pakkus, et võiksime lasta end hinnata üle-Eestilisel Unistuste Tööandja konkursil. Ju siis olid meie tegevused akadeemia parimaks loomisel jõudnud ka nende inimeste kõrvu ja meil omakorda polnud ka midagi häbeneda. Tööd selle nimel, et meil kõigil oleks akadeemias hea tööd teha, oleme ju ühiselt teinud juba pikka aega. Samas seda, mida nüüd meie puhul hinnati, polnud me ühelegi hindamisele seni pakkunud. Pole lihtsalt olnud sellist paneeli, kus meie tegevus inimeste hoidmiseks ja arendamiseks oleks asjakohast arutamist leidnud. Nüüd, mõneti ootamatult, selline võimalus meil tekkis. Ekspertidele hindamiseks sai avatud kogu meie tegevus, mida viimastel aastatel oleme ette võtnud selleks, et head inimesed tahaksid meie juurde tulla ja veelgi enam – tahaksid meiega olla ka siis, kui torm me ümber vahest olemise ebamugavaks teeb. Ei hinnatud mitte ainult seda, mida me teeme, vaid ka seda, kuivõrd mõjus me tegevus on. Kuivõrd tegelikult ka inimesed tahavad meiega olla. Tuli välja, et väga tahavad. Erinevalt paljudest teistest asutustest ja organisatsioonidest me ümber. Mitmekümne Eestis ja rahvusvaheliselt väga tuntud konkurendi seast konkursil viie finalisti sekka jõudmine oli meie jaoks juba suur saavutus. Suured ja võimsad ettevõtted, kelle rahalised võimalused lubaksid oma töötajatele pakkuda kordades enamat, ei osutunud nii tõhusateks, kui meie, kelle eelarveraha on ääretult pisku, sundides raha asendama tegevustega, mis inimestele tegelikult korda lähevad. Meie edu valem (2 x TA) + (2 x SA) + PA* sisaldabki endas just neid tegevusi, mis ei maksa meile palju, kuid toob väga paljude silmi sära ja tahtmise meiega koos olla. Unistuste tööandja tiitel kannabki endas sõnumit sellest, kuidas vähesega teha seda, et meie akadeemiarahvas tahaks hommikul tulla tööle ja oleks jätkuvalt rõõmus, naastes õhtul koju oma pere juurde. Hoiame akadeemiat sellisena, et see oleks meie ühine unistus! * TA = talve- ja tantsuakadeemia, SA = sise- ja suveakadeemia, PA = põnniakadeemia.
mi komisjoni otsus – K. Eenpalu stipendiumi saab tänavu Kerly Simulman, parim õpihinnete, hinnatud isikuomaduste, tublim õppeväliste tegevuste ja spordisaavutuste poolest. Teisi nominente tunnustati tänukirjaga. Järgmisena sõna võtnud Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler Priit Kama andis üle selle ministeeriumi stipendiumid, mille said Eveliine Erm kõrgharidusõppest ja Rait Otstavel kutseõppest. Politsei- ja Piirivalveameti eristipendiumid andis ameti personalibüroo juhataja Veronika Remsel kutseõppe kadettidele Kalev Toomile ja Taavi Hüvale ning üliõpilastele Taavi Tederile ja Egon Roosimäele. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tegi teatavaks Eesti esi-
mese eriharidusega tuletõrjetöötaja, Tallinna kunagise kutselise tuletõrjekomando ülema, hinnatud tehnilise nõuandja ja lektori Hugo Maide nimelise eristipendiumi saajad, kelleks tänavu on päästeteenistuse eriala 4. kursus kaugõppur Meeme Riisma ja Ain Ülem päästja erialalt. Ametkondadest viimasena andis Maksu- ja Tolliameti stipendiumi üle ameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Heade õpitulemuste eest sai stipendiumiga tunnustatud 3. kursuse tudengit Mart Tatrikut, keda E. Veermäe sõnul eelistati tema laiema tulevikuvaate tõttu. Rektor Lauri Taburil oli üle anda veel üks tunnustus parimatest parimale magistriõppurile, kes valiti välja viie kandidaadi seast. Edukusstipendiumi saajaks tunnistati
Kaisa Kajo 1. kursuselt. Veel andis rektor Päästeameti teenetemärgi 20 aastase teenistuse eest PÄKi tuleohutusjärelevalve õppetooli juhatajale-lektorile Alar Valgele ja 15 aastase teenistuse eest kriisireguleerimise õppetooli juhatajale Jaan Trossile. Isamaalisi laule esitas akadeemia naisansambel Teele Uti juhatusel. xxx Palusin järgnenud tordimaitsmiselt tänavuse K. Eenpalu stipendiumi saaja Kerly Simulmani veidi kõrvale, et pärida temalt, mida tähendab talle saadud tunnustus: „Mõistagi teeb rõõmu see tunnustus nähtud vaeva eest, mille toob kaasa õppimine, osalemine võistlustel ja muu aktiivne tegevus vabal ajal.“ Kas teil on hea pea või on see
äärmine pühendumus, mis on teie keskmise õpihinde tõstnud peaaegu viie lähedale? „Eks pea on vist ka hea, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin kogu oma jõu pühendanud ainult õppimisele. Ma arvan, et selles osas on veel arenguruumi.“ Kas te gümnaasiumi lõpetasite ainult viitega? „Ei, paar nelja tuli ka ikka sisse.“ Igatahes on Kerly Simulmani senine elutee näidanud, mida võib saavutada, kui armastatakse oma eriala. Kerly on ise oma erialavalikut põhjendanud sooviga anda oma panus Eesti riigi ja rahva turvalisse tulevikku. Praktikajuhendajad on märkinud, et Kerly on ühtlaselt hea pea kõikides valdkondades. Kõik juhendajad on jäänud tema tegevusega praktikal rahule. PPAs iseloomustatakse teda kui täpset, asjalikku, aktiivset ja korda armastavat tulevast kolleegi. Eriti rõhutati tema suurepärast kirjalikku väljendusoskust, mis on dokumentide vormistamisel äärmiselt vajalik.
Esile on tõstetud ka Kerly tõsist töö ja õppimistahet ning kõrget motivatsiooni teha politseitööd hästi ja veatult. Ja lõpuks: Kerly kaalutud keskmine hinne on tõesti märkimisväärne – 4,94. Rein Vaher (VaR)
2
Verbis aut Re
Muudatused kutseõppekorralduses Tiina Karu, õppeosakonna juhataja Mullu oli meedias palju juttu kõrgharidusreformist ja sellega seotud muudatustest. Hoopis vähem on räägitud muudatustest kutseõppes, mis aga Kutseõppeasutuse seaduse ja Kutseharidusstandardi ulatuslike muudatustega on samuti haridusreformi mõõtu. Lisaks kahele nimetatud regulatsioonile muutusid 2013. a sügisel veel kümmekond kutseõpet puudutavat määrust. Muudatused olid eelkõige tingitud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013“ eesmärkide rakendamisest, samuti Brügge kommunikees sõnastatust. Haridusreformi põhieesmärkidena võib toonitada kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmise ja kättesaadavuse suurendamist, õppijate väljalangevuse vähendamist, kutseõpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamist, väljundipõhisuse suurendamist ning tööhõive ja majanduskasvu tagamist. Lisaks vajas Kutseõppeasutuse seadus struktuurset korrastamist, kuna 1998. aastal jõustudes koosnes see juba siis suures osas täiendustest ja muudatustest. Mitmed põhimõttelised muudatused puudutavad ka kutseõppeasutuse juhtimist, rahastamist ja akrediteerimist, mis meile kui kutseõpet pakkuvale rakenduskõrgkoolile ei laiene. Meie akadeemiale tähendab reform eelkõige sisulist õppekavaarendust ja kutseõppe erialade õppekavade suuremahulist muutmist, viies need kutseharidus- ja kutsestandarditega kooskõlla. Edaspidi ei räägi me õppekavade puhul enam õppenädalatest, vaid Eesti kutseõppe ainepunktidest (EKAP). Samuti kaovad mõisted nagu kutseõpe keskhariduse baasil jt, vaid tegu on kutsestandarditele vastavate õppetasemetega (SKAs näiteks eelkõige 4. ja 5. taseme kutseõpe). Õppekavade sisus on üheks suuremaks muudatuseks mahukas valikainete moodul, mis peab moodustama 15–30% õppekava mahust. Mooduleid hinnatakse õppekavas tervikuna ja seetõttu on vähendatud ka kontakttundiNele Teearu, õppeosakonna vanemspetsialist Õppeosakonna uuringu eesmärk oli kaardistada akadeemia kõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilaste õpingute peatamise (akadeemiliste puhkuste – AkPu) põhjused ja nende edaspidised valikud pärast akadeemilise puhkuse lõppemist. Analüüsides 1.06.2012 ja 1.06.2013 seisuga AkPu-l osalejaid, selgus: • 2013. aastal oli AkPu-l viibijaid mõnevõrra vähem (18,17%→ 16,25%), kusjuures vähem viibis AkPu-l riigieelarvelistel õppekohtadel õppijaid (10,48 %→ 8,78%); • 2013. aastal oli AkPu osakaal kolledžites võrreldes antud kolledži õppurite arvuga suurenenud justiitskolledžis (JKs, 12,70%→ 18,03%) ja sisejulgeoleku instituudis (SJIs, 40,82%→42,53%) ning vähenenud finantskolledžis (FKs, 21,60%→21,47%), politsei- ja piirivalvekolledžis (PPKs, 13,76%→9,39%) ja päästekolledžis (PÄKis, 10,42%→5,98%); • AkPu-l viibijate osakaal on suu-
Aire Mill, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor Esimene semester on ammu selja taha jäänud ja ootus on, et kõikide teiste kõrval annaksid ka uued õppejõud märku, kuidas läks. Esimene semester on raske, seda ütles mulle õppeprorektor juba suvel, ja õigus tal oligi. Aga on olnud ka huvitav, arendav, ja eks elu ongi üks eksperiment iseendaga, oma piiride leidmine. Õpetasin mitut ainet. Mulle südamelähedaseim ja selgema joonega on kindlasti psühholoogia, mida päästjatel on erialaselt ka väga vaja. Seega ei mõelnud ma kordagi, et psühholoogia neile kui üks kohustuslik üldaine on, vaid ikka kui väga erialane, maailma ja iseenda paremat arusaamist andev. Psühholoogia
VEEBRUAR 2014
Esimene semester õppejõuna
de mahtu (maksimaalselt 33 tundi kontakttunde oli päevaõppes sui- kirjutamine pole üliõpilastele lihtnädalas senise 36 asemel), et õppesa 18 ja eksam ootab päevaõppi- ne: keeruline on leida teema, mis jõud leiaksid rohkem aega mooduoleks huvitav, aga samas ka haajaid alles ees. lisiseseks koostööks ja ainete integTeine, samuti oluline aine, mi- ratav ja aktsepteeritav. Palju tegereerimiseks, et moodul ei koosneks eraldi ainetest, vaid moodustaks da õpetasin, oli teadusmetodoloo- lesime eetikaga – pole päris nii, et ühtse ja ühtsete väljunditega tergia, mille põhieesmärk on toetada võtan ja uurin, mis pähe tuleb, on viku. Täiesti uueks kohustuslikuks lõputöö valmimist just metodo- mitmeid ettekirjutusi ja sageli on dokumendiks saab olema mooduli loogilise poole pealt. Vähemalt sel- vaja mitmeid nõusolekuid. Aktiivrakenduskava, mis sisuliselt on miline suund sai õppijatega kokku le- sematega arutasime ankeete ja indagi meie praeguse aineprogrampitud, et õpitu oleks võimalikult tervjuuküsimusi, paljud on oma mi ja kalenderplaani vahepealset. kasulik ja seeläbi suurema väärtu- tööga heal järjel, aga mitmel on Meie akadeemia on reformi sega. Lõputööde teemade, eesmär- veel pikk maa minna. Rõõm on, valguses paljudest kutseõpet pakkide ja meetodite arutelud kuju- kui ainest on kasu, vähemalt nenkuvatest koolidest sellevõrra ees, nesid tervikuna huvitavaiks. Minu dele, kes kaasa töötavad, sest aiet meil on juba praegu väljundipõhised õppekavad, millega teised suureks rõõmuks võtsid mõned ne nimetus ilmselt tekitas esmast koolid alles kõvasti vaeva näevad. ette isegi eksperimendi läbiviimi- tuntavat skeptitsismi. Tervikuna Suured muudatused ootavad meid se, aga eksperiment on teadustöö puutusingi rohkem kokku kaugaga ees seoses hindamissüsteemi süda ja nõuab palju tööd. Lõputöö õppijatega, kellega on nende laialmuutmisega, mis vastab nüüd väljundipõhisele hindamisele. Nimelt uusi õppekavasid hakkame hindama 4palli süsteemis, kus hinnet „1“ enam ei ole, hinne „2“ on puudulik – õpilane ei ole saavutanud kõija allakirjutanu lisateadmisi Pääski õpiväljundeid lävendi tasemel, ja hinne „3“ on rahuldav – õpilane teameti sisekoolitajatele, kes hakon saavutanud kõik õpiväljundid Heino Berggren, tus, mille 1. ja 2. osa viidi läbi kavad edaspidi päästekeskuste lävendi tasemel. Hinne „4“ ja „5“ päästekooli päästetööde Väike-Maarjas päästekoolis keemiavõimekusega komandopannakse siis juba vastavalt selleõppetooli kutseõpetaja ning 3. osa Lõuna päästekes- des koolitama meeskonnavanele, kui iseseisev, eesmärgipärane ja kuse Tartu päästekomandos. maid ja päästjaid. Kursusel osaloov õppur saavutatud õpiväljundiMullu augustist kuni oktoobKursuse algul andsid Kady lesid spetsialistid Põhja, Lõuna te kasutamisel on. Uutele õppekavadele peavad rini kestis keemiapääste ja ke- Danilas ja Ivar Frantsuzov Pääs- ja Ida päästekeskusest ning paljukoolid üle minema hiljemalt 1. sep- mikaaliohutuse täiendkooli- teametist ning Stella Polikarpus dest Eesti päästekomandodest. tembriks 2017. Õppekavajuhtidega oleme aga kokku leppinud, et päästekolledži uutele kutseõppekavadele võtame kadetid vastu eeloleval suvel ning vangla- ja politseiametniku ja piirivalvuri õppekavadele 2015. a vastuvõtul. Hetkel käivad koos õppekavade töörühmad ja nõukokku kinnitamiseks jõuavad uued päästekolledpuhkuste analüüs ži päästekooli õppekavadAkadeemiliste juunis. Õppeosakond valmistab ette akaNele Teearu, deemia siseregulatsioonide muuõppeosakonna vanemspetsialist datusi, et viia need riiklike nõuetega kooskõlla. Õppekava statuut on Õppeosakonna uuringu eesmärk oli kaardistada akadeemia kõrgharidus- ja muudetud, ees ootavad suuremamagistriõppe üliõpilaste õpingute ÕKE muudatused kutse- peatamise (akadeemiliste puhkuste – AkPu) põhjused hulised ja nende edaspidised valikud pärast akadeemilise puhkuse lõppemist. õppe peatükis, ette on vaja valmistada uued õppekavade ja mooduli Analüüsides 1.06.2012 ja 1.06.2013 seisuga AkPu-l osalejaid, selgus: rakenduskavade vormid jne. Täpsem ülevaade kutseõppe 2013. aastalanti oli AkPu-l viibijaid muudatustest infotunnis 29. mõnevõrra vähem (18,17%→16,25%), kusjuures vähem viibis AkPu-l jaanuaril. Infotundriigieelarvelistel on järelvaada- õppekohtadel õppijaid (10,48 %→8,78%); tav ka internetist aadressil http:// SKA kriisireguleerimise õppetooli assistent Stella Polikarpus ning Päästeameti kemikaaliohutuse ja riskihal2013. aastal oli AkPu osakaal kolledžites võrreldes antud kolledži õppurite arvuga duse ekspert Kady Danilas. bit.ly/1lwNZiL. suurenenud justiitskolledžis (JKs, 12,70%→18,03%) ja sisejulgeoleku instituudis (SJIs, 40,82%→42,53%) ning vähenenud finantskolledžis (FKs, 21,60%→21,47%), politsei- ja piirivalvekolledžis (PPKs, 13,76%→9,39%) ja päästekolledžis (PÄKis, 10,42%→5,98%);
dase elukogemuse foonilt mõnes mõttes lihtsam, aga mõneti keerulisem. Tuleb tunnistada, et töökoormus õpetatavate ainetega ei andnud küll kuigi palju mahti organisatsiooniga seotud teemadele mõtlemiseks. Organisatsioonina tundub akadeemia aktiivne ja kaasaegne, kuigi maja on sageli vaikne, mis ongi tööõhkkonna kohalt positiivne. Töötajatele pööratakse sisulist tähelepanu – sisukad arenguvestlused ja koolitused – võimalusi on palju, kõigega pole ma kindlasti veel kursiski. Kiidaksin raamatukogu, ühe õige ülikooli juurde kuulub hea raamatukogu, ja SKA raamatukogust võib leida ja tellida head kirjandust. Seega, õppejõule kõik vajalik on olemas. Inimeste õpetamine ja abistamine on tervikuna väärt amet.
Keemiapääste ja kemikaaliohutuse täiendkoolitus
Kursuse teises osas õpetasid koolituse läbinud kursuslased tegevteenistuses päästjaid, kasutades selleks äsja omandatud teadmisi ning varasemaid töö- ja koolituskogemusi. Päästjate eesmärk oli saada vajalikud oskused ja teadmised keemiasukeldumiseks keemiakaitseriietuses. Igal kursuslasest koolitajal tuli läbi viia teatud arv teooria- või praktilisi tunde, millele järgnes tunni arutelu koos koolitajatega. Kolmandas osas andis sihtrühm tagasiside kursuse kohta. Kursuse lõpetamisele lisas värvi juhendajate korraldatud tutvumiskäik Ahhaa teaduskeskusesse, kus tutvuti atraktsioonidega ja vaadati põnevaid keemiakatseid. Sellest huvitavast ja harivast koolitusest said uusi teadmisi ja kogemusi nii koolitajad kui koolitatavad, pealegi on nüüd paljudes meie päästekeskustes olemas kvalifitseeritud töötajad, kes võivad keemiavõimekusega komandodele regulaarselt teha keemiaalaseid koolitusi.
Akadeemiliste puhkuste analüüs
AkPu-l viibijate osakaal on suurim lõpukursustel (2012 = 37,97%; 2013 = 28,87%). Analüüs kolledžite lõikes näi- mistes rühmades: 1) lõpetas koorim lõpukursustel (2012 = taotlemise põhjuseid (joonistas, 1) analüüsiti 1.06.2012 ja 1.06.2013. a seisuga järgmiste AkPu et kadetid taotlevad kõige roh- li; 2) 37,97%; 2013 = 28,87%). jätkas õpinguid; 3) pikendas tekkepõhjuste kaupa: 1)põhjuseid omal soovil,kem õppuril on sooritamata AkPu-d: a) FKs omal (ainult) soovil jalõpueksam/lõputöö AkPu taotlemise AkPu-d; 4) eksmatrikuleeritud ole jooksvaid õppevõlgne(joonis analüüsiti 1.06.2012 ja neil 2) omal soovil, õppuril oneiõppevõlgnevus (joonisel ÕV); omal 3) omal soovil, (joonisel1)LT); soovil (joonisel EX-OS); 5) 1.06.2013 järgmiste tekkevusiOS); või tervislikel põhjustel, b) JKs eksmatrikuleeritud 4) kaitseväkke kutsumine (joonisel KV); 5) SKA algatusel õppuril ei seisuga ole õppevõlgnevusi (joonisel soovil seoses õppevõlgnevuspõhjuste kaupa: 1) omal soovil, õptervislikel põhjustel (joonisel TP); 6)omal lapse hooldamine kuni lapse 3aastaseks saamiseni järgmistel põhjustel: a) õppetööle puril on sooritamata (ainult) lõ- te või kaitseväkke kutsumisega; c) (joonisel LH). mõjuva põhjuseta mitteilmumine pueksam/lõputöö (joonisel LT); 2) PPKs omal soovil seoses lõputöö(joonisel MI); b) õppevõlgnevuste tõttu (joonisel ÕV(1)); c) lõputöö/lõpueksami puudulikule hindele sooritamine (joonisel ÕV(2)), d) lõpu- või magistritöö ettenähtud tähtajaks mitteesitamine, lõpueksamil mitteosalemine (joonisel ÕV(3)). Analüüs kolledžite lõikes näitas, et pärast AkPu lõppemist suurem osa õppuritest: a) FKs katkestas õpingud omal soovil, b) JKs eksJoonis 1. Akadeemiliste puhkuste põhjused. matrikuleeriti SKA algatusel seoJoonis 1. Akadeemiliste puhkuste põhjused. ses õppetööle mitteilmumisega; c) omal soovil, õppuril on õppevõlg- ga või lapsehoolduspuhkusega; d) PPKs lõpetas kooli; d) PÄKis lõpeAnalüüs kolledžite näitas, taotlevad nevus (joonisel ÕV);lõikes 3) omal soo- et kadetid PÄKis omal soovilkõige seosesrohkem lõputöö-AkPu-d: a) FKs omal tas kooli; e) SJIs pikendas AkPu-d vil, ga või lapsehoolduspuhkusega; õppuril ei eioleoleõppevõlgnevusi e) b) JKs omal soovil ja neil jooksvaid õppevõlgnevusi või tervislikel põhjustel, soovil või eksmatrikuleeriti SKA algatusel (joonisel OS); 4) kaitseväkke soovil seoses magistrikut- SJIs omal kutsumisega; c) PPKs omal soovil seoses lõputööga seoses õppevõlgnevuste või kaitseväkke seoses magistritöö tähtajaks mittesumine (joonisel KV); 5) tervisli- tööga. või lapsehoolduspuhkusega; d) PÄKis omal soovil seoses lõputööga võiesitamisega. kel põhjustel (joonisel TP); 6) lapse Üliõpilaste tegevusi pärast soovil seoses magistritööga. lapsehoolduspuhkusega; e) SJIs omal AkPu-l viibinutest/õpingute hooldamine kuni lapse 3aastaseks AkPu lõppemist (joonis 2) anasaamiseni (joonisel LH). lüüsiti 16.10.2013 seisuga järg- peatajatest on 16.10.2013 seisuga
nõustamine AkPu16.10.2013 taotlemistseisuga 52,59% potentsiaalsed kooliAkPu lõpetaÜliõpilaste tegevusi pärast lõppemist (joonis 2)enne analüüsiti kooli, õpivad võikooli; pi- 2) ning leid-4) jadjärgmistes (lõpetasid 1) lõpetas jätkasvõimalike õpinguid; 3)alternatiivide pikendas AkPu-d; rühmades: õpingute jätkamiseks, mitkendasid AkPu-d), 11,11% jätkasid mine eksmatrikuleeritud omal soovil (joonisel EX-OS); 5) eksmatrikuleeritud SKA algatusel küll õpinguid, kuid ebaõnnestusid katkestamiseks; a) õppetööle mõjuvatepõhjuseta mitteilmuminelõpukursuse (joonisel MI); b) järgmistel põhjustel: lõputöö kaitsmisel või eksmatrikuüliõpilaste toetamine lõpuvõi maõppevõlgnevuste tõttu (joonisel ÕV(1)); c) lõputöö/lõpueksami puudulikule hindele leeriti jooksvate õppevõlgnevuste gistritöö juhendaja leidmisel, teema sooritamine (joonisel ÕV(2)), d) lõpu- või magistritöö ettenähtud tähtajaks mitteesitamine, tõttu ja 36,30% katkestasid õpin- valikul ja töö kirjutamisel; AkPu-lt lõpueksamil mitteosalemine (joonisel ÕV(3)). gud vahetult pärast AkPu-d või naasjatele igakülgse õppealase info
Joonis 2. Õppurite tegevus pärast akadeemilise puhkuse lõppemist Joonis 2. Õppurite tegevus pärast akadeemilise puhkuse lõppemist 16.10.2013. a seisuga. 16.10.2013. a seisuga. et pärastjaAkPu lõppemist suurem osa õppuritest: Analüüs kolledžiteakadeemia lõikes näitas,algaeksmatrikuleeriti toetuse pakkumine. Nende kü- a) FKs katkestas õpingud omal soovil, b) JKs eksmatrikuleeriti SKA algatusel seoses õppetööle mitteilmumine, tusel (õppetööle simustega tegeletakse kolledžites/ mitteilmumisega; c) PPKs lõpetas kooli; instituudis d) PÄKis lõpetas kooli; e) SJIs pikendas lõputöö mitteesitamine). iga AkPu-d või ja õppeosakonnas eksmatrikuleeriti SKA algatusel seoses magistritöö mitteesitamisega. päev, kuidtähtajaks alati on võimalik rohAnalüüsi tutvustati rektoraadi liikmetele ja teistele huviliste- kem ja paremini. viibinutest/õpingute peatajatest seisugapuhkuste 52,59% potentsiaalsed kooli le,AkPu-l kes leidsid, et iga tudeng on on 16.10.2013 (Akadeemiliste täispikküll õpinguid, lõpetajad (lõpetasid kooli,jaõpivad või pikendasid AkPu-d), ülioluline õpinguka analüüsi saab11,11% lugeda jätkasid SKA koduakadeemiale ebaõnnestusid lõputöö kaitsmisel eksmatrikuleeriti jooksvate õppevõlgnevuste tõttu vä- võilehelt.) tekuid peatamise või katkestamise ja 36,30% katkestasid õpingud vahetult pärast AkPu-d või eksmatrikuleeriti akadeemia õppurite hendamiseks on oluline algatusel (õppetööle mitteilmumine, lõputöö mitteesitamine).
Analüüsi tutvustati rektoraadi liikmetele ja teistele huvilistele, kes leidsid, et iga tudeng on akadeemiale ülioluline ja õpingute peatamise või katkestamise vähendamiseks on oluline õppurite nõustamine enne AkPu taotlemist ning võimalike alternatiivide leidmine õpingute jätkamiseks, mitte katkestamiseks; lõpukursuse üliõpilaste toetamine lõpu- või magistritöö
Vanglateenistuse 95. aastapäeva vastuvõtt
PPK sünnipäeva tähis tamine Murastes … 30. jaanuaril tähistasid Muraste kooli kadetid, personal ja külalisõppejõud politsei- ja piirivalvekolledži 4. aastapäeva. Keskpäeval kogunesime aulasse, kus kolledžidirektor Aivar Toompere pi-
das sünnipäevakõne. Seejärel said nii õppurid kui töötajad nautida maitsvat torti. Muljeid Murastest jagas teksti ja fotoga kadett Eeva Õun, PtS113
… ja Paikusel
1. kursuse üliõpilane Ardo Õiglane Vanglateenistuse aastapäeva vastuvõtt on iga-aastane üritus, mida peetakse meie armsa riigiasutuse sünnipäeva puhul ja kuhu kutsutakse ainult vanglateenistusega seotud inimesi. Selline musta lipsu üritus. Sel aastal sain ka mina kutse üritusele. Meie akadeemiast oli kutsutud 12 kadetti ja enamik lektoreist. Tänavu peeti pidu Jõhvi kontserdimajas – äsja renoveeritud hoones, mis seesuguse peo korraldamiseks küllalt paslik koht. Veel nädal enne pidu ei teadnud ma sellest üritusest midagi. Õppereferendilt kutset saades olin positiivselt üllatunud. Jõhvi jõudes olin küll elevil, kuid ei osanud midagi erilist oodata. Arvasin vaid teadvat, et enamus kohalviibijaist on mulle võõrad. Uudishimulikult astusin kontserdimajja, andsin palitu riidehoidu ega osanud enam midagi teha – järgisin vaid teisi, kes tundusid teadvat, kuhu lähevad. Peosaali ees ootasid härrad Hanno Pevkur ja Priit Kama, kes tervitasid külalisi, lõid klaase kokku ja soovisid head aastapäeva. Avarasse saali astudes jäid silma uhkelt kaetud lauad, mis soojas hämaras valguses mõjusid eriti suurejooneliselt. Istusin koos kolleegidega lauda ja jäin ootama ürituse algust. Vaikselt sisenes inimesi saali. Eriti jäid silma pikkade mustade mantlite, mustade mütside ja suurte kaelaehetega saabunud inimesed, kes teevad tööd selle nimel, et vanglas oleks usuküsimuste lahendamine võimalikult hästi korraldatud. Algul pidasid kõne justiitsminister Hanno Pevkur ja vanglate asekantsler Priit Kama, kes kiitsid mullu tehtud tööd. Seejärel jagati teenistusmedaleid ja teeneteriste. Üheks teenistusmedali saajaks osutus ka justiitskolledži lektor Krislin Pärt. Pärast autasustamist lõppes vastuvõtu formaalne osa ja pidutsemine võis alata. Lavale tuli PPA orkester koos Singer Vingeriga. Kontsert oli vägev ja neljanda loo ajaks oli lava täidetud muusikat nautivate inimestega, mis valmistas Hardi Volmerile suurt heameelt. Esitati nii vanu kui hilisemaid lugusid, atmosfäär oli lõbus. Kontserdile järgnes pidusöök. Laudadel oli roogasid, mida ma varem proovinud polnud, kuid kõik maitsesid meeliülendavalt ja kinnitasid kõhtu. Selleks hetkeks oli kogu saal mõnusalt elavnenud ja õhtu hakkas hoogu sisse saama. Enne pidulikku tordi ja kohvi serveerimist vahetus ka bänd. Tordi jagamise ajaks oli pidu juba täies hoos – rahvas tantsis, saal oli täitunud meeleoluka suminaga ja kõik külalised tundsid kohalolekust täit rõõmu. Vastuvõtt läheb kindlasti minu uhkeimate ürituste ja parimate mälestuste sekka. Loodetavasti tekib tulevikus taas võimalus sellisest pidulikust sündmusest osa saada.
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
VEEBRUAR 2014
31. jaanuaril pidas kolledži 4. sünni-
Infomessil Intellektika 14. ja 15. veebruaril leidis Tartus aset infomess Intellektika. Sel messil saavad kokku ideed ja lahendused – sinna minnakse otsima ja leidma midagi uut, intrigeerivat ning heitma pilku haridusega seotud tulevikku. Meie akadeemiat tutvustasid särasilmsed kadetid. Akadeemia messiboks oli üks suuremaid. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga oli finantskolledži boksis võimalik tutvuda huvitava väljapanekuga: salasigaretid, kuulsate brändide võltsingud, ohusta-
Hannes Lember, PtS121 kadett 4. veebruaril külastasid PPK Paikuse kooli Seljametsa lasteaia-algkooli õpilased. Väikestele külalistele näidati politseisõidukeid ja -varustust, mida korrakaitsjad oma igapäevatöös
tud loomaliikide nahast tehtud aksessuaarid jm. Selle kolledži boksi jagus külastajaid küllaga. Kadetid tutvustasid huvilistele sisseastumistingimusi ja lähemalt tudengielu rõõmusid, Maksu- ja Tolliameti esindaja rääkis karjäärivõimalustest. Kätlin Teedla: „Messil valitses eriliselt positiivne õhkkond. Lisaks tavakülastajatele käisid meie boksiga tutvumas ja eriala kohta lisainfot küsimas ka teiste ülikoolide tudengid. Kõige enam uuriti teavet stipendiumite ja tulevikuväljavaa-
dete kohta. Rõõm oli näha, et meie akadeemia kogub üha rohkem populaarsust.“ Anastasija Mironova: „Olin positiivselt üllatunud, sest vaatamata sellele, et meil ei olnud eriliselt külastajaid ligitõmbavaid esemeid, külastas finantskolledži boksi ikka palju inimesi. Meeldisid noored, kes astusid ligi ja esitasid innukalt küsimusi. Oli hea tunne, et meie juurest ära minnes olid nad oma tulevikuplaanides rohkem selgusele jõudnud.“ Veiko Ristissaare foto
Lapsed Paikusel
kasutavad. Astuti sisse klassi- ja muudesse ruumidesse, kus tulevased politseinikud iga päev õpivad. Külastati ka enesekaitsetundi, kus politseikadetid parasjagu käeraudade kasutamist harjutasid.
Kõige rohkem elevust pakkus lastele politseibuss, mille vilkureid sai plinkima panna. Lapsed olid kõigest nähtust vaimustuses, nii paljudki ütlesid, et tahavad tulevikus politseinikuks saada.
Tudengite eurovisioon 2014
Tudengite eurovisioon on heategevuslik, akustiliste lugude lauluvõistlus, kus saavad osaleda kõikide Eesti ülikoolide tudengid. Üritus kulmineerub finaalkontsertiga 27. märtsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.
Eurovisioonil osalemiseks tuleb lindistada üks akustiline lugu ja saata see aadressile www.kultuuriklubi.. Lugusid saab saata kuni 2. märtsini. Kodulehele laekunud lugudest valib erapooletu žürii välja 10 paremat pala ja nende autoreil avaneb
võimalus esineda finaalkontserdil 27. märtsil, mis kantakse TVs üle kogu Eestimaa. Martin Muiste, TTÜ tudeng, Kultuuriklubi liige
päeva ka Paikuse kool. Selle sündmuse tähistamiseks oli kolledžidirektor Aivar Toompere kutsunud kolledži õppejõud, töötajad, päevaõppe kadetid ja täienduskoolitusel osalevad politseiametnikud pidulikule lõunasöögile kooli sööklasse. Direktori Aivar Toompere pidupäevakõnest jäid kõlama järgmised mõtted: „... 1. veebruaril 2010. aastal loodi politsei- ja piirivalvekolledžite baasil ühtne politsei- ja piirivalvekolledž. Täna nelja aastaseks saanud PPK on oma „sünnivalud“ üle elanud ja on tänaseks edukalt tegutsev SKA suurim struktuuriüksus. Kahe erineva asukoha kollektiivid on võtnud kolledži omaks ning enam ei ole teie ja meie, vaid kõik on PPK ehk meie. Tänan kõiki tööta-
jaid panuse eest kolledži arengusse. Õppejõud on tublid ja ennast arendavad ning meie kollektiivi on lisandunud mitu tublit õppejõudu. Ka abipersonal on andnud endast parima ja teinud tublit tööd, et teised saaksid edukalt tegeleda põhitegevusega. Tänan kõiki kadette, kes on asunud õppima meie kolledžisse ja soovin neile edukat lõpetamist. Järgmist sünnipäeva ehk PPK 5. aastapäeva tähistame eri tegevustega ja kindlasti suurejoonelisemalt.“ Kõikide sünnipäeval osalenute tänusõnad Paikuse kooli köögipersonalile suurepärase pidupäevalaua eest! Muljeid Paikuselt jagas tasemeõppe juhtivspetsialist Eva Alliksoo Alina Gavriljaševa foto
Registreerimine
Kääriku suvemängudele on avatud!
• Tudengid räägivad, miks minna • Mis on Kääriku suvemängudel huvitav? Saab „puhata ja mängida“ ning jälgida naiste mudamaadlust. Hea võimalus veeta ilusaid suveilmu parima seltskonnaga. Ainulaadne võimalus proovida erinevaid spordialasid. Õhtud täis head muusikat. Hea asukoht – Kääriku: järv, saun, hüppetorn, telgiplats. Kas läheksime uuesti? LOOMULIKULT, pole küsimustki! Kert ja Andrei Üliõpilaste suvemängud on Kääriku spordikeskuses igal suvel pärast jaanipäeva. Seal saab teha palju sporti ja samas ka pidutseda. Kindlasti saab tuttavaks paljude uute inimestega, sest sport ühendab inimesi. Mina osalesin eelmisel aastal sel üritusel ja olin üllatunud, kui palju osalejaid oli. Kindlasti oli sportimise kõrval mõeldud ka paljudele erinevatele võimalustele vaba aja veetmiseks: õhtuti sai klubis tantsida ja palju muud... Leian, et inimene, kes osaleb neil suvemängudel, ei kahetse. Hannes Põnev üritus, eraldi võiks välja tuua õhtused tantsupeod ja laheda seltskonnaga ajaveetmise. Kõigile leidub oma lemmikspordiala või üritus, millest tahab osa võtta, seetõttu ei hakka neid kommenteerima. Kui keegi kahtleb, kas minna või mitte, siis minu soovitus on minna, sest see ei võta tükki küljest, aga mitte minemisega võid jääda paljust vingest ilma. Jagnar Suvemängude 3 päeva olid täis naeru, ekstreemsusi, sporti, muusikat! Ei ole midagi paremat, kui semestri lõpus aeg maha võtta ja kergemalt hingata. Suvemängud ei ole pelgalt nalja saamise koht, sest sportlik hasart ja võidujanu kannustab igaüht! Kairi Möödunud suvel sain osaleda suvepäevadel, mis kestsid 3 päeva. Kuna osalesin esimest korda, siis ei osanud sellest midagi arvata. Muidugi teadsin, et päeval on spordiüritused ja õhtul väike pidu. Ko-
hale jõudnult nägin paljusid noori tudengeid, kes nautisid ilusat ilma. Osa tudengeist üritas võimalikult paljudest aladest osa võtta, aga teised panustasid rohkem lõbutsemisele ja vähem spordile. Õhtud olid igatahes lõbusad: sai koolikaaslastega tantsida ja lustida. Kindlasti soovitan mängudele minna, sest sealt saab palju tutvusi nii teistest koolidest kui ka enda koolist, kellega muidu ei pruugiks kokkugi saada. Pealegi saab ilusat ilma nautida (muidugi, kui seda on) ja ka sporti teha. Kindlasti leiab igaüks endale sobiva ala, sest neid on seal igale maitsele. Siim Kääriku üliõpilasmängud on tore viis alustada oma seiklusrikast suve! Tegemist on mängudega, kus pannakse proovile nii tarkus, osavus, kiirus ja jõud kui ka vastupidavus. Võimalus on proovile panna oma võimeid ja esindada ülikooli! Kääriku asub imekaunis LõunaEestis Otepää lähedal ning sealsed metsad ja künkad on ilusad! Osalejatel jääb loota päikseliselt soojale ilmale. Minule pakkus mullustel mängudel osalemine palju seiklusi. Osalesin mitmel spordialal ja suhtlesin kaaskadettidega, kohtasin vanu tuttavaid teistest koolidest. Ise lähen tänavugi ja soovitan tulla kõigil, kel see kogemus veel puudub – uskuge mind, te ei kahetse! Sten Üritus on hästi korraldatud, tegevust jagub kõigile, asukoht on maaliline, linnakärast ja mürast eemal, kolm päeva puhkust ja näiteks ilma oli mullu ka keegi kinni maksnud, päikest jäi veel mitmeks päevaks üle. Erko Registreerimiseks võta ühendust suvemängude kontaktisikuga Kairi Schmidtiga või vaata lisainfot sisekaitse.ee/tudengid. Kirja pannud ÜE aseesimees Jane Mölder
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
VEEBRUAR 2014
Õppeosakonna vestlusring Tiina Karu, õppeosakonna juhataja
Veebruarikuu töötajate vestlusringi sisustasime sel korral õppeteemadega. Kohtumise eesmärk oli arutleda õppetegevuse ja -korraldusega seotud teemade üle rollidest, ülesannetest ja vastutusest lähtuvalt. Vajadus nimetatud aruteluks tuli rahulolu-uuringust, kus tehti mitmeid teemapüstitusi õppekavaarenduse, eestvedamise ja kaasamise kohta. Vestlusringis andsime SKA siseregulatsioonidele toetudes ülevaate akadeemiaülestest ja kolledžisisestest õppekorralduslikest
Akadeemia Toimetised, uus hingamine Annika Talmar-Pere, SJI asejuhataja-teadur, Toimetiste tegevtoimetaja Ilmunud on meie akadeemia täielikult uuenenud rahvusvaheline ajakiri Toimetised, mis kannab nimetust Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences. Seoses üha hoogustuva rahvusvahelistumisega vajab akadeemia ka ingliskeelset teadustöö väljundit, milleks nüüdsest ongi kõrge 1.2. ETISe klassifikaatorini jõudnud Toimetised. Esmakordselt on ajakiri täielikult ingliskeelne ja saanud uue, teadusajakirjale kohasema kujunduse. Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuuluvad väärikad teadlased maailma mitmest ülikoolist ja akadeemia partnerasutusest. Ajakiri on indekseeritav Ebsco andmebaasis Central & Eastern European Academic Source. Viis aastat tegevtoimetajana 2008. aastal akadeemiasse tööle tulles omasin juba teatud kogemust rahvusvahelise ajakirja toimetajana ja „tõstsin käe“, kui tuli jutuks Toimetistele uue peremehe leidmine. Sealtpeale on Toimetised olnud minu iga-aastane suurim töö, mille tegemisel on olnud nii paremaid kui halvemaid päevi. Alguses olid avaldamiseks laekunud artiklid küllalt eri taseme, stiili ja vormistusega. Et toimetaja ja kolleegiumi tööd lihtsustada, koostasime uued viitamis- ja vormistamisreeglid, mis vajasid küll harjumist, kuid said autoritele siiski omasteks. Lisaks sellele juurutasime kahepoolse pimeretsenseerimise ja uue retsensioonivormi, mille eesmärk on artiklite kvaliteedi jätkuv tõstmine. Tasapisi hakkas laekuma järjest sisukamaid artikleid, millele koostasime ingliskeelsed kokkuvõtted, et Toimetisi ka SÜNDMUSI
partnerkoolide seas levitada. Sellega suurenes huvi nii ajakirja enda kui ka akadeemias tehtava teadustegevuse vastu, mis omakorda võimaldasid toimetuskolleegiumi kutsuda tunnustatud teadlasi kogu Euroopast. ETIS 1.2. klassifikaatoriks vajalikud tingimused – eelretsenseerimine, rahvusvaheline toimetuskolleegium ja levik – olime täitnud juba eelmise numbri ilmumise ajaks, kuid et olla täiesti kindlad, ootasime ära hetke, mil Toimetised on Ebsco andmebaasist leitavad ja ilmuvad esmakordselt ingliskeelsena. Selle numbri täiendava kvaliteedikontrollina määrasime igale artiklile kaks retsensenti ja läksime üle rahvusvaheliselt tunnustatud Harvardi viitamisstiilile. Seega on ilmunud Toimetised minu jaoks suur töövõit, mis näitab, et järjepideva sihikindla tööga on võimalik paljugi saavutada. Loodan, et uued Toimetised aitavad akadeemiat laiemalt tutvustada ning võimaldavad meie töötajatel ja partneritel avaldada rahvusvahelise kaaluga artikleid, mida huviga loetakse. Järgmiseks sammuks on Toimetiste uutesse andmebaasidesse lisamine, kvaliteedi jätkuv tõstmine ja retsensioonide veelgi sisulisemaks muutmine. Vähemalt esialgu jääb ilmuma ka Toimetiste „väikevend“ ETISe klassifikaatoriga 1.3., mis võimaldab avaldada valdavalt eestikeelseid artikleid, lühemaid uurimusi ja on populaarteaduslikuma suunaga. Mõne aja pärast muutub see aga tõenäoliselt võrguväljaandeks ja saab eelkõige õpet toetavaks avaldamisvõimaluseks akadeemia õppejõududele. Aitäh meeldiva koostöö eest kõikidele autoritele, kolleegiumi liikmetele, keeletoimetajatele, kujundajatele ja küljendajatele! MÄRTSIS
4.03 – sisejulgeolekupäev Tabasalus. 5.03 – SKA Fitness Five võistlus Kase 61 jõusaalis. 5.03 – Päästeameti 2014. a eesmärke ja tegevusi tutvustav seminar. 6.03 – PPK endised ja praegused töötajad tähistavad piirivalvehariduse aastapäeva. 7.–8.03 – kutseõppemess „Noor Meister“ näituste paviljonis Pirita teel. 8.03 – koguperepäev „Naistelt naistele“ Vabaduse väljakul. 14.–15.03 – infomess „Orientiir“ Narvas. 17.03 kl 12–13 – SKA raamatukogus tähistatakse emakeelepäeva. 18.03 – SKA ujumise MV Pirita TOPi ujulas. 18.–19.03 on tudengivarjupäevad. 19.03 on SKAs avatud uste päev ja eelinfo põhjal on PPKs 14 tudengivarju. 22.–30.03 viibivad PPK 5 kadetti ja 2 õppejõudu valikaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames õppereisil Saksamaal Güstrowis. Meie kadetid ja õppejõud osalevad Güstrow akadeemia politseiteaduskonna organiseeritud programmis, mille raames tutvustatakse Eesti, Leedu ja Norra politseikadettidele Saksamaa politseiorganisatsiooni ja politseiharidust. 25.–27.03 – kriisireguleerimise lauaõppus TTX2 projekti CBRN Integrated Response raames. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
Kelly Nevolihhin valiti politsei parimaks SPORT naissportlaseks 2013. aastal 7. veebruaril autasustati Kuressaares 2013. a paremaid politseisportlasi, tutvustati politseispordi ajalooraamatut ja avati rändnäitus. Politsei parimaks naissportlaseks valiti seekord PPK kadett Kelly Nevolihhin, teiseks tuli Mirja Virve Lõuna prefektuurist ja kolmandaks hinnati samuti meie kadeti
Eli Viielo tulemusi. Meestest valiti parimaks Vladimir Latin, kes on varem SKA õppurina võitnud valimistel auhinnalisi kohti, kuid parima tiitli sai ta esmakordselt töötades praegu Ida prefektuuris. Teiseks tituleeriti Kunnar Vahi ja kolmandaks PPK esmakursuslane Kristjan Koskinen.
L Ü H I D A LT
võitis seekord päästekolledž (Mihkel Teder, Raul Toome, Aleksandr Korosteljov, Siim Malva, Romet Lastik, Miko Malk, Artur Minajev, Sven Veek ja Andrei Surnin), teine oli PPK1 ja kolmas PPK2. Spordikeskus tänab turniiri peakohtunikuna tegutsenud Ervin Stüffi hea koostöö eest. *** SKA sportlaste paremad tulemused 22. veebruaril Tartus peetud üliõpilaste ujumismeistrivõistlustel olid: Aleksandr Malkov (PPK) – 2. koht 50 m rinnuli- (35,87) ning 3. kohad 50 m selili- (31,52) ja 100 m kompleksujumises(1.06,76), Mark Lutsevitš (PPK) sai kahel korral 2. koha – 50 m vabalt- (25,29) ja 50 m selili- (29,83) ning Anastassia Kurenkova (FK) 3. koha 50 m liblikujumises (32,84). 4x50 m vabalt teateujumises sai SKA hõbeda, nelikus ujus lisaks eelpool nimetatuile ka Kairi Schmidt (FK). *** 22. veebruaril peeti Kehras EASLi MV saalijalgpallis. Akadeemia meeskond sai TTK ja EMÜ järel 3. koha.
31. jaanuaril Kõrvekülas peetud politsei klassikalise jõutõstmise auhinnavõistlustel tulid võitjateks naistest Eli Viielo (PPK) kolme ala kogusummaga 337,5 kg ja Ivar Mai (JK) –83 kg kaalukategoorias kogusummaga 517,5 kg. Teise koha saavutasid Laura-Lisett Lepp (PPK) 222,5 kg, meeste –93 kg kaalukategoorias Oliver Õunap (PPK) 495 kg ja meeste –120 kg Marek Vähi (PPK) 745 kg-ga. *** 11. veebruaril Pirital peetud akadeemia suusatamise MV parimad olid naistest Kairi Schmidt (FK) ja meestest Simo Jaanipere (PÄK). Naiste esikolmikusse sõitsid ennast veel 2 PPK neidu – Stina Kraam ja Laura Lillepuu. Meestest sai hõbemedali Märt Tomp (PÄK) ja pronksi Raiko Raag (FK). Võistkondlikult oli parim PPK, järgnesid pääste- ja finantskolledž. *** 12. veebruaril peeti Murastes 7 meeskonna osavõtul akadeemia saalijalgpalliturniir, mis kujunes lõpuheitlusteni tasavägiseks. Esikoha
rollidest ning tutvustasime lähemalt ka õppeprorektori ja õppeosakonna töötajate tööülesandeid. Üheskoos leidsime, et õppetegevused tervikuna on hästi reguleeritud ja üldjuhul toimibki igapäevatöö nende alusel. Vestluse käigus saime kinnitust, et kõik õppekava arendusega seotud tegevused on kolledži vastutusalas, ennekõike uute õppekavade loomine, olemasolevate muutmine ja koostöö kõigi huvigruppidega õppekavade arendamiseks. Õppeprorektori ja õppeosakonna roll on kolledžite ülene õppetegevuse juhtimine lähtuvalt haridusseadustest, õppekavade riiklikele ja SKA nõuetele vastavuse jälgimine,
nõustamine ning tehnilise toe pakkumine. Kõlama jäi mõte, et kõige tähtsam on siiski huvipoolte aktiivsus ja koostöö. Nii õppejõud, õppetoolide/-keskuste juhatajad kui teised üksused (nt välissuhted) on oodatud kaasa rääkima ja õppekavaarenduseks ettepanekuid tegema ning õppekava juhtide roll on neid kaasata arendusprotsessi. Kõikide õppetegevusega seotud valdkondade puhul lähtume siiski akadeemia põhiprintsiibist – teeme küll mitmekülgset koostööd, aga igaüks vastutab siiski ise oma töölõigu eest. Õppeosakond soovib kõigile edukat kevadsemestrit!
AU TA S U S TAM I S I
PPA peadirektori käskkirjaga 21.01.2014 anti pikaajalise teenistuseeestEestipolitseisakadeemiaPPK teenistuskoerte koolituskeskuse juhile piirivalvekapten Jüri Pajusoole, piirihalduse õppetooli juhatajale-lektorilepiirivalvekolonelleitnant Piret Teppanile ja assistendile komissar Leho Tummelehele ning süüteomenetluse õppetooli assistendile komissar Tanel Tiksile politsei teenistusrist “20aastase laitmatu teenistuse eest“. xxx Justiitsministri käskkirja 31.01.2014 kohaselt sai justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor Krislin Pärt 10 aasta laitmatu teenistuse eest vanglaametniku teenistusmedali.
19. veebruaril andsid siseminister Ken-Marti Vaher ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu pidulikul tseremoonial päästeteenistuse tunnustuse neile, kes on näidanud erakordset vaprust inimelude päästmisel või panustanud päästeala arengusse. Meie akadeemiast pälvis rektor Lauri Tabur silmapaistvate teenete eest päästeala arendamisel päästeteenistuse hõberisti ja PÄKi päästekooli päästetööde õppetooli kutseõpetaja Heino Berggren inimeste elu päästmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest päästeteenistuse medali. xxx MEIE JUUBILARE
10. märtsil tähistab majandus- ja remondiosakonna vanemvalvur Valdur Talts ja 13. märtsil PPK Paikuse kooli haldustalituse hooldustööline Mati Nukk 70. sünnipäeva. 23. märtsil on majandus- ja remondiosakonna koristajal Aili Vemersil 60. sünnipäev. TÖÖJUUBILARE 20 aastat tööd SKAs täitub kokal Ljudmila Logutenkol 10. märtsil. 15 tööaastat akadeemias saab täis PÄKi päästekooli haldustalituse juhatajal Siiri Sibritsil 2. märtsil, laospetsialistil Viivi Kahril 6. märtsil ja päästevahendite tehnikul Mauri Tealasel 30. märtsil ning PPK süüteomenetluse õppetooli lektoril Raivo Öpikul 28. märtsil. 10 aastat tööd SKAs täitub PPK süüteomenetluse õppetooli lektoril Kalju Leppikul 1. märtsil, PÄKi päästekooli haldustalituse päästevahendite tehnikul Toomas Köörnal 2. märtsil ja TKO spetsialistil Rein Vaheril 29. märtsil.
VA B A K S H E T K E K S Mõistatamiseks kõigile Ajalehe jaanuarinumbris ilmunud mõistatuse lahendus on: Tark mees ütles, et võtke minu kaamel ka, siis saate neid kokku 18. Ja nii nad jagavadki 18 kaamelit omavahel ära – esimene poeg saab 9 kaamelit (18:2), teine poeg 6 (18:3) ja kolmas 2 kaamelit (18:9). Ülejääva 18. kaameli annavad nad tagasi targale, kes läheb oma teed. Sellise lahenduse andsid kõik 10 vastuse saatnut. TKO spetsialist Marie mängis Fortunat ja neist 10st saavad saatuse tahtel auhinnaks akadeemia logoga pastaka Raile Reigo raamatukogust, kadett Kristo Lindsalu ja Annika Kaljusaar täiendusõppe keskusest. Nimetatutel paluks auhinnale turundus- ja kommunikatsiooniosakonda ise järele minna. Küsimus, millele õige vastuse ütleb rahvas Meie akadeemias on aastatel 2001–2006 õppinud ja omandanud rakenduskõrghariduse 3 lendu kohtunikuabisid. Nende väljaõppes olid ühendatud kohtunikuabi tööks vajalike õigusalaste teadmiste ja teadmiste praktilise rakendamise oskuse omandamine. Kooli lõpueksam oli ühtlasi kohtunikuabi eksam. Kohtunikuabide senine tegevus on näidanud, et nad tulevad edukalt toime nende ees seisvate ülesannete lahendamisega. 2008. aastal muudeti seadust ja võrdsustati kohtunikuabi haridusnõue kohtuniku haridusnõudega – magistrikraadiga, ja seda vaatamata sellele, et kohtunikuabi tegevusvaldkonnaks on vaid kinnistusraamatu ja äriregistri pidamine ning maksekäsu kiirmenetluse avalduste läbivaatamine. Tsiviilkohtuvaidluste lahendamine ning karistus- ja kriminaalmenetlusõigus jäävad nende pädevusest välja. Täiendavalt peab kohtunikuabikandidaat läbima aastase ettevalmistusteenistuse ja sooritama kohtunikuabi eksami. Nüüd on Riigikogus menetluses seaduseelnõu, mille kohaselt kohtunikuabi magistrikraadi nõue säilitatakse, kuid ettevalmistusteenis-
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
tust ehk teoreetiliste teadmiste praktilise oskuse omandamist kavatsetakse tuntavalt kokku tõmmata. Miks seda tehakse, seda ei ole eelnõu seletuskirjas – nii nagu varem ka magistrikraadi nõude kehtestamisel – põhjendatud. Teada on aga, et Saksamaal koolitatakse kohtunikuabisid alates 1976. aastast rakenduskõrgkoolides, kus teoreetiline väljaõpe ja õpitud teadmiste praktilise rakendamise oskuste omandamine koolis ja kohtutes kestab kokku 3 aastat. Lõpetamise järel omandab kohtunikuabi hoopis laiema pädevuse kui Eesti kohtunikuabi. Praegu ametisolevad 12 000 kohtunikuabi tulevad oma tööga edukalt toime ja nende asjatundlikkuses ei ole põhjust kahelda. Siit küsimus: Miks Eestis on ette nähtud kohtunikuabide koolitamiseks 6 aastat, kui Saksamaal omandatakse oluliselt laiem pädevus 3 aastaga? Valida on kahe vastuse vahel: 1 – Eesti gümnaasiumilõpetajad on rumalamad kui Saksa gümnaasiumilõpetajad ja vajavad seetõttu kaks korda pikemat õppeaega. 2 – Eesti kohtunikuabi haridusnõude püstitajad ei tunne kohtunikuabi töö spetsiifikat ja on seetõttu ekslikul seisukohal, et kohtunikuabi haridusnõue peab olema sama kõrge nagu kohtuniku haridusnõue. Õige vastus tuleneb telesaatest „Rooside sõda“ tuttaval põhimõttel – rahvas ütleb. Õigeks osutub vastus, mille valib suurem arv vastanuid. Kui vastajaid on 5 või vähem, loetakse õigeks – vaatamata valitud vastustele – vastus 1. Prof Rein Tiivel, õigus- ja sotsiaalteaduste keskus
NB! Vastus tuleb kuni 20. märtsini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee