Page 1

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Nr 1 (223)

Harivaid koolitusi talveakadeemias Veiko Ristissaar, TKO vanemspetsialist

16.–18. jaanuarini peeti VäikeMaarjas meie esimene talveakadeemia. Varem oleme küll pidanud talvepäevi, kuid sellisel kujul oli see esmakordne talvine ühisüritus. Kolme päeva jooksul said osalejad osa nii põnevast talvepäevast kui ka harivatest koolitustest. Kuulates osalejate arvamusi jäid paljud ürituse formaadi ja sisuga väga rahule, sest tegevust jagus kõigile. Esimene päev läks kiirelt käima Veikko Tääri praktilise eneseväljenduse ja Aune Pasti sisekommunikatsiooni koolitusega. Rõõmu pakkus suur osalejate arv – kokku ligi 60 osalejat, keda oli oodatust rohkem. Päev jätkus vabas vormis aruteluga teemal „SKA arengukava 2017 sõlmteemad“. Arutelu kujunes elavaks ja sisutihedaks, sest huvitavaid ettepanekuid tuli üllatavalt palju. Õhtu lõppes tavakohaselt mõnusa saunaga, kus võeti päev kokku ja nauditi koosolemist. Teisel päeval jätkusid mõlemad koolitused juba uute põnevate teemadega. Kommunikatsiooniguru Aune Past pakkus praktilisi harjutusi, mis ajendas osalejaid elavamasse diskussiooni, näiteks teemal, kuidas peaks käituma eri situatsioonides nii kriisi korral kui ka muul ajal. Boonuseks olid põnevad ja õpetlikud juhtumianalüüsid teistest valdkondadest, kus arutleti samuti käitumist eri stsenaariumide korral. Karismaatilise näitleja Veikko

Tääri koolitusel osalenud mainisid, et see oli väga inspireeriv ja pani end vaatama hoopis teise pilguga, kui muidu ollakse harjunud. Arvati, et pärast seda koolitust pööravad kõik osalejad enam tähelepanu oma kehahoiakutele ja sellele, mida see teistele ütleb. Lisaks sellele märkavad inimesed enam end harrastamas ka mälutreeningut. Pärast lõunat oli plaanis kolme kooli vaheline kohtumine, millest lähemalt allpool. Talveakadeemia korraldaja, PAO koolitusjuhi Sirje Kullerkupu sõnul õnnestus talveakadeemia igati hästi. Viimasel päeval olid kavas huvitavad töötoad ja mängud vabas õhus. Kõigil oli võimalus valida töötuba, mida juhendasid meie omad töötajad. Rektori juhiabi Piret Tamme andis edasi oma oskusi kangast kunstlillede valmistamisel. PAO arendusjuht Sirli Luik ju-

hendas fotograafiahuvilisi, kellel valmis vahva slaidishow, mida kõigil oli võimalus õhtusel koosviibimisel vaadata. Õigus- ja sotsiaalkeskuse lektor Riina Kroonberg selgitas oma töötoas, mida põnevat räägib kehakeel. Päästekolledži õppekeskuse juhataja Imbi Jäetma käe all oli võimalik õppida ketrustööd. Valmis sai õige mitu meetrit ilusat lõnga nii lamba- kui koeravillast. Õppeosakonna haridustehnoloog Vaiko Mäe tutvustas põnevaid esitlustehnikaid. Oma töötajate juhendatud töötoad leidsid sooja vastuvõtu ja avasid mitmeid meie kolleege täiesti uuest küljest. Kindlasti jätkame taoliste töötubadega ka tulevikus. Siinkohal suur tänu töötubade juhendajatele! Talvepäevas osales ligi 40 inimest. Üritus kujunes ootuspäraselt atraktiivseks, sest alad olid meeleolukad nii pealtvaatajatele kui osa-

lejatele. Enne võistlust sai supist ja pirukatest kõhud korralikul täis söödud, et oleks ikka jaksu külmale vastu panna. Talialadeks olid seekord võistkonnasuusatamine, kelkkarusselliga ringitamine, reega mäest alla sõit, ree mäkke lükkamine ning viimaseks reevedamine. Kõikidel aladel võeti aega ja selle järgi selgitati parim meeskond, kuid kokkuvõttes võitis siiski sõprus, hea tuju ja tervis. Õhtu kulmineeris meeleoluka üritusega vanas heas Georgi pubis, kus toimus talvepäevi kokkuvõttev „auhinnagala“. Kinnitati keha ja tantsiti hea muusika saatel pea hommikutundideni välja. Tuleb tõdeda, et akadeemiatöötaja oskab korralikult tööd teha, pidutseda ja ka puhata. Kindlasti tahaks tänada VäikeMaarja päästekooli personali, kes olid suurepärased võõrustajad ja abiks kõikides tegemistes.

Kunstlillede valmistajad tööhoos.

Kolme rakenduskõrgkooli kogemuskohtumine Sigrit Lilleste, kvaliteedijuht 2012./13. õppeaastast käivitus akadeemias õppejõult-õppejõule ürituste sari, mille raames peame oluliseks võimalusi teiste koolide kogemustega tutvumiseks. Meie eestvedamisel sai talveakadeemia 2. päeval talvises Väike-Maarjas teoks kohtumine Eesti Lennuakadeemia (ELA) ja Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuse (KVÜÕA) esindustega. Esimesel päevapoolel nautisime koos Veikko Tääri koolitust „Praktiline eneseväljenduskursus“ ja pärastlõunal keskendusime kolme kooli kogemuste jagamisele. Meie akadeemia lõimitud aine

ja keeleõppe (LAKõppe) tulemusi tutvustas keelekeskuse juhataja Elen Laanemaa. Koos integreeritud õppe läbiviijatega leiti vastuseid küsimusele „Mis loom on LAKõpe ja kuidas seda süüakse?“. Õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise protsessi võlu ja valu arutelu juhtis kvaliteedijuht Sigrit Lilleste. Õppejõud ja atesteerimisprotsessi osapooled andsid külalistele praktilisi näpunäiteid, kuidas jääda ellu enne atesteerimist, selle ajal ja pärast atesteerimist. Eesti Lennuakadeemia on koostamas noore õppejõu toetusprogrammi, eesmärgiga tagada akadeemiline järelkasv ja panna kokku ettevõtetest tulnud spetsialistide koolitus- ja arendusprogramm, et toetada nen-

de arengut ja õppejõu pädevusi. ELA on 2008. aastast edukalt rakendanud projektõppe meetodit, kus nad õppurikeskselt rakendavad eri valdkondade teadmisi, lahendavad elulisi probleeme ja võimaldavad iseseisvat tööjaotust. Mitmeski ELA õppekavas (nt lennuliiklusteeninduse õppekavas) on teemaks päästekorraldus ja erialade teooriaõppes tuleohutuse teemad, seega arutasime koostöövõimalusi ja meie akadeemia praktikute kaasamist neis valdkondades. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse õppejõud tutvustasid õppejõudude tunnivaatlussüsteemi, mida nad rakendavad teist õppeaastat õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks.

Osapooled jäid esimese koostöökohtumisega väga rahule. Kõigil kolmel koolil on olemas erialasimulaatorid, seega on koolide spetsialistidel võimalik ja vajalik õppida üksteise arenduskogemustest. Teaduskoostöö osas on akadeemial KVÜÕAe õppejõududega mitmeid häid kontakte ja ka reaalseid koostöötegevusi juba peetud või kavandamisel (nt mitme magistritöö juhendamine). Lisaks eeltoodule nägime koostöövõimalusi ühiste projektide/ kursuste, terviklahendeid pakkuvate diplomitööde ning teadus- ja arendustöö osas. Leidsime, et kokkusaamised tuleb viia regulaarseks, selleks leppisime kokku järgmine kord kohtuda Tartus!

SÜNDMUSI VEEBRUARIS 1.02 – TP 31 päästjate õpperühma lõpuaktus. 1.02 kella 12–16 toimub FBI ruumis erialase inglise keele ja korrektsioonipsühholoogia lõimimise raames justiitskolledži II üliõpilaskonverents. 3.–15.02 peetakse Väike-Maarja päästekoolis kursus Moldova päästeteenistuse ametnikele (Moldova-projekt: päästjate esmaabiõpe koolitajatele). 4.02 alustab õppetööd uus päästjate rühm ehk 33. lend. 5.–28.02 – õppejõudude atesteerimine. 6.02 külastavad SKAd Viimsi kooli õpilased, kellele on välja mõeldud simulatsiooniülesanne „Siimu otsimine“. 13.02 kl 16 – SKA suusatamise MV Pirital. 13.–14.02 kestab Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses Linnade ja valdade päev, kus teeb ettekande ka finantskolledži direktor Uno Silberg. 14.02 tähistatakse akadeemias sõbrapäeva. 15.–16.02 osalevad SKA esindajad Tartus haridus- ja infomessil Intellektika. 18.02 – akadeemia nõukogu istung.

19.02 – SIKARO erialaõppejõudude projekti raames SKA, SiMi, PPA ja PäA seminar Hollandi Politseiakadeemia eksperdi Dirk Hilarides´ga. 19.02 kella 9.30–13 seoses läheneva EV 95. aastapäevaga külastavad PPK Muraste kooli Tabasalu lasteaia Tibutare rühmad, kokku 166 last ja 16 õpetajat/abiõpetajat. 20.02 kella 15–16.30 kestab Kase tänaval ruumis B-322 InHTK juhi Marek Linki korraldatav vestlusring-arutelu-vaatlus teemal „Kuidas rakendada innovaatilist tehnoloogiat?“ 22.02 toimub Pärnus haridus- ja infomess Suunaja. 23.02 kl 12 SKA väljakul EV kaitsejõudude paraadi proov ja kl 20.30 Vabaduse väljakul peaproov. 24.02 kl 12 EV kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul, milles PPK direktori asetäitja Maiko Martsiku juhtimisel osaleb SKA paraadüksuse 45 kadetti PPKst ja 11 justiitskolledžist. 27.02 külastavad Paikuse kooli vene gümnaasiumi 9.–12. klassi noored. 29.01–28.03 – Väike-Maarja päästekooli direktor Janek Lass viibib välismissioonil Etioopias.

EDUKAT JÄTKUVAT AASTAT KÕIGILE!

JAANUAR 2013 REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor

Jaanuari koheva lume ja krõbeda külmaga sai alguse ka meie akadeemia 2013. aasta. Aasta esimesed päevad on juba traditsiooniliselt teguderohked olnud. Nagu ikka aasta esimeses laiendatud rektoraadis ja sellele järgnenud talveakadeemias, vaatasime ka seekord otsa mullustele tegemistele ning mõtisklesime üheskoos selle üle, mida uuel aastal ette võtta. Tegemisi ootab meil ees aga palju. Kõrgharidusreformiga seonduv on juba lõpusirgel ja sel sügisel võtame täiskoormusõppesse vastu õppureid vaid tasuta õppevormi selleks spetsiaalselt kohandatud õppekavadele. Reform toob endaga kaasa ka terve rea korralduslikke muutusi, millest enamus jõuab lähiajal uude õppekorralduse eeskirja ja millega peab igaüks kiirelt harjuma. Veel enne suurt kevadet korraldame sel teemal ka teabepäevi, et uue korralduse üle igakülgselt läbi rääkida. Tänavu algab ka mitu aastat järjest kestev aktiivne valimiste periood. Eeloleval sügisel valime kohalike omavalitsuste volikogusid, 2014 saadikuid Euroopa Parlamenti, 2015 uut Riigikogu ja 2016 uut Vabariigi Presidenti. Kuidas need kõik meid puudutavad, pole täna enam tõenäoliselt vaja kellelegi selgitada. Reljeefsed deklaratsioonid ja loosungid Sisekaitseakadeemia võimaliku asukoha ja ülesehituse teemal on viimased 20 aastat vahetult eelnenud aktiivsele poliitdebatile ja oleks sinisilmne arvata, et seekord läheb teisiti. Vormikandjate temaatika lihtsalt on selline, mis inimestele korda läheb ja seeläbi ka poliitretoorikas kiirelt oma koha leiab. Meie jaoks on see samas ka järjekordne võimalus rääkida sellest, mis tegelikult on Eesti sisejulgeoleku ametnikkonna ja laiemalt sisekaitsehariduse valukohad, millised üsna pea väga otseselt ohustavad nii meie kui me lähedaste elu ja tervist. Neid valukohti akadeemia asukoha muutmine ei kõrvalda. Ühiskonnas arenevad laiemad protsessid, eelkõige tööjõu mobiilsus ja tööjõuturu vanuselise struktuuri oluline muutumine, tõstatavad meie ette üha aktuaalsemana sisejulgeolekutöötajate täiendus- ja ümberõppe temaatika. Suure tõenäosusega oli meil mullune rekordiline täienduskoolitusaasta, mil meie juures täienduskoolitustel osalenute arv lähenes kümnele tuhandele. Samal ajal jälgime kõik ärevusega trendi, et gümnaasiumiastmest uusi noori enam varasemas hulgas ja kvaliteediga tööjõuturule juurde ei tule. Kuid ühiskonna ootus kvaliteetse sisejulgeolekuteenuse järele on järjest kasvav. Meie ees on sellega seoses mitmeid väljakutseid, alates senisest läbimõeldumast värbamisstrateegiast kuni meie haridusmudeli ja õpetamismeetodite kohandamiseni tööjõu ja tööturu vajadustele. Täna ei vali enam meie endale õppureid, vaid õppurid valivad meid – kui me seda väärime. Üheks selliseks kohandumise strateegiliseks valikuks on ka meie tulevases arengukavas enama tähelepanu pööramine rahvusvahelise teadmuse toomisele akadeemiasse. Oleme praegu Eesti tasemel head, kuid me teame ka suurepäraselt, et maailm ja eesseisvad väljakutsed on laiemad kui meie armas kodu. Toome selle maailma meile koju ja muudame seeläbi sisekaitselise hariduse veelgi atraktiivsemaks nii noortele kui ka nende tulevastele tööandjatele! Uute ühiskondlike väljakutsete valguses peame edasi tegelema ka meie organisatsiooni arendamisega. Avaliku sektori kontekstis üliharuldaselt kõrged hinnangud meie iga-aastases rahuloluküsitluses ja tunnustused eri kvaliteedikonkurssidel ei tohi meid uinutada organisatsiooni arendamisega paigale jääma. Tunneme rõõmu meie hea tervise juures olevast organisatsioonist, kuid läheme ühiselt ka edasi. Lisaks arengukava arutamistega on doktorikojas ja muudes formaatides arutamisel meie akadeemia teadus- ja arendustegevuse (TAL) strateegia. TALiga paralleelselt on pideva arutelu all meie akadeemilise struktuuri ajakohastamine selliselt, et meie endi püstitatud kõrged akadeemilised eesmärgid saaksid kvaliteetselt saavutatud. Üks suuremaid TALi valdkonna uuendusi 2013. aastal saab seepärast olema meie kirjastustegevuse ümberkorraldamine selliseks nagu see ühes akadeemilises asutuses olema peab. Uus kirjastaja on juba aktiivselt selleteemalist arutelu vedamas, milles loodan ka kõigi meie TALi asjaosaliste häält kuulda. Me ei saa ka unustada seda, kes ja miks me akadeemiana olemas oleme. Nagu on sõnastatud rakenduskõrgkooli seaduses, oleme jätkuvalt Eesti ainus sisekaitseline kõrgkool koos sellega kaasneva vastutusega. See tähendab, et meie antav haridus erineb nii sisu kui olulisuse poolest muude õppeasutuste antavast. Tänasel Eesti imepisikesel haridusmaastikul erandlikku staatust omada on väga elitaarne. Elitaarsus tuleb aga välja kanda nagu korralik rätsepaülikond. Oleme aasta algusest alustanud rektoraadis dialoogi selle üle, milline lisaks meie kõrgelt hinnatud õppekvaliteedile peaks olema see töövorm, milles igapäevaselt tegutseme. Kuivõrd militaarne või paramilitaarne peaks olema tänapäevane sisekaitseline kõrgkool, on keskne küsimus selles dialoogis. Kas näiteks see, et meie hulgas on töötajaid ja kadette, kes jätkuvalt ei vaevu territooriumil käsi taskus ringi kõndides vastutulijat teretama, on sellesse vormi sobiv? Rektorina arvan, et ei ole ega saagi olla. Selliseid näiteid ja lahtisi küsimusi on õhus veel, mis meie akadeemia kui elitaarse kooli staatusega kokku ei sobi ja millest lähiajal peame vabanema. Oleme väärtuspõhine organisatsioon ja väärtused on meie eduloo aluseks. Austagem siis neid ja suhtugem neisse jätkuvalt tõsiselt!


2

Verbis aut Re

Akadeemia uus üksus: täiendusõppekeskus

Suurimaks olemine kohustab. Kohustab olema parim, suunanäitaja, igas mõttes valdkonna liider. Tuginedes Rahandusministeeriumi statistikale oli meie akadeemia täiendusõppealase tegevusega 2011. aastal suurim avaliku teenistuse koolitaja. Käibe alusel korraldas meie akadeemia kõige rohkem koolitusi, kuid koolitustundide arvestuses olime Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) järel teine. SKAs pakuvad täiendusõpet eelkõige PPK, justiits- ja päästekolledž ning ATAK. Eelnimetatud statistika järgi moodustavad sisejulgeoleku valdkonna tellimused SKA kogumahust ~65% ja läbiviidud õppetundidest kuni 58%. Olles jälginud viimastel aastatel nende numbrite kujunemist, võin kinnitada, et need on stabiilselt kasvanud, eelkõige tänu sellele, et SKA põhilised partnerid, täiendusõppe tellijad – sisejulgeoleku asutused – on tellimust meile üha suurendanud. See näitab usaldust SKA kui kvaliteetse teenuse osutaja suhtes. Et see usaldus SKA pakutavale täiendusõppele oleks õigustatud ja jätkusuutlik ka tulevikus, moodustas akadeemia nõukogu oma selle aasta 13. juuni otsusega SKAsse uue struktuuriüksuse – täiendusõppekeskuse (TÕK). Tänaseks on selle keskuse põhimäärus kinnitatud, keskus mehitatud (lisaks autorile on spetsialistina tööl Annika Kaljusaar) ning nii 2012. a viimaste kuude kui ka 2013. a alguse tööplaanid ja sihid seatud. TÕKi peamine ülesanne on olla SKA elukestva õppe alaste tegevuste (eelkõige täiendusõppe) keskne koordineerija, arendaja ja kvaliteedikindlustamise meetmete koostaja ja juurutaja. Meie eesmärk on jõuda selleni, et SKA-lt täiendusõpet tellinud asutused ning meie koolitustel osalejad saaksid alati ühtsetel alustel ja kindlat, kõrgetasemelise kvaliteediga koolitusteenust. Meie teine roll on olla partneriks teistele SKA täiendusõpet pakkuvatele üksustele eesmärgiga luua ühtne teadmiste baas kõigist SKAs pakutavatest teenustest täiendusõppes ja kaasatavatest koolitajatest ning programmiarenduse toetamine ja koolitusvajaduse selgitamine koostöös kolledžite ja tellijatega. Viimane roll on täiendusõppe korralduse alane tegevus juhul, kui kolledžitel on abi vaja või kui tellitud koo-

Tanel Oppi, täiendusõppekeskuse juhataja

litused väljuvad ühe kolledži kompetentsi raamidest, on nö kolledžiülesed. Konkreetsemalt 2013. a plaanidest rääkides on esmane dokumendivormide ja tööpraktikate ühtlustamine kus võimalik. TÕKi moodustamisega koos kinnitati SKA nõukogus ka „Täiendusõppe läbiviimise kord“, mis on SKA täiendusõppe kvaliteeditagamise baas. Nimetatud korra järgi peakski tööpõhimõtted kõigis täiendusõpet pakkuvates üksustes olema ühtsed. „Kus võimalik“ tähendab seda, et teatud tellijate ja projektide tingimustest tulenevalt tuleb teinekord olla ka paindlik. Paindlikkus ja kiire kohanemine on aga need, mida meie koostööpartnerid enim hindavad ning nende kadumist ei tohi ka uue süsteemi rakendamine kaasa tuua. TÕKi teine suurem töövaldkond 2013. aastal on SKA täiendusõppealase strateegia koostamine kõiki osapooli kaasates nii SKAs kui tellijate seas. Suurim olemine, millest käesolevat kirjatükki alustasin, ei ole eesmärk omaette ning vaatamata sellele, et oleme juba „suurimad“, on meie kasvupotentsiaal veel märkimisväärne. Meil on vaja välja selgitada, millistena näevad kolledžid ja nende põhipartnerid asutuste seas peamisi SKA kompetentsivaldkondi täiendusõppes, mida tulekski järjepidevalt arendada. Lisaks on laiemas avalikus teenistuses suur nõudlus koolituste järele, mis on SKA tugevused, näiteks keeleõpe, erinevad menetlusalased koolitused ja eetika- (laiemalt avaliku halduse) koolitused. Üks olulisemaid valdkondi eelnimetatu saavutamisel pean kindlasti tihedat koostööd SIKARO võrgustiku raames, kus täiendusõpe on üks inimvarajuhtimise valdkondi, mille sisejulgeolekuvaldkonna üleseks arendamiseks on ka eraldi töögrupp moodustatud. Kokkuvõtvalt näen täiendusõppe vallas SKAs nii suurt vastutust kui ka võimalust. SKA ülesanne pole mitte ainult kitsalt tasemehariduse pakkumine, vaid laiemalt kompetentseks ja usaldusväärseks partneriks olemine kõigis meie tellijatele olulistes tegevusvaldkondades.

Peeter Mehisto jt raamatut „Lõimitud aine ja keeleõpe“ refereerib ning LAK-õppega seotud tegemisi valgustab keelekeskuse lektor KÜLLI SALUSTE.

Mõiste

LAK-õpe ehk lõimitud aine- ja keeleõpe on mõistena eesti keeles kasutusel 2007. aastast. Euroopas tuntakse seda mõistet CLIL ehk Content and Language Integrated Learning nime all juba 1994. aastast. Eestis kasutatigi algselt ingliskeelset lühendit CLIL ning mõisteid „kakskeelne õpe“ ja „kümblusõpe“.

Olemus

Autasustamisi

Politsei- ja piirivalve seaduse ja siseministri määruse alusel ning PPK peadirektori politseikolonel Raivo Küüti 22.01.2013 käskkirjaga tunnustati meie akadeemia töötajaid: • pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis said politsei teenistusristi “20aastase laitmatu teenistuse eest” PPK direktori asetäitjad politseimajor Merle Kutser ja piirivalvekolonelleitnant Maiko Martsik; • pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis said politsei teenistusristi “15aastase laitmatu teenistuse eest” PPK Paikuse kooli relvur üleminspektor Hannes Aavik ning õppedistsipliini vanemspetsialistid vanemkomissarid Ivar Kivitar ja Tarmo Orav; • pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis said politsei teenistusristi “10aastase laitmatu teenistuse eest” PPK õppedistsipliini vanemspetsialist vanemkonstaabel Kristjan Haljasoks ning teenistuskoerte koolituskeskuse instruktorid ülemkonstaabel Maksim Jaksman ja vaneminspektor Janar Klement.

LAK-õpe on samaaegne eesmärgistatud aine- ja keeleõpe, kus tähtsal kohal on ka õpioskuste omandamine. Tegemist on katusmõistega, mis hõlmab erinimelisi õppekorralduslahendusi (näit keelekümblus ja -laagrid, õpilasvahetused, intensiivõppeprogrammid, LAK-õppe moodulid). LAK-õppe uudsus kõigi nende lahenduste puhul seisneb eri valdkondade teadmiste sünteesimises. LAK-õppe kui õppeviisi paindlikkus väljendub võõrkeeles õppimise eri viiside, aja ja intensiivsuse varieerumises.

LAK-õppe põhijooned ja -mõtted

Mitmekordne fookus: aineid lõimitakse ja kasutatakse aineülenid proovile päästekolledži tule- seid läbivaid teemasid ning reflekohutusjärelevalve õppetooli juha- teeritakse ehk analüüsitakse õppitaja-lektor Alar Valge, meie kooli haldustalituse juhataja Teet Kiik ja õppedistsipliini vanemspetsialist Jaan Käos. Õppusest võtsid osa 45 kadetti nii kutse- kui kaugõppest ja ka meie raamatukoguhoidja Heli Raudnagel. Õppuse eesmärk oli puuduste ja reageerimisaja väljaselgitamine. Lohutuseks kadettidele ei pidanud nad osalema hommikujooksus.

Tuletõrjeõppus Muraste koolis

17. jaanuari varahommikul saime PPK Muraste koolis põnevaid kogemusi, kuidas peaksime tulekahju korral koolimajast evakueeruma. Mina osalesin õppuses korrapidajana ja nägin, kuidas tegutseda hädaolukorras. Õppus viidi läbi nii ootamatult, et kedagi ei teavitatud. Kui mullu oktoobris viidi Paikusel sama õppus läbi päevasel ajal ja anti teada, kuidas tuleb tegutseda, siis Murastes ei teatatud kadettidele midagi. Evakueerimine algas varahommikul kell 5.38 ja kestis täpselt pool tundi. Magavaid kadette pa-

Vaiko Mäe, haridustehnoloog Triin Krünberg, haridusprojektide koordinaator E-õpet propageeritakse ja uute e-õppevahendite (e-kursuste ja õpiobjektide) loomist kõrgharidusõppes toetatakse projekti BeSt toel. Meie akadeemias on alates 2009. aastast BeSt-i raames valminud hulk huvitavaid interaktiivseid e-õppevahendeid, mis lihtsustavad iseseisvat õpet või pakuvad häid võimalusi auditoorse õppetöö toetamiseks ja rikastamiseks. Õppejõud, kes on alustanud eõppe rakendamist, on üldjuhul veendunud selle efektiivsuses ja taas leidnud indu selle kasutamiseks. E-õpe võimaldab kokkuhoidu, õppimine on personaalne, sest iga õppija saab valida ise õppimise aja, koha ja tempo. E-õppe suurimaks miinuseks on sõltuvus internetist. Õnneks on internet muutunud kõikjal paremini kättesaadavaks. Liigset sõltuvust internetist aitab vältida ressursside allalaadimine. Puudub vajadus õppematerjalide printimiseks, sest enamik uuematest mobiilsetest seadmetest (tahvelarvutid, mobiiltelefonid jm) võimaldavad ligipääsu internetti ja suudavad ressursse salvestada. E-kursus on õppeaine või moodul, mis IKT toel edeneb osaliselt või täielikult e-õppe keskkonnas, kuhu lisatakse terviklikult kogu ainekursuse õppematerjalid. Ekursuste vahendusel on võimalik hallata õppejõult õppuritele antud iseseisvaid kodutöid. Õppur esitab oma kodutöö elektrooniliselt, millele õppejõud annab tagasisidet. Iseseisva töö formaat võib olla erinev, sõltudes eesmärgist ja vajadusest. Võimalus on grupisiseste foo-

Vadim Lebezov, PvS 120 kadett

JAANUAR 2013

E-õppematerjalide loomisest rumdiskussioonide tekitamiseks, erialasõnastike koostamiseks, testide lahendamiseks, retsenseerimiseks jne. Võimalusi e-kursuse rikastamiseks on palju, sõltudes eelkõige õppejõu kui kursuse disaineri fantaasiast. Õpiobjekt on õppesisuline veebileht, mille sisuks on õppeaine konkreetsem teema, mis on struktureeritud väiksemateks alalehtedeks. Õpiobjekt võimaldab efektiivselt rakendada tehnoloogilisi vahendeid, et toetada õppurite iseseisvat õpet. Õpiobjekti saab koondada loodud õppevideoid, ekraanisalvestisi, simulatsioone, automaatselt tagasisidestatud enesekontrolli teste, viidatud allikaid internetist jm. Võimalusi on palju. Ajavahemikul 2009–2012 on meie akadeemias BeSt-i raames valminud 55 e-kursust ja 78 õpiobjekti, millest mullu loodi vastavalt 13 e-kursust ja 12 õpiobjekti. Üheks oluliseks mulluseks saavutuseks võib lugeda e-õppe toe loomist kõikidele akadeemia praktikatele – loodud on praktikate ülesed e-kursused erialade lõikes (autorid H. Liivak, K. Randlane, T. Kaasik, E. Alliksoo, K. Pruul ja V. Mäe). Õppurite jaoks on nüüd üks ja keskne koht, kus toimub kõik praktikatega seonduv info- ja kogemuste vahetus, aruannete esitamine, tagasiside andmine jpm. Kõige enam loodi mullu e-õppevahendeid finantskolledžis, kus lisaks praktika e-kursusele valmis veel 4 e-kursust ja 2 õpiobjekti. Akadeemia rahvusvahelistumise toetamiseks on kindlasti oluline märkida, et üks valminud e-kursustest „Basics of Economics“ (autor

I. Saar) loodi ingliskeelsena. Justiitskolledžis valmis BeSt-i toetusel 3 e-kursust ja 2 õpiobjekti. Huvitava tehnilise lahenduse sai õpiobjekt “Korrektsioonialane sõnastik (inglise – eesti)” (autorid I. Karton ja E. Laanemaa), milles erialasõnastik on pidevalt täienev ja seda õppurite panustamisel õppimise eesmärgil. Esile võiks tuua ka õpiobjekti “Erialane vene keel: vangla päevakava” (autor S. Luige), mis sisaldab õppevideoid, audioharjutusi, enesekontrolli teste ja põnevat audioharjutuse vahendit, mille abil saab õppur kuulata õppetööks vajalike väljendite korrektset hääldust, salvestada oma hääldust ja seda siis taasesitada.

Vahend häälduse harjutamiseks S. Luige õpiobjektis „Erialane vene keel: vangla päevakava“.

Politsei- ja piirivalvekolledžis valmis 3 e-kursust ja 2 õpiobjekti. Viimastest võib näiteks tuua õpiobjekti “Liiklusväärteod” (autor C. Eljas). Päästekolledžis valmisid praktikate e-kursusele lisaks veel ka ekursus „Hädaabiteadete menetlemine“ (autor Ü. Jõessar) ja kaks järjekordset õppefilmi, mis on avalikustatud õpiobjektides “Kannatanute päästmine kõrgustest” ning

LAK-õppest mist. Reflekteerides antakse hinnang sellele, kus ollakse olnud ja millises suunas liigutakse edasi. Turvaline ja toetav õpikeskkond: luuakse turvaline keskkond, mis toetab sõbralikku suhtumist ja koosõppimist. Keelevigu ei parandata, õpetaja vaid sõnastab need õigel viisil ümber ehk parafraseerib. Kasutatakse aktiivsust virgutavaid meetodeid ja asjakohaseid õppematerjale. Autentsus ja allikalähedus: arvestatakse õppija huvide ja vajadustega, õppimine seostatakse igapäevaelu ja teiste ainetega, sest seosed loovad tähendusi. Aktiivne õppimine: õpilased räägivad rohkem kui õpetaja. Et olla aktiivne õppija, on oluline rühmaõpe. Nii keeleliste kui ainealaste eesmärkideni jõutakse arutelude ja ülesannete kaudu. Õpetaja on võimaluste looja ja suunaja. Arendades õpilaste mõtlemisoskust ja kriitilist mõtlemist, on väga tähtis õpetaja esitatud küsimuste sisu: kas need ootavad vastust fakti tasandil või stimuleerivad mõtlema ja analüüsima, tõstatades uusi küsimusi ja motiveerides leidma lahendusi. Tugistruktuur: uusi teadmisi ja kogemusi omandatakse õppija varasematele kogemustele, teadmistele, oskustele, hoiakutele ja huvidele tuginedes. Õppijal võimaldatakse kogeda väljakutseid ja abistatakse nendega toimetulemist.

Koostöö mitmel rindel: aine-, keeletundide ja teemade planeerimine nõuab aine ning keeleõpetajate omavahelisi häid suhteid ja koostööd. Protsessi haaratakse ka ametkonnad, tööandjad ja teised huvigrupid. Samuti toimub hindamine koostöös. Loomulikult tähendab koostöö ka õpetaja ja õppijate vahelistest kokkulepetest kinnipidamist ning mõlemapoolset tagasisidet.

LAK-õpe meie akadeemias

Akadeemia keelekeskuses on LAK-õppe elemente kasutatud juba kümmekond aastat. Sellest õppeaastast on aga LAK-õppe tunnid ka õppejõudude koormustabelitesse kantud. See samm annab nii LAK-õppele kui eri valdkondade õppejõudude koostööle uue hoo ja ulatuse, mille tõestuseks on terve rida eriilmelisi projekte: • järelevalvetoimingud ja -taktika lõimituna erialase vene keele õppega (VS 121), läbiviijaiks Krislin Pärt justiitskolledžist koos Merle Tammelaga keelekeskusest (KK); • päästeala ennetustöö koos erialase inglise keelega (RS110) – Kadi Luht (PÄK) ja Külli Saluste (KK); • teadustöö metodoloogia ja erialane inglise keel (PK 111, PK 112) – Uno Traat (PPK) ning Elen Laanemaa ja Külli Saluste (KK); • korrektsioonipsühholoogia lõimituna erialase inglise keelega (KS 110) võtab juba teist aas-

Moderaatori Kai Veispak-Rawlingsi juhtimisel ja riigikogulasest külalise Mati Raidma osalusel arutati LAK-õpet ka akadeemia aastakonverentsi 3. töötoas. Arutlusjärg on jõudnud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Lauri Luhti (paremalt teine) kätte.

“B- ja C-tüüpi tuletõrjevoolikute käsitsemise õpetus” (mõlema autor H. Soodla).

H. Soodla „B- ja C-tüüpi tuletõrjevoolikute käsitsemise õpetus“.

Lisaks eelnevale said valmis ekursus ja 4 huvitavat õpiobjekti üldainete hulgast. Näiteks haldusekandjatest annab hea ülevaate T. Roosve õpiobjekt “Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised halduse kandjad”.

Skeem haldusekandjatest T. Roosve õpiobjektist „Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised halduse kandjad“.

Kõikide õpiobjektidega, sh BeSt-i raames valminutega, saab tutvuda aadressil http://www.sisekaitse.ee/ opiobjektid/. Kindlasti leiab igaüks endale vajalikku ja huvipakkuvat. E-õpe on efektiivne, kui õppematerjalid on huvitavad, õppejõud sütitav ja õppurid motiveeritud õppima. Õppurid ja õppejõud, tehkem koostööd ja muutkem õppimine põnevaks! Kõik kommentaarid, mõtted ja ettepanekud on teretulnud aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee. tat üliõpilaskonverentsi kuju – Erik Rüütel (JK, varem ka Inga Karton) ning Elen Laanemaa ja Külli Saluste (KK); • sissejuhatus süüteomenetlusse ja tõendamine süüteomenetluses koos erialase inglise ja vene keelega (PtS 111, PtS 112, PtS 113) – Urmas Krüger (PPK) koostöös Epp Leiburi ja Jelena Trahtmaniga (KK); • lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine (PK 112) – Ülle Vanaisak (PPK) koos Epp Leiburiga (KK); • magistrantide ingliskeelsete loengute keeleline toetamine – Kai Veispak-Rawlings (KK); • eesti keele nädala raames üliõpilaste erialatööde keeleline analüüs ja tagasisidestamine Katrin Tääkeri (KK) eestvedamisel; • töövarjuks olemine Viru vanglas, Põhja päästekeskuses, juhtimiskeskuses ja Põhja prefektuuri jaoskonnas Lasnamäel (Merle Tammela, KK) kindlustab rikkaliku ja asjakohase sisendi erialakeele loenguteks; • nii Tartu vangla külastus (Elen Laanemaa, Külli Saluste, KK) kui ka Narva piiripunkti ja kordoni külastus (Elen Laanemaa, Jelena Trahtman, KK, koos Piret Teppaniga PPKst) aitavad samuti erialakeeleõpet tõhusamaks muuta; • „Dokumendikontroll ja erinevad infosüsteemid“ (Elen Laanemaa ja Jelena Trahtman koos Piret Teppaniga PPKst); • MISA projekt „Sisekaitseakadeemia õppurite täiendav eesti keele õpe C1 tasemel“, mis on mõeldud neile akadeemia esimeste kursuste üliõpilastele, kes on lõpetanud vene õppekeelega kooli ja kelle eesti keele oskus vajab veel lihvi, et erialaaineid eesti keeles õppida. Eelnimetatud projektide ühiseks nimetajaks ja eduka toimumise aluseks on koostöö, mille oskust ja tahet soovin kõigile.


T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

JAANUAR 2013

Mida arvatakse akadeemiast

Sügissemester on kestnud juba viis kuud ja esmakursuslased on ilmselt suutnud end sisse elada. Seetõttu uurisime nende muljeid meie akadeemia kohta. Küsitlesime mitmeid üliõpilasi/kadette justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledžist, tegime kokkuvõtte nende arvamustest ja tõime välja värvikamad kommentaarid. Millega tegeldi enne SKAsse astumist? Nagu arvata võis on meie üliõpilased pärit üle terve Eesti. Paljud tulid akadeemiasse kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Justiitskolledž: Paljud nimetasid oma hobideks sporti – jooksmist, jalg-, võrk- ja korvpalli, ujumist, jalgrattasõitu, kergejõustikku, suusatamist ja jõuarendamist. Värvikamaid vastuseid: „4 aastat õppisin levimuusika erialal trumme.”, „12 aastat tegelesin rahvatantsuga.”, „6 aastat käisin teatrikoolis.”, „Töötasin Tartu vanglas inspektori-kontaktisikuna.”, „Töötasin Viru vanglas valvurina tugevdatud järelevalve osakonnas.”, „Lõpetasin 2012. a kevadel Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrantuuri ja töötasin samas õppekorralduse spetsialistina.” PPK: Mitmed kadetid teenisid aega kaitseväes ja seejärel liitusid akadeemiaga. Õppurid te-

gelesid peamiselt spordiga, on ka noori muusikuid. „Põhiliseks hobiks on muusika tegemine ja trummide mängimine, mida olen teinud umbes 9 aastat, samuti õpetan huvilistele muusikat ja trummimängu. Veel olen tegelenud 3 aastat teatriga, nii lavastaja kui näitlejana.”, „Enne kooli olin kaitseväes 8 kuud tegevteenistuses.“ Miks otsustati tulla õppima just Sisekaitseakadeemiasse korrektsiooni/politsei erialale? Üldiselt nimetati häid sportimisvõimalusi, varasemat huvi, tuttavate eeskuju ja võimalusi enda arendamiseks huvitaval alal. JK: „Käisin Viru vanglas eelkoolitusel ja pärast seda otsustasin korrektsiooni õppima tulla.”, „Palju tuttavaid õpib siin koolis.”, „Varem tahtsin politseinikuks õppida, kuid viimasel hetkel otsustasin ümber.”, „Kuna varem töötasin vanglas valvurina, siis leidsin, et järgmine samm enesearenduseks oleks korrektsiooni eriala omandamine.”, „See eriala lihtsalt tundus kõige sobilikum.” PPK: „Eriala pakub huvitavat tööd ja on rohkem silmaringi laiendav kui mõni teine ala.“, „Juba noorena tundus politseitöö põnev.“, „Sisekaitseakadeemia ja just politseiametniku eriala osutus valituks eelkõige huvist selle ameti vastu. Samuti süvendas huvi ka ajateenistu-

ses nähtu ja kogetu. Oma rolli võis mängida ka see, et suurem osa minu suguvõsa meestest on kas politseinikud või piirivalvurid.“, „On ka hea võimalus sporti teha.“ Mis koolis meeldib/ei meeldi? Mõlema kolledži kadetid leidsid, et väga positiivne on praktiliste tundide suur arv. Kiideti SKA õppejõudude head taset ja rõhutati häid sportimisvõimalusi. Murekiviks osutusid söökla hinnad ja ühiselamu seisund. JK : “Meeldib see, et kuiva teooria asemel on palju praktikat.”, “Sportimisvõimalusi on palju, see oli ka üks peamisi põhjuseid, miks siia kooli tulin, ühikas võiksid toad väiksemad olla, privaatsust veidi rohkem.”, „On hea, et vene keelele pannakse suurt rõhku, koolist ostetav toit on kallis ja seda saab väga vähe.”, „Ei meeldi ühiselamutoad, kuna peab kuueses toas elama, kus on suhteliselt raske õppida.”, „Meeldib see, et pole palju õppida ja õppejõud on toredad ning tunnid huvitavad.” PPK: „Koolis meeldib vaheldusrikas õpe, teooriatunde kui ka praktikat on võrdselt, mis annab tööle minekuks hea põhja alla. Asukoht, majutus- ja elamistingimused ning trennivõimalused on samuti head.“, „Meeldib, et on head spordivõimalused.“, „Õppejõud on heal tasemel.“, „Ei meeldi liiga pikad õppepäevad, kuna päeva lõpus ei suuda

Kirja pannud Lauri Hainoja ja Villem Kadanik, ÜE liikmed keskenduda õppetööle.“, „Ainsana võin välja tuua ebameeldiva asjana, mida õnneks kohtan väga harva, on suhtumine kooli ning õpitava ameti tõsidusse ja vajalikkusesse. Kuid seda tuleb tõesti haruharva ette.“ Mida ütleksid noorele, kes veel kahtleb, kas tulla Sisekaitseakadeemiasse õppima või mitte? JK: „Ütleksin seda, et kui oled julge ja sulle meeldib sporti teha, on see sinu jaoks õige koht!”, „Sisekaitseakadeemias õpivad parimad. Kui vähegi huvi, siis tasub tulla ja ennast proovile panna.”, „Julge hundi rind on rasvane!”, „Kui sisetunne ütleb, et tulla, siis tule. Kui ei, siis pole see koht õige.”, „Soovitan vanglasüsteemis enne natuke töötada ja alles siis tulla SKAsse.”, „Kõige väärikam on õppimise kvaliteet, mis siin koolis on olemas!”, „Soovitan kindlasti enne õppekavaga tutvuda, et vältida ebameeldivaid üllatusi tulevikus.” PPK: „Meelakkumine see siin pole, aga magusaid hetki leidub.”, „Proovi, sa ei kahetse!“, „Tasub proovida, kuid siin on omad võlud, mida arvesse võtta.“, „Kui tahad kodanikke abistada politseinikuna, siis pole ju enam kahelda vaja!” (Täispikka kokkuvõtet lugege akadeemia kodulehelt rubriigist „Uudised“)

Tudengite jõulupeo järelkaja Lauri Hainoja, justiiskolledži KS100 rühmavanem, üliõpilasesinduse liige

Meie tudengite jõulupeo läinud aasta detsembris pidasime kõigile harjumatus kohas – spordikompleksi matisaalis. Üliõpilasesindus suutis karmist ja higisest matisaalist kujundada hubase ning jõuluhõngulise peosaali. Tantsuks mängis ansambel Splash, kelle esinemiste vahepeal tegid üliõpilased oma etteasteid kommipakkide lunastamiseks. Söögilaud oli heastparemast lookas ja kuigi pidu külastas 190 üliõpilast, jäi sööki ülegi. Tudengid suutsid end peol niivõrd vaos hoida, et midagi ära ei lõhutud ja hiljem ruume koristades nurgatagustest poolseeditud toitu polnud leida. Kuid siiski hakkas silma, et nii mitmedki tudengid olid juba enne peole tulekut liialt ülemeelikus tujus ega suutnud end isegi paarikümneks minutiks kok-

Tudengite jõulupeol tegi tantsumuusikat ansambel „Splash“.

ku võtta, et vaikselt kaaslaste esinemisi kuulata. Nii põhjustasid nad oma käitumisega esinejatele ebameeldivust ning neile, kes huvist ja austusest kolleegide vastu soovisid esinemist kuulata, jäi elamus poolikuks. Kahjuks paljud üliõpilased ei taju, et jõulupidu ei ole järjekordne

MUHEDUSI

Haigla peaarst tuleb hommikul tööle ja näeb, et tema kaks kirurgi käivad haigla ees lillepeenral, silmad maas. “Vabandage, härrased,” kõnetab neid peaarst, “kas teil on midagi kadunud?” “Ei-ei,” vastab üks kirurg. “Me valmistume maksuametnikule südant siirdama ja otsime sobiva suurusega kivi.” *** “Mis koer see on? “ “Politseikoer.” “Aga ta ei näe üldse sedamoodi välja.” “Ei peagi nägema, ta on salapolitseist.” ÕPPEJÕUDUDE ÜTLEMISI

Indrek Saar ütles FS100 õpperühmale avaliku sektori ökonoomika loengus: “Mõelge vahepeal terve mõistusega ka, see aitab vahest!” *** Priit Männiku ütlus SKA aukohtu ühel istungil, kui arutasime aukohtu ettepanekuid: “See punkt on suhteliselt väga nõrk.”

“ühikaläbu”, kus võiks endale piiramatult kangemat kraami sisse kallata ja teistest üle karjudes end välja elada. Esinejad nägid palju vaeva oma etteasteks valmistudes, kuid paljud ei osanud seda hinnata ega lasknud seda ka teistel nautida. Kahjuks need, kellele seegi krii-

tika suunatud on, tihtipeale ei loegi seda. Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles üksteist austama ja teiste saavutustest lugu pidama ning nähes ebaviisakust või lugupidamatust, reageerima sellele kriitiliselt, mitte jääma niisama kõrvaltvaatajaks!

3

Kadetid tutvumispraktikast

Kuni oktoobri alguseni viibisid PPK 2. kursuse kadetid tutvumispraktikal. Oma praktikaaega meenutasid ANNA-LIISA SÄKK (Pts111), KRISTO LINDSALU (Pts112) ning DMITRI GORELOV ja KERLY SIMULMAN (mõlemad Pts113). Kirja pannud KAIDI PRESS (Pts113) Kus viibisite praktikal? inimkannatanut ei esinenud, polAnna-Liisa: PPA Lääne prefek- nud liialt traagiline. tuuri Haapsalu politseijaoskonnas. Mis võinuks olla praktika Kristo: Võru politseijaoskonnas korraldamisel teisiti? A-L: Vast see, et vastavalt kohaja Luhamaa kordonis. Dmitri: Minu praktika möödus le, kus keegi praktikal oli, võinuks Ida prefektuuris Jõhvis. päevade arv olla kas lühem või piKerly: Minu praktikabaasiks oli kem. Näiteks mina olin Haapsalu kordonis, kus 5 päeva olla oli naPõhja prefektuur. Kas praktikal nähtud/kogetud tukene igav – oleksin ka 3 päevaga sündmused ja tegevused olid sel- kõik ära näinud, mis selles väikeses lised, nagu olite ette kujutanud? kohas põhimõtteliselt toimub. A-L: Jah, olid küll. D: Arvan, et tutvumispraktiKr: Üldjoontes küll. Praktika ka tuleks korraldada esimesel õpmuidugi õpetas, et kõiki sündmu- peaastal, et kadetid saaksid kohe si on raske ette aimata, kuna iga aru, kas see elukutse on ikka nensündmus on erinev, kuid kõik an- de jaoks või mitte. tud ülesanded ja väljakutsed said Ke: Ka mina leian, et tutvumislahendatud tulemuslikult. praktika võiks olla juba esimesel D: Juba 2009. aastast olen seo- õppeaastal, kuna see annab hea tud politseiga, sest töötasin mit- ülevaate omandatavast erialast ja mes turvafirmas ja suhtlesin tihti aitab seda õpitavaga paremini seospolitseinikega. Minu endine klas- tada. Praktika peaks olema veelsikaaslane lõpetas 2010. aastal Pai- gi laiahaardelisem ning hõlmama kuse politseikooli ja ma ikka uurin kõiki politsei- ja piirivalve töövaldtemalt, kuidas korrakaitsepolitsei kondi (nt liiklusmenetlus- ja avariioma tööd teeb. Nii oli mul juba en- talituse, kriisireguleerimis- ja juhtine praktikat piisav ülevaade sellest, miskeskuse töö). Kas koolis õpitut said praktikal mis mind tulevikus ees ootab. Ke: Minu jaoks suuri üllatusi ei rakendada? Too mõni näide. olnud, kuid mõni koolis kujuneA-L: Paljud teadmised, mida nud arusaam ei osutunud täpseks. olin koolis õppinud enne praktikat, Näiteks kujutasin uurija tööd pisut aitasid mul seda tööd ja neid valiteistsugusena ette – selgus, et nen- kuid rohkem mõista, kuid rakende töö on muutunud palju konto- dada otseselt ma midagi ei saanud, sest see oli siiski tutvumispraktirikesksemaks. Milline oli põnevaim/meeldejää- ka, kus olin pigem vaatleja. Siiski vaim sündmus tutvumisprakti- sain proovida ka Stalkeriga kiirust kal? mõõta, mida olin juba varem liikA-L: Kuna kriminaalpolitsei töö lusjärelevalvetunnis proovinud. oli minu jaoks kõige huvitavam, Kr: Sai küll. Väljakutse lahendasiis ka sealt kõige meeldejäävam misel, kus agressiivne mees rünsündmus – isikute kinnipidami- das korteris kahte naist, tuli meelde ne, hiljem nende ülekuulamine ja kõik Enn Kooskora õpetatu olmeoportuniteedi põhimõttel menet- tüli lahendamisest ja harjutamisest luse lõpetamine. õppepolügoonil. Tänu sellele suutKr: Raske valida, kuna praktikal sime olukorra paarimehega rahusai palju näha. Põnevaim oli vast likult lahendada, kuigi ründaja oli õppuse käigus varastatud sõiduki väga ebaadekvaatses olekus ja soopõgenemine Lätti, mida meie pat- vis igal võimalusel esimese ettejuhrull jälitas ja mille Läti politsei enne tuvaga kakelda. D: Sain rakendada järgnevaid Aluksnet peatas. D: Osalesin Narva veehoidlal teadmisi: mootorsõidukite peatapäästjatele korraldatud õppustel, mine, joobeseisundi kontrollimine kus olin umbes tund aega vees, mil- indikaatorvahendiga ja ennetustöö alaealiste suitsetajate seas. le temperatuur oli vaid 10 kraadi. Ke: Jah, sain täita protokolle ja Ke: Meeldejäävaimaks oli reageerimine avariiväljakutsele, mil- kasutada infosüsteeme, praktiseele oli põhjustanud alkoholijoo- risin dokumentide kontrollimist ja bes juht. Õnneks polnud tegemist isikusamasuse tuvastamist. inimkannatanutega, ainult vara(Täispikka kokkuvõtet lugege lise kahjuga. Sündmus oli huvitav erinevate tegevuste ja dokumen- akadeemia kodulehelt rubriigist tide vormistamise poolest ja kuna „Uudised“)

ÜE SÜNDMUSI 4. veebruar tuleb kalendrisse punasega märkida kõige aktiivsematel, tublimatel ja julgematel meie seast, sest algab kandideerimine üliõpilasesindusse. Avaldusi saavad kõik huvilised esitada 18. veebruarini. 13. veebruar on ühel talispordihimulisel kadetil tihe päev – esmalt peetakse SKA suusatamise MV ning seejärel on kella 19st alates võimalik sõbrapäevapeol lõõgastuda ja uusi tutvusi luua. 15. ja 16. veebruaril osaleb akadeemia haridusmessil Intellektika, et tutvustada ka Lõuna-Eesti inimestele, milliseid elukutseid akadeemias omandada saab. 19.–26. veebruarini kestab kandidaatide aktiivne valimiskampaania. Sellele järgneb 26.–28. veebruarini igas kolledžis hääletamine. 22. veebruaril tutvustatakse SKA erialasid Pärnu haridusmessil Suunaja. Üsna pea pannakse proovile kadettide ja ka töötajate terav silm ja kindel käsi, kuna kuulutatakse välja akadeemia sünnipäevateemaline fotokonkurss. 26. aprilliks on soovitatav otsida välja oma kõige uhkemad piduriided ja kingad, sest SKA tavakohasel sünnipäevapeol tahavad ju kõik suurepäraselt välja näha. Maikuus on oodata suurejoonelist heategevusüritust. Kui tunned, et tahad selles kaasa lüüa, siis küsi üliõpilasesinduselt täpsemat infot!

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314


Verbis aut Re

4

“Tihti tähti taevas nähti” ehk kuidas välistudengid eesti keelt õppisid Elina Udekjul ja Katrin Vassar, finantskolledži 1. kursuse kadetid, välistudengite tuutorid

Ühel saatuslikul päeval otsustasid 14 välistudengit tulla üheks semestriks Eestisse õppima. Aga siin…, meie külm ilm ja libe jää said võitu noorest prantslannast, kes pidi pärast õnnetut kukkumist varakult oma kodumaale lahkuma. See aga ei vähendanud teiste entusiasmi ja need 13 jätkasid vapralt oma teekonda. Karvaseid ja sulelisi oli meie juurde tulnud eri riikidest: Flo, Eva ja Jan pärit Saksamaalt; Viviana ja Theo Prantsusmaalt; 17 soojakraadiga talvisest Kreekast lendas kohale Alexandra; mägisest Austriast neiud Carole ja Beate; Inglismaa pealinnast kunstnikuhingega Ikesha ja Aarni siitsamast üle Soome lahe. Kuid veel oli Ungarist pärit tréfa (eesti keeles lõbus) Tekla ning 2 iiri poissi Ivan ja William – kuigi nende emakeel on inglise keel, oli neid kohati raske mõista, kuid me armastasime neid sellele vaatamata. Meie kooli tõi neid EILCi eesti keele intensiivkursus, kus nad 3 nädala jooksul said baasteadmisi eesti keele ja kultuuri kohta. Kuigi keeleõppimine oli neile algul väga keeruline, said nad sellegipoolest kiirelt selgeks “Minu nimi on....”, “Aitäh!” ja “Tihti tähti taevas nähti”. Raskeimaks osutus numbrite õppimine, aga Erasmuse tudengid on sihikindlad ja jonnakad – nad kasutasid igat võimalikku hetke harjutamiseks. Lisaks keelele tehti tutvust ka Eestiga ja meie akadeemiaga. Nende kultuuriprogramm oli tihe ja lõbus: nad said aimu Eestimaa ajaloost ja maiku päris maaelust. Neile tutvustati Tallinna lumist vanalinna ja Mustjõe farmi, kus nad sõitsid saaniga ning kogesid omal nahal suitsu- ja tünnisauna mõnusid.

Kõik sai alguse tutvumisõhtust, kus jäeti üksteise näod ja nimed meelde ning mängiti mänge. Lisaks sai tõestatud ka see, et naer aitab alati leida ühise keele. Esimese nädala tippsündmuseks oli politsei- ja piirivalvekolledži külastus. Murastes sai maha peetud üks korralik lumesõda, mis oli mõnelegi esimeseks lahinguks. Säravate silmadega otsustati tõhustada grupivaimu, ehitades ühiselt lumekindluse, tänu millele sai suurem osa kolledži ümbrusest lumest priiks. Enim ärevust pakkus rahvusvaheline õhtusöök, kus kõik tutvustasid oma riigi rahvusroogasid ja kontrolliti riigihümnide tundmist. Üks lõbusamaid seiku oli uisutamine, kus algul ei saanud vedama ega hiljem enam pidama. Tahet ja energiat täis otsustati kõik koos maha istu-

da ning kirjutada näidend “Surm saunas”, mille esimene ja ainuke etendus oli 25. jaanuaril Siimu silme all. Näidend rääkis ühest müstiliselt mõrvast, kus naeru kõrval ei jäänud nutuks ruumi. Etendusele järgnenud tseremoonial andis akadeemia rektor Lauri Tabur külalistele uhkelt üle diplomid, mis tõestasid, et nad on läbinud EILCi kursuse. Kui eesti keele kursus läbi sai, lendasid nad kõrgelt ja otse oma valitud kõrgkooli, kas Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli või Eesti Kunstiakadeemiasse, kus nad algavaks semestriks end mugavalt sisse sätivad. Kuigi eesti keel olevat neile keeruline, ei andnud nad alla ja saavutasid, mida tahtsid. Nüüd uude kooli minnes on neil oskusi ja teadmisi nii eesti keelest kui ka eestlastest endist.

JAANUAR 2013

LÕPUSÕDA...

29. ja 30. jaanuaril Väike-Maarja päästekooli harjutusväljakul peetud nn lõpusõjas osalesid päästekooli TP32 ja politseikooli PaS 120 rühma kadetid, Tartu kiirabibrigaadid ning lisaks operatiivstruktuuridele ka vabatahtlike rühm Kristina Vaasi juhendamisel. Viimaste roll oli elutruult kannatanu-

te mängimine sündmuskohal. Lõpusõja käigus mängiti võimalikult reaalselt läbi erinevad õnnetusjuhtumid – liiklusavariidest kuni keemiaõnnetuseni. See pilt ja sõnum on lõpusõja esimeselt päevalt. „Sõjas“ osalenute hinnangul olid situatsiooniharjutuste lahendused hea praktika teoorias omandatud teadmiste kinnistamiseks. Lisaks võimal-

dasid reaalsed olukorrad harjutada nii meeskonna ühistegevust kui koostööd turvalisust tagavate eri struktuuride nagu politsei ja kiirabi vahel. Peakorraldajana tänan kõiki lõpusõjas osalenuid ning lõpusõja ettevalmistuses ja läbiviimises osalenud meeskonda! Igor Šarin, kutseõpetaja

Päästja eriala TP31 õpperühma lõpetajad Andres Hermaste Arvo Jõe Priit Jürimäe Reigo Kanarbik

Guido Kask Rait Kivisild Priit Kurve Kristjan Kuusk

Kalev Laasma Markko Lehtla Margo Männi Eiko Oriehovs

Rudolf Pae Priit Pilden Andreas Pärn Lauri Reppo

Viljar Soosaar Rainer Sutt Maanus Zilmer Teet Tetsmann

Lõpuaktus algab 1. veebruaril kl 11 päästekooli aulas.

Magistritööde talvine kaitsmine 16. jaanuaril kaitsesid oma magistriõppe lõputööd 2010. aastal õpet alustanud Polina Lobovikova ja Jaarek Konsa. Polina Lobovikova töö teema oli “Kaitsetööstuse tähtsus riigi

julgeoleku tagamisel” ja Jaarek Konsa oma teemal “ Vahistatute õigused, nende rakendamine ja suhestumine Euroopa vangistusõigusega”. Kaitsmised möödusid edukalt

ja nagu kaitsmiskomisjoni esimees Raul Savimaa tõdes, käsitlesid magistrandid Eesti riigile olulisi teemasid.

L Ü H I D A LT 17. jaanuaril peeti Väike-Maarja spordihoones akadeemia saalijalgpalli kohtumised kolme kolledži vahel. Teistest oli suurelt üle politsei- ja piirivalvekolledž, võites päästekolledžit 9:2 ja justiitskolledžit koguni 12:0. Meistriteks tulid Ervin Stüf, Toomas Aas, Keith Maiste, Lauri Lillo, Kristo Lindsalu, Mihkel Tepaskind ja Artur Bõstrov. Hõbemedalid said justiitskolledži kadetid, kes tasavägi-

ses mängus alistasid päästekolledži 5:4. Akadeemia meistrivõistlus saalijalgpallis peeti esimest korda ning see oli ettevalmistus vanglateenistuse, politsei ja üliõpilaste meistrivõistlusteks. *** meeskond Justiitskolledži (Jarno Ameerikas, Kert Räis, Kaarel Aupaju, Andrei Teetlok, Sten Kunts, Silver Klaar ja Evely Randma) sai 22. jaanuaril Paides peetud vanglateenistuse saalijalgpalli meistrivõistlustel 3. koha. *** Akadeemia sisekergejõustiku meistrivõistlustel 23. jaanuaril oli edukaimaks naisvõistlejaks Svea Pohla (PPK), kes võitis kaugushüppe (tulemus 4.47) ja kuulitõuke (9.92). Meestest saavutas Olavi Allase (JK) esikoha 60 m jooksus (7,78) ja 1500 m jooksus (4.38,7). Killu Kaasik võitis 800 m jooksu ajaga 2.43,1 ja Karina Haldma (mõlemad PPK) 60 m jooksu ajaga 8,6 ning Epp Jalakas kõrgushüppe (1.40). Martin Seetur (PÄK) võitis kaugushüppe (5.72), Aleksandr Listov (PPK) kõrgushüppe (1.90) ja Tago Trei (PPK) kuulitõuke (11.42). 4x200 m teatejooksus oli PPK naiskonna (Kaasik, Viielo, Poh-

la, Haldma) aeg 2.02,4 ja 4x200 m võitja justiitskolledži meeskonna (Allase, Mai, Pahka, Vahher) tulemus 1.44,9. Võistkondlikus arvestuses oli parim PPK 126 punktiga, järgnes JK 112 ja PÄK 47,5 punktiga. *** 25. jaanuaril peetud politsei jõutõstmise auhinnavõistlustel Kõrvekülas saavutasid PPK kadetid Eli Viielo ja Elerin Vunder naiste klassis kaksikvõidu kogudes vastavalt 324,07 ja 312,60 Wilksi punkti. Meestest võitis –83 kg kaalukategoorias Jaano Saar (JK) 352,09 punktiga ja Madis Pool (PPK) oli teine –120 kg kaalukategoorias 363,68 punktiga. *** 26. jaanuaril sisesõudmise võistlustel ALFA 2013 sai 500 m distantsil SKA naiskond (Kerly Simulman, Emma Bachmann, Julia Kurbat ja Annika Lall) esikoha ajaga 1.44,5. Avatud klassis 1000 m distantsil sai individuaalselt Julia Kurbat esikoha ajaga 3.30,5 ja Annika Lall oli teine (3.34,5). SKA meeskond (Sander Seilenthal, Tormi Soekõrv, Risto Pahka ja Toivo Salla) oli kõrgkoolide ja kaitseväe võistlusklassis kolmas (1.29,5).

Siimu juures laval etendasid keelekursuslased oma lõpunäidendit „Surm saunas“, mis tõi vaatajateni müstilise mõrvaloo, kus tegelasteks olid nii kohalikud kui välismaised prominendid. Eesti rahvusvahelise keelekursuse 6. lennu lõpetanud jäid rahule nii Eesti kui eestlastega, nii akadeemiaga kui kursuse korraldajatega.

MEIE JUUBILARE 17. veebruaril peab päästekooli haldustalituse vanemspetsialist Urmas Kruve ja 24. veebruaril keelekeskuse lektor Epp Leibur 60. sünnipäeva. TÖ Ö J U U B I L A R E 15 tööaastat SKAs täitub Paikuse kooli köögitöölisel Marina Kravtsoval 6. veebruaril. 10 tööaastat saab õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektoril Mairit Kratovitšil täis 5. veebruaril. 5 aastat tööd SKAs täitub TKO avalike suhete spetsialistil Marge Kaljumäel 10. veebruaril, Väike-Maarja päästekooli päästevahendite tehnikul Ain Otsakul 13. veebruaril ja IKT juhil Hanno Hantsonil 25. veebruaril.

11. jaanuaril Pärnu spordihallis peetud Eesti Akadeemilise Spordiliidu 21. aastapäeva turniir kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele lõppes meie akadeemia sportlikele esindajatele edukalt: saime 1 esikoha, 2 teist ja 1 kolmanda koha. Esikohale tuli naiste ergomeetrisõudmises PPK kriminoloogia ja kriminalistika õppetooli juhataja-dotsent Annika Lall, kes A-finaalis läbis 500 m ajaga 1.41,3. Omal ajal Eesti lauatennisistide paremikku kuulunud Leonid Aunapuu järel jäi teiseks turundus- ja kommunikatsiooniosakonna vanemspetsialist Veiko Ristissaar. Teiseks tuli ka korvpallimeeskond, kes finaalis kaotas Audentesele vaid 2 punktiga. Akadeemiat esindasid VäikeMaarja päästekooli töötajad Jaak Kirsipuu, Mart Suursu, Rainer Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

Talpas, Livar Liblik, Mikko Virkala, Mihkel Ital, Mait Soolepp ja Ando Vainjärv. Nende turniiril osalemise eest kuulub tänu Ants Rikbergile ja Mikko Virkkalale, kes meeskonna kokku panid. Kolmandaks tuli akadeemia malevõistkond koosseisus Lauri Tabur, Rein Vaher, Jaan Käos ja Epp Jalakas, kes kaotasid TÜ-le ja TTÜ-le, aga võitsid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Meie võrkpallurid mängisid südilt, aga kaotuste tõttu TÜle ja TLÜ-le kõrgemate kohtade eest võitlema ei pääsenud. Viimases mängus oldi võitmas Helsingi Ülikooli esindust, aga siis võttis väsimus võimust. Akadeemia eest mängisid Marek Link, Andres Kutser, Tarmo Orav, Elmar Nurmela, Veiko Ristissaar, Leho Tummeleht ja Maiko Martsik. Kokkuvõttes sai SKA 12 osalenud esinduse seas 5. koha.

SPORT Edu kõrgkoolide töötajate turniiril

EASLi turniiril 3. koha pälvinud akadeemia malevõistkonna liider, Muraste kooli õppedistsipliini vanemspetsialist Jaan Käos (pildil paremalt esimene) – seekord meie 3. laua esindaja – ning meil 1. laual maletanud rektor Lauri Tabur (paremalt teine) murravad pead, kuidas vastaseid üle kavaldada.

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee

Verbis aut Re, jaanuar 2013  

SKA ajalehe jaanuarinumber