SKA tudengiteatmik 2012/2013 by K S

TUDENGITEATMIK 2012/2013

Lauri Tabur rektor

Krista Haak õppeprorektor

Ramon Loik teadus- ja arendusprorektor

Aivo ViiLol haldusdirektor

Tiina Karu õppeosakonna juhataja

Uno Silberg finantskolledži direktor

Erkki Osolainen justiitskolledži direktor

Aivar Toompere politsei- ja piirivalvekolledži direktor

Margus Möldri päästekolledži direktor

Ulvi Uulimaa-Margus magistriõppe programmijuht

ELEN LAANEMAA keelekeskuse juhataja

EPP JALAKAS spordikeskuse juhataja

Anne Valk õiguse ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja

Raile Reigo raamatukogu juhataja

Kaisa Ellandi välissuhete spetsialist, ERASMUS`e koordinaator

2012/2013

nimi

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

TUDENGITEATMIK

TUDENGIELU

SISEKAITSEAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF SECURITY SCIENCES

kolledž telefon e-post

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

KALENDER

õpperühm

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 2

Sisukord REKTORI TERVITUS ...................................................................................

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS ................................................................

MINU AKADEEMIA..............................................................................

Kronoloogia ..................................................................................... Põhiväärtused ................................................................................. Huvitavaid fakte ............................................................................. Traditsioonid .................................................................................... Kolledžid........................................................................................... Finantskolledž ............................................................................ Justiitskolledž ............................................................................. Politsei- ja piirivalvekolledž ...................................................... Päästekolledž ............................................................................. Sisejulgeoleku instituut ............................................................. Olulised kontaktid ..........................................................................

7 8 9 9 11 11 11 12 13 13 14

ELUOLU AKADEEMIAS........................................................................

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks ........................... Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda?....................... Sissepääs ja parkimine.............................................................. Majutus ...................................................................................... Toitlustamine ............................................................................. Posti tellimine............................................................................ Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes ........................................ Kuidas Murastes orienteeruda? ................................................ Sissepääs ja parkimine.............................................................. Majutus ...................................................................................... Toitlustamine ............................................................................. Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool ................................. Kuidas Paikusel orienteeruda? .................................................. Sissepääs ja parkimine.............................................................. Majutus ...................................................................................... Toitlustamine ............................................................................. Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas .................................. Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda? .................... Sissepääs ja parkimine.............................................................. Majutus ...................................................................................... Toitlustamine .............................................................................

16 16 17 17 18 18 19 19 19 19 19 20 20 20 21 21 21 21 22 22 22

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

36 37 37 38 38 39 39 39 39 40 41 41 41 42 42 42 43 44

2012/2013. õppeaasta akadeemiline kalender ......................................

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA

Üliõpilasesindus .............................................................................. Aktiiv................................................................................................. Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? .................................... Millist kaarti on sinul vaja? ....................................................... Kuidas üliõpilaspiletit saada? .................................................... Tekkel ............................................................................................... Maskott ............................................................................................ Tudengipost ..................................................................................... Tudengileht ...................................................................................... Üritused ............................................................................................ Vaba aeg........................................................................................... Sport ........................................................................................... Keeleõpe .................................................................................... Ajaleht........................................................................................ Laulukoor ................................................................................... Tudengikorpus ........................................................................... Eesti Vabariigi hümn .............................................................................. Gaudeamus .............................................................................................

ELUOLU AKADEEMIAS

TUDENGIELU..........................................................................................

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

23 24 24 25 25 26 27 27 28 28 29 30 32 34 34 34 35

TUDENGIELU

Kuidas toimub õppetöö ................................................................. e-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS) .............................................. Õpperühma kood....................................................................... Õppetöö vormid......................................................................... Hindamissüsteem ...................................................................... Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) Õppimine ja praktika välismaal ................................................... ERASMUS’e programm .................................................................... DoRa programm .............................................................................. Nõustamine ..................................................................................... Stipendiumid ................................................................................... Raamatukogu .................................................................................. Kasulik teada ................................................................................... Tudengi õigused ja kohustused .................................................... Õigused ...................................................................................... Kohustused ................................................................................ IT-alane tugi ....................................................................................

KALENDER

ÕPPIMINE AKADEEMIAS ..................................................................

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Hea tudeng! Tere tulemast parimate sekka! Just nii tahan tervitada kõiki neid tublisid, kes üle aastate tihedaimale konkursisõelale vaatamata suutsid säilitada sihi ja soovi saada sisejulgeolekuametnikuks. Sisekaitseakadeemia viimaste aastate areng on olnud sedavõrd kiire ja edukas, et võid ennast täna uhkusega tunda Eesti kõrgharidusmaatiku lipulaeva kadetina. Sellise väärika tiitli kandmine tähendab aga muuhulgas seda, et ka õppijana pead olema valmis õpingute jooksul pidevalt muutuma ja arenema. Teadmised, mis täna tunduvad piisavad, et olla parim sisejulgeolekuametnik, ei ole seda kindlasti enam kolme-nelja aasta pärast. Areneb tehnoloogia, areneb ühiskondlik mõte ja nendega koos ka sisejulgeolekuvaldkond. Seepärast seadke juba täna endale tulevikuks selline siht, mis on oluliselt kaugem ja kõrgem, kui lihtsalt lõpudiplom. Vaid kõrged eesmärgid on need, mis viivad teid oma tulevases karjääris edasi ning aitavad meil üheskoos muuta Eestit turvalisimaks elukeskkonnaks. Verbis aut Re!

Lauri Tabur rektor

KALENDER

TUDENGIELU

REKTORI TERVITUS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Ole aktiivne! Ole aktiivne nii loengutes kui ka oma panuse andmises oma kolledži ja ka terve akadeemia heaolu nimel. Loengutes ära karda avaldada oma arvamust ning küsida, kui miski jäi arusaamatuks, sest argus pole üks meie viiest põhiväärtusest. Ole aktiivne osalema üritustel ning konkurssidel, mis akadeemial tudengitele pakkuda on. Innusta ka kõiki teisi enda ümber olema aktiivsed, sest võimalused mõnusa ja meeldejääva tudengielu saavutamiseks on kõik olemas. Vaja on vaid endapoolset initsiatiivi ja tahet! Kasuta sinu jaoks loodud võimalusi! Üks suuremaid võimalusi on üliõpilasesindus. Me ei ole loodud selleks, et ajada “oma asja“, vaid selleks, et olla sulle toeks ning teha sinu elu Sisekaitseakadeemias õppides paremaks, lõbusamaks ning meeldejäävamaks. Kuid me ei saa seda teha üksi. Kui sul on ideid või soovitusi, muresid või rõõmusõnumeid, mida võiks või lausa peaks teistega jagama, siis oleme sinu jaoks olemas ning nõu ja jõuga abiks. Selleks, et üliõpilaselu paremaks muuta ning midagi ka ära teha, ei pea kuuluma tingimata üliõpilasesindusse. Seda kõike saad teha ka näiteks Aktiivi kuuludes, mis on loodud just keskmisest aktiivsematele ning teotahtelisematele tudengitele. Ma ei kahtle, et ka sina oled üks nendest! Tee sporti! Tervislik eluviis muutub iga hetkega olulisemaks ning meie akadeemias teame seda. Spordikeskus on loonud kõigile suurepärased võimalused. Treenida saab jõusaalis, võib mängida erinevaid pallimänge ja teha K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Ära jää võõraks! Õpi tundma Sisekaitseakadeemiat, kuna see on sinu koduks vähemalt järgmised kolm või neli aastat. Loe läbi õppekorralduse eeskiri, et teaksid, mis on sinu kohustused ning millal tuleb oma õiguste eest seista. Tutvu ka kõigi teiste õppetööd reguleerivate dokumentidega ning sea oma käitumistavad nendega vastavusse, sest ainult nii võid kindel olla, et kannad endas kõiki akadeemia põhiväärtusi. Õpi tundma ka oma kursusekaaslasi ning teiste kolledžite tudengeid, sest just nemad aitavad sul talletada mälestusi oma tudengielust, mida meenutad aastate pärast!

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Mul on suur rõõm sind tervitada Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse nimel! Hea meel on näha, et oled oma haridustee jätkamiseks valinud kooli, kus lisaks suurepärasele väljaõppele on väga palju erinevaid võimalusi ka tudengielu sisustamiseks. Selleks, et oskaksid teha parimaid valikuid oma õppeaja jooksul, on mul sulle aga mõned soovitused.

TUDENGIELU

Kallis esmakursuslane!

KALENDER

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Ole enda üle uhke, et oled valinud just Sisekaitseakadeemia. Hinda oma panust Eesti sisejulgeolekusse kõrgelt ja esinda oma eriala väärikalt nii kooli- kui ka eraelus. Soovin sulle edu ja kordaminekuid kõigis ettevõtmistes!

Maarja-Liisa Maasik Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

palju muud huvitavat. Sport on akadeemias kõrges hinnas ning igale võistlusele, nii koolisisesele kui ka – koolidevahelisele, on oodatud kõik huvilised. Oluline ei ole võita järjekordset medalit või sõpra jooksurajal, vaid hoopiski iseennast, ületades ennast ning tunnetades, et oled suuteline järjest enamaks.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia siseministeeriumi haldusalasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse. Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaistest partnerõppeasutustest. Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendusõpet ning viiakse läbi teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks olulistes valdkondades. Akadeemia missiooniks on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa aidata stabiilsuse ning turvalisuse suurendamisele riigis. Meie visioon aastaks 2020 on olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus. KRONOLOOGIA • 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast. • 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks. • 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala. • 1996. aastal avati rahvastikukorralduse eriala. • 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia. • 1999. aastal avati halduskorralduse eriala. • 2000. aastal liideti halduskorralduse ja rahvastikukorralduse erialad ning uurimise eriala liideti politsei erialaga. • 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. • 2001. aastal avati korrektsioonikolledžis kohtunikuabi eriala. • 2003. aasta sügisel loodi ﬁnantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala. • 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Oma erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

parimad!

TUDENGIELU

See

s õpivad on kool, ku

KALENDER

MINU AKADEEMIA

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 8

• 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool. • 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga. • 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK). • 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž. • 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool. • 2008. aastal lõpetati üliõpilaste vastuvõtt halduskorralduse erialale. • 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe. • 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Seoses ühendamisega muutusid ka Paikusel asuva politseikooli ja Murastes asuva piirivalvekolledži nimed. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool. • 2010. aastal lõpetas halduskorralduse eriala viimane lend. • 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend. • 2012. aastal läbis Sisekaitseakadeemia Eesti esimese kõrgkoolina rahvusvahelise institutsionaalse akrediteerimise.

PÕHIVÄÄRTUSED Ausus • Kui olen eksinud, siis tunnistan seda. • Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut. • Ma ei valeta endale ega teistele. Austus • Märkan ja aitan, innustan ja toetan. • Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult. • Kuulan minu arvamusest erinevaid seisukohti. • Ükski idee ei ole minu jaoks liiga hull, et seda ei võiks arutada. Asjatundlikkus • Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele! • Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli. • Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi. • Julgen otsustada! Avatus • Olen positiivne. • Ütlen tere, palun ja aitäh! • Arvestan teiste seisukohtadega. • Julgen öelda, põhjendan ja vastutan. • Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma. Areng • Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega. • Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida. • Otsin võimalusi, mitte vabandusi. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Kes on Siim? Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-korpuse I korruse fuajees ning tema juures viiakse läbi mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta kevadel sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

TRADITSIOONID Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ja lõpuaktusega. • Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti halva ilma tõttu Siimu juures, on kadetid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervitavad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol? Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Mida väljendab akadeemia deviis? Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor, õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldist heakskiitu. “Verbis aut Re” nime kannab ka igakuiselt väljaantav akadeemia ajaleht.

TUDENGIELU

Mis on akadeemia sümboolika? 1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

KALENDER

HUVITAVAID FAKTE

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

• Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium. • Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Igaaastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päeval tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlastudengeid. • Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tublid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

• Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse allakirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega. 2012. aastal asetasime akadeemia sünnipäeval pärja meie esimese rektori professor Eduard Raska hauale ning loodetavasti saab ka sellest üks osa akadeemia sünnipäeva tähistamise traditsioonist.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale, maksukorralduse eriala lisandus 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast. Maksunduse ja tolli eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori ﬁnantsvaldkonnas. Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes või majandusmagistriprogrammi ärijuhtimise õppekava alusel koostöös Tartu Ülikooliga, kus spetsialiseeruda on võimalik nii ﬁnantsjuhtimise kui ka avaliku sektori ökonoomika ja juhtimise suunale. Ärijuhtimise magistriõppe lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi. Eriala: maksunduse ja tolli eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe) Direktor: majandusteaduse doktor Uno Silberg Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus. JUSTIITSKOLLEDŽ

MINU AKADEEMIA

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses kaasaegse töökeskkonnaga Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Läbi eduka teenistuskäigu on kolledži lõpetanute seast sirgunud mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on justiitsministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.

KALENDER

Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Kolledž korraldab justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele erialase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täiendusõppe vormis.

ELUOLU AKADEEMIAS

FINANTSKOLLEDŽ

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: ﬁnantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistriõppe.

TUDENGIELU

Kolledžid

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Erialad: • korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe) • vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutseõpe) Direktor: Erkki Osolainen Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus. POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ 1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Ühendatud kolledž kannab nime politsei- ja piirivalvekolledž ning on suurim õppeüksus akadeemias. Sellest õppeaastast toimub politsei- ja piirivalvekolledžis vastuvõtt ka politseiametniku ja piirivalvuri kutseõppe õppekavadele. Õppeaeg on 45 nädalat. Samuti on kolledžis võimalik omandada kõrgharidust, asudes õppima politseiteenistuse erialal. Õppekavas on spetsialiseerumiseks kolm süvaõppesuunda – korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Suuna valik tehakse kadeti soove, õppeedukust ja tööandja vajadusi arvestades.

TUDENGIELU

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Erialad: • politseiteenistuse eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe) • politsei eriala kaugõppes (kõrgharidusõpe) • politseiametniku eriala (kutseõpe) • piirivalvuri eriala (kutseõpe)

KALENDER

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Korrektsiooni erialal õppides toetab justiitsministeerium kadetti motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on 250 eurot kuus. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Direktor: politseikolonel Aivar Toompere

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitavat tööd päästeteenistuses kui väga kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoidvas meeskonnas. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutsekui kõrghariduse õppesuundadel. Päästekolledži koostööpartneriteks on Päästeamet, regionaalsed päästekeskused, Häirekeskus, Demineerimiskeskus ning päästealaga seotud koolitusasutused välisriikides. Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes või Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppes, spetsialiseerumisega kriisireguleerimise erialale. Erialad: • Päästja eriala (kutseõpe) • Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) • Päästespetsialisti eriala (kutseõpe) • Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Päästekolledži esimene lend üliõpilasi alustas oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Väike-Maarjas tegutsenud päästekool ühendati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

PÄÄSTEKOLLEDŽ

SISEJULGEOLEKU INSTITUUT Esimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta septembris. Sisejulgeoleku magistriõppe programm pakub unikaalset võimalust omandada magistrikraad sisejulgeoleku valdkonnas. Magistriõpe annab globaalse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

KALENDER

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-korpuse I korrus. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka kolledži Väike-Maarja päästekoolis.

TUDENGIELU

Direktor: Margus Möldri

MINU AKADEEMIA

Magistriõppe arendusprojekti “Teadmistemahukas turvalisus” raames kaasatakse magistriõpingutesse nii välisõppejõude partnerülikoolidest kui ka Eesti tippspetsialiste. Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistriõppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes. Eriala: • Sisejulgeolek (magistriõpe) Magistriõppe programmijuht: Ulvi Uulimaa-Margus

OLULISED KONTAKTID

HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks, ruum: A-214 telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee

KALENDER

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleks, B-korpuse I korrus.

TUDENGIELU

ELUOLU AKADEEMIAS

Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub nii valdkonnaüleseid juhtimisja sisekaitselisi üldaineid kui ka teadustöö kirjutamist toetavaid ained. Lisaks on vastavalt magistrandi soovile võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid aineid valik- ja vabaainete hulgast, vastavalt sellele, kas magistrant soovib end arendada erialaspetsiiﬁliselt või valdkondadeüleselt.

ÜLDTELEFON 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks, ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks, ruum: A-218 telefon: 696 5487 E-post: tiina.karu@sisekaitse.ee

RAAMATUKOGU telefon: 696 5324 Tallinnas 670 7438 Murastes 447 6753 Paikusel 322 8469 Väike-Maarjas E-post: riksweb@sisekaitse.ee Tallinnas ppraamatukogu@sisekaitse.ee Murastes ylle.loopre@sisekaitse.ee Paikusel maire.udekyll@sisekaitse.ee Väike-Maarjas S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

PEARAAMATUPIDAJA Tallinna õppekompleks, ruum: A-109 telefon: 696 5313 E-post: helen.mottus@sisekaitse.ee ÕPPEREFERENDID Finantskolledž – Tallinna õppekompleks, ruumid: B-401 ja B-406 Telefon: 696 5470, 696 5531 Justiitskolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-417 Telefon: 696 5417 Politsei- ja piirivalvekolledž – Murastes ja Paikusel Telefon: Murastes 670 7430, 670 7434, Paikusel 447 6752 Päästekolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-126 ja Väike-Maarja päästekoolis Telefon: Tallinnas 696 5459, 696 5418, Väike-Maarjas 322 8455

MINU AKADEEMIA KALENDER

TUDENGIELU

Sisejulgeoleku magistriõpe – Tallinna õppekompleks, ruum B-201 Telefon: 696 5493

ELUOLU AKADEEMIAS

JURIST Tallinna õppekompleks, ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ERASMUS Tallinna õppekompleks, ruum: A-211 telefon: 696 5402 E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 16

ELUOLU AKADEEMIAS SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda? Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia peahoone (Kase 61, Tallinn) B-korpusesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-korpuses. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-korpuse alla. Galeriis asuvad täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAK-i), akadeemia nõuniku ja teadus- ja arendusprorektori ruumid. Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud korpuse tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene number näitab ära korruse numbri. Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppehoone (B-korpuse) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-216 ja A-217, ehk administratiivhoone (A-korpuse) teisel korrusel. Vastsel kadetil on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest peale mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja kadetid rõõmuga sind õige ruumi ülesleidmisel. A-korpusest (administratiivhoonest) leiad: • Rektori • Õppeosakonna, sh õppeprorektori • Üldosakonna • Personaliarendusosakonna • Rahandusosakonna • Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna • ERASMUS ja DORA programmi koordinaatorid • Majandus- ja remondiosakonna • Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse • Nõuniku • Teadus- ja arendusprorektori B-korpusest (õppehoonest) leiad: • Raamatukogu • Söökla • Keelekeskuse • Loenguruumid • Kolledžid – ﬁnantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž • Sisejulgeoleku instituudi, sh magistriprogrammi meeskonnaga • Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse • Migratsiooniuuringute Keskuse. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Majutus Kadettidel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalused nii söögitegemiseks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga kadett endale ise. Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida vastav üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadministraatori poole. Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg 8.30 – 17.00. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppehoone (B-korpuse) välisuks, galerii vaheuks ja arvutiklassid (B-372, B-328) suletakse reeglina kell 19.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need uksed ning A-korpuse välisuks suletud. Õppuri põhjendatud soovil avavad valvurid hoonesse sisenemiseks välisukse või arvutiklassi selle iseseisvaks kasutamiseks muul õppetöövälisel ajal tööpäevadel kuni 21.00-ni. Spordikeskuste välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel tuleb arvutiklassi ja spordikeskustesse pääsemiseks pöörduda peapääsla valvuri poole.

TUDENGIELU

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast SKA ID kaardi omandamist täita peapääsla valvuri juures vormikohane avaldus. Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga “Õueala”, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades. Kadettide autode parkimine võib toimuda ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise keelualana.

KALENDER

Igal kadett pääseb Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades SKA ID kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppereferent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühiselamu välisukse.

ELUOLU AKADEEMIAS

Sissepääs ja parkimine

Kontaktid: I ühiselamu – majutusadministraator Elna Saarniit telefon 696 5329 E-post elna.saarniit@sisekaitse.ee

ELUOLU AKADEEMIAS

III ühiselamu – majutusadministraator Hilja Kask telefon 696 5339 E-post hilja.kask@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Posti tellimine

TUDENGIELU

II ühiselamu – majutusadministraator Helve Sirge telefon 696 5330 E-post helve.sirge@sisekaitse.ee

S isekaitseakadeemia (Tal linna õppekompleksi) kontaktid: Kase 61 12012 Tallinn telefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

Toitlustamine Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

Kadettidele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppereferentidele, kes need kadettidele edastavad. Ajalehtede või ajakirjade tellimisel SKA aadressile tuleb sellest eelnevalt üldosakonnale teada anda. Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda. Üldosakond: 696 5347 info@sisekaitse.ee

KALENDER

telefon E-post:

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

Kooli territooriumile pääseb läbi auto- või jalgvärava. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fono-lukkude abil korrapidajaga ühendust võtta. Autodele on parkimisvõimalus ühiselamu kõrval asuvas parklas. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpordivahendid peavad olema korrapidaja juures ﬁkseeritud. Majutus Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamuses kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata. Kontakt : majutusadministraator Tiina Lendre telefon 670 7414 Toitlustamine Toitlustamine toimub kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24 h enne söömist). Tasumine toimub vastavalt hinnakirjale nii sularahas, kui kaardimakseterminali abil. Päevaõppes riigieelarvelisel õppekohal õppivaid kadette toitlustatakse tasuta. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte asub Tabasalus, 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes asub igal korrusel kööginurk, kus on toiduvalmistamise võimalus.

Politsei- ja piirivalvekol ledži kontaktid: Tilgu tee 55C, Muraste 76905 Harjumaa telefon: 670 7402 E-post: info_muraste@list.sisekaitse.ee

KALENDER

Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Sissepääs ja parkimine

TUDENGIELU

Muraste õppekompleks koosneb peahoonest, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Lisaks on hoone jaotatud nelja korpusesse: administratiivkorpus (A), majutuskorpus, bassein ja meditsiiniline teenindus (B), raamatukogu (C) ja majutuskorpus (D). Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad. Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskeskus ning õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmeis spordisaal, matisaal, jõusaal ja õppelaboratoorium.

ELUOLU AKADEEMIAS

Kuidas Murastes orienteeruda?

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI PAIKUSE KOOL

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

Kuidas Paikusel orienteeruda?

Paikuse kool koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sisenedes jääb silma kolmekorruseline hoone, kus paiknevad kooli juhtkond, tugipersonal ja IT spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline koolihoone. Koolihoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: • esimesel korrusel – korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse. • teisel korrusel – õppeklassid, arvutiklass, nõupidamiste ruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õppepolügoon. Läbi klaasist fuajee pääseb söögisaali. • kolmandal korrusel – arvutiklass, õppeklassid, ühiselamu toad. Koolimajaga on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb koolimaja ja ühiselamu teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, teisel korrusel söögisaal. Koolimajaga on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel asuvad komandandi tuba ja pesuvahetuse ruum. Administratiivhoone taga asub kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad: • esimesel korrusel – kriminalistika labor, õppeklassid, meditsiinipunkt, duširuumid; • teisel korrusel – siselasketiir ja ühiselamu toad. Eraldi hoonetena on õppetööks veel välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga. Kadettidele mõeldud parkla kõrval asub kahekorruseline ühiselamu. Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, töökojad ja garaažid. Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadeemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral pöördu esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes vajadusel suunavad sind edasi. Jooksvate küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidamisest telefonil 447 6710 või 447 6711. Sissepääs ja parkimine Iga kadett pääseb kooli territooriumile jalgsi või autoga. Parklana kasutavad kadetid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekaardid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud. Arvutiklassi ja jõusaali saab kadett vabalt kasutada. Selleks saab ta korrapidaja käest ruumi võtme, registreerib ennast kasutajaks ja hiljem tagastab võtme korrapidamisse. Öörahu algab kell 23.00 ja peale seda viibivad kõik oma tubades. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Majutus Kõigile õppijatele tagatakse võimalus elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Igal korrusel on puhketuba, arvuti, TV, külmkapp.

Politsei- ja piirivalvekol le dži Paikuse kooli kontaktid: Kooli tee 12, Paikuse 86602 Pärnumaa telefon: 447 6700 E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee

PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda? Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6 ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast. Õppekompleks koosneb õppehoonest, A õppedepoost, B õppedepoost, ühiselamust ja söökla-aulast. Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad: õppeklassid, õppereferendi ja õppejõudude tööruumid. A õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldusja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, kadettide riietusruum ning saun. B õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldusja hoiuruum ning kadettide riietusruum. Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Toitlustamine toimub kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas vastavalt kooli sisekorras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja kaardimakseterminali abil. Päevaõppes riigieelarvelisel õppekohal õppivatele kadettidele on toitlustamine tasuta ja toimub õppedistsipliini vanemspetsialistide tellimuste alusel.

TUDENGIELU

Toitlustamine

KALENDER

Komandant Maimu Soosalu asub esimese ühiselamu 1. korrusel tööaeg: 8.00 – 16.30 telefon: 4476716 või 53462716 E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee

ELUOLU AKADEEMIAS

Ühiselamutes on võimalused pesupesemiseks. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Söökla-aula hoonest leiad: fuajee, kus asub päästekooli valvur, administratiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga. Päästekooli õppeväljak asub 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

Sissepääs ja parkimine

Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Kadettide autode parkimine on võimalik päästekooli peaukse ees asuvatel parkimiskohtadel ning õppehoone kõrval asuvatel parkimiskohtadel. Õppehoone välisuks suletakse reeglina kell 18.00. Õppeklassidesse pääsemiseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt. Majutus Päästekoolis on kõigil kadettidel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalused nii söögitegemiseks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus. Infot majutuse kohta päästekooli ühiselamus annab päästekooli haldustalituse juhataja asetäitja Maila Vink, telefon 322 8462, e-post: Maila.Vink@sisekaitse.ee. Haldustalituse juhataja asetäitja tööruum asub ühiselamu esimesel korrusel, tööaeg 08.00 – 12.00 ja 13.00 – 17.00. Kutseõppe kadettidele on majutamine tasuta. Toitlustamine Kadettide toitlustamine toimub päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe kadettidele on toitlustamine tasuta. Ühiselamu köökides on söögi valmistamise võimalus. Päästekol ledži Väike -M aarja päästekooli kontaktid: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja 46202 Lääne-Virumaa telefon: 322 8450 E-post: paastekool@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

ÕPPIMINE AKADEEMIAS KUIDAS TOIMUB ÕPPETÖÖ Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Sisekaitseakadeemias toimub ainult täiskoormusega õpe, mis tähendab, et kadett on kohustatud läbima kõik õppeplaani järgsed õppeained. Õppevõlgnevuste korral kadett eksmatrikuleeritakse. Õppe aluseks on õppekavad, mis on kirjeldatud õpiväljundites. Õpiväljundid kirjeldavad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida kadett aine/mooduli/ õppekava läbimise järel on omandanud.

Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa. Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on kadettide arvamusküsitlused õppetöö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta. Selleks, et kadettide õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates! Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on oluline järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on eesnimi. perekonnanimi@kad.sisekaitse.ee, meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppereferendilt. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU

Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vaba- ja valikainetesse toimub septembris ja detsembris akadeemia kodulehel. Registreerumist korraldab õppeosakond.

KALENDER

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. • Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada. • Valikaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeainete hulgast või ülekooliliselt pakutavate valikainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine. • Vabaaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.

E-ÕPE JA ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS) Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalenderplaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslikud ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida. Õppematerjali levitamine on keelatud.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Alates 2010. aasta sügissemestrist kasutavad esmakursuslased uut ÕIS-i (https://sisekaitse.ois.ee/). ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja eelnevalt autentida ID kaardi või kasutajanime ja parooli alusel, mis edastatakse tutvumispäevadel või e-postiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad.

Õppejõud võib õppetöö läbiviimisel kasutada ka e-õppekeskkondi Moodle või IVA, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid. Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: www.sisekaitse.ee/opiobjektid/ Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee ÕPPERÜHMA KOOD Ühel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist. Erialade tähised: B – piirivalveteenistus, F – maksundus ja toll, K – korrektsioon, MSI – sisejulgeoleku magistriõpe, Pa – politseiametnik, PK – päästekorraldaja, Pt – politseiteenistus, Pv – piirivalvur, R – päästeteenistus, SP – päästespetsialist, TP – päästja, V – vanglaametnik. Õppevormi tähised: S – statsionaarne ehk päevaõpe ja K – kaugõpe. Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on “0”. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud kadetid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorranumber. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Näiteks: RS080 – PtK113 – MSI100 –

päästeteenistuse eriala päevaõppe 2008. aasta vastuvõtu kursus politseiteenistuse eriala kaugõppe 2011. aasta vastuvõtu kursus piirivalve süvaõppe suunal sisejulgeoleku magistriõppe 2010. aastal vastu võetud kursus

Kõikides õppeainetes toimub õppetöö kontakttunni või iseseisva tööna, mis ühe ainepunkti kohta kokku moodustavad 26 tundi. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. Päevaõppes moodustab iseseisev töö üldjuhul 50% kogu õppeaine mahust ja kaugõppes 75% kogu õppeaine mahust. See nõuab enesedistsipliini ja õpioskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla. HINDAMISSÜSTEEM

Eristava hindamise puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: “A” – suurepärane – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; “B” – väga hea – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiiﬁli-

KALENDER

Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Väljundipõhiste õppekavades on õpiväljundid kirjeldatud miinimumtasemel, mis tähendab, et positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid. Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

TUDENGIELU

Õppetöö on õppekava täitmisega seotud tegevus. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana. Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine praktilise tegevuse kaudu. Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist, rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÕPPETÖÖ VORMID

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA) Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit. VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt uut hindamist (eksamit või arvestust) aines teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on kadetil võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast. VÕTA avalduse täitmisel saab nõu vastava kolledži õppereferendilt, erialaspetsiiﬁliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab kadetti õppeosakond.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

semate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; “C” – hea – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiiﬁlisemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; „D“ – rahuldav – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks; „E“ – kasin – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud; “F” – puudulik – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

VÕTA avaldus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse. Dokumentide menetlemine on tasuline – 6,00 eurot olenemata ainepunktide mahust.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta ning vajalikud dokumendid leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/vota.

20 aastat parimate nimel

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAAL Kadettidel on võimalik õppida välismaal: • rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina; • üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; • isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused.

ERASMUS’E PROGRAMM

Keeleoskuse tõendina võib esitada riigieksami tulemused, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnituse, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemused vms. Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta aprillikuu. ERASMUS’e programmi raames saab välismaal nii õppida kui praktikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon www.sisekaitse.ee/erasmus-programm. S isekaitseakadeemia ERA SMUS’e programmi koordinaator : Kontakt: Kaisa Ellandi Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU

Kandideerimiseks esitab kadett ERASMUS’e koordinaatorile järgmised dokumendid: • avaldus • motivatsioonikiri (1-2 lk vabas vormis põhjendusega, miks on soov välismaal ja valitud ülikoolis õppida); • väljavõte õpingukaardist; • tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles kadett soovib välisülikoolis õppida).

KALENDER

Kadeti nominaalne õppeaeg välisülikoolis õppimise/praktika perioodi võrra ei pikene. Riigieelarvelisel õppekohal õppiva kadeti põhistipendiumi maksmine jätkub. Riigieelarvevälisel kohal õppiv kadett ei pea väliskõrgkoolis õppimise perioodil õppemaksu maksma.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ERASMUS’e programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute ja/või praktika kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani. Enne välismaale siirdumist peab kadett läbima akadeemias vähemalt esimese õpinguaasta.

DORA PROGRAMM DoRa pakub toetust magistri- ja doktoriõppe tudengitele, väliskülalisüliõpilastele ja kõrgkoolide töötajatele. DoRa programmi magistrantide õpirände raames on võimalik väliskõrgkoolis õppida üks kuni kuus kuud. Nõutud mahus välismaal sooritatud ained peavad minema arvesse õppekava täitmisel Eestis. Noorteadlaste rahvusvahelise teadmisteringluse raames toetatakse välismaal toimuval rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel osalemist ja teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi. Täpsem informatsioon: www.sisekaitse.ee/dora Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator : Kontakt: Kristi Kulu Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kristi.kulu@sisekaitse.ee

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

NÕUSTAMINE

Akadeemias õppimise käigus võib kadetil tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendamiseks on kadetil võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppereferentide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialist poole. Rühmavanem on kaaskadett, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele. Õppereferent nõustab kadetti õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes tööpäeva raames. Õppereferent väljastab kadeti soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad kadeti õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad kadetti kolledži direktor või tema asetäitjad. Õppejõud nõustab kadetti õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja kadeti vastastikusel kokkuleppel määratud aegadel. Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta. Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid kadeti õppimise kohta akadeemias, nõustavad kadetti vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes. Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soovivaid kadette õppimisvõimalustest välismaal. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

STIPENDIUMID Sisekaitseakadeemias õppivale kadetile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium. Põhistipendiumi makstakse riigieelarvelisel kohal õppivale kadetile õppetöö toimumise ajal. Põhistipendiumi makstakse esimesel õppeaastal 88.20 eurot kuus, teisel õppeaastal 99.96 eurot kuus, kolmandal õppeaastal 117.60 eurot kuus ja neljandal õppeaastal 129.36 eurot kuus. Põhistipendiumi arvestatakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest.

Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit. Ida-Virumaa stipendiumi eesmärgiks on toetada sisekaitselisest õppest huvitatud ja varasemate silmapaistvate õpitulemustega Ida-Virumaalt pärit noorte õppimist Sisekaitseakadeemias, mille lõpetamise järel nad asuksid tööle Ida-Virumaal. Stipendiumit on võimalik taotleda nii Ida-Virumaalt pärit üliõpilaskandidaatidel, kes soovivad alustada õpinguid, kui Ida-Virumaalt pärit ja akadeemias juba õppivatel kadettidel kogu õpinguperioodi jooksul. Stipendiumi suurus on 1 300 eurot õppeaastas. Spordistipendiumi eesmärgiks on Sisekaitseakadeemiasse õppima asunud silmapaistvate sportlaste innustamine, aidates kaasa nende aktiivse sportlaskarjääri ühendamisele õpingutega. Spordistipendiumit on võimalik taotleda kas kogu õppeajaks või üheks semestriks. Stipendiumi suurus on kuni 700 eurot semestris. Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU

Lisastipendiumi makstakse ühekordselt kadetile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele.

KALENDER

Rahandusosakond maksab stipendiumi kadeti arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Õppetöölt puudumiseks ei peeta akadeemia esindamist spordivõistlustel, messidel, eelkutseõppe infopäevadel jms.

RAAMATUKOGU www.sisekaitse.ee/raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia kadette ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wiﬁ leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks. Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga. Kuidas saab lugejaks?

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada.

Lahtiolekuajad Tallinna õppekompleksi raamatukogu • Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–K N–R L • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R

8:00 8:00 9:00 9:00

– – – –

17:00 18:00 15:00 17:00

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu • Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–K 8:30 N–R 8:30 L 9:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R 8:30

– – – –

16:30 18:00 15:00 16:30

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu • Õppeperioodil 1.09 – 30.06 paarisnädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 paaritu nädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 17:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 8:30 – 16:30 Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu • Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E–N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E–R 9:00 – 17:00 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Laenutustähtajad • Raamat – 61 päeva • Eestikeelne ajakiri – 3 päeva • Võõrkeelne ajakiri – 30 päeva • Tähtaega saab pikendada kaks korda. Lugeja vastutus • 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eest, • kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada.

m-RIKS m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefonidele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s. Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks E-raamatud www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/ E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada. Juurdepääs infole Kadettidel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase. Kasutajakoolituse materjalid: www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU

E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida.

KALENDER

E-kataloogist on võimalik: • otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel; • saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest; • vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu; • vaadata uudiskirjanduse nimekirja.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

E-kataloog Riksweb riksweb.sisekaitse.ee

KASULIK TEADA Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Õppe maht on 180-240 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õppekava täitnud isikule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Magistriõppekava täitnule omistatakse magistrikraad ja antakse vastav diplom koos akadeemilise õiendiga ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement). Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetanule: • kes on täitnud õppekava täies mahus; • kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; • kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on “4,60” või kõrgem. Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. Õppevormid. Õpe toimub päeva- või kaugõppe vormis. Üksikuid ainekursusi saab läbida ja/või eksameid sooritada ka eksternina või vabakuulajana. Päevase õppevormi puhul on kontakttundide maht reeglina 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kaugõppe õppevormi puhul ei eeldata kadeti igapäevast osavõttu õppetööst, õppetegevus toimub sessiooniti ja suures osas iseseisvalt. Kontakttundide maht on reeglina 8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Magistriõppes on kaugõppe kontakttundide maht 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kadetil on õigus taotleda ühelt akadeemia erialalt üleviimist teisele erialale, ühelt õppevormilt teisele, ühelt süvaõppesuunalt teisele või riigieelarveliselt õppekohalt üleviimist riigieelarvevälisele õppekohale ja vastupidi. Õppekava sulgemisel viiakse kadetid üle teisele võimalikult lähedasele õppekavale, arvestades kadeti eelistusi ja akadeemia võimalusi. Akadeemiline puhkus on kadeti vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse kadeti omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Kadetil on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; kaitseväeteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud kolledži direktori kirjalikul loal osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel kohal õppimiseks kehtestab akadeemia nõukogu igaks õppeaastaks. Akadeemia nõukogul on igal õppeaastal õigus muuta õppeteenustasu kuni 10 protsenti eelneva õppeaastaga võrreldes.

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU KALENDER

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Lisaks reguleerivad õppetööd alljärgnevad dokumendid: • Ainemonitooringu küsitluse läbiviimise kord • E-kursuste ja õpiobjektide kord • ERASMUS programmi välisüliõpilaste õpingute kord • ERASMUS programmi üliõpilaste mobiilsuse kord • Lõputööde kord • Magistritööde koostamise ja kaitsmise kord • Sisekaitseakadeemia “Ida-Virumaa stipendiumi” statuut • Sisekaitseakadeemia päevase õppevormi üliõpilasele tööloa andmise kord • Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe edukusstipendiumi statuut • Sisekaitseakadeemia spordistipendiumi statuut • Sisekaitseakadeemia tekli statuut • Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimused ja kord • Sisekaitseakadeemia õppuri õppetegevuses vääritu käitumise ning üliõpilastöödes leiduvate loomevarguste juhtumite menetlemise kord • Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, tingimused ja kord • Sisekorraeeskiri • Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord • Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord • Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord • Vormiriietuse kandmise kord • Õppeaasta planeerimise kord • Õppekava statuut • Õppekavade sisehindamise kord • Üliõpilase distsiplinaarvastutuse rakendamise kord • Üliõpilaspiletite väljastamise kord • Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppekulude hüvitamise juhud riigieelarveliselt õppekohalt eksmatrikuleeritult ning kooli lõpetanult, kes ei asu tööle avalikku teenistusse, on sätestatud “Rakenduskõrgkooli seaduse“ paragrahvis 273.

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õigused:

• kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvutiklasse ja raamatukogu; • saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; • valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse; • esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta; • saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning korras; • saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust (üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni); • saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isikut puudutavatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms); • vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 1 nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist; • saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras; • mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel: • kui ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja; • kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100 %; • kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab hooldamiseks kõrvalabi või järelvalvet; • Kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. Kohustused: • järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; • teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; • hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu; S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

–

– – –

ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle avalikku teenistusse (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutusse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvaliﬁkatsioonile vastavat töökohta; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsiplinaarsüüteo eest; vabastatakse avalikust teenistusest või töölt oma algatusel mõjuva põhjuseta.

IT-ALANE TUGI Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. SMIT kasutab IKT toe tagamiseks kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.

Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõnekeskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma. Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuures on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähelepanuta ei jää.

KALENDER

Akadeemias on olemas ka IKT juht, kelle ülesandeks on akadeemia ja SMIT-i vahelise suhtluse koordineerimine. Juhul, kui SMIT-i poole pöördumine ei lahenda IT-muret või on soov edastada häid mõtteid ja ettepanekuid IKT paremaks korraldamiseks akadeemias, pöördu IKT juht Hanno Hantsoni poole (hanno.hantson@sisekaitse.ee).

TUDENGIELU

Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

IKT toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole. Selleks on kaks võimalust: • Helista SMIT IT abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333 • Kirjuta SMIT IT abi e-posti aadressile itabi@smit.ee

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

TUDENGIELU Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilasesindusejuhist on saanud ka akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi. Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on tudengite vaba aja sisustamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse. Akadeemia kadetid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagamises. Päästetudengid on vajadusel ühiselt kõigi kursustega osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi, muuhulgas kuninganna Elizabethi ja USA presidendi G. W. Bushi Tallinna visiiti. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurürituste korraldajad.

ÜLIÕPILASESINDUS Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus, kokku moodustub süsteem, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni.

KALENDER

TUDENGIELU

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolmekuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatus valitakse ÜE poolt igal aastal. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilaskonna huvide ning õiguste kaitsmine ja esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid. Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Maarja-Liisa Maasik ﬁnantskolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Ivo Kitsing justiitskolledžist ja aseesimees teabe- ja majandusvaldkonnas Martin Kreek päästekolledžist. ÜE liikmed on: • Maarja-Liisa Maasik ja Jane Mölder ﬁnantskolledžist; • Lauri Hainoja ja Ivo Kitsing justiitskolledžist; • Villem Kadanik ja Taavi Teder politsei- ja piirivalvekolledžist; • Martin Kreek ja Kristina Vennikas päästekolledžist. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise hetkel Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu! Kontakt : Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid AKTIIV Sisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega tudengeid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et tudengeid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vastukaja erinevate teemade osas. Aktiiv annab kõikidele kadettidele võimaluse anda oma panus SKA tudengielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks igakuiselt ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele. Kontakt : E-post: aktiiv@list.sisekaitse.ee KUIDAS TÕENDADA OMA ÜLIÕPILASSTAATUST?

ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card. ISIC-üliõpilaspiletit on kahte tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile ka pangakaardi funktsioon. Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC-kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esimene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpetajate/õppejõudude tunnuskaart. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

KALENDER

Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljastatakse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta.

TUDENGIELU

Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpilaspilet (ISIC Student), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

ISIC-üliõpilaspileti eesmärkideks on: • identiﬁtseerida sind kui tudengit kõikjal maailmas. See tähendab, et reisides välismaal on sul samad õigused, mis on külastatava maa tudengitel ja sul on õigus kasutada kõiki tudengitele pakutavaid soodustusi; • pakkuda võimalikult palju erinevaid soodustusi nii kodu- kui välismaal. Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee Millist kaarti on sinul vaja? Iga kadett otsustab, millist üliõpilaspiletit ta soovib kasutada – kas Eesti Üliõpilaspiletit, ISIC-üliõpilaspiletit või ISIC-üliõpilaspiletit pangakaardina. Kõigil Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppes ja magistriõppes õppivatel üliõpilastel on õigus taotleda kõiki neid kaarte.

• Kui kadett soovib Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole. • Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel. • Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 6.4 eurot, Eesti Üliõpilaspilet on tasuta. • Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ning õigust üliõpilaspiletit taotleda. • E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabunud kooli jms). • Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse. ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse ruumis B-314. Kontakt : Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee

KALENDER

TUDENGIELU

Kuidas üliõpilaspiletit saada?

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

TEKKEL 2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel. Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirjaga „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts. Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa. Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel. Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/ tudengid/meened/tekli-tellimine MASKOTT 2011. aastal, kui tekkel juba olemas oli, hakkas tudengite kuklas kripeldama mõte, et akadeemial oleks ka maskotti vaja. Samal aastal korraldatud konkursile laekus 20 tööd, mille seast valiti välja kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ning teotahtelisust meie kadettide seas. Üliõpilasesinduse korraldatud konkursi abil valiti kotkale ka nimi, milleks sai Kadett Kotkas.

Tudengipost on üle nädala esmaspäeviti ilmuv e-infokiri, mida ÜE koostab koostöös erinevate üksustega. Tudengiposti eesmärk on edastada SKA õppurile ühe kompaktse e-mailiga kõige olulisemat informatsiooni, mille vastu tudengid huvi võiksid tunda, sh õppeinfot, raamatukogu- ja spordiinfot ning teadaandeid konkurssidest, üritustest ja muust põnevast.

Tudengileht on igakuiselt ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamuslood päevakajalistel teemadel, artiklid kadettide tegemistest, info eesootavate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõikide tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.

KALENDER

TUDENGILEHT

TUDENGIELU

TUDENGIPOST

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

ÜRITUSED TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste kadettidele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta. REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust viivad läbi vanemate kursuste tudengid koostöös üliõpilasesindusega. TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVAD Need on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärgiks on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi. TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis. Eelnevatel aastatel on jõulupidu toimunud Murastes ja Paikusel. SÕBRAPÄEVA PIDU – veebruaris Veebruaris korraldab üliõpilasesindus kõigile tudengitele vahva sõbrapäevapeo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase.

KALENDER

TUDENGIELU

KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevadball, mis toimub tavaliselt aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus.

EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul. GRILLFEST – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia kadettidel tavaks pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erinevate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillfesti toimumiskohaks on olnud nii Muraste kui ka Paikuse, kus eelmisel aastal toimus ka Sisekaitseakadeemia esimene miniolümpia. TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunis Enne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. TseremooS I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

nia lõpus istutatakse akadeemia tammealleele, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende. KONKURSID Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. aastapäeva ﬁlmikonkurss. LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

VABA AEG Sport Sisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadeemia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmistuse tunde ja sporditegevusi läbi viivad. Kõigi erialade ja õppetasemete kadetid saavad vastavalt kasutusgraaﬁkutele tasuta treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel, sh üliõpilaste suvemängudel ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži kadetid. Spordiinfot edastatakse internetis kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, e-postiga, Tudengipostiga ning kuulutustega teadetetahvlitel.

Ole aktiivne, jälgi infot! Üldhuvi või Tallinnas tekkinud küsimuste korral võta kindlasti ühendust spordikeskuse telefonil 696 5481 või e-posti teel: epp.jalakas@sisekaitse.ee või marje.laar@sisekaitse.ee, lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja). Keeleõpe Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida riigikeelt ning inglise ja vene keelt vabaainetena, et omandada vajalik üldkeeleoskus erialakeele kursuste läbimiseks. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed erialakeele kursused. Õppuritel on võimalik õppida vabaainena ka soome keelt. K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

KALENDER

Kadettide kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ning hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst!

TUDENGIELU

Spordikeskus ootab SKA kolledžitevaheliste meistrivõistluste ja teiste spordiürituste kavandamiseks ning korraldamiseks kõigi kursuste spordiaktiivi kaasabi.

Akadeemia lõpukursuse õppuritele pakume võimalust osaleda kursustel: Eesti keel lõputöö kirjutamiseks ja Inglise keel lõputöö kokkuvõtte kirjutamiseks. Õpetajad loovad koolitajana pingevaba ja loova õhkkonna, on tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes ning toetavad ja julgustavad neid. Üliõpilaste tagasiside, nende konstruktiivne kriitika on aluseks uute kursuste kavandamisel. Kontakt : telefon: 696 5444 E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee Ajaleht Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, tudengitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus. Laulukoor Akadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus. Kontakt : telefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee Tudengikorpus

Kontakt : telefon: 696 5481 E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

KALENDER

TUDENGIELU

Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õppereferent Marje Laar.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Eesti Vabariigi hümn muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

KALENDER

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

TUDENGIELU

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

Gaudeamus

KALENDER

TUDENGIELU

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Gaudeamus igitur Juvenes dum sumus; Post jucundam juventutem, Post molestam senectutem Nos habebit humus!

Olgem rõõmsad kuni oleme noored. Pärast rõõmsat noorusaega pärast rusuvat vanadust pärib meid muld.

Vivat academia, vivant professores, vivat membrum quodlibet, vivat membra quaelibet, semper sint in ﬂ ore!

Elagu ülikool, elagu õppejõud, elagu iga ülikoolipere liige, elagu kõik akadeemia liikmed õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublica et qui illam regit vivat nostra civitas, maecenatum caritas, quae nos hic protegit!

Elagu meie vabariik ja need, kes seda juhivad! Elagu meie linn, Metseenide heldus, kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis est brevi ﬁnietur venit mors velociter rapit nos atrociter nemini parcetur.

Meie elu on lühike, Ta lõpeb ruttu. Surm tuleb kiiresti, haarates meid halastamatult, kedagi säästmata.

Vivant omnes virgines faciles, formosae vivant et mulieres tenerae, amabiles atque laboriosae!

Elagu kõik neiud, meeldivad ja kaunid elagu me naised õrnad, armsad ja töökad.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

2012/2013. õa E

6 13 20 27

SEPTEMBER P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

NOVEMBER E

5 12 19 26 30

6 13 20 27

4 11 18 25

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28

2 9 16 23

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

3 10 17 24

MAI

6 13 20 27

4 11 18 25

OKTOOBER P

7 14 21 28

1 2 8 9 15 16 22 23 29 30

6 13 20 27

7 14 21 28

1 2 8 9 15 16 22 23 29 30

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 3 9 10 16 17 23 24 30 31

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

1 8 15 22 29

5 12 19 26

6 13 20 27

3 4 5 10 11 12 17 18 19 24 25 26 31

4 11 18 25

5 12 19 26

K O O L ,

K U S

5 12 19 26

3 10 17 24

4 11 18 25

Õ P I V A D

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 7 13 14 20 21 27 28

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 6 12 13 19 20 26 27

APRILL K

JUUNI P

JAANUAR P

MÄRTS

3 10 17 24

DETSEMBER

VEEBRUAR K

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 7 13 14 20 21 27 28

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

JUULI

5 12 19 26

6 13 20 27

P A R I M A D

KALENDER

AUGUST

KALENDER

2012/2013. õppeaasta akadeemiline kalender

20.08.12

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine

27.08.12

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

28.–31.08.12

Tutvumispäevad esmakursuslastele

31.08.12

Avaaktus

03.09.12

Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas

03.09.12

Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi

06.09.12

Õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

15.09.12

Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes

26.09.12

Üleakadeemialine spordipäev

03.10.12

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg

15.11.12

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

26.11.12

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

30.11.12

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.12

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

5.-7.12.12

Talviste magistritööde eelkaitsmised

24.12.12– 06.01.13

Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida

02.01.13

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

16.–18.01.13

Talviste magistritööde kaitsmised

21.01.13

Kevadsemestri valikainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes

31.01.13

Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

01.02.13

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Sügissemestri lõpp

04.02.13

Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

07.02.13

Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

23.02.13

Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni

04.03.13

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg. VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

28.03.13

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

28.03.13

Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni.

29.03.13

Suur reede, õppetööd ei toimu

10.04.13

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

12.04.13

Magistritööde eelkaitsmise seminar

22.–26.04.13

Magistritööde eelkaitsmised

25.04.13

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

16.05.13

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

17.05.13

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

17.05.– 07.06.13

Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised kõrgharidusõppes

07.06.2013

MSI120 magistritöö teemade kinnitamine

10.–14.06.13

Magistritööde kaitsmised

19.06.13

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

20.06.13

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

21.06.13

Kevadsemestri lõpp. Lõpuaktus

29.08.13

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava)

30.08.13

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

KALENDER

03.02.13

VIII

AUGUST 20 T Taasiseseisvumispäev

Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine

21 T

Sven, Sveno

22 K

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

XII

III

23 N

Signe, Singe

24 R

Pärtel, Pärt, Albert, Berta

VII

VIII

25/26 L/P

25. aug. Tauno, Tunne 26. aug Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

AUGUST/SEPTEMBER 27 E

VIII

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

28 T

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

Tutvumispäevad esmakursuslastele

XII

29 K

Õnne, Õnnela

Tutvumispäevad esmakursuslastele

30 N

Emil, Mello, Meljo, Miljo

Tutvumispäevad esmakursuslastele

III

31 R

Arved, Arvid, Arvi

Avaaktus Tutvumispäevad esmakursuslastele

VI 1. sept. Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo 2. sept. Maive, Maivi, Taive, Taivi

1/2 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

SEPTEMBER

1 | 2 ÕPPENÄDAL

3E IX

Solveig, Veegi

Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas. Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi

Priidika, Priidla, Priide

Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

Ingel, Angela, Angelika, Aiki

XII

III

Õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

Regiina, Reina

VII

VIII

8/9 L/P

8. sept. Mariann, Marianna, Marianne 9. sept. Taima, Taimi, Taidi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

SEPTEMBER

SÜGISSEMESTER

10 E

Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11 T

Aleksander, Aleks, Aalo, Sander, Sanno, Sass

XII

12 K

Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

13 N

Ervin, Ervi, Ervo

III

14 R

Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

VI 15. sept. Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo 16. sept. Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

15/16 L/P

VII

Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes (15. sept.) K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

SEPTEMBER

3 | 4 ÕPPENÄDAL

17 E

Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18 T

Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

19 K

Erna, Marna

20 N

Kaupo, Kaubi

21 R

Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

XII

III

VII

VIII

22/23 L/P

22. sept. Maurits, Mauri, Maur, Marvo 23. sept. Tekla, Diana, Dolores

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

SEPTEMBER

SÜGISSEMESTER

24 E

Alvar, Alver, Alvo

25 T

Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

XII

26 K

Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

Üleakadeemialine spordipäev

27 N

Elo, Loone, Õrne

III

28 R

Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

VI 29. sept. Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku 30. sept. Kaur, Kauri, Tauri

29/30 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

OKTOOBER

5 | 6 ÕPPENÄDAL

Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

Leelo, Leela, Leeli

Evald, Eevald, Eevo, Evert

XII

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg

III

Randolf, Randel, Rando, Ranno

Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

VII

VIII

6/7 L/P

6. okt. Bruno, Edmund 7. okt. Atso, Ats, Asso, Hasso

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

OKTOOBER

SÜGISSEMESTER

Hilja, Hilje, Hilju

Riin, Riina, Riine, Mariina

XII

10 K

Karmo, Varmo, Võso

11 N

Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

III

12 R

Aare, Aaro, Are

VI 13. okt. Ebba, Ebe, Epp 14. okt. Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

13/14 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

OKTOOBER

7 | 8 ÕPPENÄDAL

15 E

Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

16 T

Sirje, Sirja, Siret

17 K

Vesta, Veste

18 N

Luukas, Ludvig, Lui

19 R

Tähte, Tähti, Stella

XII

III

VII

VIII

20/21 L/P

20. okt. Kaspar, Kasper, Jasper 21. okt. Ursula, Ulla, Ulrika

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

OKTOOBER

SÜGISSEMESTER

22 E

Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno, Delia

23 T

Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

XII

24 K

Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

25 N

Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

III

26 R

Amanda, Manda, Aime, Aimi, Ami

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

VI 27. okt. Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli 28. okt. Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

27/28 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

OKTOOBER/NOVEMBER

9 | 10 ÕPPENÄDAL

29 E

Alfred, Alf, Fred, Fredi

30 T

Urmas, Urmo, Urmet

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

XII

31 K

Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

III

Tiia, Tiiu

Hinge, Hingi

VII

VIII

3/4 L/P

3. nov. Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar 4. nov. Herta, Erla, Erle

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

NOVEMBER

SÜGISSEMESTER

Vahur, Vaho, Vahto

Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

XII

Kiira, Kiiri, Kirke

Nele, Nelli, Nella

III

Teo, Teodor, Tuudor

VI 10. nov. Martin, Mart, Mardi, Mardo, Märten, Märt 11. nov. Alev, Elev, Elvo

10/11 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

NOVEMBER

11 | 12 ÕPPENÄDAL

12 E

Konrad, Kuno, Kuuno

13 T

Kristjan, Krister, Kristo, Risto

14 K

Alviine, Alvi, Alve

15 N

Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

16 R

Arnold, Arno, Arne, Aarne

XII

III

VII

VIII

17/18 L/P

17. nov. Heinar, Einar, Einari, Eino, Egon, Egil 18. nov. Ilo, Ilu

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

NOVEMBER

SÜGISSEMESTER

19 E

Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20 T

Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

XII

21 K

Pilvi, Pilve

22 N

Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

III

23 R

Kleement, Leemet, Leemo

24/25 L/P

24. nov. Ustav, Ustus

VII

25. nov Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

NOVEMBER/DETSEMBER

13 | 14 ÕPPENÄDAL

26 E

Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27 T

Asta, Astra, Astrid

28 K

Laima, Raima, Niina

29 N

Edgar, Egert

30 R

Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

XII

III

VII

1. dets. Oskar, Osmar, Oss 2. dets. Aira, Aire, Airi

1/2 L/P Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

DETSEMBER

SÜGISSEMESTER

Leiger, Leino

Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

XII

Selma, Selme

Talviste magistritööde eelkaitsmised

Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

Talviste magistritööde eelkaitsmised

III

Sabiine, Piine

Talviste magistritööde eelkaitsmised

VI 8. dets. Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi 9. dets. Raido, Raidu, Raigo, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

8/9 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

DETSEMBER

15 | 16 ÕPPENÄDAL

10 E

Juudit, Juta

11 T

Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

12 K

Aivar, Aiver, Aivo

13 N

Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

14 R

Eho, Hengo, Hingo

XII

III

VII

VIII

15/16 L/P

15. dets. Kalli, Kelli, Kulla, Killu 16. dets. Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

DETSEMBER

SÜGISSEMESTER

17 E

Rahel, Raili

18 T

Neeme, Neemo

XII

19 K

Maarius, Mario, Mairo

20 N

Pärja, Pärje

III

21 R

Toomas, Toom, Tom, Tommi

VI 22. dets. Vambola, Vambo 23. dets. Eugenia, Senna, Senni

22/23 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

DETSEMBER 24 E

JÕULUVAHEAEG

Jõululaupäev

Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Ivika, Eveli, Evelin

24.12.12-06.01.13 Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida

25 T

Esimene jõulupüha

Natalie, Neida, Taale, Taali

XII

26 K

Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27 N

Sulve, Sulvi, Sula

28 R

Piia, Piiu

III

VII

VIII

29/30 L/P

29. dets. Merle, Merli, Merili, Mirle 30. dets. Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

DETSEMBER/JAANUAR

JÕULUVAHEAEG

31 E

Silvester, Silvar, Silver, Silvo, Melany, Melanie

Uusaasta

Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

XII

Algi, Esme, Esmi

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

III

Ruth, Rutt

VI 5. jaan. Lea, Leana, Liia 6. jaan. Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap, Roven, Rowan

5/6 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

JAANUAR

17 | 18 ÕPPENÄDAL

Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

Gunnar, Kunnar, Kunder

Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

III

10 N

Talva, Talve, Talvi

11 R

Osvald, Ove

VII

VIII

12/13 L/P

12. jaan. Antonia, Ande, Tooni 13. jaan. Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JAANUAR

SÜGISSEMESTER

14 E

Feliks, Õnneleid

15 T

Salve, Salvi, Sõlmi

16 K

Ilmar, Ilmo, Illimar

Talviste magistritööde kaitsmised

17 N

Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

Talviste magistritööde kaitsmised

III

18 R

Laura, Lauli

Talviste magistritööde kaitsmised

VI 19. jaan. Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

19/20 L/P

VII

20. jaan. Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

JAANUAR

19 | 20 ÕPPENÄDAL

21 E

Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

Kevadsemestri valikainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes

22 T

Luule, Luuli

23 K

Rene, Reeno, Räni, Ramon

24 N

Naima, Naimi

25 R

Paul, Paavel, Paavo, Paap

III

VII

VIII

26/27 L/P

26. jaan. Ulve, Ulvi 27. jaan. Vilja, Vilje

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JAANUAR/VEEBRUAR

SÜGISSEMESTER

28 E

Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 T

Valter, Valmo

30 K

Irja, Irje, Jürja, Jürje

31 N

Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

III

Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

VI 2. veebr. Säde, Leegi 3. veebr. Hubert, Hugo, Huko

2/3 L/P

VII

Sügissemestri lõpp

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

VEEBRUAR

1 | 2 ÕPPENÄDAL

Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

Agaate, Agatha, Aet, Aita, Ita, Iti

Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

Richard, Riho, Riko, Riku

III

Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

Taalo, Tali, Talis, Talvo

VII

VIII

9/10 L/P

9. veebr. Mehis, Mehto 10. veebr. Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

VEEBRUAR

KEVADSEMESTER

11 E

Teri, Terje

12 T

Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

13 K

Eke, Ike, Iko

14 N

Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

III

15 R

Tiina, Neidi

VI 16. veebr. Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda 17. veebr. Väino, Väinu, Salmo

16/17 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

VEEBRUAR

3 | 4 ÕPPENÄDAL

18 E

Karme, Karmen, Karita, Rita

19 T

Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

20 K

Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21 N

Aavo, Auvo, Avo

22 R

Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

III

VII

23/24 L/P Eesti Vabariigi aastapäev Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni

VIII

23. veebr. Leho, Lehto, Lehar 24. veebr. Mattias, Madis, Madi, Matis,

Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

VEEBRUAR/MÄRTS

KEVADSEMESTER

25 E

Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 T

Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

27 K

Helbe, Helve, Helvi

28 N

Vilmar, Vilmer, Vilmo

III

1 R

Albo, Albin, Alvin, Armin

2. märts Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme 3. märts Egle, Haili, Halliki, Helliki

2/3 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

MÄRTS

5 | 6 ÕPPENÄDAL

Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg. VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

III

Laila, Laili, Leila, Leili

Tarmo, Tarmu

Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

VII

VIII

9/10 L/P

9. märts Edvin, Heido, Heivo 10. märts Helda, Helde, Heldi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

MÄRTS

KEVADSEMESTER

11 E

Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12 T

Rego, Reio

13 K

Ernst, Ernits, Erni, Erno

14 N

Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

III

15 R

Valev, Valvo, Valvik

VI 16. märts Herbert, Herbi, Heero 17. märts Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi,

16/17 L/P

VII

Kärt, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

MÄRTS

III

7 | 8 ÕPPENÄDAL

18 E

Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

19 T

Joosep, Joosu

20 K

Malviine, Malvi, Malve

21 N

Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 R

Viktor, Viktoria

VII

VIII

23/24 L/P

23. märts Aksel, Ailo 24. märts Albina, Albi, Albe

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

MÄRTS

KEVADSEMESTER

25 E

Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26 T

Immo, Imand, Imant

27 K

Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

28 N

Armas, Armo, Arm, Kallis

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni.

III

29 R

Suur reede

Joonas, Joakim, Kimmo

õppetööd ei toimu

30. märts Pille, Sibülle 31. märts Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

30/31 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

APRILL

9 | 10 ÕPPENÄDAL

Harald, Herald, Harri, Harro

Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

Uku, Uko

Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

VII

VIII

6/7 L/P

6. apr. Villem, Ville, Villi, Villo, Villu 7. apr. Allan, Allo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

APRILL

KEVADSEMESTER

Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10 K

Hindrek, Indrek, Ints, Imre

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

11 N

Hurme, Hurmi, Urmi

12 R

Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

Magistritööde eelkaitsmise seminar

VI 13. apr. Tarvo, Tarvi 14. apr. Lehe, Lehte, Lehti

13/14 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

APRILL

11 | 12 Ă&#x2022;PPENĂ&#x201E;DAL

15 E

Verner, Verni, Uljas, Uljo

16 T

Olivia, Olvi, Olve

17 K

Ege, Eike, Hiie

18 N

Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 R

Aleksandra, Allo, Aalike, Alli, Andra, Sandra

VII

VIII

20/21 L/P

20. apr. Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe 21. apr. Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

APRILL

KEVADSEMESTER

22 E

Meeri, Meri, Merje, Merike

Magistritööde eelkaitsmised

23 T

Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

Magistritööde eelkaitsmised

24 K

Vanda, Vaida, Aada, Iida

Magistritööde eelkaitsmised

25 N

Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine Magistritööde eelkaitsmised

26 R

Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

Magistritööde eelkaitsmised

VI 27. apr. Haldi, Haldja, Halja 28. apr. Lagle, Luige

27/28 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

APRILL/MAI

13 | 14 ÕPPENÄDAL

29 E

Kalmer, Kalmo

30 T

Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

Kevadpüha

Volber, Valba, Valbe, Valli

Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

Endel, Endo

VII

VIII

4/5 L/P

4. mai Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale 5. mai Loit, Loomet

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

MAI

KEVADSEMESTER

Aasa, Aase, Asse

Helme, Helmi, Helma, Helmeles

Timmo, Timmu, Timo

Otto, Ott, Kahru

10 R

Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

VI 11. mai Liivar, Liivo, Leevo 12. mai Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

11/12 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

MAI

15 | 16 ÕPPENÄDAL

13 E

Õie, Õile, Õili, Õilme

14 T

Edith, Eedit, Eede

15 K

Soﬁa, Viia, Viiu

16 N

Ester, Esta, Este, Esti

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

17 R

Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppes Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised kõrgharidusõppes

VII

18/19 L/P

VIII

18. mai Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki 19. mai Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

MAI

KEVADSEMESTER

20 E

Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21 T

Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 K

Oliver, Leivo

23 N

Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 R

Alar, Alari, Allar, Aller

25/26 L/P

K O O L ,

K U S

Ă&#x2022; P I V A D

25. mai Urban, Urbo, Urves, Urve 26. mai Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

VII

P A R I M A D

VIII

MAI/JUUNI

17 | 18 ÕPPENÄDAL

27 E

Kalvi, Klaudia

28 T

Roman, Roomet, Roome, Roomo

29 K

Laido, Leido, Leidur, Luulik

30 N

Argo, Arro

31 R

Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

VII

VIII

1/2 L/P

1. juuni Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin 2. juuni Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JUUNI

KEVADSEMESTER

Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

Piibe, Pärle

Robert, Robi

MSI120 magistritöö teemade kinnitamine

VI 8. juuni Enda, Endla, Enna, Enne 9. juuni Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

8/9 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

JUUNI 10 E

19 | 20 ÕPPENÄDAL Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

Magistritööde kaitsmised

11 T

Imbi, Imme

Magistritööde kaitsmised

12 K

Eskel, Esko

Magistritööde kaitsmised

13 N

Mooni, Moonika, Monika

Magistritööde kaitsmised

14 R

Leina, Leine, Leini

Magistritööde kaitsmised

VII

VIII

15/16 L/P

15. juuni Viit, Viido, Guido, Kuido 16. juuni Päive, Päivi, Heelia

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JUUNI

KEVADSEMESTER

17 E

Eugen, Kenno

18 T

Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19 K

Sigrid, Siiri, Siivi

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

20 N

Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

21 R

Ahti, Ahto

Kevadsemestri lõpp. Lõpuaktus

22/23 L/P

K O O L ,

K U S

Võidupüha

Õ P I V A D

P A R I M A D

22. juuni Paula, Pauliine, Liina, Liine 23. juuni Kalev, Malev, Malvo

VII

VIII

JUUNI 24 E

Jaanipäev

Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Kanek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

25 T

Linda, Lenna, Inna

26 K

Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino

27 N

Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elﬁ

28 R

Leo, Leopold

VII

29. juuni Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep 30. juuni Päivo, Päivu, Helend

29/30 L/P 29.08.13 Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava)

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JUULI 1E

Eha, Ehala, Hämarik

Milvi, Milve

Arvo, Aulik

Virgo, Virmo, Virvo

Kaja, Kajar

6. juuli Sulev, Sulo 7. juuli Koidu, Koidula

6/7 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

JUULI

VII

VIII

Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

Aive, Aivi

10 K

Saima, Saime, Saimi

11 N

Asko, Askur

12 R

Hermann, Herman, Armand, Hermo, H채rmo, H채rm, H채rmel

13/14 L/P

13. juuli Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marit, Marge, Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda 14. juuli Joel, Joosua

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JUULI 15 E

Ragne, Raina, Raine, Raini

16 T

Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald

17 K

Meeme, Meemo

18 N

Eerika, Erika

19 R

Saara, Saare, Saari, Salli

20. juuli Elias, Liias, Erland 21. juuli Tambet, Tulev

20/21 L/P

K O O L ,

K U S

Ă&#x2022; P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

JUULI

VII

VIII

22 E

Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

23 T

Senta, Saida, Seida, Siina

24 K

Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

25 N

Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass

26 R

Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika

27/28 L/P

27. juuli Marta, Marve, Marvi 28. juuli Maasika, Vaarika

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

JUULI/AUGUST 29 E

Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 T

Kerman, Kermo, Roland

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)

31 K

Ave, Meevi

Maira, Maire, Mairi, Maris

Helger, Helgo, Holger, Olger

Kalju, Kaljo Veera, Veroonika, Veronika

3/4 L/P

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VII

VIII

AUGUST 5E

Salme, Salmi

Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

Silvia, Silvi, Silva, Silve

Deboora, Imma, Melita, Mesike

10/11 L/P VIII

10. august Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar 11. august Susanna, Suusi, Sanna, Sanne

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

AUGUST 12 E

Klaara, Klaarika

13 T

Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 K

Gisella, Svea

15 N

Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16 R

Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar, Kullo

17/18 L/P

17. august Saamuel, Saamo, Saamu 18. august Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

K O O L ,

K U S

Ă&#x2022; P I V A D

P A R I M A D

VIII

AUGUST 19 E

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20 T Taasiseseisvumispäev

21 K

Sven, Sveno

22 N

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 R

Signe, Singe

24/25 L/P VIII

Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

24. august Pärtel, Pärt, Albert, Berta 25. august Tauno, Tunne

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

AUGUST 26 E

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27 T

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 K

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29 N

Õnne, Õnnela

30 R

Emil, Mello, Meljo, Miljo

31 L

31. august Arved, Arvid, Arvi 1. sept. Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllas, Üllo

K O O L ,

K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

VIII

IX X XI XII I II III IV V VI MĂ&#x201E;RKMED

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

IX X XI XII I II III IV V VI K U S

Õ P I V A D

P A R I M A D

MÄRKMED

K O O L ,

IX X XI XII I II III IV VI

JÄLGI MEIE TEGEMISI! Koduleht www.sisekaitse.ee Facebook www.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse

MÄRKMED

Twitter www.twitter.com/sisekaitse Yo u t u b e www.youtube.com/sisekaitseakadeemia

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

20 aastat parimate nimel

Muraste TALLINN NARVA

RAKVERE KÄRDLA

Väike-Maarja HAAPSALU PAIDE

KURESSAARE

PÄRNU

Paikuse

VILJANDI

TARTU

VÕRU

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

AVARDA MAAILMA! Hea SKA kadett! Kasuta v천imalust ja mine v채lismaale 천ppima ning praktikale! Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine