kohalejõudmine
Teine sammas on kõikide selles lahingus langenud kreeklaste mälestuseks: „Kord võitlesid siin neli tuhat Peloponnesose meest kolme miljoni vastu.” Viimane sammas on pühendatud üksnes Leonidase sõjameestele ja kannab lihtsat sõnumit: „Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: / täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.” (Tlk J. Semper, KKA.) Kui mälestussambad on vaadatud ja aega üle jääb, pöördu tagasi üle Kallidromoni mäe lookleva raja juurde. Teeraja nimeks on Anopaia ja sama nime kannavad nii küngas, millest teerada üle kulgeb, kui ka jõgi, mis rada mereni saadab. Siin saad astuda viie tuhande pärs lasest „surematu” (Pärsia eliitüksuse – toim) jälgedes, kes Leonidase sõjaväge selja tagant ründasid ja viimaks hävitasid. Kummastaval kombel lõpeb Termopüülide-ringkäik kogu suurejoonelisuse ja traagika kiuste siledate kaljude juures, mida kohalikud kutsuvad „mustadeks kannikateks”. Anthelas tagasi, ongi käes aeg eesel hankida ja mantel teele kaasa pakkida (kreeklased ei vaevu rõivastega sekeldama ja riietuvad minimalistlikult, nõnda et seesama mantlitaoline üleriie – himation – on nii mõnegi su teekaaslase ainuke kehakate). Vaja läheb ka toekaid saapaid, laia servaga reisikübarat ja
toitu, mida jätkuks kuni Delfini. On aeg teha tutvust Kreeka maan teega ja saada omal nahal tunda, miks tõsisemat sorti rändurid eelistavad Kreekas igal võimalikul juhul mereteed.
Delfi
M
aantee (kui looklev mägirada seda nimetust väärib) viib ränduri lõuna suunas, kus Zeusi kotkad avastasid legendi kohaselt maailma keskpunkti. Võimas Parnassose mägi vaatab üle põldude ja oliivisalude Korinthose lahe poole. Parnassos on Delfi preestritari suu läbi kõneleva jumala Apolloni kodu. Just selles müütidest küllastunud paigas, kus maantee otse enne Delf it kolmeks haruneb, kohtas Oidipus (seesama Oidipuse kompleksiga tegelane) oma isa ja tappis ta, teadmata oma tegelikku päritolu. Delfisse viiv tee ei jäta mingit kahtlust, et korralik matkavarustus ja eesel kuluvad igati marjaks ära. Parnassosel on kõrgust rohkem kui poolteist kilomeetrit ning mäkke viiv tee on järsk ja kaljune, koguni sedavõrd, et kirjanik P ausanias enam kui poole aastatuhande pärast läbi Kreeka reisides ses paigas nuriseb, et „isegi heas vormis mehel on raske Parnassose kõrgus-
[10]