Metsa- ja niidutaimed Roosõielised (Rosaceae) 1. Tedremaran, Potentilla erecta. 10–50 cm. Kroonlehti neli. Kõik varrelehed rootsutud, näivad koos abilehtedega nagu lehemännased. Risoom jäme ja puitunud, seest punakas. Û. ✿ 6–8. Niisketel niitudel, hõredamates metsades. Tavaline.
2. Hõbemaran, Potentilla argentea. 10–40 cm. Sageli juurmiste lehtedeta. Lehed alt valgeviltjad, sageli ka pealt hõredalt karvased. Leheserv allapoole käändunud. Û. ✿ 6–7. Kuivadel hõreda taimestikuga aladel. Tavaline. Tõusev maran, P. goldbachii. 15–40 cm. Juurmised lehed hästi arenenud, pikarootsulised, seitsmetised, varrelehed viie- kuni kolmetised. Lehed enam-vähem paljad. Õied suured ja pikaraolised. Û. ✿ 6–9. Niitudel ja teeservadel tulnukana. Harva. 3. Mägimaran, Potentilla crantzii. 5–15 cm. Taim alusel vanadest kuivanud lehejäänustest lapik. Leherootsud ja lehe alakülg lihtkarvadega, ilma tähtkarvadeta. Û. ✿ 5–6. Kuivadel niitudel, paiguti.
4. Kevadmaran, Potentilla tabernaemontani (P. neumanniana). 3–15 cm. Taim alusel mustpruunide mulluste lehtede jäänustega, ümar, peenike. Leherootsud ja lehe alakülg tähtkarvadeta, väikeste lihtkarvadega. Û. ✿ 5–6. Kuivadel niitudel, paiguti. Värdmaran, P. × subarenaria. 5–20 cm. Nagu eelmine, leherootsudel ja lehe alaküljel peale lihtkarvade ka tähtkarvad. Û. ✿ 5–6. Kuivadel niitudel, paiguti Lääne- ja Loode-Eestis. 5. Roomav maran, Potentilla reptans. 10–60 cm. Roomava varrega, mis sõlmekohtadelt juurdub. Lehed viietised, sõrmjad. Õied 1,5– 2,5 cm läbimõõduga. Û. ✿ 6–9. Lubjarikastel niitudel, hõredates metsades, rannikul. Paiguti.
6. Ojamõõl, Geum rivale. 15–70 cm. Õied longus, helekollased. Viljanuti ja õiepõhja vahel umbes 6–10 mm pikkune vars, viljad karvased, emakakaelade jäänused hoiduvad harali. Võib segi minna karukellaga, vähemalt lehed teistsugused (lk. 116: 4, 5). Û. ✿ 5–7. Niiskematel niitudel, madalsoodes, tavaline. Vahelmine mõõl, G. × intermedium. 20–60 cm. Oja- ja maamõõla hübriid, suure püstise või pisut rippuva kollase õiega. Û. ✿ 5–7. Tee- ja metsaservadel. Harva. 7. Maamõõl, Geum urbanum. 20–70 cm. Õied püstised, kollased, umbes 1–1,5 cm läbimõõduga. Viljanutt kinnitub vahetult õiepõhjale, viljad paljad. Û. ✿ 6–8. Asulate ümbruses, jäätmaal, niitudel ja metsaservadel. Tavaline. Püstmõõl, G. aleppicum. 30–70 cm. Õied kuldkollased, vähemalt 1,7 cm läbimõõduga. Viljadel hoiduvad emakakaela jäänused allapoole, viljanutt piklik. Û. ✿ 7–8. Metsaservadel ja asulate ümbruses Kagu-Eestis, harva.
156