Pirita ajaleht 27.12.2019

Page 1

PIRITA AASTA 2019 PILTIDES LK 3 INTERVJUU TÕNIS LIINATIGA LK 4 MUPO JUHATAJA UUSAASTASOOVID LK 5 www.facebook.com/piritalinnaosa

27. detsember 2019  NR 12 (293)

FOTO: ERAKOGU

Maratoonar Kaisa Kukk treenib olümpia nimel Pirital elav Kaisa Kukk on jooksjate hulgas imelapseks nimetatud. Ja õigusega, sest väga lühikese jooksutreeninguga võitis ta nii maratone kui ka teisi jooksuvõistlusi. Siis tulid väikesed tagasilöögid. Nüüd on Kaisal kindel eesmärk – olümpia. Kui palju jooksukilomeetreid nädalas ja aastas tuleb? Praegu on üks treening päevas ja nii kuus korda nädalas, nii et 80–85 km kanti nädalas. Aastate lõikes on erinev, laagrites tuleb nädala maksimum 150 km, aastas töö ja kõige muu kõrvalt aga nii palju neid kilomeetreid ei saa võrreldes teistega, 4000–5000. Treenite ja töötate? Töötan politsei- ja piirivalveametis osalise koormusega. Olen konvois, see tähendab, et Lubja tänavas turvame kohtuistungeid. Teine amet on jooksutreener, minu juhtimisel treenib politsei- ja piirivalveameti jooksurühm. Kasvatan kaheksa-aastast last.

Mis teid maratoni juures köidab? Koormustesti ja tulemuste põhjal on näha, et oleks ka keskmaajooksja potentsiaali, aga kui vaadata jooksuaegu, millega oleks võimalik olümpiale pürgida, siis sobib maratonijooks. Teiseks olen vastupidav, olen kaheksa maratoni jooksnud, kõik alla kolme tunni. Maraton sobib. Suurt rolli mängib ka vaim-

Millele mõtlete maratoni viimases osas? Tuleb mõelda sellele, et tehnika ära ei kaoks, tuleb ennast kokku võtta, olla lõdvestunum, sammu hoida, tempo ei tohi langeda. Viimane kord Taanis joostes sadas, pealtvaatajaid polnud, sul ei olegi välist motivaatorit, see tuleb endast seestpoolt leida. Kannustab see, et kui oled lõpetanud sellise pingutuse, mille nimel oled terve hooaja tööd teinud ja kui võid tulemusega rahule jääda, siis on nii hea tunne. Milline on eesmärk tulemuse suhtes? Hüpe ei saa olla väga suur, treeneriga oleme arutanud ja 2.40 kanti võiks tulemus olla. Kui tuleb parem, tuleb parem, aga pigem liigume samm-sammult. Senine parim tulemus on 2.45. Mis teid motiveerib? Kui mulle jooksmine ei meeldiks, siis ma ei oleks nendeks ohverdusteks valmis. See on paras katsumus just loobumiste mõttes. Jooksjal on hooaeg suvel, teised käivad üritustel, mina pingutan võistlusi nädalavahetustel teha. Jooksen, vahet pole, kas on pühad või nädalavahetus. Kui teised saavad töönädalast puhata, siis minul jäävad nädalavahetusse kõige raskemad ja pikemad treeningud, sest siis on aja poolest lihtsam. Töö kõrvalt pean sageli alles pärast tööpäeva minema pimedas ja iga ilma-

ga jooksma. Selliseid hetki on, kui olen väsinud, aga praegu olen väga motiveeritud just seepärast, et ma saan kindla plaani järgi treenida ja mind huvitab, milleks olen võimeline siis, kui olen saanud valmistuda professionaalselt. Teine innustaja on inimeste tagasiside. On öeldud, et olen paljudele inspiratsiooniallikas, inimestel on lihtne öelda, et pole aega, aga minu pealt näevad – käin tööl, pean lapsele aega leidma, see võibolla innustab teisi ka. Kaua kaua olete Pirital elanud? Kümmekond aastat. Pirital on meri ja loodus ümber, väga hea paik jooksjale. Kas keegi teid toetab ja kui palju oleks vaja vahendeid, et unistused täituksid? Eestis on süsteem kehv täiskasvanud sportlase jaoks, kes pole täitnud ära mõnda normi. Kergejõustikuliit toetab saavutussporti ja normide täitjaid ning noortesporti. Näen, kuidas üsna tasemel sportlased üritavad treeninguid teha töö kõrvalt, otsida sponsoreid. Miski pole võimatu ja eks sportlased ongi harjunud raskustega hakkama saama, samas teiselt poolt kannatab taastumine, treeningute kvaliteet. Olen enda kõrvale leidnud treeneri Ilja Nikolajevi, kes koostab mulle treeningplaani, lihashoolduse ja mänedžeritööd aitab teha Enn Eichelmann ning osaline sponsorleping on ka Nike'iga. Hooaja eelarve võib tulla 20 000 euro kanti.

AITAME KAISA OLÜMPIALE! Kes soovib koostööläbirääkimisi või -pakkumisi teha (nt logode, reklaamikampaaniate jne osas) võib kirjutada e-postile kaisakukk27@gmail.com. Kaisa tegemisi saab jälgida sotsiaalmeedias FB Kaisa Kukk ja Instagramis @Kaisa Kukk.

KONKURSS

PIRITA AASTA INIMENE

2019

Ja kõige selle kõrvalt püüate pääseda olümpiale? Eesmärk on parandada jooksuaegu poolmaratonis ja maratonis, mis mõlemad tuleb joosta välismaal kevadel. Kuna treeningperioodi jääb Eesti talv, mis võib üllatada külma ja libedaga, siis riskide vältimiseks on vaja minna välislaagrisse. Olen kuueaastase jooksjakarjääri ajal treeninud nii Keenias, Šveitsis ja Portugalis. Kliima ja tingimused loevad treeningprotsessis väga palju. Kuna treeneri vahetusega kaotasin oma selja tagant ka spordiklubi, siis pean ise nägema vaeva, et saada kokku laagrieelarve. Tulemuste mõttes sai eelmine hooaeg Eesti meistrivõistlustel joostud peaaegu igal distantsil esikolmikusse, kaks viimast aastat on Eesti naiste hooaja maratoni parim tulemus olnud minu nimel. Usun, et potensiaali on ning kvaliteetsete treeningtingimuste ning kõigi heade asjade kokkulangemisel on reaalne joosta maratonis 2:40, mis oleks minu isiklikust rekordist 2:45`29 viis minutit kiirem. Olümpianorm naistel on 2:29`30, kuid iga riik saab saata reitingusüsteemi alusel esindama kolm kiiremat. Sportlasena ma ei mõtle niivõrd olümpiale pääsust kuidagi eraldiseisvalt – peaeesmärk on joosta hea maratoni ja poolmaratoni tulemus, anda endast maksimum nii treeningutel kui ka võistlustel ja kui sellest piisab olümpiaks, siis on see boonus.

ne pool, viimasel 12 kilomeetril pannakse kõik proovile.

KANDIDAATIDE ESITAMINE KUNI 4.02.2020 www.tallinn.ee/pirita

FOTOD: TIIT MÕTUS


2

JUHTKIRI / LINN

JUHTKIRI

Edukat ja rahulikku 2020. aastat!

L

oodan, et 2019. aasta on olnud tulemusrikas, täis positiivseid emotsioone ja vahvaid ettevõtmisi. Meenutan, milline oli lõppev aasta Pirita linnaosas. Saime tehtud mitu suurt tööd: rannametsa hoolduskuur, Kloostrimetsa kergliiklustee, Vabaõhukooli tee ning Pärnamäe ja Muuga tee ristmik. Linn pani õla alla ka kohalike asutuste tegemistele: Mähe kirikule kinkisime helitehnika, Pirita Vaba Aja Keskuses avati taas kino ja Pirita klooster sai toetust, et uuendada küttesüsteeme. Samuti oli mitu kodanikualgatust, näiteks kodukohvikute päevad ja Pirita sügisjooks. Eraldi tõstaksin esile meie linnaosa elaniku Tiit Raukase, kes panustas aega ja raha Pirita kalmistu korrastamisse. allinna 2020. aasta eelarves on kõige suurema osakaaluga valdkonnad haridus, linnatransport ja sotsiaalhoolekanne. Piritale tähendab see, et 1,3 miljoni euro eest saame korda teha kvartalisiseseid teid, korrastada parke ja haljasalasid. Piritale rajatakse kaks uut mänguväljakut, plaanis on Pirita rannaala arendamine ja rannametsa kergliiklustee valgustamine ning suveks väliujula ehitamine. Veel on järgmiseks aastaks planeeritud 600 000 eurot Mustakivi tee rajamiseks vajalike uuringute tegemiseks ja muudeks ettevalmistustöödeks. illised on aga sinu sihid uueks aastaks? Mina olen seadnud eesmärgi pühendada rohkem aega lähedastele ja veelgi tõhusamalt töötada piritalaste heaks. Kavatsen linnajuhtidele rõhutada Pirita ranna arendamise olulisust ja bussivõrgu efektiivsemaks muutmist. Soovin sulle vahvat aastat, mis on täidetud meeldivate elamuste ja kõige kallimate inimestega.

T

M Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

27. detsember 2019

Pirita aasta inimene 2019. Tunnustuskonkursiga soovitakse tänada silmapaistvaid kogukonna aktiviste Kuni 4. veebruarini on võimalik esitada kandidaate tunnustuskonkursile „Pirita aasta inimene 2019”. Konkursi eesmärk on välja selgitada kodanik, kes on viimase aasta jooksul teinud midagi meeldejäävat Pirita linnaosale või kogukonnale, ning teda teo või tegevuse eest tänada.

Tiitlit Pirita aasta inimene anti varem välja kuni 2008. aastani ja selle on pälvinud Kalle Klandorf, Lagle Parek, Vello Salo, Aavo Aunroos, Edith Asveit, Uno Mereste ja perekond Ütt. Aasta inimese valimise traditsiooni taastas endine linnaosavanem Alina Tubli 2017. aastal, mil tiitli sai Mähe seltsi üks eestvedajatest Erik Vest. Veel otsustas komisjon laeku-

nud ettepaneku heaks kiita ning tunnustada ka Pirita aasta tegu, milleks valiti Mähe kiriku taastamine. Möödunud aastal tunnustati Lembe Levot ja Tiit Raukast. Kandidaate saab esitada Pirita kodulehel (www.tallinn.ee/pirita) või linnaosavalitsuse hoones (Kloostri tee 6). Tiitel antakse üle vabariigi aastapäeva paiku.

Pirita linnaosa valitsus jagab tasuta graniitsõelmeid Pirita linnaosa valitsus jagab linnaosa kinnistuomanikele tasuta graniitsõelmeid, et tõrjuda libedust nii oma kinnistul kui ka kinnistuga piirnevat kõnniteed. Tuletame meelde, et igal kinnistu ja ehitise omanikul on kohustus teha libeduse tõrjet, et tagada jäistel kõnniteedel ohutu liiklemine. Keskkonna- ja kommunaalameti ning linnaosavalitsuste lepingupartnerid on libeduse ohu korral kohe valmis alustama libedusetõrjega. Sõelmeid jätkub kõigile soovitajatele. Neid saab linnaosa valitsusest (Kloostri tee 6): E kl 15.00–17.45, T–N kl 14.30–16.00 ja R kl 10–12. Sõelmetele tuleb ise järgi tulla! Igale soovijale, kel on kohustus oma kinnistuga piirnevat kõnniteed hooldada, on ette nähtud üks kott kinnistu kohta ehk 25 kg graniitsõelmeid. Info tel 645 7616.

Pirital tehakse uuel aastal rohkelt teetöid

Omaste hooldajaid tunnustati tänulõunaga

Järgmisel aastal investeeritakse Pirita linnaosa kvartalisiseste teede remontimiseks 1,3 miljonit eurot.

Pirita Linnaosa Valitsus tunnustas omaste hooldajaid ja eestkostjaid tänulõuna ja jõulukontserdiga.

Järgmine aasta toob Piritale paljude kvartalisiseste tänavate ja kõnniteede remondi. Uuel aastal tehakse taastusremonttöid Künnapuu tänaval (Saare tn – Kuslapuu tn), Kõlviku teel (Kõlviku tee 8,10,12,16,18 esine tee), Varsaallika tänaval, Nii-du teel, Astla teel (Arnika tn – Oblika tn), Kressi teel, Vabarna tänaval (Tolmuka tn – Kupri tee), Jasmiini tänaval (Tolmuka tee – Kupri tee) ja Look-

leval teel. Taastusremondi käigus uuendatakse teede asfaltbetoonkate ja teekattemärgistus, vahetatakse välja lagunenud äärekivid ning amortiseerunud kaevupäised. Peale nimetatud teede rekonstrueeritakse uuel aastal ka Kõivu tee, samuti on oodata mitmel teel ja tänaval pindamistöid, tänavavalgustuse uuendamist ning rajatakse turvalise liiklemise tagamiseks teekünniseid. Tallinna linna eelarves on järgmiseks aastaks kavandatud kõigi linnaosade kvartalisiseste teede remonttööde tegemiseks kaheksa miljonit eurot.

Tänulõuna korraldamine omaste hooldajatele on Pirital aastatepikkune jõuluaegne tava ja traditsiooniliselt toimub see Pirita kloostri ruumides. Pirita Linnaosa Valitsusel on ilus traditsioon pakkuda hooldajatele ühist jõululõunat ning täna tegime seda koos väikese jõulukontserdiga. Tänulõuna road ja tordi valmistas Pirita kloostripere. Jõulukontserdil esinesid flöötidel Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased Kalli Toater ja Emma-Lii Ugandi ning klaveril õpetaja Kerli Ild.

Tegusat ja rõõmsat uut aastat! Pirita Linnaosa Valitsus


2019

27. detsember 2019

3

Pirita aasta 2019 piltides Pirital tehti korda mitmed teed ja paljud tänavad, aga seda tööd jätkub veel aastateks. Rohkelt teetöid ootab Piritat ka järgmisel aastal, mil linnaosa kvartalisiseste teede remontimisse investeeritakse 1,3 miljonit eurot.

Pirital on praegu veel vähe koole, kuid see eest palju väga häid õpetajaid. Meeleolukas tabamus õpetajate päeva peolt Pirita majandusgümnaasiumis.

Kõige oodatum ja kõige rohkem kiita saanud tegu on Kloostrimetsa kergliiklustee avamine. Elanikud võtsid uue kergliiklustee aktiivsesse kasutusse juba siis, kui ehitustööd alles käisid.

Kes küll teab, kui palju on Pirital metsaaluseid korrastatud ja võsa lõigatud? Palju.

Pirita jõulutulesid kiidavad nii kohalikud kui ka külalised. Maarjamäel peeti taas maha üks korralik laat. Populaarseks on muutunud ka kohvikutepäevad. Suvel ehitati Pirita Vaba Aja Keskuse eestvedamisel viikingipaat, mis ristiti Hõbelinnuks. Paat valmis kogenud viikingilaevade ehitaja Anti Kreemi käe all ja anti sõudmise ja purjetamise õppimiseks Tallinna maleva Mererühma noorkotkastel käsutusse.

Lusikapidu toimub Pirital kaks korda aastas – emadepäevale ja isadepäevale eelneval reedel. Kõigile sünnijärgselt Pirita linnaossa registreeritud lastele kingitakse hõbelusikas.

Suvi Pirital. Pirita otsib ja proovib uusi ideid, kuidas laiendada vaba aja veetmise võimalusi rannaalal. Möödunud suvel pakuti puhkajatele võimalust mõnuleda võrkkiiges, mängida pinksi ja malet.

Pirital on väga tegus kogukond, kellega koos tehes ja kellele toetudes võib mägesid paigast lükata, kõrvitsapäevade korraldamisest või helkuri-jagamise-hommikutest rääkimata.

Pirita seeniorid sotsiaalkeskuses mardipäevasimmanil.

Pirita kloostriperet rõõmustas, et linn aitas uuendada kloostri küttesüsteemi.

Disainpingid Pirital panid paljud linlased kadedusest ohkama. Ilusad ja mugavad tõesti!

Mähe kirikus on väga hea akustika. Tänu linnaosa valitsuse abile on neil nüüd kontsertide korraldamiseks ja jumalateenistuste läbiviimiseks ka kvaliteetne helitehnika. Mähe pühakoda tähistas sügisel oma 80. asutamisaastapäeva.

Palju on arutatud ja vaieldud Pirita ranna teemadel. Üks on kindel: Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks.


4

INTERVJUU

27. detsember 2019

Tõnis Liinat: Pirita – see on nagu Beverly Hills 90210, kuhu kuulsused on kokku tulnud Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütleb, et talle tähendab Põhja-Tallinn retrot ja Kesklinn kultuuri. Piritat peab ta tervise, roheluse ja sportlaste linnaosaks. Oled olnud linnaosavanem pisut üle poole aasta. Millised on olnud üllatused? Üllatusi on olnud küll. Mulle endale on kõige suurem üllatus see, et ma linnaosavanema koha vastu võtsin. Enne seda olin ettevõtja. Aga oma töökarjääri alustasin 13-aastaselt siinsamas Pirita haljasaladel töötades. Esimene töö oli lehtede riisumine, siis sain juba murutraktori peale, hiljem olin töödejuhataja, objektijuht. Meie pereettevõte hooldas Pirita randa üle kümne aasta, samuti haljasalasid. Olen oma silmaga näinud Merivälja pargi muutumist. Mäletan, kui räämas ja võsastunud see oli. Nii et olen siin Pirital paljudele tegemistele käed külge pannud.

mine, jõuab palju dokumente läbi töötada, kaks korda kiiremini, kui võrrelda näiteks 2000. aastaga, kui digimaailm ei olnud nii arenenud. Kõik arved tuli paberil tuua, kolme-nelja inimese allkirja oli vaja ja kui siis midagi läks valesti, pidi kõik uuesti tegema. Tohutu aeg, mis sellele kõigele kulus. Püüan palju majast väljas käia, kuulata inimeste soove, näha, kas asjad toimivad, saada tagasisidet. Su tööpäevad on üsna pikad. Kuidas lähedased sellesse suhtuvad? Pruut on tohutult pahane. Eilegi saatis sõnumi, et tuled sa kunagi koju ka või ei tule? Tihtipeale ongi nii, et jõuad alles kell üksteist koju. Mõnikord tuleb ärgata kell viis, et hakata tööasjadega tegelema. Linnaosavanema töö ei piirdu kaheksa tunniga. Kui võtta keskmine, siis on 10–11-tunnised tööpäevad.

Ilmselt tunned Pirital iga kivi? Tänavatest ja majadest rääkimata? Jah, nii võib öelda küll. Ma pole Pirital kordagi kasutanud GPS-i. Aeg-ajalt sõidan tänavaid läbi või jalutan. On mõni koht sulle eriti armas? Merivälja on mulle väga oluline – mu vanaisa elas Meriväljal. Käisin Lodjapuuvanaisalt (vanaisa elas Lodjapuu teel – toim) tarkusi saamas. Sõitsin marsaga Viru keskusest Merivälja poe ette, vanaisa tuli vastu, istusime, rääkisime. Olen seda maja käinud aeg-ajalt vaatamas. Seda ei ole muudetud, pigem restaureeritud. Ümmargune aken on alles ja maasikapõld aia taga ning kivisöega köetakse nagu vanasti. Linnaosavanema kohta vastu võttes kaalusid põhjalikult. Miks? Kõige suurem hirm oli, et olen maja seest, tõusnud aste-astmelt – kas kolleegid aktsepteerivad mind. Olen tänulik endisele Pirita linnaosa vanemale Alina Tublile, kes lubas mul juhtimises palju kaasa rääkida. Otsustavaks sai, et pean Piritat oma koduks. Olen siin kasvanud, rattaga sõitnud, poisikesetempe teinud. Väga tahaks, et Pirita saaks veel rohkem korda – Pirita rand, Lillepi park, tahaks uuemana näha Merivälja parki. Tahaks siin oma maamärgid maha jätta.

Tõnis Liinat: „Tahaks Pirita rannale uuesti elu sisse tõmmata – et rand oleks atraktiivne kogu aeg, mitte ainult suvel.” Foto on tehtud Pirita rannaala detailplaneeringu avalikul arutelul.

mõeldult, kasvõi Pirita rannametski, kust lõikasime alusvõsa. Käisin seda metsa vaatamas, vaabikud olid sees. Kui sellele ei suuda kätt ette panna, võib see kogu metsa endaga kaasa tõmmata ja alles ei jää ühtegi mändi. Mida tahaksid Pirital ära teha? Alustan väiksematest. Tänavad võiksid saada uue katte, need on ajale jalgu jäänud, võiks vahetada välja kõik laternad Pirita linnaosas, et saavutada nullenergiatase, korrastada parke, ajakohastada mänguväljakuid nii, et seal oleks tegevust kogu perele. Suurematest plaanidest: et Pirita rand saaks jälle Tallinna esindusrannaks, et Mustakivi tee õgvendaks liiklust, et Lillepi park saaks korraliku hoolduskuuri.

Ütled hästi, et on maa- Kloostrimetsa metsa alla ei märgid. Kas sa tegelikult hakka ju keegi ühtegi plaikka kujutasid neid katsumusi ette, nagu näiteks neeringut tegema. Mustakivi tee? Sellele seisan raudselt Eks ma ikka arvestasin, et kriitikat tuleb. Ma ei eelda- vastu. Pean Kloostrimetsa gi, et kõigil on sama maail- Tallinna Manhattaniks. mavaade. Aga valija on 2017. No Pirita rand on ikka väga ambitaastal otsustanud, nendele sobib praegune erakond, nende juhtimisstiil. Noh, sioonikas ettevõtmine? On. Pirita rand – Meriväljalt kuni memoütleme nii, et eks probleeme ole Piritalgi. riaalini. Tore oleks käia Pirita rannametPöördutakse murega, et kui mina olen sas, kui siin oleks restoran, tualetid, talisiia kolinud, siis mina naabreid ei taha. suplejatel saun, raamatuklubi, tegevust Nii ju ei saa, me elame linnaruumis, pajaguks lastele, vanematele, vanavanemaratamatult tekivad naabrid, ja ega Kloosttele. Praegu on Pirita ranna planeering rimetsa metsa alla, looduskaitsealale ei hakka ju keegi ühtegi planeeringut tegeriigi keskkonnaameti käes, kelle nõusma. Sellele seisan raudselt vastu. Pean olekut me ootame. Loodan, et kevadel liigub see linnavalitsusse, seejärel linnaKloostrimetsa Tallinna Manhattaniks, volikogusse. Tahaks Pirita rannale uueskus on loodus, samas vajab iga mets ka ti elu sisse tõmmata – et rand oleks athoolt. Kui me metsa ei hoolda, siis saame oma vitsad palju kiiremini kätte, kui osraktiivne kogu aeg, mitte ainult suvel. Seni oleme teinud väiksemaid investeekame arvata – üraskid, haigused. ringuid, et ranna üldmuljet parandada. Aga sa ju näed, et kui haigeid puid Rand on üks Pirita sümbolitest, aga maha võetakse, ärritab see inimesi. mis veel? Nii see on. Olen õppinud arborist ja võin Igas valdkonnas on mõni asi, mis tahab küll kindlalt öelda, et kõiki töid, mis siin uut moodi lähenemist või laiendamist. tehtud, on tehtud valvsa pilgu all, läbi-

Väga oluline on Pirita majandusgümnaasiumi laiendamine, Merivälja lasteaia uue hoone ehitamine. Hea meel on, et terviserajad laienevad teisele poole Kloostrimetsa teed, järgmisel aastal alustatakse valgustustöödega, tehakse võsatöid – jälle paar-kolm kilomeetrit jooksu- ja suusarada juures. Velotrekk võiks saada uue moodsa lahenduse. Kui sotsiaali poole vaadata, siis Pirita perearstikeskus vajab laiendamist. Kas sulle ei tundu, et mõned projektid on väga kauaks seisma jäänud? Miks? Jah, Pirital on asju nagu TOP-i arendus, botaanikaaed, mis on ajale natuke jalgu jäänud. Aga eks iga asi tuleb omal ajal, nüüd on nende aeg käes. Tuleb mõista, et kõike ei saa kohe ja korraga ning vahel tuleb raha ümber tõsta, sest ilmub pakilisi probleeme, mis vajavad kohe lahendamist. Pirital on väga tegus kogukond või kuidas sulle tundub? Pirita kogukond on äge. Neid inimesi, keda kiita tahan, on väga-väga palju.

• • Pirita

Ütleksin, et kui Pirital oleks teine nimi, siis Beverly Hills 90210, kuhu on tulnud kuulsused kokku, ja igaüks on panustanud: Tiit Raukas kalmistu korrastamisega, ettevõtjad on abiks parkide korrastamisel, talgute korraldamisel. Nad aitavad rõõmuga kaasa, et kodukoht muutuks. Siin on tohutult palju häid inimesi. Mis oli üllatav, sest algul arvasin, Pirita inimene on vaikne, kodune, teeb aiatöid, aga tegelikult tuleb ikka kodust välja ka, aga see peab talle huvitav olema. Helkurite jagamine, kohvikute päevad, Maarjamäe laat – kõik need ettevõtmised on tulnud piritalaste endi poolt. Püüame ka linnaosavalitsuse tööst võimalikult palju tagasisidet anda, tahaks veel avatum olla, aga tihtipeale põrkume andmekaitsele, seadustele. Kabinetis näeb sind harva, käid hästi palju väljas. Kuidas sa bürokraatiaga toime tuled? Pean kiitma Bill Gatesi, sest sülearvuti on elu nii palju lihtsamaks teinud. Väga palju aega hoiab kokku digiallkirjasta-

ta gasi! Vaba Aja Keskus esitleb:

7. veebruaril kell 19

Olid sa sellega arvestanud? Mitte päris, pean tunnistama. Ei olnud. Arvestasin, et võib pikemaks minna, aga ei eeldanud, et pidevalt niimoodi on. Eks ma ise olen töötanud niimoodi, olen enda vastu nõudlik. Usaldan küll kolleege, aga ikka käin ja kontrollin, oma silm on kuningas, vaatad, kas on see ikka nii tehtud või on naa tehtud, niisama paberitele alla ei kirjuta, kui ei ole tutvunud asjaga. Aga mu meeskond töötab suurepäraselt ja ma püüan anda endast parima. Millised on su töised plaanid? Kui suured projektid Pirital tehtud saaks, võib-olla siis oleks aeg anda amet järgmisele. Arvan küll, et teise neli aastat tahaks veel pühendada Piritale. Millest puudust tunned? Tahaks teatris käia. Sellest tunnen puudust. Samas pere ütleb: sa oled töönarkomaan. Ei oska ennast tööst välja lülitada, teed ühe asja lõpuni, tahad kohe uuega alustada, see on suur miinus. See on pärit isalt. Reisida tahaks. Euroopa on käidud, tahaks Aasias ringi vaadata, ära näha diktatuuririigi Põhja-Korea, Siberis tahaks käia. Tahaks oma kodu Piritale ehitada. Käin iga paari nädala tagant kalmistul, panen oma perekonna hauale küünlad, aga alati on mul küünal ka varuks – valin kellegi haua ja panen sinna küünla. Jões meeldib ujumas käia, mul on oma kohad.


TURVALISUS

27. detsember 2019

Mupo juhi uusaastasoov: et naaber tunneks naabrit ja räägiks naabriga Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere selgitab uue abitelefoni avamise tagamaid ja räägib mupo igapäevatööst. 1. jaanuarist muutub Tallinna abitelefoni lühinumber. Pealinna puudutavatele küsimustele ja muredele saab vastuse, kui helistate numbrile 14 410. Seni vastas linnakodanike küsimustele häirekeskus, uuest aastast võtab teenuse üle munitsipaalpolitsei amet. „Inimestele ei too muudatus kaasa muud, kui uue numbri meeldejätmise. Teenused on üldjoontes samad, mida sai numbrilt 1345,” sõnab Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere. Küll aga muutuvad abitelefoni ülevõtmisega häirekeskuselt mõned mupo ülesanded. „Mupo töö hulka ei kuulu enam ajalehtede Pealinn ja Столица tellimuste vastuvõtmine, see ülesanne läheb toimetustele. Saame üsna palju kõnesid, mis on seotud ühissõidukite hilinemise ja sõiduplaanide muudatustega – selle teabe edastamisega hakkab tegelema TLT,” märgib Toompere. „Kommunaalmajanduslikud probleemid alates veeavariidest, mittepõlevast tänavavalgustusest ja lahtistest kanalisatsiooniluukidest ning koristamata ja libedad kõnniteed ja jääpurikad on aga endiselt munitsipaalpolitsei ameti rida nagu ka valesti parkijad ja lemmikloomadega seonduv – koerte ründed, haukumine. Samuti hakkab mupo infot andma liiklustakistuste kohta,” loetleb Toompere. Toompere selgitab, et muudatus on vajalik inimeste paremaks teenindamiseks ning on majanduslikult efektiivsem. Seni on linn ostnud häirekeskuselt teenust ja maksnud selle eest päris kopsaka summa. Abitelefoni avamisega luuakse muposse juurde neli uut ametikohta: üks vaneminspektori ja kolm inspektori kohta. Need on inimesed, kes hakkavad telefonikõnedele vastama. „Abitelefon 14 410 hakkab teenust osutama ööpäev läbi ning päeval vastab kõnedele kaks, öösel üks inimene. Kui tekib kõnede järjekord, on võimalik abitelefonile kaks kohta juurde lülitada,” selgitab Toompere.

Tallina Munitsipaalpolitsei Ameti juht Aivar Toompere kinnitab, et inimestele ei too muudatus kaasa muud, kui uue numbri – 14 410 – meeldejätmise.

alati aitame. Me ei ütle, et see ei ole meie teema. Me püüame selles mõttes inimestele avatud olla,” räägib Toompere tööpõhimõtetest. Patrulle tuleb juurde Detsembri seisuga on mupos 117 ametikohta, järgmise aasta septembriks suureneb kohtade arv 138-ni. „Alates 1. jaanuarist kuni 1. septembrini saame etapiti juurde 21 ametikohta. Et paraneks linnaosades avalik kord ja jõutaks reageerida rohkematele väljakutsetele, luuakse järgmisel aastal kolm peainspektori ja kolm vaneminspektori kohta – kõigisse linnaosadesse tuleb üks ametnik juurde. Samuti tuleb järgmisel aastal patrulli juurde kaheksa ametikohta,” räägib Toompere ja selgitab, et uusi ametikohti luuakse juurde etapi kaupa. „1. jaanuarist moodustame kolm ametikohta, 1. aprillist veel kolm ja viimased kohad luuakse septembris,” täpsustab Toompere.

Kõnede arv on kasvanud Toompere tõdeb, et muposse tulevate kõnede arv on aastatega suurenenud. „Sel aastal oli kõige rohkem kõnesid veebruaris, saime nädalas 1500 kõnet. Kui võrrelda häirekeskuse telefonile 1345 tulnud kõnedega, siis on see korrelatsioonis: kui meile tuleb palju kõnesid, tuleb ka neile palju,” räägib Toompere. Kui varem oli kõige rohkem väljakutseid parkimisrikkumiste tõttu, siis nüüd on neid rohkes- Talvel pöördutakse muposse ti ka heakorra ja avaliku kor- kõige sagedamini libedate ra rikkumise pärast. „Talvel tänavate, lumekoristuse ja pöördutakse muposse kõige sagedamini libedate tänava- jääpurikate pärast. Valesti te, lumekoristuse ja jääpuri- parkijaid on aasta ringi. kate pärast. Valesti parkijaid „Perspektiivis on kohtade arvu suuon aasta ringi. Sel sügisel oli eriti palju rendamine patrullis ning eesmärk on, et kaebusi lemmikloomade kohta: kaevatakse haukuvate koerte peale, olnud on linn ei peaks enam palkama turvafirmasid, et noorte kogunemiskohtadel silma ka koerte rünnakuid,” ütleb Toompere. peal hoida, vaid sellised ülesanded jää„Me oleme küll Tallinna ehk kohaliku vad edaspidi mupole. Nii et laieneme,” omavalitsuse munitsipaalpolitsei amet, kinnitab Toompere. Nii on munitsipaalaga kui helistab tädi Maali Misso vallast ja küsib midagi ning kui me saame aipolitsei ametis 2020. aasta 1. jaanuarist data, kasvõi internetist vaadata, siis me 128 teenistuskohta ja 1. aprillist 135 tee-

nistuskohta, 1. septembrist 138 teenistuskohta. Soovijaid rohkem kui kohti „Ei taha kiita, äkki sõnun ära, aga praegu on tahtjaid rohkem, kui suudame vastu võtta,” tõdeb Toompere ja toob näite, et aasta lõpus olnud konkursile vaneminspektori kohale esitati 49 avaldust. „Patrulliinspektori kohale esitati eelviimasel konkursil üle 30 soovija, seekord 24, nendest 15 on kandidaadid, keda tahaks vestlusele kutsuda, potentsiaali on. Oleme olukorras, kus me sõlmime ühe inimesega juba kokkuleppe järgmiseks aastaks, et kui saame jaanuaris ametikohad, siis 6.–7. jaanuarist tuleb inimene tööle,” kirjeldab mupo juht. Toompere selgitab, et maine taga on sihikindel töö, mille eesmärk on probleeme lahendada. „Oleme püüdnud hoida stabiilsust, mitte ei lahmi siiapoolesinnapoole. Tööd teeme kindla suunitlusega. Kui varem tehti trahvi selleks, et saaks raha, siis nüüd selleks, et probleeme lahendada. Kui hoiatus ei aita, siis olemegi teinud trahvi. Aga eesmärk on probleem lahendada,” rõhutab Toompere ja toob näite lähiminevikust, mil mupo eesmärk oli raha teenida. „Kolm-neli aastat tagasi polnud mingi ime, kui mindi talvel öösel Ülemiste parklasse ja tehti trahvi kõigile, kellel seal auto seisis, sest seal oli parkimine öösel keelatud. Kuigi autod ei seganud kedagi, ka lumekoristust mitte, trahviti ikka, et saada raha.” Toompere sõnul tuleb trahvida siis, kui inimene ei saa muul viisil aru, et on valesti toiminud, kuid kasutab inimeste korralekutsumiseks sageli hoopis muid meetodeid. „Näiteks on meil kasutusel

kollased hoiatuslipikud, mis näevad välja nagu trahvilipikud, aga tegemist pole trahvi, vaid meeldetuletusega. Nii võib liiklusseaduse rikkuja leida oma auto kojamehe vahelt hoiatuslipiku kirjaga: olete rikkunud liiklusseadust, palun järgida, muidu võib järgneda trahv. See mõjub paljudele inimestele hoopis paremini kui trahv,” toob Toompere näite. Trahvimine on tunduvalt vähenenud. „Kui ma tööle asusin, tegi mupo 36 000 trahvi aastas, eelmisel aastal tehti 20 000, peaaegu poole vähem. Samas pandi kollaseid lipikuid meeldetuletusega pea 10 000. Meeldetuletust kasutame ka siis, kui on paigaldatud uued liiklusmärgid või on massiline liiklusseaduse rikkumine,” märgib Toompere. Uue aasta soovid „Uueks aastaks sooviksin, et naaber tunneks naabrit, naaber räägiks naabriga. See soov on tulnud elust enesest: väga palju on kaebusi naabrite peale ja kui küsida, kas sa naabriga oled rääkinud, siis öeldakse, et ei ole. Kõigepealt tuleks minna naabri ukse taha, koputada uksele ja öelda, et kuule, sinu õunapuu oksad kasvavad minu aeda või sinu koer haugub, ei lase magada, aga mitte meile helistada ja kaevata ning oodata, et naabrit nüüd kõige selle eest karistatakse. See ei ole lahendus. Inimestega tuleb suhelda,” räägib Toompere. „Pühadeks ja aastavahetuseks soovin mõistvat ja rahulikku suhtumist ja vähem paugutamist. Ja kui rakette lasete, siis veenduge, et ei seataks ohtu ennast ega naabreid ega kellegi vara. Ilutulestikku tuleb teha kindlasti kaine peaga,” rõhutab Toompere.

5

Pirital veeti ära 22 000 lehekotti Igal sügisel toimub Pirital lehekottide kampaania, mille raames viib linnaosavalitsus elanikelt tasuta ära sügisel mahalangenud puulehed. Pirita linnaosa valitsus on lehekottide tasuta äravedu korraldanud juba 16 aastat ning tegemist on ühe töömahukama ettevõtmisega. Viimastel aastatel on sügiseti ära veetud paarkümmend tuhat kotti. Soovi avaldanud kinnistutelt veeti ära kuni 15 lehekotti, ettevõtmine läks maksma ümmarguselt 20 000 eurot. Kahjuks oli ka kinnistuomanikke, kes ei pannud kottidesse ainult puulehti, vaid sokutasid sinna niidujäätmeid, oksi, arbuusikoori, õunu. Ja kuna lehekottide äraveo aeg langes kokku halloween’iga, oli kottidesse pandud ka kõrvitsaid. Vedajad olid vastutulelikud ja kellegi kotte maha ei jäetud, kuid järgmisel sügisel veetakse ära ainult need kotid, mis on tõesti igeks ajaks registreeritud ning sisaldavad ainult puulehti. Samuti selgus, et mitte igal majal Pirital ei ole numbrit. See on kohustuslik – igal majal peab olema number ja selle peab tagama kinnistu omanik. Lehekottide äraveo tellis Pirita Linnaosa Valitsus ja lehekotte vedas Pyrolla OÜ.

Pirita teele rajatakse veel üks bussirada Järgmisel aastal hakkab Tallinn rajama Pirita teele bussidele eraldi sõidurada – kesklinna-Pirita suunal –, mis ulatub Russalka juurest kuni Pirita Selverini. 2,2-kilomeetrine rada ehitatakse osaliselt praeguste sõidusuundade vahel oleva haljasala arvelt. Pirita tee laius on osalt selline, kus saaks ka ilma teed laiendamata eraldada bussidele oma raja, kuid mõnes kohas tuleb teed siiski laiendada. Seda rada ei rajata haljasala peale või asemele, vaid mõnes kohas, kus tee laius ei anna välja, laiendatakse teed. Kindlasti ei kaotata kahe sõidusuuna vahel olevat haljasala. „Ühissõidukite raja lisamisega soovime anda ühistranspordile eelise autode ees ning mõjutada inimesi rohkem busse kasutama,” selgitas linnaosa vanem Tõnis Liinat. Ta lisas, et Pirita teel on juba üle kümne aasta olnud ühissõidukite rada Piritalt kesklinna suunal ja kui lisandub ühissõidukite rada ka teises suunas, peaks kesklinna ja Pirita vahel saama juba üsna kiiresti bussidega liikuda. Bussirada on projekteerimisel ning valmis saab see 2020. aastal. Lisaks bussirajale kavatseb Tallinn järgmisel aastal lisada Pirita teele valgusfoore. Foorid pannakse kohtadesse, kus on juba täna jalakäijate ületuskoht, uusi teeületuskohti rajama ei hakata. Koos uue sõiduraja ehitamisega vahetatakse välja ka Pirita tee valgustus. Pirita teele rajatakse uus tänapäevane LED-valgustus, mis on ka tunduvalt säästlikum.


6

KOOL

27. detsember 2019

FOTO: TOOMAS PIKHOF

Selgusid 21. Rising Stari võitjad 6. detsembri õhtul kogunes klubisse Teater suur hulk staare ning nende fänne, sest algas 21. lemmiklauljate ja -ansamblite jäljendamise konkursi Rising Star 2019 finaal. Eve Reinola Pirita majandusgümnaasiumi huvijuht

Pirita majandusgümnaasium pälvis tunnustuse Pirita majandusgümnaasiumi tunnustati kolmandat aastat järjest Tallinna haridusameti korraldataval konkursil „Parim personaliprojekt”. 10. detsembril Viru konverentsikeskuses toimunud juhtimiskonverentsil tunnustas haridusamet PMG personaliprojekti „Õpetajaamet atraktiivseks!” tiitliga „Mõjusa personaliprojekti meistriklass”. Sel aastal oli konkursi fookuses õpetajaameti väärtustamine, õpetajate omavaheline koostöö, koos õppimine ja parima kogemuse jagamine. PMG personaliprojekt 2019 rääkis õpetajaameti mainekuvandit parandavate sündmuste loomisest ja korraldamisest koolis, kasutades sotsiaalse turunduse ja haridusasutuse imago põhimõtteid. Konkursi võidule viinud tegevusi on kõigil Pirita elanikel olnud võimalik jälgida nii Pirita lehe kui ka kooli infokanalite vahendusel. Suur tänu tunnustamise eest! Pirita majandusgümnaasium

Aiaklubi loeng: väetamise nipid 11. jaanuaril algusega kell 11 toimub Pirita kloostri seminariruumis (Merivälja tee 18) Pirita aiaklubi aialoeng „Kevadised toimetamised koduaias”. Juttu tuleb peamiselt väetamisest, millest räägib selle ala asjatundja, aianduskonsultant Eneli Käger. Luubi alla võetakse looduslik ja mineraalne väetamine ning väetamise ajad erinevused lähtuvalt kultuuridest. Peale selle saab ülevaate kevadistest taimekaitsevahenditest. Osalustasu 5 eurot. Vaata lähemalt Pirita aiaklubi Facebooki lehelt. Lea Nilson

Tallinna koolinoorte võistluse eesmärk on olla jäljendatavale lavaliselt võimalikult sarnane. Eelvoorust võttis sel aastal osa üle saja õpilase üheksast koolist, neist pääses finaali pea 50 noort. Finaalis asus võistlustulle artiste nii Eestist kui ka laiast maailmast: Brotherhood of Man, Africe Simone, Viktor Crone, PSY, Kuldsed lindid, Ylvis, Aqua, ABBA, Daler Mehndi ja Billie Eilish. Võistlusvoorule pani lõpu üllatusesineja, kes sel korral oli Üllar Jörberg looga „Kutse tantsule” Pirita majandusgümnaasiumi õpetajate esituses. Žürii elu tehti keeruliseks, sest võistlejate tase oli muljet avaldav. Nende julgus ja lavaline olek andsid märku, et ettevalmistusega oli kõvasti vaeva nähtud ning esinemine tuli südamest. Kuigi see oli raske, jõuti siiski otsusele. Mini Star 2019 (1.–6. klass) tiitlivõitjaks osutus PSY looga „New Face” (Mar-

Lapsevanema koolitund Merivälja koolis Juba kolmandat korda korraldab Merivälja kool koolitunni lastevanematele. Seekordne lastevanemate kool toimub 29. jaanuaril kell 18. Tallina Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur Grete Arro räägib kaasaegsest lähenemisest õppimisele, mõningatest toimivatest õppimisstrateegiatest, õpimotivatsiooniga seotud teooriatest ja keskkonna rollist lapse toetamisel, pidades silmas eri vanuses laste vajadusi. Lektor Grete Arro, PhD (psühholoogia) on Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur ning õppimispsühholoogiaga seotud ainete üldmooduli õppejõud. Tema uurimistöö on seotud mõtlemise arengu, õpimotivatsiooni, enesere-

Tallinn korrastas sotsiaaltoetuste andmise korda Uues määruses on korrastatud toetuse andmise tingimusi ning täpsustatud toetuse taotlusi menetlevaid asutusi. Näiteks pikk ja kohmakas esmakordselt kooli mineva lapse toetus nimetati ranitsatoetuseks. Samuti lihtsustub uuest aastast mõnede toetuste taotlemise kord. Kõige põhimõttelisem muudatus puudutab sünnitoetuste maksmist. Seni sai sünnitoetust taotleda vanem, kes elab lapsega samal aadressil. Loomulikult jääb kehtima põhimõte, et nii vanemad kui laps peavad toetuse saamiseks olema Tallinna elanikud ning vanematel on kehtestatud ajaline kriteerium, kui pikalt tuleb eelnevalt olla Tallinna elanik, küll aga ei pea vastsündinu elukohast sõltuma tema õigused toetust saada. 2012. aastast kehtinud määrusega võrreldes on esmakordselt kooli mineva lapse toetus nimetatud ranitsatoetuseks. See muutus on eelkõige keeleline, mitte sisuline. Paljudes Eesti omavalitsustes, kus sarnast toetust makstakse, nimetatakse seda samuti ranitsatoetuseks. Sarnaselt sün-

Võistluse eesmärk on olla jäljendatavale lavaliselt võimalikult sarnane.

tin, Marten, Verner-Vootele, Marta Liisa ja Emma Jakob Westholmi gümnaasiumi (JWG) 5.a klassist); II koht Africe Simone „Ramaya” (Taiko, Emma Jette, Liisa, Ragnar, Ernst ja Eke Mihkel JWG 4.b klassist); III koht Viktor Crone „Storm” (Georg JWG 1.b klassist). Rising Star 2019 (7.–12. klass) tiitli sai Billie Eilish lauluga „Bury a friend” (Carmen, Maria Elisa, Kaia Liisa, Karolin ja Raili JWG 12.a klassist). Pirita majandusgümnaasiumi (PMG) eriauhinnad läksid Ylvis „The Fox” (Nora ja Laura PMG 4.b ja 3.c klassist) ning Daler Mehndi „Tunak Tunak Tun” (Getter, Leon, Artjom ja Martin PMG 11.a klassist). Finaalvõistlus sai just selline tänu värvikatele staaridele, nende tublidele juhendajatele, meie toetajatele – Tallinna haridusamet, maanteeamet ja klubi Teater –, suurepärasele publikule, žüriile, vahvatele abilistele ning sõuprogrammiga esinenud Carolina tantsustuudio tantsijatele. Aitäh kõigile ja kohtumiseni konkursil Rising Star 2020!

nitoetusele kehtib nüüd põhimõte, et toetuse subjektiks on vanema asemel laps. Küll aga muutus toetuse taotlemise tingimus vanemale soodsamaks. Kui seni kehtis nõue, et vanem peab toetuse taotlemisel olema olnud Tallinna elanik vähemalt üks aasta, siis nüüd on see tähtaeg lühem – vanem peab olema tallinlane vähemalt lapse koolimineku aasta 1. jaanuarist. Tallinn on maksnud oma elanikele sissetulekutest sõltumatuid sotsiaalehk universaaltoetusi alates 2002. aastast. Sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra muutmine puudutab järgmisi universaaltoetusi: sünnitoetus, ranitsatoetus, puudega lapse toetus, hoolduspere toetused, asendushooldusteenuse kasutaja toetus, ellusuunamistoetus, juhtkoera pidamise toetus, pensionilisa ja matusetoetus. Toetusi saab taotleda iseteenindusportaali kaudu Tallinna kodulehel või elukohajärgses linnaosa valitsuses, sünnitoetuse taotlus tuleb esitada Tallinna perekonnaseisuametile, kui iseteenindusportaali kasutamine võimalik ei ole. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2020.

gulatsiooni ja metakognitsiooni teemadega. Lisaks on ta olnud hariduse juhtimise õppekava (õppimispsühholoogia mooduli) arendusmeeskonnas. Grete Arro ütleb, et kuigi õppimine pole salateadus, ei tule inimesed tarkade õppimisnippide peale iseenesest. Teadus ütleb, et risti vastupidi: mis enamikule inimestest tundub õppimisel mõistlik, võib olla üsna ebatõhus; tegelikkuses tõhusad õppimisnipid tunduvad seevastu üsna kasutud. Miks meie aju meiega selliseid trikke teeb ja kuidas saada lahti „mulle tundub” mõtteviisist õppimisel? Merivälja Kooli lastevanemate kooli loengud toimuvad koostöös kooli vanematekogu ja Mähe Seltsiga. Oodatud on kõik lapsevanemad ja kogukonna liikmed.

Kompass kutsub

Lauamänguõhtule!

1. veebruar 2020, kell 16 - 20 Pirita Tervisespordimajas, Rummu tee 3d

Sind ootavad mängud, snäkid ja üllatusauhinnad!


KULTUUR

27. detsember 2019

Taimed mõjutavad avastusi ja ajalugu 18. kuni 26. jaanuarini on botaanikaaias avatud näitus „Taimed, kes muutsid maailma”. Taimedel on inimkonna ajaloo kujundamisel olnud oluline roll. Lisaks sellele, et meie eksistents on võimalik tänu taimedele ja fotosünteesi imele, leidub taimi, kes on mõjutanud ajalugu. Taimede abil on jõutud mitme ühiskonda muutnud avastusteni. On taimi, kes on alalhoidnud impeeriume ning kelle saladusi tundmaõppides on ravitud nii kuningaid kui sõdalasi. Iidsetel aegadel on taimed muutnud ka mere-

sõiduajalugu ja viinud maailmajagude avastamiseni. On taimi, kelle mõju on olnud ka laastav, kui rääkida näiteks rafineeritud suhkru, uimastite ja alkoholi võidukäigust ajaloo eri etappidel.

Näitusel tutvustame nii eksootilisemaid kui ka tuntumaid ajalugu mõjutanud taimi. Külastaja saab teada, milline leiutis sündis tiibkõrvitsa seemnete lennudünaamikat jälgides, millise taime seemnetest valmistatakse taimset elevandiluud, millistest tõvedest päästis inimkonna kiinapuu, millise taimega oli seotud valge kulla palavik ja palju muud põnevat. Tegu on mitmetasandilise näitusega, millest leiab teavet nii etnobotaanika, ajaloo, biokeemia, füsioloogia, farmaatsia, kulinaaria, parfümeeria ja mitme teise valdkonna kohta.

Puittaimede määramise kursus botaanikaaias Tallinna Botaanikaaed kutsub puittaimede määramise kursusele. Kolmest osast koosnev kursus toimub 4. 5. ja 12. jaanuaril algusega kell 12. Osalejad omandavad esmased oskused Eestis enam levinud puittaimede perekondade ja liikide talviseks eristamiseks. Kursus algab mõistete õppimisest, mis on aluseks praktilisele tegevusele – puittaimede määramisele. Puit-

7

Teletorn kutsub avastama ja katsetama „K3 – KVARKi Katsetajate Klubi” järgmistes töötubades proovitakse muna kukutamist ja purjeauto ehitamist. Teletorni KVARKi Katsetajate Klubi on iga kuu teisel pühapäeval Teletornis toimuv perekondlik töötuba, kuhu on oodatud lapsed (alates 7. eluaastast) koos oma vanematega, et üheskoos tunnike uurida, avastada ja katsetada. Eesmärgiks on oma kätega meisterdada ja töötoa lõpuks omandada uusi teadmisi maailma toimimise kohta. Ülesanded on välja töötanud ja viivad läbi Rakett69 loojad ning need on seotud igapäevase maailma mõistmisega. Töötoa alguses arutatakse üheskoos töö-

toa teema üle ning seejärel püstitatakse ülesanne. Katsetamise ja ise proovimise teel jõutakse lahenduseni. Töötoad toetavad erinevate õppeainete, valdkondade ja teadmiste vaheliste seoste loomist. Järgmised katsetajate klubi töötoad toimuvad 12. jaanuaril ja 9. veebruaril kell 13–14. Rohkem infot: www.teletorn.ee

taimede määramine toimub tunnuste kompleksi alusel, kasutades võrseid ja pungi. Igihaljastel liikidel lisaks okkaid ja lehti ning lehiste määramisel käbisid. Lühikursusel käsitletakse u 150 liiki. Kursust juhendab botaanikaaia peadendroloog Olev Abner. Palume veelregistreeruda botaanikaaia kodulehel. Osalemine kursusel sissepääsupiletiga.

Revalia Tantsukool ja Helen Klandorf-Sadam ootavad Teid

TÄISKASVANUTE SELTSKONNATANTSU KURSUSTELE! KOHT: Pirita, Linnaosa Valitsuse saal

JÄTKUKURSUS 16. jaanuar – 12. märts 2020 kell 18.30–19.45 (8 neljapäeva õhtut)

ALGAJATE KURSUS 26. märts – 14. mai 2020 kell 18.30–19.45 (8 neljapäeva õhtut)

KURSUSE TASU: 75 € inimene

INFO ja REGISTREERIMINE: tkrevalia@tkrevalia.ee või tel 510 9493 www.tkrevalia.ee

Revalia tantsukool sai 40! Kui tantsupedagoog Herbert Rachman 1957. aastal täiskasvanute tantsukursustega alustas, olin mina juba sündinud! Siis ma veel ei teadnud, et viin suureks saades edasi Eesti sõjajärgse vanima tantsukooli pärandit ja et sellest sünnib Revalia tantsukool, mille 40. sünnipäeva me toreda seltskonnatantsupeoga novembris lauluväljaku klaassaalis tähistasime. Juubeli õnnestumisele aitasid kaasa Pirita linnaosa valitsus, Kultuurkapital, Tallinna Lauluväljak SA ja Live Screen OÜ. Tantsusammudele andis hoogu ansambel Trio Comodo. Kooli lugu Kui Herbert Rachman läks pensionile, võtsid treeneritöö üle balletipedagoogid Leo ja Helgi Mõttus, keda asus hiljem abistama tantsija Aare Orb. 1969. aastal sattusin 15-aastasena Aare Orbi trenni ja nelja aasta pärast sai temast minu tantsupartner. 1979. aastal alustasime koos tantsuõpetajatena haridus- ja teadusala töötajate majas ning peagi taassündis nimi „Revalia”. Õpetasime nii lapsi kui ka täiskasvanuid, aga ennekõike sai Revalia tuntuks tantsuspordikoolina.

Aastatel 1995–2011 oligi Revalia kasvanud Eesti suurimaks tantsuspordikooliks. Läbi ajaloo on Pirita olnud Revaliale tähendusrikas koht, sest rahvusvaheliste võistluste korraldamisega alustas Revalia 1997. aastal just Pirita näitusepaviljonis. Sealsamas toimusid 1999. aastal Euroopa elukutseliste tantsijate standardtantsude meistrivõistlused, kus praegune Revalia juht Helen Klandorf-Sadam ja tema tollane tantsupartner Matis Toome saavutasid karjääri kõrgeima, viienda koha. Aeg lendas ja kui tütar Helen aktiivse tantsusportlasena lõpetas, oli aeg anda kooli juhtimine järgmisele põlvkonnale. 2015. aastal võttis Revalia tantsukool juba Helen Klandorf-Sadami juhtimisel suuna täiskasvanute õpetusele ja seltskonnatantsu kursustele. Need toimuvad praegu nii Pirital, Murastes kui ka Vanamõisas ja tantsusamme saab õppida kas kursusel või eratunnis. Samuti korraldame seltskonnatantsuõhtuid kõigile huvilistele. Nädalas käib tantsukursustel umbes 150 inimest ja tihti jäädakse ala harrastama aastateks. Ühine huvi loob sõpruskondi, kes elavad meie moto järgi: ära kunagi loobu võimalusest tantsida! Merle Klandorf


8

SPORT

27. detsember 2019

Pirita liuväli ootab uisutama Pirita Spordikeskuse liuväli on avatud iga päev kella 10–22. Pirita Spordikeskuse / Velodroomi liuväli asub Pirita jõe kaldal Pirita Tervisespordi Maja kõrval aadressil Rummu tee 3. Liuvälja kassa ja uisulaenutus asuvad Pirita Tervisespordi Majas. Liuvälja üksikkasutuse tund maksab 2.50 eu-

FOTO: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES / SCANPIX

Tallinna parimad sportlased on Kontaveit ja Nabi

Tere tulemast võimlemispeole mais ja seminarile jaanuaris! Eesti Spordiselts Kalev korraldab 31. mail Pirita Spordikeskuses XXI Tallinna võimlemispeo „Nelikväe maagia”, mille pealavastaja on Liisa Laine. Head kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajad, võimlemis- ja tantsuringide treenerid ja juhendajad! Võimlemispeoga tähistame lastekaitsepäeva, populariseerime võimlemist laste ja noorte hulgas. Hea meel on tõdeda, et võimlemispeost võtab igal aastal osa aina rohkem lasteaedu. Kahjuks ei suuda Pirita Spordikeskus mahutada kõiki võimlemishuvilisi ja valiku tegemisel on määrav registreerimise järjekord. Võimlemispeo osalustasu on 5 eurot võimleja/tantsija kohta. Kavade õpetamise seminar toimub 26. jaanuaril Põhja spordihoones (Uus-Maleva 8).

B eebid, väikelapsed kava autor Solvi Kruus M udilased kava autor Sirje Aija  1.–4. klass kava autor Andre Laine  5 .–8. klass kava autor Küllike Ustav 9 .–12. klass, tudengid, neiud kava autor Liisa Laine P oisid, mehed kava autor Karel Vähi N aised kava autor Kai Randrüüt R ahvatants kava autor Elo Unt Seminari ajakava on täpsustamisel. Seminarile registreerimine Google’i ankeedi http://www.eestikalev.ee/ uudised/xxi-tallinna-voimlemispeonelikvae-maagia-seminar/ kaudu. Osalustasu 20 eurot sisaldab CD, DVD ja kavade kirjelduste maksumust. Võimalus on tasuda ülekandega või küsida enne arve seminaril osalemise kohta. Tasumine MTÜ Eesti Spordiselts Kalev, Swedbank EE252200221001173980, märgusõna „XXI Tallinna võimlemispeo seminar” või kohapeal sularahas. Kohapeal arveid ei väljastata. Saalides kasutada vahetusjalatseid! Põhja spordihoonesse saab: b ussiga 72 – Sirbi peatus või  bussiga 33 – Maleva peatus ja sealt üks peatus trammiga edasi;  t rammiga 1 (Kadriorg–Kopli) ja 2 (Suur-Paala – Kopli). P arkimine Uus-Maleva 8 juures tasuta, parkimiskohtade arv piiratud. Info: Lembe Laas, võimlemise projektijuht, e-post lembe@eestikalev. ee, tel 5343 7268, 615 4277.

Piritale ehitatakse jäähokiväljakut Pirita Spordikeskuse territooriumile rajatakse kunstkülmutusega jäähokiväljak. Kogu detsembrikuu on käinud Pirita jäähokiväljaku rajamisel kiire töö. Harrastushokisõbrad ootavad väljaku valmimist pikisilmi, sest seni pole piirkonnas paika, kus oleks võimalik jäähokit harrastada. Millal uus piirete, väravate ja valgustusega jäähoki väliväljak avatakse, ei söanda Pirita Spordikeskuse juht Priit

Aunroos täpselt välja lubada, kuid loodab, et uue aasta algul pääsevad hokisõbrad väljakule. Ta ei salga, et üks oluline tegur on ka ilm, ehk et jäähokiväljaku rajajad ootavad külmakraade. Pirita jäähokiväljaku mõõtmed on 20 x 40 meetrit, kõige olulisemad tööd (kompressori ümberehitustööd ja väljaku torutööd) teeb Soome ettevõte Suomen Tekojää OY. Pirita jäähokiväljaku rajamist rahastab Tallinna linn, projekti panustab Eesti jäähokiliit.

Pirita võimlejad panid aastale punkti särtsaka võistlusega Pirita Vaba Aja Keskuse võimlemisvõistluste üldkarika võitis Johanna Tuuder. Parima noorvõimleja karikas kuulub Grethe Marie Krassile. Võimlemisvõistluse vanuserühmade võitjad:  12–13-aastaste rühm – Johanna Tuuder  11–13-aastaste rühm – Rebeka Voogla  10–11-aastaste rühm – Marta Telling  10–aastaste rühm – Grethe Marie Krass  9–11-aastaste rühm – Helene Linda Petuhhov  9-aastaste rühm – Brigitta Keernik  7–8-aastaste rühm – Liise Taar  10-aastaste algajate rühm – Maria Ioanna Haapsal  7-aastaste algajate rühm –Joanna Brita Krämann  6-aastaste rühm – Laura Marii Vahepõld  5-aastaste rühm – Emma Asi 11–13-aastaste karikavõitjad  Poomil Heleri Tiido  Akrobaatikas Johanna Tuuder  Vabaharjutustes Johanna Tuuder 7–10-aastaste karikavõitjad  Poomil Helene Linda Petuhhov  Akrobaatikas Grethe Marie Krass  Vabaharjutustes Helene Linda Petuhhov

Laste ja noorte võimlemisvõistlused Pirita Vaba Aja Keskuses on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks. Tüdrukute võimlemine Pirital on populaarne ja seda eeskätt tänu treener Helgi Asile, kes on võimlemisrühmi juhendanud kakskümmend aastat ehk nii kaua, kui on olnud Pirita Vaba Aja Keskus. Võistlejaid hindasid Kristel Vare, kes on harrastanud uisutamist ja Katerina Tserkassova. Katerina on treeninud viis aastat Helgi Asi juhendamisel ning pälvinud Pirita VAK parima noorvõimleja tiitli 2013. aastal ning tulnud Pirita VAK meistriks 2015. ja 2016. aastal. Palju õnne kõikidele võistlejatele ja võitjatele! Suur tänu treener Helgi Asile!

FOTO: KRISTIIN KEERNIK

25. Tallinna spordigalal valiti pealinna parimateks sportlasteks Anett Kontaveit (pildil) ja Heiki Nabi. Noorte seas pälvis esikoha Kelly Sildaru ning parimaks meeskonnaks tunnistati BC Kalev/Cramo. Tallinna spordigalal tunnustatakse traditsiooniliselt Tallinna spordiaasta parimaid sportlaseid, suurürituste korraldajaid, noorsportlaseid ning nende treenereid.

rot, uiskude laenutus on 4 eurot (eelkooliealised lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid 2.50 eurot). Uisulaenutus isikut tõendava dokumendi alusel, soodushind kehtib soodustust tõendava dokumendi esitamisel. Uisud on suuruses 24.5–48. NB! Liuväljal hokit mängida ei saa! Info tel 600 8333 E–P kl 8-22.


KULTUUR

27. detsember 2019

9

Jaanuaris Pirita raamatukogus Laupäeval, 4. jaanuaril kell 12 põnnihommik, kus räägime jõuludest ja uusaastast, loeme talveteemalisi raamatuid ning vaatame multifilmi. Laupäeval, 25. jaanuaril kell 12 lauamängutund.

Igal laupäeval kell 10.15 keelekohvik eesti keele huvilistele, kus harjutame kõnelemist erinevatel teemadel ja jagame raamatu-uudiseid. Kudumisring saab kokku kolmapäeviti, 8. ja 22. jaanuaril kell 17.30–19.30. Töökeel nii eesti kui ka vene keel. Palume kaasa võtta oma kudumisvahendid.

FOTOD: AJALOOMUUSEUM

Laupäeval, 18. jaanuaril kell 10 jagame nii täiskasvanutele kui ka lastele raamatu-uudiseid, tutvustame uusi teoseid, anname lu-

gemissoovitusi ja räägime teadmiskirjandusega haakuvatel teemadel.

Illustraator Ulla Saar ja tema kujundatud reklaamsein.

Iga laps on lugejaks sündinud! Kõik väikelapsed saavad tasuta raamatukogukaardi Tallinna keskraamatukogu kutsub kampaaniaga „Lugejaks sündinud” peresid raamatukokku tähistama väikelapse esimese raamatukogukaardi vormistamist piduliku sündmusena. Raamatukogukaart on koolieelikutele tasuta. Iga väike lugeja saab oma esimese lugejakaardi tarvis ka kaarditasku, kuhu lapsevanem saab kirjutada lapse nime ja vanuse, esimesed raamatukogust laenatud teosed ja lemmikraamatud. Kaarditasku on mälestusese perele, mida alles hoida koos teiste lapse kasvamist tähistavate esemetega. Lapse valitud raamatute, uue raamatukogukaardi ja kaarditaskuga saab pere teha pildi „Lugejaks sündinud” reklaamseina juures. See on hea võimalus jäädvustada väikelapse esimene raamatukogukülastus perekroonikasse. Vanemad on oodatud fotot jagama sotsiaalmeedias, et lähedased saaksid lapse olulisest sündmusest osa. Kampaania osa on ka raamatukott, mille väike lugeja saab endale päriseks siis, kui ta on 10 korda raamatukogust raamatuid laenanud. Kaarditasku, reklaamseina ja raamatukoti kujundas tuntud lasteraamatute illustraator Ulla Saar, kelle sõnul lei-

Õpitoad vana mööbli restaureerimisest, ajaloolisest pesust ja selle hooldamisest ning endisaegsetest hoiustamisviisidest.

dis ta raamatutest sõbrad kogu eluks: „Tunnen, et raamatutegelased, kellega lapsena sõbrunesin, nagu Naksitrallid, Sipsik, Bullerby lapsed ja teised, on minu sõpradeks jäänud ka täiskasvanuna. Nad on olnud kindlasti üks ajend, et minust sai lasteraamatute illustraator. Lugedes saab mitte ainult sõpru kogu eluks, vaid võib leida ka tulevase ameti!” „Lugejaks sündinud” julgustab vanemaid lugejakaarti vormistama kasvõi paarikuisele lapsele, mitte ootama sellega lapse kooliküpseks saamiseni. Keskraamatukogu direktor Kaie Holm kutsub lapsevanemaid oma väikese lapsega raamatukogu külastama, et raamatutest saaks lapse arengule kaasaaitajad. Kaie Holm ütleb: „Kui raamatud on lapsele maast madalast igapäevased kaaslased, siis läheb ka lugema õppimine kergemini. Kõne areng ja rikas

sõnavara, paremad suhtlemisoskused, keskendumisvõime, loogiline mõtlemine – lugemine ja ka raamatute ettelugemine aitab neid olulisi oskusi arendada.” Lapsevanemal ei ole vaja muret tunda, kui laenatud raamatutega midagi juhtuma peaks. Raamatukogu ei nõua hüvitist, kui koolieelik rikub laenatud pildi-, papp-, või trükitähtedega raamatu. Kampaania „Lugejaks sündinud” on mõeldud kõigile koolieelikutele ja rõhutab lugemise tähtsust lapse arengus. Kampaania toimub kõigis keskraamatukogu teenindusosakondades ja haruraamatukogudes. Perele lähima raamatukogu leiab keskraamatukogu veebilehelt. „Lugejaks sündinud” korraldamist toetatakse rahvakultuuri keskuse meetmest „Regionaalse kultuuritegevuse toetamine”.

Jaanuarikuus Mähe kirikus K, 1. jaanuaril kell 15 uusaasta jumalateenistus. Uusaastasoovid, ühislaulmine. Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine

P, 19. jaanuaril Jutlus – Kuldar Taveter. Vaimulik sõnum – vanempastor Ruudi Leinus. Klaveril Siiri Ratas. Kirikukohv

P, 5. jaanuarist jumalateenistus jälle igal pühapäeval kell 11. Jutlus – pastor Raido Oras. Klaveril Siiri Ratas. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Kirikukohv

P, 26. jaanuaril Jutlus – Siim Nigulas. Laulab Kesk-Eesti meeskvartett Beati. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Kirikukohv

P, 12. jaanuaril Jutlus – Jaan Bärenson. Viiulil Juhan Palm-Peipman, klaveril Siiri Ratas

P, 2. veebruaril Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus. Vaimulik sõnum ja jumalateenistust juhatab pastor Raido Oras. Issanda surma mälestamine

Uus aasta Maarjamäe lossis Maarjamäe lossis (Pirita tee 56) jätkub uuel aastal kaks populaarset sarja. Esimene neist on „Asja armastajad”. Kutsume osalema kõiki, kes armastavad vanu asju, endisaegseid kombeid ja tavasid, argielulisi muutusi. Õpitoad on mõeldud neilegi, kes tahavad teada, kuidas kodus leiduvaid armsaid esemeid hoida ja säilitada. Õpitoad toimuvad kord kuus laupäeviti kell 13. Osalustasu on 6 eurot. Sellest on ka Maarjamäe lossis avatud näituste külastus. Palume eelregistreerida www.ajaloomuuseum.ee 11. jaanuar Digifoto: kuidas teha head perekonnapilti. Nõu annab fotograaf Andres Adamson. 8. veebruar Maiused ja magustoidud. Kuidas maiustati 20. sajandi esimesel poolel. Toidukultuuri uurija etnoloog Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum) 14. märts Vanad klaverid. Kuidas hoida klaverit? Muusikateadlane ja helilooja Alo Põldmäe (Eesti rahvuslik klaverimuuseum)

NB! Alates 20. jaanuarist taas esmaspäeviti kell 18 palve- ja piiblitund!

18. aprill Nostalgilised aiataimed: kasvatamine ja hoidmine. Aiakultuuri uurija Anneli Banner (Eesti vabaõhumuuseum)

9. mai Teise maailmasõja õppetunnid – uued relvasüsteemid ja laskemoon. Kui palju maksab ühe relva tootmine? Siim Õismaa (Eesti sõjamuuseum) 6. juuni Hoia rahvariided korras. Rahvariided ajaloomuuseumi kogus ja rahvariiete hoidmine kodustes tingimustes. Konservaator Marike Laht (Eesti vabaõhumuuseum) ja Marju Raabe (ajaloomuuseumi tekstiilikoguhoidja) Teine sari kutsub ajaloohuvilisi oma ala parimate spetsialistide loengutele. Ajaloolaupäevakud toimuvad kord kuus laupäeviti ning on inspireeritud Maarjamäe lossi püsiekspositsioonist, aasta muuseumiroti peaauhinna võitnud näitusest „Minu vaba riik”. Sari käsitleb 2020. aastal ümmargust tähtpäeva tähistavaid sündmusi. Loengud algavad Maarjamäe lossis kell 13.  25. jaanuar – Kui relvad vaikisid. Tartu rahu 100  29. veebruar – Verised vabaduspäevad. 1905. aasta revolutsioon 115  28. märts – Suurpuhastus kommunistide moodi. Märtsipleenum 70  25. aprill – Nõukogude Venemaa kodusõja lained Eestis. Judenitši armee Vabadussõjas 100  30. mai – Raudne eesriie. Teise maailmasõja lõpp Osalemine muuseumipiletiga.


10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED NÄITUS Kuni 9. veebruarini on avatud kunstnik Tarrvi Laamanni koloriitne maalinäitus „Impulss India – art Tarrvinism”. Indias valminud maaliseeria on juba mitmes, kus kunstnik võtab impulsi kohalikust kultuurist ja kirjeldab sealset keskkonda talle omases maalikeeles. Vaata: www.laamann.ee; www.instagram.com/tarrvi.laamann; www.facebook.com/TarrviLAAMANN; www.noar.eu/et/kunstnik/tarrvilaamann

TULGE KINNO! TAASAVATUD BEEBIKINO JA KINOÕHTU JAANUARIKUUS. 10. jaanuaril kinoekraanil Ksenija Ohhapkina dokumentaalfilm „Surematu”. Kell 11.30 beebikinoseanss ja kell 18 kinoõhtu. Kinopilet 4 ja 3 eurot. Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud „Surematu” püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Režissööri vaevu hoomatav, kuid väga nõudlik pilk paljastab „süsteemi” toimimist kõige süütumana tunduvates situatsioonides, igapäevaelu erinevatel hetkedel.

Järgmine oodatud „Salongiõhtu vinüülmuusika saatel” on 7. veebruaril kell 19. Info alates 6. jaanuarist keskuse kodulehel ja FB-s.

TÄHELEPANU! Seeniortants Merelaine ootab uusi liikmeid! N kell 12.45–14.15. Kuutasu on 3 eurot. Juhendab Ivi Talimäe. Seeniortants on eriline tantsuvorm, kus õpitakse just seenioritele sobivaid tantse. Neis tantsudes ei ole vahet, mis soost partner on. Tantsijad esinevad tihti nii oma maja pidudel kui ka mujal (sh suurtel seeniortantsu pidudel). SÜNDMUSED 17. jaanuaril kell 15 raamatuklubi koostöös Pirita raamatukoguga. Kaetud kohvilaud. Tasuta. 19. jaanuaril kell 15 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot. NÄITUS 27. jaanuarini saalis kunstiringi Pintslikeerutajad näitus. Info tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 7. jaanuaril kell 16 Kuldvillaku õhtu. Seekord on küsimused Eesti ajaloost. Parimatele magusad auhinnad! 8. jaanuaril kell 16 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Teeme koos

27. detsember 2019

noortetöötajatega 3D lumehelbeid, millega kaunistame keskuse.

tõeline katsumus! Viimane püsti jäänud mängija võidab auhinna!

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

9. jaanuaril kell 16 Kokandusring. Valmistame šokolaaditükkidega küpsiseid. Anna oma osalemissoovist teada hiljemalt 8. jaanuariks kl 17 aadressil mahe@piritavak.ee; tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

22. jaanuaril kell 16 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Möllame lumega. Teeme lumememmesid ja lumeonne. Selga sobilikud riided!

HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 6. jaanuaril kell 16 Turniirid. Võisteldakse pinksis, piljardis ja tantsumängus.

10. jaanuaril kell 16 Heegeldamisring. Tegevust alustab uus huviring, mida juhendab üks noortest. 14. jaanuaril kell 16 Lauamängude päev. 15. jaanuaril kell 16 „Just Dance” tantsuvõistlus. Mängime Xbox 360 „Just dance” mängu. Noored saavad panna proovile oma tantsuoskuse. 16. jaanuaril kell 16 Tüdrukute päev. Oma näonaha eest hoolitseda on väga oluline. Valmistame looduslikest koostisainetest näomaske. 17. jaanuaril kell 16 Austria kultuuriõhtu. Külla tuleb noormees, kes tutvustab oma kodumaa kultuuri, traditsioone ja koos kokatakse rahvuspärast sööki. Registreeru 16. jaanuariks aadressil mahe@piritavak.ee või tel 5300 4080. 21. jaanuaril kell 16 Twisteri päev. Kui keerdu suudad sa ennast ajada? Keeruta spinnerit ja saad teada, milline ülesanne sind ees ootab. See on

23. jaanuaril kell 16 Poiste päev. Xbox on terve päev poiste päralt. Lisaks valmistame hamburgereid. 24. jaanuaril kell 16 Kendama võistlus. Osavamatele magusad auhinnad. NB! Võta kaasa enda kendama! 28. jaanuaril kell 16 Ligretto päev. 29. jaanuaril kell 16 Teeme ise! Restaureerime üheskoos keskuse diivanilauda. 30. jaanuaril kell 16 Kokandusring. Kas oled kunagi ise leiba valmistanud? Seekord teeme banaanileiba. Anna oma osalemissoovist teada hiljemalt 29. jaanuariks kl 17 aadressil mahe@piritavak.ee; tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 31. jaanuaril kell 16 läheme koos noortetöötajatega Pirita uisuväljakule uisutama. NB! Pileti hind selgub! Kui uisud olemas, võta kaasa! Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee; tel 605 9516. www. piritavak.ee/mahe. Facebook: www. facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

8. jaanuaril kell 16 Fotojaht. Võta Kose parki kaasa kujutlusvõime ja kiired jalad. 10. jaanuaril kell 16 Filmikas. Talvine filmiõhtu koos plaksumaisiga. 15. jaanuaril kell 16 Kose kokkamine. Seekord valmistame pastat. 21. jaanuaril kell 16 DIY töötuba. Meisterdame kollaaži „Aasta 2020 unistused ja eesmärgid”. 29. jaanuaril kell 16 Kultuuriõhtu. Külaline teisest riigist tutvustab enda kultuuri ja koos kokkame ühe tema kodumaalt pärit rahvusroa. 30. jaanuaril kell 16 Lauamängude õhtu. Külmal talveõhtul on mõnus tubaselt teed juua ja lauamänge mängida. Võitjatele auhinnad. 31. jaanuaril kell 16 Aknakleepsude töötuba. Disani endale ainulaadne aknakleeps. 16. jaanuaril kell 11 Eakate kohvihommik. Info ja registreerimine: e-post kose@piritavak.ee; tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakeskus Instagram: Kosevabakas

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 HUVIRINGID Saori kudumine erivajadustega lastele Ootame kuduma 6–19-aastaseid erivajadustega lapsi K kell 15–18. Kuutasu on 5 eurot. Juhendaja Anneli Säre. Registreerimine klaarika.post@piritavak.ee. Saori telgedel kudumine on piiranguteta, loomingulist rahuldust pakkuv ja teraapiline. See on nagu mäng muusikainstrumendil, millel helide asemel värvid või nagu maalimine, kus pintsliks süstik ja lõuendiks lõimelõngad. Koo just nii, nagu hing ihkab, ela välja oma emotsioonid, naudi. Ja see teeb õnnelikuks. Saori sai alguse Misao Jost, jaapanlannast, kes tundis tugevat traditsioonide survet, kõike pidi tegema nii, nagu oli tehtud mitusada aastat enne teda, omaalgatus oli välistatud. Loomingulise natuuriga inimesele oli see ahistav, ta tahtis ka ise midagi luua ja alustas katsetusi. Tema suureks üllatuseks võeti uudsed ideed väga hästi vastu ja praeguseks on ainuüksi Jaapanis üle 30 000 saori kuduja. Vähemalt 40 riigis on inimesed leidnud saoris oma loomingule rakenduse. Telgedel kudumine on igaühele jõukohane. Tehnika on lihtne, töötame kahe tallalauaga, olulised on värvid ja erinevate materjalide faktuurid. Tehnika on säästlik, kudumiseks sobivad nii harutatud lõngad kui ka igat mõõtu lõngajupikesed. Saori kangast on eriti sobiv õmmelda kehakatteid, kootud materjal on hästi langev, pehme ja mugav.

Pintslikeerutajad näitavad oma loomingut Pirita sotsiaalkeskuse kunstiringi Pintslikeerutajad näitus on avatud kuni 27. jaanuarini. Näitusel on väljas kümne kunstiharrastaja looming. Külastamiseks palume aeg kokku leppida tel 606 9050.


REKLAAM 11

27. detsember 2019

Reakuulutused Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Info tel 510 0250, raul@ vivamees.ee VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 69 eurot. Tel 669 0806, www.vita.ee Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel 552 6281 NAHAARSTID saatekirja ja järjekorrata Tallinnas. Dr Aarne, Dr Zagnin. Vastuvõtt 50 eurot. Info tel 669 0806, www.vita.ee Ohtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus. Info tel 521 0334 Koduteenus juustelõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588 Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal. Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda! Uuri lisaks www.lõõr.ee või 5821 6554 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, ken@puistemees.ee

Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Heki lõikus ja pügamine. Tel 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, tel 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Eralogopeed võtab vastu Pirital. Tel 505 9605 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev kl 11–21. Tel 5595 5996, harvem 657 0263

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimis masinaga – puuduvad liitekohad Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, info@ vihmaveerennid.ee Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komp- lekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Korstnate ladumine ja pühkimine. Tel 5461 6929 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936 Müüa puitbrikett 150 €/960 kg, kuivad kütteklotsid 110 €/48 kotti, pellet premium, kuiv lepp ja kask kottides, tel 5692 4924

Tee lootusele süda lahti, siis jõulurõõm on suur ja eht ning keset teisi taevatähti taas tõuseb hele jõulutäht. Kui vahel mure hinge rusub, süütunne lasub südamel, siis tea: on keegi, kes Sind usub, kes mõtleb Sulle jõuludel. (Leelo Tungal)

TÄNAME n MTÜ Kompass noori n MTÜ Koos Laste Heaks ja AS Postimees Gruppi ja nende koostööpartnereid n Maxima Inglipuu projekti eestvedajaid n Baltic Restorants peret n Tallinna Punase Risti kollektiivi, KES PALJUDELE PIRITA PEREDELE JÕULURÕÕMU LOOMISELE KAASA AITASID.

Pirita Linnaosa Valitsus

Merivälja Pansion otsib oma töökasse kollektiivi

REANIMOBIILITA on elu VÕIMATU Aita päästa laste elusid.

900 77 05 900 77 10 900 77 15

5€ 10 € 25 €

www.toetusfond.ee

HOOLDAJAT

Töö toimub graafiku alusel vahetustega 12/24 tundi. Töötada saab ka osalise koormusega. Täiendavate küsimuste ja huvi korral palun võtta ühendust telefonil 609 2605.


12 REKLAAM

27. detsember 2019

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud! Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Telli reklaampinnad uueks aastaks: pirita@tallinnlv.ee Vaata hindu ja reklaamide mõõte: www.tallinn.ee/pirita

Ajaleht Pirita ilmub 2020. aastal: 31. jaanuaril, 28. veebruaril, 27. märtsil, 24. aprillil, 29. mail, 26. juunil, 31. juulil, 28. augustil, 25. septembril, 30. oktoobril, 27. novembril ja 28. detsembril.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab majandamisnõustamise ja võlanõustamise teenust! Majandamisnõustamise eesmärk on aidata kaasa isikute ja perede paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimesi oma rahalisi ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse sattumist ennetama. Majandusnõustamise sisuks on isiku tulude-kulude analüüs, pere-eelarve koostamine ning oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine. Ootame majandusnõustamise teenusele Tallinna elanikke, kes soovivad saada õpetust selle kohta, kuidas väikese sissetulekuga paremini hakkama saada.

E LEHTED 3 E PUU LK EERIMINÄRAVEOLE REGISTR IVÄLJA U MER LK 4 GA INTERVJU IA JUHI LASTEA A TA VAB 7 LK TAT PIRI KUST 20 AAS KES AJA aosa /piritalinn book.com www.face

) 9 (290

Pirita jõele rajatakse taa s väliujula

25. oktoober 2019  NR 10 (291)

www.facebook.com/piritalinnaosa

Järgmiseks pikkuseks suveks plaanib Tallinna on kavand seitsme meetri. atud 25 meetritlinn rajada Pirita Rajatise maksum ning bassein jõele väliujula. Ujula i siselaiu üle

: vanem e kuu naosa ut Pirita lin on hoovitalg er oktoob Ürgoru eakatekodu Pirital valmib järgmisel sügisel

us on umbes Järgmisel aastal 80 000 eurot.seks pisut vesteeringuid kahekordistab Tallinn inspordi ja vaba saiaja veetmiseks ning põhjust ter Kloosrõõmustada rita elanikel ema on ka Pija külalistel ooms – ujumissõpradele avatakse ökon emi suvel Pirita süste teejõele väliujula. Ujula täpne küttesüs kütte Pirita rannametsa asukoht pole lõppes kuid see peaks kloostris veel teada, a korrastus tulema jõelekatlamaj Pirita kergliiklustee saab euroga. Pirita silla vahele. remont, paadisilla ja linn 11 472 mide Kuuluma valgustuse Pirita spordikeskus hakkaks see pöördus toetas Tallinna juhtkond kuhu rajataksetöid e kompleksi. Jõe osa, tsuse poole Pirita rannametsas kulgevat kõnni- ja Pirita kloostriLinnavali väliujula, katlatuleb puhastada setetest ning kergliiklusteed kasutavad piritalased kloostri suvel Tallinna Pirita kallas . Piritoetada ja võsast. Heaks eelduseks kõrkjatest aasta ringi, kuid valgustuse puudumimurega Pirita jõele tööde tegemist taasrajamisek is olevate korrastus väliujula ne on nii mõnigi kord tekitanud liiks onmaja ompleks oli läbi hästi toimiv dikeskus, kus kloostrik Pirita luses ohtliku olukorra. seaeg sporuues ta on olemas kasutami kõik ldevajalik missõprade Rannametsas kulgeva jalg- ja ratuju-teem amorti-teenindamise gaasikate küttesüs ksning tus- ja pesemisvõim – rõivavahetatee valgustust on kaua oodatud ja palus linnavalit puuoksaanud ka andis. . Klooster vi ja karastusjooki alused, tualetid, nüüd on valgustuse projekteerimine iiride laiuvadiselt istumida linn gaaside seerunud abi,kohostmiserahalist “Loomulikult Üle kinnistup võimalus omavolil käivitatud. Kõnni- ja kergliiklustee linnajm. kloostri maale suselt tuleb ujula retoetas Pirita rajamisega galdada rõivavahetus sad, linna ja põõsad on Pirita a suueemide pikkus on pisut üle kahe kilomeetTallinn küttesüst Ülejäänud ja paikabiine, ostu te ja muud vajalikku tatud puudprobleem. Aastateg tekitaprügikasPirital Kose asumisse rajatav Eesti moodsaim hooldekodu valmib 2020. aasta ri ja tee valgustatakse täies ulatuses. euroga. kakatelde põõsad vahetultid 11 472 sõnul heaosas terav hedale,” sõnas puud ja Ehitustööd algavad 2021. aastal. pimemonditö ujula lä-esindaja sügiseks ja ehitus läheb maksma umbes kaheksa miljonit eurot. Pirita kasvanud elt. ohtades spordikeskus kloostri reks Priit Aunroos Tegemist on õhukaabliga rajatava annetajat ristumisk raha saadi e juht ohtlikud. ja abiga ning maksma 22 944 alustada vad tänavate liikluses väga ikka jõe ja kalda tõdes, ettegevuse valgustusega, kusjuures lampe kandtuleb ulatuon kokkuAjalooline korrastamise läksid Kirjutasime eelmises Pirita ajalehes KoonPirita plaanis luua töökohnurki, mis kergliiklusteedele et väliujula hetk te st. Ta lisas, oru eakatekodus vad mastid hakkavad paiknema vaTööd rajamine jõe väliujulast Kõnni- ja d nii jalakäija se asumisse ehitatavast eakatekodust. ti 120 töötajale. se ja jõe vahelisele annab spordikesku1930.helduvalt ühel ja teisel pool eurot. takistava aastate keskpaigast tee ääres . Kohati alale oksad uue hingamise Pärast seda on tallinlased pöördunud vad Pirita saaks rite liikumist ja põõehk need paigaldatakse .kohtadesse, dPeahoonesse on kavandatud ka mõja juurde mulje ned äripinnad, kuid Priimägi ei soovilinnaosavalitsuse poole ja palunud inkui ka jalgrattu nii madalal tiivse sportimis- ühe mõnusa ja atrakkus on ruumi, et säästa olemasolevat Reisi oksad lähedale astveel täpsustada, kas seal võiks olon puude sõiduteele nii päästefot uue hooldekodu kohta – milline see nud ha . “Potensiaali ja vaba aja veetmise rktik kõrghaljastust. Valgustamiseks kasukülmeja Anta ko- la mõnd on kõige sad ja lilledet ka prügiveotäpsemalt tuleb, millal valmib, kui palmeditsiiniteenust osutav asuVäliujula Pirita palju,” lisas Aunroos. maakera läbi tatakse LED-tehnoloogial põhinevat fotosid , raske reisist näitab jõel pole midagi Omauut istutatud vajaduse korral ju ehitus maksab, kes ehitab, millal on tusjavõi tuleb sinna enneolematu dinehoopis toidupood. olutänavavalgustust. ega räägib t– on ks läheb male maale Selle aasta autodel võimalik kohta broneerida jne. PalusiUusvarakeva hoonekompleks on loodusesse ja vettehüppeto siin on olnud mitu viiendaujulat Eriti keerulise pole kohta, rni ning väliujula Reet Villig. viis hästi ja pääseda. ta suuruselt me asja selgitada Maarjamaa Kodud OÜ sobituv ja energiasäästlik – elektlooliselt olnud kui lihtsalt on ajaja põõd vaated linlaste reis laevaga dile.rienergia kord talvel,lükata, sest puud Lummavatootmiseks tegevjuhil Kristo Priimägil. kasutatakse hoone sportimise paik. Pirita seas populaarne ad ka fotodelt. el. le kontinen nauditav jõele rajatud kuhu lund paigaldatavaid Hooldekodu vundamenditööd Pirites on peetud teemaad e ning ujula- on katusele al, 15. oktoob- päikesepaneele. erinevaid ujumisvõistlu kärpimin palelamused sad kasvavad teisipäev tal on täies hoos ja varsti peaksid hakPirita linnaosa vanema Tõnis Liinarahvusvahelis semipõõsaste si, i ning püstitatud kloostri Puude ja ine ei võta Ürituskatoimub ti sõnul Pirita on kama kerkima seinad. „Hoone pindala uut hooldekodu Piritale kaEsimesed ujumisvõistlus rekordeid. e korrastam nädalal lõikatee 18. kell 17.30–20 ril on aiatagus ud ed on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues kovandatud mitu aastat ja tal on hea meel, sid Eestis toimuMerivälja 1910. aastal Möödun Valitsuse töötajust Pirita jõel. 1919.nari ruumis, lihtsalt huvilised aiaju aega. tal ehitati Pirita et Eesti moodsaima dus saab elada 270 klienti. EakatekoPirita eakatekodu ehitus d sireliLinnaosa aasReisi- või korraldab sid Pirita vi vana ujula) jõele Kalevi ujula (Kaleon lõpuks alanud. „Huvi uue eakatekodu on kahekorruseline, milles on häsäärde kasvanukastaniÜritust Lea Nilson ning Kalevi kärpisid jad kõnnitee uus ujula oodatud. Kloostrimetsa tivarustatud valgusküllased ühe- ja kadu vastu on olnud väga suur ja see on sa ning (ka ujula) avati klubi. ja kreegivõ le laiuvaid oksi. meetPirita jõel 1934. aasta suvel. rite liikuhekohalised toad. Iga toa juurde kuuigati põhjendatud, sest hooldekodukohti 50 Lurichi monument puu kõnniteeks sai umbes te ja jalgrattu lub tualett ja duširuum,” tutvustas Priinapib,” sõnas Liinat. „Usun, Ürgoru eaSeljalakäija tänavat. Tulevase Ohutuma enam viiakse Pirita väliujula mägi. Maja on projekteeritud sopilisekatekodu on kõige moodsam Eesti hooltee äärset ei sega pool tuntäpne asukoht EV mis pakub rit Randvere kulus umbes RISSE” ei ole veel spordikeskusesse dekodu, väga häid tingimusi na, mis tagab selle, et tulevased klien- ulatuvad oksad s. INFOPÄ aseid tööteada. ele ED REGIST pea- elanikele ja tänähtavukorraldamiseks. Samuleks kõigeks tänapäev de ja etenduste sid,” selgitas Priimägi uue maja võimaja kodust olemist kõigile did ei ela kõik koos, teine vaid tekivad just- eelkõige – kõnnite t 2020 “EHITIS palju aekasutada Pirita Linnaosa Valitsus plaanib ke– 1. jaanuaristöökeskkonda di. “Kui sugugi nii hoopis mille elanikel ohutus kui väikesed on ti on hoones saun. lusi. „Soovime, et kõikidel klientidel, kes on asumid, Alatesnapäevast olema ehitis- personalile.” võta see pigem peavadel viia Lurichi monumendi Pirita aga pilt ehitised sõnulKeskliit riistu, ei kõigi liiklejate jalutusratööd,omaette e. Asi on vaprotseduuriruumid, vajavad iga päev abi, oleks selles majas läheb kogu projekt vad kõik Priimägi teelt Pirita spordikeskuse hoovi ja liPool tundi oluliselt paranes Eesti Omanike ga kui arvataks sõnas linnaosa ka Turvaline ja mugav kodu turvaline kodu ning nad tunneksid end jad ja puhkekohad, mis pakuvad jõumaksma umbes kaheksa miljonit euregistris. ises,” saab sada kuju juurde infotahvli. mist ning lehakkam tasuta nõu „Eakatekodus on mõeldud erinevate vasiin võimalikult hästi ja koduselt,” ütleskorraldab rot. Hooldekodu asub Hunditubaka tee kohaseid vaba aja veetmise võimalusi lisas, et st. al, 8. oktoobril Lurichi monument võib uue asunem ja jadustega, näiteks dementsetele ja mäluPriimägi. Ta tõi esile, et hoone peab ole- teisipäev 12 / Karukella tee175. Ehituse peatöövõtjne. Hoone paikneb suurel kõrghaljaskell valitsuse koha saada maadleja sünnipäevaks, algusega linnaosa VA OÜ. Hooldekodu häiretega klientidele, ka neile tagatakse ma mugav ka töötajatele ning täpsusja on Fertum Holding tusega kinnistul. Hoonesse rajatakse INFOPÄE 22. aprilliks. Praegu jääb ühe kuulsaTASUTA Loft AB,SSE muu hulgas ka meelelahutussaal tähtvärskes õhus viibimise võimalus ja seltas, et uues majas on loodud töötajatele projekteeris töö tellija on MaarREGISTRI D ma eestlase monument autotee ää“EHITISE ” päevade tähistamiseks ning kontsertikõik tänapäevased töötingimused. Ürgjamaa Varahaldus leks ehitatakse piirdeaiaga siseterrasres üsna tähelepandamatuks ning ku1.01.2020 OÜ. gu amatuko ju õige koht oleks rahvarohkemas koimetsa Eesti RahvusraTõnismägi 2. has Pirita spordikompleksi alal tunneKloostr saalis kus valmis linnaplasuures bris li juures, kus käib palju tervisesport: Tallinna konlõigu kogupik Septem Esinejad lustee, ja põhilõigu moolasi treeningutele ning kus kuju oleks ameti ehitusosa kergliik mettrit neerimise Helvi Kork; MKM Kloostri kaitstud vandaalide rünnakute eest. on 1,6 kilomee e projektina juhataja lõik, mis 1,3 km pikkune Linnaosavalitsusel on plaanis tellistritalitus maa-amedustab lselt kulgev 29 ees ; tasuta vasehitisregi Lehekottide äravedu Pirital toimub 18. no Puulehed tuleb panna kottidesse ja kotisuu kormades võetakse igalt inimeselt päevas tee parallee da kuju juurde ka suurmeest tutvusad Taavi Jakobson akonna sa teega Kloostrimetsa juhtkuni ralikult kinni siduda. tu (ID kaardi alusel) kuus 100-liitrist kotitäit vembrist kuni 8. detsembrini. b l paiknev registrios tav infotahvel eesti, vene, inglise ja ühenda OÜ Laesti katastri tee ristmiku  Veoperioodi alguse päevaks tuleb kotid tõsta piiraia- ja pargijäätmeid. soome keeles. Tiina Oeselg; ja omaning Lükati nõunik juristsaavad lePirita linnaosa kinnistutel kokku riisutud ja kottideaia taha tänavapoolsesse serva. Lähim jäätmejaam, kus piritalased lusteed. Partnerid liige kergliik son ja asub aadressil juhatuse desse pandud puulehed viib linnaosavalitsus ära  Iga registreerinud kinnistu juures käiakse ühe hekotid tasuta ära anda, Pärnamäe kiiresti omaks, Pirita kalmistul keskliidu uue tee e ranike d võtsid tee 36. Lisainfot saab helistades 1345. tasuta (kuni 15 kotti). korra. Laesson. , sest teetrassid Piritalase tehakse hooldus­ Tuulikki loomulik alla tallatud  Juhul, kui kotid sisaldavad peale puulehtede ka  Jäätmejaam on avatud: Info: mis on ka arvesse metsa harlõikust Lehevedu toimub muud prahti, siis kotte ära ei viida. E 12-20, T 12-20, K 12-20, N 12-20, L–P 10-18. ikud.ee võeti on inimesed jamisel d@oman mida mööda asumite kaupa:  Lehekoti maksimumsuurus on kuni 150 liitrit,  R on jäätmejaam suletud. omaniku 642 7020. Pirita kalmistul (Rummu tee 7a) tejalgradu, eesvõi tel ne samm  18. kuni 24. november – Mähe, Laiaküla, Kloostsuuremaid lehekotte ära ei viida. hakse sügisel hoolduslõikust ning junud käima. on järjekord teed rajaetNB! rimetsa, Lepiku, Iru ja Pirita asum  Igalt kinnistult viiakse ära kuni 15 lehekotti. Äraoleviiakse ainult eelnevalt registreeritud lelinnas toimiks. sanitaar- ja hooldusraiet. Töö käigus Uus teelõik ne on seegi,võimalik ja kogu et Pirital  25. november kuni 1. detsember – Kose ja Maareemaldatakse kõnniteede kohalt kuining sümpaatnii palju kui hekotte. steede võrgustik märgini, a ja ka akud kergliiklu jamäe asum Kui teil on rohkemsiukui 15 lehekotti, siis on võimaJälgige infot kodulehel www.tallinn.ee/pirita ja vanud või osaliselt kuivanud oksad ja sgümnaa stus. des säilitati ühendat oluliselt turvalisem ja linnakõrghalja Kerg- jäätmejaama. sees Pirita Majandu  2. kuni 8. detsember – Merivälja asum lik viia need lähimasse JäätmejaaPirita Facebookis. kalmistu kasutamist segavad oksad. utust. masolev orlinnaosa See tagaks teest kuni tõstab liiklusoh had liikumise s tervisesp stee Samuti võetakse maha haigestunud, puhkeko tiivsema mini, mis ning laiendak etsa kergliiklu tri ääres mõnusad kuivanud ja kahjustunud puud. osade vahel võimalusi. 300-mee . Kloostrim tatud liiklustee künnised ehitati ka kergliiklusldi tegemise usteele on paigalda käigus tänavava tee uuest rajamise Kergliikl põhinev dega risühendus oloogial pikkune LED-tehn iseks rajati sõidutee samuti se rahustam gustus, ta autoliiklu tumiskoh

uid – ka ühist , vajadusel ikke kui orium ute oman la või territo Liinat. erakinnist oma õuea Tõnis lasi – nii vanem ake üle linnaosa kõiki pirita tele. Vaad “Kutsun hoovitalgu id,” sõnas Pirita oktoobrispuid ja põõsa kärpige

ks sti oma ustee kiire kergliikl strimetsa id Kloo ed võts Piritalas

ETTEVÕTJA TIIT EI SAA KUNARAUKAS: PIRITA GI VALMI S LK 3 ORNITOLOOG EI TOHI VEELISELGITAB, MIKS NDE TOITA LK 6 PIRITAL TULEV SALONGIÕHTAD TAAS UD LK 7 www.fa cebook.com/p iritalinnaosa

(RAHVUSARHI IV)

 NR

KÕRVITSAPÄEVAD MERIVÄLJA KOOLIS LK 4

VIIKHOLM

mber 2019 27. septe

MILLISEID INVESTEERINGUID PLAANITAKSE PIRITALE? LK 3

INTERVJUU LEGENDAARSE 29. novem ber 2019 MÄLUMÄNGURIGA LK 8  NR 11 (292)

FOTO: OSKAR

Hea reklaamiklient! Aitäh, et oled olnud sel aastal meiega!

ILLUSTRATSIOON: MAARJAMAA KODUD OÜ

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

Pirital avati „Tšika sirge“

Legendaarse kergejõustiku Aleksander Tšikini treeneri mälestuseks tema endised avasid õpilased Pirita rajal „Tšika sirge". tervisemetsatreening Nüüdsest on Tšikini ute alguspaik tud maakivi tähistaja kilomeetrine maamärkideg distants a. Aleksander Tšikin (1915–2006) gi treeneritööd teüle 60 aasta, juhendades mitut põlvkonda kergejõustikla si.

Pirita on heakorda panusta nud üle poole miljoni euro Pirita on

iga aastaga nustanud linnaosa aina rohkem patänavate, haljasalade, mänguja spordiväljakut parkide ja ranna e ning korrashoidu. Viimase viie aastaga on Pirita osa heakorratööd linnapea kolmandiku e eelarve kasvanud võrra. Kui 2015. tal jäi Pirita tänavate, aaskide, mänguväljaku haljasalade, parte ja ranna hoiuks ette nähtud summa korras400 000 euro kanti, siis tänavu on see üle 600 000 summa euro. lub kõige rohkem Tööde lõikes kuteede ja tänavate raha sisekvartalite puhastamisele teemaade niitmisele ning ja koristamisele. Ilma hoolduseta ei püsi ka pargid seetõttu tuleb nendega pidevalt ning leda – lõigata hekke, eemaldadategenu ja haigeid vapuid jne. Kõrghaljastuse hooldusja raietöid on tänavu tehtud rohkem kui 100 000 euro Umbes sama palju raha läheb eest. rita ranna hoolduseks. ka Pi-

Lehekottide tasuta äravedu Pirital

SA Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab Tallinnas tasuta õigusabiteenust: l ERIVAJADUSEGA (kerge, raske või sügava puudega) INIMESTELE l TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE (sissetulek pereliikme kohta kuus jääb alla 500 eur) § ÕTB on Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna linna ametlik koostööpartner.

Majandusnõustaja vastuvõtt toimub tööpäeviti aadressidel: l Tuulemaa 6 l Mahtra 44

§ Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad – elatis, lahutus, hooldusõigus jne, eluasemega seotud küsimused, töövaldkonna probleemid, võlad, täiturid, toetused, teenused jms.).

Võlanõustamise eesmärk on parandada rahalistesse raskustesse sattunud isiku või pere toimetulekuvõimet. Võlanõustamise sisuks on nõustamine ja teabe edastamine võlgnike õigustest, kohustustest ja abisaamise võimalustest seoses tekkinud võlgadega ning abistamine dokumentide koostamisel ja taotluste esitamisel. Võlanõustamine on nõustav teenus, materiaalselt abi ei anta.

§ Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda ka sihtgrupi pereliikmed, omastehooldajad või volitatud isikud.

Võlanõustaja vastuvõtt toimub tööpäeviti aadressidel: l Tuulemaa 6 l Akadeemia 34 l Mahtra 44 l Männiku tee 92 (ligipääs ka liikumispuudega inimestel) Kokkuleppel tulevad nõustajad teie asutusse gruppe nõustama, sh rääkima oskuslikust majandamisest ja võlgade ennetamisest ning sellest, kuidas võlgade tekkimisel toimida. Nii majandusnõustamine kui võlanõustamine on Tallinna elanikele tasuta. Info ja registreerimine: l tööpäeviti kell 9-16 telefonil 666 0886 l e-posti aadressil: volanoustaja@swcenter.ee

§ Erivajadustega inimeste kohtumised juristiga toimuvad Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Toompuiestee 10, kus on tagatud ligipääs ka ratastooliga. Vähekindlustatud inimeste vastuvõtt toimub ÕTB kontoris J.Köleri tn 8, III korrus. Oleme valmis konsulteerima ka veebisilla (Skype), telefoni või e-kirja teel. Meie juristid suhtlevad nii eesti kui vene keeles, vajadusel saame kaasata viipekeeletõlgi. § Õigusabi on sihtgruppidele tasuta. Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005. Lisainfo: ÕTB veebilehelt www.otb.ee EPIKoja veebilehelt https://www.epikoda.ee/oigusabi Nõustamispäevi toetab EV Justiitsministeerium

Täiendav info: http://www.swcenter.ee/teenused Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.