Infokiri nr 4-2016 by piia palge-lepik

Kuusalu Keskkool

Nr. 4 - 2016 Detsember 2016

INFOKIRI Hoolimise aeg Piret Kamber Eripedagoog, Tugikeskuse juht

Leia sellest lehenumbrist üles kõik lumehelbed. Mitu kokku saad?

Puutume iga päev kokku erinevate inimeste ja olukordadega. Et suhete rägastikus ellu jääda, on märkamine, hoolimine ja toetus väga olulised. Kodu on koht, kus igaüks saab väikeses turvalises peremudelis inimeseks olemise baasväärtusi tundma õppida. Koolis puutume samuti kokku väärtustega, kuid suhete võrgustik ja tasandid on kordades mitmekihilisemad. Seetõttu ongi koolis „suhetesegadus“ palju lihtsam tekkima, sest koolis võime end tunda mitte märgatuna, võib tekkida kahtlus, kas meist ikka hoolitakse. Meie Kuusalu Keskkoolis oleme liitunud Kiusamisvaba Kooli programmiga, sest meie ei ole ükskõiksed. Sellest toredast teaduspõhisest algatusest on saanud midagi rohkemat, kui esialgu tajusime. Mõistame nüüd, et kordades lihtsam oli vastu võtta otsust, et oleme kiusuvaba kool, kui seda praktikas ellu viia. Mida siis kiusamisvabaks olemise poole püüdlemine koolielus tähendab?

Õige vastuse leiad viimaselt lehelt. Fotol: Koolimaja kaunid jõulukaunistused on tehtud õpilaste ja õpetajate ühistöös. See baleriin lendleb g ü m na a si u mi t ii va alumisel korrusel.

Selles numbris Õpime Rumeenia kogemusest ………………………………………...……..2-3 Õuesõpe Kreekas ..................... 4 VeniVidiVici õpilasvahetus ....... 5 Volunteering ............................ 8

Toon ühe näite.

Virtuaalne suhtlus .................... 9

Õpetaja on märganud, et kaks klassikaaslasest tütarlast justkui väldivad üksteist. Midagi on valesti. Õpetaja püüab mõlemaga vestelda, aga tüdrukud ei räägi muust, kui et ollakse tülis ja meelsamini üksteisega üldse tegemist ei teeks. Õpetaja näeb märke suhete pidevast halvenemisest, otsustab siis pöörduda KiVa tiimi liikmete poole, kes on läbinud väljaõppe kiusujuhtumite lahendamiseks. Toimuvadki vestlused mõlema tüdrukuga, sest esialgu on arusaamatu seegi, kas üldse on tegemist kiusamisega: kes on antud olukorras ohver ja kes kiusaja ning mis siis tegelikult juhtunud on. Selgub, et tegemist on vana looga ja lapsed on nii jõuliselt tülli pööranud, et ei oska näha enam lahendusi. Asjaolu, et kiusaja selja taha on koondunud pea kogu klass, sest jõulisemat persooni on lihtsam toetada, teeb selle loo veel keerulisemaks. Ja nii toimubki päevast päeva varjatud kiusamine, kus nõrgemat solvatakse, narritakse ja naeruvääristatakse. Loe edasi lk 7

Kaasav haridus Rootsis………...10-11 Jõulutrollid ............................... 12

Pane tähele! 

5.-11. märts õpilasreis Belgiasse (Liege)



Maikuus õpilasreis Horvaatiasse (Zagreb)



Maikuus õpilasreis Itaaliasse (Vitebro)

Tunnustame ja kaasame ehk mida märkasime Rumeenia koolis Ulvi Üprus, Õpilaskodu juhataja, Rumeenia reisi saatev õpetaja

Õpilaste muljed “Mulle meeldis väga, kuidas me

kohtusime teistega ja see, mida me tegime. Mulle meeldis mu esimene lend lennukiga. Uute sõpradega oli lõbus, näiteks muusika

tegemine

koos

lihtsalt rääkimine. Ma arvan, et need reisid on head ka selleks, et nii on võimalus ka inimestele, kel muidu pole võimalust välis-

Fotol: Tunnistused käes ja oleme taas ühe meeldejääva kogemuse võrra rikkamad! Suurepärane, et õpilased asuvad õpetaja rolli ning annavad uusi oskusi ja teadmisi edasi oma koolikaaslastele.

maale minna, ikkagi teise riike näha

uute

sõpradega

kohtuda. See oli väga hea kogemus ja ma jätan selle meelde väga kauaks ajaks.” “Mulle väga meeldis see reis. Grupitöö oleks läinud paremini, kui kõik oskaksid inglise keelt, kuigi oli väga lõbus. Mulle meeldis

veel

kehamuusika

õpituba. Lapsed olid lahked ja õpetajad ka. Kool oli ka ilus. “ “Üks töötuba oli teemal ARMASTUS. Meid jaotati värvide järgi gruppidesse. helisid

Pidime

salvestama

linnas kokku

miksima. Seejärel pidime sinna juurde tantsu või rütmiliikumise juurde mõtlema. Ühel päeval tuli külla Inglismaa õpetaja Tim. Temaga tegime rütme, laulsime ja tantsisime. Ta oli väga lahke ja sõbralik. Viimasel päeval käisime kaubanduskeskuses ja ostsime palju asju. “

Tõeliselt elamusterohke oli reis Rumeeniasse. Rumeenia on suhteliselt kinnine riik, mis ei kuulu ka EU-sse. Neil on oma keel, oma kultuuriruum, oma rahvus. Paljudele meie õpilastele oli see esimene kord lennata ja ühe päeva jooksul veel kolm korda. Projekti raames nägime meist hoopis erinevat suhtumist õppimisse ja tundidesse. Väga vahvad ja õpilastesse eneseusku sisendavad olid muusikatunnid - kõik õpilased olid võrdselt tähtsad, kõik olid staarid. Meid vastu võtnud kohaliku kooli koordinaatori Ovidio abikaasa antud muusikatunnid olid väga meeldejäävad. Suhtumine õpilastesse oli mõistev, mitte sundiv! Samuti oli kehalise tund suunatud pigem liikumisele kui kohustusele või sunnile midagi teha. Kunstitunnis joonistasime. Enamus meist oli seisukohal, et nad ei saa ülesande lahendamisega hakkama. Peagi polnud sellest arvamusest enam midagi järel. Kõik oskasid! See laps, kes arvas, et ta on parim, sai teistega võrdselt kiita. Õpetaja andis tagasisidet nii, et ka kõige tublim sai aru, et ka temal on vaja veel õppida: oled hea, aga õpi ikka, et olla veel parem! Märkamine, kaasamine ja toetamine aitavad häid tulemusi saavutada. Mõnikord tuli lastel ette ka omavahelisi ütlemisi. Kohe oli märkajaid ja arusaamatused lahendati enne, kui olukord jõudis riiuni. Mulle meeldis väga, kui hästi me kõik omavahel läbi saime ja et igaüks julges oma mõtteid avaldada. Rumeenia kohalik kultuur ja elustiil on aastasadade jooksul peaaegu muutumatuna püsinud ja rahvas on uhke oma ajaloo üle. Omavahel suheldakse emakeeles, millest jäi meile kõrvu vene keelega sarnaseid sõnu. Meie suhtlesime rumeenlastega peamiselt žestide abil ja saime omad jutud aetud, sest inimesed olid sõbralikud ja lahked. Muidugi oli reis ka väsitav, sest 10 kaasasolevat last oli vaja kenasti ka tagasi tuua. Läheksin veel lastega reisile, et aidata neil saada elamusi ja kogemusi eluks. Iga selline reis annab teadmisi ja avardab silmaringi. Mitmele õpilasele oli see esimene võimalus tutvuda võõraste maade ja rahvustega. Kogemus kogu eluks! Jõulukuul sööme piparkooke ja jagame reisimuljeid, et meenutada ja talletada seda, mida nägime ja kogesime.

Väärib tähelepanu!

Õpilane õpetab! Fotol: Selle grupitöö üldteemaks olid omavahelised suhted. Iga grupp valis endale peateemaga seotud alateema. Grupp, kuhu kuulus MInna, valis sõpruse teema. Töö grupis toimus inglise keeles. Algul kirjutati väikestele lipikutele märksõnu teemal SÕPRUS. Hiljem kleebiti need suurele plakatile ja esitleti teistele.

Koolide paaristunnid -

üsna tihti, kui küsida õpireisidel käinute muljeid. Paaristunnid aitavad

keskenduda

ainele

pikemalt

Ideaalne

eriti

Fotol: Minna ja Denissa (Rumeenia)

Minna jutustab: “Mina ja Sandra saime võimaluse õpetada meie kooli muusikatunnis Erasmuse projektis õpitud laule ja sellega muuta muusikatunnid lõbusamaks. Ühte ja sama laulu on võimalik laulda näiteks kaanonina, koos erinevate liigutuste ja liikumisega, tempot tõstes või hoopis kõvasti naerdes! Mõnda lugu on lihtne ja lõbus laulda. Kõik Rumeenias õpitud laulud olid ingliskeelsed. Laule õpetasid meile, projektis osalenud õpilastele, erinevad muusikaõpetajad.

Projekti raames õpitut edasi õpetades saime ühtlasi teada, mis tunne on olla õpetaja. Õpetaja Taavi on lubanud meil pea igas tunnis ligi kümne minuti jooksul nn projektilaule klassikaaslastele õpetada. Sellega oleme toonud muidu tavapärastesse muusikatundidesse uudseid mõtteid ja lõbusat vaheldust.”

ühele

süvitsi.

oskusainete

puhul, aga ka teistes ainetes tasub paaristunde toimimist proovida. Dalcroze meetod - see on pedagoogiline

6.c klassi õpilased Minna ja Sandra käisid koos koolikaaslastega Rumeenias. Ühe nädala jooksul osaleti tegevustes, mis keskendusid muusikale, rütmile, keha tajumisele ning omavahelisele koostööle ja suhtlusele.

just

sellist õppevormi nimetatakse

meetod,

mis

keskendub õpilasele kui tervikule ning muusikalisi väljendusvahendeid

õpetatakse

liikumise,

rütmi

tegevuse.

Meetod

läbi loov-

meeldis

Rumeenias käinud õpilasteleõpetajatele. Émile

Meetodi

Jaques-Dalcroze

dalkro:z]

(1865–1950)

looja [žak oli

Šveitsi helilooja ja rütmikaõpetaja. Tim Hulton (Suurbritannia) on tuntud

pedagoog,

kes

viis

Rumeenias läbi suurepäraseid workshop’e

traditsioonilise

ning kaasaegse muusika ühendamise (1) ning kehapilli (2) teemadel. Vaata muusikatöötubade videoklippe projekti Facebook’i lehel! Samal lehel ka fotogalerii nädala tegevustest.

Projekti Facebook leht

Fotol: 5 kooli õpilastest moodustati nn mix-grupid. Selles töötoas rakendati Dalcroze meetodit. Enne projektis osalejate ette minekut tuleb etteaste hoolikalt läbi mõelda ja kokku mängida! Selles grupis harjutavad koos teistega Sandra ja Rikhard .

https://www.facebook.com/ joinUSsupportME/

Õuesõppe koolitus Kreekas Kaja-Astrid Reiska Algõpetus

Algklassiõpetajad Kaja-Astrid Reiska ja Kaire Truus osalesid 14-20. novembril õpetajate täiendkoolitusel, mille teemaks oli „Outdoors as a field for improved learning“. Õpirände projekti finantseeris SA Archimedes. Asusime lumiselt Eestimaalt teele 13. novembri varahommikul ja juba keskpäeval võttis meid vastu päikeseline Kreeka. Meie ajutiseks koduks sai seitsmeks päevaks Piraeuse sadamalinn Ateena lähistel ning meid oli ootamas ees põnev nädal. Juba esimesel päeval saime tuttavaks kaaskursuslastega Soomest, Rootsist, Taanist ja Belgiast. Meie kursuse teema oli küll õuesõpe, kuid kohapeal selgus, et oleme ühel kursusel õpetajatega, kelle sooviks oli osaleda koolitustel „Efektiivne kool“ ja „Säästlik kool“. Kõik kolm teemat olid oskuslikult ühendatud üheks terviklikuks kursuseks.

Ülal: Õppekäik Sousaki vulkaanile All: Poseidoni tempel Koolitus koosnes loengutest, rühma- ja paaristöödest ning õppekäikudest. Rühmatööd olid väga heaks võimaluseks üksteist paremini tundma õppida. Huvitav oli teada saada, millised rõõmud ja probleemid on teiste maade koolide õpetajatel ning milliseid erinevaid võimalusi on leitud nende probleemide lahendamiseks. Vahetasime kursusekaaslastega kontakte ja lubasime suhtlust jätkata ka edaspidi. Koolitus väljaspool Eestit oli suurepärane võimalus arendada ja praktiseerida võõrkeeleoskust.

Kõige huvitavamad olid väljasõidud looduskaunitesse ning ajaloolistesse paikadesse, kus tutvustati meile kohalikke kultuuri, ajalugu, taimi, kivimeid jms ning hiljem pidime täitma õpitu kohta töölehe. Käisime õppekäigul Sousaki vulkaanil, Vouliagmeni järve ääres, iidse Thorikose linna varemetel, Lavrioni vanas kaevanduses, Poseidoni templis ning kolmel väikesel saarel - Hydral, Porosel ja Aeginal. 17-20 plusskraadiga päikeselised päevad olid õuesõppeks ideaalsed. Külastasime ka kahte algkooli, et näha, kuidas Kreeka koolides toimub igapäevane õppetöö. Vestlusringides Kreeka koolide õpetajatega vahetasime mõtteid ja kogemusi ning saime osa nende soojusest ja elurõõmust. Tõime kaasa mitmeid uusi ideid, mida oma töös tundides kavatseme edaspidi kindlasti rakendada. Saadud teadmisi ja mõtteid jagame kolleegidega, teiste algklasside õpetajatega ning arutame, milliseid häid ideid võiks üle tuua meie kooli igapäevatöösse. Õpirändel osalemine andis uusi teadmisi ning avardas silmaringi. Iidne kultuur, ajalugu, imeilus ning võimas loodus ja inimeste elurõõm - seda kõike vahetult kogedes muutub paratamatult ka enda mõttemaailm.

VeniVidiVici - õpilasvahetus Eesti piires Selle järjest enam populaarsust koguva programmiga liitus Kuusalu keskkool juba mõned aastad tagasi, kui esimesed õpilased läksid vahetusõpilasteks. Tänaseks on projektis osalenud õpilasi juba üle kümne. Teise kooli minekut oodatakse põnevusega ja minekueelne asjaajamine ei kohuta kedagi. Emilia, kes õpib 11. klassis, on juba kahel korral vahetuses osalenud - Noarootsi gümnaasiumis (2015) ja Leisi põhikoolis (2016). Juba on planeeritud vahetusõppimine Abja keskkoolis (2017). 2016. aasta sügisel saatsime järgmised kolm õpilast avastusretkele. Kui AnneGrete ja Kertu suundusid pealinna, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, siis nende klassiõe Kristini tee viis hoopis Pühajärve põhikooli Lõuna-Eestis. Kõik kolm tüdrukut õpivad 7.b klassis. Koolide valikul sai otsustavaks tuttavatesõbrannade kohalolu. Emilia (11.kl) aga ütleb ühe oma kooliotsuse kohta: “Valisin sisetunde põhjal kooli, millest ma polnud varem midagi kuulnud.” Kas üks või kaks nädalat - valik on sinu! Anne-Grete ja Kertu valisid kahenädalase perioodi. “Arvasime, et ühe nädalaga ei jõua saada seda kogemust, mida ootasime. Ja meil oligi nii, et esimesel nädalal kohanesime ja teine nädal läks palju sujuvamalt, ” jutustavad tüdrukud. Programmis osalenud õpilased kinnitavad, et saadud kogemus on hindamatu. Neid võeti kenasti vastu nii õpilaste kui õpetajate poolt. Huvitav oli õppida hoopis teises keskkonnas. Kristini klassis Pühajärve koolis, mis asub tema endises kodukohas, oli vaid 7 õpilast õpetaja jõudis kõigiga tegeleda ja klassisisesed suhted olid head. Sama kinnitab ka Emilia, kes koges väikese klassikollektiivi eeliseid Leisi Põhikoolis. Kertu ja Anne-Grete toovad välja ka teistsuguseid õppimisstiile - näiteks ajaloo tunnid tundusid neile hästi põnevad. Saksa gümnaasiumi erinevates tundides tegeleti teemadega süvitsi,

Foto: Anne-Grete ja Kertu “klassikaaslastega” Tallinna Saksa Gümnaasiumis. klassides peeti huvitavaid aruteluid. Aga kehalise kasvatuse tunnid on kodukoolis palju mitmekesisemad. Vahetuses olemise ajal õpiti külaliskooli tavarütmis ning osaleti tundides. Ühe huvitava juhtumina toovad tüdrukud välja inimeseõpetuse tunni, kus neil tuli klassi ees seista ja klassikaaslased neid kättpidi tervitama tulid. Nagu tõeline presidendi vastuvõtt! Pandi tähele ka seda, et linnakoolis hilinesid õpilased tundidesse üsna tihti, eriti esimesse. Vahetundide ajal käidi palju majast väljas, sealhulgas ka ümberkaudsetes poodides. Jäi mulje, et õpetajad suhtusid hilinejatesse võrdlemisi rahulikult. Tüdrukute sõnul sujus vahetuse e e l n e asjaajamine lihtsalt ja kiirelt. Alustuseks tuleb täita osalemisankeet, mille leiab programmi kodulehelt. Programmis osalejad saavad majutuda kas külalispere juures või õpilaskodus. Programmi osalustasu on vaid 20 eurot ning sõidukulud kompenseeritakse.

“VeniVidiVici Õpilasvahetus on programm, mis korraldab Eestisiseseid õpilasvahetusi 7. – 12. klasside noortele. Õpilastel on võimalus 1 või 2 nädala jooksul minna õppima teise Eestimaa kooli. Meie eesmärgiks on anda igale noorele võimalus avastada nii iseennast kui ka oma kodumaad ning vahetuse käigus kogeda miskit, mis muudaks nende elu.” http://vvvopilasvahetus.ee 7.b tüdrukud soovitavad õpilasvahetust planeerides mõelda ajastusele - trimestri lõpp, nagu neil juhtus, ei ole parim aeg kodukoha koolist eemalolekuks. Õnneks on paljud õpetajad mõistvad ja ainete järeleõppimise ja -vastamise kohustus pole saadud positiivset elamust vähendanud. Emilia koos Pae Gümnaasiumi noormehega tutvustas novembri viimasel nädalal ETV saates “Terevisioon” õpilasvahetuse programmi ning julgustasid kõiki noori programmis osalema.

Õpetajate koolitus Väärtuste projekti raames 3.- 7. oktoobril 2016 Oktoobri esimesel nädalal võõrustas Kuusalu keskkool projektipartnereid kuuest riigist. Õpetajatele mõeldud keskkkonnaalane koolitus, mille rõhuasetus oli õuesõppel ning IKT vahendite lõimisel, oli nädala peateemaks. Koolitusi viisid läbi meie kooli õpetajad. Külalised-õpetajad olid väga huvitatud tundide külastusest. Kolme gruppi jaotatuna viibiti erinevates ainetundides. Meie õpetajad on väga lahked lubama vaatlejaid oma ainetundidesse. Võõraste juuresolek sunnib end pingutama ja nagu mõnigi õpetaja hiljem ütles, et “tundsin, et esindan oma kooli ja mitte ainult, ka oma riiki, Eestimaad.” Inglise keele tundides palusime külalistel tutvustada ennast ja oma riiki. Kiideti meie õpilaste head inglise keele oskust ning julgust küsida ja huvi tunda. Seejärel jaguneti gruppidesse. Nii sai iga huviline võimaluse vestleda külalistega. Lisaks tihedale programmile koolis tutvustasime külalistele Tallinna vanalinna ja Lahemaa rahvusparki ja ikka seotuna õuesõppe ning IKT lõimimisvõimaluste vahendamisega. Altjal võttis vastu külm ja karge meri, ka Kiiu Dicsgolfi rajal puhus jäine tuul. Meel rõõmus ja süda soe - nii möödus emotsiooniderohke nädal Kuusalus.

Igal kohtumisel vahetatakse Väärtuste laekaid. Kuusalu laegas on jõudnud Portugali kooli ja meie õpilastel on au tutvuda Poola laekaga. Õpetajad viivad klassides läbi nn teemapäevi, kus partnerriike aitavad tutvustada just need põnevad materjalid, mis laegastes peidus.

Siinkohal toome ära mõned nopped külaliste antud tagasisidest:



Inimesed koolis on väga viisakad, lapsed on suhtlemisaltid ja uudishimulikud.



Ma armastan teie koolikella!



Organiseerisite suurepärase võõrustamise, suurim tänu teile!



Õpetajate päev näitas, kui väga hoolitakse õpetajast, koolis ja vallas!



Tänan teid väga, kallid sõbrad!



Külastatud tunnid olid väga head, tore oli kõike kaasa teha ja tegevustes osaleda!



Toit oli suurepärane!



Mulle meeldis Kuusalu nädal senistest projektikohtumistest kõige rohkem.



Kogu nädala toimusid väga toredad ettevõtmised, nii õues kui siseruumides.

Projektinädalaks valmistati ja toodi kaasa elusuuruses projekti logo. Partnerid esitlesid oma lipuvärvides kujutisel väärtusi, mida iga kooli õpilased üheskoos läbi arutatasid ja esitamiseks kokku leppisid. 6

Ilm oli külm ja vihmane.



Koolis on väga toredad inimesed.



Kooliinimeste külalislahkus oli muljetavaldav!



Tegevusi oli nädala jooksul liialt palju.

Uusaastakaardid taas näitusel! Nii

vahvaid

uusaastakaarte

nagu meie kooli eelmise aasta lõpul meile saadeti, ei saa lihtsalt

jätta

konutama. kaunid

kapinurka

Sättisime

isetehtud

need kaardid

näitusele raamatukokku. Raamatukogus asub Projektide Fotol: Kuusalu keskkooli heategevuslikule jõululaadale ja -kontserdile kutsuv plakat. Kuusalu keskkoolis korraldab igal aastal 12. klass jõulupeo. Sellel aastal valiti teemaks heategevus ning soovitakse toetada Kuusalu valla puudustkannatavaid peresid. Nii kooli kui ka spordikeskusesse on pandud annetuste jaoks annetuskastid. Ka kogu koolis toimuva küpsetiste müügi tulu läheb heategevuseks. Heategevuslik laat toimub 20. detsembril kl 18-21. Heategevuslikku kontserti saab tulla nautima 21. detsembril kell 18.00. Kontsert on õpilastele tasuta. Vilistlastel ja teistel huvilistel palume pileti eest 3€, mis ka läheb annetuseks. Pileti hinnad võivad erineda, saate valida endale meelepärase summa enda südametunnistuse järgi annetuseks! Ootame teid kõiki ning pakume teile mõnusa kontserdi! Jõulud on rahu ja kokku hoidmise aeg, teeme koos heateo ning teeme mõne pere jõulud ilusamaks.

riiul, kuhu oleme pannud välja kingitused ning

partnerkoolidelt

sätime

näitused.

üles

ajutised

Uusaastakaardid

vahetasid välja sügiskollaazide näituse, mille fotod valmisid oktoobrikuise

Väärtuste

projekti partnerite külaskäigu ajal.

Kuusalu Keskkooli 41.lend

“Hoolimise aeg”. Loo algus lk 1 … Kiusaja tunnistab, et ta kiusab, kuid olukorrale lahendust pakkuda ei oska. Nüüd palub ta kiusujuhtumile lahenduse leidmiseks aega. Seda ta saab. Grupp, kes kiusamist pealt vaatab, ei saagi aru, et tegemist on kiusamisega. KiVa tiim otsustab kaasata olukorra lahendamisse õpilasomavalitsuse liikmed. Toimub hulk vestlusi ja arutelusid ning KiVa tundide läbiviimisesse otsustatakse lisajõuna kaasata tugispetsialistid. See konkreetne juhtum ei ole veel lahenduseni jõudnud, kuid iseloomustab hästi suhetemustrite mitmekihilisust ja lahenduste keerukust. Siin taga on ju tegelikult lihtsad põhimõtted ja väärtused, mis argitoimetustesse kipuvad ära kaduma. Me teame, et kiusamine ei ole aktsepteeritud, et igaüks peab andma oma panuse kiusamise lõpetamiseks! Teame, et koos tegutsedes suudame lõpetada kiusamise. Aga ikka juhtub, et laseme end suhete virr-varril eksitada ning kaotame oskuse näha olukorda kõrvalt. Et nn inimlikud apsakad mööduksid väiksemate kadudega, ongi vaja märgata, hoolida ja toetada. Sellistes situatsioonides märkame muu hulgas ka seda, kui palju on meie ümber tegelikult headust. Meil tõesti ei ole ükskõik! Kõik vajame häid suhteid, mõistmist, positiivseid lahendusi. Väiksemgi heasoovlik sõnum või toetav õlalepatsutus võib päästa kogu päeva. Leidkem kõik koos üles headuse ja hoolimise killukesed!

If the walls can talk… Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT) Hispaanlane Kuusalu

Alberto

tulnud

vabatahtliku

It is Thursday. The 11th Grade has their English lesson with teacher Anu. Looks like an ordinary lesson but thus a bit different. Today will the class leaded by school’s volunteer Alberto and the topic to discuss is “The Volunteer Service”. Let’s see what 17-18 years old students think and how they excpress themselves on that topic.

Euroopa teenistuse

projekti kaudu. Projekti toetab

Question: What do you think of the volunteer service? Well, most of the students couldn´t answer this question because they didn't know anything about the volunteer service.

SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

“Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopaline vabatahtliku teenistuse andmebaas, kus on Euroopa piires leitavad organisatsioonid,

kellel

õigus vabatahtlikke saata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni

toel

programmi

Erasmus+ abiga saabki noore vabatahtlik teenistus teoks. “ Vaata lisainfot, uuri täpsemalt tingimuste kohta ja tutvu teiste vabatahtlike kogemustega: www.noored.ee

EVT

programmis

osaleda noored.

saavad

17-30-aastased Teenistuse

kestvus

So the first question was actually “Do you know what is volunteering?” This was the opening point where the students could explain their opinions and all have the same answer: “To help people!” Question: “If you would have an opportunity to do the volunteer service about what would you do it?” Answer: “Young children and animals! The two big topics. Because animals can't answer you...and I love animals, especially the big ones like horses. And children because I like them, they are very funny and you can do a lot of things with them.” Question: “Would you perform your volunteer service here or abroad?” Answer1: “Here of course. Because I want to help my own people, especially the younger ones.“ Answer2: “Doesn't matter here or abroad. Because the idea is help people or do something good for the rest of the world, so it's not necessary go to other countries.” Answer3: “Of course abroad! Because you can visit another places, learn other cultures, meet new people. Could be a great experience.” Question: “And what country would you visit? Why?” Answer1: “Germany. I like the country and I'm learning German.” Answer2: “ France. I love the country.” Answer3: “Norway. It's a good place to ride horses. I ride horses and I love do it, so could be a great opportunity go there and do some volunteer service with horses.“ Answer4: “Some northern country. I think they speak very well English and I like their culture and way of being. I could communicate easily with them. “ Answer5: “ Spain. It's a warm place and with a lot of beaches. “

saab olla 2-12 kuud.

Question: Do you think volunteering is necessary in our society?” Here answered every student almost the same: “Of course, we have to help others in all our ways. “

Virtuaalne suhtlus eakaaslastega Rahvusvaheliste koostööprojektide suurim otsene tulemus on uued kontaktid ja suhtlus teiste riikide õpilaste ja õpetajatega. Paljudest kontaktidest kasvab tõenäoliselt välja sõprus pikkadeks aastateks. Õpetajad mäletavad veel aastakümnetetaguseid kirjasõprade traditsioone, kus tegijateks olid paber, pliiats ja kirjamark. Tänapäeva noored suhtlevad omavahel pigem sekundite võtmes. Ühtpidi on sellest kahju, sest postkasti juurde jalutamises ja kirja ootamises on omamoodi võlu. Väärtuste projekti raames “unustasimegi” eelmiste jõulude ajal virtuaalmaailma ja saatsime partneritele nö “vana moodi” jõulu- ja uusaastakaarte (vt.lk 7, 12). Palusime Portugali tüdrukul Rital iseloomustada virtuaalsuhtlust. Rita kirjutab, et ta kasutab sõpradega rääkimiseks peamiselt Facebook’i ja Instragami kanaleid ning keskmiselt 1-2x nädalas. Virtuaalmaailm toob kaugel elavad sõbrad lähemale ja ta peab projekti tugevuseks just võimalust kohtuda uute inimestega ning õppida juurde inglise keelt. Ka Rumeenia õpilane Ana suhtub projekti väga positiivselt. Anal on projekti jooksul tekkinud palju sõpru mitmest riigist, kellega ta regulaarselt veebis, põhiliselt Facebook’i ja Instagrami keskkondades, suhtleb. Samas on tüdrukul kavas tulevikuski nendega kohtuda, et sõprussidemed tugevneks. Ana usub, et projektis osalemine aitab tal paremini mõista teiste kultuuriruumide eripärasid ja arvestada erisustega. Väga oluline on olla salliv ja mõistev ning selleks tuleb omavahel tutvuda ja suhelda. Tüdrukud peavad projektide teemakäsitlusi oluliseks ja tähtsaks tänapäeva noortele. Osa tegevusi tehakse koolides eraldi, kuid mõned tegevused toimuvad partnerite vahel virtuaalselt. Näiteks enne iga projekti reisi saadakse esmakontakt just interneti teel ning üheskoos tehakse ettevalmistusi kohtumise paremaks läbiviimiseks. Rita osaleb projektis “Väärtused - aktiivse kodaniku olemus”, aga Ana projektis “Join Us Support Me kaasava hariduse võimalused muusika ja spordi näitel”. Mõlemaid hetkel käimas olevaid koostööprojekte rahastatakse Erasmus+ (Euroopa Liidu haridus-, koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020) kaudu.

Õpilasreisid 2017. aastal Meie kooli õpilased on juba käinud

kolmel

Portugalis,

õpilasreisil:

Slovakkias

Rumeenias; õpetajad osalenud mitmel täiendkoolitusel välismaal (vt.kooliblogist). 2017. aasta õpilasreiside sihtkohad on taas väga põnevad Belgia (Liege), Itaalia (Viterbo), Horvaatia

(Zagreb)

ning

sügishooaega jääb taas Belgia (Brüssel). Õpilaste huvi projektis osaleda on

suur

ning

põnevusega

oodatakse oma eakaaslastega kohtumisi. Väärtuste projekti raames saavad õpilased nädal aega

veeta

võõrustajapere

juures. Nii elatakse perega samas

rütmis

süüakse

kodust toitu. See on parim viis külastatava

maa

kultuuriga

tutvumiseks! Kaasava

hariduse

projekti

raames elatakse aga külalistemajades ja hostelites. Kahjuks on

järjest

raskem

leida

majutusperesid, kes on nõus võõra

lapse

enda

juurde

ajutiselt kostile võtma. Maailm muutub,

tavad-kombed

muutuvad …. Projektireisid

õpilastele

tasuta. Hea 5.-7. kl õpilane! Kandideeri reisile

tule

maailma

avastama!

Kaasav haridus Rootsis - koolitus ja õppekäik Erasmus+ projekti raames Maria Trei, Ingrit Keerma Kehalise kasvatuse õpetajad Käisime novembri lõpus, 27 nov – 3. dets Erasmus+ kaasava hariduse projekti raames Rootsis Lidköpingus. See kaunis linn asub KeskRootsis ühe Euroopa suurima järve Vänerni kaldal ja linna läbib kaunis jõgi. Projekti on kaasatud lisaks Kuusalu koolile meid juba maikuus külastanud Itaalia, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Suurbritannia partnerid. Lisaks tuli Rootsi kohtumisele Belgia koolitaja. Türgi partner pidi kahjuks suvel projektist lahkuma. Meie vastuvõtjaks oli täiskasvanute koolituskeskus Campus Lidköping. Kool õpetab noori ja täiskasvanuid. Kooli õpisuunad pannakse paika Rootsi Statistikaameti ja tööturu soovide järgi, tehakse koostööd ning eesmärk on ennustada, millise väljaõppega töötajaid on vaja koolitada ning selleks vastavad võimalused leida. Kooli kaudu saab õppida ametit kas kutseõppe- või kõrgkoolitasandil. Koolis õpib 2000 õpilast, õpetajaid on 100. Õppida saab päevases õppes või iseseisvalt interneti teel. Väljaõppeks mõeldud klassid olid väga hästi sisustatud, nt meditsiiniõdede väljaõppeks oli sisustatud spetsiaalne palat. Keemiafüüsika klassis paiknes labor. Oli palju väikseid privaatseid ruume individuaalsemaks õppimiseks. Samuti teeb kool ära suure töö sisserännanute ühiskonda integreerimisel. Selleks on eraldi õpe Rootsi kultuuri ja keele suunal. Sotsiaaltoetusi maksab Rootsi riik ainult juhul, kui sisserännanu õpib. Meid võtsid vastu ja võõrustasid lisaks kooli rahvusvahelisele koordinaatorile Lennart Frändénile vabatahtlikud Bosniast, Kreekast ja Hispaaniast. Vastuvõtt oli sõbralik ja soe. Eestlastest ja eelmistest projektikohtumistest tuntud rumeenlastest ja itaallastest moodustus hea meeskond, kes eestlasi ja Eestit väga kõrgelt hindas. Nende mälestused Eestist ja Kuusalu Keskkooli lastest ja töötajatest olid väga soojad. Leiti, et Eesti on vägagi elamisväärne riik. Siinkohal anname edasi tervitused maikuus Eestit ja Kuusalu külastanutelt! Tunnustati eestlaste täpsust ja meie head koostöövõimet.

Loe pikemat reisikirja kooli blogist: www.opimeopirannates.blogspot.ee

“Reading the City” Hea mulje jättis Lidköpingu noortekeskus, mis asus endises suures suhkrutehase tööstushoones. Noortekeskusele kuulus muljetavaldav sise-skatepark oma erinevate radadega.

Koolis on samal ajal käimas kaks

Erasmus+

projekti.

koostöö-

Mõlema

raames

toimuvad nii õpetajate koolitused kui ka õpilasreisid.

Keskuses oli erinevate tegeluste alasid, näiteks arvutimängude ala, piljard, istealad ja alad, mis võimaldavad grupiti või üksi eralduda. Palju oli ruumides näha noorte enda kunsti ja käsitööd.

Veebruaris saab kolm õpetajat võimaluse

osaleda

Türgis

Istanbulis toimuval koolitusel “Reading the City”.

Noortekeskus on avatud pikalt 10-22 ja nädalavahetusel kuni 01-ni. Nädalavahetuse õhtuti on noortekeskuses noori üle saja ja nende jaoks on viis töötajat, osad neist vabatahtlikud. Head koostööd tehakse sotsiaaltöötajate ja politseiga. Suurepärase teadmise jättis linna suhtumine, et mõtekas on hoida noori tänavalt eemal, sest see maksab vähem kui hiljem tagajärgedega tegelemine. Meil on väga hea meel, et saime minna ja näha teise riigi s o t s i a a l j a haridussüsteemi. Oli tore näha erinevate riikide sarnasusi ja erisusi. Aitäh Kuusalu Keskkool!

See väga suursuguse ajalooga linn on ideaalne,

tutvumaks

linnakeskkonnaga

kui

õpiobjektiga. Ühe nädala jooksul tutvutakse pedagoogiliste meetoditega ja luuakse

praktilisi

materjale. saab

õppe-

Linnakeskkonda

käsitleda

õppeainete

mitmete

tundides

ning

ainetevahelise lõimumise hea näitena. Ajalugu,

kirjandus,

kunst,

geograafia - kõik need ja mitmed teised valdkonnad on esindatud ühes linnaruumis. Koolitusel tutvutakse ka uute infotehnoloogiliste

vahendite

kasutusvõimalustega

teema

käsitlemisel. Hea on tõdeda, et Eesti

koolides

kasutatakse

veebivahendeid ja app’e pea igapäevaselt, võrreldes mõne teise Euroopa riigiga. Meil on, mida teistele edasi õpetada!

Mis keeltes kõlavad need pühadesoovid? Pühadekaardid Erasmus+

Väärtuste

projekti raames

saatsid

Feliz Natal e Bom Ano Novo! God Jul og Godt Nytt År! Mutlu Yıllar! Buon Natale e Buon Capodanno!

partnerkoolid 2015. aasta

Merry Christmas and A happy New Year! Čestit Božić! Sretna nova godina! Frohe Weihnachten und ein gutes neues Jahr! Wesołych Świąt Bożego Narodzenia i Szczęśliwego Nowego Roku!

lõpus üksteisele jõulu- ja uusaastakaarte. Meie kooli saabus vahvaid isetehtud kaarte kuuest koolist. Nii

Islandi 13 jõulutrolli

mõnegi kaardi sisse oli kirjutatud kaardi

pikem autorist,

tekst tema

hobidest

tegemistest.

Põnev

oli

uudistada

erinevaid kunstistiile ning testida oma inglise keele oskust. Neid südamlikke kaarte saab taas vaadata ja imetleda

detsembrikuus

raamatukogus.

Islandi lapsed panevad 13 päeva enne jõule oma magamistoa aknale igal õhtul kinga. Igal õhtul külastab neid üks jõulutroll, kes jätab kinga sisse maiustusi, kingitusi või näiteks ka mädaneva kartuli. Kinga sisu oleneb sellest, kuidas laps end päeva jooksul on üleval pidanud. Igal trollil on oma kindel isikupära.

Stekkjarstaur (Lambakuudi Mats). Esimene Yule Lad tuleb linna 12. detsembril. Lambakuudi mats sai oma nime selle järgi, et ta armastab lambaid ahistada. Tema tunnusjooneks on äratuntavad jäigad puujalad. Giljagaur (Uhtoru Molu). Tema saabub 13. detsembril ning on tuntud selle poolest, et peidab end uhtorgudes, oodates võimalust hiilida lehmalauta ja piima varastada. Stúfur (Töntsakas). Teda kutsutakse Töntsakaks, sest ta on väga lühike. Peamiselt on Töntsakas tuntud selle poolest, et ta varastab panne ning sööb neilt pudemeid. Þvörusleikir (Lusikalakkuja). See kleepuvate sõrmedega troll varastab puidust lusikaid, et neid lakkuda. Ta on alatoitumise tõttu äärmiselt kõhnuke. Pottaskefill (Potikraapija). Potikraapija saabub linna 16. detsembril. Tema eesmärgiks on varastada pottidest toidujääke. Askasleikir (Kausilakkuja). Kausilakkuja peidab end voodi all, oodates, kuni keegi paneb maha oma kausi, mille ta siis varastab. Hurðaskellir (Uksepaugutaja). Uksepaugutajale meeldib paugutada uksi, eriti just öösiti. Skyrgámur (Skyri ahmija). Skyr on traditsiooniline Islandi piimatoode, mis sarnaneb jogurtile. Sellele trollile meeldib väga skyr. Bjúgnakrækir (Vorstinäppaja). Vorstinäppaja, nagu nimigi ütleb, näppab vorste, mis on suitsutamiseks välja riputatud. Gluggagægir (Aknapiiluja). See troll vaatab läbi akende ning püüab nii märgata asju, mida varastada. Gáttaþefur (Ukseaval Nuuskija). Sel trollil on kergesti äratuntav suur nina, millega ta nuusib, et tunda Laufabrauði-nimelise, traditsioonilise Islandi jõululeiva lõhna. Ketkrókur (Lihakonks). Lihakonks, nagu nimigi ütleb, kasutab oma konksu, et liha varastada. Kertasníkir (Küünlavarastaja). Küünlavarastaja saabub linna 24. detsembril. Ta jälitab lapsi, et varastada ning hiljem süüa nende küünlad. Allikad: National Museum of Island, BuzzFeed, The Reykjavik Grapevine, Iceland.is. Vaata ka: http://www.director.ee/karm-joulumuinasjutt-voi-halearmas-ninnu-nannu/

Õiged vastused: 7 lumehelvest.

Võõrkeeled: portugali, inglise, norra, horvaadi, türgi, saksa, itaalia, poola Kontaktid:

KUUSALU KESKKOOL

http://opimeopirannates.blogspot.com

Projektide koordinaator: Jana Tikerpuu Kaasava hariduse projekti meeskonna juht: Piret Kamber EVT Vabatahtliku mentor: Anu Ukkivi Korrektor: Sirje Päll, Kai Peterson (ingliskeelsed tekstid)