Jaapani ja Saksa vahetusõpilased Järvamaal 2

022/2023. õppeaastal tuli Jaapanist Eestisse vahetusaastale Miru, kes elab hetkel Türil, ja Saksamaalt Freya, kes elab Oisus. Mõlemad õpivad Türi Ühisgümnaasiumi 10. klassis. Nad on olnud siin 8 kuud ning räägivad meile oma kogemusest Eestis.

Kui kiiresti kohanesid uue eluga?

Miru: "Uue eluga kohanemine võttis kaua aega, kuna kultuur ja keel olid uued ning tundmatud. Eriti oli raskusi inglise keelega, kuna ma ei rääkinud seda väga hästi enne siia tulekut."

Freya: "Mul oli keeruline uude keskkonda sisse elada, üks suurimatest põhjustest oli keelebarjäär. Ajapikku siiski elasin sisse, ent selleks kulus mitu kuud."

Mida tuleb teha ja osata, et minna vahetusõpilaseks?

Miru: "Et minna vahetusõpilaseks, peab sul olema huvi ja austus riigi vastu, kuhu sa õppima ja elama asud."

Freya: "Kõige olulisemaks pean motivatsiooni, energiat ning huvi uue riigi, inimeste ja elustiili vastu. Samuti on vaja ka organiseerimisoskust, et vahetusaasta saaks reaalseks."

Kuidas on sinu suhted vahetusperega ja uute koolikaaslastega?

Miru: "Ma saan oma klassikaaslastega hästi läbi. Alguses võttis aega, enne kui ma õppisin suhtlema ilma närvi minemata."

Freya: "Minu suhe vahetusperega on väga lähedane, veedame palju aega koos, tehes erinevaid tegevusi. Tunnen end nendega nagu kodus ja olen selle üle väga tänulik. Koolikaaslastega nii lähedane kahjuks ei ole. Saan küll nendega hästi läbi ning suhtleme omavahel, kuid ei veeda väga palju aega koos."

Mis oli/on sinu jaoks keeruline ja häiris sind?

Miru: "Kõige keerulisem oli ja endiselt on minu jaoks keel, sest eesti keel on nii raske. Veel oli minu jaoks keeruline näiteks suhtlemine."

Freya: "Minu jaoks on keeruline see, et ma ei valda eesti keelt, kuigi väga tahaks. Ka koolis on selletõttu raske."

Mis on sinu kõige meeldejäävamad mälestused vahetusaastast?

Miru: "Kõige meeldejäävam mälestus on mul oravast, kes puu otsast alla ronis, kui ma kõndisin Türil, olles teel kooli. Jaapanis on sellise vaatepildi nägemine pea võimatu, sest oravad tavaliselt ei liigu tänavatel või parkides. Tavapäraselt võib neid leida metsast."

Freya: "Kõige meeldejäävam oli esimene kohtumine vahetusperega, see kui teretulnud ma olin esimesest sekundist. Mulle jääb ka meelde oma sünnipäev ning Eesti Vabariigi aastapäev, mil tundsin end osana Eesti rahvast."

Kas ja miks soovitad vahetusõpilaseks minemist ka teistele?

Miru: "Kui sa ise tahad minna vahetusõpilaseks, siis ma soovitan seda teha. Välismaal õppimine laiendab su silmaringi ja muudab su stereotüüpe. Kui sa aga ei ole huvitatud, siis ma ka ei soovitaks. Lihtsam on jääda oma kodumaale."

Freya: "Kindlasti soovitan, sest see on võimalus õppida väga palju enda kui ka teise riigi kultuuri kohta ja kogeda teistsugust eluviisi. Ei pea nii palju keskenduma koolile, vaid saab ka kogeda rohkem teisi elamusi. Kuigi ma ei ole leidnud väga palju eestlastest sõpru, sain lähedaseks teiste vahetusõpilastega ning arvan, et hakkan nendega ka edaspidi suhtlema."

Mis õpetussõnu annaksid õpilastele, kes vahetusaastale lähevad?

Miru: "Kindlasti on tähtis, et sul oleks enda arvamus. Kui sul on probleem oma vahetusperega ja sa ei oska ennast väljendada ega oma seisukohta edasi anda, siis sul pole võimalik ka seda probleemi lahendada."

Freya: "Suhtlus on võti ja julgustan rääkida oma probleemidest. Lõpuks tuleb kahetsus, et ei öelnud või ei teinud midagi, seega tuleb kinni haarata kõikvõimalikest võimalustest."