Page 1

01/14 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3, 22 EALi üldkogu koosolek lk 12 EALi uued liikmed lk 26 Arhitektuurivõistlused lk 27 EALi teated lk 28 Eesti Arhitektuurikeskuse teated lk 31 Teated seenioridele lk 32 Juubilarid lk 32

XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Vaba ruum” kalibreerimisprotsess Noblessneri kvartalis Tallinnas. Eesti ekspositsioon avatakse biennaalil 5. juunil 2014 kl 17 (kohaliku aja järgi). Foto: Johan Tali.


01/14 arh.

JUHTKIRI See kevad tõi arhitektide liidule taas uue esimehe. Seekord minu. Tänan teid usalduse eest valimistel! Liidu üldkogul valimiskõnes puudutasin kolme põhiteemat, millega tahaksin järgmisel kahel aastal süvendatult tegeleda. Nendeks on meie arhitektide tööpõllu avardamine nii riigisiseselt kui ka väljaspool Eestit ning meile lähimate loomeliitudega koostöö suurendamine. Laiemalt olen neid teemasid käsitlenud oma intervjuus Veronika Valgule 4. aprilli Sirbis ja mujalgi, seega kordama enam ei hakka. Plaanid tunduvad küllalt pragmaatilised. Kas loovus on jäänud nüüd tagaplaanile? Õnneks pole see võimalik! Loovus pesitseb meis endis, meie loomingus. Pragmaatiline saab olla vaid juhtimine. Liikmetest sõltub, milline on meie liit. Mida saab see tehtud, milline on selle kuvand avalikkuse ees. Liikmetest sõltub, millise kvaliteediga on meie näitused, kuraatorivõistlused ja ettepanekud seadusandjale. Tahan siinkohal tänada kõiki teid, kes te olete viitsinud tulla välja oma igapäevarutiinist ning löönud kaasa erinevates töögruppides, pakkudes välja ideid ettevõtmisteks ja aidates neid ideid seejärel ka ellu viia. Oleme avanud EALi kodulehel kuulutuste all üleskutse kõigile erinevates töölõikudes kaasategemiseks. Ära jää ootama, et ehk keegi taipab Sulle helistada ja isiklikult kutsuda – see siin ongi isiklik kutse just Sinule! Iga abiline on teretulnud. Panustame ju ühiseks hüvanguks. Mitmekesi tehes sujub töö kiiremini ja ei teki ka väsimust. Minu esimesed töönädalad on olnud töised. Koostatud on selle aasta tegevuskava, paika on saadud uue juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad, kohtutud on erinevate liitude juhtidega ning kolleegidega Soome Arhitektide Liidust (SAFA). Tegeleda on tulnud ka vähem meeldivate teemadega.

EALi uus esimees Indrek Allmann. Foto: EAL.

Kevad on käes, peatselt saabub suvi. Ärge siis unustage, et iga ületöötunni kohta vajame kolme tundi väljapuhkamiseks. Säravat loomingut! Indrek Allmann EALi esimees

Eesti Arhitektide Liit

Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004, SEB

EALi esimees on Indrek Allmann. EALi aseesimehed on Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog. Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7435, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand: tel 611 7433, kairi@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Kommunikatsioonispetsialist Tiina Shein: tel 611 7430, info@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot.

EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30.

Rg-kood: 80053223 Aadress: Lai 31, 10133 Tallinn Üldfaks: 611 7431 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

ARH. 1/2014. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus ja küljendus: Madis Katz


Eestseisuse koosolekud

m Eestseisus, käinud vahetult enne koosolekut Kultuurikatlas EALi võimalike ruumidega tutvumas, oli sinna kolimise suhtes endiselt hästi meelestatud. Ingrid Mald-Villandi seisukohast võib kolimise puhul näha EALi jaoks siiski mõningaid ohte. Näiteks ei ole seal laopinda, mis on võistlustööde hoiustamiseks hädavajalik. Eestseisus otsustas uurida, kas Eesti Arhitektuurimuuseumil on võimalik eraldada EALile laopinda. Minimaalne ruum peaks olema 30 m2, kuiv ja lihtsasti juurdepääsetav. Teise ajutise miinusena nimetas I. MaldVilland ehitustegevust Kultuurikatlas, mistõttu oleks töö sujuvaks tagamiseks oluline, et EALi ruumidesse oleks normaalne juurdepääs tagatud nii külalistele kui ka töötajatele ja transpordile. Reaalselt oleks võimalik sisse kolida 2014. a esimesel poolel, kui EAK on ruumidele saanud kasutusloa. Lõpliku kolimisotsuse jaoks peaksid renditingimused olema vastuvõetavad.

EAL 90

m Arhitektide kutse-eetika põhimõtete uue versiooni väljatöötamiseks moodustatud töögrupi liige K. Vellevoog tutvustas novembris valminud dokumendi põhimõtteid ja lähtekohti. 2013. aasta kevadest koos käinud töögrupi koostatud dokumendi aluseks on EALi üldkogul 26. märtsil 1999 vastu võetud ja EALi üldkogul 15. veebruaril 2002 redigeeritud arhitektide kutse-eetika normide dokument, samuti Soome Arhitektide Liidu (SAFA) ja Soome Arhitektuuribüroode Liidu (ATL) ning Saksa arhitektide kutseeetika normid. Dokumendi uus versioon tuleb kinnitamisele 2014. aasta EALi üldkogul. Enne seda peavad kõik EALi liikmed saama dokumendiga tutvuda. Eestseisuse ülesandeks jäi dokument põhjalikult läbi töötada. m Otsustati, et Ene Läkil koostamise lõppjärgus olev entsüklopeedia „EAL 90” antakse välja veebiväljaandena. Selle eeliseks paberväljaande ees on asjaolu, et seda saab jooksvalt täiendada.

Žürii

Kutse-eetika põhimõtete uus versioon Loomeliitude ja kultuuriministri kohtumine

Kultuurikatla ruumid

5. DETSEMBER 2013

m „Aasta betoonehitis 2013” konkursi žüriisse määrati EALi esindajana Raivo Kotov, kes andis selleks ka nõusoleku.

Õppereis 2014

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/14

3

m K. Rand tutvustas EALi liikmete pakutud 2014. aasta EALi õppereisi võimalikke sihtkohti: a) Mehhiko (mis eelmisel korral kalliduse tõttu kõrvale jäeti), b) Bodensee ümbruse piirkond (Austrias Vorarlberg, Saksamaal Baden-Württemberg, Šveitsis Thurgau ja St. Gallen) ning c) Lõuna-Aafrika Vabariik (Durban, UIA üritusega samal

ajal, augustis). Lõplik valik otsustati teha EALi liikmete seas korraldatava hääletuse teel. Enne on vajalik, et hääletajad teaksid, milliseks kujuneb iga reisi ligikaudne maksumus inimese kohta. m Eestseisus, vaadanud läbi Jaan Pordi EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

19. DETSEMBER 2013 m P. Pere andis ülevaate samal päeval toimunud loomeliitude esindajate ja uue kultuuriministri Urve Tiiduse kohtumisest. Seal arutati päevakajalisi teemasid ja lepiti kokku edasistes regulaarsetes kohtumistes loomeliitude ja Kultuuri Koja esindajatega. Kultuuriminister ütles, et loomeinimeste arvamus ja koostöö loomeliitudega on väga vajalik. Loomeliitude esindajad nimetasid järgmisi neid kõige enam puudutavaid ja riigi sekkumist vajavaid probleeme ja valdkondi: • autoriõiguse seadus; • valdkonna asjatundjate kaasatuse suurendamine kultuurivaldkonnas tegutsevate sihtasutuste nõukogudesse; • streigi keelustamine (streigi korraldamine peaks olema seadustatud); • arhitektuurivaldkonna tegevuskava koostamise taasalgatamine; • üldised loomeliitudele muret tekitavad küsimused. 18. detsembril toimus EALis EALi algatusel loomeliitude esindajate kokkusaamine eesmärgiga arutada loomeliitude edasist koostööd. Kokkutulnud pidasid vajalikuks hakata korraldama loomeliitude esindajate regulaarseid kokkusaamisi. Kultuuri Koja esindajad tegid ettepaneku kujundada Kultuuri Koda ümber nii, et selle tegevusse saaks kaasata kõiki loomeliite. Üldise seisukohana jäi kõlama, et luua tuleks puhtalt loomeliite ühendav organisatsioon, kuhu võiks kaasata ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Ühendus võiks koos käia kord kvartalis ja selle üks tulemus võiks olla kultuuriministriga kohtumisteks seisukohtade ettevalmistamine.


m Eestseisus, tutvunud Pärnusse aadressile Pikk 12 kavandatavale Rimi kaubandushoonele

m 2013. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiatele otsustati esitada pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kandideerima Veljo Kaasik tema eripärase loomingu ning visionäärse ja tulemusrikka tegevuse eest Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas. 2013. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva töö eest Viljandi Gümnaasiumi hoone projekteerimisel otsustati kandideerima esitada Salto ab OÜ arhitektid. See hoone on linnaehituslikult julge, ent moodne lahendus harmoneerub olemasoleva keskkonnaga. Siseruumide kujundus on samuti inspireeriv. m Vaadati läbi EALi liikme Avo Järve sooviavaldus astuda EAList välja põhikirja p 12 kohaselt seoses pensionilejäämisega ja asjaoluga, et tal puudub elukoha tõttu võimalus osaleda EALi töös.

UIA maailmakongressi BAUA ekspositsioon

m V. Tomiste tutvustas selle võistluse tingimusi, mis korraldatakse 2014. aasta augustis Durbanis peetavale UIA XXVI maailmakongressile saadetava Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) ühisekspositsiooni idee leidmiseks. EALi ja BAUA koostöös väljakuulutatud võistlusele tööde esitamise tähtaeg on 27. jaanuar 2014. Tulemused avalikustatakse 4. veebruaril. Ideevõistlus on avatud ja anonüümne. Sellel võivad osaleda Balti riikides tegutsevad arhitektid, disainerid ja nende valdkondade üliõpilased. Osalejatelt oodatakse kaheosalist võistlustööd. Esimene osa peab sisaldama ühisväljapaneku või installatsiooni kontseptsiooni ning teine külastajatele jagatava suveniiri ideed ja tootmislahendust. UIA maailmakongress peetakse Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis 3.–7. augustini 2014 ja selle teema on „Architecture Otherwhere”. Üritusel keskendutakse arhitektuuri arengule tänapäeva maailmas, kus kasvav elanike arv toob kaasa palju üleilmseid probleeme. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas luua mõistmist, et ainus tulevikutee on säästev areng.

Eesti Vabariigi kultuuripreemiad

4

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

lahenduse saamiseks ettevalmistamisel oleva arhitektuurivõistluse tingimustega, ei olnud nõus neid kooskõlastama. Et ala detailplaneering on veel kehtestamata ja eestseisusele teadaolevalt on planeeringu kohta esitatud rohkesti vastuväiteid, tuleks võistlus korraldada pärast detailplaneeringu kehtestamist. Eestseisuse arvates tuleks käsitada kavandatavat kaubanduskeskust hõlmavat ala (Ringi ja Aia tn ja politseimaja vaheline maa-ala ning Aida tn) tervikuna, st hoonestusvõistlus peaks hõlmama kogu ala. Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon ja Rimi esindaja Kaido Koch otsustati kutsuda 2014. aastal juhatuse koosolekule tutvustama kõnesolevat planeeringut ja kavandatavat võistlust.

Väljaastumine

m J. Skolimowski tõstatas arhitektide seas juba pikemat aega meelehärmi tekitanud ehituslubade väljastamise teema. Lisaks projektide menetlemise pikale ajale on menetlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA) väga närvesööv ja suhtlemine ametnikega keeruline. Sagedased on juhtumid, kus kohalikes omavalitsustes töötavad arhitektid kipuvad menetluse käigus sekkuma nende projektide arhitektuurilistesse lahendustesse. Arutelu eesmärk on soov rahumeelse arutelu teel välja selgitada, miks koostöö ei suju. Et menetlemine kulgeks valutumalt ja kiiremini, tegi Skolimowski ettepaneku töötada välja strateegia ning korraldada selleks TLPA osakonnajuhatajate ja EALi esindajate kokkusaamine. E. Mänd pidas seda vajalikuks ja oli nõus korraldamise enda peale võtma. Et kohtumine kujuneks tõhusaks ja seal saaks analüüsida reaalseid olukordi, oleks mõistlik rääkida probleemidest näidete varal. Ühe põhjusena, miks projektide menetlemine kipub venima, nimetas ta nn 20 päeva reeglist kinnipidamist. EALi esindajate sõnul on probleemiks ka see, et sageli vaatavad omavalitsustes projekte läbi ametnikud, kellel puudub arhitekti kvalifikatsioon. Olukorda, kus madalama kvalifikatsiooniga arhitektid vaatavad läbi kõrgema kvalifikatsiooniga arhitektide projekte (sh avaldavad arvamust arhitektuuriküsimustes), võib pidada absurdseks. E. Mänd tõdes probleemi ja Tallinnas võiks tema sõnul olla palgal mitu kvalifitseeritud arhitekti. Kui aga seada kvalifikatsiooni olemasolu üldnõudeks, tekib küsimus, kas praegune kvalifikatsioonisüsteem võimaldab kohalikus omavalitsuses töötanud või töötaval arhitektil üldse kutset taotleda. J. Skolimowski ettepanekut luua EALi liikmeist kolmeliikmeline komisjon, kellele võiks soovi korral suunata TLPA vaidlusalused projektid, ei kiitnud E. Mänd heaks. Nii tekitataks tema hinnangul vaid üks kooskõlastav organ juurde. EALi ja TLPA vahel sõlmitavas koostöölepingus on kirjas, et TLPA tellib vajaduse korral EALilt vaidlusalusele projektile eksperdianalüüsi eesmärgiga kontrollida linnaruumi kvaliteeti, mitte tegeleda juriidiliste küsimustega. Efektiivsuse huvides võiksid EALi esindajate arvates projektide läbivaatamisel koos käia erinevate ametkondade esindajad, st võiks moodustada komisjoni (nagu nt Kuressaares). Projektide menetlemist käsitlev kohtumine EALi esindajate ja TLPA osakonnajuhatajate vahel otsustati korraldada E. Männi juures 2014. aasta veebruaris.

Ehituslubade väljastamine Arhitektuurivõistluse kooskõlastanmine

01/14 arh.


ÜK Põhikiri Uue määruse eelnõu Arhitektuuripreemiad Liikmeks Kandidaadi esitamine Euroopas tehtav uuring Kohtumine kultuuriministriga

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/14

5

Liikmemaks on Järvel korrektselt tasutud. Eestseisus otsustas avalduse rahuldada.

5. Kitsaskohad ja probleemid Eesti arhitektuurihariduses.

16. JAANUAR 2014

Kultuuriminister jagas tõstatatud teemade edasise käsitlemise vajadust ja toetas juhatuse seisukohti.

m I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele EALi üldkogu koosolekul hääletamisele tulevaid EALi põhikirja muudatusi (vt üldkogu protokolli). Eestseisus kinnitas muudatused. m I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele EALi üldkogu koosoleku kava. m Taas arutati plaani korraldada Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate üleandmisel kevadel (nt märtsis) eraldi show koos sisearhitektide, kunstnike ja disaineritega. Üritus eeldab aga rahastust. Tiina Sheini ülesandeks tehti enne järgmiste sammude astumist uurida mõne analoogi (nt näitlejate ja sportlaste auhinnagala) põhjal, kui suure eelarvega sellise ürituse puhul arvestada. Show võimalikuks projektijuhiks pakuti Ü. Rajasaart. m Eestseisus, vaadanud läbi maastikuarhitektide Mirko Traksi, Karin Bachmanni ja Martin Alliku EALi liikmeks astumise avaldused, otsustas kõik kolm liikmeks vastu võtta. m Sihtasutus Archimedes on kuulutanud välja konkursi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu liikme kohale tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Kandidaate võivad esitada ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused ning registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ja üliõpilaskondade liidud. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda kuuluvad tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupp. Kandidaadi esitamise kirja tähtaeg on 2. veebruar. Eestseisus otsustas esitada kandideerima Ülar Margi, kes andis selleks ka nõusoleku. m 15. jaanuaril kohtusid EALi juhatuse liikmed Kultuuriministeeriumis kultuuriministri Urve Tiidusega. Käsitleti järgmisi teemasid. 1. Riigiarhitekti ametikoha loomise vajadus. 2. Arhitektuurivaldkonna tegevuskava koostamise alustamine. 3. Autoriõigus (peaks käsitlusalana olema Kultuuriministeeriumi haldusalas ja sellega peaks ministeerium püsivalt tegelema). 4. Kultuuriministeeriumi poolt arhitektuurivaldkonnale antava toetuse suurendamine. Loomeliitude baasrahastamine.

m Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teavitanud asjaosalisi sellest, et seoses läheneva „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse” jõustumisega vaadatakse üle ka MKMi määrus „Majandustegevuse registris ja ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu” (https:// www.riigiteataja.ee/akt/13362338). MKM saatis ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks uue määruse eelnõu ja üleminekutabeli majandustegevuse registris. I. Heinsoo oli seisukohal, et määruse eelnõu tabelist „Ehitusala tegevusalade alaliikide loetelu ning kutsenimetuste ja kutsetasemete nõude täpne jagunemine tegevusalade alaliikide kaupa” tuleks ehituse valdkonna kutsenimetuste ja kutsetasemete hulgast kustutada volitatud arhitekt IV. Seevastu volitatud arhitekt V nimetamine tabelis on põhjendatud, kuna selle kutsetunnistused on üleminekuperioodiks võrdsustatud volitatud arhitekti kutsetunnistusega 7. kutsetasemel ja tõendavad nende omajate pädevust tunnistusel märgitud kehtivusaja lõpuni. Eestseisus toetas I. Heinsoo seisukohta.

30. JAANUAR 2014 m Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis Euroopas tehtavast uuringust „Business Tendency Survey”, mida rahastab osaliselt Euroopa Komisjon ja Eestis ka Majandusja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu tulemusi kasutatakse majandusmudelites ja -prognoosides. Kõik Euroopa Liidu 28 liikmesriiki teevad uuringu sama metoodika järgi ning kõigi riikide eri sektorite tulemused kajastuvad koondtabelis. Ühegi uuringus osaleva firma andmeid ei avaldata. Andmeid ei koguta mitte käibe, palkade jm arvude kohta, vaid soovitakse saada infot turul valitsevate trendide kohta. Tulemused on huvitavad ainult siis, kui võimalikult paljud sektori firmad uuringuga liituvad. Arhitektide poole pöörduti seepärast, et projekteerimisfirmad ja arhitektuuribürood saavad anda infot kinnisvaraturu arengu kohta. Vastama peab igal kuul ja uue kuu alguses tuleb tagasiside eelmise kuu kohta. Küsimused on lihtsad, vastamine ei võta palju aega. Küsitluses osalevate firmade valimi aluseks on võetud Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse arengu uuringus osalenud. Josing küsis, kas inseneribü-


roosid võiks käsitleda koos arhitektidega. Eestseisus leidis, et see moonutaks arhitektide jaoks tulemusi ja neid tuleks vaadelda eraldi. Eestseisus võttis info teadmiseks. Josing lubas, et kui süsteem hakkab tööle, teeb ta arhitektidele tutvustuse ja näitab ka teiste sektorite tulemusi. EALi jäeti näidismaterjalid teiste sektorite tulemustega.

Ilmar Heinsoo tegi ettepaneku, et tulevikus võiksid liikmeks astuda soovijad esitada oma portfoolio digitaalselt, nagu seda teevad kutse taotlejad. Nii saaksid kõik eestseisuse liikmed juba enne koosolekut materjalidega tutvuda.

m Ingrid Mald-Villand tutvustas 27. veebruaril toimuva EALi üldkogu koosoleku kava. See otsustati kinnitada.

m 2014. aasta augustis Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) XXVI maailmakongressil Durbanis eksponeeritavale BAUA ühisekspositsioonile lahenduse saamiseks korraldatud võistluse võitja Mark Grimitliht tutvustas oma tööd „Dots”. Kolmel päeval eksponeeritav ekspositsioon on igal hetkel erinev tänu külastajatele, kes valgele seinale märgitud täppide abil ning neid joontega ühendades joonistavad Eesti, Läti ja Leedu nüüdisaegseid maju. Ekspositsiooniga kaasnevaks meeneks on väike raamat, mis on sarnaselt ekspositsioonile täis täpilisi lehti.

m T. Paaver andis ülevaate Eesti Kunstiakadeemia (Kotzebue 1, Tallinn) kinnistu võistlusest. Selle tingimusi tutvustab ta 13. veebruari eestseisuse koosolekul. Žürii liikmed on varasema kokkuleppe kohaselt T. Tammis, A. Ojari (EKA), üks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja (arhitekt), neli mittearhitekti (kaks EKAst, üks Riigi Kinnisvara ASist, üks Haridus- ja Teadusministeeriumist) ning kaks EALi arhitekti. Eestseisuse liikmed pakkusid EALi esindajateks Jüri Okast, Jaak Huimerinda ja Siiri Vallnerit. Paaver teatas, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) soovib teada eestseisuse arvamust, keda määrata žürii esimeheks. Eestseisus pakkus välja Toomas Tammise kui kooli esindaja. Arutati, kas võistlusülesande koostaja võib olla žürii sekretär. RKAS ei taha palgata eraldi sekretäri. Leiti, et T. Paaver saaks sekretäri rollis žüriile võistlustingimusi paremini selgitada ja võib selle rolli võtta. T. Paaver rääkis ka vajadusest teha võistlustöödele insener-tehniline ekspertiis, mis hindaks nende teostatavust. RKAS tahab selleks leida ettevõtte, märkides võistluseeskirjas üksnes ettevõtte nime. Tavaliselt on ekspertiisi teinud eraisik, mitte firma. Leiti, et RKAS võib märkida ettevõtte, kui tagatakse, et ettevõttega seotud inimesed ja nende lähisugulased ei osale võistlusel. m Eestseisus, vaadanud läbi Johan Tali ja Siim Tuksami EALi liikmeks astumise avaldused, otsustas nad liikmeks vastu võtta.

Kuraatorinäitus ÜK BAUA ekspositsiooni võitja EKA kinnistu võistlus Teenetemedalid EKA uue õppehoone ideekonkurss

m 2013. a teenetemedalid otsustati anda järgmistele isikutele (vt üldkogu protokolli).

m EKA uue õppehoone ideekonkursi tingimuste koostaja T. Paaver tutvustas ideekonkursi tingimusi. Tutvustusel ja sellele järgneval arutelul osales ka EKA projekti Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) poolne projektijuht Ivar Piirsalu. Ideekonkursi ülesande koostaja T. Paaveri sõnul on objekt osutunud tavalisest keerukamaks ja lähtematerjalid puudulikuks, mistõttu on võistlusülesande koostamise aeg mõnevõrra pikenenud. Peaeesmärk on korraldada kvaliteetse alusmaterjaliga võistlus. Ümbritseva ala eeldatav liiklusskeem, millega laiendatakse jalakäijate ruumi, on Tallinna Transpordiametiga kooskõlastatud. Võistluse käigus tuleb T. Paaveri sõnul säilivad hooneosad siduda uute hooneosadega tervikuks, mille jaoks on vajalik võimalikult põhjalik alusmaterjal. Oodatakse konstruktsiooni ekspertiisi, muinsuskaitse eritingimusi ja vigadeta mõõdistusi. EKA projekti RKASi-poolse projektijuhi Ivar Piirsalu sõnul jääb olemasolevale hoonele täpse ja lõpliku ülesmõõdistuse tegemine selle projekteerija ülesandeks, kes osutub võistluse võitjaks, kuid võistluse korraldamiseks piisavad alused on juba tellitud. Olemasoleva hoone netopindala on u 14 000 m2, ruumiprogramm on 11 500 m2 ja võistlusülesande koostajal ei ole lubatud seda muuta. Kogumahu vähendamine kinnistul ei ole tulevikku vaadates mõistlik, mistõttu peavad võistlejad tõenäoliselt kavandama hoonest eraldiseisva reservpinna (2000–3000 m2). Võistlusülesanne valmib lähinädalatel. Eestseisus tutvus võistluseeskirjaga ja sellega kaasasoleva hankelepingu projektiga ning tegi järgmised ettepanekud.

Liikmed

m Ingrid Aasoja tutvustas EALi 2014. aasta kuraatorinäituse võistlustingimusi, mis on põhimõtteliselt samad nagu eelmisel korral. Erinevus: kuraator ei pea olema EALi liige, kuid osalejad peavad olema. V. Tomiste tegi ettepaneku, et žüriis võiks olla kaks kohta EALi uuele juhatusele, kindlasti koht uuele esimehele. M. Mutso leidis, et ka eelmise aasta kuraator peaks žüriis olema. Tähtis on, et uus juhtkond veaks projekti kuni 2014. a oktoobrini. Eestseisus otsustas žüriisse määrata EALi uue esimehe ja eelmise aasta kuraatori.

13. VEEBRUAR 2014

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/14 arh.


arh. 01/14

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

1) Vaadata üle lepingu p 11 autoriõiguse kohta ja viia see kooskõlla hea tavaga. 2) Projekteerimise hind 65 eurot m2 peab jääma kehtima ka hoone pindala suurenemise korral, mistõttu koguhind 750 000 eurot peab vastavalt kasvama.

Kohtuhoone ideekonkurss

m Eestseisus, tutvunud Tallinna Lubja 4 kavandatava kohtuhoone arhitektuurse ideekonkursi tingimustega ja nendega kaasasoleva hankelepingu projektiga, ei olnud nõus hankelepingu projekti autoriõigusi ja litsentsi üleandmist käsitlevate punktide sõnastusega. Nende ümbersõnastamise järel on EAL nõus ideekonkursi tingimused ja tingimustega kaasasoleva hankelepingu kooskõlastama. EAList ideekonkursi žüriisse määratavad esindajad valitakse koosoleku järel meili teel. Mõlemad osapooled on valmis ideekonkursi tingimuste kooskõlastamise nimel vajaduse korral lähiajal kokku saama.

Ülemiste ühisterminali ideekonkurss Arvo Pärdi keskuse teise etapi tingimused

Kui tingimuste ja hankelepingu projekti tekstis korrigeeritakse probleemsed punktid, mida EAL nimetas, on eestseisus nõus need dokumendid kooskõlastama. EAList žüriisse määratavad esindajad valitakse koosoleku järel meili teel. Mõlemad osapooled on valmis EKA uue õppehoone ideekonkursi tingimuste kooskõlastamise nimel lähiajal kokku saama.

m Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi tingimuste koostaja Margus Maiste tutvustas võistlusülesannet. Selle eesmärk on leida parim arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus terminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi (linnapargi) ja tervikliku liikluslahendusega ning mahuline ettepanek võistlusalale planeeritavatele hoonetele. Reisiterminali on planeeritud Rail Balticu raudtee lõppjaam ja Tallinna ühisterminal. Võistlus peab andma etapiliselt elluviidava arhitektuurse lahenduse. Žürii kirjalikul ettepanekul on võistluse korraldajal õigus võtta linnapargi projekteerimise aluseks esimese preemia töö asemel teise või kolmanda preemia saanud töö lahendused. Hankemenetluse käigus sõlmitava projekteerimistööde töövõtulepingu eeldatav maksimaalne maksumus on 120 eurot netopinna ruutmeetri kohta, mis sisaldab kõiki vajalikke eeltöid (mh geodeesia, geoloogia) ning projekteerimist mahus (arhitektuur, sisearhitektuur, ehituskonstruktsioonid, maastikuarhitektuur) tööprojektini ning eriosi põhiprojektini, autorijärelevalvet kõigis osades. Eestseisusel, tutvunud hankelepinguga, ei olnud selle autoriõigusi käsitlevate punktide suhtes pretensioone. Preemiafondi peeti liiga väikeseks, sest

7

isegi teise koha preemia ei kata võistlustöö esitamise kulusid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Tallinna Linnavalitsusele otsustati teha ettepanek leida preemiafondi suurendamiseks lisaraha. Praegu on tingimustest puudu ka nõue võistlejatelt nõutava kvalifikatsiooni kohta. Koosolekul osalenud Rail Balticu projekti MKMipoolse projektijuhi Andres Lindemanni sõnul hõlmab ideekonkurss suuremahulisi objekte, sh linnaparki, ja raudteeterminal moodustab sellest vaid ühe osa. Kui välja arvata raudteeterminal, mille suhtes on kahtlemata riigil konkreetne huvi, on ideekonkurss linnakeskne: nii linnapargi, bussiterminali kui ka ärikompleksi kavandamises peegelduvad linna huvid. Seetõttu läks ideekonkursi korraldamine riigilt üle Tallinna linnale ja preemiafondi suuruse määras linn. Ülar Mark mainis, et kõikide arhitektuurivõistluste lähteülesandes peaks olema võistlustingimustega võistlejatele ette antud konkreetset võistlusala ümbritseva ala 3D visualiseering. Selles peaksid kajastuma ka objektid, mis on alale kavandatud, kuid mida veel olemas ei ole. Eestseisus kiitis ettepaneku heaks. Arutati küsimust, miks ei võiks Rail Balticu sõlmjaama kavandada Balti jaamast. Rail Balticu detailplaneeringu koostaja Jaanus Aaviku (Hendrikson & Ko) sõnul oleks see igati sobiv, kuid Lasnamäe kehtivas detailplaneeringus, tööstusalade menetletavas detailplaneeringus ja Eesti üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” on sõlmjaamaks just Ülemiste. Balti jaama sõlmjaamaks kujundamise investeering oleks ebaotstarbekas ja projekt tehniliselt keerukas. Tallinnast märksa suurema linna puhul võiks selline investeering kõne alla tulla. Kui Rail Balticu trassikoridor siiski Ülemiste detailplaneeringut ei toeta, tulevad arutluse alla teised asukohavariandid. m Ra Luhse tutvustas Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse teise etapi tingimusi. Tingimuste teksti koostanud Veljo Kaasik kutsus ruumiprogrammi koostama AB Luhse & Tuhal arhitektid. Detailplaneeringu koostamine võistlusalale on algatatud. Keskuse ruumiprogramm on väga spetsiifiline, ruumid on nt erineva kõrgusega. Võistlustingimustega kaasneb geodeetiline alusplaan, kus on muu hulgas peal kõik alal kasvavad puud. Arutati, kas kavandatava keskusehoone ja selle lähiümbruse maketi esitamise kohustus võistluse teises etapis on põhjendatud ja kas see nõue tuleks tingimustesse sisse kirjutada. Tõdeti, et see on vajalik. Eestseisus kiitis arhitektuurivõistluse teise etapi tingimused heaks. Teise etappi osutus valituks 20 võistlejat.


Peeter Pere: arhitektuuripoliitika, sh riigiarhitekt, arhitektuurikoda, loomeliitudega suhtlus, välissuhtlus, kontori töö Viimaste aastate peateema on olnud riigiarhitekt. Juhatus võttis asja tõsiselt, sai kulutatud ministeeriumide uksi, kahel korral jõudsime isegi ministrite kabinetti ja tundus juba, et läheneb võidukas finaal. EAL jäi lootma, et ministrid täidavad vestlustes antud lubadusi. Siis aga kõik takerdus, sattusime erakondade purelemise vahele. Kultuuriministri vahetumine ei tulnud kasuks, Lang oli jõuline mootor, kes teemat vedas – Tiidus on jätnud selle justkui kellegi teise hooleks. Peaminister Ansip meid jutule ei võtnud, kuigi tema kantselei juhataja lubas teha kõik, mis võimalik. Ehk suudavad uus esimees ja uus juhatus uue energiaga midagi ära teha. Praeguse ettekujutuse kohaselt maanduks riigiarhitekt kõige tõenäolisemalt regionaalministri juurde. Kultuurikoja suurkogul leidsime endale uue toetaja, kes lubas meie teema Riigikogus ettepanekuks vormistada. Loodame parimat. Välissuhtlus on olnud nõrk, me ei käi palju külas. Raha, võib-olla ka tahtmist, on selleks napilt. Osalenud oleme EANi, EFAPi, BAUA üritustel. Soovisime algatada arhitektuuripoliitika ja kultuuripoliitika konverentsi, pöördusime selleks lähiriikide arhitektide liitude poole. Vastuse saime ainult Lätist ja Soomest. Arhitektuurikojas toimub info ja mõtete vahetus. Kahjuks ei tule maastikuarhitektid alati kaasa, aga planeerijad ei tule üldse kaasa – see väljendus eriti teravalt riigiarhitekti teemas. Suhtluses loomeliitudega on esil olnud Langi temaatika ja Sirbi temaatika. Oleme esindatud Kultuuri Kojas ja lisaks toimuvad loomeliitude kohtumised, mis osaliselt kattub Kultuuri Koja tegevusega. Kultuuri Koda tuleb kokku 21. veebruaril, arutusele võetakse põhikirja muudatus, mille järgi koja juhatusse hakkaksid kuuluma loomeliitude juhid. Nüüdsest on loomeliitudel koos Kultuuri Kojaga võimalus iga kuu viimasel kolmapäeval kokku saada kultuuriministri juures.

Kalle Vellevoog: eetikanormide töögrupp, hariduse temaatika, ekspertiisid, EAK, „Eesti Vabariik 100” projekt Hariduses on kõige olulisem eelmisel suvel sõlmitud EALi, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) koostööleping, mis lahendas vahepeal õhus olnud pinged. Koostöö on selgetel alustel. TTK lõpetajad saavad sujuvalt minna EKA

magistrantuuri, võtta selleks juba EKAs tasandusloenguid, mille eest koguvad ka punkte. TTK lõpetajatele on EKA magistrantuuris ette nähtud kindel arv kohti. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektiõppega seoses Haridus- ja Teadusministeeriumile edastatud EALi seisukoht, mis sisaldas ka Eesti Konjunktuuriinistituudi uuringule tuginevaid andmeid, seal tähelepanu ei leidnud. Ilmselt oli TTÜs arhitektiõppe avamine n-ö poliitiline otsus. Eetikanormide töögrupp käis koos kümme korda, töö tulemusena valmisid arhitekti kutse-eetika põhimõtted, mis on liidu liikmetele tutvumiseks saadetud. Tagasiside tuli aukohtu endiselt esimehelt Riina Raigilt, töögrupp koguneb esmaspäeval neid ettepanekuid arutama. Uued normid loodame vastu võtta EALi üldkogul 27.veebruaril. Oluliseks pean arhitektuurikoja loomist, see kaasab kogu valdkonda. Koja liikmete koostöös koostasime kultuuripoliitikale arhitektuuripoliitika kavandi, millest dokumendi lõppversiooni läks sisse väga nadi variant. Tuleks luua valdkonna ühine tegevuskava ja sinna sisse suruda need punktid, mis kultuuripoliitikast välja jäid. Eesti Arhitektuurikeskuses on probleeme olnud palju, kuid uute ruumide valmimisega on keskus justkui selgemasse vette ujunud. Vahepealsed eksistentsiaalsed probleemid tunduvad lahenenud olevat. Kui EASi uues taotlusvoorus antakse keskusele positiivne vastus, saab jätkata sisuliste tegevustega. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tehtud arhitektuurifilmid lähevad üles veebi ja neid hakkab lisanduma igal aastal. Uus teema on „Eesti Vabariik 100”. Teema „Avalik ruum Eesti linnades” esitasime ühel arhitektuurikoja koosolekul ja see on edastatud EALi ideena Riigikantseleile (vastuseks küsimusele, kuidas tähistada riigi 100 aasta juubelit). EAL on projekti elluviimiseks pidanud nõu EASiga ja saanud kinnituse, et EASil on toetusmeetmed linnaruumi jaoks olemas. Oleme rääkinud Eesti suuremate linnade arhitektidega ja koostanud esmase nimekirja korrastamist vajavatest avalikest ruumidest (peatänavad, keskväljakud jne), millele oleks võimalik korraldada arhitektuurikonkursid ja need aastaks 2018 valmis ehitada. Tagasiside kohalikelt omavalitsustelt on olnud väga positiivne. Lisaks on algatamisel arhitektuurisaade, mis sel aastal ETVlt ilmselt raha ei saa, kuid aprillis tuleb siiski esimene osa. 30-minutiline saade võiks eetris olla kord kuus ja teha arhitektuuri huvitavaks tavavaatajale. Lõpetuseks arhitektuuriauhindadest. Võiksime nende üleandmise viia välja Eesti Kultuurkapitali üldisest auhindade jagamisest. Selle tseremoonia teleülekandes näidatakse ainult peapreemiad, kuid väiksemate preemiate saajad pressi ei jõua. Kas siduda auhindade üleandmine arhitektuurisaatega? Põhiprobleem on muidugi rahastamine.

8

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

m EALi juhatuse liikmed andsid ülevaate oma kureeritud valdkondade tegevusest ajavahemikus 2012–2013.

Juhatuse liikmete ülevaade enda valdkondadest

01/14 arh.


Juhatuse liikmete ülevaade enda valdkondadest

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/14 Jaak Huimerind: autoriõiguste töögrupp, arhitektuurivõistluste ja riigihangete töögrupp Autoriõiguste töögrupiga osaleme autoriõiguste kodifitseerimise töögrupis, mida Justiitsministeeriumis veab Aleksei Kelli. Veebruari alguses sai valmis eelnõu uus versioon. On tehtud kindel otsus, et intellektuaalomandit ja autoriõigust käsitletakse eraldi. Räägime ainult autoriõiguse osast. Miks ikkagi kodifitseerimist tehakse? Väidetavalt on eesmärk luua innovatsiooni ja majanduskasvu toetav nüüdisaegne euroõigusega ühilduv normistik. Põhilised teemad praegu. 1. Uue seaduse § 11 – siin on uus autoripoolse nõusoleku instituudi sissetoomine punkti 3, mis võimaldab isiklike õiguste teatud üleandmist, aga mitte seni kehtinud litsentsimist, mis on seaduse koostajate arvates õigustühine. 2. Uue seaduse § 12, autori isiklikud õigused – uus seadus piirab neid, õigus teose puutumatusele ja õigus teose lisadele on välja jäetud (vana seaduse § 12 lg 1 p-d 3 ja 4). Meile väidetakse, et varaliste õiguste all olev töötlemine katab eelnimetatud õigused. Miks need isiklike õiguste alt välja võeti, on küsimus A. Kellile, kuid olen nii aru saanud, et juhise need kõrvaldada andis Justiitsministeeriumi juures tegutsev kodifitseerimiskomisjon. 3. Uue seaduse varaliste õiguste § 13 p-s 4 töötlemisõigus – uus tekst, mis vanas seaduses puudub. See katab kindlasti ka arhitektuurilise tegevuse. Hea on töötlemisõiguse sisu (§ 19 p 3) – nõue näidata ära algteose autori nimi. Seetõttu peame olema tulevikus väga ettevaatlikud varaliste õiguste müügiga. Praegustes lepingutes müüme varalised õigused üldjuhul maha tervikuna. Kui aga lisandub töötlemisõigus, tuleks see müümata jätta, kuna lepingu sõlmimise ajal on väga raske ennustada tuleviku vajadusi ja toiminguid. Ilmselt tuleb teha meil ettepanek uue paragrahvi lisamiseks, kus määratletakse teose muutmise menetlus ja sellega seotud õigused. Arhitektuurse tegevuse põhiolemuse kajastus uue seaduses tekstis üldiselt puudub – tekst on pühendatud eelkõige audiovisuaalsele kunstile ja heliloomingu harudele. EALi ettepanekuid pole arvesse võetud. Oleme üsna viletsas seisus, kuigi meie töögruppi on kaasatud jurist Eeva Mägi ja oleme kõikidel koosolekutel osalenud. Riigihangete kohta on vastu võetud uus Euroopa riigihangete direktiiv. Mida see muudab? Direktiiv on 591 lehekülge pikk, aga teksti ees on lühike seletuskiri, mida alljärgnevalt tutvustangi. Käsitlen ainult punkte, mis puudutavad arhitekte. • Punkt 7 – lihtsam pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise protsess. Kasutatakse rohkem pakkujate endi kinnitusi. Ainult edukas pakkuja peab oma staatuse tõendamiseks esitama mitmesugused sertifikaadid ja dokumendid.

9

• Punkt 8, suurem läbirääkimisvabadus – läbirääkimistega menetlustele kehtinud piiranguid on leevendatud, nii et see menetlus on nüüd kasutatav kõigi vajaduste jaoks, mis ulatuvad kaugemale kui standardtoodete ja -teenuste ostmine. • Punkt 9 on väga oluline – varasemate lepingute ebakvaliteetne täitmine on selgesõnaliselt lubatud kriteerium pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Kuidas see seadusse sisse kirjutatakse, on omaette küsimus. • Punkt 16 – õiguslik selgus selles, et ostjad võivad võitjate valimisel arvesse võtta füüsiliste isikute vastavaid oskusi ja kogemusi, kui see on asjakohane (nt konsultantide, juristide, arhitektide jt puhul). • Punkt 20 – hankijatel soovitatakse lepingud osadeks jagada, et soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist, kuid jäetakse siiski vabadus seda vajaduse korral mitte teha. Ka osadeks jaotatud riigihangete puhul tuleb lähtuda menetlusreeglite valikul kõikide osade hankelepingute eeldatava maksumuse summast. • Punkt 21 – uued reeglid soovitavad ja võimaldavad hankijate-pakkujate vahelisi turu-eelkonsultatsioone, mis peaksid soodustama paremate spetsifikatsioonide koostamist, paremate tulemuste saavutamist ja lühemaid hankeperioode. • Punkt 22 – kehtestatud on käibepiir, et soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist riigihangetel. Hankijad ei saa enam seada ettevõtte käibe nõuet kõrgemaks kui kahekordne lepinguväärtus. • Punkt 23 – kehtestatud on uus menetlus: innovatsioonipartnerlus. Selle eesmärk on võimaldada otsida uuenduslikumaid ideid. Sisuliselt esitab pakkuja pakkumuse, astumaks avaliku sektori hankijaga partnerlusse, et töötada välja uus toode või teenus. • Punkt 24 – eduka pakkuja valimisel saab arvesse võtta kogu elutsükli kulusid. See võiks soodustada kestlikumate ja/või parema väärtusega hanketulemuste saavutamist, mis võivad pikas plaanis raha kokku hoida, kuid nõuda suuremat alginvesteeringut. Direktiiv jätab ELi liikmesriikidele suure vabaduse valida, mida ja kuidas oma seaduses sõnastada ja teha. Uus Eesti seadus peab paari aasta jooksul valmima. Hinnakriteeriumi versus majanduslikult soodsaima kriteeriumi rakendamise korra võib otsustada Rahandusministeerium ise uue seaduse raames. Seda teemat peaksime käsitlema koos Eesti Projektbüroode Liidu, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Arhitektuurikeskusega ning igal juhul esitama oma selged ettepanekud. Samuti on seadusandja otsustada alltöövõtjate kasutamisega seotud teemad. Riigil on õigus kirjutada seadusse alltöövõtjatele otse maksmise klausel. See tooks kaasa tervikhinna väga läbipaistvaks muutumise, mis sageli pole aga peatöövõtja huvides.


Kutsekvalifikatsioon on tehtud töö kõige väärtuslikum osa, sest kvalifikatsioonide väljastamine on märgatavalt korrigeerinud tööturgu. See on olnud suur meeskonnatöö eesotsas Ilmar Heinsooga. Kutsetunnistus on väljastatud 219 arhitektile, 69 neist on selle saanud uue, 8-tasemelise korra järgi. Valdav osa uue süsteemi järgi välja antud tunnistusi on 7. tasemel (jaguneb omakorda volitatud ja diplomeeritud arhitekt). Soovitan 8. taseme osakaalu suurendada ja kutsun kõiki taotlust julgemalt sisse andma, sest 8. tase annab lähitulevikus suure edumaa. Margit Mutso: võiks kaaluda võimalust, et arhitekt annab taotluse sisse, aga komisjon otsustab antava taseme vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Näiteks juhul, kui inimene on esitanud taotluse 7. taseme kutse saamiseks, võib komisjon olla veendunud, et anda tuleks 8. taseme kutse. Planeerimisseadus on algatatud riigikogus jaanuaris. Praegu on veel võimalik esitada ettepanekuid muudatuste ja täpsustuste tegemiseks. EALi ehitus- ja planeerimisseaduse töögrupp on teinud kirjalikud ettepanekud keskkonna parandamise nimel. Neist kaks ettepanekut neist on jõudnud arvamuste tabelisse. 1. Üleriigilise planeeringu koostamise (§ 15) ja riigi nõustamise õigus planeerimisotsuste tegemisel (§ 9) on antud Siseministeeriumile. EAL on jätkuvalt seisukohal, et haldusala määramine üksnes ministeeriumi tasandil on seaduses liialt üldine ja ebaisiklik, et tagada riigi alaline, pidev, jätkusuutlik ja tõhus kohalolu kõigi nende riiki puudutavate planeerimisotsuste tegemise juures, mis on seotud ruumilise elukeskkonna kvaliteediga. Samuti ei ole võimalik seda tagada või asendada juhendmaterjalidega (§ 9), mis kindlasti ei suuda katta kõikvõimalikke ette tulevaid olukordi ning mis võivad valmida ja tõenäoliselt ka valmivad siis, kui otsustamise aktuaalsus on aegunud. Seetõttu on EAL seisukohal, et planeerimisseadusesse on hädavajalik sisse viia riigiarhitekti institutsiooni põhimõte. Riigiarhitekt suudaks täita tühimiku riigikorralduses EALi varem tehtud ettepanekute kohaselt. Kommentaar: kui Siseministeerium peab vajalikuks oma töökorraldust muuta ja riigiarhitekti ametikoha ette näha, siis seda on võimalik teha töökorraldusaktidega. Seaduse tasemel ei ole vaja reguleerida Siseministeeriumi ametikohti. Tõnu Laigu lisamärkus: riigiarhitektiteemaline töö on tehtud suure aja- ja finantskuluga ning Jüri Raidla abiga. 2. § 8 alusel on ette nähtud uue planeeringute infosüsteemi loomine ja vastutavaks töötlejaks on

määratud Siseministeerium. EAL on seisukohal, et üksnes uue planeeringute infosüsteemi loomine ilma selle sidumiseta juba olemasoleva Eesti maa infosüsteemiga on käesoleva seaduse eelnõus poolik lahendus. EAL teeb ettepaneku paragrahvi 8 laiendada. Kommentaar: märkus edastatud Siseministeeriumile alamaktide koostamiseks. Liidestamine teiste riigi infosüsteemi kuuluvate registritega reguleeritakse üldjuhul andmekogu põhimääruses. Planeerimisseaduse uus variant ei ole iseenesest halb, küll aga võiks olla lisatud asjatundlikkuse ja pädevuse printsiibid, mis on olemas ehitusseadustikus. Ehitusseadustik on algatatud Riigikogus jaanuaris. Praegu on veel võimalik esitada ettepanekuid muudatuste ja täpsustuste tegemiseks. Kutseseadus on saavutamas oma jõudu. EALi ehitus- ja planeerimisseaduse töögrupp tegi omaniku- ja autorijärelevalve kohta ettepaneku, et projekteerija järelevalve peab olema määratud seadusega kohustuslikuks osaks projekteerimise ja ehitamise protsessis, ning ettepanekule vastati „Mitte arvestatud”. Samamoodi vastati ettepanekule lisada hoone üleandmise-vastuvõtmise aktile arhitekti allkirja koht. Marika Lõokese küsimusele nende vastuste kohta vastas Tõnu Laigu, et probleem võib olla Eesti seadusloome filosoofias, mis on põimunud korruptsiooni ja tsunftidega. Marika Lõokese sõnul võiks ehitisregistris olla märgitud ka hoonete autorid. Tõnu Laigu teatas, et EAL on sellekohase ettepaneku esitanud, aga seda ei ole arvestatud. Panus kultuuripoliitika arengusuundade koostamisse oli kasulik ettevõtmine, sest sõnastati arhitektuurivaldkonna tähtsaimad teemad. Kultuuriministeerium annab raha vaid arenduskeskusele, kuid mis see on? Tekst koostati jaanuaris 2012, peale seda kustutati EALi ettepanekud suures osas. Eile võeti kultuuripoliitika arengusuunad Riigikogus vastu ja jätkutegevusena tuleks koostada tegevuskava. Kalle Vellevoog: Kultuuriministeeriumis toimus eile kohtumine, teemaks loomeraha jagunemine aastail 2015–2012 (20 miljonit eurot). Kohtumisel osales kümneid arenduskeskuseid, millest võib eeldada, et dubleerivaid tegevusi on suures mahus. Arenduskeskusest on saanud justkui omaette ettevõtlusvorm. Raul Oreškin (Kultuuriministeerium) tutvustas lähiaja plaane. Raul Järg: raha jagamine sel perioodil seotakse ettevõtluse ja ekspordiga. Arenduskeskusi on u 15, nende kaudu jagatakse raha laiali. Tegevuste kokkupanemine, millesse EALi meelest oleks otstarbekas investeerida, peaks saama uue eestseisuse olulisimaks teemaks. Juuniks 2014 peaks olema see teave olemas. Kindel ette teada olev otsus on, et ei toetata ehitust, küll aga põhivara soetamist (näiteks 3D-printer). Ka turu paranda-

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Tõnu Laigu: ehitus- ja planeerimisseaduse töögrupp, energiatõhususe töögrupp, kutsekvalifikatsioon, Kultuurikoda

Juhatuse liikmete ülevaade enda valdkondadest

01/14 arh.


Juhatuse liikmete ülevaade enda valdkondadest Kontoris ettevalmistamisel Majandusaasta tulem 2013 kommunikatsioon ja edasine tegevuskava Kolimine Kultuurikatlasse Liikmeks

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/14

11

mise meetmed on selle meetme alt rahastatavad. Kalle Vellevoog: Eksporditoetus võib ELi vaatevinklist osutuda ebaseaduslikuks. Arhitektuurikoda: 2013. aasta detsembri alguses allkirjastati koja seltsinguleping. Energiatõhususe teema oli alguses nii kuum, et tekkis vaidlus, kes sellega tegelemise õiguse endale saab. Nüüdseks on see muutunud elu loomulikuks osaks ja muutub aina ebaolulisemaks, kuigi on Euroopas kuum teema. Selles valdkonnas peavad eriti tegusad olema õpetamise ja teadusuuringutega tegelevad ettevõtted. Arhitekti ülesandeks energiatõhususega tegelemine jääda ei tohiks. Teine koolkond on passiivmaja, mis on märksa atraktiivsem ja selgem.

Ingrid Aasoja: EALi noortekogu, näitused, kirjastamine ja üritused EALi noortekogu suurprojekt „Linnatänava 1 : 1 makett Mere puiestee näitel” toimus 30. augustist 1. septembrini ning sai hea meediakajastuse, ka venekeelses meedias. Minu meelest tuleks ka edaspidi kasutada info levitamiseks venekeelseid kanaleid ja tunduvalt suuremas mahus. Toimus EALi (esimese) 2012. aasta kuraatorinäituse „LASN” ringreis. Näitus oli avatud Narvas (8. jaanuarist 30. jaanuarini Tartu Ülikooli Narva kolledži vana börsihoone keldris asuvates ekspositsiooniruumides), Pärnus (1. veebruarist 31. märtsini Pärnu Muuseumis) ja Tartus (30. septembrist 27. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogus). Võistluste „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010– 2012” tulemused kuulutati välja 26. septembril Tallinnas Rotermanni Soolalaos, kaasnev näitus oli samas avatud sellest päevast kuni 17. novembrini. Näitus „Buum/ruum. Uus Eesti arhitektuur” avati 7. mail Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA. Lisaks avati 2. mail Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis näitus „Hea arhitektuurivõistlus”, mis jäi avatuks 18. maini; näituse raames toimus 16. mail samas temaatiline vestlusring. Veebruari lõpus ilmus kogumik „NAP 02 – HG Arhitektuur”, mis tutvustab 2010. aasta noore arhitekti preemia laureaadi Hanno Grossschmidti ja tema meeskonna loomingut. 21. jaanuaril pidas ArchDaily peatoimetaja David Basulto avaliku loengu „Arhitektuur ja meedia – arhitektide uued võimalused muutuval meediamaastikul”. EALi ja ESLi suveseminar toimus 29.–30. juunil Lätis Jūrmalas. 4. ja 5. oktoobril peeti maakonnapäevad Ida-Virumaal ning 8.–16. oktoobril toimus rohke osavõtuga õppereis Horvaatiasse ja Sloveeniasse.

m I. Mald-Villand andis ülevaate 2013. aasta majandusaasta aruandest, kus aastatulem on miinusmärgiga. Töögruppide töö tasustamiseks ja töögruppide assisteerimiseks EALil tegelikult raha ei ole. Praegu katab võistluste tulu projektide omafinatseeringu osa ja mõnede projektide miinuse, kuid töögruppide tegevust mitte. Uue juhatusega tuleks välja töötada strateegia, mille alusel edasi minna. m I. Mald-Villand andis ülevaate EALi kontoris ettevalmistatavatest olulisimatest sündmustest: Rail Balticu vestlusõhtu Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumis, EALi ja ESLi ühised suvepäevad Saaremaal Mändjalas (28.–29. juunil), 2014. aasta kuraatorivõistlus, 2014. aasta õppereis Portugali ning BAUA esinduse osalemine ühisekspositsiooniga UIA maailmakongressil Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis (augusti alguses). Tegevusplaan täpsustub ja täieneb peale uue juhatuse ja eestseisuse valimist 27. veebruaril. m Tiina Shein andis ülevaate 2013. aasta kommunikatsioonist ja edasisest tegevuskavast. Aasta jooksul oli u 200 meediakajastust (st 12–15 kuus), tihedamad kuud olid veebruar, august ja september. Teemade märksõnad: riigiarhitekt, võistlused, noore arhitekti preemia, arhitektuuripoliitika, riigihanked, näitused jne. Kodulehe kaudu info levib: uudised on esiplaanil, kalender töötab, liikmete näofotod lisatud, menüü struktureeritud, meediakajastused lisatud; täiendatud on näituste, arhitektuuripreemiate ja teenuste rubriiki ning galeriid. 2014. aasta eesmärgid on tugevdada EALi kui arvamusliidri positsiooni, tunnustada arhitekte ja tutvustada neid üldsusele (intervjuud), tutvustada arhitektuurivaldkonda, avaldada rohkem arvamuslugusid, edastada EALi otsuseid, arvamusi ja teavet laialt nii liikmetele kui ka avalikkusele, jätkata riigiarhitekti teemast teavitamist jm. m Eesti Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg tutvustas hetkeolukorda ning võimalikku ajakava seoses EALi ja EAK kolimisega Kultuurikatlasse. Kindlat kuupäeva ei ole veel teada, ilmselt saaks sisse kolida aprillis. Ehitustööd on lõppenud, ent kuna ei ole valmis liitumine küttesüsteemiga (lubatud käimasoleva nädala lõpuks), on parkett paigaldamata ja mööbel monteerimisjärjekorras. Osalise kasutusloa taotlemine käib. Et ülejäänud hoone jääb 2014. ja 2015. aastaks ehitusplatsiks, on turvalisust tagada keerukas (hoonesse hakkab pääsema ilmselt läbi tunneli). m Eestseisus, vaadanud läbi Alvin Järvingu EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.


01/14 arh.

EALi üldkogu koosolek 3. ÜLEVAADE EALI 2013. A PROJEKTIDEST JA VÕISTLUSTEST

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

27. veebruar 2014, kl 15–19 Tallinn, Kumu

(Ingrid Mald-Villand, EALi direktor)

Leinaseisakuga mälestati kahe üldkogu vahelisel ajal meie seast lahkunud EALi liikmeid. EALi lahkunud liikmed 14.02.2013–27.02.2014

1. ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE (Peeter Pere, esimees)

P. Pere esitas üldkogule kinnitamiseks koosoleku päevakorra. Üldkogu kinnitas koosoleku päevakorra. Koosolekule registreerus 125 EALi liiget, neist 25 olid delegeeritud volitusega.

2. EALI EESTSEISUSE 2013. A TEGEVUSE KOKKUVÕTE, ETTEPANEKUD EDASPIDISEKS JA 2014. AASTAKS (Peeter Pere)

Põhiteemadest, millega EAL viimasel aastal on tegelenud, nimetas P. Pere järgmisi. Riigiarhitekti ametikoha sisseseadmine EALi pingutustest ja järjepidevast tööst hoolimata ei ole tulemust sündinud – Riigikogu ei ole teinud otsust luua riigiarhitekti ametikoht. Et selle loomine kirjutataks sisse ehitus- ja planeerimisseadusse, tuleb tööd jätkata. EALi arvates võiks riigiarhitekti ametis töötada ka nõustav meeskond. Riigiarhitekti üks ülesanne võiks olla Rail Balticu projekteerimisprotsessis osalemine. Arhitektuurivõistluste korraldamine, kaaskorraldamine ja kooskõlastamine Peatselt kuulutatakse välja neli olulist arhitektuurivõistlust, mille lõpptähtajad langevad kahjuks enam-vähem samasse ajavahemikku. Peale selle, et arhitektidel on keeruline otsustada, millisel võistlusel osalemise kasuks otsus langetada, on raske leida žüriiliikmeid. Teisalt on just võistlustel osalemine üks moodus, kuidas arhitektidel on praeguses keerukas majanduslikus olukorras võimalik tööd saada. Tuleb tõdeda, et eestseisuse töö on olnud paljuski õhinapõhine. Asjad kulgevad sageli omasoodu ja EALi ettepanekuid ei ole arvesse võetud. Vaatamata sellele tuleb edasi tegutseda. P. Pere tänas juhatust, eestseisust ja töörühmi tehtud töö eest.

Valeri Saks 02.10.1925–08.05.2013 Tiiu Argus 13.03.1925–04.07.2013 Meeli Truu 27.04.1946–07.08.2013 Aet Maasik 08.07.1941–20.08.2013 Ilmo Liive 24.03.1936–07.09.2013 Aldo Tammpere 30.01.1927–16.09.2013 Uno Riga 09.09.1919–23.11.2013 Arda Kullerkupp 16.09.1928–12.12.2013 Tiina Orunuk 24.07.1955–08.01.2014 Ülevaade EALi liikmeskonnast ja ametitest: • 389 liiget, sh 152 seeniori • 39 noortekogu liiget • 20 eestseisuse liiget • esimees • 4 aseesimeest EALi kontor: 3 täiskohaga, 2 osalise tööajaga ja 2 kontorivälist osalise tööajaga töötajat EALi uued liikmed 14.02.2013–27.02.2014 Vastu võeti kümme uut liiget. EALi tegevus 2013. aastal Juhatuse, eestseisuse ja töögruppide töö • Eestseisus käis koos 21 korda. • Juhatuse koosolekud toimusid igal esmaspäeval, v.a juulis ja augustis. • Töögruppidest ja sektsioonidest käisid aktiivselt koos –– büroo-omanike sektsioon –– seenioride sektsioon –– autoriõiguse töögrupp –– eetikanormide töögrupp –– ehitus- ja planeerimisseaduse töögrupp –– ürituste töögrupp –– võistluste töögrupp, sh arhitektuurivõistluste juhendi parandamise töögrupp –– Arhitektuurikoda Kutsekomisjoni tegevus 2013. a anti välja 44 kutsetunnistust, sh • diplomeeritud arhitekt, tase 7 (3 tunnistust) • volitatud arhitekt, tase 7 (39 tunnistust) • volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (2 tunnistust) Eestis on praegu kutsetunnistusega (sh pikendatud tunnistusega) arhitekte 199, sh • volitatud arhitekt IV (82 arhitekti)

12


arh. 01/14

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

• volitatud arhitekt V (54 arhitekti) • diplomeeritud arhitekt, tase 7 (6 arhitekti) • volitatud arhitekt, tase 7 (52 arhitekti) • volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (5 arhitekti) 2013. a toimus EAL kutsekomisjoni korraldamisel 3 kutseandmisvooru. 2013. a EALi korraldatud ja kooskõlastatud arhitektuurivõistlused Arhitektuurivõistluste töögrupp vaatas läbi ja nõustas 11 arhitektuurivõistluse korraldamist, sh toimusid 5 võistlust EALi kaaskorraldamisel: • Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku hoonetekompleksi arhitektuurivõistlus • Karepa piilkonnamaja ja sadamahoone arhitektuurivõistlus • Läänemere kunstipargi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus • EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri ja sisekujunduskonkurss • Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvaheline kaheetapiline arhitektuurivõistlus Välissuhted • Indrek Näkk osales Euroopa Arhitektide Nõukogu juhatuse liikmena aktiivselt selle juhatuse töös ja alates 2014. aastast on ta teemavaldkonna „Elukutse praktika” peakoordinaator. • Balti Arhitektide Liidu (BAUA) president on alates 2013. aasta septembrist Hindrek Kesler, kes võttis lätlastelt juhtimise üle rotatsiooni korras. • Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorum (EFAP): Peeter Pere osales septembris konverentsil Vilniuses ning Indrek Näkk ja Tõnu Laigu 2014. a jaanuaris üldkoosolekul Brüsselis. Rahvusvahelistel üritustel osalemine ja nende ettevalmistamine • 2013. a mais eksponeeriti EALi näitust „Buum/ Ruum” Ungaris Budapestis ja augustis Debrecenis. Sealt rändas näitus edasi Rumeeniasse. • Koostöös Tuglase Seltsiga on valmistatud ette arhitektuuriloengute sarja. Loengud toimuvad Helsingis 2014. aastal. • Eesti arhitektuuri ülevaatenäitus toimub Helsingi Arhitektuurimuuseumis 2018. a. Välissuhtlus projektide raames • EALi-ESLi suveseminar Lätis Jūrmalas • Arhitektuurivõistlused. EALi 2013. a olulisemad projektid • EALi-ESLi suveseminar (29.–30.06) Jūrmalas hotellis Jurmala Spa Hotel. Teema: „Rannaalade arhitektuur ja ehitus”. Peaesineja: Aleksandr Brodski. Osalejaid oli u 250, sh 21 leedulast, 12 lätlast, 5 soomlast ja 1 austerlane.

13

• Mere pst aktsioon Tallinnas (30.08–01.09). • EALi 2012. a kuraatorinäituse „LASN” ringreis Pärnus, Narvas ja Tartus. • Uue arhitektuurivõistluste juhendi valmimine (aprillis), esitlus. • Näitus „Hea arhitektuurivõistlus” Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (mais). • Vestlusõhtu arhitektuurivõistluste korraldamise teemal (16. mail). • EALi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli koostöös arhitektuuri lühimängufilmide tootmine (esilinastus detsembris välkloengu raames). • Võistlused „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010–2012” (žürii töö ja objektidega tutvumine mais). Tähtajaks esitati esimesele võistlusele 43 ja teisele 25 tööd. Võistluste ühisžüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke ja Jaak Huimerind, sisearhitekt Toomas Korb, näituse ja kataloogi kuraator Merle Karro-Kalberg ning välisliikmena Soome arhitekt Mikko Summanen. Parimaid töid eksponeeriva näituse ja kataloogi kuraatorid olid Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg. • Seenioride sektsiooni väljasõit Põlvamaale ja Räpinasse (juunis). 2013. aasta tegevused, mis jätkuvad 2014. aastal • EALi vestlusõhtud. Vestlusõhtu Udo Tiirmaaga toimus Tartu loodusmajas septembris. • EALi maakonnapäevad. Maakonnapäevad Narvas ja Ida-Virumaal toimusid oktoobris. • EALi õppereisid. Horvaatia-Sloveenia õppereis toimus oktoobris. • EAL ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli koostöös arhitektuuri lühimängufilmide tootmine. Detsembris esilinastusid kuus esimest filmi. • EALi entsüklopeedia veebiväljaande www.eestiarhitektid.ee koostamine.

4. EALI NOORTEKOGU UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS (Ingrid Aasoja, EALi noortekogu esindaja ja EALi juhatuse liige)

Ajavahemikus 14.02.2013–27.02.2014 võeti EALi noortekogusse vastu 25 uut liiget.

5. BÜROO-OMANIKE SEKTSIOONI 2012/2013. AASTA TEGEVUSE KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED UUELE, VALITAVALE JUHATUSELE (Indrek Näkk, büroo-omanike sektsiooni esimees)

1) Tagasivaade büroo-omanike sektsiooni (BOS) tegevusele praeguse juhatuse ajal BOSi koosolekutel Tallinnas Bonaparte’i restoranis pidasid loengu Andres Viisemann teemal „Pühendu-


01/14 arh.

2) Praeguse juhatuse plaanid Lähiajal on kavas sõita Austriasse. Seal on plaanis kohtuda Bundeskammer der Architekten und Ingenieurkonsulenteni presidendi Georg Pendliga, külas-

tada arhitektuuribüroosid Viinis ja Innsbruckis ning tutvuda samade linnade arhitektuuriteostega, samuti uurida passiivmaja tehnoloogiapõhiseid objekte. EALi 2014. aasta üldkogule kutsusime külalisesinejaks EANi peasekretäri Ian Pritchardi, kes kõneleb üldkogul teemal „ACE and architecture policy”. Homme esineb ta BOSis teemal „Professional mobility and architectural export”.

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

mus”, Jüri Teras teemal „Eesti tervishoiu hetkeseis ja tulevikuväljavaated” ja Mart Kalm teemal „Arhitekti roll muutuvas ajas”. Toimus purjetamisüritus Tallinna lahel ja golfiüritus Jõelähtmel, külastati Rootsi Arhitektide Liitu ja White Arkitekteri arhitektuuribürood Stockholmis. Kohtuti BOSi liikmetega BOSi eesmärkide seadmiseks. Osaleti Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri küsitluses, Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse ülevaate arhitektuuriosa täiendamises, EALi uute eetikanormide redigeerimises ja Välisministeeriumi korraldatud ümarlaual teemal „Väliskaubandus”. BOSiga liitus kaheksa uut liiget. Praegu on liikmeid 32. Käisin koos BOSi liikme ja BAUA presidendi Hindrek Kesleriga 2013. aasta novembris Kiievis kohtumas Ülemaailmse Arhitektide Liidu (UIA) presidendi Albert Dubleri ja UIA 2. regiooni liikmetega. Sidemed lõime Venemaa Arhitektide Liidu presidendi Andrei Bokovi ja asepresidendi Andrei Kaftanoviga, Bulgaaria Arhitektide Liidu asepresidendi Lyubomir Pelovskiga, Valgevene Arhitektide Liidu presidendi Korbut Alexanderiga, Rumeenia Arhitektide Liidu presidendi Serban Tiganasiga, Poola Arhitektide Assotsiatsiooni SARP presidendi Mariusz Ścisłoga, Ungari Arhitektide Liidu presidendi Ernö Kálmániga ja Ukraina Arhitektide Liidu presidendi Vladimir Gusakoviga. Kõik nad on valmis omal maal BOSi delegatsiooni vastu võtma ja ka Tallinna BOSi esinema tulema. 2014. aasta jaanuaris korraldas BOS Tallinnas EALi, Eesti Arhitektuurikeskuse ja BOSi juhatuste ühise piduliku lõunasöögi Soome Arhitektide Liidu SAFA presidendi Esko Rautiola, peasekretäri Paula Houtelini ja Soome Arhitektuuribüroode Liidu (ATL) direktori Vesa Joulaga. Koosolekul arutati liitudevahelist koostööd, infovahetust ja tulevasi tihedamaid kohtumisi. SAFA nägi koostöövõimalust eelkõige võistluste korraldamisel – nad sooviksid kutsuda Eesti arhitekte oma võistluste žüriidesse. SAFA president tegi ettepaneku, et EAL võiks ühineda Põhjamaade Arhitektide Liitude ümarlauaga ja et EALi arhitektid võiksid osaleda SAFA arhitektipäevadel. SAFA peasekretär pakkus välja, et Eesti arhitektid võiksid osaleda SAFA elukestva õppe koolitustel (SAFA liikmehinnaga). Hiljem osalesid Soome külalised BOSi koosolekul Bonaparte’i restoranis, kus Vesa Joula tegi ettekande Soome arhitektuuribüroode hetkeprobleemidest ja Esko Rautiola ülevaate SAFA praegustest ja eesseisvatest ülesannetest.

3) Mida ootab praeguse juhatuse liige isiklikult tulevikus BOSilt? Soovitused uuele, valitavale juhatusele tegevuste kohta • BOS peab innustama ettevõtjaid kasutama valdkonnale omaseid tavasid, näiteks seoses töölepingute ja nende nõuetega. • BOS peab rõhutama kutse andmise olulisust, kutsekvalifikatsiooni olemasolu. • BOS peab muutuma tõhusamaks, leidma selleks rahastuse. Tasuta töö korras põhitöö kõrvalt ei jõua vajalikuga tegelda, näiteks ajastatistikat ja kvaliteediraamatut valmis teha. • BOS võiks teha koostööd Eesti Projektbüroode Liiduga (EPBL) nii hinnastatistika teemal kui ka muudel teemadel. BOSi juhatus võiks kohtuda EPBLi juhatusega, et rääkida võimalikest koostöövormidest. • BOS peab jätkuvalt panustama kommunikatsiooni oma liikmete vahel, jätkama ürituste korraldamist, välissuhtlust ja klubilist tegevust. Isiklikult teen ettepaneku, et BOSis, nagu EALiski, võiks esimeest valida BOSi üldkogu. Esimees võiks valida ise endale meeskonna – juhatuse, millele peab saama BOSi üldkogult kinnituse. See aitaks esimehel juhatuse tööd tõhusamaks muuta. Valitav BOSi esimees võiks olla EALi juhatuse liige ja EAKi nõukogu liige, siis ei tekiks infosulge ning oleks võimalik ära kasutada organisatsioonide potentsiaal. BOSi eesmärkide realiseerimiseks oleks uue juhatuse juhtimise ajal mõttekas kehtestada liikmemaks. Enne peab olema valmis konkreetne tegevuskava. Oluline on, et iga BOSi liige saaks midagi oma liikmemaksu eest. Eelkõige peaks keskenduma kvaliteediraamatu ja ajastatistika tegemisele. Selleks tuleks palgata töötaja, kellele saaks töötasu maksta laekunud liikmemaksudest. Mina järgnevatel valimistel BOSi juhatusse ja juhatuse esimehe kohale ei kandideeri, kuna Euroopa Arhitektide Nõukogu juhatuse on mind valinud ühe kolmest teemaalast („Practice”) peakoordinaatoriks ning sellele rollile pühendumine hõlmab kogu aja. Samas olen valmis rahvusvahelisel tasandil BOSi delegatsiooniga sarnaste organisatsioonide külastamise korraldamisel abistama, et juba algatatud tava jätkata. Soovin BOSi uuele juhatusele edu ja jõudu!

14


arh. 01/14 6. ARHITEKTIDE KUTSE-EETIKA PÕHIMÕTETE UUE VERSIOONI TUTVUSTAMINE JA VASTUVÕTMINE

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

(Kalle Vellevoog, EALi juhatuse liige)

Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest. Arhitektide kutse-eetika põhimõtete uue versiooni väljatöötamiseks moodustatud töögrupi liige K. Vellevoog tutvustas valminud dokumendi põhimõtteid ja lähtekohti. Vajadus nüüdisajastada arhitektide kutse-eetika norme, mis võeti vastu EALi üldkogul 26. märtsil 1999 ja redigeeriti EALi üldkogul 15. veebruaril 2002, on olnud viimastel aastatel üsna ilmne. 2013. aasta kevadest alates koos käinud töögrupi koostatud dokumendi aluseks on seni kehtinud arhitektide kutse-eetika normide dokument ning Soome Arhitektide Liidu (SAFA) ja Soome Arhitektuuribüroode Liidu (ATL) ning Saksa arhitektide kutse-eetika normid. Dokumendi struktuur on üle võetud EANi väljatöötatud arhitekti kutseeetika põhimõtteid esitavast dokumendist. Uus dokumendiversioon saadeti enne üldkogu eestseisuse liikmetele läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks. K. Vellevoog tegi ettepaneku panna kutse-eetika põhimõtete uus versioon kinnitamiseks hääletusele. Üldkogu kiitis ettepaneku üksmeelselt heaks. Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused: poolthääli 98, vastuhääli 0, erapooletuid 2. Hääletustulemuste põhjal kinnitati arhitektide kutse-eetika põhimõtete uus versioon.

7. EALI 2013. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE (Raivo Tabri, revisjonikomisjoni esimees)

Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest. R. Tabri andis ülevaate EALi 2013. aasta majandustegevuse revideerimisest. Üldkogu asus majandusaasta aruande kinnitamise küsimuses hääletama. Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused: poolthääli 99, vastuhääli 0, erapooletuid 1. Hääletustulemuste põhjal kinnitati EALi 2013. aasta majandusaasta aruanne.

8. EALI PÕHIKIRJA MUUTMISE ETTEPANEKUTE TUTVUSTAMINE (I. Mald-Villand, EALi direktor)

Avalik käega hääletamine, vajalik 2/3 häältest I. Mald-Villand tutvustas EALi põhikirja sisseviimiseks ettevalmistatud muudatusi.

15

Liikmed 1) 6. EALi liikmeskond koosneb tegevliikmetest ja auliikmetest: 6.1. EALi tegevliikmeks võib olla vähemalt kolm aastat oma erialal tegutsenud professio- naalne arhitekt või arhitektuuriteadlane; Muuta teksti järgmiselt: 6.1. EALi tegevliikmeks võib olla vähemalt kolm aastat oma erialal tegutsenud professio naalne arhitekt, maastikuarhitekt, sisearhitekt või arhitektuuriteadlane; 6.2. EALi auliikmeks võib olla valitud füüsi- line isik, kellel on erilisi teeneid Eesti arhi- tektuuri edendamisel või EALi tegevusele kaasaaitamisel. 2) 7. Erandkorras võib EALi tegevliikmeks vastu võtta ka vähem kui neli aastat oma erialal tegutse- nud professionaalse arhitekti ning muu arhitek- tuuriga seonduva eriala esindaja. Muuta teksti järgmiselt: 7. Erandkorras võib EALi tegevliikmeks vastu võtta ka vähem kui kolm aastat oma erialal tegut- senud professionaalse arhitekti ning muu arhitek- tuuriga seonduva eriala esindaja. EAL noortekogu liige võib magistrikraadi omandamise järel taotle- da EALi liikmeks vastuvõtmist koheselt. 8. EALi tegevliikmeks taotlejal tuleb esitada EALi eestseisusele kirjalik avaldus, oma senise loomingu valikkogu ja kolme vähemalt viieaastase tegevliik- mestaažiga EALi liikme soovitused. 9. Tegevliikme vastuvõtmise otsustab ja auliikmed valib EALi eestseisus salajase hääletamise teel. 3) 27. Üldkogul võib osaleda ja hääletada EALi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik voli- kiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige. Muuta teksti järgmiselt: 27. Üldkogul võib osaleda EALi liige. Üldkogul kandideerida ja hääletada võib EALi liige, kellel on tasutud liikmemaks üldkogule eelneva kalendri- aasta lõpuni, või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige. Üldkogu asus EALi põhikirja muutmise ettepanekute üle hääletama. Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused: • muudatusettepanek nr 1: poolthääli 96, vastuhääli 0, erapooletuid 4; • muudatusettepanek nr 2: poolthääli 92, vastuhääli: 1, erapooletuid 7; • muudatusettepanek nr 3: poolthääli 92, vastuhääli 2, erapooletuid 6.


01/14 arh.

9. EALI EESTSEISUSE LIIKMEKANDIDAATIDE JA ESIMEHE KANDIDAADI TUTVUSTAMINE (I. Mald-Villand)

I. Mald-Villand tutvustas EALi uue esimehe, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni liikmekandidaate. • EALi uue esimehe (juhatuse liikme) valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideeris Indrek Allmann. • EALi aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Jüri Karu, Ago Pähn, Fredi Tomps (varuliige), Tanel Tuhal (varuliige) ja Mihkel Urmet. • EALi revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri. • EALi uue eestseisuse valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Ingrid Aasoja, Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Margit Aule, Ilmar Heinsoo, Eva Hirvesoo, Jaak Huimerind, Alvin Järving, Ra Luhse, Karli Luik, Marika Lõoke, Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Näkk, Haldo Oravas, Toomas Paaver, Indrek Peil, Ülo Peil, Peeter Pere, Jan Skolimowski, Lembit-Kaur Stöör, Mai Shein, Villem Tomiste, Emil Urbel, Veronika Valk, Armin Valter ja Kalle Vellevoog.

10. EALI UUE ESIMEHE KANDIDAADI INDREK ALLMANNI KÕNE Lugupeetud esimees, kolleegid EAL on Eesti Vabariigi üks vanimaid professionaalseid ühendusi. Tal on ajaloo vältel olnud erinevaid nägusid ja erinevaid rõhuasetusi. Organisatsiooni populaarsus arhitektide hulgas on olnud kõikuv. Viimastel aastatel on taas tuntud tungivamat vajadust liituda ühiste huvide kaitseks ja seetõttu on EALi liikmete arv kasvanud sisuliselt 400 liikmeni. Eesti Konjunktuuriinstituut koostas hiljuti arhitektuurisektori ülevaate. Selle alusel peab rahvaloenduse andmetel end arhitektiks Eestis 1635 inimest. Nendest arhitektuuribüroodes töötab ca 700 ja mujal, nagu riigiasutused ja koolid, veel lisaks ca 200. Arhitektuuribüroosid on kokku ca 440. Tehes nende numbrite pealt üldistuse, võib väita, et üle poole arhitektidena tegutsevatest inimestest on EALi liikmed. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring toob välja veel ühe asjaolu. Viimasel 20 aastal on Eestis arhitekte koolitatud rohkem, kui siseturul nõudlust on. Buumi ajal polnud seda suurenenud nõudluse tõttu märga-

ta, aga praegu on pilt sootuks teine. Paradoksaalsel kombel on arhitektide koolitus veelgi suurenemas. Nii on lisandumas Eesti Kunstiakadeemia keskmiselt 12 lõpetajale ja Tallinna Tehnikakõrgkooli 28 lõpetajale peatselt veel Tallinna Tehnikaülikooli 20 noort arhitekti, kellel kõigil on õigustatud ootus erialasele tööle. Pikaajalise eestseisuse liikmena on mul olnud võimalik näha väljakutsete dünaamikat organisatsiooni sees. Julgen väita, et pole olnud aega, mil nii kõikvõimalike seadustega, riigiarhitekti institutsiooni loomise lobitööga kui ka autoriõiguste kaitsega oleks tulnud nii palju tööd teha kui viimastel aastatel. Paratamatult on meie tegevus muutumas loomingulisuse kõrval järjest juriidilisemaks. Ühiskonna oodatav arhitekti materiaalse vastutuse suurenemine väljendub ainuüksi viimasel aastal kogu sektorit tabanud kindlustusmakse kahekordistumises, seda ka ettevõtetele, mil pole mitte kunagi mitte ühtegi kahjujuhtumit esinenud. Miks ma toon välja statistika, mida te tõenäoselt juba teate? Leian, et EALi üheks oluliseks eesmärgiks on tagada liikmete ja nende hulgas tulevaste liikmete hea käekäik. Juhul, kui otsustate mind usaldada ja ma osutun valituks, sooviksin enam rõhku panna peamiselt kolmele teemale. 1. Koostöö suurendamine erinevate sõsar- ja katusorganisatsioonidega. Pean siin silmas sisekujundajaid, planeerijaid, maastikuarhitekte jt. Leian, et meie ees seisvad probleemid on väga suures ulatuses kattuvad, seetõttu oleks juba finantsiliselt mõttekas jõud ühendada. Näiteks pädeva juristi palkamine meid ühiselt esindama erinevates seadusandlikes komisjonides aitaks kokku hoida palju väärtuslikku aega muu sisulise tegevuse tarvis. EALi võistluste töögrupi ajast kulub praegu ca 70% lepinguliste aspektide kaalumisele. See ei ole mõistlik. Analoogne tegevuse sihipärastamine ja siduserialade ühinemine on andnud Rootsi Arhitektide Liidule viimastel aastatel täiesti uue hingamise. 2. Arhitektuuri eksport. Lisaks rahvusvahelistel võistlustel osalemise populariseerimisele tahaksin enam tähelepanu pöörata otseste sidemete loomisele lähiturgudel, kuna sel viisil on võimalik kaasata tunduvalt enam liikmeid. Praegu moodustab eksport meie sektori käibest 7%. Stabiilsuse ja turu arengu huvides oleks vajalik, et see suureneks vähemalt kahekordseks. 3. Uute töökohtade loomine arhitektidele sidusvaldkondades. Pean silmas seda, et riigiametites otsustaks ehitatava ruumi üle kvalifitseeritud arhitektid, mitte zootehnikud; et meie arhitekte-urbaniste kaasataks senisest enam ka ehitustegevust ettevalmistavatesse ning ka suuremaid rahvahulki kaasavate ürituste korraldavatesse töörühmadesse.

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

Hääletustulemuste põhjal kinnitati EALi põhikirja uus versioon.

Pisut ebatraditsioonilise käiguna sooviksin tutvustada teile ka oma meeskonda, potentsiaalseid EALi

16


EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

arh. 01/14 aseesimehi, keda ma palun samuti usaldada ja valida eestseisusse, kui te otsustate minu poolt hääletada. Põhjus, miks teen sellise käigu, on lihtne – te valite esimehe edasi viima ja juhatama oma organisatsiooni. Esimehe tööriistadeks ja tugevuseks on paljuski juhatus. Eestseisus on siinjuures pigem nõukogu rollis nõu andmas, aitamas ja ka kontrollimas juhatuse tööd. Seetõttu oleks esimehel lihtsam, kui ta ei peaks valima oma meeskonda n-ö tagantjärele, peale valimisi, valituks osutunud eestseisuse liikmete hulgast, vaid teaks, et ta meeskonna liikmed osutuvad koos temaga valituks. Kas selline muudatus vajab pikemas perspektiivis ka põhikirja muudatust, võiks jääda valimistevahelise üldkogu teemaks. 1. Järjepidevuse huvides ja info parema liikumise tarvis oleks mul rõõm tervitada oma meeskonnas senist esimeest Peeter Peret. 2. Viimaks liitu edasi, püstitamaks uusi väljakutseid ja tegelema erinevate näituste ning proaktiivsete linnaruumiliste sekkumistega, oleks mul heameel teha koostööd Aet Aderiga. 3. Arhitektuurivõistluste töögrupi vedajaks ja hingeks on olnud Jaak Huimerind. Oleksin rõõmus, nähes teda jätkamas. 4. Kalle Vellevoog on vedanud pikalt suhtlust erinevate teiste kultuuriorganisatsioonidega. Lisaks vastutab ta „Eesti Vabariik 100” programmiliste tegevuste eest. Need on tegevused, millel on potentsiaali anda tööd ja leiba paljudele arhitektidele. Sooviksin, et ta jätkaks alustatut.

11. VALIMISKORRA TUTVUSTUS JA VALIMISKOMISJONI KINNITAMINE (I. Mald-Villand)

I. Mald-Villand tutvustas hääletus- ja valimiskorda. Häältelugemiskomisjon kinnitati koosseisus S. Liivaleht, K. Komissarov, I. Kormašov, T. Shein ja T. Tomiste (esimees).

12. HÄÄLETAMINE. HÄÄLETUSSEDELITE TÄITMINE JA HÄÄLETUSKASTI PANEMINE

13. „ACE AND ARCHITECTURE POLICY” (Ian Pritchard, Euroopa Arhitektide Nõukogu peasekretär)

14. „AUTORIÕIGUSEST ARHITEKTI PROJEKTEERIMISLEPINGUTES” (Iindrek Tiigi, autoriõiguse töögrupi liige)

Üldist • Praktika kehv – käitumismallid ühtlustamata. • Bürood väikesed – ressursipuudus. • Büroode teadlikkus õigustest ja läbirääkimisvõimekus vähene. • Projekteerimisleping kui kahepoolne kokkulepe. • Aluseks peamiselt autoriõiguse seadus (kehtiv, 1992). • Intellektuaalse omandi kodifitseerimine (töös, https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand). • Autoriõiguse seaduse § 4 lõikes 3 antakse täpne loetelu teostest, millele tekib autoriõigus. § 4 lg 3 p-s 14 sätestatakse, et autoriõigus tekib arhitektuursele graafikale (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavatele seletuskirjadele, tekstilisadele, programmidele, arhitektuursetele plastikateostele (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteostele (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblitele ja kompleksidele. • Teose autoriks loetakse autoriõiguse seaduse alusel ainult füüsiline isik, seega ei saa olla autoriks juriidiline isik. Küll võivad juriidilisele isikule kuuluda seaduse või autorilepingu alusel mõningad õigused (§ 28 lg 2). • Autoriõigus kehtib üldjuhul autori eluaja jooksul ja seejärel 70 aastat pärast tema surma (§ 38 lg 2). Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad kasutada kõik, ent tuleb kinni pidada autoriõiguse

Hääletamine EALi üldkogu koosolekul. Foto: EAL.


01/14 arh.

Varalised õigused • Õigus teose reprodutseerimisele. • Õigus teose levitamisele – omandiõiguse üleandmine või üldsusele kasutada andmine, rentimine, laenutamine (v.a arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose puhul). • Õigus teose tõlkimisele. • Õigus teha teosest adaptsioone, arranžeeringuid, töötlusi. • Õigus teose kogumikele – õigus koostada ja välja anda oma teose kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid; õigus avalikule esitamisele. • Õigus teose eksponeerimisele – õigus teost üldsusele näidata. • Õigus teose edastamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemine. • Õigus teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. • Õigus teostada oma disaini-, tarbekunstiteos jms. Isiklikud õigused • Õigus autorlusele – õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist. • Õigus autorinimele – õigus otsustada, mil viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel. • Õigus teose puutumatusele – õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, selle nimetuses või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada tehtud muudatusi ilma autori nõusolekuta. • Õigus teose lisadele – õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid.

• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele – õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust. • Õigus teose avalikustamisele – õigus otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks. • Õigus teose täiendamisele – õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada. • Õigus teos tagasi võtta – õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist. • Õigus nõuda kasutatavalt teoselt oma autorinime kõrvaldamist.

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

seaduses ja muinsuskaitseseaduses sätestatud piirangutest (§ 45). Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused päritakse pärimisseaduse või pärandaja testamendi kohaselt. • Kui loomingulises koostöös on loonud teose mitu isikut, kuulub selline autorlus loojatele ühiselt. Kui teos moodustab jagamatu terviku, on see ühisautorlus. Kui teos koosneb osadest, millest igaühel on iseseisev tähendus, on see kaasautorlus. • Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikult. Selles fikseeritakse vähemalt teose kirjeldus, üleantavad õigused, teose kasutamise viis ja ala, lepingu kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg ning autoritasu maksmise viis (§ 49 lg 1, 2). • Üleantavate õiguste liigid: 1. lihtlitsents – litsentsi andjale jääb õigus litsentsi korduvalt edasi anda; 2. ainulitsents – teost võib kasutada ainult see isik, kellele litsents on antud; autoril puudub õigus teost kasutada; 3. all-litsents – litsentsisaajal on õigus litsentsi edasi anda.

Neid õigusi teostab autor enda kulul ja ta on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib teose kasutajal (§ 12 lg 2). Autoriõigused projekteerimislepingus • Kirjalik (projekteerimislepingu sees). • Fikseerida vähemalt: –– teose kirjeldus, –– üleantavad õigused (varalised, aga millised?), –– teose kasutamise viis ja ala, –– lepingu kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg, –– üleantavate õiguse liik (kas liht-, ainu- või all-litsents?), –– autoritasu suurus ja maksmisviis (kas sisaldub hinnas või on see mõistlik eraldi nimetada?), –– üleminek (kas ja mis läheb üle projekti etapi valmimisel, maksumuse lõplikul tasumisel?). NB! Head tava saame ise kujundada. • Kui suur on autoritasu protsent töö maksumusest? • Kui suur on korduvkasutustasu järgmise projekti puhul? Kas 80, 60, 40 või 20%? • Kas autor peaks saama autoritasu? (See on maksustatud 21/79.) • Milline on standardmudel varaliste õiguste üleandmisel tellijale projekti koostamise protsessis?

15. SÕNAVÕTUD TEEMAL „ARHITEKTUURIHARIDUSE TULEVIKUVISIOON JA KOOSTÖÖ TEISTE KOOLIDEGA” (Toomas Tammis, Eesti Kunstiakadeemia; Hindrek Kesler, Tallinna Tehnikakõrgkool)

„Arhitektuuriharidusest Eestis Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriinstituudi pilgu läbi” (Hindrek Kesler, TTK arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan)

18


arh. 01/14

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

Lühidalt meist – kõigepealt mõned faktid ja numbrid. Tallinna Tehnikakõrgkoolis valmistatakse ette arhitekte, kes on arhitektide kutsestandardi alusel 6. tasemel rakendusarhitektid. Õpiaeg on neli aastat, igal aastal võtame 1. kursusele 25–30 inimest. Konkurss on aastati kõikunud, kuid on viimasel kolmel aastal olnud keskmiselt kuus soovijat kohale. Lõpetanute arv on samuti olnud erinev: kolme aasta keskmine on olnud 29 lõpetanut aastas. Oleme kogunud ka andmeid vilistlaste tööhõive kohta. Tööhõive on olnud ehk üllatuslikultki kõrge ja seda ka masu ajal 2008– 2010. Viimase kolme aasta lõpetanutest töötab erialasel tööl 65% ja õpinguid on jätkanud magistriõppes 18%. Ülejäänud töötavad muul erialal, õpivad midagi muud või on töötud. Magistriõppesse on igal aastal läinud 5–7 lõpetajat, nendest viimasel kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppesse 4–5. Et täita ühiskonna ees seisvaid ülesandeid eriti energiasäästu valdkonnas oleme palju tegelenud õppekava arendamisega ja seda peamiselt kahel suunal: inseneriainete ja eriala praktiliste ainete puhul. Meie tudengid saavad nelja aasta jooksul süvendatud teadmised-oskused insenerdistsipliinides. Neid on viimastel aastatel moderniseeritud. Näiteks oleme liitnud ehitusfüüsika ained üheks aineplokiks, mille loogiline ülesehitus üldiselt üksikule tagab paremini üliõpilaste praktilised oskused projekteerida tuleviku energiasäästlikke hooneid. Suurendatud on aine „Hoonete tehnosüsteemid” mahtu ja ülesehitust, kuivõrd see valdkond on energiatõhususega kõige otsesemalt seotud. Oluline on olnud ka spetsiifilise arhitektiõppe arendamine, sest ka tiimiarhitektid peavad oskama teha arhitektitööd. Samuti peab TTKs antav haridus võimaldama meie parematele lõpetajatele jätkata õpinguid magistritasemel – me ei saa andekate noorte haridusteed läbi lõigata. Oleme otsinud ja leidnud nii sisulist sünergiat kui ka aja kokkuhoidu eriala praktiliste ainete (kursuseprojektide) ühendamisel viisil, mis aitab näha planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tervikut ja vähendab killustatust (näiteks 3. kursuse sügissemestri planeerimisprojekt, mille põhjal lahendatakse kevadsemestril fragmendina sellest detailplaneeringu eskiis ja korterelamu mahuline projekt). Koostöös TTK ehitusteaduskonnaga on loodud uus aine „Hoone põhiprojekt”, kus arendatakse edasi eelnevalt koostatud eskiisprojekti ja mängitakse läbi reaalsed koostöömudelid arhitektide ja inseneride vahel. Oleme otsinud partnereid ühendamaks akadeemilised projektid reaalsete projektide ja arendustega ning neid ka leidnud, näiteks SEVE-Ehitus, Viimsi vald. Oleme kohendanud õppekava rohkem vastavaks vahepeal valminud kutsestandarditele, mis näevad ette TTK lõpetanute liikumise volitatud arhitekt, tase 7 kutsetasemele ka läbi praktilise loomingulise tegevuse. 2012. a sõlmisime Eesti Kunstiakadeemiaga koostöölepingu, mille üks oluline punkt näeb ette parimate TTK arhitektuuriinstituudi lõpetajate valu-

19

tu ülemineku EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kaheaastasesse magistriõppesse. Arhitektuuri õppekava läbis 2013. a kevadel edukalt kordushindamise (meeldetuletuseks: korraline hindamine 2010. a lõppes sisuliselt tingimisi antud kolmeaastase õigusega õpetada arhitektuuri eriala). Meie erialaõppejõudude meeskond on tugev ja motiveeritud: arhitektuuriinstituuti juhi, Jaapani ja USA arhitektuurikoolide haridusega ja USAs töötanud arhitekt Tomomi Hayashi kõrval õpetavad meil nt veel Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kai Süda, Andres Põime, kes on kõik tegevarhitektid. Meile on mõnikord ette heidetud, et meil peaaegu polegi täiskohaga õppejõudusid, kuid alati olen selgitanud, et see on tugevus, mitte nõrkus – eriti meie rakendusliku iseloomuga koolis. Siiani on see mõjunud. Ka on meie õppejõud ja üliõpilased tublid arhitektuurivõistlustel osalejad, nagu kuulajad hästi teavad. Meie lõpetajad on nõutud spetsialistid ja enamikes arhitektuuribüroodes töötab tiimiarhitektidena TTK taustaga arhitekte. TTK-l on oma kindel koht Eesti arhitektuurihariduses. Aeg-ajalt lappan arhitektuuriklassiku E. J. Kuusiku raamatut-õpikut „Ehituskunst”, mis sisaldab hulga igikestvaid tõdesid arhitektuuri ja arhitektide töö kohta. Selle lugemine mõjub kuidagi teraapiliselt ja meenutab paljusid põhimõttelisi universaalsed tõdesid, millele toetub arhitektuuri valdkond. See raamat tuletab meelde, kui oluline on olnud arhitektiamet, ükskõik, kuidas seda eri aegadel on nimetatud. Homeros tundis vaid nelja vaimset eriala: arhitekti, nägija, arsti ja lauliku oma. Arhitektiks-meistriks arenemine on alati olnud kauakestev ja nõudnud asjaomastelt suurt pühendumist. Võiksime küsida, miks. Vastus sellele küsimusele on muidugi kompleksne, kuid üks oluline põhjus oli ja on ka praegu piiratud ressursside kasutamises – ühiskond peab olema kindel, kelle kätte ta annab oma „varanduse”, et tema probleemid ja ülesanded saaksid lahendatud ja seda mõistliku ressursikasutusega. Ja selliseid arhitekte, keda saab igas mõttes usaldada, ei saa olla väga palju. Tekitades arhitektide üleproduktsiooni lõikab ühiskond lõppeks iseendale näppu kasvõi juba selle pärast, et projekteerimismaksumused viiakse maksumusepõhiste hangete kaudu allapoole igasugust normaalset piiri ning kannatab nii projektide kui ka ehituste kvaliteet. Hoopis mõistlikum on ühiskonna seisukohast selline arhitektkonna struktuur, kus staare on vähe, aga tublisid, heade oskustega tiimiarhitekte palju, mitte vastupidi (praegu liiguvad asjad arhitektuuri haridusmaastikul risti vastupidises suunas). Soomlased on sellest aru saanud, kunagi tehtud vea parandanud ja avavad rakendusarhitektide (sm rakennusarkkitehtien) õppe 2014. a sügisel koguni neljas kohas korraga: Kuopios, Tamperes, Oulus ja Helsingi Metropolia kõrgkoolis. Lõpuks – tuleviku maailm sunnib meid kõiki tihedamale koostööle. Eriti Eestis peaksime selles järeleaitamistunde võtma, kuna me ikka veel õpime organiseeruma demokraatlikul viisil. Mul on hea meel, et


01/14 arh.

Arhitektuuriharidusest Eestis (Toomas Tammis, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (2005/36/EÜ, 7. september 2005) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on kirjeldatud nõudeid arhitektuuriharidusele. Direktiiviga sätestatu on üle kantud Eestis kehtivasse Vabariigi Valitsuse määrusse „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” (jõustunud 29.10.2004, muudetud akt jõustunud 12.06.2010). Nende kahe dokumendi alusel peab Eestis andma arhitektuurikoolitust ülikoolis tasemel, kus arhitektuur on peamine komponent. Seejuures valitseb tasakaal arhitektuurikoolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagatud on järgmiste teadmiste ja oskuste omandamine: 1. oskus luua nii esteetilistele kui ka tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte; 2. piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta; 3. kaunite kunstide kui arhitektuuriprojekti mõjurite tundmine; 4. piisavad teadmised linnaarhitektuuri ja -planeerimise kohta ja planeerimiseks vajalikud oskused; 5. inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümbritseva keskkonna vahelise suhte mõistmine ning arusaam vajadusest seostada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega; 6. arhitekti kutseala ja arhitekti rolli mõistmine ühiskonnas, eriti sotsiaalset tegurit arvestavate kavandite ettevalmistamisel; 7. arusaam projekti kavandite ettevalmistamise ja selle tarvis tehtava uurimistöö meetoditest; 8. hooneprojektidega seotud ehitusliku kavandamise, konstruktsiooniliste ja insenertehniliste probleemide mõistmine; 9. piisavad teadmised hoonete füüsikaliste probleemide ja tehnoloogiate ning funktsiooni kohta, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja pakuksid kaitset kliima eest; 10. vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded; 11. piisavad teadmised projektikontseptsioonide hoonetesse ülekandmisega ja kavandite üldisesse planeerimisse lõimimisse seotud tööstusharude, organisatsioonide, normatiivaktide ja korra kohta.

Selleks on vaja • kaasata parimad professionaalid; • kaasata parimad rahvusvahelised oskused ja teadmised (EKA avalikele loengutele on kavas ka edaspidi kutsuda esinema oma ala spetsialiste välisriikidest); • läbida tihedalt väga erinevate distsipliinidega. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnal on suurepärane koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ), kust saadakse valdav osa inseneriainetest. EKA teeb koostööd järgmiste institutsioonidega: TTÜ ehitusteaduskond, infotehnoloogia teaduskond, biorobootika keskus, mehaanikateaduskond, mehhatroonikainstituut, matemaatika-loodusteaduskond ja keemiainstituut; Tartu Ülikooli loodusja tehnoloogiateaduskond ning tehnoloogiainstituut; Tallinna Ülikooli (TLÜ) Eesti demograafia instituut, Eesti tuleviku-uuringute instituut ning ökoloogia instituut; • väärtustada uurimistööd ja võimaldada sellega tegeleda igal kõrghariduse tasemel. Arhitektuurivaldkonna teadusrahale on väga keeruline ligi pääseda. Arhitektuur peab suutma nii kommunikeerida kui ka reflekteerida. Praegu käib intensiivne töö arhitektuuri doktoriõppekava taasavamiseks EKAs. Allkirjastatud on ka ITN-projekt rahvusvahelise research by design-põhise doktoriõppe koostöövõrgustiku rahastamiseks. Õpe algab 2013. aasta sügisel. Koostöövõrgustikus osalevad järgmised koolid: RMIT (Melbourne), Sint-Lucas (Ghent), Aarhus, Westminster (London), Macintosh (Glasgow), Ljubljana ja EKA (Tallinn); • luua avaliku suhtluse platvorm nii arhitektuurieriala siseselt kui ka sellega seonduvate erialade vahel; • olla nähtav ja arusaadav.

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

koostöö EKAga on olnud suurepärane ja ma ei kahtle, et see jätkub. Samuti loodan, et ka TTÜga tihenevad partnerlussuhted inseneeria valdkonnas.

Seda aspekti silmas pidades eksponeeritakse ka sel aastal EKA lõpetanute diplomitöid Draakoni ja Hobusepea galeriis ajavahemikus 28. mai – 20. juuni avatud näitusel „Lõppmäng 2014”.

16. ÜLEVAADE EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE 2014. AASTA TEGEVUSPLAANIDEST (Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhatuse liige)

Sündmused • Kontaktsündmused • Eesti osalemine Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil • EAK ja EALi kolimine Kultuurikatlasse Näitused Osalemine Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsiooniga. Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami projektis „Vaba ruum – inters-

20


EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK 27.02.2014

arh. 01/14 pace” uuritakse avalikku ruumi infoajastu kontekstis. Eesti ekspositsioon tõstatab järgmised küsimused: kus ja mis on avalik ruum infoajastul? Kuidas võiksid e-teenused ja sotsiaalvõrgustikud mõjutada meie ümber olevat füüsilist ruumi? Millised võiksid olla nende protsesside arhitektuursed väljundid? Eesti ekspositsioon avatakse Veneetsias 5. juunil. Koolitused (erinevale sihtturule) • „Parameetriline disain” • „Planeerimine ja ruumikultuur” • „Riigihangete kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid” • „Arhitektuuri trampliin” (ärikoolitus) Eksport • AKU kataloogi koostamine ja väljaandmine • Välisvõistlustest osavõtmise toetamine

17. EALI TEENETEMEDALITE ÜLEANDMINE 2013. AASTA PARIMALE TELLIJALE, EHITAJALE JA PUBLITSISTILE

Parim ehitaja 2013: arhitekt Jaan Tiidemann, kes on kaheksa aastat juhendanud Eesti Kunstiakadeemia I kursuse arhitektuuritudengite ehituspraktikat ning selle tulemusel on valminud omanäoline varjualuste park Harju maakonnas Pedaspeal. Parim publitsist 2013: kultuurilehe Sirp endine juht Kaarel Tarand, kelle eestvedamisel loodi Sirpi esmakordselt iseseisev arhitektuurirubriik, tänu millele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud arhitektuuriteema kvaliteetne kajastamine.

 Teenetemedalid andis kätte P. Pere ja medalisaajad tänasid tiitli eest. EALi teenetemedal anti üle ka ametist lahkuvale EALi esimehele P. Perele liidu eduka juhtimise eest aastatel 2010–2014.

18. TEOSE „SNUD. PROTOCOLS. THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS FACULTY OF ARCHITECTURE GUEST SPEAKER SERIES 2012-2013” ESITLUS (Veronika Valk)

(P. Pere)

Parim tellija 2013: Viljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk, kes on edukalt seisnud selle eest, et 2013. a valminud gümnaasiumihoone oleks suurepärase ehituskvaliteediga ja vastaks maja loojate visioonile.



Veronika Valk tutvustas oma raamatut „Snud. Protocols. The Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Guest Speaker Series 2012-2013”.

19. HÄÄLETUSTULEMUSTE TEATAVAKSTEGEMINE (Tiit Tomiste, häältelugemiskomisjoni esimees)

Hääletusel osales 125 EALi liiget (sh 25 volitustega) ja valimiskastis oli 125 kehtivat sedelit. EALi esimehe ja juhatuse liikme ametikohale osutus valituks Indrek Allmann. EALi aukohus osutus valituks koosseisus Jüri Karu, Ago Pähn, Mihkel Urmet, Tanel Tuhal (varuliige) ja Fredi Tomps (varuliige). EALi revisjonikomisjon osutus valituks koosseisus Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri. EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Oliver Alver, Ilmar Heinsoo, Eva Hirvesoo, Jaak Huimerind, Katrin Koov, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Ra Luhse, Marika Lõoke, Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Näkk, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mai Shein, Villem Tomiste, Emil Urbel, Veronika Valk ja Kalle Vellevoog.

EALi parim publitsist Kaarel Tarand, endine esimees Peeter Pere, uus esimees Indrek Allmann ning parim ehitaja Jaan Tiidemann. Foto: EAL.


01/14 arh.

m I. Allmann tutvustas EALi 2014. a kavandatavat tegevuskava. Põhiosas jääb tegevuskava endiseks. Lisanduvad järgmised valdkonnad, millele on kavas lähiaastatel keskenduda: • koostöö sõsarorganisatsioonidega. Esmalt tuleb selgitada välja ühised huvid; • juriidiline kaitse. Et EALi ettepanekutel seadusandluse vallas oleks rohkem kaalu ja arhitektid kaasataks otsustusprotsessidesse, tuleb palgata jurist; • arhitektuuri eksport. Lisaks välisvõistlustel osalemise toetamisele tuleks aktiveerida ja soodustada ka mittetöiseid suhteid väliskolleegidega. I. Allmanni ettepanekud EALi töögruppide kohta (aluseks EALi juures seni tegutsenud töögruppide loend) • Energiatõhususe töögrupp – sellest võiks loobuda ja anda teatepulk edasi arhitektuuriharidust andvatele koolidele. • Arhitektuurivõistluste töögrupp ja ekspertiisitöögrupp – need kaks võiks liita ja jätta tegevusest välja riigihangetega tegelemise. • Autoriõiguste töögrupp – aasta jooksul võiks oma tegevuse lõpetada ja anda jätkutegevus üle seadusandluse töögrupile. • Seadusandluse töögrupp – teemade hulka võiks lisada riigihanked, autoriõiguse, riigiarhitekti jms. Tõenäoliselt vajab selline töögrupp struktureerimist ja seda töögruppi võiksid tulevikus juhtida juristid.

m Eestseisus kinnitas EALi juhatuse liikmete kuu palgafondi järgmiselt: esimees – 1274,34 eurot (katab Eesti Kultuurkapital tegevustoetusest), aseesimees – 637,17 eurot (katab EAL omafinantseeringust). m EAL pöördus Tallinna lilleturu arhitektuuri-ideekonkursi väljakuulutamisel tekkinud probleemidega jurist E. Mägi poole palvega koostada Tallinna Kesklinna Valitsusele pöördumine. Selles käsitletakse võimalikku autoriõiguste rikkumist ideekonkursi korraldamisel. Pöördumine otsustati edastada ka EALi liikmetele. m I. Allmann tegi teatavaks EALi 2014. aasta aastanäitusele kuraatori leidmiseks korraldatud võistluse võitjad. Žürii otsustas esimese preemia väärtusega 1000 eurot anda võistlustööle nimega „Mängiv inimene”, mille autorid on Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Võitjad saavad õiguse kureerida aastanäitust, mis avatakse 20. oktoobril 2014 Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. Näitus on avatud 2. novembrini. Sellega kaasneb kakskeelne kataloog ja vestlusõhtu. Võidutöö käsitleb moodullasteaia teemat. Autorid pakuvad välja praegusele ettekujutusele alternatiivseid lahendusi, milles eelkõige pööratakse tähelepanu moodullasteaia keskkonna kvaliteedile ja laste igapäevasele heaolule. Autorite sõnul ärgitab aastanäitus koos kataloogiga arutelusid omavalitsuste ametnike, lasteaiatöötajate, lapsevanemate ja arhitektide seas ja vahel. Võrdse preemia suurusega 500 eurot pälvisid võistlustööd märgusõnaga „Koos” ja märgusõnaga „Eesti polaarjaam”. Võistlustöös „Koos”, mille autor on Kadri Vaher, keskendutakse Eesti elamuehituse ühekülgsuse probleemile. Žürii hinnangul on ka see teemakäsitlus väga ajakohane ning vajab

22

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

m I. Allmann esitas EALi aseesimeeste kandidaatideks järgmised eestseisuse liikmed: Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog. Hääletuse tulemusel osutusid kõik nimetatud valituks EALi juhatusse ja ühtlasi EALi aseesimeesteks.

Kutsetunnistused Aseesimehed

m M. Šein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud oma 29. jaanuari koosolekul arhitekti kutse. Kutsetunnistuse saajad: Mati Armas – volitatud arhitekt, tase 7 Jaan Kuusemets – volitatud arhitekt, tase 7 Karli Luik – volitatud arhitekt, tase 7 Ralf Lõoke – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Ülar Mark – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Ove Oot – volitatud arhitekt, tase 7 Peeter Pere – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Karmo Tõra – volitatud arhitekt, tase 7 Vadim Tšentropov – volitatud arhitekt, tase 7

Palgafond

13. MÄRTS 2014

Töölõigud, millega EALi juures tegutsevad töögrupid võiksid tegeleda, võiksid olla järgmised: • ekspertiisid; • seadusandlus; • EALi-sisene kaasamine; • EALi-väline kaasamine; • arhitektid välisturul; • arhitektid siseturul; • eraldiseisvad suurprojektid – „EV 100” (isemajandav, võiks muutuda tuluallikaks).

2014. a kavandatav tegevuskava Aastanäituse kuraatorid Lilleturu probleem

Eestseisuse koosolekud

• Ürituste töögrupp – eraldiseisvana võiks kaotada.


Arhitektuuriharidus TTÜs Uued liikmed Tartu lasteaed Arhitektuurihariduse teemaline pöördumine 2014. a tegevuskava

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/14 laiemat arutelu ja tähelepanu. Võistlustöö „Eesti polaarjaam”, mille autorid on Mari Hunt ja Henri Laupmaa, pakub välja konkreetse idee Eesti oma polaarjaama rajamise kohta. m Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi esindajad I. Raid ja R. Murula andsid ülevaate arhitektuuriharidusest TTÜs. 2013. aastal avati seal viieaastane integreeritud arhitektuuri magistriõpe, kus I kursusel õpib praegu 19 üliõpilast. Samal ajal valmistatakse ette 2015. aastal avatavat rahvusvahelise ingliskeelse magistriõppe õppekava. Selle järgi hakkab õppima kolm Eesti tudengit, ülejäänud kohad kuuluvad tudengitele TTÜ partnerkõrgkoolidest Euroopas. TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituut on muu hulgas teinud koostööd Tel Aviviga. Instituut on võtnud endale ülesandeks mõjutada ka TTÜ inseneriõpet. Et inseneride ruumi- ja esteetikateadmiste tase tõuseks, on lisatud õppekavva loovusdistsipliinid. Nende õpetamist veab R. Murula. TTÜ ehitusteaduskonnas on doktoriõppekava „Ehitus- ja keskkonnatehnika”, kus on võimalik muu hulgas spetsialiseeruda ehitusele ja arhitektuurile ning tegeleda arhitektuuriajalooga Karin Hallas-Murula juhendamisel. Praegu on seal doktoriõppes üks doktorant, kelle diplomitöö teema on „Stalinistlik linnaplaneerimine”. TTÜ sai eelmisel kevadel kolmeks aastaks integreeritud arhitektiõppe läbiviimise õiguse. EALi esindajad rõhutasid, et selleks, et TTÜ arhitektidiplomit tunnustataks rahvusvaheliselt, peaks TTÜ olema kantud ELi arhitektide direktiivis olevate kõrgkoolide nimekirja. Esimese sammuna rahvusvahelise tunnustamise poole liikumisel tuleks saada Haridus- ja Teadusministeeriumilt kinnitus selle kohta, et arhitektuuri magistriõpe vastab Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a määrusele nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded”. Eesti Kunstiakadeemia ja TTÜ vahel on mõningate erimeelsuste tõttu koostöölepe ikka veel allkirjastamata. Küll on aga kõrgkoolid üksteist vastastikku tunnustanud ja teevad avatud ülikooli raames koostööd, st tudengid võivad õppida teise kõrgkooli aineid. Erinevalt EALi esindajaist ei näinud TTÜ esindajad arhitektide üleproduktsioonis probleemi. Üleproduktsiooni probleemi ühe võimaliku lahendusena pakkus EAL välja arhitektuuri ekspordi elavdamise. Ka seda silmas pidades on vaja saada TTÜ arhitektuuriõppele rahvusvaheline tunnustus. Eestseisus tegi ettepaneku kaasata lõhestumise ärahoidmiseks EALi noortesektsiooni ka TTÜ tudengid. m Eestseisus, vaadanud läbi EALi arhitektuurivõistluste töögrupi märkuste ja muudatusettepanekute alusel Tartu Linnavalitsuses osaliselt

23

korrigeeritud Tartu (Pepleri 1a) lasteaia ideevõistluse tingimused, jäi auhinnafondi suurendamise vajaduse suhtes oma seisukoha juurde. Lisaks tehti ettepanek võtta tingimustest välja maketi esitamise kohustus. EALi eestseisuse uusi muudatusettepanekuid ideevõistluse tingimuste kohta otsustati arutada 17. märtsil EALis peetaval EALi juhatuse ja Tartu Linnavalitsuse esindajate nõupidamisel. m Eestseisus, vaadanud läbi Mikk Mutso EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. m Eestseisus, vaadanud läbi Mari Hundi EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

27. MÄRTS 2014 m T. Tammis tutvustas eestseisusele Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) mõeldud avaliku pöördumise kavandit, milles käsitletakse arhitektuuriharidust. Eestseisus, kuulanud ära T. Tammise ja tutvunud kavandiga, pidas selles nimetatud seisukohti asjakohasteks. Teksti peeti vajalikuks korrigeerida ja täiendada. Selgelt tuleb sõnastada EALi põhisõnum HTMile: Eesti arhitektuurihariduse süsteemi tuleb korrastada. Vältida tuleb arhitektide üleproduktsiooni, õppeasutuste õppekavade dubleerimist ja ressursi raiskamist. Leiti, et pöördumisele võiks alla kirjutada ka arhitektuurikoda. Pöördumise korrigeeritud tekst otsustati kinnitada eestseisuse 3. aprilli koosolekul. Pärast pöördumise väljasaatmist otsustati teha uuele haridusja teadusministrile ettepanek kohtuda.

3. APRILL 2014 m I. Allmann tutvustas EALi 2014. a tegevuskava. Eestseisus tegi tegevuskava kohta täiendus- ja parandusettepanekuid. Kavva otsustati lisada tegevuse/projekti maksumuse ja rahastusallikate veerg. EALi kodulehel otsustati avaldada üleskutse palvega liituda soovi korral EALi töögruppide tööga. V. Tomiste avaldas arvamust, et EAL peaks enam tegelema tulevikku vaatavate uut kvaliteeti loovate tegevustega. Arhitektuurivõistluste „Eramu” ja „Väike” korraldamine ning nende võistlustööde näituse koostamine on ilmselgelt ületähtsustatud. Selle asemel võiks EAL kuulutada välja võistluse, kus otsitakse nii teemat, sisu kui ka lahendust EALi kuraatornäitusele. Tegevuskava otsustati aasta lõpus uuesti üle vaadata, et otsustada, milliseid tegevusi jätkata ja millistega tegelemine ümber mõtestada. (Vt tabelit lk 24–25)


m Vaadati üle Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetava haridusteemalise avaliku pöördumise korrigeeritud ja täiendatud tekst. Kavandit otsustati tutvustada ka 7. aprillil toimuval arhitektuurikoja koosolekul. Kui arhitektuurikoja liikmed soovivad allakirjutajatega liituda, saavad nad seda teha.

EALi tegevuskava 2014 Eesmärk:

tugev liit, mis on võimeline pakkuma tuge oma liikmetele ja on professionaalseks koostööpartneriks riigile

Valdkond EALi koostöö riigisiseselt

EALi töö liikmetega

Tegevus

Vastutab

1.

Vaatame üle EALi ja sidusorganisatsioonide juhtimistruktuurid ja korrigeerime neid vajaduse korral

I. Allmann

2.

Alustame läbirääkimisi ESLi ja EMALi majandusliku ühisosa leidmiseks

I. Allmann

3.

Täpsustame EALi lähteülesannet EAK tarvis

P. Pere

4.

Kujundame välja EALi seisukoha EAK ja EAMi võimaliku liitumise kohta

P. Pere

5.

Jätkame koostööd kodade ja liitudega

K. Vellevoog

6.

Räägime jätkuvalt kaasa arhitektide koolituse teemal

K. Vellevoog

7.

Valmistame ette „EV 100” projekti EALi-poolse tegevuskava

K. Vellevoog

8.

Selgitame välja liikmete hetkeolukorra ja neile huvipakkuvad teemad

A. Ader

9.

Aitame kaasa noorte ja seenioride sektsioonide töö korraldamisele

A. Ader

10.

Teeme koostööd EAKga TABi korraldamisel

A. Ader

11.

Jätkame suvepäevade tava koostöös ESLiga ja otsime võimalusi ka EMALi kaasamiseks

A. Ader

12.

Teeme EALi õppereisi Portugali

A. Ader

13.

Korraldame EALi vestlusõhtuid

A. Ader

24

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

lahendusele võimalikult täpselt ja üheselt (nt peab olema täpselt määratletud, millised hoone osad on vaja säilitada, millised mitte). Lisaks tehti ettepanek korrigeerida võistlustingimuste lisa 12 (osaleja täidetav konstruktsioonide ja materjalide tabel ehitusmaksumuse hindamiseks) ja esitada see lihtsamal kujul. Lepiti kokku, et kui eestseisuse liikmetel on võistlusülesande kohta lisaettepanekuid, tuleb need esitada hiljemalt käesoleva nädala lõpuks. Võistlus on kavas välja kuulutada järgmisel nädalal.

Pöördumine

m Eesti Kunstiakadeemia õppehoone võistlusülesande koostaja T. Paaver ja võistluse RKASi-poolne projektijuht Ivar Piirsalu tutvustasid võistlusülesande korrigeeritud varianti. Võistlusülesande üldine tutvustus ja võistluseeskirja kooskõlastamine toimus eestseisuse 13. veebruari 2014. aasta koosolekul. Võistlusülesandesse on lisatud uued, äsja valminud muinsuskaitse eritingimused ning kompleksi insenertehniline ekspertiis. Valminud on ka hoonestuse uus mõõdistus. Võistlustingimustesse on sisse kirjutatud reservpinna projekteerimise võimalus. Kui EKA uue õppehoone ruumiprogramm on 11 500 m2, siis koos projekteeritava reservpinnaga peab kogu ruumiprogramm olema kuni 14 000 m2. Eestseisus, kuulanud ära T. Paaveri ja I. Piirsalu tutvustuse, andis tingimustele põhimõttelise kooskõlastuse. Eestseisus oli seisukohal, et võistlusülesandes tuleb sõnastada nõuded tööde

EKA õppehoone võistlus

01/14 arh.


arh. 01/14

Valdkond EALi arhitektid välisturul

EALi arhitektid siseturul

Seadusandlus

Töö avalikkusega

25

Tegevus

Vastutab

14.

Loome ühtse arhitektide-ettevõtjate huve esindava struktuuri BOSi baasil

I. Allmann J. Huimerind

15.

Tõhustame koostööd lähinaabrite (Põhjamaade) arhitektidega eesmärgiga aidata kaasa liikmetevaheliste isiklike kontaktide tekkele

I. Allmann

16.

Korraldame koostöös SAFA ja omavalitsuste liiduga proaktiivse töötoa väikelinnades

A. Ader

17.

Koostöö UIA/BAUA ja EANiga, sh UIA kongressi teemal Durbanis (näitus)

P. Pere I. Allmann

18.

Tugevdame koostööd omavalitsustega

I. Allmann

19.

Jätkame kutsekvalifikatsioonide väljaandmist

I. Allmann

20.

Leiame võimaluse kaasata jurist tegelema seadusandlusega

J. Huimerind I. Allmann

21.

Jätkame riigiarhitekti / arhitektuuripoliitika / ehitus- ja planeerimisseaduse temaatikaga

P. Pere

22.

Jätkame arhitektuurivõistluste korraldamist

J. Huimerind

23.

Jätkame arhitektuursete ekspertiiside koostamist

P. Pere

24.

Valmistame ette sellise töögrupi loomise, mis oleks võimeline tegema ehitusprojektide ekspertiise

P. Pere

25.

Osaleme uue muinsuskaitseseaduse väljatöötamises

J. Huimerind

26.

Koostöös EAK ja RKASiga otsime võimalusi, kuidas tõsta riigihangete kaudu sündiva arhitektuuri taset

J. Huimerind

27.

Jätkame BFMiga koostöös arhitektuurifilmide tootmist

K. Vellevoog

28.

Jätkame noore arhitekti preemia ja „Eramu” ja „Väike” preemiate väljaandmist (tsükkel üle ühe aasta)

A. Ader

29.

Aitame kaasa ERRi uue arhitektuuri telesaate loomisel

K. Vellevoog

30.

Mõtestame ümber Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate väljaandmise

K. Vellevoog A. Ader

31.

Mõtestame ümber maakonnapäevade formaadi

A. Ader

32.

Kuraatornäitused: 2014. a teemaks „Mängiv inimene“

A. Ader


01/14 arh.

EALi uued liikmed

Mikk Mutso, sünd 06.07.1970. Lõpetanud 1994. aastal Eesti Riiklikus Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Ateka OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014.

Martin Allik, sünd 03.02.1983. Lõpetanud 2004. aastal Häme Polütehnikumis aianduse eriala ja 2008. aastal Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi. Töötab Göteborgi maastikuarhitektuuribüroos Mareld landskapsarkitekter AB maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Jaan Port, sünd 03.01.1982. Lõpetanud 2006. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitusarhitekti eriala, õpib Estonian Business Schoolis rahvusvahelist ärijuhtimist. Töötab arhitektuuribüroodes Funk OÜ ja PIN

Karin Bachmann, sünd 21.07.1976. Lõpetanud 1999. aastal Eesti Maaülikooli keskkonna- ja põllumajandusinstituudis maastikuarhitektuuri eriala ja 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemias urbanistika eriala. Töötab ASis K & H maastikuarhitekti-planeerijana. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Johan Tali, sünd 04.09.1986. Lõpetanud 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ja 2012. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli arhitektuuri instituudi (Studio Prix ja Studio Rashid). Töötab arhitektuuribüroodes soma architecture zt gmbh ja Vaba Ruum arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 237/30.01.2014.

Mari Hunt, sünd 22.07.1986. Lõpetanud 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014.

Siim Tuksam, sünd 29.10.1986. Lõpetanud 2013. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli arhitektuuri instituudi, õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Töötab arhitektuuribüroos Vaba Ruum arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 237/30.01.2014.

Alvin Järving, sünd 01.07.1986. Lõpetanud 2012. aastal TU Delft – Studio Hyperbody, 2011. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli arhitektuuri instituudi ning 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Must OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 238/13.02.2014.

Mirko Traks, sünd 15.10.1982. Lõpetanud 2005. aastal Eesti Maaülikooli keskkonna- ja põllumajandusinstituudis maastikuarhitektuuri eriala ja 2009. aastal Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuriteaduskonnas maastikuarhitektuuri eriala. Töötab OÜs Kino maastikuarhitektid maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 234/05.12.2013.

26


arh. 01/14 LUBJA 4 (TALLINN) KOHTUHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

Korraldaja: Riigi Kinnisvara AS Toimumisaeg: 26.03.–25.07.2014 Auhinnafond 67 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 25 000 eurot, 2. koht – 20 000 eurot, 3. koht – 15 000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 3500 eurot

PEPLERI 1A (TARTU) KUUERÜHMALISE LASTEAIA IDEEKONKURSS Korraldaja: Tartu Linnavalitsus Toimumisaeg: 25.03.–23.05.2014 Auhinnad: 1. koht – 4000 eurot, 2. koht – 3000 eurot, 3. koht – 2000 eurot Info võistluse kohta on kättesaadav riigihangete registrist viitenumbriga 149901.

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE (TALLINN) ARHITEKTUURIVÕISTLUS Korraldaja: Riigi Kinnisvara AS Toimumisaeg: 11.04.–30.06.2014 Auhinnafond 40 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 15 000 eurot, 2. koht – 10 000 eurot, 3. koht – 7000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 4000 eurot

TURISMIKESKUSE VÕISTLUS BOSNIA-HERTSEGOVIINAS Toimumisaeg: 10.02.–30.06.2014 Auhinnafond jaguneb järgmiselt: 1. koht – 30 000 eurot, 2. koht – 20 000 eurot, 3. koht – 10 000 eurot ja kolm ergutuspreemiat à 5000 eurot

Eesti arhitektuurivõistlused

ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE (HARJUMAA) RAHVUSVAHELISE KAHEETAPILISE IDEEKONKURSI II VOOR Korraldaja: SA Arvo Pärdi Keskus koostöös EALiga II etapi toimumisaeg: 01.03.–30.05.2014 Auhinnafond 30 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 10 000 eurot, 2. koht – 8000 eurot, 3. koht – 6000 eurot ja kolm ostupreemiat

TATARI 1 (TALLINN) BÜROOHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS Korraldaja: Kawe Ärimaja OÜ Toimumisaeg: 05.03.–06.05.2014 Auhinnafond on 7500 eurot

Arhitektuurivõistlused välismaal

RIIA BUSSIJAAMA (LÄTI) REKONSTRUEERIMISE JA PLANEERIMISE KONKURSS Toimumisaeg: 25.03.–05.08.2014 Auhinnafond: 20 000 eurot

KUOPIO HAIGLA (SOOME) ARHITEKTUURIVÕISTLUS

LAPIMAA KESKHAIGLA (SOOME) ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Toimumisaeg: 13.01.–05.05.2014 Auhinnafond jaguneb järgmiselt: 1. koht – 50 000 eurot, 2. koht – 30 000 eurot, 3. koht – 10 000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 5000 eurot

Toimumisaeg: 03.03.–09.06.2014 Auhinnafond 245 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 60 000 eurot, 2. koht – 40 000 eurot, 3. koht – 30 000 eurot ja kaks ergutusauhinda à 15 000 eurot

27

Täpsem info välisvõistluste kohta on EALi kodulehel rubriigi „Võistlused” alarubriigis „Välisvõistlused”.


01/14 arh.

EALi teated

SOU FUJIMOTO AVALIK LOENG 12. juunil kell 19 korraldab EAL Kanuti Gildi SAALis (Tallinn, Pikk 20) Jaapani arhitekt Sou Fujimoto avaliku loengu teemal „Between Nature and Architecture”. Loeng on inglise keeles. Sou Fujimoto on sündinud 1971. aastal Hokkaidos (Jaapan). Peale Tokyo Ülikooli tehnikateaduskonna arhitektuuriosakonna lõpetamist asutas ta 2000. aastal arhitektuuribüroo Sou Fujimoto Architects. Tema tähtsaimate tööde hulka kuuluvad „Serpentine Gallery Pavilion 2013”, House NA (2011), Musashino Art University Museum & Library (2010), Final Wooden House (2008) ja House N (2008). Fujimoto viibib Eestis seoses Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, mille teise etapi žüriisse ta kuulub. Loengu korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Jaapani saatkond. Lisainfo: Kairi Rand, 505 6723, kairi@arhliit.ee.

Sou Fujimoto. Foto: David Vintiner.

EALI 2014. AASTA ÕPPEREIS Eelmise aasta lõpus korraldasime oma 2014. aasta õppereisi sihtkoha valimiseks liikmete seas internetiküsitluse. Selle võitis ülekaalukate häältega Portugal ning kõrvale jäid Mehhiko ja Bodensee ümbrus. Reisi sihtpunkt on täpsustunud: keskendume Lõuna-Portugalile. Reis kestab 14.–22. septembrini ja kohal oleme üheksa täispäeva. Lennuk väljub Tallinnast pühapäeva, 14. septembri varahommikul kl 5.25 ning jõuab Lissaboni kell 8.15. Lissabonist tagasi tulles väljub lennuk esmaspäeva, 22. septembri õhtul kell 22 ja on Tallinnas järgmise päeva varahommikul kell 4.35. Lendame lennufirmaga TAP Portugal. Külastatavate linnade ja piirkondade hulgas on kindlasti Lissabon, Cascais, Évora, Beja ja Algarve. Üle vaatame olulisemad tööd näiteks järgmistelt büroodelt: Aires Mateus, Gonçalo Byrne Arquitectos, JLCG Arquitectos, Arx Portugal Arquitectos ja CVDB Arquitectos. Võrreldes eelmise aasta reisi hoogsa tempoga tuleb seekordne käik sihtpunkti arvestades parajalt meditatiivse loomuga. Reisi hinnanguliseks maksumuseks kujuneb

1000–1100 eurot ja rühma suuruseks on planeeritud 30 inimest. Täpsem reisikava ja hind selgub mai alguses. Eelregistreerimine: Kairi Rand, tel 611 7433, 505 6723, kairi@arhliit.ee.

SUVESEMINAR 2014 EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu suveseminar toimub sellel aastal 28.–29. juunil Saaremaal Mändjalas. Seminarile oleme taas kutsunud osalema Läti ja Leedu arhitektid ning seekord lisaks Soome arhitektid. Ürituse teema on avalik ruum ja kunsti osa selles. Peaesineja on Norra arhitekt Reiulf Daniel Ramstad (kinnitamisel) ja üks esinejatest Valdur Mikita. Päevajuht on Anatoli Tafitšuk. Peale seminari on kavas sportlikud ja vähemsportlikud mängud ja töötoad. Lastega mängib sportlikke mänge džuudotreener ja surfikoolitaja Marko Keskküla. Õhtuprogrammis on rannapidu (bänd kinnitamisel) ja saun. Teisel päeval teeme

28


arh. 01/14

EALi TEATED

väikse ringsõidu Saaremaal, otsides ja vaadates nüüdisarhitektuuri. Suveseminari täpne kava selgub lähiajal ning me teavitame sellest esimesel võimalusel. Osalustasu sisaldab bussisõitu, praamipileteid, ööbimist, kolme söögikorda, seminari, sportlikke mänge, õhtust pidu ja Saaremaa ringsõitu koos giidiga. EALi/ESLi liikme hind kehtib ka liikme ühele kaaslasele. Osalustasud on EALi ja ESLi liikmetele järgmised. • Kuni 1. juunini registreerujad –– Bussiga tulija 45 € (sisaldab ka praamisõitu edasi-tagasi) –– Oma transpordiga osaleja 40 € –– Seeniorid ja üliõpilased bussiga 30 €, oma transpordiga 25 € • Alates 2. juunist registreerujad –– Bussiga tulija 50 € (sisaldab ka praamisõitu edasi-tagasi) –– Oma transpordiga osaleja 45 € –– Seeniorid ja üliõpilased bussiga 35 €, oma transpordiga 30 Mitteliikmete hind on 5 € võrra kõrgem: kuni 1. juunini 50 € ja alates 2. juunist 55 €. Kuni 12aastastele lastele osalustasu ei ole. Olete oodatud osalema! Eelregistreerimine aadressil ingridk@arhliit.ee.

Mändjala kämping. Foto: Mändjala kämping.

29

Mändjala kämpingust Mändjala kämping asub u 15 km Kuressaarest Sõrve poole. Kompleks on rajatud 1973.–1979. aastal ja sellesse kuulub 69 hoonet. Valdava osa hoonetest on projekteerinud arhitekt Liina Jaanus, sisekujundaja Piret Mudist. Kompleks kuulus nõukogude ajal ENSV Turismi ja Ekskursiooni Valitsusele ja kandis nime Saare. Kämpingu üldilmes ja väliskujunduses valitseb sarnane arhitektuurne idee. Puidust välislaudise kõrval domineerivad kõigil hoonetel osaliselt konsoolselt ulatuvad ja otsast kaldu lõigatud viilkatused, mis algul olid kaetud laastudega. Esialgne väliskujundus ja iseloomulikud detailid on peaaegu kõigil kompleksi hoonetel väga hästi säilinud. Hoonetes on ühendatud modernistlik vorm ning rahvuslikkusele viitav materjali- ja detailikäsitlus. 2010.–2012. a kaardistas Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri ning selle tulemusena tegi ettepaneku võtta Mändjala kämping kaitse alla hoonete kompleksina.


01/14 arh.

ÜLESKUTSE LIITUDA TÖÖGRUPPIDE TÖÖGA

Sooviavalduse töögrupiga liitumiseks palume saata 30. aprilliks aadressile info@arhliit.ee. Lisaks töötavad juba fikseeritud koosseisuga järgmised töögrupid: • riigiarhitekti töögrupp (juht P. Pere), • „Eesti Vabariik 100” projekti töögrupp (juht K. Vellevoog). Täpsem teave töögruppide kohta: http://www. arhliit.ee/liit/toogrupid-komisjonid/.

KOKKUVÕTE EALI VESTLUSÕHTUST RAIL BALTICU TEEMAL

EALi TEATED

EALi juhatus on otsustanud jätkata rea töögruppide tööd ja/või algatanud uute töö. Kutsume kõiki EAL liikmeid liituma järgmiste töögruppidega: • võistluste töögrupp (juht J. Huimerind), • riigihangete töögrupp (juht J. Huimerind), • autoriõiguste töögrupp (juht J. Huimerind), • muinsuskaitseseaduse töögrupp (juht J. Huimerind), • ürituste töögrupp (juht A. Ader), • arhitektide olukorra, liikmete koostöö ja tuleviku töögrupp (juht A. Ader), • arhitektuuriekspertiisi töögrupp (juht P. Pere), • riigihangete ekspertiisi töögrupp (juht P. Pere).

Indrek Sirp, MKMi nõunik, Rail Balticu projektijuht. Foto: EAL.

ministeeriumi nõunik Indrek Sirp ning sama ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann. Lühiülevaate Rail Balticu projekteerimise praegusest seisust andis Hendrikson & Ko detailplaneeringute ja projekteerimise osakonna juhataja Jaanus Aavik.

Tallinnas okupatsioonide muuseumis peeti 27. märtsil 2014 EALi vestlusõhtu „Rail Baltic – kellele, milleks ja kuidas?”. Rail Balticu ruumilise planeerimise, trassi kulgemise ning jaamade detailplaneeringute teemal rääkisid Rail Balticu projektijuht, majandus- ja kommunikatsiooni­

Andres Lindemann, MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist.  Foto: EAL.

Erikülalisena kõneles Soome riigiraudtee VR Group arhitekt Pirjo Huvila Soome raudtee ajaloost, tänapäevast ja arhitektide rollist raudtee projekteerimisel Soomes. EALile teeb tõsist muret asjaolu, et Rail Baltic kui äärmiselt oluline Eesti elukorraldust ja elanikke mõjutav ning suuri muutusi kaasa toov planeering on teostatud ilma arhitekte kaasamaEALi vestlusõhtu okupatsioonide muuseumis 27. märtsil. Foto: EAL.

30


arh. 01/14

EAK TEATED / EALi TEATED

ta. Vestlusõhtu eesmärk oli kutsuda asjaomaseid ametkondi kaasa mõtlema, kuidas arhitektide pädevust ära kasutada. Siiani on EAL kaasatud vaid Rail Balticu Pärnu ja Ülemiste terminalihoonete ideevõistluste ettevalmistamisse, kuid lisaks rajatakse depoosid, sildu, müratõkkeid jm objekte, mis samuti vajavad arhitektuurilahendusi. EAL ei pea õigeks, et riik on hoolimata Rail Balticu mahukast eelarvest lükanud ideevõistluste rahastamise kohalike omavalitsuste õlule. Selle tagajärjeks on võistluste alarahastamine, mille tõttu võib kannatada nendest osavõtt ja tööde

kvaliteet. Kokkuvõttes võib riigi esindusobjektide arhitektuurilahendus osutuda nõrgaks ja pealiskaudseks. EAL on teinud majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumile ettepaneku jätkata konstruktiivset koostööd. Eelkõige soovib EAL, et arhitektid oleksid ekspertidena kaasatud meeskondadesse, kes projekteerivad depoosid, sildu, viadukte, müratõkkeid ja muid raudteeobjekte. Kokkuvõtte koostas projektijuht Ingrid Kormašov

Eesti Arhitektuurikeskuse teated m Arhitektuurikeskus kutsub jalutuskäikudele Tallinna arhitektuuripärlite juurde Eesti Arhitektuurikeskus ootab kõiki taas Tallinna arhitektuuri uurima! Alates maist kuni septembrini tutvustavad giidid Mihkel Karu ja Kaur Sarv esmaspäeviti Tallinna põnevamaid objekte. Iga retk on inspireeritud konkreetsest teemast. Alustame 5. mail jalutuskäiguga Nõmme funktsionalistlike villade juurde. Suve jooksul võtame ette nii uuselamud Kadrioru miljööväärtuslikus piirkonnas kui ka Tallinna saatkonnahooned. Samuti otsime üles huvitavaimad stalinistliku arhitektuuri näited ja kiikame Kopli poolsaare põnevamaid asumeid. Pirita 20. sajandi arhitektuuripärle läheme vaatama koguni jalgratastel. Kõik jalutuskäigud toimuvad esmaspäeva õhtul kell 18–20 ja osalustasu on 8 eurot. Ajakava leiate siit: http://www.arhitektuurikeskus.ee/category/ ekskursioonid/. Küsimused ja eelregistreerumine: Jana Valliste, jana@arhitektuurikeskus.ee.

m Eesti ekspositsiooni avamine Veneetsias 5. juunil Eesti ekspositsioon XIV Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatakse 5. juunil kell 17 Arsenales Veneetsias. Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud ekspositsiooniga „Interspace – vaba ruum” uuritakse avalikku ruumi infoajastu kontekstis. Personaliseeritud digitaalne infotulv – sotsiaalvõrgustikud ja e-teenused – on järjest kõnekamalt ümber kujundamas meie arusaamu avalikust sfäärist. Digisuhtluse tihenedes hakkab kohaloome muutuma vahetumaks ja aina vähem ehitatud ruumi keskseks. Eesti ekspositsioon autorid analüüsivad sellise ühiskondliku struktuuriga haakuvaid või-

31

malikke arhitektuurseid väljundeid. Siim Tuksam ütleb 20. veebruaril 2014 Sirbis: „Eesti ekspositsioon astub seekord klassikalise arhitektuuri mugavustsoonist välja ja püüab sisendandmeid, et määratleda arhitekti vaatepunktist nende kasutusvõimalusi. Ehitusinseneri asemel on appi võetud programmeerija, et katsetada võimalusi, kuidas reaalaja kasutajainfo abil füüsilist ruumi manipuleerida.” Ekspositsiooni põneva kõrvalprojektina avatakse sel korral ka digitaalne paviljon. Projekti põhjalikum tutvustus: http://www.arhitektuurikeskus. ee/veneetsia-arhitektuuribiennaal.

m Alver Arhitektid ekspordivõrgustikus AKU AKU on Eesti Arhitektuurikeskuse juures tegutsev koostöövõrgustik, mis ühendab arhitektuurivaldkonnas tegutsevaid ekspordist huvitatud ettevõtteid. Aprillist tervitavad võrgustiku liikmed enda seas Alver Arhitektid OÜd. AKU kohta saab lähemalt lugeda siit: http://www. rhitektuurikeskus.ee/aku/tutvustus.

m Eesti Arhitektuurikeskuse uued näod Eesti arhitektuuriekspordi edendamisega tegeleb arhitektuurikeskuses 2014. aasta algusest alates Karin Kiviste. Karini kontaktandmed: karin@arhitektuurikeskus.ee, tel 515 2746.


01/14 arh.

Teated seenioridele APRILL 17.04 Raul Kull 55 24.04 Maarja Nummert 70 Seeniorarhitektide traditsioonilised kohtumised Rotermannis algasid jaanuaris vahuveiniga nagu ikka ja jätkuvad samas paigas kuni suveni. Sügishooajal saab kohtumispäevaks praeguste plaanide järgi iga kuu esimene kolmapäev. Nii saavad soovijad käia samal päeval ka näitustel. Üldkogu järel ehk vastlapäeval, 4. märtsil valis sektsioon uue juhatuse, nagu põhikiri ette näeb. Kahel järgmisel aastal on see järgmine: Ell Väärtnõu – juhataja Maie Penjam – kirjavahetus Anu Kotli – tervisetoetused Riina Raig ja Krista Karu – reisid jt üritused Dmitri Bruns ja Fredy Tomps – nõustamine

MAI 08.05 13.05 15.05 27.05

JUUNI

Seenioride tervisetoetuse taotlus on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalis otsustatud positiivselt. Kolleegide retseptiravimid on sektsiooni juhatus kokku kogunud ja üle kontrollinud ning aprillikuus tehakse väljamaksed. Meie kavandatud väljasõite põhjarannikule ja vast ka Lasnamäele Eesti Kultuurkapitalis aktsepteeritakse, kuid reisiraha saamiseks tuleb teha uus taotlus järgmises kvartalis. Kohtume kevadel veel teisipäeviti, st 6. mail ja 3. juunil kell 15 Rotermannis nagu seni. Sügishooaega loodame alustada samas kohas kolmapäeval, 3. septembril. Siis räägime täpsemalt ka väljasõitudest. Ell Väärtnõu seenioride sektsiooni juhataja

Mälestame

04.06 05.06 07.06 09.06 12.06 17.06 23.06

Lembit Andres Tork 55 Helle-Ann Urgard 55 Andres Levald 60 Ilona Merzin 55 Tiiu Kesküla 60 Siiri Koot 60 Tiina Komissarov 65

JUULI 01.07 05.07 10.07 18.07

Priit Kaljapulk 60 Martti Preem 65 Merike Kordemets 65 Tiit Trummal 60

AUGUST 16.08 17.08 27.08 30.08

Tiina Orunuk Heino Kerde Viktor Pais Maire Annus

Margus Pilter 60 Ülo Palm 70 Vadim Tsentropov 75 Hain Toss 75

24.07.1955–08.01.2014 30.10.1927–10.03.2014 21.02.1947–16.03.2014 26.04.1941–22.04.2014

Avo Seppel 50 Tiina Jaska 65 Harri Kivilo 85 Ra Luhse 50

MÄLESTAME / TEATED SEENIORIDELE / JUUBILARID

Meie juubilarid

Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/14  
Advertisement