TimpelWimpel www.timpelwimpel.com
Kõigi lemmik ajaleht
Alates aastast 1980
Me ei unusta sind iial, Timmu
Foto 1: Erakogu. (s.a)
T
üri Ühisgümnaasium on väga kodune samas ka natukene range, kuid mõnus.
Türil rahva jaoks on lähestikus teenimas üks ja ainus kool, mis on asukohalt loodus lähedane ja elamurajoonidest kergete sammude kaugusel, ei midagi hullu. Kool on avas oma uksed 2011 aasta 1.septembril ja on hingelt väga noor ja avatud meelega ootamas rohkem ja rohkem õpilasi. Kindlasti teeb Türi Ühisgümnaasium iga aastaga aina rohkem ja rohkem uuendusi ja muudatusi, et õpilaste õpikeskkonda muuta efektiivsemaks ning mugavamaks, mis rahuldaks õpilaste tingimused kiiremaks teadmiste omandamiseks. Kasutades selleks, kas uus õpetamis metoodikaid kasutusele võttes või kooli seest hubasemaks muutes. Türi vallas on tegu ainsa gümnaasiumiga, kuid Paide vallas on neid lausa kaks Paide Gümnaasium ja Paide Ühisgümnaasium. Praegu jääb mulje, et väga paljud pagevad Türilt just Paide, et saavad parema hariduse, sest seal on soodsamad õppimistingimused ja treeningvõimalused. Ilmselt pole Türi ning Türi Ühisgümnaasium veel nii kaugele enda arenguga jõudnud. Vaja oleks luua ehk üks multifunktsionaalne spordihall konkureeriv Paide E-piima Spordihallile, kuna sellest on saanud üks Paide tervislikest ning pingete maandamise keskpunktiks, mida Türil vallas paraku pole või on halvasti silma jäänud. Räägitakse küll uuest ja uhkest spordikompleksi rajamisest Türile, kuid eks näis, mis sellest areneb. Türi Ühisgümnaasium peaks ilmselt sama aktiivset joont säilitama, uuendama võimaluse korral olemasolevaid õpetajaid uuema generatsiooni vastu või nõudma olemas olevate õpetajate õpetamis taktikate värskendamist. Arvatavasti, see esimene variant oleks loogilisem asjade kulg, kuna ka uute õpetajate harimis taktikad uuenevad iga aastaga ja sellele kaasneb ka uued lähenemis strateegiad õpilastele. Üldiselt on Türi Ühisgümnaasiumil väga hästi läinud, kus valitseb väga kodune ja kokkuhoidev koolipere. Arenemis ruumi jagub ning, kes targaks tahab saada saab ilma takistusteta. Kes tugevaks ja vormi tahab saada, siis ka need võimalused eksisteerivad samuti. Alati võiks olla parem, kuid Türi Ühisgümnaasiumil on ka neid positiivseid pooli, mida teistel koolidel ei ole – väga looduslähedane asukoht, väga uuenduslik staadion käe ja jala juures, skate park.
Türi Ühisgümnaasiumi õpilased sõidavad Peterburgi Kevin Mesjatsev 11. detsember 2016
Foto 2: DMINATOR. (s.a)
Türi Ühisgümnaasium’i õpilased sõidavad 17.-19. märts 2017 Peterburgi sealse kultuuriga tutvuma. Kõik me teame, et Sankt Peterburg (elanike arv 5 225 690) on üks väga suur liin veel suuremas riigis, mille elanike arv ületab Eesti oma kordades ning sealne ajalugu väga laiapõhine. Piirkond, mis on pidanud elama omal jala nii mõndagi, et sellest aimu saada pead olema ise selle linna keskpunktis. Seega kaasnes õpetajal Elve Laasmaal idee 12.a klassi õpilastega suheldes ja arutledes, et võiks minna Peterburgi suurema grupiga. Elve rääkis meie uudistetoimetusele, et nad on varemgi Peterburgi sõitnud – kooli esimesel tegutsemisaastal. «Õpilastele pidavat meeldima see suur ja kultuurne linn. Kuigi maksma läheb see rohkem kui Euroopas reisides, lisaks on viisa kulud. Lääne poole minnakse ka koos perede ja seltskondadega, ida poole on alati riskantsem sõita. » ütles Elve Laasmaa. Algselt oli plaanis, et liigutakse 40 liikmelise grupiga, kuid Elve Laasmaa sõnul on registeerunud end 42 õpilast ning 3-4 õpilasel on samuti huvi sellel reisil osaleda. «Reisile minnakse bussiga, selle kasuks räägib see, et kohal ollakse pikemalt, näeb rohkem, piirivalvega kokkusaamise kogemus. Buss väljumis ja saabumis kohaks on Türi. Laevaga minnes kulub enamus aega laevaga sõiduks, Peterburis ollakse loetud tunnid. Ei saa mingit elamust Venemaa teedest, liiklusest, bussiaknast vaade puudub.» rääkis Elve. Elve Laasmaa rääkis, et ekskursioonide üldplaan on samuti paika pandud, mõned saab kool ise lisaks valida või mitme vahel otsustada. Programmi saab täpsustada veel jaanuari kuuni. Ööbimine hotellis on broneeritud. «Õpilasi ootab Peterburis kindlasti ees vaba aeg. Iseseisev poodlemine ja mööda Nevski prospekti kõndimine - see on kindlasti elamus oma ette» lisas ta.
Türi Ühisgümnaasiumi õpilased sõidavad Peterburgi Kevin Mesjatsev 11. detsember 2016
Foto 3: Hunt, Ene. 2016
Täna 12. oktoobril kolmapäeval saabusid Türi Ühisgümnaasium’isse ajaloo klassi uued ühekohalised lauad. Pikemat aega on olnud teisekorruse õpetaja Aave Päeva ajalooklassis vanemad ning ebamugavad ning välimuselt väsinud õpilastel toolid ja lauad, kuid täna vahetus uuendus vanadele, mis toob kaasa ka rohkem hubasust koolis. Õpetaja Aave Päeva sõnul, pöördus ühel päeval tema poole Türi Ühisgümnaasium’i majandusjuhataja Urmas Saluste pakkumisega, et millised laudasid oleks klassi tarvis, kas üheseid või kaheseid. Räägitud sai, et majanduslikult kasulikum oleks osta kahekohalised lauad, kuid Aave päeva tahtis saada siiski ühekohalisi laudu. «Üsna pea öeldi mulle, et uued lauad ja toolid on Jalaxist tellitud ning peagi on uued lauad kooli saabumas. Uued lauad saabusid varasematest kõrgemad kui vanad, seega peaks olema pikemat kasvu inimestel mugavam olema tegutseda laua taga ja rühmatööde eesmärgil on neid hea lihtne kokku tõsta. Paras jagu sattus mul olema 10 R klassi õpilastega tund, kes aitasid meeleldi uued lauad ja toolid klassi tassida» sõnas ta.
Akadeemiline öö Olaf Aaron Harry Mustallikas 11. detsember 2016
Foto 4: Jürisoo, Martin. 2016
Akadeemiline öö toimus enne vaheaja algust 21.oktoobril 2016 reedesel päeval. Osalesid kõik 10ndad klassid kooli traditsioonilises rebaste retsimises. 10ndikud olid kohustatud selga panema kostüümid ja peomütsid ning käima läbi töötubadest. Töötubades toimus tantsimine, naistele lõbutants, kriminoloogia, kaitseväeõpetus, kinni silmi korvpalli mängimine, kuldvillak ja paljud teised. Seejärel läksid 10ndikud magama. Öösel kella 4 ajal toimunud äratusel suundusid õpilased kooli võimlasse kus neid ootasid ees probleemi tekitavad ülesanded. Peale tegevusi ning vande andmist läksid 10ndikud rõõmsalt kooli sööklasse pannkooke sööma ning seejärel läksid kõik oma teedpidi.
Kõnevõistlus Olaf Aaron Harry Mustallikas 11. detsember 2016
Foto 5: Hunt, Ene. 2016
Kõnevõistlus on traditsiooniline üritus, kus selguvad kooli Kuldsuu, Hõbesuu ja publikulemmik. See toimus kooli aulas 28.november 2016 kell 12:50 - 14:30. Võitjateks osutusid: KuldsuuAndres Kaaver 12b, Hõbesuu- Annika Krais 12b, Eripreemia- Martin Männi 10a ning Publiku lemmik - Tõnn Toomas Reismann 12b. 2 nädalat enne kõnevõistlust valisid kõik kooliõpilased omale kindlad teemad, mille kohta pidid nad kirjutama ning hiljem ka esitlema kõned. Parimate kõnede seast valiti igast klassist paar õpilast, kes hiljem osalesid kõnevõistlusel. Kõnevõistlusel esitasid oma kõne 20 õpilast. Kuldsuu ja Hõbesuu valimine toimus züriide poolt, mis koosnes nii koolitöötajatest kui ka õpilastest. Kuna 2016 aasta kõned olid nii head siis lisati neljas auhind juurde, ehk eripreemia. Publiku lemmiku valimine toimus sellel aastal interneti teel.
Ajarännak Rasmus Päeva 11. detsember 2016
Ajalooõpetaja Aave Päeva tahab meie koolis algatada ajarännakute traditsiooni. Igal õppeaastal ühel päeval toimiks kogu meie kool mingis teises ajas. Selline metoodika sai alguse Rootsist, kus ajalooõpetajad kasutavad seda õppimise huvitavamks muutmiseks. Eestis on mitmeid koole, kus seda juba tehakse. Näiteks Otepääl kaasas kool ajarännakusse ka valla asutused ja tehti ülevallaline ajarännak. Õpetaja Päeva ise käis sügisesel koolivaheajal Eesti ajalooõpetajatele korraldatud ajarännakul, mis toimus Niguliste kirikus. Rännati keskaja kooli aastal 1516. Ajarännaku juurde kuulub vastava ajastu stiili riietumine ja ajakohaste õppematerjalide kasutamine. Järgitakse ka selle aja kombeid. Keskaja koolis kirjutati hanesulega ja tindiga gooti kirjas. Õpilasi karistati nii, et nad pidid nurgas herneste peal põlvili olema. Päev oli huvitav, andis palju mõtlemisainet ja uusi teadmisi keskaja kohta. Meie koolis plaanitakse kevadel rännakut aastasse 1980. Kõik riietuksid sellele ajale kohaselt, aineõpetajad kasutaksid tundides tolle aja õpikuid, räägitakse 1980. aasta sündmustest ja koolis toimuksid sellele ajale omased üritused. Sellised ettevõtmised muudavad koolielu mitmekülgsemaks, annavad teadmisi ja positiivseid emotsioone.
TÜG Autokool Rasmus Päeva 11. detsember 2016
Nii nagu paljudes teistes gümnaasiumites tegutseb ka meie koolis autkool. Õpilastel on võimalik saada esmased B-kategooria load. Õpe koosneb teooriatundidest ja praktilisest sõiduõppest. Kõigepealt läbitakse esmaõpe, mille hulka kuulub libedasõit ja esmaabikoolitus. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat ja siis tuleb läbida lõppastme koolitus, et saada tavaline juhiluba. Meie autkooli õpetaja Urmas Saluste vastas mõnele minu küsimusele. 1) Mitu aastat meie koolis juba autokool tegutseb? Türi Ühisgümnaasiumis on autokool tegutsenud kooli algusest saati (aastast 2011), enne seda on koolitatud mootorsõidukijuhte Türi Majandusgümnaasiumis aastast 1992. 2) Kas õpilaste huvi on aja jooksul suurenenud? Autokoolis osalevad peamiselt 11. klasside õpilased ja nendest tavaliselt veidi üle poolte läbib autokooli meie kooli juures. Ülejäänutest osad käivad mujal Järvamaa autokoolides ja osad ei läbi gümnaasiumis õppimise ajal autokooli. Selline jaotus on püsinud juba aastaid. 3) Kas läbikukkumine on aja jooksul suurenenud? Kui võrrelda eksamite sooritamisi näiteks 10. aastat tagasi ja viimaseid aastaid, siis eksami mittesooritanute arv on palju suurem. Viimaste aastate lõikes on üleüldine eksamil läbisaanute protsent 50 kandis. 4) Mis on Teie arvates peamised läbikukkumise põhjused? Eksami mittesooritamise põhjusi on palju, kindlasti on üheks suureks probleemiks eksamil tekkiv närvipinge, mille tagajärjel on pisivead kerged tulema. Eksami mittesooritamise põhjusteks ongi sageli mitte niivõrd oskamatus autot juhtida, vaid sõitja võime end eksamisituatsioonis (uus auto, võõras inimene kõrvalistmel jne) tähelepaneliku ja kindla juhina näidata. 5) Kas õpilaste algne sõiduoskus on paranenud või halvenenud? Alati on olnud neid, kes autokooli tulles on juba aastaid vähem või rohkem vanemate kõrval autot „proovinud“ ja samuti ka neid, kellele on õppesõiduauto esimene kogemus. Pigem aastatega suureneb viimaste osa. Sellel on kindlasti oma osa ka seadustel, mis ei võimaldagi ju legaalselt enne autokooli sõidukit juhtida, samas ei ole see eelnev kogemus ka üldjoontes juhilubade omandamisel määrav.
Ajarännak Taavi Pent 11. detsember 2016
Sel aastal nimetati 29. Novembril „Aasta küla 2016“ Taikse. Konkursi võitja ja nimetuse määramise otsustas Türi Vallavalitsus. Külale määrati austusavaldusena „Aasta küla 2016 “ nimetus ja rahalinepreemia 320 eurot ning tunnustus rändauhinnaga küla valgus. Taikse küla tunnustamiseks tehti kaks ettepanekut. Triin Pärna sõnul on taikse külaselts aktiivne projektide kirjutaja, piirkonna seltsielu sisustaja , kes on paari aasta jooksul saavutanud nähtavaaid tulemusi külaelu arendamisel. „Aasta küla“ konkurssi korraldamise eesmärgiks on tutvustada ja populariseerida Türi valla külade ja alevike kodanikualgatuslikku tegevust ning tunnustada ja ergutada aktiivseid kogukonnaga külasid. Konkursiga selgitatakse välja jooksval aastal aktiivse tegevusega silma paistnud Türi valla küla, mille elanikud on väljapaistvalt tegutsenud küla arendamisel ja külaelu edendamisel. Nimetuse määramisel arvestatakse külakogukonna positiivset arengut, omavahelist koostööd, küla heakorda ning külaelanike aktiivsust kultuuri- ja spordiürituste organiseerimisel, üritustel osalemisel ja oma küla tutvustamisel. Eelmine aasta sai Türi vallas „Aasta küla“ tiitli Oisu alevik ja eelmistela aastatel on saanu „Aasta küla“ tiitli Raukla, Kabala, Mäeküla, Rassi , Kirna, Meossaare, Kurla, ja Ollepa
TÜG-i õpilased kirjutavad ajalehti Taavi Pent 11. detsember 2016
Sel aastal eesti keele tunnis õpivad 11.klass õpilased meedia kohta, kus nad õpivad fakte meedia kohta ja peavad valmistama grupiga ajalehe. Üks esimesi ülesandeid mida õpilased tegid, et ennast valmistada ajalehe kirjutamiseks oli 3.oktoobril kui õpilased pidid tegema grupi ülesande, mis oli antud õpetaja Averonika Beekmann poolt. Õpilased pidid oma grupiga tegema intervjuu õpetaja või õpilasega ja pärast intervjuud kirjutasid õpilased artikli teemast mida nad intervjuus küsisid. 28.novembril õppisid õpilased meedia reeglite kohta. Nad said teada mis on pressinõukogu. Samal päeval teisel eesti keele tunnil lugesid õpilased internetist menetluses olevaid kaebusi ja uurisid missuguste pressinõukogus ajakirjanduseetika koodeksi punktide suhtes on kaebused esitatud. 12.detsembril eesti keele tunnis toimub ajalehe esitamine. Gruppides kus ajalehti kirjutatakse on 4-5 liiget. Juhendi järgi on iga õpilane kohustatud kirjutama vähemalt kaks artiklit ning õpilased pidid ära jagama oma grupis ülesanded mis õpetaja oli neile andnud.
TÜG-i Kook ja Korv Kervin Lukas 11. detsember 2016
13. Detsembril. 2016 toimub Türi Ühisgümnaasiumis järjekordselt traditsiooniline klasside vaheline võistlus, Kook ja Korv. Kus kõik klassid moodustavad meeskonnad, millega esi koha tiitlit saavutada. Ühte meeskonda kuulub kaks tüdrukut ja kolm poissi, kes on siis klassivoliliselt välja valitud oma klassi esindama. Iga meeskond võtab väljakule kaasa veel kaks väljakukohtuniku, kinnitades et mängud tulevad nii ausad kui võimalik. Mängud algavad kuuenda tunni ajal ning kestavad kaheksanda tunnini välja. Iga mängu kestvus on 5minutit. Toimumis kohaks tuleb Türi Ühisgümnaasiumi spordi saal. Kõik meeskonnad on jagatud kahte alagruppi, millest peavad välja võitlema. Kord oma alagrupp on võidetud, peab see sama meeskond võitlema teise alagruppi võitjaga, moodustades võistluse tähtsaima ja kindlasti huvitama mängu. Mille võitja ka arvatavasti võidab terve selle ürituse. Finaali ainuke erand on kümne minutine mäng, viie minutise mängu asemel. Igal klassil peab olema valmis viie liikmeline meeskond, meeskonnale ühtne riietus mängija numbritega ja loomulikult propaganda plakatite kujul. Mängude vaheajal või pausil toimuvad klasside noormeeste ja neidude korraldatud tantsud, kooli poolt nimetatud liikumiskavad, et rahvas ei kaotaks huvi tulevase mängule. Kuid see ei ole kõik, kõik klassid teevad ka koogi, mis läheks nende meeskonna söödaks peale korvpalli mänge, samal ajal ka autasutadakse võistluse võitja meeskonda, parimat mängijat, parimaid plakateid, riietusi, tantse ja loomulikult kooke.
Meelelahutus
Eesti keele tunnis seletab õpetaja tinglikku kõneviisi ja palub lastel moodustada lauseid sõnadega "ilmselt" ja "kuna". "Ilmselt täna vihma ei tule," ütleb Mari, "kuna taevas on selge." "Tubli, Mari! Juku?" "Vanaema võttis ajalehe ja läks põõsastesse..." "Aga Juku, kus on siis ilmselt ja kuna?" "... ilmselt sitale, kuna lugeda ta ei oska!"
RAAMATU TOIMETAJAD OLAF MUSTALLIKAS RASMUS PÄEVA KEVIN MESJATSEV KERVIN LUKAS TAAVI PENT