4
UUDISED
Majandus ARNO MIKKOR
DFDS AVAB PALDISKI–HANKO LIINI Põhjamaade suurim meretranspordija logistikaettevõte DFDS sõlmis pikaajalise koostööpartneriga OÜ Navirail lepingu Paldiski ja Soome linna Hanko vahelise kauba- ja reisijateveo laevaliini ülevõtmiseks. Eesti ja Soome vahelist liini hakkab opereerima DFDSi Eesti üksus. Lepingu kohaselt hakkab DFDS rentima praegu liini teenindavat Ro-pax tüüpi laeva Sailor, jätkates selle opereerimist Eesti meeskonnaga Eesti lipu all ning praegust süsteemi muutmata. Lepinguosalised otsustasid tehingu üksikasju mitte avaldada. Tehing vajab jõustumiseks konkurentsiameti heakskiitu. 2011. aastal omandas DFDS Naviraililt Baltikumi ja Skandinaavia liini, mis tegeleb kauba- ja reisijateveoga Kapellskäri ja Paldiski vahel. ÕL
EESTLASED OSTSID SOOME BETOONIFIRMA Eesti üks suuremaid betoonelementide tootjaid AS TMB ostis Soome betoonelementide tootja Betonimestarit OY, tehingu tulemusel tekib ligi 100 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõte, millel on tehased Soomes, Eestis ja Lätis. TMB juhatuse liikme Jaan Lutsu sõnul saab ettevõttest Baltimaade ja Soome turul suuruselt teine betoonelementide tootja. Kui Soomes on Betonimestarit tootnud peamiselt siseturule, siis nüüd on plaan alustada ka sealt eksporti Rootsi ja Norrasse. «Soomlaste tehnoloogiatase on väga kõrge, nad suudavad valmistada keerukaid betoonelemente, mida Eestis pole kunagi tehtud,» lisas TMB juhatuse liige Vallot Mangus. «Samas on Eestil väga hea ekspordikogemus.» Kontserniga liidetakse kõik neli Soome tehast, kus töötab üle 250 inimese. ÕL ALDO LUUD
Reede, 2. september 2016
u ic lt a B il a R – a t s a n Põhiseadus ei pu i is g ä v lt e ik n a m o e s k jääv maa võeta JUHAN HARAVEE juhan.haravee@ohtuleht.ee
«Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses,» ütleb Kohila valla taluperemees, kuuldes sundvõõrandamise seaduse muudatusest, mis aitab riigil Rail Balticu trassi alla jääva maa kiiresti ja odavalt kätte saada. Rail Balticu suurprojektiga on ebavõrdset võitlust peetud juba aastaid. Küsimust, kes keda, pole selles mõõduvõtus ammu enam laual. Tugevam on saanud oma tahtmise: trassid on paberil, esimene raha Euroopa avarustest juba liikvel, maahindajad ja ülesostjad kavandamas kutsumata külaskäike. Maaomanike, keskkonnakaitsjate ja teiste skeptikute meeleheitlik vastupanu on murtud. Rong on läinud. Veel hiljuti arutati kogukonniti ja isekeskis, kui palju võiks riik maaomanikele nende tahte vastaselt ära võetava maa eest maksta. Juhul, kui sellisele heldusele üldse loota saab, arvas nördinud maarahvas. Siiski soovitasid kaasatundjad taluperemeestel lõpuni kindlaks jääda ja kui riigi surve väga jõhkraks läheb, kas või kohtutee jalge alla võtta. Rail Balticu projekti plaane ettevalmistav ametnikkond nägi selles ohtu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) leiti, et tuleb muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu raudteetrassile ette jäävate maade omanikelt nende vara kiiremini ja odavamalt sundkorras võõrandada.
Raudteed ehitaval riigil on eurorahadega kiire
ANTTILA KAUBAMÄRK VÕIB ALLES JÄÄDA Jaemüügifirma Anttila bränd võib pankrotist hoolimata püsima jääda, sest selle ostmise vastu on üsna suur huvi, ütles Anttila pankrotipesa jurist Mikko Tiilikka ajalehele Keskisuomalainen. Ostetud brändide uus kasutamine ei ole kohaga seotud, vaid võimalik ostja võib neid kasutada kus tahes. Tiilikka ütles, et Anttila ei ole tervikuna müügis, vaid ostuhuvilistega arutatakse pankrotipesa eri varade müüki. Saksamaa investeerimisfirmale 4K Invest kuuluva Soome jaekaubandusketi Anttila pankroti kuulutas Helsingi kohus välja juuli keskel. Pildil mullu oktoobris suletud Anttila esinduspood Viljandis. PM
Lühidalt RIIGIEELARVE Valitsus alustas eilsel kabinetinõupidamisel järgmise aasta riigieelarve aruteludega, juba varem on valitsus kokku leppinud järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias.
Augusti lõpul läks valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annaks riigile voli võtta vajalikuks hinnatud maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. Kui seni kehtiva seaduse järgi saab kinnistu üle võtta vaid pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalike kohtuvaidluste lõppemist, siis värske eelnõu järgi pole seda enam vaja. MKM põhjendabki muudatust sellega, et aastatepikkuseks venivad kohtuvaidlused võivad takistada riiklikult oluliste projektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist. Nagu meil kombeks, pole maaomanikele selle seadusemuudatuse sünnis kaasarääkimisõigust antud. Ministeeriumi kinnitusel jäävat maaomanikule siiski õigus sundvõõrandamise otsus kohtus vaidlustada. Sel juhul olevat esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada. Kuna aga sundvõõrandamist hakkab kohtutäituri asemel korraldama MKM, siis kõik vaidlused, mis puudutavad sundvõõ-
MIS MAA SEE ON?
Meeleheitel taluperemees Jaan Pelmas ja tema kaasa Mare loodavad, et ehk laguneb juba kärisev Euroopa Liit varsti laiali ja Rail Balticu rahvavaenulik projekt jääbki teostamata.
randamist, peetakse tulevikus maha halduskohtus. Sundvõõrandamise tõttu kannatavatele jäetakse aga senisest vähem aega oma kahjudest teatada. Eelnõus ei puudu ka präänik, millesarnast pakub riik ka haldusreformi käigus vabatahtlikult ühinevatele valdadele. MKM tahab maksta võõrandatava maa hinnatud väärtusest suuremat ehk nn motivatsioonitasu neile kinnistuomanikele, kes on nõus oma maa riigile müüma vabatahtlikult. Selle rahaga püütakse motiveerida tõrksaid maaomanike varast loobuma priitahtlikult. Eelnõu autorite hinnangul tuleks siiski sundvõõrandamisele võimalusel eelistada ümberkruntimise ehk siis trassi alla jääva maa asendamise võimalust.
Täna maa, homme raha Eesti omanike keskliidu juhi notar Priidu Pärna ei nõustu eelnõu sättega, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui tasu üle käivad vaidlused pole lahendust saanud. «See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole
kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Sellisel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega,» ütles Pärna teisipäeval «Aktuaalsele Kaamerale». MKMi plaanide järgi võiks aga riik alustada raudtee ehitusega kohe, kui halduskohus on sundvõõrandamise heaks kiitnud. Seega juba enne, kui omanike ja riigi vahel oleks võõrandatava maa hinnas kokku lepitud. Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaaret põhiseadusliku riive hirmud ei heiduta. «Selle maa maksumuse või selle hüvitamise üle vaidlemine ei sega ehitustegevust,» nentis praktilise meelega Kaunissaare televisioonis. «Praegusel tullakse tõesti tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ehitada ta sinna ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigile oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et jääme eurorahast ilma.» Riigil tuleb Rail Balticu ehitamise eel kokkuleppele jõuda ligi
650 kinnistu omanikuga. Kinnisvara sundvõõrandamise muudetud seadus, mis kiirraudtee rahastamise huvides paberile saab, jääb aga kehtima tulevikuski. Rail Balticuga ei saa ilm otsa ja rahval on veel muudki vara, mida saaks vajadusel hõlpsasti võõrandada.
Maaomanike arvamust ei küsitud Aasta tagasi kirjutas Õhtuleht Rail Balticule oma taluga jalgu jäänud Jaanist ja Marest. Mida arvab endine tuntud spordimees ja Kohila vallas asuva Mälivere talu peremees Jaan Pelmas (69) riigi hoolitsusest. «Eks see maa võetakse ju poolvägisi ära, ega seal muud olegi,» kurdab Jaan Pelmas. «Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses. Väike inimene ei loe neile mitte midagi, sõidetakse üle ja ainult laibad on järel. Meie kirjadesse ja kaebustesse on suhtutud ikka nii, nagu vanasti öeldi: «Las koerad klähvivad, karavan läheb ikka edasi.»»
Rail Balticu trassi rajamine läbi Mälivere küla puudutab Jaan Pelmase sõnul paljusid, mitte tema peret üksi. «Naabritel läheb uus 10-15 aastat tagasi ehitatud maja lammutamisele,» ütleb taluperemees. «Kui nüüd äkki Euroopa Liit korraga ära laguneb – märke ju on –, siis saab ehk raha otsa ja ei ehitatagi seda raudteed.» Parimaks, millele praeguses olukorras loota, peab Jaan Pelmas võimalust saada asendusmaad ehk siis ümberkruntimist. Siiani pole temaga aga ühendust võetud. Telesarja «Õnne 13» Uuevariku taluna ja juustutootmisega kuulsaks saanud Saku valla Esko talu noor peremees Gunnar Eensalu kinnitab Õhtulehele, et sundvõõrandamise seaduse muudatuste plaanist pole ta täpsemalt veel midagi kuulnud. «Loomulikult tahan oma maa eest maksimumhinda saada,» lausub Eensalu. «Midagi niisama kinkida ma küll ei kavatse. Teen selleks kõik, mis minu võimuses. Kuigi tundub, et ega neid võimalusi eriti palju ei ole. Kindlasti oleme siingi ilma sõnaõiguseta jäetud – mingi suurem ja kõrgem tahe paneb asjad paika ja nii jääbki.»