Nõmme lipp ja vapp – 85

LEHO LÕHMUS

1920.–1930. aastatel sai rida Eesti aleveid linnaõigused, teiste seas 1926. aastal ka Nõmme. Kõigil niinimetatud vanadel linnadel oli oma ajalooline vapp, naaberlinnal Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul ka oma lipp. Seda sümboolikat hakati looma ka vast asutatud linnadele.

Nõmme lipu ja vapi kavand töötati välja linnavalitsuse juhtimisel ja esitati linnavolikogule kinnitamiseks 22. märtsil 1938.

Volikogu juhatas selle esimees Aksel Mei, 19 linnavolikogu liikmest oli kohal 15. Lisaks osalesid linnapea Ludvig Ojaveski ning linnanõunikud Juhan Murumets ja Friedrich Wendach.

Tunnustame Nõmme koolide tublisid suusatajaid

9. märtsil toimus Nõmme spordikeskuses Tallinna XLI koolinoorte spordimängude meistrivõistlused teatesuusatamises, mida Tallinna haridusamet korraldas koos Eesti suusaliidu ja Nõmme spordikeskusega. Kokku osales nelja võistlusklassi peale 38 võistkonda ja 152 õpilast. Põhikooli tütarlaste seas saavutasid esimese koha Nõmme põhikooli tüdrukud. Kivimäe põhikooli noormehed saavutasid aga samas vanuseklassis noormeeste arvestuses teise koha. Gümnaasiumi noormeeste arvestuses olid samuti võidukad nõmmelased Nõmme gümnaasiumist.

21. veebruaril toimus Haanjas Eesti koolispordi liidu suusavõistlus, kus üldarvestuses saavutas kolmanda koha Nõmme põhikooli võistkond. Palju õnne kõigile võitjatele! (NS)

Nõmme vapi oli kujundanud rakenduskunstnik Edgar Rajandi. Seletuses on öeldud: «Vapi kilbipinna kaks värvi – kuldkollane ja roheline – viitavad Nõmme looduslikule omapärale ja põhivaradele. Kuldkollane kujutab liiva, Nõmme kuldset õhku ja päikest. Roheline – Nõmme igavest metsahaljust ja aedlinna omapära. Vapipinnal asetsevad embleemid – noore kasvava männi ladvad – männimets, mis annab Nõmme linnale kogu tema veetleva ilu ja väärtuse.»

Linna lipp – valge­roheline­valge­roheline – rõhutab samuti Nõmme tervistavat, selget ning puhast õhku ja valgust.

Kavandid kinnitati ühehäälselt.

Vaid üks linnavolinik, Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste, tegi märkuse, et männid vapil on liiga stiliseeritud. Oli ta ju hariduselt loodus­

Kirjanduslik Nõmme

PIRET LOIDE

Nõmmel on aegade jooksul elanud eesti kirjandusloost tuntud tegelasi, kes on otseselt või kaudselt jätnud oma loomingusse jälje, kirjeldades siinseid paiku, saades inspiratsiooni kohalikust loodusrohelisest miljööst või jäädvustades oma mälestuses meie kultuurilugu rikastanud inimesi.

Eelnevast on võrsunud idee tutvustada huvilistele Nõmme teemaga seotud raamatuid ning anda kätte esialgne rada, millistest lugudest võiks teekonda alustada. Kohtumistel «Kirjanduslik Nõmme» tutvustusele tulev loetelu ei ole kindlasti täielik, kuid annab inimesele võimaluse ise edasi rännata ning uutest veel lugemata raamatutest leida midagi, mis kõnetaks teda kui kultuurihuvilist nõmmekat.

Teada saamine ja uudishimu on need, mis avavad ukse soovile ikka enam ja enam süveneda meie linnaosa ajalukku, sest on olemas ainult üks Nõmme, mis oli kunagi omaette linn. Tänulik Nõmme on teinud oma loojale kummarduse kuju näol, kes valvab sümboolsetel linnaväravatel praegugi meie hea käekäigu üle.

Kes oli see mees, kelle tuntavaid jalajälgi on aimata Nõmme praeguste tänavate planeerimisel, loodushoidlike traditsioonide austamisel ja jätka­ loo õpetaja. Linnapea Ludvig Ojaveski vastas, et kui mänd oleks kujutatud kõigis oma detailides, siis ta ei sobiks linna asutuse pitsatitele.

Nagu me nüüd teame, siis linna vapp ja lipp tol ajal aktiivsesse kasutusse ei jõudnudki. Miks? Tolleaegsed bürokraatlikud protseduurireeglid nägid ette, et linna sümboolika pidi kinnitama lisaks veel president Konstantin Päts isiklikult. Kas see tema lauale jõudis, ei tea. Ning kui jõudis, oli juba hilja, muud tõsisemad probleemid hõivasid kogu tähelepanu. 1940. aasta suvel katkes nii Eesti vabariigi kui ka Nõmme linna iseseisvus.

Nõmme sümboolika vajus aastakümneteks unustuse hõlma, kuni 1988. aastal taastatud Nõmme heakorra selts need ajaloo hämarustest välja kaevas. Linna vapp võeti seltsi sümboliks ning see leidis tee selt­ si liikmemärgile. Samas asuti aktiivselt tegutsema, et need regaalid taas legaliseerida. Seda ettevõtmist kroonis edu – Nõmme lipp ja vapp taastati ametlikuks kasutamiseks 21. septembril 1988 ning seda Tallinna linna Lenini rajooni täitevkomitee määrusega. Sama aasta 12. novembril, Nõmme linna 62. aastapäeval, õnnistati lipp Nõmme Rahu kirikus õpetaja Voldemar Ilja poolt. misel, romantilise lossi ja pargi rajamisel ning endast legendi loomisel?

Alates 2012. aastast tähistame 22. märtsi Nõmme lipu ja vapi päevana. Nõmme lipp on aktiivses kasutuses, seda näeme lipuplatsil Nikolai von Glehni mälestusmärgi juures, Nõmme linnaosa valitsuse ja linnaosa asutuste lipuvardas. Ning lipu või vimplina nii mõneski koduõues. Nõmme vapp on leidnud koha Nõmme Sõnumite päises ning Nõmme linnaosa sümboolikas.

Alustama peab tuntud Nõmme ajaloo uurija Leho Lõhmuse rohkearvulistest väljaannetest, mis käsitlevad põhjalikult ja mitmekülgselt eri teemasid linnaosa arenguloos ning Nikolai von Glehni kui Nõmme rajaja olulisest osast selles. Need raamatud on lugemiseks kättesaadavad nii raamatukogudes kui ka Nõmme muuseumis. Meie kodukoha tundmise esimeseks aabitsaks peetud koduloolase Paul Rahno noorsooraamat «Väike

Andi Nõmmel» ootab lugejaid tutvuma eelmise sajandivahetuse aegse kohaliku miljöö ja elanikega. Saame teada, milline nägi välja loodav lossipark ja Nikolai von Glehn ise. Kuidas sai al­ guse Hiiu asum, kus asus Hallikivi raba – tänavanimetus on mälestusena Kivimäel tänagi olemas – ja palju muudki põnevat.

Kord kuus teisipäevahommikutel on käsil uued teemad ning teosed, mis ikka ja jälle on seotud mõne uue Nõmme piirkonnaga. Järgmine loeng toimub 11. aprillil kell 10 Nõmme muuseumis (Jaama 18). Teemadena tulevad kõneks Kesk­Nõmmele lähemal elanud kirjanikud Jaan Kross, Marie Under, Artur Adson, Friedebert ja Elo Tuglas, Ira Lember ja nii mõnedki teised. Viimane loeng on 9. mail ning siis tulevad vaatluse all Rahumäel ja Männikul elanud kultuuri­ ja kirjandustegelased – Lennart Meri, Hindrek Meri, Käbi Laretei, Heljo Mänd ja Lilli Promet.