Elurikkuse talgud kutsuvad märkama ja korrastama kodukandi loodust

MAARJA PAKATS

Rohelise pealinna büroo

Tallinnal on Euroopa rohelise pealinna aastal plaanis üle linna erinevaid elurikkust hoidvaid talguid korraldada. Tallinn kutsub kõiki linlasi neis kaasa lööma.

Plaanis on näiteks prügikoristustalgud, mh suve lõpus Läänemere väikeprügist koristamine koos erinevate linnadega üle Euroopa. Traditsioonilised Teeme Ära talgud toimuvad sel aastal 6. mail ja selle raames korraldame prügikoristuse erinevatel Tallinna kaitsealadel, Pääsküla raba allikatel, Astangu metsades, Klindipargi aladel jne.

Aga lisaks traditsioonilistele prügikoristustalgutele plaanitakse heakorratöid, et luua paremad tingimused Tallinnas elavatele loomadele, näiteks konnadele ja kivisisalikele. Märt­ si lõpus on plaanis konnatiigi talgud Merimetsas: vaja on puhastada tiigid suuremast võsast – enne konnade kudemisaja algust veesilma päikesepoolselt küljelt võsa piirata, et avada veepind päikesele. Samal ajal toimub kivisisaliku elupaikade taastamine Pääsküla rabas.

Samuti on plaanis korrata eelmisel aastal hästi õnnestunud Pääsküla raba taastamise talgud.

Üks osa talgutest keskendub meie põlisloodust ohustavate võõrliikide nagu verev lemmalts ja kurdlehine kibuvits eemaldamisele.

Esimese talguprojektina on startinud aga Tallinna koolidega koostöös nahkhiirte varjekastide tegemine, kus tiivulised saaksid suvel oma päevi veeta. Veebruaris­märtsis valmivad kastid riputatakse üles aprillis.

Märtsis saavad tähelepanu ka meie lindude pesakastid, mis tihti pärast üles panemist niisama üles jäävad –plaanis on koostöös linnaosadega pesakastide hooldamine ette võtta.

Loodame inimesi panna oma kodukoha elurikkust rohkem teadvustama ja märkama – selleks on plaanis erinevad kaardistamised.

Lisaks kutsume kevad­ ja suvekuudel kõiki huvilisi loodusretkedele, et avastada meie kodulinna põnevat elurikkust ning teada saada, kuidas seda rohkem kaitsta ja hoida.

Me peame säilitama Tallinna elurikkust – on väga vähe selliseid pealinnu, kus on loomadele ja lindudele nii mitmekesiseid elupaiku ja elab nii palju haruldasi liike. Seda nii maal kui ka vees – Tallinn on ju samuti merelinn. Riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad katavad Tallinna pindalast 13,8%. NATURA 2000 alad hõlmavad Tallinna maismaast 7,2%. Tallinnas elab või peatub rändel 138 kaitse­ alust loomaliiki (sh 92 linnuliiki) ja kasvab 41 kaitsealust taimeliiki. Linnal on plaanis luua kaks uut kaitseala, Astangu­Mäeküla ja Kakumäe.

Lisaks elurikkuse talgutele on rohelise pealinna aastal plaanis näiteks lilleniitude rajamine ja muud erinevad elurikka haljastuse projektid, näiteks toidusalude rajamine linnaosadesse. Linnas vähendatakse järk­järgult pestitsiidide kasutamist eesmärgiga viia see nulli, niidetakse vähem ning korraga on arendamisel kaks suurt rohekoridori – Putukaväil ja Klindipark –, mis tagaks tolmeldajatele parema, katkematu teekonna.

Elurikkuse talgud toimuvad käsitsi, minimaalse loodusesse sekkumisega. Kõik töövahendid on linna poolt. Info kõikide talgute ja nendele registreerimise kohta ilmub jooksvalt Tallinna rohelise pealinna koduleheküljele greentallinn.ee.

Avalikud pakendipunktid on iga nõmmeka vastutus

GAILI EDING, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht

Ilmselt on nii mõnigi kord tulnud nõmmekatel silmitsi seista olukorraga, kus kodus kogutud pakendeid tavapärasesse avalikku pakendipunkti viies selgub, et see on pilgeni täis ja rohkem pakendeid sinna ei mahugi. Kel aega ja tahtmist, otsib teise lähima avaliku pakendipunkti, teised viskavad puhtad pakendid esimesse ettejuhtuvasse olmeprügikasti, mõni jätab aga oma pakendid lihtsalt sinnasamasse pakendikonteineri juurde maha. Kes ja kuidas selle probleemi peaks lahendama ja kuidas iga Nõmme elanik saab siin kaasa aidata?

Avalikes pakendipunktides asetsevad konteinerid on tähistatud vastavalt kogutavale pakendi liigile: kollase sildiga – plast­, metall ja joogikartongi pakendi jäätmetele; sinise sildiga – paber­ ja kartongpakendijäätmetele; rohelise sildiga – klaaspakenditele. Avalike pakendikonteinerite asukohad on kokku lepitud kohaliku omavalitsusega, neid tühjendab vastavalt veograafikule jäätmekäitleja ja konteinerite sisu läheb sorteerimisliinile, et sealt välja võtta veel väärtuslik materjal, mida taaskasutada.

L Hidalt

Nõmme linnaosa valitsus annab teada, et Piiri tänava mänguväljaku ümbrusest eemaldatakse 12 kuivanud puud. 2021. aastal rekonstrueeritud rekreatiivala ümbruses on hukkunud 11 mändi ja üks kask, mis on muutunud ala kasutajatele ohtlikuks. RMK, keskkonnaameti ja Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kooskõlastusel on Nõmme linnaosa valitsus tellinud Piiri 8a kinnistul asuvate puude raie tähtajaga hiljemalt 15. aprill.

Biojäätmete liigiti kogumise nõue hakkab kehtima 1. juunist

Arvestades avalike pakendipunktide asukohti ja Nõmme elanike arvu, selgub, et üks pakendipunkt teenindab suurusjärgus 500 inimest. Kahjuks ei ole kuidagi võimalik prognoosida, kes nendest ja kui palju nad sel konkreetsel nädalal oma pakendeid avalikku pakendipunkti toovad. Nii võibki juhtuda, et ühel nädalal saab konteiner täis juba päev­paar pärast tühjendamist, teisel nädalal on aga konteiner ka tühjenduspäeval alles pooltühi. Iga pakendikonteineri peal on kirjas selle omanik ja tema kontaktandmed, mille kaudu saavad Nõmme elanikud ületäitunud konteinerist teada anda ja jäätmekäitleja selle graafikuväliselt kiiremini tühjendada.

Kas täis konteiner on ikka täis?

Meie soovitame puhtad pakendid panna konteinerisse lahtiselt. See väike lisaliigutus, et valada pakendid kilekotist konteinerisse, aitab vältida olukorda, kus täistuubitud pakenditega kilekott jääb konteineri avasse kinni ja tekitab näiliselt olukorra, et konteiner on pilgeni täis. Seda tasub alati kontrollida, sest tegu on ju puhaste pakenditega ja väike lüke ava ees oleva koti pihta võib näilise probleemi kiiresti lahendada. Samuti tasub suuremahulised pakendid, näiteks 2­liitrised mahlapakid või suured pappkastid, enne konteinerisse asetamist kokku murda. Ka see aitab kaasa, et konteinerisse mahuks rohkem pakendeid.

Kui kollase koti teenuse puhul saab pakendikoti sisu siduda konkreetse elanikuga, siis avaliku pakendite konteinerpargi puhul on suureks miinuseks just isikliku vastutuse puudumine. Kahjuks visatakse jätkuvalt sinna ka kõike muud peale pakendite, millega rikutakse konteinerite sisu. Siin oleks kasu sõbralikust naabrivalvest.

Kui märkate kedagi, kes teadlikult läheb ja viskab oma musta prügikoti paberikonteinerisse, siis sellega on juba

LISAINFO kogu konteineri sisu rikutud ja seda võib kaasnõmmekale ju julgelt öelda. Seda enam, et selle nüüd olmejäätmekonteineriks muutunud pakendikonteineri tühjenduse maksab kinni kohalik omavalitsus ehk tegelikult iga Nõmme elanik. Suurem ühine vastutus aitaks seda probleemi vältida.

TVO-l on üle Eesti kokku 1225 avalikku pakendipunkti, millest Tallinnas asub 133, millest omakorda Nõmmel on 31. Kokku on Nõmmel kolme TKO peale 74 avalikku pakendipunkti.

Kõik võimalused on loodud Pakendijäätmete sorteerimine on Eestis kohustuslik 2007. aastast. Nõmmel on pakendite äraandmiseks avalikud pakendikonteinerid, pakendite kohtkogumine kollase koti teenusega eramajadele ja pakendikonteinerid kortermajadele. Kõik algab suhtumisest, et pakendid pole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb võimalikult palju kordi kasutada. Kõik avalikud pakendikonteinerite asukohad leiab www. kuhuviia.ee, avalike pakendipunktide tühjendusgraafikud leiab: https:// tvo.ee/info/tuhjendusgraafik.

Nõmmel saab jäätmekäitluse seiret tehes toetada toidupanka

Nõmme linnaosas asuva kuue pakendipunkti juurde paigutatud QR­koodiga saab edastada Wastelockerile konteineri sisust fotosid, mille eesmärk on taaskasutatavate ning ringlusesse minevate jäätmete hulga suurendamine. Juulikuu lõpuni annetab Wastelocker iga tehtud foto eest toidupangale 50 senti.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul aitab Wastelockeri innovaatilise elanike jäätmenõustamise katseprojekt saavutada Nõmmel puhtamat keskkonda ning ühtlasi tõstab ka elanike keskkonnateadlikkust. «Kuus Nõmmel asuvat avalikku pakendipunkti on tähistatud QR­koodiga, mis annab võimaluse elanikel en­ dil pakendeid konteinerisse viies teha järelevalvet ja anda tagasisidet, millest lähtuvalt saame kavandada täiendavat teavitust ja kommunikatsiooni, et parandada ringlusesse minevate pakendijäätmete kvaliteeti. Nüüd aga on võimalik lisaks keskkonnale teha head ka puudust kannatavatele inimestele, sest Wastelocker annetab iga neile saadetud foto eest 50 senti toidupangale,» selgitas linnaosavanem. «Kuidas foto tegemine ja saatmine täpsemalt välja näeb, saab minna uurima Ränduri ja Olevi tänava ning Hiiu ja Sihi tänava ristmikul asuvate pakendipunktide juurest. Sinna on paigaldatud ka kõlarid, mis inimese lähenedes jagavad kolmes keeles juhiseid,» lisas ta.

Wastelocker OÜ tegevjuht Mark Skljarov ütles, et Wastelockeri peamine eesmärk on aidata pildipõhise teabe põhjal harida inimesi nii ettevõtetes kui ka kodudes, et nende jäätmed jõuaks õigesse kohta. «Sügisel kolme Nõmme korteriühistu juures alustatud katseprojekt parandas sealset jäätmekäitlust 5%. Nüüd loodame, et Wastelockeri süsteemi rakendamine avalikes pakendipunktides koos võimalusega head teha tõstab inimeste kasutusaktiivsust veelgi,» ütles Skljarov. Kuuele avalikule pakendipunktile paigaldati QR­koodid, mille abil saab igaüks anda fotode abil tagasisidet. Saadud tulemustest kaardistatakse kodanike jäätmete liigiti kogumise harjumused ning sellest lähtuvalt tehakse keskkonnakommunikatsiooni, et parandada liigiti kogutud jäätmete kvaliteeti. Wastelocker annetab kuni 31. juulini iga tehtud foto eest 50 senti toidupangale.

Projekti kaasatud jäätmepunktid asuvad:

Hiiu­Sihi tn ristmik; Ränduri/Olevi tn ristmik; Valdeku/Viljandi mnt rist; Raudtee 60 vastas; Nõmme turu parkla; Adra/Rännaku pst rist.

Wastelockeri kohta leiab rohkem infot nende kodulehelt www.wastelocker.com. (NS)

1. juunist peavad hakkama kõik kinnistud, sõltumata sihtotstarbest või korterite arvust, oma biojäätmeid liigiti koguma. Alates 15. märtsist saavad tasuta biojäätmete kogumismahuteid taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamutele ka 3–9 korteriga ühistud. Tasuta biojäätmete kogumismahutit saab taotleda Tallinna e-teenindusportaalis. Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistu elanikud, kes kompostivad eeskirja nõuete kohaselt oma tekkivad toidujäätmed kohapeal ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosa valitsuselt. Nõusolekuid kompostimiseks saab taotleda jäätmevaldajate registri veebilehel www.evald. ee/tallinn. Taotluse juurde tuleb lisada foto oma kompostrist ning nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada. Linnaosavalitsus annab nõusoleku 30 päeva jooksul. (NS)

Keskkonnaamet alustas ohtlike jäätmete koristamist Silikaltsiidi tänavalt Keskkonnaamet leidis partneri, ettevõtte AS Epler & Lorenz, kellega koostöös korraldatakse võimaliku keskkonnareostuse ennetamiseks Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvast kuurist ladestatud värvitünnide koristamine. Lisaks on töövõtjal kohustus tõkestada edasine ligipääs krundile, et takistada sinna uute jäätmete vedamist. Töödega alustati 2. märtsil. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rääkis, et Silikaltsiidi tänavale tekkinud ebaseaduslikus prügilas on hinnanguliselt ligikaudu 20 000 tonni peamiselt ehitusjäätmeid. «Kõige suurema tõenäosusega võivad keskkonnareostust põhjustada seal asuvasse kuuri jäetud sadakond tünni. Lisaks orgaanilisi lahusteid sisaldavatele tünnidele võivad ohtlike omadustega olla ka mõned ladustatud jäätmed, sisaldades näiteks asbesti,» ütles Vakra. Vakra lisas, et süüdlane on küll tuvastatud, kuid kuna juriidiline isik, kes jäätmed Silikaltsiidi kinnistule ladustas, on äriregistrist kustutatud, siis lasub reformimata riigimaal jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise kohustus keskkonnaametil. «Silikaltsiidi tänavalt sadakonna potentsiaalselt ohtlikke jäätmeid sisaldava tünni koristamise ja käitlemise ning krundile ligipääsu tõkestamise eeldatav maksumus on ligikaudu 10 000 eurot. Praegu koristamegi kõige suurema keskkonnamõjuga jäätmed, kogu prügila likvideerimine maksab hinnanguliselt kuni kaks miljonit eurot. Kogu kaardistatud reformimata riigimaa objektide koristamine maksab hinnanguliselt ligikaudu seitse miljonit ning oleme teinud ettepaneku selle raha saamiseks ka riigieelarve strateegia planeerimisse,» selgitas peadirektor. (NS)

FOTO:

Nõmme majas avati noorte kunstinäitus «Vahetu»

10. märtsil avati Nõmme Majas noorte arenguprogrammi koostatud näitus «Vahetu». Näitus jääb avatuks 30. septembrini.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on noorte vaimse tervise toetamine ühiskonnas oluline. «Positiivne vastukaja ja tunnustus on vähim, mida me linnaosavalitsusega neile andekatele noortele pakkuda saame. Praegu on Nõmme linnaosa valitsuse infosaalis üleval vaid osa töödest ning neid hakatakse mõne aja möödudes vahetama. Seega on põhjust Nõmme linnaosa valitsuse kunstinäitust külastada mitmel korral,» rääkis linnaosavanem.

Noorte arenguprogrammi kunstistuudio juhendaja Emeric Weber ütles näituse avamisel, et tal on siiralt hea meel, et sai olla kogu loomeprotseessi kõrval ning aidata kaheksal noorel viia ellu oma unistus. «Iga teos sellel näitusel on omanäoline ja kasvanud päev-päevalt, lähtudes noorte emotsioonidest ja tunnetest. Kunst on suurepärane võimalus pakkumaks ruumi noorte mõtetele ja loomingule,» kirjeldas Weber näitust.

Näituse esmakordne avamine toimus koos noortega 7. detsembril 2022 Tallinna keskraamatukogu Liivalaia osakonnas.

Noorte arenguprogrammi (NAP) eesmärk on pakkuda 12–25 a noortele ja nende peredele traumateadlikku terviklikku lähenemist, mis toetab noorte heaolu, toimetulekut ja arengut. Teenused aitavad noorel taastuda, pakkudes ressurssi ärevuse ja kriisiga toimetulekul ning arengu ja iseseisvumise toetamisel.

Kunstinäitus «Vahetu» on avatud kuni 30. septembrini Nõmme linnaosa valitsuse infoteenindussaalis, Valdeku

13. Nõmme linnaosa valitsus on avatud E 8.15-18, T-N 8.15-17 ja R 8.15-16. (NS)