Haigutav tühjus ei ole Nõmmel ainus aiakujundusviis

JANNE ENOK, aianduse MA, HKP OÜ

Tihtipeale arvatakse, et Nõmme suured männid ei luba õiterohket iluaeda rajada, kuid haigutav tühjus pole seal kindlasti ainus lahendus.

Hästi toimiva aia eelduseks on alati läbimõeldud aiaplaan. Planeering sõltub aia funktsioonist ja omaniku soovidest ning sellest, kui palju pererahvas ajaliselt ja füüsiliselt saab aeda panustada. Kindlasti ei ole mõistlik taimi kokku osta emotsiooni ega ainult välimuse järgi. Oluline on, et see taim sobiks kasvukohta. Efekti saamiseks tasuks taimed istutada grupiti ja gruppe omakorda korrates.

Kõige loomulikuma ja ilusama tulemuse saab, kui aed sulandub ümbritsevasse keskkonda. See nõuab kõige vähem hoolt ja vaeva. Nõmme üheks omapäraks on kuiv ja toitainevaene liivane muld. Õiteilust sellepärast loobuma ei pea, sest taimemaailmas leidub hulgaliselt liivast mulda armastavaid taimi. Aastakümneid on kasvatatud Nõmmele omaseid püsililli nagu astilbed, bergeeniad, lurslilled, murtud süda, hostad, sõnajalad, rodgreesiad, lupiinid jpt. Päikeselisematele kohtadele sobivad hästi liivsibulad, nõmm-liivateed, siilkübarad, raudürdid, puned, kuningakepid jpt. Teine võimalus on muuta oma aias looduslikke tingimusi, mis nõuab oluliselt rohkem nii aega kui ka raha. Äärmuslikke mullastikutingimusi saab muuta mullaparandu- sega, kus peenra ulatuses või istutusauku uut mulda lisatakse. Kõrgpeenarde näol saab aeda tuua mitmekesisust. Võimalik on luua eri tasapindu, kasutada haljastamiseks kaldpindu ning muuta need astmelisteks terrassideks. Kõrgpeenras on võimalik luua kasvukeskkond ka rammusamat mulda vajavatele (maitse)taimedele.

Nõmmele omaselt on paljudes aedades kõrged varju andvad männid, mis tõttu peavad mitmed taimed leppima kehvade valgustingimustega. Päikesevaene kasvukoht aga võimaldab luua põneva ja omanäolise varjuaia. Kauneid ja lopsakaid varju armastavaid taimi on hulgaliselt, näiteks hortensiad, rododendronid, kanarbikud, pohlad, hos-

Lisainfo

Nõmme linnaosa valitsus soovitab kinnistuomanikel oma muruniitmise rutiinis muudatusi teha, et vältida kõrbestunud aeda.

le mitte. Tüüpilisemad sammaldumise põhjused on nõrk väetamine, happeline muld ja varjuline kasvukoht.

Sammal on muru suurim vaenlane, sest sambla pehmed padjad kasvavad kiiresti ja võtavad murult ära kõik toitained, õhu ja vee. Kõige käepärasem vahend sambla tõrjumiseks on preparaat Sammalpois ja kevadel tasub kasutada ka samblaeemaldiga muruväetist.

Pääsküla noortekeskuse katusel toimetab kolm nutimesilat

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on linnaosavalitsus oma asutuste katustele ja ümbrusesse ka varasematel aastatel mesitarusid paigaldanud. «Tänavu katsetame aga esmakordselt nutimesilaid, mis on varustatud sisekliima tingimusi koguvate anduritega. Juuni teises pooles on võimalik ka igaühel kogunevaid andmeid ja mesilastarusid selleks spetsiaalselt loodavalt kodulehelt jälgida,» selgitas linnaosavanem.

Projekti eesmärk on paigaldada Tallinna asutuste katustele nutimesilad, mis sisaldavad 3 mahetaru, päikesepaneeli ning kontrollsüsteemi reaalaja andmetega veebis. Projekt katab kahte olulist rohepealinna teemat – elurikkuse hoidmine ja rohetehnoloogiate kasutamine. Nutimesilate paigaldamist rahastatakse projektist Euroopa Roheline Pealinn 2023. Koostöös ettevõtjatega on eelmisel aastal paigaldatud nutimesilad Mustamäe linnaosa valitsuse ja Tehnopoli katusele. (NS)

Linnaosavalitsus tunnustas kahte ise valmistatud kompostri omanikku

Maikuu alguses kuulutas Nõmme linnaosa valitsus välja ise valmistatud kompostrite konkursi. Konkursi tulemusel tunnustati kahte kompostriomanikku.

Mõlemad võitjad kinnitasid, et oma biojäätmete taas ringlusesse võtmine on aiapidajale suurepärane võimalus. Kahe kompostrivalmistaja tunnustamise kasuks otsustati just nende valmistamise eripära tõttu. Üks oli valmistatud klassikaliselt puidust ja sobitus suurepäraselt omaniku koduaeda. Teine komposter oli aga uudse insenertehnilise lähenemisega ja valmistatud kärgplastist. Materjal on kerge, tugev ja hooldusvaba, ning mis peamine – täielikult taaskasutatav.

Alates 1. juunist kehtib ka Nõmmel biojäätmete liigiti kogumise kohustus ning toidu- ja sööklajäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale. Erisus on tehtud üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul. Neil ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul ja saadud komposti kasutatakse kinnistul. (NS)

Tallinnal valmis tad, bergeeniad, astilbed ja isegi mustikad. Rododendronid ja mustikad eelistavad happelisemat pinnast ja seetõttu peaks liivasele pinnasele turvast lisama.

Ilus sametine muru on iga aiaomaniku unistus. Nõmme oludes on toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld, millel puududb viljakust kandev huumushorisont või on see väga õhuke. Muru rajamisel peab seal mullakihi paksus olema vähemalt 20 cm, pigem rohkem kui vähem. Nõmme ümbrusse sobib spetsiaalne muruseemne segu, mis koosneb vähenõudlikest heintaimeliikidest ja -sortidest. Paljudele aiaomanikele on suureks nuhtluseks murus vohav sammal. Mõnele sammal meeldib, teise- rattaparkimiskohtade rajamise juhend

Lihtsaid reegleid järgides võib ka kõige helerohelisem rohenäpp planeerida endale hästi toimiva ja kauni õueala. Kui tunnete, et aia planeerimine osutub keeruliseks, soovitan kindlasti konsulteerida spetsialistiga, samuti on puukooli töötajad lahked oma teadmisi ja soovitusi jagama.

Aia rajamine ei ole odav lõbu ning koostöö aiandusspetsialistiga õigustab ennast kindlasti. See kulu võib anda juurde väärtust, suurendada aia kasutusiga aastateks ja samas vähendada hilisemaid hooldustöid. Hooldusvaba aeda ei ole olemas, kuid hoolika planeerimise tulemusena on võimalik hooldus viia miinimumi ja kujundada aed nii, et seda oleks aega ka nautida. Näpud mullaseks!

Tallinn sai valmis rattaparkimiskohtade rajamise juhendi, mille eesmärk on anda korteriühistutele ülevaade rattaparkimiskohtade rajamise võimalustest. Juhend asub aadressil tallinn.ee/ rattaparkimiskohtade-rajamise-juhend. Juhendis on välja toodud parkimiskohtade rajamiseks vajalik eeltöö, võimalikud rattahoidmislahendused, info rattamajatoetusest ja ehitustingimustest. Tallinna üks eesmärk on suurendada rattasõidu osakaalu liikumisviisides, mille saavutamist aitab toetada ka rattahoidmisvõimaluste loomine. Parkimiskohti luues tuleb ennekõike lähtuda kinnistu asukohast ja võimalustest, hoone eripärast, parkimislahenduse sobivusest keskkonda ja kasutusmugavusest.

L Hidalt

Mida nõutakse allkirju kogunud petitsiooni abil

Nõmme Sõnumitest leidsin väikese kuulutuse, et Sütiste Metsa Selts kutsub 17. veebruaril avalikule rahvakoosolekule teemal: olukorrast Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal.

Kuna olin varem andnud allkirja petitsioonile, et Mustamäe metsa all ei tohi uhkeid mände raiuda ja terviseradu asfalteerida, siis läksin kuulama. Teadsin, et raietööd olid peatatud ja asfaltkattest loobutud.

Koosolek toimus vanas kinomajas. Ekraanil näidati pilte suurtest ilusate männipalkide hunnikutest. See oli tõesti jube ja nõustun, selle teo lubajad peaksid vastutama.

Aga koosolekul selgus, et MTÜ Nõmme Tee ja Sütiste Metsa Selts soovib nende kogutud allkirjade toel keelata terviserajad, kelgutamise Rahumäel, suusatamiseks radade tegemise Glehni pargis ja hüppemäe moderniseerimise.

Nüüd ma saan ametnikest aru, kes ei tahtnud seda petitsiooni vastu võtta, kuna pole täpselt näidatud, mille suhtes allkirjad on antud. Mina pole nõus, et minu allkirja toetusel tahetakse keelata meie unikaalses Mustamäe metsas sportimine.

Olen 80aastane ja hoian tervist korras paraja tempoga suusatades. Pean üle kilomeetri tempokalt sõitma, et süda, vereringe ja hingamine korralikult tööle saaks. Mina ei taha tablette neelata!

Ma tahan liikuda! Glehni pargis on väga hea 2,5 km terviserada paraja laiusega, et mahuvad ära klassika- ja uisusammu suusatajad ja ühte serva jooksjad-kõndijad. Muidugi tuleb olla viisakas ning kiiremini liikujale anda teed. Ja koerad peavad olema rihma otsas. Viha teeb, kui kõnnitakse klassikarajal.

Mulle ei meeldi need hallid terviserajad metsas, aga ma tean, et sellega me kaitseme metsas puujuuri, taimi, putukaid – elurikkust. Nõmmel suusaradadel kasutatav kunstlumi pole keskkonnale kahjulik. Selles pole kemikaale. Ja ta sulab veidi kauem, aga mõnus on veel märtsipäikesega seal suusatada.

Hale on vaadata Vanaka alla. Kui palju oli seal omal ajal suusatajaid, oli tõstuk, sõideti slaalomit. Praegu on seal eluohtlik võsa. Varasem olukord tuleks taastada.

Sütiste Metsa Seltsi eestvedajate kartus on, et siis tulevad sinna ärimehed ja rajavad sinna (vajalikke!) abihooneid. Aga kui keegi teeb suurele hulgale inimestele vajaliku rajatise ning hooldab-teenindab seal, siis peabki midagi teenima.

Suur vastuseis oli terviseradade valgustuse teemal. Radade valgus häirivat loomade ja putukate elu… Esiteks see valgustus ei mõjuta kuigi laialt metsaelu. Seevastu saaksid tööl käivad sportlikud inimesed just tänu valgustusele hommikuti või õhtuti seal käia. Sütiste Metsa Seltsi mõttekäigu järgi peaks ka Nõmme ja Mustamäe tänavad pimedad olema. Milline valgusreostus!

Käidavamates kohtades võiksid olla WCd ja neid võiks hooldada linn keskkonnahoiu rahast.

Öeldi, et RMK tahab rajada grillikohti ja laudteid ning vaateplatvormi. Leiti, et neid pole vaja, sest need lõhutakse ära. Samas pani imestama, et avaldati mõte rajada männimetsa ja liivikule kogukonnaaiad.

Tuletan meelde, et taimed tahavad mulda ja vett. Sellega rikute maastikku ja ökosüsteemi. Aga Mustamäe kvartalites võiks nad küll olla. Saaks kodust kastmisvett tuua ja akendest oleks valve ka.

Sportlikud nõmmekad, öelge ka oma sõna!

Elupõliselt Nõmmega seotud