Tallinn korraldab suvel noortele tasuta treeninguid

12. juunil sai alguse läbi suve vältav tasuta välitreeningute sari, mille eesmärk on pakkuda 7–26-aastastele noortele suvevaheajaks sportlikku ajaveetmise võimalust ja innustada regulaarselt liikuma.

Treeningud toimuvad iga nädal kuni 31. augustini erinevatel Tallinna spordiväljakutel ja on tasuta. Oodatud on kõik noored spordihuvilised, varasem kogemus spordialaga ei ole vajalik. Treenerid registreerivad osalejad kohapeal. Tallinna kultuuri- ja spordiamet korraldab noorte suvetreeninguid koostöös Tallinna haridusametiga juba neljandat aastat.

Lisaks avab linn elanikele sportimiseks 18 koolistaadioni ja mitmeid linna hallatavate asutuste välispordiväljakuid. Nõmmel on Rahumäe ja Hiiu kooli hoovid avatud 14. juunist 31. augusti- ni iga päev kell 8–21 (v.a riigipühadel või juhul, kui need on välja renditud). Täpse info staadioni lahtiolekuaegade kohta leiab staadioni väravalt. Linnarahvale tasuta kasutamiseks on avatud ka Nõmme spordikeskuse välikorvpalliväljak.

Jooksvaid uuendusi saad jälgida Facebookist ürituse «Tasuta suvetreeningud noortele» alt.

Treeningute ajakava ja toimumiskohad Nõmmel:

Võrkpallitrennid toimuvad Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) teisipäeviti ja neljapäeviti kell 14–

16. Treeningud viivad läbi Tallinna võrkpalliklubi treenerid; Tõukerattatrennid toimuvad 19.06, 17.07 ja 14.08 kell 14–15 Valdeku rulapargis. Treeningud viivad läbi MTÜ Keerdtrepp treenerid. Osalemiseks on vajalik isikliku tõukeratta ja kiivri olemasolu. Tallinna keskraamatukogust saab neid tasuta laenata. Evelin Taltsi treeningud värskes õhus toimuvad 5. juulist 23. augustini igal kolmapäeval kell 19–20 Valdeku 13 õuel. Vihmaga Valdeku 15 spordisaalis. Korraldab Nõmme linnaosa valitsus.

LISAINFO

Kasulikud lingid:

Vaheaja terviklik programm tallinn. ee/et/noorteinfo/koolivaheaja-tegevused-tallinnas Noortele suunatud tasuta suvetreeningud tallinn.ee/et/sport/tasuta-suvetreeningud-noortele

Avalikuks kasutamiseks koolistaadionid ja välispordiväljakud tallinn. ee/et/koolistaadionid

Suvised noortefestivalid tallinn.ee/ et/noortefestivalid

Osale Tallinna kvartalisisestest ühesuunalistest tänavatest on paigaldatud liiklusmärgid, mis lubavad jalgrattaga ka vastassuunas sõitmist. Liiklusmärgiga «Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel» tähistatud tänavatel, kus puudub markeeritud rattarada, peavad ratturid ja elektritõukeratta juhid sõitma paralleelselt parempoolse sõidutee äärega.

Jagatud tänavaruumi eesmärk on soosida väiksematel asumisisestel tänavatel jalgrattaga liikumist, kus see sõitjaid ei ohusta. Eelkõige mängib siin rolli viisakus ja üksteisega arvestamine, et tänavale mahuksid kenasti ära nii autod, ratturid kui ka jalakäijad. Selliselt tähistatud ühesuunalistel tänavatel peavad autojuhid silmas pidama, et vastu võib tulla jalgrattur või elektritõukeratas.

Sel aastal on taolise liiklusmärgiga jalgrattaga liikumine reguleeritud Nõmmel Õie, Laulu, Raudtee (Jaama-Pärnu mnt lõik, Männi-Puuvilja ning Pärnu mnt ja Kärje vaheline lõik), Mai, Nurme, Lõuna, Harku ja Vahtra tänaval.

Sarnased märgid on paigaldatud ka Tasuja puiesteele, Kelluka, Lõosilma, Toominga, Purje, Metsavahi, Metsniku, Raiduri, Suve, Sügise, Kungla, Maakri, Suitsu, Luha, Saturni, Adamsoni, Suur-Kloostri, Liivamäe, Sakala, Falgi, Mäekalda, Aedvilja, Loode, Reimani, Kevade, Ao ja Aia tänavale. (NS)

Suvele vastu minnes

Erakordselt kuivast kevadest tingituna palusime linnaosa hoolduspartnerilt niitmine peatada, et rohealadel madalaks nuditud muru päikese käes ei kõrbeks. Põuaga seoses pidage meeles ka meie aedades elavaid linde, siile ja oravaid – pange võimalusel ka neile vett. Läheneva suve ja jaanipäeva eel kerkib üles igasugune tule tegemine oma kinnistul. Naabrite ja tuleohutusega tuleb arvestada nii grillimisel, tünnisauna nautimisel kui ka okste põletamisel.

Nõmmel on prügi ning aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud. Oksi ning immutamata ja värvimata puitu võib sobiva ilmaga põletada ainult selleks kohandatud alusel. Lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht peab olema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning vähemalt 30 meetri kaugusel metsast. Nende tingimuste täitmine on Nõmmel pea võimatu. Kindlasti ei tohi lõkkesse visata mulluseid poolkõdunenud lehti ja muru riisumisel tekkivaid jäätmeid. Just need põhjustavadki tossu, mis rikub naabrite tuju või välja riputatud voodipesu värske lõhna. Aiaomanikul on õigem oma aiast riisutud lehed ja murujäänused kompostida või viia jäätmejaama.

Pean muidugi tunnistama, et uus jäätmehoolduseeskiri sai hoolimata pikkadest aruteludest mõnes küsimuses liiga jäik. Eeskiri sätestab, et üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud ei pea võtma endale biojäätmete mahutit, kui nad kompostivad oma tekkivad toidujäätmed kohapeal kinnises kompostris ja teevad vastava taotluse. Aga kui majas on kasvõi kolm korterit, siis olgu biojäätmete konteiner olla. Ent Nõmmel on nelja korteriga maju, mille elanikud toodavad komposti sellisel tasemel, et neil pole biolagunevate jäätmete konteinerit vaja. Samas, eeskirja järgi ei saa nelja korteriga korteriühistu biojäätmete konteineri nõudest vabastust. See on eba õiglane situatsioon nende inimeste suhtes, kes on juba aastaid või aastakümneid käi tunud nii, nagu me praegu soovime kõi gilt tallinlastelt.

Suviste toimetuste planeerimisel ta sub mõelda ka kogukondlikele te gevustele, näiteks iga kuu kol mandal pühapäeval toimuvad Nõmme hoovimüügipäevad. See on hea võima lus enda koduhoovi ja südame avami seks naabritele.

Aiaomanikul on õigem oma aiast riisutud lehed ja murujäänused kompostida või viia jäätmejaama.

Tallinn korraldab rohelise pealinna rahvakogu

7. oktoobrist 4. novembrini toimub rohelise pealinna rahvakogu, mis keskendub linnaroheluse terviklikkusele ja sidususele terve linna ulatuses. Linn kutsub esimest korda sellise kaasamisprotsessi kaudu linlasi arutlema, kuidas kujundada Tallinnas sidusat, elanikele atraktiivset ja kliimamuutustega kohaneda aitavat haljastut.

«Tallinn on sel aastal Euroopa roheline pealinn ja see annab hea võimaluse mõelda koos ning teha sisulisemat koostööd linnaelanike, ettevõtete ja organisatsioonidega. Samuti tõsta teadlikkust loodusest – rohelusest ja kliimamuutustest. Rahvakogu on kaasamise formaat, mida Tallinnas ei ole varem kasutatud, ja rohelise pealinna aasta on sobiv hetk selle katsetamiseks,» sõnas abilinnapea Vladimir Svet.

«Viimaste aastate rahvusvahelised projektid ning teadustulemused tõendavad üheselt: vaja on rohkem loodust linna sees ja loodus peab olema igaühele lihtsalt kättesaadav. Vahetu kontakt loodusega nii linnaruumis kui ka maal toetab vaimset tervist ja suurendab heaolu,» selgitas Svet, miks valiti rahvakogu teema just selline.

Rohelise pealinna rahvakogu programm järgib rahvusvaheliselt väljakujunenud ülesehitust. 60-liikmelise rahvakogu jaoks moodustatakse suve lõpus 15-aastastest ja vanematest elanikest esinduslik valim.

Oktoobris kokku kutsutavad inimesed saavad vajalikud eelteadmised, et teha kvaliteetseid ja läbimõeldud ettepanekuid, mis esitatakse 4. novembril. Iga vähemalt 80% toetusega ettepanek loetakse rahvakogu poolt vas-

Elurikkuse Talgup Evad N Mmel

Tallinn korraldab Euroopa rohelise pealinna aastal üle linna erinevaid elurikkust hoidvaid talgupäevi. Tööks vajalikud käsitööriistad, töökindad ja toitlustus on korraldaja poolt.

29. juuni ja 8. juuli kl 10–16

Võõrliigi vereva lemmaltsa leviku piiramine Pääsküla raba kaitsealal. Talgulised tõmbavad taimed maa seest välja ja koguvad kohapeal hunnikutesse.

5. , 12. ja 19. august kl 9–17

Pääsküla raba kaitsealal kraavide sulgemine. Töö kujutab endast turbapätside kaevamist ja nendest juhendaja abiga kraavi paisu ladumist nii, et see takistaks vee voolu ka kraavi pinnase all.

26. august kl 10–16 tu võetuks ja antakse üle Tallinna linnavalitsusele. Rohkem infot rohelise pealinna rahvakogu kohta leiab aadressilt greentallinn.ee/rahvakogu. Pea- gi hakkab info rahvakogus osalemise kohta jõudma ka Tallinna kõikide linnaosade elanikeni. Rohelise pealinna büroo

Kivisisaliku elupaikade taastamine Pääsküla raba kaitsealal. Avatud liivikualadelt eemaldatakse sinna kasvama hakanud noored männid. Kohtumispaik: Kraavi tn parkla. Talgupäevadele saab registreerida siin: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/ registreerimine-elurikkuse-talgutele.

Hooldereform toetab väärikat vananemist

MARET MARIPUU sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Juulis jõustuv hooldereform on suur samm edasi meie ühiskonna suhtumises vanemaealiste hooldamisse ning väärikasse vananemisse. Reform nõuab nii omavalitsustelt kui ka hooldekodudelt suurt pingutust ja koostööd, kuid tänu sellele muutub hooldusteenus senisest kättesaadavamaks ja õiglasemaks.

On arusaadav, et iga eakas soovib elada võimalikult kaua oma kodus ja ise toime tulla. Ühel hetkel tuleb aga ehk tõdeda, et päris üksi siiski kõigega toime ei tule ja lähedaste abi on vältimatu. Võib juhtuda, et lapsed või lapselapsed on kaugel või on nad sootuks ise abivajajad – siis võib piisata sobivast kodusest toest, mida pakub oma- valitsus. Kui aga vajadus kasvab, tuleb leida koht hooldekodus. Praegu elab hooldekodudes üle 9000 eaka.

Seni on hooldekodu koht paljudele peredele üle jõu käinud, mistõttu on omastehooldajate küsimus olnud aastaid terava tähelepanu all. Üks olulisimaid reformiga kaasnevaid muudatusi ongi seotud kohamaksuga. Seni on inimesed pidanud oma lähedaste hooldamise eest hooldekodus ise tasuma, kuid see on nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt raske. Hooldereformiga tuleb riik kohamaksu tasumisel appi. See on väga kaalukas sotsiaalne muudatus, mis aitab leevendada perekondade rahalisi muresid ning tagab kõigile väärika vananemise võimaluse. Mitte ükski eakas ei soovi olla oma lähedastele koormaks.

Hooldereform jõustub juba 1. juulil. Kandev roll reformi ettevalmistamisel ja elluviimisel on omavalitsustel.

Nad on pidanud välja selgitama oma kandi inimesed, kes juba on hooldekodus, ning hinnanud nende abivajadusi, mille põhjal teha rahastamisotsused ja neist inimestele teada anda. Kui teie hoolekodus viibiva lähedase asjus pole ühendust võetud, andke oma omavalitsusele teada. Muretsemiseks ei ole kindlasti põhjust ka siis, kui mingil põhjusel ei ole otsus 1. juuliks tehtud: rahastamisotsust saab tagantjärele ümber vormistada ning inimene rahaliselt seetõttu ei kaota. Sotsiaalkindlustusamet on andnud endast parima, et vastata nii omavalitsuste kui hooldekodude küsimustele, mis reformi ettevalmistuse käigus tekkinud. Meie roll ongi reformi ettevalmistusel nõuga toeks olla, et kõik sujuks võimalikult hästi. Sügise poole saame juba järelevalve käigus vaadata, kuidas reform on käivitunud ning uute elanike vastuvõtt sujunud.

Nõmme Sõnumid

Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus

Toimetaja: Andra Roosa telefon: 645 7344 e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid

Valdeku 13, 11621 Tallinn.

Levi: Express Post, 617 7717 facebook.com/nommelinnaosa

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Tallinn annab toetust koolilapsele jalgratta ja kiivri ostmiseks

Lapsevanem saab taotleda ühekordset kuni 100-eurost toetust jalgratta ostmiseks 10–15-aastasele lapsele eeldusel, et jalgratturi juhiluba on väljastatud taotlemise aastal või sellele eelnenud aastal. «Rattaga kooli» ühe- kordsele 100-eurosele toetusele lisandus 2023. aastal kuni 25 euro suurune toetus jalgrattakiivri ostmiseks. Toetust on õigus saada ka nendel, kes juba saanud jalgrattaostutoetust. Tutvu toetuse määramise tingimustega le- heküljel https://www.tallinn.ee/et/teenused/rattatoetus. Lisainfo jalgratturi juhiloa saamisest ja juhtimisõiguse eksamist on saadaval transpordiameti veebilehel: transpordiamet.ee/jalgratturi-juhiluba.