ko Ana Tangaroa kā kaitiaki tamariki i te tau nei. Mei kore ake rātou, tē taea kā mātua te haere ki te ako tahi. E kore e kāwetoweto kā mihi ki a koutou.
Formal learning sessions were facilitated by our team of kaiako: Hana O’Regan, Justin Tipa, Lynne-Harata Te Aika, Brett Lee, Charisma Rangipunga, Kare Tipa, Corban Te Aika and Henare Te Aika-Puanaki.
The first major event on the KMK calendar, Kura Reo Kāi Tahu, was held at Arowhenua Marae from 10-15 January.
This year, we were fully subscribed with close to 140 iwi members registered to participate in our week-long full immersion wānaka reo. Our apologies to those late registrations who we unfortunately had to decline. Please keep an eye out for other KMK events for 2016 and ensure you register early.
Kura Reo Kāi Tahu is a whānau event that allows learners the opportunity to build upon Kāi Tahu language skills, develop tribal knowledge and strengthen connections with other te reo speakers and whānau.
Kura Reo Rakatahi
I te 19 o Iwa, i whakahaua mai kā rakatahi Kāi Tahu ki te marae o Tuahiwi mō te Kura Reo Rakatahi. He rourou iti tā tātou nei noho ki te whare o Maahunui II, ka mutu, he whakawhanaukataka, he ako waiata tā tātou nei mahi. Ao ake i te ata, i whakarerea mātou i te Tai o Maahunui kia kotahi atu rā ki te Tai o Marokura, ki te marae o Takahanga mō te roaka ake o tā tātou nei wānaka. E whai ake nei ko kā mahi i oti nei i a mātou;
Rāmere 22 o Iwa He nui kā mahi i tēnei o kā raki. I te ata i hoe waka mātou i tētahi o kā ākau ki te toka o Kaikōura. Nā te āio o te wai, i whāi wā mātou ki te tākaro kēmu i a tātou i te wai tonu, i pakaru mai te kata i te kiteka atu o kā rakatahi e oma ana (e hika ana rānei) i kā waka. Me mihi ka tika ki kā mahi o Kaikōura Kayak. I taua ahiahi tonu, i eke pōti mātou ki te mātai tohorā. Kotahi noa te tohorā i kitea e mātou, heoi i kitea kā aihe tini e para ana i te wai. Nō mātou te whiwhi, ā, me mihi ka tika ki te whānau whānui o Mātai Tohorā (Whale Watch). I taua pō, i hākari kātahi ka tīmata te pō whakakahau ki kā whakaari a kā rōpū mahi.
Rāapa 20 o Iwa I whakatika mātou i te marae o Tuahiwi, ā, ka raua hoki kā taputapu i ruka i te pahi. I tū te pahi ki Cheviot mō te paramanawa kātahi ka parahutihuti te haere ki Takahanga. I pōwhiritia mātou e te hau kaikā, i kai hoki. I taua ahiahi, he whakawhanaukataka, he akoraka reo, he ako waiata te mahi. I te pō, i waimarie mātou i te taeka mai o Matua Maurice Manawatū ki te kauhau mai ki a matou mō te marae, te whare, me ōna whakairo tukutuku hoki o roto.
Rāhoroi 23 o Iwa I oho tōmuri mātou me te whakatika i tō tātou nei marae, i a tātou anō hoki ki te hoki atu ki te kāika. Kāti rā, me mihi ka tika ki a koutou o Kāti Kurī i tāwharau nei i tō tātou nei kaupapa. I rakatira tō mātou nei noho ki oū whenua taurikura.
Rāpare 21 o Iwa I tēnei raki, i tipi haere mātou mā ruka pahi i te rohe nui o Kāti Kurī. I tae atu mātou ki te marae o Mangamaunu, ki te ākau o Ōhau hei mātai nūkere, ki kā whenua o Waipapa me kā wai puna o Haumakariri. I hoki mātou ki te marae mō te kai o te rānui, kātahi ka kaukau mātou ki tātahi, ā, haere tonu rā ka tae atu ki kā pā tawhito ki Pari Whakatau. Te mutuka kē mai o te pai o tā tātou haereka, kā mutu, he nui hoki kā kōrero, kā mōhiotaka i tākoha mai e Matua Maurice.
On 19 January, rakatahi Kāi Tahu gathered at Tuahiwi marae for the Kura Reo Rakatahi. Our stay at Maahunui II was short but full of whakawhanaukataka and learning waiata. The next morning we left Te Tai o Maahunui and headed for Te Tai o Marokura and the marae at Takahanga for the rest of our wānaka. This is a bit of a summary of what we got up to.
46