PROOSA
K AS I N U S
SEPTEMBER 2020 : 19
„Olgus pääle…” „Aga sina, Peeter, kuhu sina lähed? Kas sa ei jäägi siia meile seltsiks.” „Ei saa. Mul on ju vaja Laura vaene rüütel olla.” „Nu haroš.” Nii et Laurtšik on korraga mu põrgu ja paradiis. Ma palvetan tema eest nigu vaga munk. Kes küll vahetpidamata joob ja vaatab, kust keppi saada. Aga see käib asja juurde. Sest ega muidu ehk jaksakski seda rasket ametit pidada. Või mis rasket. Hea amet on. Pean rõõmuga. Aga elu on näidand, et ükski usk ega kiindumus ei pruugi jääda püsima. Ehk kiindumus vaesusse siiski jääb. Aga ei pruugi.
Saan miljoni (ei tea kust?) ja kablutan jälle kuhugi Pärsiasse. Kuhu kadunud Pino andis mulle ju tuusiku! Pino muidugi ei tahtnud öelda, et saadab mu persse. Viisakas mees. Esimene naine Tiina ütles ikka: „Mida sa üldse elus teinud oled?” Mõtlesin järele ja nõustusin: „Ega suurt midagi.” Aga äkki hauakivi „Ei teinud suurt midagi” oleks päris ilus. Ja kui nüüd mõtlema hakata, siis kõik kirjanduslikud eeskujud, olgu need autorid või kangelased, ei teinudki suurt midagi. Lord Byron – laadakakleja, Oscar Wilde – vang, Cervantes – vang, Kerouac – alkohoolik, Bukowski – alkohoolik, Juhan Liiv – külatola, õed Brontëd olid ehk vähe etemad, aga ainult vähe, nendegi elu oli eht luuserite põli. Nii et kui tahad arvata end sinna liigasse, siis ürita olla pätt ja kaabakas, nagu ma pikka aega olen edutult üritanud. Ka mu armsad Õnnepalu Tõnu ja Heinsaare Mehis on hulgused. Ainult Doris käib tööl. Vähemalt keegi siis. Vaeseks tuleks jääda ka hingeliselt. Sellest on vähe, et midagi ei teeni õieti ja midagi ei loe. Et saada hulkurist Jeesuseks, tuleb Jeesus püüda ära unustada. Kõik frommid, kes rääkisid vabanemisest teadaolevast – saatke kukele. Karl Marx, kes sõimas kapitaliste, elas kapitalistide kulul. Vot siin on juba luuserite etalon. Leninil oli veel parem plaan. Võttis algul sakslastelt raha ja siis tegi tsaariperekonna taskud tühjaks. Tahaks nüüd maailma luuserite edetabelit. Napoleon oleks seal ilmselt üsna ees. Elas elu lõpuotsas heal pajukil, aga mürgitatud tapeetidega toas. Ja mul on tunne, et meil kõigil on täna päris hea pajuk, aga tapeedid võivad olla pisut mürgised. Kahjuks või õnneks oleme religiooniga ammu hüvasti jätnud. Aga me saame leiutada uut sorti palverännakuid. Nagu minu igapäevane käik Grossi poodi õlle järele. Või Antalya kõrtsu Lauraga koos jooma. Kus kahtlemata on sees ka väiksed palved nii Laura kui ka kogu universumi eest. Paast ja ramadaan võivad olla sama head leiutised kui jumal ja jalgratas.
