30 : KAHETEISTKÜMNES number : SÜGIS/TALV 2010
Y galeriis tulekul: •16.11.-11.12 erkki luuk, c: (chaneldior) URIAADI LÕPP keldres -- v käigus käigus 400 aattat KITIINMULGUS
Käisin ükspäev ühel näitusel Anna-Liisa Unt
kui keldritest selgub 400-aastane ussjätkesse tompunud garg
Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa ühisnäitus „OBJEKT/SUBJEKT“ Y galeriis
skemaatilised joonistused ja maalid suhtlemissituatsioonidest.
˙galerii jätab endale õiguse näituse aegu muuta. •••
Y galerii ootamas näituseprojekte 2011. aastaks Y galerii Tartus alustab tuleval aastal oma kaheksandat hooaega ja ootab näitusprojekte 2011. aasta programmi. Galerii ruumid asuvad Tartu kesklinnas (aadressil Küütri 2) Tartu Ülikooli peahoone ja Athena kultuurikeskuse mõttelisel diagonaalil võlvlagedega ruumikompleksis soklikorrusel. Pakume kuni viie väikse ekspositsioonisaaliga keskkonda erinevateks näitusteks ja ettevõtmisteks nii tudengiprojektidele kui eri valdkondade kunstnikele. Y galerii külastamine ja oma tööde eksponeerimine on kõigile huvilistele tasuta. Ülevaade toimunud näitustest: ygalerii.blogspot.com TAOTLUS PEAKS SISALDAMA JÄRGNEVAT: 1. vabas vormis avaldust 2. näituse võimalikult täpset kirjeldust 3. soovitavat aega 4. kõigi osalejate nimesid, CV-sid 5. kontaktisiku andmeid (telefon, e-post) 6. portfooliot (kas digitaalselt, paberil või viidatuna veebilehele) Taotlused palun saata aadressile ygalerii@gmail. com märksõnaga TAOTLUS 2011 või postitada/tuua hiljemalt 15. novembriks 2010 aadressile: Y galerii (Kaisa Eiche) Küütri 2 51007 Tartu.
Sisestage pea Oktoobrikuus Tartus üles seatud heli-, video-, teksti-, foto-, graafika- ja installatsiooninäitus „Objekt/Subjekt“ kõnetas külastajat ruumi ja selle tajumise teemadel. Harilikku, kõrge kujutlus- ja sisseelamisvõimega kunstipublikut iseloomustab tahtmine keerulistest kontseptsioonidest läbi hammustada ning oskus kunstnike poolt ette mängitud provokatsioonidele alluda. Nõrgema publiku võtab mõte kunstinäitusest aga pigem võbelema: ilusate piltide näitamise asemel vormitakse näitusel sotsiaalne sõnum kontseptuaalsesse, arusaamatusse vormi. Kus on kunst? Ei mõista muhvigi! Nõrgemat publikut (Martiini Tekstiarhitektoonikas figureeriv osaleja) eristab vastuvõtlikust näitusekülastajast end kanda laskmise suutlikkuse puudumine. Subjekt laseb end hirmutada kontseptuaalse näituse pöördumisest, mis palub sisenejal kaasa ja edasi mõelda. Maal, foto ja makett — ilusad pildid — oleksid arusaadavad, vaadatavad: algajat lugejat paeluvad ikka pildiraamatud. Ilma ühegi pildita raamat — fui! Ruuminäituse selgrooks aga oligi kõigile arusaadav pöördumine. Viibime kogu aeg ruumides, saame neist küll eri moodi aru, anname neile erisuguseid hinnanguid, teeme neist mitutmoodi järeldusi, aga objekt on üks ja seesama. Nimiteos „Objekt/Subjekt“ esines galeriis kandva rolliga ülejäänud satelliitide keskel, varastades publiku, õigemini, varastades nende pead. Pead pandi nägema ja mitte nägema, kuulama, mitte kuulma, kuulatama ja kuulutama. Peade ülesandeks oli hinnata (või jätta hindamata) ruumi ja aktori vahelised vastastikmõjud, mis tavaolukorras märkamatuks kipuvad jääma. Sisenege üksi või kahekesi Ruumiinstallatsiooni autorid Martiini ja Urmo Mets esitasid sündmuse sissejuhatuse kasti seest — kuidas teisiti? Kunstnikuhärrad näitasid ette, kastid peas, kuidas tunnetamist alustada. Ilus pilt nagu unenäos. Seintest imbuv hääl soovitas: Jälgige endas toimuvaid aistinguid, mõtteid ning protsesse. Installatsiooni vorm esines klassikuna: kui plangus on auk, pead sealt sisse vaatama. Kui silmade kõrgusel rippuva kasti all on peasuurune auk, pead kasutama võimalust välja selgitada, mida seal sees näidatakse. Midagi salajast? Mõnd filmi? Kiisude pilte? Või on tunda hoopis mingit lõhna või haisu? Kuulda üminat või sosinaid? Samal ajal teises toas: kui kõik peakastid (pesakastid?!) olid päid täis, leidus ka muud ruumi. Veiko Klemmeri komplekssisustus „Konstruktsioon“ vormistas eemal sama temaatika teravaks ja selgepiiriliseks katseks. Op-efekti ja sugesteeriva heli liit asetas aja mahavõtja psühholoogilisse, isegi psühhiaatrilisse eksperimenti. Perspektiivinihe esitas pärisruumile väljakutse, täites joontega lõpuks kogu ruumi, isegi seal, kuhu nad tegelikult ei saanud ulatuda. Eksperimenti sisestatul jäeti seega valida — kas häiritult lahkuda või jääda istuma ning saada joonepiikide poolt läbi torgatud, kummutades sellega igasuguse dimensiooniloogika. Või seiske lihtsalt, sulgege silmad ning evige eraldatust või ühendust Ükski etendusele valitud arhitektoon (või selle kujutis ekraanil) ei olnud määratud ühepoolselt esinema.
Arhitektuurne ruum eeldab vaatlejat, sekkujat, kõnetajat, kahtlejat — subjekti, kes tooks iseenda abil ruumi nähtavale. Igapäevaselt sellest naljalt ei mõtle, hea siis, kui tehakse ettepanek seista lihtsalt, sulgeda silmad ning evida. Näituse koostajad, esindades maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri valdkondi, on ruumisuhete igapäevased vaagijad ning seega usutavad „üleskutses ruumi ebakonventsionaalseks hõlmamiseks“ (tsitaat näitusekataloogist). Niisiis olete sisestanud pea. Kõik saab nagu selgemaks ja ruum hakkab piirjooni võtma. Eneses tekkinud ennenägematuid mõjutusi kasutage vastavalt soovile Harilikus ebahariliku leidmine on heaks unestraputajaks, et poleks ainult nii, et vaatad, aga ei näe. Saad kohe paremaks inimeseks. Vaataja ette seatud ruumitsitaadid olid esitatud kõige ümbritseva kokkuvõttena. Reaalset olukorda kunstisaali tuua ei saa, installatsioon või selle reproduktsioon on sõnavõtja võimalus reaalsus minivormis tarbija ette tuua (selgitus Martiini Tekstiarhitektoonikast). Gloobus — maakera vähendatud mudel — on kõigil aidanud hoomamatut mõista ja hirmsuured küsimused endale arudaadavalt kokku võtta. Kahjuks ei saa soovitada ruumikogemusi näituselt ise koguma minna — tänaseks on ta juba maha võetud. Aga eks kastid seisavad kusagil kuhjas ootamas, nõudke kunstnikelt ja sisestage julgesti pea. Võite ka mujale sisestada, kui on, kuhu (ettevaatlikult!).
V.Klemmer - „Konstruktsioon” Foto: Martiini
•14.12-31.12 Tiina Sööt