„Iga õhtusööki rannas saatis kordumatult kaunis päikeseloojang. Seal otsustasimegi Johniga vanematelt talu üle võtta ning hakata seda taastama oma perele ja tulevastele põlvedele,“ meenutab naine, lisades, et alustada tuli nullist, sest külarahva sõnul vedas Nõukogude armee talu elumaja Kuressaare sõjaväeossa ja kõik ülejäänud hooned lammutati, isegi kiviaiad koputati üle või teisaldati mere äärde punkrite seinteks. „Mu ema mäletab ainult elumaja kööki, kus oli suur puuküttega pliit sisseehitatud vasest sooja vee mahutiga, mida ümbritsesid rohelised plaadid. Tal on meeles ka köögist väikesesse keldrisse viiv trepp,“ kommenteerib Maria.
Püsivus viib sihile
Hülgeranna on nüüdseks tundmatuseni muutunud. Korrastatud rannamaastik kiviaedade ja puudesaludega, ilus õueala uute hoonete, vanade õunapuude ja aiamaaga... Võsast puhastatud rannas saab niisama mõnusalt kulgeda või veelinde vaatlema jäädagi, kajakiga merele aerutama minna või soojal ajal suplemas-ujumas käia. Kui Maria ja John olid võtnud nõuks talu taastada, suundus naine selle nimel, et aasta pärast saaksid nad oma krundile suvitama tulla, 2007. aasta sügisest Londonist kord kuus Kuressaarde asju ajama ja ehitustöid hindama. „Ühel hommikul küsis noorem tütar Iona, miks ma iga kuu üksi puhkusel käin. Selgitasin talle, mida ma teen, mispeale tema tahtis teada, kas Hülgerannas võib ta ka tegelikult ukse avada ja omaette loodusesse jalutama minna. Siis mõistsin, et neil ei saa Londonis kunagi sellist võimalust olema,“ tõdeb Saaremaa juurtega tarmukas tegija, kelle juhtimisel valmisidki majad järgmise aasta juulikuuks. Hülgeranna hoonete arhitektuur on inspireeritud Eesti erinevatest talumajatüüpidest, kõigil neil viilkatusega puitehitistel on sindlikatused, mis ajapikku vanuvad halliks nagu sügisene meri või raagus võsa. „Veedame nüüd üha rohkem aega Saaremaal Atlas: meile tulevad külla sõbrad kogu maailmast, tüdrukud võtavad kaasa oma sõpru, minu õde ja tema pere saabub koos oma sõpradega. Plaanime Johniga kunagi lähitulevikus veeta Hülgerannas aasta, et kogeda aastaaegade vaheldumist,“ tutvustab ta tulevikuplaane.
Oluline lõimumine
Suurte ideedega pererahva sõnul võib Hülgerannast saada tulevikus nende alaline tagala.
Kuna Johnil on nüüd rohkem aega talu ja maaga tegelemiseks ning lapsed saavad Londonis ise hakkama, tulevad nad Mariaga üha sagedamini kahekesi Hülgeranda. Neile on külaellu lõimumine ning osalemine kohaliku kooli, Vilsandi rahvuspargi ja käsitöömeistrite ettevõtmistes olulised. Oscarile nomineeritud ja BAFTA parima filmioperaatori auhinnaga pärjatud John Mathiesonil on kavas korraldada isegi filmi(meistri)klasse. „Tavaliselt avame hooaja ülestõusmispühade ajal ja järgnevalt tuleme paar korda enne jaanipäeva maju korda seadma, köögiviljaaeda taimestama ja ette valmistama pensionipõlve pidavate vanemate 8–10nädalast suvitamist Hülgerannas,“ räägib paar. Ülejäänud seltskond saabub juuni lõpus, kui kool on läbi, ja jääb siia augusti lõpuni. „Mullu sügisel tulime Johniga mitu korda saarele tagasi ja osalesime ka ühel suurepärasel toiduüritusel Karalas. Olime Hülgerannas koos õega novembri esimesel nädalal, mis oli suurepärane – matkasime ja saunatasime palju, samuti kokkasime,“ räägib Maria ja nendib, et nad käiks Saaremaal isegi veel sagedamini, kui oleks otselend Stockholmist nagu varem. Talu oleks täiesti valmis neid aasta ringi vastu võtma: elektrit saavad nad oma päikesepatareidest, neil on kaev ja gaasiboiler. Tulevikuplaane on Marial ja Johnil ohtrasti. Nende järgmine projekt, Nõukogude armee vaatluspunkti asukohale mererannas rajatav kunstnike ateljee valmib loodetavasti sel aastal. Ateljee rajamisega samal ajal plaanivad nad korraldada nn kirjutusretki kümmekonnale külalisele, kes veedavad oma päevad kirjutades, imelist rannaloodust ja head toitu nautides. Need ettevõtmised võiksid kesta suve lõpuni ning sügisel kavatsevad nad korraldada ulukijahte. „Tulevikus tahame suurenevat peret silmas pidades ehitada kõrvalasuvale Heldama kinnistule mõned majad ning pakkuda seal ka kodumajutust. Samuti teeme RMK ja Vilsandi looduskaitsealaga koostööd, et rajada matkarajad umbes kahe-kolmetunnisteks retkedeks. Kes teab, Hülgerannast võibki saada meie alaline tagala...“ mõtiskleb Maria Tamander. I www.visitsaaremaa.ee
75