SINU METS (mai 2013)

Nr 31 Metsa õppeleht

9. mai 2013

Kuusel okkad pruunid!

Lk 6–7 Aasta orhidee kõdu-koralljuur

Lk 20–21 Pahkade tekitajad putukad

Lk 26–27 Uuest jahiseadusest

Lk 32–33

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi.

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus

Kati Tael Sirli Maasik

Metsa uuendamise toetus

Sirli Maasik

Erametsaomanike nõustamise toetus

Ingrid Tust

Metsaparandustööde toetus Pärandkultuuri säilitamise toetus Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Metsühistu toetus

Monika Lindström Priit Jõeäär Priit Jõeäär Helje Tammsalu

NATURA metsa toetus (MAK 2.7)

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo Kai Kraus Triin Nõmmik

Metsameede (MAK 1.5.1 ja 1.5.3) Metsanduse koolituste korraldamine

Kai Kraus Triin Nõmmik Imre Kari Piia Kiivramees Evelin Huul

E-post siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.maasik@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee sirli.maasik@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee ingrid.tust@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee monika.lindstrom@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee helje.tammsalu@eramets.ee natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee indrek.reinsoo@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee metsameede@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee imre.kari@eramets.ee piia.kiivramees@eramets.ee evelin.huul@eramets.ee

Telefon 683 6051 683 6057 683 6057 683 6057 683 6051 683 6067 683 6067 673 6036 683 6064 683 6058 673 6034 683 6065 673 6034 683 6065 683 6065 683 6059 683 6066

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

26

18

31 METSAELU 20

22 23 24 26

METSAOMANIK 4 5 6 7 8 10

Natura toetus ja metsatööd Külmlaotaim tahab sulatamist Kuusel okkad pruunid!

Teisi võimalikke üllatusi Maaparandustoetusele tasub mõtelda Metsaomaniku nõuandja on metsakonsulent

TEATED

JAHIMEES

Metsa õppeleht

6

12 14 15 16 17 18

Pärast jahiseaduse vastuvõttu Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal Lisasöötmist on mitmeti mõistetud Parem karta kui kahetseda Ilves eelistab sõralist 1952: rikastagem loodust võõrliikidega!

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee

Aasta orhideed tuleb hoolega otsida Metsas tasub vaikust pidada Kes kuidas kuusekäbi sööb?

Teejuht seente maailma* Pahklased, pahksääsed ja teised pahkade tekitajad*

28 29 30 31

Eesti Jahimeeste Seltsis Erametsaliit teatab Eesti Metsaselts teatab Konkursid

AMETLIK INFO

32 Jõustub uus jahiseadus 34 Uudised

32

Rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus Teostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117, e-post viio.aitsam@maaleht.ee Kujundanud Merike Arbet Esikülje foto Ingmar Muusikus – põdravasikas Tagakülje foto Viio Aitsam – konnakevad

sinu mets

mai 2013

3

metsaomanik

Natura toetus ja metsatööd Äsja vastu võetud uus jahiseadus pole Saaremaal laineid löönud.

MATI SCHMUUL

Saaremaa metsaühingu tegevjuht, metsakonsulent

R

iigikogu võttis vastu uue jahiseaduse, mis hakkab kehtima 1. juunist. Maaomanikele suuremaid õigusi andev uus seadus ei ole Saaremaa metsaomanike seas praegu tuline päevateema.

Maaomanikud teavad jahist vähe See pole ka igapäevaelus suuri pingeid tekitanud. Metsloomi on Saaremaal palju ja nendega on ka probleeme (eriti veel põllumeestel), aga kohalikud jahimehed on tihti ise maaomanikud ja suuri katkumisi ei ole. Pinged on vahest seotud hoopis n-ö linnajahimeestega, kes Saaremaal jahil käivad – nemad on sellise kõrge lennuga. Üldiselt maaomanikud teavad jahist vähe. Uus seadus võiks siin tuua suuremat infovahetust ja maaomanike-jahimeeste tihedamat omavahelist läbikäi-

mist. Praegu tegutseb kumbki pool nagu omas nišis.

Mulle tundub, et jahimehed võiksid siin ka natuke rohkem initsiatiivi näidata, oma tegevusest rohkem infot jagada.

Ka maade kasutamise lepingud oleks head, need paneks kohustusi mõlemale osapoolele ja oleks mingigi tasand, kus oleks rohkem kokkupuuteid.

Mul on endal lepingu alusel põllumaa kasutada antud. Selle kogemuse põhjal arvan, et maaomanikud sõlmiks jahimeestega hea meelega lepinguid, et tulge ja hoidke siin loomade arvukusel silma peal.

Metsatööd on tähtsamad Metsaühingus on praegu päevakorral hoopis Natura toetuse taotlemine Era­ metsakeskuse kaudu. Metsaomanikud käivad nõu küsimas ka uute metsamajanduskavade (täpsemalt inventeerimisandmete) tellimise asjus ja kolmas teema on raied – mis raieid teha või kuidas suhtuda pakkumistesse, mida on metsaomanikule tehtud, kui usaldusväärne üks või teine firma on.

Siin tuleb tasapisi esile me nõustamistegevuse nõrk koht, et metsaomanik saab küll teadlikuks oma metsast ja tunneb seda valdkonda paremini, aga siis tuleb tema metsa keegi ülestöötaja, kes ei tea nõustamisest midagi, paneb omanikule tüüplepinguteksti ette ja omanik võib ikkagi tüssata saada.

Näiteks on juhtumid, kus teenuse pakkuja teeb harvendusraiet vana, kehtivuse lõpul oleva metsamajandamiskava järgi. Kasutab puidu kogust määrates kava andmeid, aga metsa on selle pea

Maaomaniku õigused jahinduses Maaomanikul on õigus: • korraldada oma maal väikeulukijahti; • sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; • seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata; • algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine; • teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Allikas: 1. juunist kehtima hakkav uus jahiseadus

4

sinu mets

mai 2013

viio aitsam

Kuuse pritsimine Tricoga. See uus repellent ehk ulukite peletamise vahend on toodetud lambarasva baasil.

kümne aasta jooksul juurde kasvanud.

Seda metsaomanikule ei ütelda.

Vahe ei selgu ka keskkonnaametis, kus metsateatist kooskõlastades järgitakse ju kava andmeid... Siit tulebki metsaomanike suhtumine, et parem üldse mitte midagi oma metsas teha, sest kui kellegi tegija sisse lased, tuleb pahandus.

Metsaomanikel ei ole kindlustunnet.

Uus repellent Ka metsaistutus on päevakorral. Seda oleme ikka metsaühingus omanikele meelde tuletanud, et kui on raiet tehtud, tuleks kevadel raiesmikule ka uus mets peale istutada. Probleeme on Saaremaal sellega, et saarel ei ole piisavalt vajalikku tehnikat, maapinna ettevalmistuse masinaid, külvikuid.

Selleks ajaks, kui maapinna ettevalmistuse saad, võib istutusaeg juba möödas olla.

Jahindusega on seotud see pool, et nüüd on Saaremaal õnnestunult katsetatud uut repellenti Trico. Põllumeestel, kes on hädas olnud sellega, et hirved käivad silopalle lõhkumas ja söömas, on üks lahendus olemas.

Kui nüüd selgub, et see ka metsakultuuris head tulemust annab, saavad metsaomanikudki seda oma kultuuride kaitseks kasutada.

metsaomanik

Külmlaotaim tahab sulatamist LEHAR LINDRE

Forestplanter OÜ juhatuse liige

E

estis on mitmes metsapuutaimi kasvatavas suuremas taimlas olemas külmladu, kus taimi ületalve hoitakse. Peamised põhjused selleks on järgmised.

• Stabiilne temperatuur ja keskkond. Õues lume all talvitub taim umbes –2 kraadi juures. Sama temperatuur on ka külmlaos, kus taimed on pakendatud kas pappkastidesse või kilekottidesse. Õues võivad külmad ilmad vahelduda soojematega ja taime “puhkus” on häiritud. Ka on ohuks väike lumikate või selle puudumine, lisaks ohustab varakevaditi taimi päikesepõletus. Külmlaos on need probleemid välistatud.

• Parem taimlatööde hajutatus. Kevadel ei pea enam taimede pakendamisele aega raiskama. Tarnetega külmlaost tegeleb üks inimene ja ülejäänud töötajad saavad keskenduda uue külvi tegemisele.

Esialgu peaaegu pimedas Metsaistutajal on tähtsaim teada, et külmlaos hoitud taimi ei tohi istutada, kui juurepall on veel külmunud. Kui saate taimlast külmutatud taimed ja need kohe maha istutate, kuivavad nad ära, sest taim ei saa jäisest substraadipallist vett kätte.

Seega tuleb külmutatud taim enne istutamist üles sulatada. Seda ei või aga teha liiga kiiresti (näiteks otse külmlaost 20kraadise soojuse kätte), kuna nii võib taime juurestiku rikkuda.

Otsene päikesepaiste külmunud taimedele ei sobi. Sulatamiseks tuleks kasutada keldrit või mõnda muud jahedat

viio aitsam

Kui istutate maha külmunud taime, kuivab see ära. ruumi (sobib temperatuur + 8…+14°).

Seal, jahedas ja pimedas, tuleb lasta taimedel sulada 2–3 päeva. Kestus sõltub ka konkreetse ruumi temperatuurist – jahedamas võib kauem aega minna. Üle nädala ei tohiks sulavaid taimi pimedas siiski hoida.

Taimi sulama pannes tuleks taimepakendid avada. Kilekottidesse pakitud taimed võib tõsta kottidest välja või keerata kotisuu võimalikult alla, sest sulavatel taimedel hingamine kiireneb ja umbsetes kottides tõuseb seetõttu temperatuur kiiresti liiga kõrgeks.

Pärast sulatamist tuleks taimi harjutada veel päev või paar poolvarjulises kohas valgusega.

Istutama peaks ruttu Juba sulanud taimed tuleb maha istutada võimalikult kiiresti. Kui istutamine hilineb, peab külmlaos hoitud taimi hooldama samamoodi nagu õues ladustatuidki.

Kõige olulisem on jälgida, et taimedel jätkuks substraadipallis niiskust.

Kontrollida tuleks seda sageli. Kui potitaime juurestiku ümber olevat substraati käega pigistades turbast vett välja ei nõrgu, vajavad taimed kindlasti kastmist. Turbapalli läbikuivamine on taimele väga ohtlik.

Enne istutamist oleks soovitatav hoida taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Samuti tuleb ka lõigata ära turbapallist välja kasvanud juured. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, sest noor taim on kerge murduma.

Tasub teada, et külmlattu panemiseks pakendatud taimed üldise põhi-

Kui külmlaost potitame kätte saate, näeb ta välja selline.

mõtte järgi töödeldakse enne ladustamist seenhaiguste vastase taimekaitsevahendiga.

Taimede istutamise aeg Paljasjuursete taimede istutamise aeg on kevadel ja see võib jääda, olenevalt kevadest, üsna lühikeseks. Suletud juurekavaga ehk nn potitaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, niisiis ka suvel ja varasügiselgi.

Suletud juurekavaga taimed lähevad hästi kasvama tänu sellele, et nende juurestik on ümbritsetud turbasubstraadiga, mis sisaldab väikeses koguses toitaineid ja niiskust.

Potitaimi istutatakse üldiselt istutustoru abil või ka maakirvega. Nii on tööjõudlus, võrreldes paljasjuursete taimede istutamisega, vähemalt 3–4 korda suurem. *** Taimede kvaliteeti tuleks kontrollida juba siis, kui taimlas neid vastu võtate: kas ei ole ladvakahjustusi või ka mehaanilisi vigastusi.

Ladvapunga kahjustust võivad põhjustada nii külm kui ka seenhaigused.

Potitaimede puhul on tähtis veel hinnata, ega taime alumised oksad ole hallituse tõttu hukkunud. sinu mets

mai 2013

5

Kuusel okkad pruunid!

viio aitsam

metsaomanik

Päikeseline märtsikuu tõi välja kahjustused puukoolija metsakuuskedel.

EDA TETLOV

keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

M

ärtsikuu lõpul muutusid puukoolis kuusetaimede lumest välja ulatuvad ladvad ja külgvõrsedki pruuniks. Lähemal uurimisel selgus, et enamikul taimedel on ladvapung küll terve, kuid okkad muutunud pruuniks. Ümbruskonnas ringi liikudes võib täheldada kraavi- ja teeservade kuuskedel sama pilti – päikesepoolne külg on suuremal või vähemal määral pruuniks muutunud. Kaugemalt vaadates võib väita, et tegu on talvepõletusega, mis ikka päikeselistel kevadetel meie kuuski kimbutab.

Talvepõletus ehk veepuudus Kui tahta täpsemalt teada, mis on selle nähtuse algpõhjus, mis tagajärg, tuleks puid uurida ja teha kindlaks, kas see ongi talvepõletus või äkki mõni muu kahjustus, mis pole ilmastikust tingitud (nt seenhaigus vms).

Talvepõletus ehk päikesepõletus on füsioloogilises mõttes kuivamine ehk veepuudus. See ilmneb tavaliselt siis, kui puud või puutaimed ei saa jäätunud maapinnast vett, aga auramine puuladvas on päikesepaistel suur.

Kahjustused on enamasti suuremad, kui varakevadel (märtsis) on päeval soe, öösel aga tugevad miinuskraadid. Suur

6

sinu mets

mai 2013

Talvepõletus muudab puu vastuvõtlikuks teistele kahjustajatele.

temperatuuri kõikumine toob kaasa rakukahjustused ja auramine muutub seetõttu veel intensiivsemaks.

Kuusk, võrreldes männiga, on sellisele kahjustusele eriti vastuvõtlik. Tugevama kahjustuse korral ei kuiva ainult okkad, vaid terved võrsed.

Kuuse puhul on täheldatud, et eri päritoluga algmaterjal on erineva vastupanuvõimega talvepõletusele ja kuivusele.

Oluline on seejuures ka võrsete veesisaldus ehk see, millises seisus taimed sügisel talvituma läksid. Täheldatud on, et rohke veesisaldusega okkad on talvepõletusele altimad. Sademeterohke sügis soosis okaste kõrget veesisaldust.

Möödunud suvi oli samuti sademeterohke ning võiks arvata, et pikk ja soe sü-

gis andis igati võimaluse talveks valmistuda. Taimlas kasvavatel puudel on siin erisusi võrreldes metsapuudega, sest neile antakse lisatoitaineid. Toitainete omavaheline tasakaal ei pruugi olla sobivaim ja nii võiski talv taimedele ootamatult tulla. Soe sügis ja toitainerohkus ei soodustanud taimede talveks valmistumist.

Algpõhjus võib muu olla Sademeterohkel aastal on häda ka sellega, et kuusejuured ei saa piisavalt hapnikku. Hapnikupuudusel on puud vastuvõtlikud nii külmakahjustustele kui ka seenhaigustele.

Kevadtalvel võivad ilmneda seega ka sügistalvel saadud külmakahjustused.

Talve alguse külm ei pruukinud olla tu-

metsaomanik gev ja kahjustus ei olnud silmaga nähtav kahjustamise ajal.

Puutaimedega ongi nii, et kahjustused ei ilmne kohe, vaid on näha mõne aja möödudes. Tõsisemaid kahjustusi võib metsaomanik märgatagi alles pärast pungade puhkemise aega, s.t pungad lihtsalt ei puhke. Kuusk on küll tavaliselt hea kohanemisvõimega, ja surnud ladvapunga asemel kasvatab uue ladva külgpungast.

Viimaste aastate taimede kasvuperioodi ilmastik on kõikunud põuast (2010–2011) sademeterohkeni (2012).

Põuasel kasvuperioodil ehk siis veepuudusel kuuse pinnalähedased juured kuivavad ning seetõttu on puul ka toitainete omastamine takistatud. Üks-kaks aastat pärast põuaperioodi võib sellistel puudel ilmneda latvade kuivamine – ka see saab olla nüüdse kuuskede pruunistumise põhjus.

Nii veepuuduse kui ka liigvee korral on puu tavapärane elurütm häiritud ja ta muutub vastuvõtlikuks teistele kahjustajatele, olgu tegu seenhaiguste või putukarüüstega. Seetõttu ongi keeruline eristada, mis on esmane kahjustaja ja kes tulnud nõrgestatud taimelt oma osa nõudma.

Mida ette võtta?

Mida saab metsaomanik kahjustuste vältimiseks teha?

Suurtele kuusepuudele ei ole võimalik talvepõletuse leevendamiseks või ka selle ärahoidmiseks abi anda. Suur puu on aga tugevam, ja kui näiteks päikesepoolsed okkad on kahjustatud, siis vastaspoole okkad aitavad puul elus püsida.

Väiksemate, taimlas-puukoolis kasvavate taimede puhul oleks aidanud, kui veebruari-märtsi päikeseliste ilmade saabudes oleks peale kühveldatud lund või kuusepeenraid varjutatud varjutusvõrguga. Praegu, kui kuuse ladvad või külgvõrsed on juba pruunid, ei ole tagantjärele võimalik olukorda parandada. Tasub lihtsalt jälgida, kas puud saavad kahjustusega ise hakkama.

Tulevikule mõeldes tasuks eelkõige kultiveerimiseks valida n-ö kohalikku päritolu seemnest kasvatatud kuusetaimed. Mida suuremad on vahemaad seemnete pärinemiskoha ja taimede istutuskoha vahel, seda suurem võib olla risk kahjustuste ilmnemiseks. Taimlas saab kuusetaimi varjutada või lumerohkel aastal lihtsalt rohke lumega katta.

Teisi võimalikke üllatusi viio aitsam

Põdra söödud mänd.

Metskitse söödud kuusk.

Hiire söödud kuusk – tüve on näritud täpselt lumepiirini. sinu mets

mai 2013

7

metsaomanik

Maaparandustoetusele REGINA HANSEN

Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

E

rametsakeskus alustas metsamaaparandustööde toetuse taotluste vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa veerežiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasutamist.

Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise otsust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aasta. Toetusraha saab kätte tööde aruande põhjal.

Nüüdseks on toimunud kaks taotlusvooru. Esimesed erametsaomanikud, kes tegid maaparandustöid mullu, on toetusraha Sinu Metsa ilmumise ajaks juba kätte saanud. Eeloleval suvel töid teha plaanivad erametsaomanikud, kes jõudsid oma taotlemispaberitega esimesse vooru, on saanud toetamise otsuse.

Toetusraha on seni määratud ligi 84 taotlejale kogusummas 250 000 eurot.

Järgmine maaparandustööde tegemise toetuse taotlusvooru tähtaeg on 1. oktoober.

Ehkki järgmine taotlusvooru tärmin tundub olevat kaugel, nõuavad paberite vormistamine ja vajalikud kooskõlastused üksjagu ettevalmistusi ja aega, kinnitavad senised taotluse esitajad.

Viis naabrit korraga Vardi Erametsaseltsi tegevjuht Märt Linnamägi Harjumaalt esitas maaparandustoetuse taotluse tänavu.

“Meie ümbruskonnas on palju objekte, mis seda toetust vajaksid. Selle aasta esimesse vooru saatsime kaks taotlust,” mainib ta. Tööd toimuvad praegu korraga viie naabrist maaomaniku juures.

8

sinu mets

mai 2013

Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud.

Maaparandustööde toetus • Toetuse taotluse saab esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil siseriiklik@eramets. ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn.

• Täpsema info toetuse kohta leiab aadressilt www.eramets. ee/metsamaaparandustoodetoetus/sidebar/.

• Enne taotluse esitamist: - mõtle läbi plaanid ja kontrolli üle andmed; - telli uuendustööde kava, mis on koostatud Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) arvel oleva ettevõtte poolt; - esita avaldus uuendustööde objektide kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse põllumajandusametile; - esita koos maaparandustööde toetuse taotlusega uuendustööde kava koos tööde plaaniga, selle koostamise eest esitatud arve ja arve tasumist tõendav dokument ning maaparandustööde toetuse mahutabelid; - kui uuendatavad objektid asuvad piirinaabriga kahasse, hangi naabri nõusolek.

Allikas: Erametsakeskus

“Maaparandust tuleb vaadata ikka tervikuna,” märgib Linnamägi. Ühistu tegevjuht ütleb, et tööd on sujunud tänu piirinaabrite koostööle. Vardi Erametsaselts sai raiet ja maaparandustöid planeerides ka uue ühistuliikme, kes seni polnud metsa majandamisega tegelnud, kuid kelle nõusolekut maaparandustööde tegemiseks vajati.

Üks põhilisi töid, mida maaparandustoetusega tehakse, on olemasolevate kraavide puhastamine.

“Maaparandustoetuse taotlemine oli ühistul plaanis, seetõttu sidusime kaks tegevust – hakkasime talvise metsaraie ajal ka kraavikaldaid maaparandustöödeks ette valmistama. Puhastasime need puittaimestikust,” ütleb ühistu tegevjuht.

Praegu nõuab veel väljaselgitamist, kui palju masinatöö kraavidest setete eemaldamiseks maksma läheb. Seda,

metsaomanik

tasub mõtelda viio aitsam

kui palju sellest tööst katab toetusraha, on praegu raske hinnata. Märt Linnamägi selgitab, et töö hulga arvestamise aluseks toetuse määramisel on “jooksvad meetrid”, kuid kraavide laius ning sette hulk võib olla väga erinev.

Suvised tööd on kraavide kaevamine, samuti tuleb välja vahetada kaks truupi.

Kui plaanitud tööd valmis, peaks laekuma ka raha.

Enne toetuse taotlemist soovitab Märt Linnamägi esmalt maaparandustööde ots­tarbekus hoolega läbi mõelda. Ta toob näite: “Kui ümbruskonnas mitu metsa­ omanikku majandavad piirkonnas, kus veerežiim ei tööta, pole maaparandusel ühe krundi piires erilist efekti.”

Märt Linnamägi soovitab teistel taotluse koostamisele mõelda aegsasti. “Maaparandustoetust saab kasutada vaid olemasolevate süsteemide kordategemiseks. Lisaks peavad need olema kantud registrisse. Kui registris vastav kanne puudub, tuleb süsteemid lasta üle mõõta ja registrisse kanda.”

Kooskõlastus jäi saamata Ülo Erik Raplamaalt ütleb, et temal vajas kuivendamist 15 ha suurune metsaala. “Enne ujutas vesi igal kevadel kõik üle. Soojema talve korral oli varem kogu aasta maa pehme. Alles tänavu sain läbi metsa kuiva jalaga.”

Suurema osa töid tellis Ülo Erik firma kaudu, kus ka ise töötab. “Sain ekskavaatori sealt väga soodsa hinnaga, juht alles õppis ametit ka. Nii väikest tööd ei taha ju keegi teine ette võtta,” tõdeb ta.

Maaparandustoetuse taotlemiseks vajalike kooskõlastuste saamine võtab tema sõnul tublisti aega, nii umbes kuu. Esmalt tuleb lasta projekteerijal teha maaparandusprojekt. “Minul saadeti projekt üks kord ka tagasi,” tunnistab ta. Ehkki toetuse saamise tingimused on kodulehel kirjas, oli tema esitatud projektis siiski kavandatud töid, mida ei tunnistatud abikõlblikuks. Näiteks jäi ära toetusraha abil voolunõva tegemine.

“Vesi peab voolama sellesse kraavi, mis toetuse alusel korda tehakse,” selgitab metsaomanik, miks toetusraha selle töö eest ei makstud.

Kõige raskem osa toetuse taotlemise juures on kooskõlastused naabritega, tõdeb mees. Hea, kui need satuvad olema arusaajad ja mõistlikud inimesed. Ülo Erikul paraku jäigi ühe naabri kooskõlastus saamata ja seetõttu jääb tegemata piirikraavi puhastamine, mis alguses kindlalt plaanis oli.

“Tingimustes seisab, et vaja on kõigi naabrite allkirju, aga ühelt ei saanudki.

Naabriperemees läks millegipärast oma vanematega aru pidama, ja nood, vist lihtsalt põhimõtte pärast, ei lubanud allkirja anda. Nüüd tuleb ümberringi teha kraavid korda oma rahaga.”

See, kui suure osa kulutustest maaparandustoetus katab, sõltub Ülo Eriku sõnul metsast. “Minul kattis peaaegu kogu kulutuse, torud ehk välja arvatud. Pakun, et keskmiselt kaks kolmandikku kulutustest saab toetusrahaga tasa.” sinu mets

mai 2013

9

metsaomanik

Metsaomaniku nõuandja on metsakonsulent ÜLLE LÄLL

metsakonsulent

Milline on parim aeg aastas, mil mul oleks mõistlik oma metsa arendusega tegelema hakata?

Kui on plaanis oma metsaga tegelema hakata, tasub sellega algust teha võimalikult kiiresti. Kõigepealt tuleks vaadata, kas on olemas kehtivad inventeerimisandmed (rahvakeeles ka metsamajanduskava). Need andmed on metsahoolduseks vajalike teatud raiete puhul (uuendus-, harvendus- ja valikraied) kohustuslikud, kui kinnistul asuva metsa pindala on suurem kui 2 hektarit (metsaseaduse § 11, lg 42).

Ka mõningate toetuste taotlemisel on inventeerimisandmed vajalikud. Kui soovite taotleda toetust näiteks noore metsa hooldamiseks, peavad need andmed olemas olema ka väiksema kui 2 ha suuruse metsa kohta.

Kui inventeerimisandmeid ei ole, tuleb need tellida kehtiva tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt (ettevõtete kohta leiab teavet internetist www. era­mets.ee/info/metsamajandamiskavade-koostajad/), siis on võimalik hiljem ka makstud summa asjus toetust küsida (www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/metsa-inventeerimise-ja-metsamajandamise-kava-koostamise-toetus/).

Koos inventeerimisandmetega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, milles tuuakse välja soovituslikud tegevused metsa majandamiseks.

Soovitan küsijal kindlasti võtta ühendust atesteeritud metsakonsulendiga, et saada nõu õigete otsuste langetamiseks. Peale muu on siingi võimalik kasutada toetusevõimalust: igal metsaomanikul on kalendriaasta jooksul võimalik saada SA Erametsakeskuse kau-

10

sinu mets

mai 2013

Valik metsaomanike tänavu kevadel esitatud küsimusi koos vastustega.

Konsulendid • Metsakonsulent on metsanduse ekspert, spetsialist, juht või nõustaja ning tema töö peaeesmärk on edastada korrastatud ja korrektset teavet ning nõustada metsaomanikke.

• Metsakonsulendid on enamasti metsandusliku kutse- või kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase töökogemusega. Enamik konsulente töötab oma piirkondliku metsaühistu tegevusraadiuses (nt maakonnas).

• Tekstis viidatud internetiaadressilt leiab konsulentide kontaktid maakondade kaupa. Kokku on seal üle saja nime. Mõned nimed korduvad, kuna on konsulente, kelle tegevuspiirkond hõlmab mitut maakonda.

• Konsulendid annavad nõu telefoni ja e-posti teel või suuliselt, kui sõidavad kohapeale.

Allikas: www.eramets.ee

du finantseeritavat nõuannet kokku 15 tunni ulatuses.

Sellest 2 tundi lihtsustatud nõustamisena, mille eest metsaomanik ei pea konsulendile tasu maksma, ja 13 tundi kirjaliku nõuandena, kus metsaomanikul tuleb tasuda omafinantseeringuna ligikaudu 3 eurot tunni kohta.

Konsulentide kontaktid leiate aadressilt: www.eramets.ee/consultant/. Konsulendid aitavad metsa seisukorrast ülevaadet saada ning anda informatsiooni vajalike tööde ja võimalike toetuste kohta.

Kas juhul, kui olen müünud metsa ja soovin raiesmikule uut metsa istutada, on mul võimalik saada ka toetust?

Metsa uuendamiseks on tõepoolest võimalik saada toetust. Sõltuvalt põhjusest, miks mets raiuti, võib taotleda kas riigisisest toetust metsa uuendamiseks või ELi toetust kahjustatud metsa taastamiseks.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda, kui metsa kavandatava uuendami-

se kohta on kehtiv tegevust lubava märkega metsateatis.

Metsa uuendamise toetus hõlmab: • metsakultiveerimismaterjali soetamist (v.a metsapuuseemnete soetamine); • maapinna ettevalmistamine; • metsaistutamistööd; • kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal kasvavate metsapuutaimede hooldamine.

Tänavu toetuse taotlemiseks peavad metsaistutustööd ja metsapuutaimede hooldamine olema tehtud alates 1. jaanuarist 2013. Metsakultiveerimismaterjal võib olla ostetud ja maapinna ettevalmistamine tehtud 2012. aastal või 2013. aastal enne taotluse esitamist.

Täpsemalt saab toetuse kohta lugeda aadressilt www.eramets.ee/toetused/ toetuste-taotlemine/metsa-uuendamisetoetus/.

Tänavu on metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise tähtajad 1. juuli ja 2. detsember.

metsaomanik HEINO LAIAPEA

Eesti riik on otsustanud metsaomanike metsauuendust õhutada Erametsakeskuse kaudu makstava toetusega.

Metsateatis ja metsakaitseekspertiis Metsateatis või metsakaitseekspertiisi taotlus tuleb esitada keskkonnaametile. Täpsemat teavet leiab ameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Kui varem pole teatisi esitatud, tasub nõu küsida metsakonsulendilt.

Kahjustatud metsa taastamise toetust saab küsida, kui metsa hukkumise põhjuseks oli torm või tulekahju.

Metsamaa, mille kohta toetust taotleda võib, peab olema vähemalt 0,5 ha suurune, ja toetust saab juhul, kui torm või tulekahju on toimunud mitte varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.

Kahjustuse kohta peab olema tehtud ka metsakaitseekspertiis.

Metsateatis kavandatavate tööde kohta peab kehtima taotluse esitamise ajal ja töö tegemise ajal.

Selle meetme kohta saab täpsemalt lugeda www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/kahjustatud-metsa-taastamise-investeeringutoetus-meede-1-5-3/.

Planeeritud toetuse taotluse esitamise tähtaeg on tänavu 1.–14. oktoobrini, kuid see võib muutuda.

Et riigisiseste toetuste ja ELi toetuste taotlemise põhimõtted on erinevad, soovitan enne tööde planeerimist võtta ühendust oma piirkonna konsulendiga (kontaktid leiab: www.eramets.ee/

consultant/). Toetuse saamisel tekib metsaomanikul viieaastane kohustuseperiood. Toetuse saamise ja taotlemisega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat. Metsa uuendamise kulud, mis ületavad saadud toetust, on lubatud metsamüügi tulust maha arvata.

Kas metsa välja vedades tuleb saada nõusolek maaomanikelt, kelle maid väljavedu läbib?

Kui jah, siis kust saab maaomanike kontakte?

Metsaseaduse § 35 (metsakasutusõiguse kitsendused) ütleb, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.

Kui eramaa on piiratud või tähistatud, tuleb jälgida ka asjaõigusseaduse § 142 (võõral maatükil viibimine) kirjutatut.

Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisas-

jal, mille omanik on piiranud või tähistanud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega tohib väljaspool teid võõral maal sõita üksnes metsaomaniku loal.

Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kas mets kuulub eraõiguslikule juriidilisele isikule või eraisikule või on tegu riigimetsaga, mille eest hoolitseb RMK. Seda saab vaadata metsaregistrist http://register. metsad.ee/avalik/. Seejärel võtta maaomanikuga ühendust.

Võõra maa kasutamiseks on mõistlik sõlmida kokkulepe kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kontaktandmete saamine on aeganõudvam. Üks võimalus on proovida leida telefoninumbrit interneti otsingumootoriga või küsida infoliinist. Selleks peab teadma naaberkinnistu omaniku nime.

Kui omaniku nime ei tea, saab teha väljavõtte kinnistusraamatust https:// kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/ avaleht.aspx. Kinnistusraamatu väljavõte on tasuline. sinu mets

mai 2013

11

jahimees

Pärast jahiseaduse Leo Kass

Kuidas jätkub koostöö maaomanikega?

Põdrad soolaku juures.

Mis on jahindusnõukogu?

TAAVI EHRPAIS

Vardi jahiseltsi juhatuse liige, Vardi erametsaseltsi juhatuse liige

S

elles mõttes natuke uus jahiseadus jäi hiljaks, et nii Vardi jahiseltsi kui ka Vardi erametsaseltsi kevadised üldkoosolekud, kus seda kõike oleks saanud arutada, on juba peetud.

Aga teisalt on meie jahiseltsil ammu juba enamikuga jahipiirkonna maaomanikest lepingud sõlmitud. See on üldkoosoleku otsustada, aga üldiselt ma ei usu, et peaksime need kõik kohe ringi tegema. Olemasolev on päris hea leping, mida maaomanikul on soovi korral ka lihtne lõpetada – tuleb vaid ette teatada, mis tähendab, et kui keegi omanikest kindlalt tahab kohe uut lepingut, saab ta sellest kergesti märku anda.

Arvan, et Vardi erametsaseltsi järgmisel üldkoosolekul tasuks arutada, kas ei võiks erametsaselts olla see, kes jahiselt-

12

sinu mets

mai 2013

• Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja.

Jahindusnõukogu tööpiirkond ei tohi olla suurem kui maakond.

• Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab keskkonnaameti peadirektor.

• Jahindusnõukogu pädevusse kuulub: 1) ettepanekute tegemine keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; 2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine; 3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut; 4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks; 5) seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Allikas: Riigikogus vastu võetud ja 1. juunist jõustuv jahiseadus

sidega kokkuleppeid sõlmib. Enamasti on meie erametsaseltsi liikmete maad praegu kolme jahiseltsi kasutada. Organisatsioonide tasemel võiks suhtlemine mõlemale poolele kergem olla.

Seda ma ei usu, et meie jahiselts renditasudega nõus oleks, aga kindlasti

oleksime rohkem valmis ulukikahjustuste ennetamisega tegelema. Näiteks metssigadele rohkem söödapõlde rajama, et talumeeste põldusid säästa. Samuti oleksime valmis rohkem kobrastega tegelema, aga siin peaks riik ka jahiajad üle vaatama.

jahimees

vastuvõttu KUIDAS VILJANDIMAAL?

Jahimees harjutusväljakul.

Tänavu lõppes koprajaht just siis, kui lõppes ka jääminek. Jahiaeg kuivenduskraavidel võiks näiteks kuu aega pikem või siis hoopis aasta ringi lubatud olla.

Kuivenduskraav ei ole kopra kodu.

Minu meelest on riigi asi piiranguid seada siis, kui loomapopulatsioon on ohus, aga kopra puhul sellest praegu rääkida ei saa.

Meie jahiseltsis on maaomanikega sõlmitud lepingutega kaetud 70% jahimaadest ja minu arvates on see piisav.

Teatud osa omanikest ei ole huvitatud lepingust, kuna nende maad asuvad ko-

Edaspidised plaanid on lihtsad – teha koostööd maaomanikega. Mulle tundub, et probleemid, millest kogu aeg räägitakse, on üles tulnud pigem maakondadest, kus tegeldakse turismijahiga.

Meil sellist turismijahti ei peeta.

MART TASANE Viljandimaa Maaomanikega parema koostöö Jahimeeste Liidu nimel on meil liidu kodulehel otse juhatuse esimees omanikele mõeldud eraldi osa, kus maakonna kaart, jahiseltside kontaktid ja info ning muud teavet. Tean, et üks jahiselts näiteks infotab maaomanikke vallalehe kaudu jne.

Oleme võtnud sihi, et selleks, et meiega koostööd tahetaks teha, peame end tegema võimalikult nähtavaks. Sel on olnud ka positiivset tagasisidet.

Näiteks üks maaomanik, kes varem keelas oma maal jahipidamise, hakkas paar-kolm aastat tagasi ise jahimeheks ning nüüd on oma piirkonnas üks aktiivsemaid jahimehi ja hoolsamaid ulukihoolde tegijaid. Selline näide, kuidas ignorantsus on muutunud teadmisteks.

Lepingute sõlmimine on olnud, aga praegu on see pidurdunud. Suuremad maaomanikud, kaasa arvatud RMK riigi esindajana, on tahtnud enne lepingu sõlmimist uue seaduse ära oodata. Mõned erandid on, aga üldiselt on lepingutega selline passiivne aeg praegu. Üks maaomanik saatis teatise, kus on märgitud, et tal nüüd noor mets kasvamas ja kus on karta põdrakahjustust. Olukord on praegu selline, et põtra küttida tohime me ju vaid kolm kuud aastas, kogu ülejäänud aja saame nentida, et jah, on tõepoolest kahjustus.

Seda tuleks ka teadvustada, et oleme ikkagi hobi korras jahimehed, kellele riikki on hulga kohustusi määranud, meilt päriselt seda ei saa tahta, et igal pool metsa valvaksime. Minu üleskutse maaomanikele on olnud ikka, et hakake ise jahimeesteks ja süvenege sellesse valdkonda.

Praegu on nii, et läbi teadlaste vaatlusprisma on selgitatud ulukite arvukus, ja selle põhjal, kui palju tuleks loomi küttida. Kuidas see edaspidi hakkab olema, mis muutub, see alles selgub, kui jahindusnõukogud on loodud. Praegu elame rohkem põhimõttel “elame – näeme”.

Ma väga suuri muudatusi ei usu, meil on suurem osa maaomanikest ise jahimehed. Seda küll võib tulla, et mõne jahiseltsi piirialad lähevad üle naaberseltsi kasutusse, selliseid ohte ikka natuke on, aga eks seda kõike tuleb veel vaadata ja analüüsida.

has, kus ulukid ei liigu ja ega siis ka jahimehel sinna asja ole.

Traditsiooniliselt peame sügiseti maaomanikega ühisjahti, millega kahtlemata jätkame. Olen kindel, et saame omavahel hakkama. Meil on ka kolm omanikku, kes väljaspool jahikeelukampaaniat, mis nüüdseks lõppenud, oma maadel jahti ei luba. See on normaalne, me igal juhul austame omaniku tahet.

Väga huvitaks, millise lepingutekstiga tuleb suurima maaomaniku esindajana välja RMK. Loodan teksti, mis arvestab sellega, et jahimehed ei ole saa-

nud põdra arvukuse vähendamisel kaasa rääkida. See arvukus on selgelt liiga suur, aga jahimehi siin süüdistada ei saa, sest riik on aastaid seadnud põdra küttimisele piiranguid. Minu arvates ei ole need limiidid õiged – arvukus on liiga suur.

Paar aastat peaks saama maakondlikud jahindusnõukogud tegutseda, et põdra ja metssea arvukus kontrolli alla saada.

Leping peaks olema aga selline, et mõlemale poolele oleks lepinguline suhe kasulikum kui ilma lepinguta jaht.

Vt ka lk 32–33 sinu mets

mai 2013

13

jahimees

sinu mets

Kokku küttimine 2012/2013

Küttimine 2011/2012

1

109

101

119

493 1 012 1 0 8 3 4 0 0 0

399 0 5 1 0

946 0 6 0 0

5 700 1 49 12 14

6 210 20 63 6 54

6 592 1 37 45 112

1

3

0

827

990

1 475

4 59 99 138

1 56 7 16

0 39 66 169

0 73 2 7

22 812 625 2 304

12 824 825 2 663

107 802 1 075 2 434

0

0

0

7

5

32

53

61

4 0

51 8

5 0

0 0

38 95

11 4

217 137

398 80

193 66

0

0

45

0

0

2

0

69

24

7

0

2

0

20

0

0

0

0

43

108

136

0

0

0

0

3

0

0

0

0

8

17

25

1

0

0

0

0

34

0

0

10

0

48

146

106

0 11 5

0 15 1

0 0 4

7 181 24

0 0 0

0 242 17

24 1 1

0 0 1

0 0 3

1 2 6

33 508 94

76 498 148

93 594 76

697 1 006

46

493

216

866

134

14

76

25

5 319

3 716

5 170

131 1 665 1 013

256

385

361

12 565

52

8

2

3

15

3

6

7

0

0

327 0 0 0 14

9 0 0 0 0

290 0 9 5 0

257 0 2 0 0

198 0 0 0 0

115 0 4 0 0

267 0 3 1 0

452 0 1 0 0

648 0 7 0 0

273 0 1 1 0

14 0 0 0 0

1

271

131

0

0

58

10

6

342

0

2

2

3 41 0 236

0 11 0 177

2 20 0 94

4 34 45 20

0 2 0 12

1 48 3 184

0 17 254 74

4 3 35 25

3 152 33 244

0 146 79 39

0 111 2 869

0

0

0

0

0

2

12

1

5

0

11 1

1 0

2 0

2 1

9 0

10 0

5 25

5 0

63 3

21

0

1

0

0

0

0

0

7

0

0

0

0

14

0

4

0

0

0

0

1

3

0

0

0

0

0 27 9

0 29 21

1 0 0

0 0 0

0 0 2

384

93

556

261

452

2 675

689

761

267

mai 2013

Küttimine 2010/2011

Võrumaa

4

60

82 1 816

339

211 1 914

2

* Hanedest kütiti rabahane, suur-laukhane, hallhane, valgepõsk-laglet, kanada laglet. ** Partidest kütiti viuparti, rääksparti, piilparti, sinikael-parti, sooparti, rägaparti, luitsnokk-parti, punapea-varti, tuttvarti, hahki, auli, mustvaerast, sõtkast.

14

Viljandimaa

Valgamaa

Tartumaa

Saaremaa

Raplamaa

4 730 4 255 693 497 1 211 5 075 18 159 17 028 53 57 151 130 100 181 7 144 9 656 12 577 12 600 2 023 1 520 16 12 198 153 190 185 166 189 8 12 419 650

Pärnumaa

5 126 829 1 548 24 042 55 80 87 6 474 13 111 3 276 34 252 137 169 10 506

Põlvamaa

204 258 384 345 154 752 459 316 269 212 481 231 0 0 0 12 0 23 0 537 0 12 37 5 189 18 54 17 131 27 22 265 328 154 84 179 901 1 847 1 825 1 396 1 722 2 291 1 836 3 765 1 167 1 214 1 839 1 345 9 9 1 9 2 2 3 0 6 0 1 0 3 14 1 3 4 8 17 7 1 8 1 5 7 6 10 6 4 12 7 0 5 4 5 7 330 331 264 443 329 522 428 1 137 454 416 532 362 494 773 1 527 881 283 1 854 1 147 1 608 443 509 883 359 197 121 138 432 134 657 95 200 133 219 215 176 0 10 0 1 1 0 0 1 2 6 2 6 17 0 2 12 28 36 8 0 24 44 35 22 6 4 4 6 5 5 0 0 24 34 10 15 4 1 0 2 7 4 3 125 5 3 3 6 2 0 1 2 1 0 0 0 0 1 0 2 38 18 36 63 36 94 29 16 25 6 34 10

Lääne-Virumaa

Jõgevamaa

256 0 21 375 6 2 5 215 408 221 2 15 5 2 0 65

Läänemaa

Ida-Virumaa

637 168 0 203 50 9 1 504 1 015 7 0 4 2 7 2 466 245 1 031 911 172 166 3 0 9 0 19 0 4 0 1 0 35 1

Järvamaa

Hiiumaa

Põder Punahirv Metskits Metssiga Karu Hunt Ilves Rebane Kährik Metsnugis Kivinugis Tuhkur Mink Mäger Saarmas Halljänes Valge­ jänes Kobras Ondatra Laanepüü Nurmkana Faasan Metskurvits Tikutaja Kaelustuvi Kodutuvi Hallvares Künnivares Ronk Hallrästas Hõbekajakas Merikajakas Naerukajakas Kalakajakas Lauk Kormoran Hallhaigur Haned kokku* Pardid kokku**

Harjumaa

Liik

Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal

11 905 14 158

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

jahimees

Lisasöötmist on mitmeti mõistetud Looduskaitseseaduse muudatuste järgi on lisasöötmine kaitsealal ala valitseja nõusolekul siiski võimalik.

viio aitsam

E

sialgne plaan keelata looduskaitseseadusega täielikult jahiulukite lisasöötmine rahvuspargis, looduskaitsealal ja püsielupaigas muutus looduskaitseseaduse Riigikogus menetlemise ajal. Nüüd on 1. maist jõustunud seadusemuudatuste seas punkt, et “jahiulukeid ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis lisasööta kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta”.

See jätab võimaluse objekti valitseja nõusolekul ikkagi lisasöötmist teha.

Muudatus otsustati sisse viia Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul.

Samas säte, mis keelab metssea lisasöötmise metsise püsielupaikades, jäi seadusesse alles.

Esialgne plaan Algset plaani kaitsealadel lisasöötmine täielikult keelustada põhjendasid seadusemuudatuste koostajad keskkonnaministeeriumist sellega, nagu oleks lisasöötmise eesmärk jahipidamise hõlbustamiseks ulukite ligimeelitamine ja koondamine kindlale alale.

Kuna üldjuhul on jahipidamine kaitsealadel piiratud, pole seal vaja jahiulukite arvukust lisasöötmisega tõsta. Rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades on jahipidamise eesmärk jahiulukikahjustusi (jutt käib kopra, metssea jt sõraliste kahjustustest) vähendada või väikekiskjate arvukust reguleerida. Selleks ei peaks lubama võtteid, mis jahiulukite arvukust hoopis suurendavad.

Metssigade söötmise paik.

Eesti Jahimeeste Selts põhjendas oma ettepanekukirjas, et lisasöötmine on palju laiem ulukihoolde ehk biotehnika mõiste, kui seda eelnõu seletuskirjas käsitletakse.

Selts leidis, et ilmselt on segadus ka terminites – näiteks Saksamaal eristatakse termineid: lisasöötmiskohtade all mõistetakse söödaplatse, kus jahiulukeid ei jahita ja kus toimub ulukite söötmine aasta ringi. Peibutisena kasutatakse söötasid siis, kui söödalt ka ulukeid kütitakse.

Selts tõi näiteks, et ka soolakute paigutamine on lisasöötmine. Samuti on lisasöötmisena käsitletav näiteks talvine jahilindude hoole (nt partlaste toitmine, nurmkana toitmine viljapuhastusjäätmetega jms).

Mõisted segi Arusaam, nagu oleks lisasöötmine suunatud vaid jahiulukite arvukuse tõstmisele, on seltsi hinnangul liialt lihtsustatud.

Lisasöötmisega (nt soolakud) saab metsloomadele manustada vajalikke aineid, mis mõningatel juhtudel on inimtegevuse tõttu looduslikust elupaigast kadunud või vähenenud. Lisasöötmisega saab metsloomi ravida, suunata nende liikumist jne.

Peibutussööda panekuga on samas võimalik näiteks kährikuid küttida, mis just nimelt võib konkreetsel kaitsealal sihiks olla.

Keeld olgu põhjendatud Eesti Jahimeeste Selts viitas oma ettepanekukirjas ka sellele, et lisasöötmise mõju metsise mängupaikades tugineb tegelikult praegu vaid arvamusele, mida ei toeta teadusuuringud. Teisalt näitab seda seegi, et lisasöötmine metsise mängupaikades on küll alates 2007. aastast keelatud, kuid metsiste arvu loodetud paranemist pole olnud.

Kirjas seisab: “Lisasöötmise ja ka peibutussööda andmise keeld rahvusparkides ja püsielupaikades ei ole otstarbekas, takistab efektiivset ulukite reguleerimist, nende tervise parandamist ja on ülemäärane ja ebamõistlik. Lisaks on tegemata uuringud, mida see keelamine enesega kaasa toob. Kergekäeline ja arvamustel põhinev keelamine on ohtlik.”

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas jahimeeste arvamusega arvestada, mistõttu nüüd ongi looduskaitseseaduses säte, mis võimaldab vastava loa korral ka kaitsealadel ikkagi lisasöötmist teha.

SM sinu mets

mai 2013

15

jahimees ingmar muusikus

Loomaarstid soovitavad jahimeestel hoolsam olla.

V

eterinaar- ja toiduameti kodulehel on kirjeldatud terve hulk haigusi, mida võivad põdeda nii kodu- kui metssead.

Praktikud soovitavad eriti tähelepanu pöörata trihhinelloosile ehk keerits­ usstõvele. Erinevalt mitmest haigusest, mille põdemine on kohe selge, kui jahi­ mees metslooma näeb, jääb keerits­ usstõbi varjatuks.

Millega on tegu?

Veterinaar- ja toiduameti järgi on trihhinelloos ehk keeritsusstõbi haigus, mille tekitajateks on liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel, lindudel ja inimesel peensooles (kui tegu on täiskasvanud keeritsussiga) või lihaskoes (kui tegu on vastsega) parasiteerivad Trichinella perekonna ümarussid.

Tõbi kulgeb loomadel valdavalt ilma märgatavate haiguse tunnusteta. Inimesed põevad intensiivse nakkuse korral raskelt ja on olnud ka surmajuhtumeid.

Keeritsussid parasiteerivad kodu- ja metssigadel, koertel, kassidel, karusloomadel, ilvestel, rebastel, kährikutel, huntidel, mäkradel, rottidel ja paljudel teistel loomadel ning inimesel. Neid on leitud ka vaaladel, hüljestel ja teistel mereimetajatel ning hobustel ja lindudel.

Keeritsusside peremeeste loetelus on üle 130 loomaliigi.

Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensooles, vastsed vöötlihastes. Vast­ sete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased.

Kuidas nakkus levib?

Loomad ja inimene nakatuvad tavaliselt teiste lihasööjate ja kõigesööjate keeritsussivastseid sisaldavat toorest või vähekuumutatud liha süües. Eestis on inimesed nakatunud ja haigestunud metssea-, karu-, mägra- ja kodusealiha söömisel.

Loomadel ei ole haiguse tunnused tavaliselt märgatavad. Kodusigade puhul on täheldatud, et väga tugeva nakkuse korral ilmnevad neil nädal pärast nakatumist kõhulahtisus, oksendamine, mälumishäired.

16

sinu mets

mai 2013

Parem karta kui kahetseda

Ei tasu metsseale kütitud keeritsussikandjaid jalgu jätta...

Keeritsussi levik Keeritsussiga tabandunud ulukeid on Eestis palju. Invasiooni ekstensiivsus eri metsloomaliikidel ulatus 1–80,5%. Trihhinellade säilitajana looduses on peamised kährikud, punarebased, ilvesed ja hundid. Kodusigade trihhinelloosi registreeriti üksikjuhtudel.

Inimeste kliinilise trihhinelloosi juhte esineb suhteliselt harva.

Loomade trihhinelloosi tõrje eeskiri on range, kuid alati seda ei järgita.

Allikas: T. Järvis, I. Miller. Uuring “Keeritsussid loomadel ja inimestel Eestis”, 2002

Kolme nädala pärast tekib kange kõnnak, loomad lebavad palju, lihaste katsumisel on neil valus, hingamine on pinnapealne ja raskendatud, samuti on palavik ja lautursed. Koerakutsikatel ja kassipoegadel võib esineda kõhulahtisust ja oksendamist. Ka inimesel kulgeb haigus raskemalt.

Nakatumise vältimiseks ei tohi süüa toorest või vähetöödeldud (kuumutatud, soolatud, suitsutatud, külmutatud) lihast valmistatud roogasid.

Loomaarst Jaan Luht on ajakirjas Jahimees rõhutanud, et metskeeritsussi peamine peremees on metssiga. Metskeeritsussi levitajaks on kiskjalised, just koerlased ja karud ning närilised. Haigus kandub loomalt loomale peamiselt korjuste söömisel, harvemini röövluse

kaudu. Metskeeritsuss on väga vastupidav külmale, vastsed võivad –10 kraadi juures säilida korjustes 9–14 kuud.

Kuidas vältida?

Mitu loomaarsti mainisid keeritsusstõvest rääkides seda, et paraku on jahimeestel tekkinud komme küttida näiteks kährikuid, aga ka rebaseid metssigade lisasöötmisplatsil ja jättagi kütitud looma korjus sinnasamasse vedelema.

Metssead söövad ka raibet, samas on väikekiskjad ja kiskjad üldse just need, kes keeritsussi kannavad.

Järelemõtlematud jahimehed võivad nii ise olla põhjuseks, miks keeritsuss metsseasse ja sedakaudu inimese toidulauale võib jõuda.

SM

jahimees

Ilves eelistab sõralist Euroopas on ilvese toitumist päris põhjalikult uuritud.

ingmar muusikus

E

uroopas tehtud uuringute järgi sööb üks ilves päevas 1,5–2,5 kilo liha. See teeb aastas 730 kilo iga ilvese kohta. Millise sõralise liha süüakse, sõltub sellest, missugused sõraliste liigid ilvese territooriumil elavad. Ilvese toitumist on uuritud Rootsis, Norras, Eestis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias ja Valgevenes.

Tulemus on kõikides nendes riikides sama. Kuigi ilvese toiduspekter on lai – närilistest põdrani –, eelistab ta alati sõralist. Kui sõralistest on puudu, siirdub ta väiksematele toiduobjektidele. Sõraliste saadavusel moodustavad need 80– 90% söödud lihast.

Tähtsaim toit on metskits Tähtsaim toiduobjekt on metskits isegi kitse väga madala asustustihedusega aladel. Norras Hedmarkis, kus metskitse asustustihedus oli kolm kitse 1000 ha kohta, moodustas kits 83% ilveste saagist. Skandinaavias murrab ta ka põhjapõtra ja punahirve. Euroopas lisanduvad toidusedelile metssiga ja mägikits. Soomes moodustab suure osa saagist metskits koos valgesaba-hirvega, kusjuures ilves murrab ka täiskasvanud valgesaba-hirvi, nii pulle kui lehmi. Sõraliste puudumisel hakkab ilves küttima jäneseid.

Ilves tabab saagi äkkrünnakuga. Mida suurem on saak, seda õnnestunum tabamine. Põhjapõtrade puhul on see 80%, metskitse puhul 59–86%. Väikeulukite puhul on rünnaku õnnestumine 50%.

Ilves kütib metskitse valikuta ehk seda, kes ette jääb, näitasid Norras ja Rootsis tehtud uuringud. Sama tegi uurimisaladel ka hunt.

Ilves avaldab metskitsepopulatsioonidele väga suurt mõju. Rootsis olevatel uurimisaladel langes nelja aasta jooksul ilveste tõttu metskitse asustustihedus 1000 ha kohta ühel alal viielt kahele ja teisel 32-lt 15-le. Šveitsis said il-

Ilvese jälg lumel.

Ilves Eestis • Aastatel 2003–2008 võis jälgida ilvese arvukuse püsivat tõusu, kuid alates aastast 2009 on pesakondade arv näidanud langustrendi ning aastal 2011 hinnati pesakondade arvuks vaid 103.

• 2012. aasta kevadel väljendus langus, mis on seotud metskitseasurkonna suure kahanemisega lumerohketel talvedel, ka populatsiooni üldarvukuses.

• 2011. aasta juurdekasvumäära (mis tundus olevat õige pisut parem kui 2010) säilides jääb ilvese pesakondade arv 2012 tõenäoliselt samuti 100 lähedale.

• Sellise arvukuse säilitamise juures ja enam-vähem soodsate talvede korral peaks hakkama taastuma metskitse asurkond. Vähemalt selle selgelt väljendunud taastumiseni peaks ilveste arvukust hoidma soovitud miinimumi ehk siis 100 pesakonna juures.

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”

veste tõttu ühel alal Alpides kõik metskitsed otsa. Seejärel hakati sööma mägikitsi, kelle arvukus kahanes 60% võrra. Ilvese asustustihedus oli sel alal 1000 ha kohta 0,14. Kui ilvese territooriumil esineb ka teisi kiskjaid, on sõraliste olukord väga nutune.

Arvukus kasvab liialt?

Soomes on ilveste arvukus alates 1980. aastatest tõusnud 32%. Nad on katnud kogu Lõuna-Soome territooriumi.

Länsi-Uudenmaal saadi loendusel ilvese arvuks 19 pesakonda 482 700 hektaril ehk 110–155 isendit, mis on väga kõrge tihedus (0,039 ilvesepesakonda 1000 ha kohta).

Rootsis loetakse väga kõrgeks ilvese asustustiheduseks 0,03 pesakonda 1000 ha kohta.

Soome uurimused näitavad, et ilves murrab sõralise iga 4–7 päeva järel. Soomes on juba suuri alasid, kus ilveste tõttu ei saa enam metskitsi küttida. Sama on ka kabehirve ja metsiku põhjapõdraga. Silmanähtavalt on langenud ka valgesaba-hirve arvukus. Rootsi ja Poola uuringud näitavad , et kui kiskjad on sõraliste arvukuse miinimumini viinud, siis see enam ei tõuse. Populatsioon ei ole enam võimeline ennast taastootma.

Rootsis loendati 2011/2012. a talvel 243 ilvese pesakonda. Soomes loendati samal ajal 431–487 pesakonda. Rootsi parlament on kehtestanud seaduse, et Rootsis võib olla 250 ilvesepesakonda ehk 1250 ilvest. tõlkinud Andres Lillemäe

Allikas: ajakiri Metsästys ja Kalastus 2/2013 sinu mets

mai 2013

17

jahimees

1952: rikastagem loodust võõrliikidega!

INGMAR MUUSIKUS

Kährikkoer.

On uskumatu, kuidas vaated looduse mitmekesisusele aja jooksul muutuvad.

E

estis loetakse võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liigid, mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust alates, taimede puhul loetakse selliseks piiriks XVIII sajandi keskpaika.

Täna ja 60 aastat tagasi Keskkonnaministeerium selgitab, et enne neid tärmineid Eestisse jõudnud võõrliigid on enamasti niivõrd naturaliseerunud, et nende vastu ei ole võimalik enam midagi ette võtta, samuti on kooslused nendega juba teatud määral kohanenud.

Imetajatest on Eesti võõrliikide andmebaasis ondatra, mink ehk ameerika naarits, kährikkoer, maral ja tähnikhirv.

Vaid kuuskümmend aastat tagasi ilmus Eestis loodusuurijate seltsi väljaande-

18

sinu mets

mai 2013

na trükis “Uued karusnahaloomad Eesti NSV-s ja juhend nende vaatlusteks” (autor Harri Ling, ilmumisaeg 1952).

Sellest saab lugeda looduse ümberkujundamise stalinlikust plaanist mitšurinliku bioloogiateaduse alusel, muu hulgas siis Nõukogude Liidu loomastiku ümberkujundamisest.

Kõneldakse looduse rikastamisest kasulike (karusnahk!) loomaliikidega.

Nõukogude Liitu on selleks ajaks sisse toodud ondatra ja nutria, ameerika naarits, pesukaru, hõberebased jt.

Eestisse on selleks ajaks sisse toodud Põhja-Ameerikast pärit ondatra (1947. a) ja Kaug-Idast Ussuurimaalt pärit kährikkoer (1950. a). Trükis peatub põhjalikumalt ondatral, kelle käekäiku Eestis ENSV Teaduste Akadeemia bioloogiainstituut põhjalikult jälgis.

Eestisse toodi 1947. aasta suvel 195 ondatrat ja lasti lahti Vooremaa järvedesse, Emajõkke ja Ulila jõkke. Näiteks 1951. aastaks oli ainuüksi Vooremaa järvedes ondatra arvukus suurenenud kuni 14 korda.

Asustamise aeg Kährikkoerad toodi Eestisse 1950. aasta septembris ja lasti lahti kolmes kohas: Põltsamaa metskonda 50 looma, Pikknurme metskonda 30 looma ja ENSV Teaduste Akadeemia bioloogiainstituudi bioloogiajaama aladele Puhtus kuus looma. Juba 1951. aasta suvel nähti kährikuid Tallinna lähedal Sakus.

Tegelikult kohati loomi ka enne sissetoomist, 1947. aastal Võru ja Valga ümbruses. Harri Lingi hinnangul oli tegu Lätist tulnud loomadega – Lätti toodi kährik varem kui Eestisse. (Tänapäevases kähriku ohjamiskavas märgib Harri Valdmann üht Harri Lingi hilisemat kirjutist tsiteerides, et varaseim kähriku kohtamine Ees-

jahimees levikukaart Ondatra ja kährikkoera lahtilaskmise kohad ja levik

HARJUMAA IDA-VIRUMAA LÄÄNE-VIRUMAA

RAPLAMAA HIIUMAA

JÄRVAMAA

LÄÄNEMAA JÕGEVAMAA PÄRNUMAA VILJANDIMAA

TARTUMAA

SAAREMAA

PÕLVAMAA

Ondatra lahtilaskmise kohad Ondatra leiukohad Kährikkoerte lahtilaskmise kohad

VALGAMAA

VÕRUMAA

Kährikkoerte leiukohad

Allikas: “Uued karusnahaloomad Eesti NSV-s ja juhend nende vaatluseks”, Tartu 1952

1924. aasta vaateid • Hunt on meie kodumaa kõige kardetavam röövloom.

• Ilves, see väga harva leiduv suur kassitõu esindaja on iseäranis kardetav jänestele, hirvetalledele (hirve all mõeldud metskitse – toim) ja ka põdravasikatele.

• Rebane ei ole õieti kuigi kahjulik loom – peame seda tunnistama, kui me kõik need hiired arvesse võtame, mis üks rebase perekond aasta jooksul hävitab.

• Peale tuhkru, nugise ehk naaritsa ja kärbi ehk tõhu on veel orav ja nirk, aga nende kahjutoovus on nii väike, et neid kui röövloomi hävitada ei maksa.

• Meie jõgedes asub üks röövloom, kes aimamata võimsalt seal meie paremaid kalu ja vähjasid hävitab. See loom on saarmas.

• Määr ehk mäger ei ole kuigi kardetav röövloom, ei maksa ka ta karmikarvaline kasukas suuremat midagi.

• Siil on hulga mõjusam röövloom kui mäger. Kindel on, et sealt maa pealt pesitsejad linnud hävinevad, kus palju siilisid on.

• Meie söödavamate metsloomade ja lindude kõige hävitavamad vaenlased on mõistmata kütt ja röövlinnud (mõeldud on kanakulli, raudkulli ja teisi kulle, harakat, kiitsharakat, varest – toim).

• Meie söödavate metsloomade arv on üsna väike, ainult põder, hirv ja jänes. Hirvega on uuemal ajal see segadus sündinud, et seda looma on metskitseks nimetama hakatud.

• Üks kõige suurepäralisematest jahtidest on mängujaht ja selle aineks on peaasjalikult metsise- ehk mõtusemäng ja tedremäng.

Allikas: “Jahimeeste käsiraamat”, M. Treumann, Tallinn 1924

tis oli 1938. aastal Pihkva järves oleval Kamenka saarel, kuhu loom tõenäoliselt sattus Staraja Russa rajooni 1935. aastal introdutseeritud isendite hulgast.)

Elupaiga tekitamine Tänapäeval võitleme võõrliikidega, kuid looduse stalinliku ümberkujundamise ajal võideldi nendega, keda kohalikust faunast peeti sissetalutud liigi vaenlaseks. Ondatra vaenlasteks loeti naaritsat, saarmat, tuhkrut, nirki, kärpi ja rebast.

“Kuigi mainitud kiskjate karusnahad on ondatra nahast väärtuslikumad (naaritsa nahk on umbes neli korda kallim), hävitavad nad kindlasti rohkem kui 10kordses oma naha väärtuses ondatraid, mistõttu veekogudes, kus tahetakse läbi viia ondatra tulunduslikku väljapüüki, tuleb kiskjaliste vastu pidada otsustavat võitlust,” on kirjas raamatus.

Peale selle algatati selliste veetaimede istutamist, mida ondatra toiduks tarvitas. Soovitatud liigid olid järvekõrk-

jas, pilliroog, kollane vesikupp, valge vesiroos, kitsalehine hundinui.

Kähriku suurimaks vaenlaseks peeti hunti (uue liigi aklimatisatsiooni katse tähtsaim tagatis oli “hundi täielik hävitamine”), aga ka ilvest, hulkuvaid koeri. Kährikkoera poegadele loeti ohtlikuks kassikakku. Rebast mainiti kui seda looma, kes kähriku urust välja tõrjunud on.

Kähriku arvukuse suurendamise abinõuks peeti peale looduslike vaenlaste tõrjumise ka selgitustööd elanike hulgas temast kui jahimajanduslikult tähtsast loomast.

Peale selle propageeriti kährikute lisatoitmist talve lõpul. Kährikuurgude lähedusse soovitati panna lastud röövlinde, vareseid, loomakeresid, kala, kaera vms. Lihatoit tuli ümbritseda punaste lippudega, et rebane seda ära ei sööks.

Kähriku kasulikkusest Lõpetuseks veel üks tähelepanuvääriv tsitaat 60 aasta eest ilmunud trükisest: “Üsna levinud on, eriti väheteadlike jahimeeste hulgas, arvamine, nagu oleks kährikkoer jahimajandusele väga kahjulik, hävitades noori jäneseid ja maaspesitsevate lindude pesi. Peab aga ütlema, et selline arvamus pole põhjendatud.

Kuigi kährikkoer satub vahel mõnele jänesepojale või linnule, on tema tekitatud kahjud kümned korrad väiksemad meil igal pool tavalise kiskja rebase kahjustustest. /.../ Hiirlaste, metsa- ja põllukahjurite, ning hulgalise põllukahjurite hävitamisega toovad kährikkoerad kasu põllu- ja metsamajandusele, samuti on nad inimestele kasulikud mürkmadude ehk rästikute hävitajatena.”

Harri Valdmann kirjutab kähriku ohjamiskavas (2008): “Kährikkoer on Eestisse introdutseeritud ja käesolevaks ajaks suurepäraselt naturaliseerunud liik. Kahtlemata oleks ta Eesti koloniseerinud ka ilma sihipärase introduktsioonita oma esinemise tõttu naaberaladel, ehk oleks see protsess olnud ainult pisut aeglasem.”

Eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 13 111 kährikut ja üks ondatra. Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel vahendatud hinnangu järgi on ondatra väljatõrjujaks ilmselt ameerika naarits ehk mink. Minki kütiti Eestis eelmisel hooajal 137.

SM sinu mets

mai 2013

19

metsaelu ARTO-RANDEL SERVET

Aasta orhideed ARTO-RANDEL SERVET

Eesti Orhideekaitse Klubi liige

K

uigi kõdu-koralljuurt leidub meil kõigis maakondades, on tema asustus Eestis üsna hõre ning ta kuulub haruldaste taimede hulka. Levikukaardilt on näha, et leiukohtadeta on suured alad Kesk-Eestis, Pärnu- ja Viljandimaal. Kuid küllap kasvab teda sealgi, sest sobivaid kasvukohti – niiskeid varjukaid metsi ja võsastikke, metsaseid oja- ning järvekaldaid, kus alustaimestik katab maapinda vaid osaliselt – ei tohiks nappida.

Taimed erinevas õitsemisstaadiumis.

Pildistatud Hiiumaal.

20

sinu mets

mai 2013

Kõdu, juur ja korall Seda tagasihoidlikku lille suudab märgata ainult see, kes teda teab ja tunneb või sihikindlalt otsib. Ja otsida tuleb teda kõdust, kus ongi selle taime kodu.

Erinevalt ööviiulist või kaunist kuldkingast pole kõdu-koralljuurel uhkeldada ei kuulsuse, hurmava lõhna ega õite suurusega. Vaid vähesed on teda näinud metsakõdust välja sirutumas, aga see salapärane taim on väärt, et teda rohkem tuntaks.

Kindlasti kogub ta tänavu kuulsust Eesti aasta orhideena. Seejuures aitab ehk kaasa tema huvitav nimi, mis ka ladinakeelsena korallile viitab. Seos selle mereorganismiga peitub taime maa-aluse osa kujus, mis on tihedaharulise koralli sarnane. Botaaniliselt ei ole see aga juur, vaid maa-alune vars ehk risoom.

Arvatavasti on sõna “juur” tema nimesse lisatud ettekujutuse lihtsustamise eesmärgil.

Kõdu-koralljuurt ühegi teise taimega eriti segi ajada ei saa, sest selleks, et teda pidada kellekski teiseks, tuleb teda esmalt märgata. Kui aga vaadata lähedalt tema pisikesi kuni 5mm läbimõõduga õisi, on kohe selge, et tegu pole jänesekapsaga.

Eesti Orhideekaitse Klubi on kuulutanud tänavu aasta orhideeks kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida).

Ohustatud liik • 983. aastast kuuluvad kõik Eestis kasvavad orhideeliigid riikliku looduskaitse alla.

• Kõdu-koralljuur kuulub kaitsealuste liikide teise kategooriasse.

• Eesti punase raamatu (2008) klassifikatsiooni kohaselt kuulub ta ohustatud liikide hulka.

Peamine ohutegur on leiukohtade hävimine soode kuivendamise ja turba võtmise tagajärjel.

• Leiukohtade andmed palume edastada Eesti Orhideekaitse Klubi juhatusele. Kontaktid kodulehel www.orhidee.ee.

Klubi postiaadress on: Kreutzwaldi 5, 51014 Tartu.

Kuus õiekattelehte, millest üks tunduvalt suurem, teistest erinevat tooni ja huule moodi pruntis – see on selge märk kuuluvusest orhideede ehk käpaliste sekka. Välimised kolm kollakasrohelist õiekattelehte on otstest sageli pruunikaspunased, huul aga valge või valkjas, tihti mõne tumepunase täpiga.

Leidub ka heledat vormi, millel punakas toon puudub täielikult või esineb ainult huulel. Kannust õiel pole.

Veidi longus ja allapoole vaatavaid õisi on kõdu-koralljuurel kümmekond.

Kuigi seda orhideed külastavad ka putukad, ei vaja ta paljunemiseks nende abi, sest õie ehitus võimaldab isetolmlemist.

Taime kõrgus on tavaliselt 10–25 cm, püstine õrn vars on noorel taimel hele kollakas-pruunikas, hiljem sageli roheka varjundiga, mis viitab klorofülli olemasolule. Lehed puuduvad, kuigi taime alumises osas on siiski 1–3 tihedalt

metsaelu

tuleb hoolega otsida ARTO-RANDEL SERVET

Rainar Kurbel

Avanemata õitega kõdukoralljuurt pole kerge märgata.

Pildistatud Hiiumaal.

Õied lähivaates.

Pildistatud Läänemaal.

Kõdu-koralljuure leiukohad Eestis HARJUMAA IDA-VIRUMAA LÄÄNE-VIRUMAA

RAPLAMAA HIIUMAA

JÄRVAMAA

LÄÄNEMAA JÕGEVAMAA PÄRNUMAA VILJANDIMAA

TARTUMAA

SAAREMAA

PÕLVAMAA VALGAMAA

VÕRUMAA

Allikas: keskkonnaregister, veebruar 2013.

ümber varre hoiduvat ilma klorofüllita lehetuppe.

Kõdu-koralljuur võib kasvada üksikult, aga ka väikeste puntidena, kus kümmekond isendit koos.

Kupar, mis on longus nagu õiedki, sisaldab kuni poolteist tuhat tolmutera suurust seemet ja on 8–12 mm pikkune.

Paljunemiseks vajab kõdu-koralljuur mullas eluneva seenorganismi abi. Esimese õieni jõuab ta alles aastate pärast (kirjanduse andmeil 7.–9. aastal), kui on mullas elades piisavalt jõudu kogunud. Seeneniidistikku vajab see orhidee kogu elutegevuse vältel. Kõdu-koralljuurt võib nimetada parasiidiks, sest

seene kaudu on ta ühenduses mõne kindla puuliigiga (arvatavasti kuuse, kase või pajuga), ikka toitumise eesmärgil. Kuid ta pole kurnaja, kes oma peremeestaime elukvaliteeti vähendada suudaks.

Kõdu-koralljuur õitseb meil tavaliselt mai lõpus või juuni alguses, kuid hilise kevade tõttu on leitud õitsvaid taimi ka jaanipäeva paiku.

Erandlik oma perekonnas Koralljuure (Corallorhiza) perekonda kuulub teadaolevalt 11 liiki, nende elupaigad asuvad Uues Maailmas (ehk Ameerikas) Mehhikost Alaskani. Kõdu-koralljuur on selle perekonna ainuke liik, mida leidub ka Vanas Maailmas.

Siin ulatub tema levila Lääne-Euroopast ja Islandilt Lääne-Siberi ja Kamt­ šatkani. Laia leviku järgi kogu põhjapoolkeral on ta saanud oma inglisekeelse nime Northern Coralroot (eesti keeles põhja-koralljuur).

Lisaks sellele on kõdu-koralljuur oma perekonnas ainuke, kelles leidub klorofülli, ning täiskasvanud taim suudab ka ise toota mõningaid eluks vajalikke aineid. Kõik teised selle perekonna liigid toituvad ainult seeneniidistiku abil.

Oma metsa korall Peagi on kätte jõudmas aeg, mil võiks oma metsas või mõnes teises tuttavas paigas üles otsida kõdu-koralljuurele sobilikud kasvukohad ja seal siis kogu tähelepanu maapinnale suunata. Ringi vaadata tasub ka tihedas võsas, sest valgustingimuste suhtes ei tundu see taim kuigi nõudlik olevat.

Vaatamata haruldusele on lootust, et meie koralljuure leiukohtade hulk võib täieneda. Seni pole teda kuigi järjekindlalt otsitud ning juunis on tema kasvukohad pehmelt öeldes sääserohked, mis aga ei tohiks heidutada ühtegi tõelist taimehuvilist.

Eesti Orhideekaitse Klubi on tänulik kõigi leiukohaandmete eest. Leidmise emotsioon aga paneb unustama kõik sääsepisted ja võib-olla on hiljem isegi tore meenutada, et väärtuslik “korall” on leitud nii-öelda vere hinnaga. sinu mets

mai 2013

21

metsaelu

Metsas tasub vaikust Kestab lindude pesitsusaeg ja paljud metsloomad on just oma järglased ilmale toonud.

Emis paaripäevaste põrsastega.

M

etsloomadest kasvatavad praegu poegi halljänesed, valgejänesed, metsnugis, tuhkur, euroopa naarits, mäger, saarmas, rebane, kährikkoer, hunt, karu, ilves, metssiga, põder, metskits, punahirv.

Varsti hakkab poegi ilmale tooma ka kobras.

Kes millal sünnib?

Kopra jooksuaeg on veebruaris-märtsis.

Juunis sünnitab kobras üks kuni neli poega. Juba kahe-kolme nädala vanuselt hakkavad koprapojad tarvitama taimset toitu.

Halljänes alustab esimest jooksuaega juba veebruari lõpus, poegib kaks või harva isegi kolm korda aastas. Esimesed pojad sünnivad juba märtsi lõpus – aprilli alguses. Esimeses pesakonnas on üks-kaks, suvistes neli kuni kuus poega.

Valgejänese tiinus kestab halljänese omast kauem, pesas on kuni viis poega.

Tuhkru jooksuaeg on märtsi lõpus ja ulatub ka aprillikuusse. Järeltulijad, keda on tavaliselt neli kuni kuus, sünnivad mais.

22

sinu mets

mai 2013

Metskitsetall.

Tiine halljänes.

Naaritsa jooksuaeg on umbes samal ajal, pojad sünnivad mais või juunis.

Nirgil kindlat jooksuaega pole. Kui kõik klapib, võib aastas olla ka kaks pesakonda.

Kärbi jooksuaeg võib kesta kevadest sügiseni ja poegi on pesakonnas enamasti kolm kuni seitse.

Saarma jooksuaeg on arvatavalt veebruaris-aprillis. Enamasti mais-juunis sünnib kuni kolm poega.

Rebase jooksuaeg on veebruaris, ja pojad, keda on keskmiselt kolm kuni kümme, sünnivad aprillis.

Kährikkoer peab jooksuaega veebruaris-märtsis, kutsikaid sünnib kahe kuu pärast neli kuni kümme.

Hunt peab jooksuaega jaanuari lõpus ja veebruaris ning tavaliselt neli kuni seitse poega sünnivad enamasti aprillis.

Ilvese jooksuaeg on veebruaris-märtsis, pojad sünnivad tavaliselt mais, poegi

metsaelu

pidada ingmar muusikus

Mägrapoeg.

on üks kuni kuus. Pojad on pea kaks nädalat pimedad nagu kassipojadki.

Metssea jooksuaeg on vahemikus novembrist jaanuarini. Pojad sünnivad märtsist maini, pesakonnas on keskmiselt viis kuni kaheksa poega.

Kauem kandjad Metsnugise jooksuaeg on suve keskel ja kaks kuni neli järeltulijat sünnivad järgmise aasta aprillis-mais.

Mägra jooksuaeg kestab kevadest kesksuveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis, on esialgu väga abitud, silmad lähevad lahti alles kuuselt.

Pruunkaru jooksuaeg jääb vahemikku mai keskelt juuni keskele ja pojad sünnivad enamasti jaanuaris, kui nende ema taliuinakut peab.

Põdra jooksuaeg algab augusti lõpul, on haripunktis septembris ja lõpeb oktoobris. Vasikad sünnivad aprilli lõpust juuni alguseni, neid on tavaliselt üks või kaks.

Metskitse jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Talled sünnivad enamasti mais-juunis ja neid on enamasti kaks, ka üks või kolm.

Punahirve jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. Vasikad sünnivad mai lõpul – juuni alguses ja neid on tavaliselt üks või kaks.

SM Kasutatud on Tiit Randveeru “Jahiraamatut”

Kes kuidas kuusekäbi sööb?

Tuntumate seemnesööjate söömisjäljed on eristatavad.

K

uusekäbiaasta tõi möödunud talveks Eesti metsadesse tavapäratu rähniuputuse. Kevadised linnuvaatlused on näidanud, et põhjast ja idast siia lennanud linnud pole kõik oma tavapärastesse elupaikadesse tagasi läinud – näiteks nenditakse endiselt just suur-kirjurähni rohkust.

Terioloogid on märkinud orava arvukuse paranemist. Samas on ka hiirte arvukus tõusuteel.

Just need kolm käbisööjat jätavad endast järele käbisid või käbirootsusid, mille järgi on suhteliselt kerge sööjat määrata.

Rähn kasutab käbist seemnete kättesaamiseks spetsiaalseid “sepikodasid” – mõnd puud, puutüügast, posti vms, kus õõnsus või lõhe, kuhu käbi panna. Seal keeratakse nokaga käbisoomuseid käbist eemale ja võetakse seemned välja.

“Sepikodade” alt maast leiab tavaliselt hulgaliselt harali soomustega käbisid, millest seemned ära söödud. Vaid käbi alumine ots jääb tihti söömata.

Osa läbi revideeritud käbidest võib sobilike käbitoetamiskohtade rohkuse korral jääda ka kauaks puuprakku, nii et rähni sepikoja asupaika leiab teinekord ka selliste puutüve pragudest või uuretest välja turritavate käbide järgi.

Orav hammustab seemneid süües käbi soomused lahti ja kukutab need, kui parasjagu puu otsas söömaaega peab, puu alla. Käbist jääb järele roots, millel narmendavad soomuseosad ja otsas väike soomusetutt.

Hiirte söödud käbist jääb samuti järele vaid käbiroots, kuid see on peenem ja ühtlasem – rootsu küljes pole narmendavaid soomusejääke, vaid soomused on ükshaaval ära näritud.

Nii kuuse- kui männikäbide seemnetest toituvad nt leethiir, kaelushiir ja metshiir.

Lindudest on käbiseemnesööjad veel näiteks kuuse- ja männi-käbilind.

SM Vt loomade-lindude tegutsemisjälgede kohta lähemalt nt trükisest “Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed” (2001)

viio aitsam

Rähni söödud käbi.

Orava söödud käbi.

Hiirte söödud käbi. sinu mets

mai 2013

23

metsaelu

Teejuht seente maailma* AUTORI FOTOD

INDREK SELL

mükoloog ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert ja projektijuht

Põdramokad (Sarcodon spp.)

Põdramokkade viljakehad on paksud ja pruunika värvusega, nende ülapind on sile või soomuseline.

Näiteks kuuse-põdramokk (Sarcodon imbricatus) ja männi-põdramokk (Sarcodon glaucopus) on mõlemad suure­ soomuselise viljakehaga. Männi-põdramoka viljakehi kasutatakse lõnga värvimisel, sest see annab kauni sinaka tooni.

Viljakehade läbilõikes on näha seeneliha: see on põdramokkadel vatjas või lihakas ning ei ole tsooniline ega puitunud. Põdramokkade kuivatatud viljakehadel tekib omapärane sigurilõhn.

Lilla põdramokk (Sarcodon fuligineoviolaceus) Lilla põdramoka viljakehade kübara ülapind on värvuselt enamasti pruun, mõnikord ka tumelilla. Alaküljel on purpursed või pruunikad tiheda asetusega narmad, mille pikkuseks võib olla kuni pool sentimeetrit. Läbilõikes on viljakehad omapärase värvusega: nende seeneliha on noorelt tumeroosa, hiljem sinakaslilla või tumesinine ning vanana mustjaslilla – selle järgi ongi seen saanud endale eestikeelse nime. Lilla põdramokk võib mõnikord sarnaneda ka kübarnarmikutega, mis eristuvad aga sellega, et on peaaegu puitunud sisuga.

Lilla põdramokk moodustab mükoriisat okaspuudega, seen kasvab peamiselt lubjarikka pinnasega okasmetsades. Samas võivad kasvukohtadeks olla ka lubjavaesed kohad: kõige esinduslikum leiukoht paikneb hoopis nõmmemännikus. Seene viljakehad on üheaastased. Ehkki neid on leitud alates septembrikuu esimesest poolest, on otsimiseks sobivam aeg septembri lõpp või oktoober.

24

sinu mets

mai 2013

Põdramokkade viljakehad on paksud ja pruunika värvusega.

SEENED LOOMETSADES Vaatamata asjaolule, et enamik vääriselupaikade indikaator-seeneliike kasvab puidul, on mõned neist ka maapinnal kasvavad jalaga kübarseened. Viimaste hulgas on kolm olulist seeneperekonda, mille liikide viljakehade alaküljel on narmad – näiteks paksude või lihakate viljakehadega põdramokad või hoopis puitunud ja sitkete viljakehadega narmikud või kübarnarmikud.

Samas on sellistest maapinnal kasvavatest seentest ka üks tavalisem, enamasti kreemikate viljakehade ja narmastega timpnarmik, keda vääriselupaikade indikaatorliikide hulka kuuluvaks ei loeta. Seevastu on timpnarmik maitsev söögiseen.

Nii põdramokki, narmikuid kui kübarnarmikuid on suur tõenäosus leida heal seenesügisel loometsade vääriselupaikadest. Suvistest haruldustest esineb loometsades kroonliudik.

Lilla põdramokk on I kategooria looduskaitsealune liik, samuti kuulub ta äärmiselt ohustatud liigina Eesti Punasesse Nimestikku.

Eestis on selle seene leiukohti teada vaid kuus: neli nendest paiknevad Saaremaal, lisaks on ühe leiukohaga esindatud Hiiumaa ja Vormsi saar. Teistes Euroopa riikides on lilla põdramokk

Lilla põdramokk erineb teistest sama perekonna liikidest omapärase lillaka värvuse poolest.

samuti haruldane, rohkem leiukohti on vaid Rootsis, Hispaanias ja Soomes.

Sarnaselt kõigi ülejäänud I kaitsekategooria seeneliikidega on ka lilla põdramoka kaitse paremaks korraldamiseks koostatud kaitse tegevuskava, kavas ette nähtud tegevusi lähiajal loodetavasti ka rakendatakse.

Kübarnarmikud (Hydnellum spp.)

Kübarnarmikute viljakehad on jalaks aheneva kübaraga (läbimõõt tavaliselt 3–12 cm), mille ülakülg on alguses lame või veidi kumer, vanemalt aga keskelt

metsaelu

Kübarnarmikute hulgas on kaks liiki, mille viljakehad eritavad punakat vedelikku.

Kroonliudiku kahvatulillasid viljakehi võib hea õnne korral leida varasuvel.

nõgus. Kübara värvus on pruun, oranž, roostepruun või sinakas, see oleneb ka liigist.

Kaks liiki – pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum) ja Pecki kübarnarmik (Hydnellum peckii) – eritavad viljakehadest punakat vedelikku (seda on näha viljakehi kergelt pigistades).

Kõik Eestis kasvavad kübarnarmikud on vääriselupaikade indikaatorliigid, tegu on puudega mükoriisat moodustavate seeneliikidega. Kübarnarmikute viljakehi esineb juuli lõpust hilissügiseni.

Narmikud (Phellodon spp.)

Narmikud on ligidane perekond põdramokkadele ja kübarnarmikutele. Ka nende viljakehad on keskse jalaga ja narmastega. Sarnaselt põdramokkadega on ka narmikute kuivatatud viljakehad tugeva sigurilõhnaga, siiski on nende viljakehad õhemad ja väiksemad.

Värvuselt on viljakehad enamasti pruunikad või mustad, serv on neil tavaliselt valge.

Eestis esineb teadaolevalt viis liiki narmikuid, neist kõik on vääriselupaikade indikaatorliigid. Narmikutest omapäraseim ja tuntuim on must narmik (Phellodon niger), kelle viljakehad on tumehalli, mõnikord ka musta või sinakashalli värvuse ja valge servaga.

Kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) Kroonliudiku viljakehad on noorelt kerajad, hiljem kausjad ja süvenenud maapinda. Viljakehade värvus on enamasti kahvatulilla, ent alaküljel valkjas. Ehkki kroonliudiku viljakehad on sageli umbes viie sentimeetri suurused, võib nende läbimõõt ulatuda ka 10–15 sentimeetrini.

Oma nime on seen saanud selle järgi, et tema kausitaoliste viljakehade ser-

va moodustub sageli kroon. Seene viljakehad on mürgised.

Kroonliudik kasvab lubjarikka pinnasega okasmetsades: enamasti lookuusikutes, ent ka -kadastikes ja -männikutes. Üks kasvukoht paikneb nõmmemännikus.

Selle seene viljakehi ei esine igal aastal, tõenäoliselt oleneb nende moodustumine ilmastikuoludest, ent konkreetsed soodsad tingimused nende tekkeks ei ole teada.

Kuna kroonliudiku viljakehad arenevad sageli pinnases ja on kaetud metsakõdu või samblaga, on neid raske tähele panna. Viljakehi esineb maist juulini, parim aeg on juuni teises pooles.

Kroonliudik on II kategooria looduskaitsealune liik, lisaks on ta ohualti liigina Eesti Punases Nimestikus. Ehkki ta esmasleid Eestis pärineb Harjumaalt Pudisoo kandist, paiknevad kõik uuemad kroonliudiku teadaolevad leiukohad Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. *Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) esitame väikese valiku meie metsades esinevatest seeneliikidest. Tänane ülevaade on selle tutvustusringi teine osa, eelmisel korral oli juttu haavikutes kasvavatest seentest. sinu mets

mai 2013

25

metsaelu

Pahklased, pahksääsed ja autori fotod

Paljud neist on seotud kindlate taimeliikidega ja taime osadega.

Cynips quercusfolii tamme lehel.

Biorhiza pallida tamme pungal.

Diplolepis rosae kibuvitsal.

KALJO VOOLMA

metsaentomoloog

K

evad on kiire kasvuaeg. Puudel ja põõsastel puhkevad pungad, pikenevad võrsed ja laienevad lehed. Seda taimekudede kiiret kasvuhoogu kasutavad ära mitmed putukad ja teisedki taimedel elavad organismid, kes mõjutavad kudede formeerumist ning lasevad taimel “ehitada” endale sobiva elu- ja toitumispaiga.

Nii kujunevad kasvavatel pungadel, lehtedel, võrsetel erikujulised väärmoodustised, mida eesti keeles nimetatakse pahkadeks, mitmes teises keeles gallideks (gall, Galle).

Liik selgub paha järgi Taimekudede ebanormaalset vohamist, mille tulemuseks on pahk, põhjustavad taimerakkudesse sisestatavad ärritavad ained, mida eritavad putukad, lestad, nematoodid, seened või bakterid, ka viirused võivad osaleda selles protsessis. Maailmas on teada ligi 15 000 pahkade tekitajat ja kõige arvukamalt on neid putukate hulgas.

Puudel ja põõsastel tekitavad pahku sageli pahklased ehk pahkvaablased (Cynipidae) ja pahksääsklased (Cecidomyiidae), samuti pahktäiliste (Adelgidae) ja lehetäiliste (Aphididae) hulka kuuluvad putukad. Vähem on neid liblikaliste (Lepidoptera) ja mardikaliste (Coleoptera) seas. Putukate kõrval on sagedased pahkade tekitajad ka ämblikulaadsete klassi kuuluvad pahklestad (Eriophyidae).

Paljud pahkade tekitajad on seotud kindlate taimeliikidega ja taimeosadega. Nad on ise enamasti väga väikesed

26

sinu mets

mai 2013

Andricus foecundatrix tamme pungal.

Neuroterus quercusbaccarum tamme lehel.

ja varjatud eluviisiga, nende mõjutusel tekkinud pahad püsivad puul aga kaua ning on tavaliselt niivõrd iseloomuliku kuju ja ehitusega, et võimaldavad liigi eksimatult kindlaks teha. Eestikeelseid nimesid enamikul neist pole.

Pahklased ehk pahkvaablased Pahklased ehk pahkvaablased (Cynipidae) on 1–7 mm pikkused kiletiivalised putukad, kes esinevad eriti sageli tammedel. Pungadel tekitavad nad käbi- või õunakujulisi moodustisi, lehtedel kerajaid, koonusjaid või lapikuid, sageli erksavärvilisi pahku.

Pahklased on sagedased ka kibuvitsadel ja roosidel. Kesk-Euroopas on teada üle 100 liigi, neist otseselt pahkade tekitajaid umbes 80, ülejäänud asustavad teiste liikide tekitatud pahku.

Pahklased on keeruka elutsükliga, neil vahelduvad kahesugulised ja par-

tenogeneetilised (ainult emastest koosnevad) põlvkonnad. Nad on ka väliselt erinevad, partenogeneetilise põlvkonna esindajad sageli tiivutud. Eri põlvkonnad tekitavad pahku taime erinevatel osadel.

Kes on sagedasemad pahklased tammel?

Cynips quercusfolii – kerajad 15–25mm läbimõõduga rohelised või punaka varjundiga siledad pahad tamme lehe alaküljel on hästi märgatavad, seevastu kahesugulise põlvkonna viltjaskarvased 2–3 mm suurused piklikud pahad tamme tüve uinuvatel pungadel jäävad tavaliselt märkamatuks.

Andricus foecundatrix – humala käbisid meenutav pahk moodustub tamme võrse külg- või tipupungal. Sügisel käbitaoline pahk avaneb ja nähtavale tuleb selle sisemuses paiknev piklik 4 mm suurune sisepahk, milles elab putuka

metsaelu

teised pahkade tekitajad*

Contarinia petioli haaval.

Rabdophaga rosaria paju pungal.

Harmandiola tremulae haava lehel.

vastne. Kahesugulise põlvkonna 2 mm suurused koonusjad karvased pahad paiknevad tamme isasõisikutel.

Neuroterus quercusbaccarum – tamme lehe alaküljel arvukalt esinevad ümmargused 4–6mm läbimõõduga ja kuni 2 mm kõrged nõrgalt koonusjad, noorelt roosaka, hiljem kollakaspruuni tooniga pahad. Kahesuguline põlvkond areneb tamme isasõisikutel või lehe alaküljel paiknevates helerohelistes 4–7mm läbimõõduga ümmargustes, väikesi viinamarjakobaraid meenutavates pahkades.

Biorhiza pallida – väikese õuna või kartuli kujuline, 2–4cm läbimõõduga pahk tamme pungal, kus areneb arvukas kahesuguline põlvkond. Südasuvel väljuvad tiivulised pahklased pahast, emased kaevuvad mulda ja munevad tamme juurtele, seal areneb partenogeneetiline tiivutute isendite põlvkond. Putukate kohta tavatult tulevad nad maapin-

Rabdophaga salicis pajul.

nale juba talvel sulailmadega ja asuvad munema tamme pungadele, kuhu järgmisel kevadsuvel moodustub uus õunataoline pahk.

Kibuvitsadel paistavad hästi silma kuni 5cm läbimõõduga punased karvatuustid – need on roosipahklase (Diplolepis rosae) tekitatud paljukambrilised pahad. Põhjapoolsemates piirkondades sigib see liik partenogeneetiliselt, isaseid on leitud üksnes lõunamaades.

Arvukaimalt on pahksääski Pahksääsklased (Cecidomyiidae) on putukate seas kõige arvukam pahkasid tekitav seltskond. Nad on enamasti väikesed 3–5 mm pikkused kollaka värvusega putukad.

Nende tekitatud erksavärvilised ümarad pahad haavalehtedel või roosiõit meenutavad rosetid paju pungadel on üsna silmatorkavad. Paljud liigid esinevad rohttaimedel. Pahksääsklaste vastsete elutsükkel kulgeb enamasti pahas, kuid mõned lähevad nukkuma ka metsakõdusse. Euroopas esineb üle 800 liigi pahksääsklasi.

Contarinia petioli – kuni 8 mm suurused ümarad või piklikud, sageli otsast teravnevad punakad pahad, tavaliselt mitmekaupa koos haava leherootsudel või noortel puitumata võrsetel. Pahas elutseb oranži värvi vastne.

Männi-vaigumähkuri (Retinia resinella) vaigupahk männi võrsel.

Harmandiola tremulae – 3–4mm läbimõõduga tumepunased siledad kerad haava lehe pealispinnal, neis elutseb oranžikaspunane vastne.

Rabdophaga rosaria – roosiõit meenutav rosetjas pahk pajude pungal. Selle kuju ja suurus sõltub puuliigist ja punga asukohast, ladvapungadel on rosetid suuremad.

Rabdophaga salicis – kuni 1 cm paksune piklik mitmekambriline pahk paju võrsel. Pahksääse vastsed toituvad võrse säsist.

Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) muneb noortele okastele, tema punakaskollane vastne elab kahe okka vahel okkatupes. Okka tüükaosa pakseneb, okkad jäävad normaalsetest märgatavalt lühemaks, kolletuvad ja varisevad enneaegselt. Männiokastel elab veel teinegi pahksääse liik – Contarinia baeri, tema kahjustatud okkad on enamasti normaalse pikkusega, kuid pruunistuvad ja varisevad samuti varakult.

Hästi märgatavaid 2–3 cm suurusi vaigupahku männivõrsetele tekitab liblikaliste seltsi kuuluv vaigumähkur (Retinia resinella). Tema röövik elab vaigupahas, talvitub selles kaks korda, nukkub ning kevadel väljub sealt liblikas. Kuivanud vaigupahad on puul näha veel mitu aastat.

*Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustame lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid eri ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvaid liike, kellega loodusehuviline metsas võib kohtuda või kelle tegevusjälgi puudel näha. sinu mets

mai 2013

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Teenetemärkide saajad. Juhatuse 28. märtsi koosolekul vaadati läbi liikmesorganisatsioonidest saabunud ettepanekud koos põhjendustega Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) autasude asjus. Juhatus otsustas autasustada EJSi kõrgeima autasu, Vapimärgiga (metsis) Jaak Volmerit, Ilmar Kangurit, Valdur Suurmäed ja Koit Latikut ning Teenetemärgiga (ilves) Liivi Amorit, Kalju Auglat, Rein Ernitsat, Jaan Sultsi, Vilmar Reid, Peeter Tamme ja Koit Kivikat. Autasud anti kätte seltsi volinike koosolekul Jänedal 25. aprillil. Palju õnne kõikidele hakkajatele ja teenekatele jahindustegelastele!

• Eesti X jahitrofeede näitus. 25. aprillil avati Jänedal Eesti X vabariiklik jahitrofeede näitus, see jääb avatuks 5. maini.

70 eksperti hindasid ära 1150 jahitrofeed 31 ulukiliigist.

Kollektsioon pakkus selge ülevaate sellest, mis meil metsas toimub: kunagi ei ole hindamisel olnud nii vähe metskitsesarvi – 66. Sündis uus kährikukolju rekord – Jüri Kaju kütitud kähriku kolju andis tulemuseks 21,69 CIC punkti. Riho Jürmanni kütitud ilvese nahk (191,69 CIC p) ja Aldo Laidi kütitud kopra kolju (27,57 CIC p) on mõlemad Eesti kolmandad tulemused. Kümne aasta parimate kohta ilmus ka teemakohane voldik, mida saab seltsist soetada.

Kultuurse jahiriigi tunnuseks võib julgesti pidada ümberkäimist jahitrofeedega, nende väärtustamist. See algab jahimehe kasvatusest ning ka sellest, kuidas kogu ühiskond on aru saanud jahinduse ja looduskaitse suhetest. Kindlasti on jahitrofeekultuur üks osa jahimehe eetilistest tõekspidamistest, millega avaldatakse tunnustust kütitud ulukile.

Jahitrofeedeks loetakse ainult jahipidamisel saadud trofeed. Eesti jahiulukitest hinnatakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt põdra, punahirve ja metskitse sarvi, metssea kihvu, hundi, karu ja ilvese nahka ning hundi, karu, ilvese, rebase, kähriku, kopra ja mägra koljut. Jahitrofeede hindamisel arvestatakse sentimeetrid ja grammid ümber punktideks. Teatud trofeede puhul lisatakse ka sümmeetria ja nn ilupunktid. Eesti näituse parimad saadetakse mais toimuvale Balti jahitrofeede näitusele.

• Söödapõldude rajamise koolitused. 3. mail peeti Jõgevamaal ja 4. mail Pärnumaal seemnepõldude rajamise koolitus. Söödapõldude oskusliku ja nutika rajamisega saab tunduvalt vähendada ulukikahjusid. Koolituse eesmärk oli tõsta jahimeeste teadlikkust lisasöötmisest ning anda praktilisi nõuandeid õigete seemnesegude valimiseks ja söödapõldude rajamiseks. Söödapõldudel on oluline osa ka ulukipopulatsioonide õigel majandamisel.

28

sinu mets

mai 2013

• Ajakirja uus number.

Ilmus ajakirja Eesti Jahimees teine number. Sellest saab lugeda põdrapopulatsioonist, punahirve hindamisest, Inglismaa jahindusest, kutsikate võtmisest ja kasvatamisest, Paul Kondasest jahimehena, kõrvukrebasest ja paljust muust.

• Veel värskeid trükiseid.

Aprillis tuli trükist ka “Jahilaskmise ABC”. Täpne laskmisoskus on tähtis igale jahimehele.

Soome jahimeeste liit koostas raamatu peamistest teadmistest, mida jahilaskmise kohta on vaja teada, Eesti ekspertide abiga tõlgiti raamat eesti keelde ja see on nüüd seltsis saadaval.

25. aprillil valmis ka Eesti X vabariikliku jahitrofeede näitusel mõõdetud trofeede kataloog. Parimad tulemused on üleval ka Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel.

• Hambameeste lood.

Ilmunud on ka Vambola Lillemäe mõnus jutukogumik “Jahimees naerab, kalamees muigab”. Autor on raamatu tutvustuseks öelnud: “Nagu jahimeeste, nii leidub ka kalameeste hulgas hambamehi, kelle jutustatud humoorikad lood jahi- ja kalaretkedel juhtunust ei taha lõppeda. Mine võta kinni, kus peitub tõde ja kust algab luiskelugu. Eespool öeldut silmas pidades ongi naljalugude raamatu kaante vahele koondatud humoristlikke lugusid mõlema vaba aja veetmise rindelt, nii maalt kui ka vetelt; sest need kaks peamiselt mehi, kuid vahel ka naisi köitvat harrastust sageli ju põimuvadki.”

Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab PRIIT PÕLLUMÄE

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

• Uus juhatus ja juhatuse esimees. 18. aprillil Tartus toimunud üldkoosolekul valiti liidule uus juhatus. Juhatuse liikmeteks valiti üldkoosolekul Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Erik Kosenkranius, Erametsaühingu Eesti Metsaomanikud juhatuse liige Ants Erik, Kullamaa-Loodna Metsaühistu, Läänemaa Metsaühistu ja Metsa Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Sven Köster, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik, Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais (endine EEMLi juhatuse esimees) ja Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht Regina Hansen.

Juhatuse esimeheks valiti Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss. Eesti Erametsaliidu uus juhatuse esimees näeb liidu ühe olulise rollina kaasaaitamist sellele, et säiliks metsaomanike põlvkondlik järjepidevus ja soov olla metsaomanik. Üheks tänavuseks põhiteemaks saab liidu arengukava aastani 2020.

• Aeg arutada jahimeestega sõlmitavat lepingut. 25. aprillil võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

Uus seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal väikeulukijahti pidada, olenemata maa suurusest. Üldisemalt on maaomanikel nüüd ka suurem võimalus kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, aga ka jahipiirkonna kasutaja valikul.

Kui mingil põhjusel tekib maaomanikel vajadus taotleda jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist, peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast.

Uus seadus ei kohusta kahjuks jahimehi sõlmima lepingut jahipiirkonna kõikide maaomanikega. Kutsume kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlike metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida jahipiirkonna kasutajaga maa- ja metsaomanike ühine raamleping.

• Maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistamine. Uue maaelu arengukava ettevalmistamine on hoogu sisse saamas ja põllumajandusministeeriumis on valminud ka esialgne rahastuskava. Tegime põllumajandusministeeriumile kirjaliku ettepaneku, kus toonitame, et metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise toetusmeetme eelarve peaks jääma perioodiga 2007–2013 samasse suurusjärku, mis on 15 miljonit eurot seitsme aasta kohta.

See võimaldaks metsaomanikel teha vajalikus mahus hooldusraieid. Lisaks oleme jätkuvalt seisnud selle eest, et Natura metsatoetus jätkuks ka uueneval maaelu arengukava perioodil.

• Tunnustasime tublisid. Koostöös SA Erametsakeskusega tunnustasime 18. aprilli erametsapäeval inimesi, kes on erametsanduse arengusse tublisti panustanud. Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest kõrgel tasemel. Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja (oli Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees).

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe. Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel. Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati Andres Orula.

Tubliks konsulendiks valiti metsaala kogenud asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel. Tubli majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

• Valmis liidu kodulehekülg. Et parandada info liikumist ning kättesaadavust metsaühistutele, aga ka metsaomanikele, avasime oma uue kodulehekülje. Erametsaliidu tegemiste kohta saab nüüdsest infot aadressilt www.erametsaliit. ee. Lisaks oleme leitavad ka Facebookist.

Vt ka www.erametsaliit.ee sinu mets

mai 2013

29

teated

Eesti Metsaselts teatab TOOMAS KELT

Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht

• Selgus noorte metsaviktoriini võitja. 25. märtsil toimus Tartus viktoriini “Noored Euroopa metsades” Eesti finaal. Võitis Tallinna Prantsuse lütseumi võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, kes sõidavad tänavu septembris rahvusvahelisele lõppvõistlusele Portugalis.

Muu hulgas õppisid viktoriinis osalejad postri tegemist ja harjutasid seda teemal “Mets aastal 2053”. Tänu kõigile toetajatele! Lisainfot ja muud huvitavat leiate iga kahe nädala tagant ilmuvast infokirjast “Tee metsa”.

• Juhtkond kohtus keskkonnaministriga. 10. aprillil käisid seltsi president Hardi Tullus, tegevjuht Ants Varblane ja projektijuht Kristi Teppo keskkonnaministri juures tutvustamas metsa majandamise hea tava raamkokkulepet. Arutati, kuidas tagada tava järgimist enam kokkuleppeid eeldava uueneva metsaseaduse kontekstis ning kuidas metsanduses toimuvat otsustajatele ja avalikkusele paremini selgitada.

• Kokkulepete teema visioonikonverentsil. Metsanduse visioonikonverents 19. aprillil Tartus keskendus kokkulepetele metsanduses. Valmimas on Euroopa metsanduse siduv kokkulepe, mille põhieesmärk on tagada metsade pakutavate hüvede tasakaalustatud kasutamine ka pikemas perspektiivis. Konverentsil allkirjastatud metsa majandamise hea tava ja teemaks olnud kaitstavate metsade majandamine eeldavad tulevikus aina rohkem kokkuleppeid ühiskonnas ja konkreetsete ülesannete täitmisel.

Metsaseltsi metsanduse elutööpreemia pälvis seekord metsanduse ja kultuuripärandi edendaja Lembitu Tarang.

• Euroopa metsaseltside rahvas Otepääl. Euroopa metsaseltside võrgustiku (EFN) seekordne kohtumine oli 15.–17. aprillini Otepääl. Iga-aastase kohtumise peamine eesmärk on vastastikku informatsiooni vahetada ja rahvusvahelist koostööd kavandada. Osalejad nentisid, et rohkem tuleb teha tööd puidu kui ehitusmaterjali ja taastuva energia allika kasutamise propageerimisel.

30

sinu mets

mai 2013

• Eripreemia “Looduse aasta foto 2013” konkursil.

Seltsi eripreemia (100€ kinkekaart) pälvisid kolm fotograafi, kelle huvitavat hetke jäädvustava pildi taga võis näha ka metsa kui puidu saamise kohta ja elurikkuse säilitajat. Looduspildi noorte kategoorias said preemia Annaleena Vaher (“Sügisene udumets”) ja Anton Hallik (“Looklev metsatee”), täiskasvanute hulgas Tõnis Kannel (“Sügisene rahe”).

• Raievõistluste hooaja avas “Kevadkarikas 2013”.

Seltsi korraldatavate raievõistluste hooaja avas tänavu aprillis maamessil toimunud “Kevadkarikas 2013”. Eesti, Läti, Leedu ja Soome raiemeeste hulgast võitis esikoha Valga Puud esindav eestlane Andres Olesk, kes edestas teise koha saanud soomlast Vesa Kurkit vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Martin Muttik. “Võistlus oli ülipõnev,” rääkis “Kevadkarika 2013” peakorraldaja Mart Kelk. “Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel.” Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele Vesa Kurkile 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.

• Järgmised võistlused on Valgas ja Elvas. 18. mail toimuvad Valgas raievõistlused TOP 10, millest võtab osa 37 võistlejat nii meilt kui mujalt. Kohal on Eesti parimad, lisaks Soome maailmameistrite koondis ning võistlejaid tuleb veel Lätist, Leedust ja Valgevenest. Üle pika aja võtab võistlustel sae kätte Eesti ainus naisvõistleja sel alal Kreedera Arula.

Võistlustega samal ajal toimub ka Valga puulaat, oma oskusi näitavad vigursaagijad; puukujurid valmistavad ja müüvad kujusid. Pealtvaatajatele on mitmesugused mängud ja võistlused, mõeldud on ka lastele. Samal ajal toimub Valgas veel Lõuna-Eesti grillfest.

Raievõistluste pealtvaatajate hulgas läheb loosi hulk auhindu, peaauhind on mootorsaag.

Järgmine võistlus on 29. juuni Elvas, kus toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused 2013.

• Metsapealinna sündmusi. Metsapealinnas Elvas tähistati suurejooneliselt 27. aprillist 4. maini metsanädalat, ent üritused jätkuvad. Näiteks 29. mail on Elvas matkakeskuse 5. aastapäeva puhul linnaorienteerumine, 1. juunil Hendrik Relve ja Bonzo metsakontsert jne. Täpsemat teavet Elva sündmustest saab Eesti Metsaseltsi (www. metsainfo.ee) või Elva linnavalitsuse (www.elva.ee) kodulehelt.

teated Lembitu Tarang

Algab fotokonkurss pärandkultuurist oma metsas Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”.

E

esmärk: jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ja tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.

Osalejad: erametsaomanikud ja nende pereliikmed, kel on oma metsas huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte.

Kestus ja nõuded: fotokonkurss kestab 1. augustini 2013 (k.a). Saadetud JPG- või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500–7000

pikslit. Võistlustööd tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-posti aadressile erametsaliit@erametsaliit.ee või saata postiga erametsaliitu (Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn).

Fotole lisaks tuleb esitada (umbes pool A4 lehekülge) lühijutt, kirjeldus või mõtisklus konkreetsest objektist ja foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Hindamine: žürii asub tööle augustikuu alguses ning tulemused selgitatakse välja 16. augustiks. Tulemused tehakse

avalikuks talumetsamajandajate kokkutulekul 24. augustil 2013. Esitatud töid hinnatakse komplektina – pilt ja sellele lisatud jutt. Žürii: Triinu Kusmin, pärandkultuuri spetsialist; Lembitu Tarang, pärandkultuuri spetsialist ja metsanduse elutööpreemia laureaat 2013; Jarek Jõepera, fotograaf ja metsaomanik; Artur Talvik, pärandkultuuri saadik; Vaike Pommer, pärandkultuuri spetsialist.

Lisainfo: kodulehelt www.erametsaliit.ee või e-postiga (kristel.arukask@ erametsaliit.ee) või tel 652 5888.

Parima talumetsamajandaja konkurss 2013 Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parimate talumetsamajandajate leidmiseks, keda autasustatakse juuli lõpus Jäneda talupäevadel.

Parima talumetsamajandaja konkurss on Eesti Erametsaliidul kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks – tänavu toimub see juba 20. korda.

Konkursil osalejalt eeldame, et ta on mõne seltsingu või ühingu liige, tegeleb kohaliku eluolu arendamisega, on seotud mõne metsandusliku projektiga (nt PEFC sertifikaadi omandamine, taastuvenergia/bioenergia vms), on andnud oma metsale lisandväärtuse (nt puhkerajatised, loodussaaduste varumine jms). Eelistame väikemetsaomanikke.

Konkursil võivad osaleda ka eelmistel aastatel osalenud talumetsamajandajad, välja arvatud need, kes on kuulutatud konkursi võitjaks.

Konkursil osalemiseks tuleks täita ankeet, mille leiab erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee.

Täidetud ankeet saata 31. maiks kas Eesti Erametsaliidu postiaadressile Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti aadressile kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Lisainfo: Kristel Arukask, tel 5346 8109 või 652 5888; e-post kristel.arukask@erametsaliit.ee. sinu mets

mai 2013

31

ametlik info

Jõustub uus jahiseadus viio aitsam

MARKU LAMP

keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

R

iigikogus 25. aprillil vastu võetud uue jahiseaduse koostamise juures on olnud jahimeeste esindusorganisatsioon, mitmed maaomanike organisatsioonid, teadlased ja riigi esindajad. Kaasatud on olnud kõik huvitatud osapooled.

Peamine probleem, mida uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust.

Praeguseni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

Ainus “õigus”, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul veel kehtiva jahiseaduse alusel olemas, on “õigus” kanda 100% kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Senise seaduse alusel on maaomaniku teiseks õiguseks oma maal jahi pidamine keelata. See toob aga kaasa veelgi suuremad kahjud, kuna jahi keelamise tõttu ei küti enam keegi põllukahju tekitavaid metssigu ega metsakahju tekitada võivaid põtru ja metskitsi.

Mis on põhiline?

Uus jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Koostöö ongi uue seaduse kandev mõte. Maakondades luuakse selleks jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest.

Muudatused maaomanikele. Uue jahiseadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ning et nad lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas maaomaniku maal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peaks olema ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. See on

32

sinu mets

mai 2013

Alates 2008. aastast tehtud uus seadus jõustub 1. juunil 2013 paindlik võimalus esitada jahipiirkonna kasutajale maa kasutamiseks omapoolseid tingimusi.

Kui mingil põhjusel ei õnnestu omavahel lepingut sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus tema maal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 €/ha. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi võimalikest kahjustuskohtadest eelnevalt nõuetekohaselt teavitanud.

Lisaks tekib võimalus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada, kui seda nõuavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnis­ asjadest ja pindalast. See annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab. Teisalt tagab see, et väikemaaomanike huvid on kaitstud ja otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt.

Samuti ei pikendata edaspidi kasutusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

Karu, hunt, ilves, metssiga, põder, hirv ja metskits on loomad, kelle küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Kui maaomanikel selleks huvi pole, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Muudatused jahimeestele. Jahipiirkonnad säilivad ja nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Jahimaa kasu-

Põder on söönud kuuse koort.

Eesti jahimaad • Eestis on ligikaudu 4 mln ha jahimaad, millest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Eraomanike ega riigi käest pole jahipiirkondade moodustamisel ja nende kasutusse andmisel seni nõusolekut küsitud.

• Jahipiirkondi on Eestis 330 ja jahimehi 15 620.

Allikas: keskkonnaministeerium

tusse saamisega kaasneb jahimeestel õigus küttida ulukeid ja korraldada jahipidamist ning kohustus kooskõlastada oma tegevus maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse.

Jahipiirkonna tasandil reguleeritakse jahimaa kasutamist maaomanike ja jahimeeste vaheliste lepingutega. Lepingutes käsitletakse jahi korraldamisega seonduvat ning ulukite tekitatud kahjude ennetamist ja kompenseerimist.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahipiirkonna kasutajatelt ulukite tekitatud kahjude osalist kompensee-

ametlik info

Metssead on taluõue üles kündnud.

rimist kuni 100 €/ha vastavalt keskkonnaministri kinnitatud metoodikale.

Tegu on erandolukorraga, milleni loodetavasti enamikus jahipiirkondades ei jõuta.

Maaomanike erandlike kompensatsiooninõuete rahuldamiseks moodustavad jahipiirkonna kasutajad või nende katusorganisatsioonid reservfondi.

Reservfondist tehtud makseid toetab riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kuid mitte suuremas mahus kui riigieelarvesse laekunud jahipidamisõiguse tasu.

See tähendab, et reservfondi makseid toetatakse kuni 30% reservfondist makstavast mahust, kuid mitte rohkem, kui jahimehed ise KIKi eelneva aasta jooksul sisse maksnud on.

Seni maksid jahimehed riigieelarvesse jahipiirkonna kasutamise eest tasu. Kuna jahimehed suhtlevad edaspidi maaomanikega otse ja sõlmivad lepingud, ei pea nad uue seaduse kohaselt seda tasu enam maksma.

Küll peavad jahti pidada soovivad jahimehed maksma jahimehe aastamaksu – jahipidamisõiguse tasu, mis on kuni 25 eurot aastas.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib suurulukite laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud.

Riigikogu tehtud ettepaneku kohaselt on tulevikus väikeulukite (rebane, kährik, mäger, kobras jt) küttimiseks lubatud kasutada ka vibu, mis eeldab aga jahimehelt, et tehtud on vastav eksam ja ka spetsiaalne laskekatse. Jahipidamiseks võib kasutada sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg vähemalt 18aastane isik jahiseaduses sätestatud korras ja tingimustel.

Vibule kui piiramata tsiviilkäibega relvale esitab täiendavad tingimused relvaseadus.

Suurulukite küttimise korraldamiseks peab olema moodustatud jahipiirkond minimaalse pindalaga 5000 ha. Sõraliste küttimise mahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, arvestades riigi soovitusi, mis tehtud seireandmete põhjal.

Suurkiskjate küttimise mahud määrab riik. Väikeulukite jahti võivad korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud, kellele peab jahipiirkonna kasutaja väljastama jahiloa. Kui maa-

omanikud ei soovi väikeulukijahi korraldamisega tegelda, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Seaduse rakendamine Uue jahiseaduse alusel moodustatavatel jahindusnõukogudel saab olema kandev roll seniste probleemkohtade lahendamisel ja kokkulepete saavutamisel kohalikul tasandil. Nõukogud moodustab regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest keskkonnaameti peadirektor seaduse jõustudes 1. juunist. Ühe jahindusnõukogu teenindatav ala ei saa olla suurem kui maakond.

Jahindusnõukogudes lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku see, kui palju loomi kütitakse, kuidas muudetakse jahipiirkondade piire ja kuidas vahetatakse vajadusel välja piirkonna kasutaja ehk jahiselts.

Juba praegu tuleks jahimeeste ja maaomanike organisatsioonidel hakata aktiivselt mõtlema sellele, kes neid alates juunist jahindusnõukogudes esindavad.

Edaspidi peaks senisest rohkem keskenduma koostööle – siis on lootust, et Eestile omane jahindustraditsioon säilib. sinu mets

mai 2013

33

ametlik info ULUKID

KAITSEALAD

Hüvitati suurkiskjate tekitatud kahju

Uute kaitsealade loomine saab selgemaks

Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele ja mesinikele enamiku 2012. aastal hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjust. Rahuldamata jäi neli taotlust, kuna ekspertide hinnangul ilmnes, et kahju tekitajaks oli koer või ei olnud tegevusjälgede puudumise ja hävimise tõttu võimalik suurkiskjate osalust tõendada.

Huntide tekitatud kahju hüvitati 99 taotlejale 71 122 euroga, ilveste kariloomamurdmisi kompenseeriti kaheksale taotlejale 1453 euroga ja karude tekitatud mesitarukahjustusi hüvitati 27 mesinikule 14 565 euroga.

Eelmisel aastal murdsid suurkiskjad kahjuaktide järgi 746 lammast, 18 vasikat, neli koera, ühe varsa ja ühe kodukitse ning rüüstasid 92 mesitaru. Kahjustusi oli kõikides Eesti maakondades. 2011. aastaga võrreldes oli kahjude suurus oluliselt väiksem.

Allikas: keskkonnaamet

LOODUSKAITSE

Looduskaitsele ligi 100 miljonit eurot

Valitsus kiitis heaks ELi uue perioodi eelarve Eesti osa ettepanekud, millest meie looduskaitsesse on planeeritud ligi 100 miljonit eurot. Keskkonnavaldkonda soovitakse suunata kokku ligi 400 miljonit eurot.

Aastail 2014–2020 on fookus eelkõige loodusrikkuse säilitamisel ning taastamisel.

Hoolt vajavad väärtuslikud elupaigad, mis on koduks loomadele, lindudele, taimedele ja seentele. Selleks on vaja taastada muu hulgas soode veerežiim ning parandada kalade kudemisvõimalusi vanajõgede hooldamise ja paisudele rajatavate kalapääsudega. Olulisel kohal on loopealsete ja puisniitude hooldamise toetamine, et need inimese ja looduse koostöös tekkinud unikaalsed paigad püsiksid liigirikkad.

Lisaks otseselt looduskaitsesse suunatud investeeringutele on plaanis ka hulgaliselt muud keskkonda parandavat tegevust.

Plaanitavad investeeringud on veel ettepaneku tasandil. Ministrid tutvustasid ettepanekuid Riigikogule 8. mail ning need kinnitab lõplikult Euroopa Komisjon.

Allikas: keskkonnaministeerium

34

sinu mets

mai 2013

1. mail jõustusid looduskaitseseaduse muudatused.

Sellest alates on uute looduskaitsealade loomine senisest avatum ja põhjendatum ning tagatud on ka inimeste ligipääs kallasradadele.

Olulisim muudatus on looduskaitse alla võtmise korra muutmine põhjalikumaks ja selgemaks. Maaala kaitse alla võtmise ettepaneku puhul lubab seadus piirata seal toimetamist, et tagada loodusväärtuste säilimine, ent seni ei olnud see aeg seaduses määratletud. Et ajutine maaomaniku tegevuse piiramine ei kestaks igavesti, peab riik otsustama maksimaalselt 28 kuuga, kas kaitseala loomine on vajalik või mitte.

Edaspidi tuleb kõigil asjaosalistel senisest täpsemalt põhjendada oma otsuseid, ettepanekuid ja vastuväiteid maa kaitse alla võtmises.

Teise olulise muudatusena saab täpsemad raamid kallasrajale juurdepääsu tagamise kohustus. Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja võib omavalitsuse kirjalikul nõusolekul kallasrada tõkestada põhjendatud vajaduse korral, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kallasrada on avaliku veekogu äärne kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult liikuda. Selle laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel neli meetrit ja suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, kaks meetrit.

Seadusemuudatus puudutab ka jahiulukite lisasöötmist rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades, milleks on vaja kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut.

Allikas: keskkonnaministeerium

METS

Ülevaade 2012. aasta raietest

Keskkonnateabe Keskus on oma kodulehele (www. keskkonnainfo.ee) lisanud andmed Eesti metsade raiemahu kohta 2012. aastal. Koguraiemaht raiedokumentide andmetel oli 11 091 747 m³. Sellest RMK maal tehti raieid 3 779 433 m³, erametsades oli kavandatud raiemaht 7 177 702 m³ (füüsilisest isikust metsaomanikud 3 309 681 m³ ja juriidilisest isikust metsaomanikud 3 868 021 m³) ning muudele maadele kavandatud raiete maht 134 612 m³.

2011. aastaga võrreldes kasvas raiemaht riigimetsas 4,1% ja erametsades kavandatud raiete maht 3,4%. Eraldi on välja toodud andmed valgustus-, harvendus- ja uuendusraie, aga ka sanitaarraie kohta. Erametsade andmed kajastavad mitte tegelikku raiet, vaid metsateatistega esitatud raieplaane.

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik

Kontakt

Ühistu

Telefon

Harjumaa

Kalle Põld

kalle.pold@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

Hiiumaa

Aira Toss

aira.toss@erametsaliit.ee

Hiiumaa Metsaselts

5648 8601

Ida-Virumaa

Mikk Värimäe

mikk.varimae@erametsaliit.ee

Iisaku Metsaühistu

522 5900

Jõgevamaa

Aivar Lääne

aivar.laane@erametsaliit.ee

Palamuse Metsaselts

514 5543

Jõgevamaa

Ülo Kriisa

ulo.kriisa@erametsaliit.ee

Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük)

508 4016

Jõgevamaa

Harry Pütsepp

vooremaamets@gmail.com

Vooremaa Metsaühistu MTÜ

507 7623

Järvamaa

Tarmo Läll

tarmo.lall@erametsaliit.ee

MTÜ Minu Mets

505 4390

Läänemaa

Mikk Link

Mikk.link@erametsaliit.ee

Läänemaa Metsaühistu

5345 3698

Lääne-Virumaa

Guido Ploompuu

guido.ploompuu@erametsaliit.ee

Viru-Lemmu Metsaselts

5558 3777

Lääne-Virumaa

Lauri Salumäe

rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee

Rakvere Metsaühistu

322 7845, 513 4276

Pärnumaa

Tiit Kosenkranius

tiit.kosenkranius@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

523 9932

Põlvamaa

Kalle Peterson

kalle.peterson@erametsliit.ee

Põlvamaa Metsaomanike Selts

514 4513

Põlvamaa

Erki Vinni

erki.vinni@erametsaliit.ee

Põlvamaa Metsaomanike Selts

514 4514

Saaremaa

Mati Schmuul

mati.schmuul@erametsaliit.ee

Saaremaa Metsaühing

Tallinn

Olavi Udam

olavi.udam@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

504 7407

Tartumaa

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

503 6246

Tartumaa

Leonhard Niklus

leonhard.niklus@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

529 3237

Tartumaa

Piret Arvi

piret.arvi@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

520 5853

Tartumaa

Peep Põntson

peep.pontson@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ

515 5332

Tartumaa

Ülo Kuusik

ulo.kuusik@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ

516 9682

Valgamaa

Atso Adson

atso.adson@erametsaliit.ee

Valgamaa Erametsaühing

Viljandimaa

Olavi Udam

olavi.udam@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

504 7407

Viljandimaa

Raigo Rõõmussaar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

525 9330

Võrumaa

Aarne Volkov

aarne.volkov@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

529 9841

Võrumaa

Ilmar Ait

voru@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

5302 0544

Eesti

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

513 1212

5341 2480

5649 3197

503 6246

• Sõna “varjama” tähendab meie rahvausundis eelkõige oma hingejõu võimuse alla saamist, mis võib tähendada niihästi hukkumist kui kaitset.

• “Varjupaik” või “pelgupaik” ei ole kasutusel olnud mitte selles mõttes, et see on salajane ja peidetud paik, vaid esijoones on see koht, kus inimene on teatud jõudude ehk vaimude kaitse all.

• Sama kujutelm peitub Kreutzwaldi mainitud Viru pelgupuude või Harju varjupuude ehk varjusalude taga – need on kaitsepuud, kusjuures kaitsjaiks on siirdunud surnute hinged. Tegelikult need salud ju polegi muud kui vanad matusepaigad.

• Kirjanduslikul teel on meil uuemal ajal levinud ka erilise varjuderiigi kujutelmad, kuid vanem ja algupärasem rahvausk selleks olulist alust ei paku.

• Küll aga on meil palju viiteid, mis juhivad oletama, et just varihinge-kujutelmast on võrsunud meie usundi kõige elujõulisem ja lopsakam motiiv, kummitelu.

• Nähakse nägemusi ja seejuures ei küsita, mis see on, vaid kes see on, kes end nii näitab.

Ja sellele küsimusele on meie esivanemad vastanud ürgaegadest saadik: need on hinged, kes liiguvad varjudena ringi, need on surnute hinged, kes “kollitavad”, “hirmutavad” ja “kummitavad”.

• Kristlik ilmavaade oma normatiivse eetikaga on andnud ka surnute kummitelule seletuse, nagu need oleks “patused” hinged, kes ei leia rahu hauas ega pääse paradiisi enne oma “karistusaja” lõppemist.

• Olgu rõhutatud, et selline karistuse ja patu lunastuse idee on meie algupärasele usundile täiesti võõras – iga surnu elas meil varjatuna edasi ja võis kummitella.

Allikas: Oskar Loorits, “Eesti rahvausundiline maailmavaade”, Tartu 1932

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Ilmub neli korda aastas.

• On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.

• On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu – ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks).

• Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.