6 M A A M A J A N D U S l M E S I N D U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017
Mis päästaks Eesti mesilased?
Mesinikel ja põllukultuuride kas vatajatel on aga erinevad ees märgid. Põllumajanduses kasu tatakse üha rohkem agrokemi kaale, sealhulgas pestitsiide, mis mesindust otseselt või kaudselt kahjustavad ning kahandavad ka looduslike tolmeldajate, nagu kimalased ja üksikmesilased, ar vukust. Uurimustega on kindlaks teh tud ka toiduainetes leiduvate agrokemikaalide jääkide kahjulik mõju inimorganismile. Toidu tar bijal tuleb teha valik: kas maksta tervisliku toidu tootjale või arsti le. Praegu tundub, et inimkond on lasknud endale peale suruda viimase tee, mis on ühiskonnale mitu korda kulukam.
Väidetakse, et tänapäeval ei saa põllumajandussaadusi ilma keemiliste taimekaitsevahendi teta toota. Selline väide on mõis tetav, sest tagasipöördumine nn mahetootmise juurde on täna päeval tunduvalt keerukam, töö mahukam ja aeganõudvam, kui seda oli üleminek kemiseeritud põllumajandusele. Pestitsiidide kasutamise taga järgede kahjuliku mõju teadvus tamine on esimene samm olu korra leevendamise suunas. Kõi gepealt peavad olukorda mõist ma valitsusasutused ja kontrolli misega seotud ametkonnad. Kõi kidest keemilistest põllumajan duses kasutatavatest agrokemi kaalidest jäävad loodusesse jääk ained, mis seal akumuleeruvad ja võivad püsida aastakümneid.
Mida räägivad arvud? Eesti mesinduse hiilgeaegadel, eelmise sajandi kolmekümnen datel ja seitsmekümnendatel, ulatus Eestis mesilasperede arv saja tuhandeni. Statistika and metel peeti 1937. ja 1973.–1974. aastal mesilasi enam kui 19 000 majapidamises. 2010. aastal aga vaid 2115s.
20 0 8 –20 15
Meetoodang (tonnides)
947 957 979 1155 1117
Huvide konflikt
ANTU ROHTLA mesinik
2010. aastal loodi PRIA juur de mesilate register, kuid seal on registreeritud hinnanguliselt pool mesilatest või isegi alla selle. 2010. aasta põllumajandusloen duse käigus loendati ainult põl lumajanduslikes majapidamistes olevad mesilaspered, kodumaja pidamistes olevad mesilaspered jäid loendamata. Selle asemel, et teha pingutu si PRIA mesilate registri täies ma hus käivitamiseks ja korrastami seks, tellis põllumajandusminis teerium 2012. aasta teises poo les Eesti Konjunktuuriinstituu dilt mesindussektorit käsitleva uuringu. Mesilasperede arvuks saadi üle 43 000. Tuleb tõdeda, et uuringu pea mine eesmärk – teada saada me silasperede tegelik arvukus – jäi täitmata, sest nii mesilaspere de arv 2012. aasta 1. mai seisu ga (35 392) kui ka mesilaspere
501 575 682
M
eil kasvab üle 400 taimeliigi, kes vaja vad viljumiseks ja paljunemiseks pu tukate abi. Nimetatud 400 lii gist on umbes sada põllumajan duslikud tarbetaimed, kelle saak katab ümmarguselt 90 protsenti meie toiduvajadusest.
Paraku ei näi selles vald konnas midagi paremuse poo le muutuvat. Põllumajanduses kasutatakse laialdaselt kesadel ning teraviljapõldudel enne ko ristamist ja ka vahetult pärast ko ristamist umbrohtude hävitami seks glüfosaatide rühma kuulu vaid herbitsiide, millest üks tun tumaid on Roundup. 2014. aas tal Eesti Maaülikooli Polli aian dusuuringute keskuses tehtud uuringud näitavad, et just see on ülekaalukalt üks herbitsiididest, mis mesilastarru sattunult lades tub kärgede vahas. Nii leiti kahe aasta vanuste kärgede vahas 130 mg/kg Roundupi jääke. Kuigi Roundup on herbitsiid, tapab ta ka mesilasi ja teisi tol meldajaid ning putukaid. Ühest milligrammist Roundupist piisab enam kui kümne täiskasvanud mesilase tapmiseks. Veel suure mat ohtu kujutab aga kärgede vahasse ladestunult, mille taga järjel suve teises pooles hukkub mesilasperedes 50–70 protsen ti 3–6 päeva vanusest haudmest.
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Mesindus on mesilaste ja inimese koostöövorm. Kui mesilased hukkuvad, on inimene olnud mesilastele halb koostööpartner. Ta on olnud kas ahne, hoolimatu või oskamatu.
de arv sama aasta 1. septembri seisuga (52 344) on tuleta tud. Lisaks on aruandes toodud mesilaspere de koguarv kahe tuletatud näi taja aritmee tiline keskmi ne (35 392 + 52 344 = 87 736 : 2 = 43 868). Täpset mesilasperede arvu Eestis ei tea keegi. Halbadel aegadel on mesi lasperede arv Eestis mitmel kor ral langenud 20 000 piirimaile või isegi alla selle (1945. aastal 17 000 peret). Praegu elab Eesti mesindus taas üle pikemat mõõ naperioodi, mis ei möödu jälgi jätmata ka meie rikkalikele tai mekooslustele. Mesilasperede arv ei vähene maailmas ühtemoodi. Nii suure nes Aafrikas aastatel 1980–2008 mesilasperede arv 77%, Aasia rii kides 120% ja Lõuna-Ameerikas lausa 150% võrra. Samal ajal vä henes Euroopas mesilasperede arv 27%, Põhja-Ameerikas 37% ja Eestis koguni 63%. Looduskeskkonna säilitami seks ning põllu- ja aiakultuuri de enam-vähem rahuldavaks tolmeldamiseks peetakse mini maalseks mesilasperede tihe duseks üks pere ruutkilomeetri
kohta. Seega peaks meil eeltoodud tingimuste koha selt olema vähe malt 45 000– 50 000 elu jõulist mesi lasperet.
Mõttetu statistika On tõenäone, et meil sülem leb suvel iga kolmas mesilaspe re. Seega peaks mesilasperede arv igal aastal suurenema vähe malt 15 000 pere võrra. Aasta tel 2013–2014 tehtud COLOSSi uuringu andmetel hukkus Ees tis 2012.–2013. aastal 19,7 prot senti mesilasperedest, seega um bes 8000 peret. Hulk on kindlas ti suurem, sest küsitlustele ei vas ta need mesinikud, kelle mesilad on täielikult hävinenud. Statistikaamet kogub andmeid talvituma pandud perede arvu kohta seisuga 1. jaanuar, PRIA aga küsib igal aastal mesilaspere de arvu 1. mai seisuga, seega üle talvitunud mesilasperede arvu.