MAAMAJANDUS (jaanuar 2017)

ARNO MIKKOR

Parim konsulent

VAIKE NÕU

õpetab talumehi PRIAga suhtlema

SHUTTERSTOCK

EDUKA MESINDUSE VÕTI:

LII SAMMLER

inimene peab olema mesilasele hea koostööpartner

SABAGA VÕI SABATA

– kumb praad on parem?

19. jaanuar 2017 Nr 1 (53)

Võta ettevõtete laen LHV-st Eesti pangana tahame aidata Eesti ettevõtetel kasvada.

Toetame ettevõtlikust, julgeid ideid ja piiridest välja mõtlemist.

Laenusumma kuni 25 000 000 eurot

Vaata lähemalt lhv.ee/arilaen

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Ilma põllu­ majanduseta pole maaelu võimalik

T

öökohad järjest in­ tensiivsemaks muu­ tuvas põllumajan­ dussektoris vähene­ vad ja hõivatus põllumajan­ duses hakkab kukkuma alla kahe protsendi elanikkonnast.

Seetõttu on põllumajan­ dust asutud vaatama nišitege­ vusharuna ning kõlama haka­ nud väljend “maaelu pole ai­ nult põllumajandus”.

Nii on käima lükatud liiku­ mine “Maale elama”, räägi­ takse “kas või ühe suitsu säi­ limisest külas”, maale soovi­ tatakse luua väikeettevõtteid, maa tühjaks jäämist püütakse vältida infrastruktuuri ning seltsitegevuse elavdamisega.

Euroopa toetab maa hari­ mata jätmist, loodusliku mit­ mekesisuse säilimist, putuka­ te ja lindude elupaiku.

Mis juhtub aga siis, kui maale elama asunud linna­ inimesed jäävad tuisuvangi – vaja on minna kooli või poodi, aga teed on kinni? Siis helis­ tatakse naabertalumehele või osaühingusse ja palutakse tal tee lahti ajada.

Või siis, kui kiirabi tahab pääseda vanapapi juurde, ent üle põllu lähebki vaid muld­ tee, mille kasutamine lõp­ pes siis, kui lõppes hobusega piima meiereisse vedamine?

Kiirabi üle põllu ei sõida, küll saab seda teha kohalik farmer oma nelikveolise tööautoga.

Või siis, kui putukate elu­ paiga säilitamiseks harima­ ta ökoalal tekkib kulupõleng?

Esimesena jõuab sündmusko­ hale tuletõrje kohalik abiko­ mando, mida peavad üleval või toetavad tugevalt kohali­ kud põllumajandusettevõtjad.

Või siis, kui kohalik selts on valmis saanud raamatu või välja mõelnud ürituse, ent raamatu avaldamiseks või üri­ tuse korraldamiseks raha na­ pib? Peaaegu alati on sel ju­ hul sponsorite nimekirjas esi­ kohal kohalik talu, põlluma­ jandusettevõte või põllumees.

Võime rääkida kui palju ta­ hes suitsude hoidmisest külas, keskkonnahoiust, maaelu sot­ siaalsest küljest jms. Aga kõik see saab võimalik olla ainult siis, kui maapiirkonnas on põ­ hialusena olemas tugev ja kor­ ralikult toimiv põllumajan­ dustootmine.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

Põllumehed unustavad taotlusse PRIA peadirektori asetäitjad Ahti Bleive ja Jaanus Hämmal selgitavad PRIA tegevuse köögipoolt taotluste kontrollimisel ning toetuste maksmisel.

Nõuetele vastavus on väga karm – väikese vea eest arva­ takse teatud protsent maha kõikidest toetustest. Kas neid nõudeid saab leevendada ning kelle pädevuses see on?

AHTI BLEIVE (AB): Nõuetele vastavuse põhimõte on, et toe­ tusi makstakse eeldusel: põllu­ mees täidab keskkonna-, loo­ made heaolu ja muid nõudeid.

Kui ta unustab karjas toimunud sündmustest õigeaegselt teavita­ da, on see probleem, ning sõltu­ valt hilinemise ajast võib toetusi vähendada.

Kui loomapidaja eksib esimest korda, ei ole toetuste vähendami­ sed väga suured. Kui rikkumine on korduv ja sees on kas või üks viga, siis see läheb korduva rik­ kumisena kirja. Mõni suurem loomapidaja võib lõpetada hästi suure toetuste vähendamisega, jutt on isegi kümnetest tuhande­ test eurodest.

Riigid on sellel teemal Euroo­ pa Komisjoniga rääkinud.

Meie käisime juba üle-eel­ misel kevadel Brüsselis sel tee­ mal kohtumas. Loomade taudid on liikvel, probleem on suur ja tol hetkel ei olnud mingit vastu­ tulekut.

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Eelmisel aastal tõstis teema Saksamaa, nende töö on vilja kandnud ja tekkinud lootus, et loomade registri teavitamise osas võetakse kasutusele nn inimliku eksimuse definitsioon. See tä­ hendab, et väga väikeste rikku­ miste korral toetusi ei vähendata.

Ka Saksamaal on ilmunud ar­ tikleid, kus kurdetakse, et reeg­ lid on liiga karmid ja näitena üks loomaomanik kurdab, et talle on tehtud 15 000 eurot trahvi, kuna ühe looma teavitamisega oldi hi­ linenud.

Kui palju esitatakse PRIA-le vai­ deid ja pöördutakse kohtusse?

AB: Aastas laekub umbes 500 vaiet. Näiteks kui otsetoetuste maksmise otsused ära tehakse, tuleb palju vaideid. Vaietest saab ligikaudu 30 protsenti positiivse otsuse, aga siin ei ole sageli põh­

juseks see, et PRIA eksis, vaid et taotleja toob lisainfot – näiteks tagantjärele rendilepingu selle kohta, et tal on selle konkreet­ se maa peale õigus toetust taot­ leda. Sageli vaidlevad omanik ja rentnik selle üle, kellel on õigus konkreetsele maale toetust taot­ leda, aga selle peavad nad oma­ vahel selgeks tegema, meie reeg­ lina sellesse ei sekku.

JAANUS HÄMMAL (JH): Koh­ tusse jõuab aastas keskmiselt 50 juhtumit, mis on umbes 10 prot­ senti vaietest. Kohtuasjades ole­ me suhteliselt edukad olnud, ligi 90 protsenti oleme võitnud.

Kui inimene on PRIAsse, jõud­ luskontrolli või statistikaameti­ le andmed esitanud, miks peab neid teise kohta taas esitama?

AB: Põllumajandusloomade jõudluskontrolliga on ainuke kat­ tuv asi see, et kui esitatakse loo­ made liikumisi ja muid andmeid EPJi portaali, peab loomaoma­ nik kinnitama PRIAs loomade re­ gistrile needsamad andmed üle.

Andmed ise liiguvad elektroonili­ selt, nii et topelt sisestama ei pea, aga kuna meil on riiklik register, ei saa EPJist andmeid looma­ omaniku kinnituseta üle võtta.

Ettevõtjad kurdavad sageli, et statistikaamet küsib neilt and­ meid, mis on PRIAs juba olemas.

See asi on paranenud ja paraneb lähiajal veelgi. Statistikaamet küsib põllumajandust puuduta­ vatest andmetest ikka eelkõige

PRIA teeb kullipilgul kaugseiret, kinnitavad Ahti Bleive ja Jaanus Hämmal.

selliseid andmeid, mida PRIA-l ei ole. Me väljastame igal aastal statistikaametile väga palju and­ meid ja kõik meie andmebaasid on neile kättesaadavad.

Olete rääkinud e-PRIA laiemast kasutuselevõtust. Palju see toe­ tuste menetlusaega lühendaks?

JH: Investeeringutoetuste osas on praegu arendamisel prog­ ramm MATS – maaelu arengu toetuste süsteem. PRIA arengu­ kavas on meil eesmärk, et aas­ taks 2021 viime taotluste me­

netlusaja investeeringutoetuste osas 30 tööpäevale ja maksedo­ kumentide osas 15 tööpäevale.

Seal, kus oli menetlusaeg va­ rem 120 tööpäeva, on juba mää­ ruste järgi aega 90 päeva, ja seal, kus oli 90 päeva, on 60. Eeldu­ seks on see, et püüame võimali­ kult rohkem tööd automatiseeri­ da, et oleks liidesed äriregistri ja maksuametiga.

Eelduseks on ka see, et mää­ rused kujunevad selliseks, et nõudeid on võimalik automaat­ selt kontrollida.

SVEN ARBET

Künnivõistlust plaanitakse suurelt Sügisel peetavaid Eesti künnivõistlusi plaani­ takse uhkemana kui varem, sest peakorral­ dajaks on maaülikool, kel võimalus kaasata nii teadlasi kui tudengeid.

Nii hakkas ka etteval­ mistus kohe aasta algul.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

V

õistluste korraldajate hulgas on lisaks maa­ ülikoolile loomulikult Eesti künniselts, aga ka kaks aastat kogemusi korja­ nud Kaspar Järvala künniklubi, taimekasvatuse instituut, noor­ talunike liit, Kehtna ametikool, põllumajandusmuuseum jmt.

Tänavused Eesti künnimeist­ rivõistlused toimuvad 15.–16. septembril Tartumaal Rõhu katsekeskuses. Oma põlde on võistlejatel lubanud künda põl­ lumees Andres Härm Haage Agrost. Nii küntakse rohumaad katsekeskuse alal ja kõrt Haage Agro varase odra põllul.

Võistlused, mis varem olid kümme aastat Olustveres ning kaks aastat Kehtnas, toimuvad tänavu maaülikoolis seetõttu, et

publiku hulka jõuaksid huvili­ sed Eesti eri piirkondadest. Mul­ lu Kehtnas oli ligi 5000 külasta­ jat, tänavu loodetakse rohkemat.

Kutsutakse väliskohtunikud “Kindlasti on vaja väliskohtu­ nikke,” rõhutas künnimees ja eelmiste võistluste korraldaja Kaspar Järvala. “See ei ole liht­ salt jonn, vaid oluline on, et hin­ damine oleks võimalikult õigla­ ne ja ilma eelistusteta ning hin­ nataks samade tingimuste järgi, mis on maailmameistrivõistlus­ tel. Ja et kündjad saaks tagasisi­ det, mida nad valesti tegid.”

Peakohtuniku Taavi Võsa sõ­ nul on vaja nelja väliskohtunik­ ku, igasse brigaadi üht. Eesti künniseltsi kohtunike nimekir­ jas on kokku 32 inimest. Lisaks vajatakse vähemalt paariküm­ mend abikohtunikku, kes loo­ detakse saada maaülikoolist.

“Platsikohtunikele teen enne ka koolituse. Kõik oluline saa­ dakse tunni-paariga selgeks. Kui noored soovivad pikemalt kooli­ tust, siis olen seda ka nõus tege­ ma,” lubas Võsa.

Kündjate järelkasvu teema on olnud terav juba kümmekond aastat. Selle aja jooksul on tun­

Kaspar Järvala konstrueeris endale aastaid tagasi võistlustraktori. Nüüd on ta tegev nii võistlejate kui ka korraldajate seas.

tud vanameistrite kõrvale tul­ nud vaid mõned nooremad – Priit Puuorg, Indrek Zilensk, Pil­ le-Riin Reinaus, Jorma Unger, Margo Pajo. Nendegi osavõtt on jäänud episoodiliseks.

Kuna tänavu tegeleb võistlus­ te korraldamisega maaülikool, on näha lootust paranemisele.

Kaasa löövad ka maaülikooli noored EMÜ tudengitele võiks soovitada võistlustel kaasalöömist ning ehk saaks seda tihedamalt siduda ka õppetööga kuni selleni välja, et osalemine võistlustel annaks

mõne praktika- või ainepunk­ ti. “Noortesse tuleb panustada.

Seda teeme meie oma künniklu­ biga, aga seda on vähe. Kui me praegu ei panusta noorte kündi, siis ei ole meil hiljem neid, keda MMile saata. Kutsun kõiki noori üles kündi proovima ja võistle­ ma,” rääkis Kaspar Järvala.

“Ideaal võiks olla, et ühest praegusest noorest kasvaks väl­ ja uus tegija aastaks 2026, kui Eestis toimuvad kündmise maa­ ilmameistrivõistlused,” püstitas peakohtunik eesmärgi.

Esialgu lubasid noored kaa­ sa aidata võistlustevahelise aja sisustamisel, näiteks kaasata

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

spordiklubi ja rahvakultuuri kol­ lektiive.

Künnivõistlustega koos on peetud ka põllutehnika demo­ päevi, mida on hakatud nime­ tama tehnika teeviidaks. See on plaanis korraldada ka tänavu.

Küll tekitas vaidlusi, kas pidada see Rõhul koos künnivõistluste­ ga või jätta selle asukohaks eda­ si Kehtna.

Maaülikooli rektor ja vana­ tehnikahuviline Mait Klaassen lubas kohale tuua ka nõukogu­ deaegsed veo- ja sõiduautod.

Kaaluti veel hobukünni, vana­ de traktorite künni ja nn pullin­ gu mõtteid.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

l

M A A M A J A N D U S 3

kirja panna, mis toetust nad soovivad ANNI ÕNNELEID

osas see oluliselt lähemale ei too, sest kontrollide hulk ja keerukus on pidevalt kasvanud.

E-PRIA abil saadud ajaline võit võimaldab töömahuga siis­ ki nii toime tulla, et oleme suut­ nud otsetoetused aasta lõpus väl­ ja maksta.

Näiteks põllumajandusette­ võtete tulemuslikkuse paranda­ mise meede, kust põllumehi toe­ tatakse lautade ehitusel, masina­ te ja seadmete jne ostul, seal on nõudeid ligi 90 ringis, kuid alla 50 on automaatselt kontrollitavaid.

Mida rohkem on selliseid nõudeid, mille puhul masin saab kontrolli ära teha, seda lühema ajaga saame menetletud.

Kui palju praegu e-PRIA kaudu taotlusi esitatakse?

JH: Mõne meetme puhul sada protsenti, kuna taotlusi esitatak­ se vaid e-PRIAs. Oleme selleks juba pikka aega valmis, aga ta­ kistuseks on olnud see, et pind­ alatoetusi taotlevad ka vanemad inimesed, kellel ei ole arvutit. ÜPT puhul esitati 2016. aas­ tal e-PRIA kaudu ligi 87 protsen­ ti taotlustest.

2018. aastal oleks õige aeg minna üle vaid elektroonilistele taotlustele. Alati on taotlejal või­ malik leida konsulent või oma pere noorem liige, kelle käest

arvuti kasutamisel abi küsida.

PRIA maakondlikes teenindus­ büroodes abistavad meie tööta­ jad e-PRIA kasutajaid.

Kui kõik taotlused laekuksid elektrooniliselt, annaks see mei­ le nii ajalist kui eelarvelist kokku­ hoidu. Samuti tagab elektroonili­ selt taotluse esitamine kvaliteet­ semad taotlused – taotlejatel on võimalus vähem vigu teha.

Kui otsetoetuste taotluste vas­ tuvõtt läheks kiiremini, saaksi­ me kiiremini hakata kontrolle te­ gema. Väljamakseid otsetoetuste

Kuidas PRIA üldse üht konkreet­ set rikkumist või juhtumit me­ netleb?

AB: Otsetoetuste taotluste me­ netlemisel on palju arvutis tehta­ vaid kontrolle. Suur hulk rikku­ misi tuleb välja just automaatse­ te kontrollide kaudu.

Näiteks kui põllumassiivi pindala registris on 10 ha, kuid toetust taotlevad samale põllu­ massiivile kolm taotlejat kokku 30 hektarile, siis arvuti toob sel­ le välja ja neile taotlejatele läheb kiri, et on ületaotlemine. Üldreeglina vaatab rikkumiste osas siiski inimene asja üle ja ot­ sustab, mida edasi teha. Teoree­ tiliselt on võimalik, ja sellest on räägitud ka Euroopa tasandil, et toetuste menetlemine võiks toi­ muda nii, et ühest otsast läheb elektrooniline taotlus arvutisse sisse ja teisest otsast makstakse toetus välja, aga siis peavad kõik toetuse saamise nõuded olema eri registrite kaudu automaatselt kontrollitavad.

Mis saab siis, kui tootja oma pü­ sirohumaa ära müüb või välja rendib?

AB: Kui püsirohumaa on üles ha­ ritud, siis selle taastamise nõue läheb edasi uuele kasutajale või omanikule. Vastasel juhul jõua­ me selleni, et hakatakse tagasira­ jamise kohustusest läbi fiktiivse­ te üleandmiste kõrvale hoidma.

Kas tootmisega seotud toetused väikekarjadele, ammlehmale ja utele-kitsele jätkuvad?

AB: Sel aastal ei maksta enam Euroopa Liidu rahastatud amm­ lehma ja ute-kitse otsetoetusi, kuna neid võib maksta vaid ras­ kustes sektoritele tootmise säi­ litamiseks. Kuna ammlehmade, uttede ja kitsede arv on Eestis pi­ devalt kasvanud, siis järeldatak­ se, et nendes sektorites läheb pi­ gem paremini.

Endiselt jääb alles ELi rahas­ tusega piimalehmade eest maks­ tav tootmisega seotud otsetoetus.

Ammlehmade ja uttede pidajad

Teoreetiliselt on võimalik, et toetuste menet­le­ mine võiks toimuda nii, et ühest otsast läheb elektrooniline taotlus arvutisse sisse ja teisest otsast makstakse toetus välja.

Ahti Bleive

saavad taotleda Eesti riigi eelar­ vest rahastatavaid üleminekutoe­ tusi (nn top-up-toetused).

Põllumajandussektoris oli sügav kriis. Kui juba toetusotsuse saa­ nud investeeringut teha ei suu­ deta, siis kuidas peab toetuse saaja käituma?

JH: Mida rutem ta selgusele jõuab ja meile määratud toetu­ se kasutamata jätmisest teada annab, seda parem. Saame raha järgmisesse vooru suunata. Min­ git karistust see kaasa ei too. Teh­ ku toetusest loobumise taotlus ja tühistame määramise otsuse ära.

Tõsi, seni on olnud vaid üksikud loobujad.

Kui palju võib PRIA-le esitatud projekti muuta, et tegu poleks rikkumisega?

JH: Rusikareegel on see, et toeta­ tav tegevus ja investeeringu ees­ märk ei tohi muutuda, lisaks ei tohiks muudatus mõjutada hin­ depunktide paremusjärjestust.

Muudatust ei või hakata enne meie teavitamist ellu viima. On väiksemaid ja suuremaid muu­ datusi.

Näiteks laudaehituse puhul on vaheseina liigutamine väik­ sem muudatus, aga kui muuta põhikonstruktsioone, seina- või katusematerjali, on see suurem muutus. Suuremate muudatus­ te korral teeme ka otsuse ringi, kuid toetus ei lähe varem määra­ tud summast suuremaks.

Soodushind laomasinatele 199 900 € + km • • • • • • •

360 hj mootor 6 puistajat Powerflow’ heeder 6,8 m heedrikäru paralleelsõidusüsteem saagikuse andurid Fendt 10,4” puutetundlik terminal • garantii 2 aastat.

Fendt 6335 C kombain – kindel valik saagikoristuseks!

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

4 M A A M A J A N D U S l I N I M E N E

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

LII SAMMLER

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

4 Kuigi Vaike Nõu kasvatab lihaveiseid ja hoolitseb külamaja eest, tõsteti ta esile hoopis kui eelmise aasta parim põllumajandusnõustaja.

Nõustaja Vaike Nõu iga nõu eest raha ei küsi Mullune parim konsu­ lent Vaike Nõu kirjutas edukaid projekte juba siis, kui tal ei tulnud pähegi, et temast võiks nõustaja saada.

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

kvaliteetne silo- ja heinatehnika

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab igal aastal parimaid nõustajaid. 2016. aasta töö eest pärjati selle tunnustusega Lää­ nemaa konsulenti, lihaveisekas­ vatajat, loomaarsti ja külaseltsi eestvedajat Vaike Nõu.

Loomaarst hakkas vastutahtsi farmi pidama

kaaruti Athos 6606 DN töölaius 6,6 m

7750 € + km

Allahindlus kuni 10% vaaluti Juras 1502 töölaius 6,3 m

12 900 € + km 509 2247, 521 1988

Info:

Vaike on Üdrumalt pärit ning 1989. aastal, pärast maaülikoo­ li veterinaarteaduskonna lõpe­ tamist, tuli ta kodukülla tagasi.

“See oli põllumajandusrefor­ mi aeg ja pidin hakkama Kulla­ maa kolhoosi reformima,” rää­ gib naine. “Käisin arhiivides ja tuhnisin vanu dokumente välja.

Sain väga palju oma kodukandi kohta teada.”

Reformi käigus läks erasta­ misele ka üks laut Vaike kodu lähedal, mida talle pakuti. “Al­ gul ma ei tahtnud, aga siis tun­ dis keegi kaugemalt huvi ja mul­ le hakkas tunduma, et miks see inimene peaks siia minu kõrvale majandama tulema. Võtsin pak­ kumise vastu – sajapealine pii­ makarjalaut, 250 hektarit maad ja tehnika.” Nii tekkis OÜ Kauni

ja külas säilisid töökohad. Algus oli raske – raha polnud, et elekt­ ri eest maksta, Pärnu piimakom­ binaat läks pankrotti. Nii tuli pii­ makombinaatidest raha lunida ja Elektrilevis palumas käia, et voolu ära ei võetaks.

Kui algul oli võimalik ära viia praaklehmi, siis 1999. aas­ ta Vene turu kriisi ajal tuli ette ka seda, et palgapäeva pidi edasi lükkama. Aga järgmised kriisid elas Vaike Nõu oma ettevõtte­ ga juba üle ning 2009. aasta pii­ makriisi kohta võis küsida: “Mis kriis see oli?”

Viimased neli-viis aastat peab OÜ Kauni siiski lihaveiseid. See ongi põhitöö, mida aitavad Vai­ kel teha vend ja tütre pere. Oma laudas ta seemendas, ravis ja an­ dis poegimisabi loomulikult ise.

Kui vaja oli, aitas või õpetas ka külarahvast. Nõustajaametist aga ta siis veel ei mõelnudki.

Sada aastat seisnud külamaja sai korda Kuna Vaike Nõu elab ja tegut­ seb oma kodukülas, on külaelu tema südameasi. Koos naabri­ naise Linda Pärnapuu ja teiste oma küla inimestega loodi aas­ tal 2004 külaselts ja otsustati, et tühjana seisnud ja seest lagune­ nud ajalooline seltsimaja on vaja korda teha.

Nagu Vaike selgitab, ehitasid selle kohalikud inimesed juba 1883. aastal. Majal on olnud eri­ nevaid kasutuseesmärke, ent vii­ mased 12 aastat enne renovee­ rimist oli see täiesti tühi. “Ka­

tus oli õnneks peal, nii et konst­ ruktsioonid olid säilinud,” mee­ nutab ta.

Nõnda kirjutati projekt ja saadi raha, et renoveerimist alustada. Järgnesid teine ja kol­ mas etapp, ehitustööde jaoks saadi raha Maaelu Arengukava külameetmest.

Toona rajati üle Eesti pal­ ju külamaju. Osa neist seisab praegu kasutamata, ent Üdru­ ma oma on vägagi populaarne ja Vaike Nõu selle perenaine.

Nii kahe kaminaga suur saal, selle kõrval asuv kaasaegne avar köök, saun kui ka ülakorrus on tihti kasutusel. Veebruariski tu­ leb seal vähemalt kaks suuremat pidu. Korra nädalas käib koos pensionäride padjaklubi, oma trenne ja pidusid teevad rahva­ tantsijad.

Kui külamajaga kätt harjuta­ tud, otsustasid nii Linda Pärna­ puu kui Vaike Nõu minna amet­ likult konsulendiks õppima.

2005.–2006. aastal õppis Vaike konsulentide kursusel ning ala­ tes 2006. aastast on ta ametli­ kult nõustaja.

Kui keegi helistab ja nõu küsib, ei saa ju öelda, et anna raha, teeme lepingu ja siis ma alles räägin sinuga.

Vaike Nõu

Algul oli konsulenditööd vä­ hevõitu. Siis aga oli tarvis Lää­ nemaa nõuandekeskuse korral­ datud õppepäevadel loenguid pidama hakata ja sealt said ka põllumehed nõustaja Nõu nime teada. Kuna põllumeestel oli tol­ lal vaja palju toetusetaotlusi ja äriplaane teha, jagus tööd kõiki­ dele konsulentidele.

Nõustamise peateema: kuidas PRIAga suhelda?

Praegugi annab Vaike kõige rohkem nõu PRIAga suhtlemise ja uute seaduste-määruste koh­ ta, sest inimene, kes ise päevast päeva füüsiliselt töötab oma et­ tevõttes, ei jõua kõigega kursis olla. Lisaks nõustab maheloo­ makasvatuse teemadel – tal on palju maheloomakasvatajaist kliente, kel vaja täpselt teada, kuidas mahetootmise tingimus­ tes loomi sööta ja pidada.

Vaike Nõu põhimõte on ini­ mestele endale asjad selgeks õpetada, et nad oma tööd ise ära teha oskaksid.

Kuigi üks hindamiskriteeriu­ me, mille alusel parim konsu­ lent välja selgitatakse, on nõus­ tamislepingute hulk, tõdeb Vai­ ke, et osa tööd tuleb nagunii ta­ suta teha. “Kui keegi helistab ja nõu küsib, ei saa ju öelda, et anna raha, teeme lepingu ja siis ma alles räägin sinuga,” ütleb ta.

“Kui töö meeldib, siis tuleb see ka hästi välja,” on Vaike Nõu kogenud. “Mul on hea meel, kui olen mõnd põllumeest aidanud ja tal on minust kasu olnud.”

TAIME K A S VAT US

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

l

M A A M A J A N D U S 5

Maailmas kasvatatud tippsaagid erinevad omavahel kahekordselt Kui Eesti ja Läti viljelusvõistluse tippsaagid küünivad kümne tonni kanti, siis mujal püritakse kahekümne poole.

V

iljelusvõistlused on teadmiste omanda­ mise ja vahetamise rahvusvaheliselt levi­ nud vorm. Neid peetakse palju­ des maades ja eri kultuuridega.

Eesmärk ikka see, et katsetada uusi tehnoloogiaid, sorte ja too­ teid ning levitada parimaid ko­ gemusi.

Kõikjal on probleemiks, et tootmispõldude saagikus jääb tublisti alla katsekeskustes saa­ davatele. Eriti suur on see vahe meil Eestis, kus keskmine saagi­ kus on 3 tonni hektari kohta ja viljelusvõistlusel on rekordsaa­ giks saadud 12 t/ha ehk 4 kor­ da enam. Seda nimetatakse saa­ gilõheks ning selle sulgemine või vähendamine on üks tuluka toot­ mise võimalus.

Läti Zelta Lauks Lätis hinnatakse parimaid taime­ kasvatajaid konkursil Zelta Lauks (kuldne põld). Nemad on seda võistlust pidanud seitse aastat, eeskuju said just meie võistlu­ selt, kohandades vaid veidi reeg­ leid vastavalt oma eripäradele.

Viimastel aastatel on võistel­ dud kolme kultuuriga: talinisu, taliraps ja põlduba. Nendel on hindajaks paljude erialade esin­ dajatest koosnev komisjon, kes sõidab suve jooksul läbi kõik võistluspõllud ja kuulutab sügi­ sel lõpuks välja võitjad. Midagi taolist nagu meil MESi poolt pa­ rima taimekasvataja väljaselgi­ tamine. Hinnatakse lisaks saagi­ le ja tulukusele ka üldist majan­ damise oskust, heakorda jne.

Soome Satokisa Soomes on teraviljade saagikuse võistlus ehk Satokisa toimunud juba alates 1994. aastast. Sealt saime ka Eestis viljelusvõistlu­ se korraldamise algidee. Viimas­ tel aastatel on Soomes viljasaa­ kide võistlus toimunud üle aas­

MARGUS AMEERIKAS viljelusvõistluse eestvedaja

ta: ühel aastal silovõistlus, teisel teraviljade võistlus. Hinnatakse eri kultuuride kõrgeimat saagi­ kust ning parimat tulukust.

Meie võistlusel saadi üle küm­ netonnised hektarisaagid es­ makordselt 2015. aastal. Soo­ mes oli enam kui kümnetonni­ ne saak fikseeritud juba 2001: Timo Laaksonen sai talinisu sor­ diga ‘Kosak’ 10 t/ha. Selle rekor­ di ületas Karl Aberg aastal 2014 sordiga ‘Skagen’ – 10,2 t/ha.

Kuna Satokisas on saanud osaleda kõik kombainitavad kul­ tuurid, siis sõltuvalt aastatest on tulnud tulukuse võitjaks ka köö­ men ja mahekaer. Erinevus meie võistlusest on veel selles, et Soo­ mes toimub saagikuse määrami­ ne ühelt hektarilt, meil on ala­ tes eelmisest aastast põllu miini­ mumsuuruseks kümme hektarit.

2016. aastal võisteldi Soomes kahe kultuuriga – kaer ja suvi­ raps. Varasem kaera rekordsaak oli seal 8,5 t/ha aastast 2002, sel­ le kasvatas Jussi Knaapi sordiga ‘Belinda’. Nüüd saadi uus kaera rekordsaak – 8,8 t/ha, mille kas­ vatas Riku Olli sordiga ‘Rocky’.

Suvirapsi endine rekordsaak (4 t/ha) oli aastast 2010 Petri Holma nimel. Uus rekord saa­ di mullu – 4,7 t/ha Ilkka Kouvo põllul sordiga ‘Campino’.

Rootsi Rapsmästaren Rootsis on viimastel aastatel toi­ munud huvitavad rahvusvaheli­ sed saagivõistlused: 2014 nime­ tusega Vetemästaren (nisumeis­ ter) ja 2016 Rapsmästaren (rap­ simeister).

LII SAMMLER

Kui teistes maades on vil­ jelusvõistlused suurtel pindadel tootmispõldudel, siis Rootsis toi­ mus võistlus küll tootmispõllul, ent paarikümneruutmeetristel nelja kordusega katselappidel.

Eripäraks oli veel see, et rah­ vusvahelised võistkonnad võisid oma katselappidel teha kõike, mida soovisid või oskasid ning ei pidanud arvestama tulukuse­ ga või muude regulatsioonide ja piirangutega. Eesmärk oli saada saagikus, mis on võimalikult po­ tentsiaalse saagikuse lähedane.

Nisuvõistluse võitis Soome meeskond saagiga 15,2 t/ha.

Rapsivõistlusel oli 40 võistkonna hulgast parim rootslane Gunnar Henningsson saagiga 6,5 t/ha.

Sealjuures saagi õlisisaldus oli 49,2%. Üle kuuetonniseid saa­ ke said viis võistkonda ja ena­ mik oli üle 5 t/ha.

Madalaim saak 4,3 t/ha oli võitja omaga võrreldes 2,2 ton­ ni vähem. See näitas väga häs­ ti, et kui suur on eri tehnoloogia­ te mõju saagikusele, kuna olid ju kõik võrdsetes ilmastikutingi­ mustes ja samal põllul.

Taani kolme aasta projekt Taanis toimub rahvusvaheli­ ne viljelustehnoloogiate võrdlus Dyngbys läbi kolme aasta. Võist­ lusel võrreldakse naabermaade Saksamaa, Rootsi, Inglismaa ja Prantsusmaa tüüpilisi viljelus­ tehnoloogiaid Taanis tehtavaga.

Taanis on probleem selles, et alates 1991. aastast kehtib seal väetiste kasutamisel kvoodisüs­ teem. See tähendab, et väetist saab iga põllumees osta järg­ mise aasta saagi tarbeks sõltu­ valt sellest, milline oli tema põl­ dude eelmiste aastate saagitase,

Kõikjal on probleemiks, et tootmispõldude saagikus jääb tublisti alla katsekeskustes saadavatele.

erinevalt teistest maadest hinna­ takse ka seda, et kuivõrd läheda­ ne on tegelik saak potentsiaalse­ le saagile. Näiteks 2014. aastal sai parima tulemuse Tim Lamy­ man saagiga 14,5 t/ha, mis oli 76 protsenti sealse põllu potent­ siaalsest saagist 19 t/ha. 2015. aastal sai aga Rodney Smith ni­ susaagiks 16,5 t/ha, mis on toot­ mispõldude Guinnessi rekord.

Teisel pool maakera

Inglismaa viljelusvõistluse üks eestvedajaid ja võitjaid Tom Bradshaw.

ning seda veel teatud defitsiidi­ ga agronoomiliselt vajalikust ko­ gusest.

See on viinud asjaoluni, et te­ raviljade saagikus on viimase ka­ hekümne aasta jooksul jäänud 1995. aasta tasemele, s.o seits­ me-kaheksa tonni vahele hekta­ rilt. Ka terade proteiinisisaldus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 1988. aastal oli nisu kesk­ mine proteiinisisaldus Taanis 12 protsenti, siis nüüdseks vaid üheksa. See on tõsine probleem heade küpsetamisomadustega nisusaagi saamiseks.

Taani katsete eesmärk oli eel­ kõige taimekasvatuse efektiiv­ suse suurendamine, et saagikus hakkaks uuesti tõusma ning saa­ gi kvaliteet paranema, samal ajal kõiki keskkonna nõudeid endi­ selt järgides.

Tulemuste alusel lubatigi Taa­ nis 2016. aastal talinisu tootmis­

põldudel kasutada varasema­ ga võrreldes ligikaudu 30 kg/ha kõrgemaid lämmastikunorme.

Inglismaa YEN Inglismaal toimus eelmisel aas­ tal neljandat korda viljelusvõist­ lus nimetusega YEN (Yield Enhancement Network), mis tä­ hendab saagikuse suurendami­ se võrgustikku. Võrgustikku see­ tõttu, et paljud analüüsid on seal IT-põhised ja ka tulemusi levita­ takse osalejatele interneti teel.

Kui Inglismaal püstitati mõni aasta tagasi ambitsioonikas pro­ jekt saavutada 20 aasta pärast nisu saagikuseks 20 t/ha, siis võistlus näitab just seda seisu, mida praeguste teadmiste ja või­ maluste juures põllul on võima­ lik saada.

Eesmärgiks on ka nendel võist­ lustel kõrgeim saagikus, kuid

USAs toimub mitu viljelusvõist­ lust, eelkõige võisteldakse seal maisi, sojaoa ja nisuga. Eri osa­ riikides on peetud teraviljade võistlusi ka viimastel aastatel, kuid üleriigiline rahvuslik nisu­ võistlus toimus üle paarikümne aasta eelmisel hooajal. Kõrgeima saagi 13,0 t/ha sai Phillip Gross Washingtoni osariigis. Tulemus oli 216,2 protsenti üle piirkonna keskmise nisusaagi.

Lisaks suurimale saagile hin­ natakse USAs ka seda, kes ületab protsentuaalselt kõige enam oma maakonna keskmist saaki. Selles arvestuses oli võitja 2016. aastal Rick Horton Kansasest, kes sai saagiks 8,6 t/ha. See saak ületas piirkonna keskmist 374 protsenti.

Maisi eelmise aasta võistlus USAs võideti saagiga 35 t/ha ning seda kunstliku niisutami­ sega. Ilma niisutuseta saadi pa­ rim saak 23 t/ha. Suur erinevus näitab maisikasvatuspiirkondade veega varustatuse olulisust.

Maisi potentsiaalne saak on tunduvalt kõrgem kui tavate­ raviljadel. Kui nisu maailmare­ kord on 16,5 t/ha, siis maisi pa­ rim saak ligikaudu kaks korda kõrgem.

Kanada on maailma suurim rapsitootja ja selle tõttu on seal ka mitu rapsi saagivõistlust. Näi­ teks Pioneer Du-Pont Canola Challenge, Canola 100 ja Canola King. Rapsi nimetavad nad canola’ks, mis tuleb lühendist Kana­ da madala happesusega õlikul­ tuur (Canada Oil Low Acid). Ühe kõrgemaid sealsete võist­ luste rapsisaake, 6,5 t/ha, on saanud Sasketchewani farmer Florian Hagmann aastal 2015.

Vaata lisa ja küsi pakkumist!

KULTIVAATORID o Tüükullvaatorid, sügavkobesld, põimagregaadid o 20 erinevat mudelit laiusega 2,1-15 m

Masin, mis kestab!

RANDAALID o Koorelid ja raskerandaalid o Töölaius 3-11 m o Lai valik tagarulle

Madalad hooldekulud!

KÜLVIKUD o Pneumo- ja põimkülvikud o Tööorganid vastavalt vajadusele o Otsekülv

Kvaliteet mõistliku hinnaga!

o FARMET masinate raamid ja tööorganid on valmistatud Rootsi eriterasest eXtra STEEL line® o FARMET lao- ja demomasinad saadaval eril hea hinnaga!

www.agrofort.ee info@agrofort.ee tel: 527 9827

6 M A A M A J A N D U S l M E S I N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

Mis päästaks Eesti mesilased?

Mesinikel ja põllukultuuride kas­ vatajatel on aga erinevad ees­ märgid. Põllumajanduses kasu­ tatakse üha rohkem agrokemi­ kaale, sealhulgas pestitsiide, mis mesindust otseselt või kaudselt kahjustavad ning kahandavad ka looduslike tolmeldajate, nagu kimalased ja üksikmesilased, ar­ vukust.

Uurimustega on kindlaks teh­ tud ka toiduainetes leiduvate agrokemikaalide jääkide kahjulik mõju inimorganismile. Toidu tar­ bijal tuleb teha valik: kas maksta tervisliku toidu tootjale või arsti­ le. Praegu tundub, et inimkond on lasknud endale peale suruda viimase tee, mis on ühiskonnale mitu korda kulukam.

Väidetakse, et tänapäeval ei saa põllumajandussaadusi ilma keemiliste taimekaitsevahendi­ teta toota. Selline väide on mõis­ tetav, sest tagasipöördumine nn mahetootmise juurde on täna­ päeval tunduvalt keerukam, töö­ mahukam ja aeganõudvam, kui seda oli üleminek kemiseeritud põllumajandusele.

Pestitsiidide kasutamise taga­ järgede kahjuliku mõju teadvus­ tamine on esimene samm olu­ korra leevendamise suunas. Kõi­ gepealt peavad olukorda mõist­ ma valitsusasutused ja kontrolli­ misega seotud ametkonnad. Kõi­ kidest keemilistest põllumajan­ duses kasutatavatest agrokemi­ kaalidest jäävad loodusesse jääk­ ained, mis seal akumuleeruvad ja võivad püsida aastakümneid.

Mida räägivad arvud?

Eesti mesinduse hiilgeaegadel, eelmise sajandi kolmekümnen­ datel ja seitsmekümnendatel, ulatus Eestis mesilasperede arv saja tuhandeni. Statistika and­ metel peeti 1937. ja 1973.–1974. aastal mesilasi enam kui 19 000 majapidamises. 2010. aastal aga vaid 2115s.

20 0 8 –20 15

Meetoodang (tonnides)

947 957 979 1155 1117

Huvide konflikt

ANTU ROHTLA mesinik

2010. aastal loodi PRIA juur­ de mesilate register, kuid seal on registreeritud hinnanguliselt pool mesilatest või isegi alla selle.

2010. aasta põllumajandusloen­ duse käigus loendati ainult põl­ lumajanduslikes majapidamistes olevad mesilaspered, kodumaja­ pidamistes olevad mesilaspered jäid loendamata.

Selle asemel, et teha pingutu­ si PRIA mesilate registri täies ma­ hus käivitamiseks ja korrastami­ seks, tellis põllumajandusminis­ teerium 2012. aasta teises poo­ les Eesti Konjunktuuriinstituu­ dilt mesindussektorit käsitleva uuringu. Mesilasperede arvuks saadi üle 43 000.

Tuleb tõdeda, et uuringu pea­ mine eesmärk – teada saada me­ silasperede tegelik arvukus – jäi täitmata, sest nii mesilaspere­ de arv 2012. aasta 1. mai seisu­ ga (35 392) kui ka mesilaspere­

501 575 682

M

eil kasvab üle 400 taimeliigi, kes vaja­ vad viljumiseks ja paljunemiseks pu­ tukate abi. Nimetatud 400 lii­ gist on umbes sada põllumajan­ duslikud tarbetaimed, kelle saak katab ümmarguselt 90 protsenti meie toiduvajadusest.

Paraku ei näi selles vald­ konnas midagi paremuse poo­ le muutuvat. Põllumajanduses kasutatakse laialdaselt kesadel ning teraviljapõldudel enne ko­ ristamist ja ka vahetult pärast ko­ ristamist umbrohtude hävitami­ seks glüfosaatide rühma kuulu­ vaid herbitsiide, millest üks tun­ tumaid on Roundup. 2014. aas­ tal Eesti Maaülikooli Polli aian­ dusuuringute keskuses tehtud uuringud näitavad, et just see on ülekaalukalt üks herbitsiididest, mis mesilastarru sattunult lades­ tub kärgede vahas. Nii leiti kahe aasta vanuste kärgede vahas 130 mg/kg Roundupi jääke.

Kuigi Roundup on herbitsiid, tapab ta ka mesilasi ja teisi tol­ meldajaid ning putukaid. Ühest milligrammist Roundupist piisab enam kui kümne täiskasvanud mesilase tapmiseks. Veel suure­ mat ohtu kujutab aga kärgede vahasse ladestunult, mille taga­ järjel suve teises pooles hukkub mesilasperedes 50–70 protsen­ ti 3–6 päeva vanusest haudmest.

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Mesindus on mesilaste ja inimese koostöövorm. Kui mesilased hukkuvad, on inimene olnud mesilastele halb koostööpartner. Ta on olnud kas ahne, hoolimatu või oskamatu.

de arv sama aasta 1. septembri seisuga (52 344) on tuleta­ tud. Lisaks on aruandes toodud mesilaspere­ de koguarv kahe tuletatud näi­ taja aritmee­ tiline keskmi­ ne (35 392 + 52 344 = 87 736 : 2 = 43 868). Täpset mesilasperede arvu Eestis ei tea keegi.

Halbadel aegadel on mesi­ lasperede arv Eestis mitmel kor­ ral langenud 20 000 piirimaile või isegi alla selle (1945. aastal 17 000 peret). Praegu elab Eesti mesindus taas üle pikemat mõõ­ naperioodi, mis ei möödu jälgi jätmata ka meie rikkalikele tai­ mekooslustele.

Mesilasperede arv ei vähene maailmas ühtemoodi. Nii suure­ nes Aafrikas aastatel 1980–2008 mesilasperede arv 77%, Aasia rii­ kides 120% ja Lõuna-Ameerikas lausa 150% võrra. Samal ajal vä­ henes Euroopas mesilasperede arv 27%, Põhja-Ameerikas 37% ja Eestis koguni 63%.

Looduskeskkonna säilitami­ seks ning põllu- ja aiakultuuri­ de enam-vähem rahuldavaks tolmeldamiseks peetakse mini­ maalseks mesilasperede tihe­ duseks üks pere ruutkilomeetri

kohta. Seega peaks meil eeltoodud tingimuste koha­ selt olema vähe­ malt 45 000– 50 000 elu­ jõulist mesi­ lasperet.

Mõttetu statistika On tõenäone, et meil sülem­ leb suvel iga kolmas mesilaspe­ re. Seega peaks mesilasperede arv igal aastal suurenema vähe­ malt 15 000 pere võrra. Aasta­ tel 2013–2014 tehtud COLOSSi uuringu andmetel hukkus Ees­ tis 2012.–2013. aastal 19,7 prot­ senti mesilasperedest, seega um­ bes 8000 peret. Hulk on kindlas­ ti suurem, sest küsitlustele ei vas­ ta need mesinikud, kelle mesilad on täielikult hävinenud.

Statistikaamet kogub andmeid talvituma pandud perede arvu kohta seisuga 1. jaanuar, PRIA aga küsib igal aastal mesilaspere­ de arvu 1. mai seisuga, seega üle­ talvitunud mesilasperede arvu.

MESINDUS

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

l

M A A M A J A N D U S 7

Perede hukkumise neli peapõhjust SHUTTERSTOCK

Mesilaste vajalik kõik olemasolevad koge­ hukkumise mused kokku võtta, teaduslikult kontrollida ja anda soovitu­ põhjuste ana­ üle sed parasiidi tõrjumiseks. lüüsijad asetavad esikohale varroalesta ja lestade massilise “Hea tava” pole aidanud levikuga kaasnevad Pestitsiidide mõju vältimiseks viirushaigused. sõlmiti 2012. aastal kokkule­

T

SHUTTERSTOCK

Nagu eespool mainitud, ei ole maa­ eluministee­ rium suutnud täies mahus käivi­ tada mesilate kandmist PRIA registrisse, mistõt­ tu on seal arvel hinnanguliselt napilt pooled mesilaspered. Kui puudub ülevaade majandusharu olukorrast, ei ole võimalik vastu võtta ka arukaid otsuseid. Nii­ kaua, kuni minis­tee­riumis puu­ dub mesin­dus­alane kom­pe­tents, on mesindus tähtsusetu majan­ dusharu ja mesinikud lindpriid, kelle vara võib hävitada. Mesi­ lastele tekitatud kahjude hüvi­ tamiseks toimivat korda ei ole, vaatamata mesinike arvukatele nõudmistele.

eisel ko­ hal paik­ neb pes­ titsiidide kasutamine ja nen­ de järelmõju. Siia võib paigutada ka elupaikade ning kor­ jemaa saastatuse ja sealt kogu­ tud söötade-nektari ja õietolmu pestitsiidijääkide sisalduse.

Kolmandaks on mesilaste haudmehaigused ning neljan­ daks mesilaste hooldamisel ja pidamisel tehtavad vead, kaasa arvatud mesilaste aretuskont­ septsiooni (mis oleks teadusli­ kult põhjendatud) puudumine.

Varroalest on tunginud kõi­ gisse mesilatesse. Mesinikud on välja töötanud ja arvukalt katse­ tanud varroalestavastaseid võt­ teid, kuid loodetud efekt on jää­ nud saavutamata. Üks selle põhjusi on raken­ dusuuringute puudumine Ees­ tis. Mesindusalane teaduslik uurimistöö lõpetati rahapuudu­ sel 1991. aastal. On olnud mit­ meid edukaid katsetusi, kuid puuduvad teaduslikud üldistu­ sed ja analüüs. Seega on häda­

pe, mis käsitles proovide võt­ mist vasthukkunud ja mürgis­ tuskahtlustusega mesilastest.

Paraku ei ole seda lepet edasi arendatud, ja kui analüüside­ ga tehaksegi kindlaks, et mesi­ lased on hukkunud pestitsiidide tõttu, ei ole suudetud välja töö­ tada mesinikke rahuldavat kah­ jude hüvitamise korda. Kahjude tõestamise korral soovitatakse pöörduda kohtu poole. Paraku ei ole pestitsiidide väärkasutaja alati tuvastatav , kuna maaoma­ nik tellib taimekaitsetööd mõ­ nelt teiselt firmalt.

Peaksime üle võtma kahju­ de hüvitamise euroopalikud ta­ vad. 2014. aastal kahjustas Suu­ re-Jaani lähedal tegutsev Hol­ landi põllumees taimekaitsetöö­ de käigus lähedalasuvat mesilat, ning sellest teada saades pakkus kokkulepet hüvitada tekitatud kahjud kindlustuse kaudu ope­ ratiivselt, mesiniku esitatud hin­ napakkumise alusel. Et see tava Eestis juurutada, on vaja luua sihtotstarbeline kindlustusfond.

Pestitsiidide mõju mesilastele võib olla otsene, mis johtub sel­ lest, kui mesila läheduses töö­ deldakse mesilaste lendluse ajal

usaldusmesinike koolitamist ja nendele mesilashaiguste diag­ noosimise loa andmist. Lisaks vajavad mesinikud ka erialast nõuannet, mida enamik vete­ rinaararste ei suuda pakkuda.

Sihipäratu tõuaretus

Eelkõige peab mesinik ise oma mesilasperede olukorda jälgima.

põlde või aedu, ja kaudne, kui pestitsiidide jäägid satuvad väi­ keste kogustena mesilaste orga­ nismi või tuuakse tarru saasta­ tud nektari või õietolmuna.

Murettekitav on, et pestitsii­ de on hakatud kasutama umb­ rohtude hävitamiseks maan­ teepeenardel ja raudteetammi­ del. Möödunud suvel tähelda­ sin veelgi küünilisemat juhtu­ mit Viljandi kesklinnas, kus päi­ se päeva ajal töödeldi herbitsiidi­ ga kõnniteel umbrohtu.

Mädanik nõuab karantiini Kolmas mesilasperede hukku­ mise põhjus on haudmehaigu­ sed. Kui enne Teist maailma­ sõda olid nii Ameerika (AHM) kui Euroopa haudmemädanik (EHM) Eestis kuulutatud ka­ rantiinseteks haigusteks, siis tänapäeval loetakse neid ai­ nult teavitamiskohustuslikeks.

Kuna haiguste kindlakstegemi­

ne on mesinike südametunnis­ tuse asi, ei nõuta mesilasperede ümberpaigutamisel veterinaar­ set kontrolli ega laborianalüüsi.

Seetõttu jäävadki haudmehai­ gused esialgu märkamata ja toi­ mub legaalne haudmehaiguste levitamine. Pistelise kontrolliga on avastatud AHMi 31 mesilas.

Sellise olukorra tekkimist soodustab ka asjaolu, et mitte kõik mesilasepidajad ei ole saa­ nud erialast ettevalmistust. Toe­ tada tuleb kindlasti Eesti Mesi­ nike Liidu koolitusi ning mesi­ nike kutsealaste teadmiste ja­ gamist Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolis, samuti õppepäevi. Koolituste teoreeti­ line tase on täiesti rahuldav, ent praktiline osa vajab lähiaastatel kindlasti täiustamist.

Ka ei jõua teadmised kõi­ gi mesinikeni. Paljudel mesini­ kel on konsulentide ehk usal­ dusmesinike abi. Paraku ei pea VTA vajalikuks konsulentide või

Entusiastlikud mesinikud on toonud siia ka lõunapoolse pä­ ritoluga mesilasrassidesse kuu­ luvaid emasid, kes ei pruugi meie tingimustesse sobida. Lõu­ na poolt toodud, kontrollimatu päritoluga mesilasemad võivad anda järglasi, kes ei talu pikka talve või heitlikku suve.

Mõned lõuna poolt sisse too­ dud mesilaste liinidesse kuulu­ vad emad munevad hilissügisel ja ka talvel, mis loob suurepära­ sed võimalused varroalesta aas­ taringseks paljunemiseks. See­ ga peaks sissetoodavaid mesi­ lasemasid enne paljundamist ja levitamist põhjalikult hindama.

Mesilasperede suure välja­ langemise üks põhjus on ka ühe­ külgne mesilaste aretuskont­ septsioon, mis põhineb peami­ selt ristamisel. Väga vähe on rõhku pandud puhasaretuse­ le ehk liinaretusele, mis võimal­ daks meil kasutada ja paljunda­ da liine, millesse kuuluvad mesi­ lased on meil enam kohastunud, talvituvad hästi, on haigusekind­ lamad ja külastavad rahuldavalt kõiki meil kasvavaid korjetaimi.

ANTU ROHTLA

8 M A A M A J A N D U S l M E S I N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

Mis on mee sees?

Eesti mees leidub üha enam paju ja ristõieliste, näiteks rapsi õietolmu, vähem aga kanarbikku ja ristikut, näitab õietolmu analüüs, mis meetodina sai tänavu juba sada aastat vanaks.

K

olm teelusikatäit mett katab meie päevase magusavajaduse. Küll kahtleb maiustaja ise, kas need lusikatäied pärine­ vad ikka kodumaa aasadelt ja põldudelt.

Kolm teelusikatäit mett tähen­ dab, et koos paraja koguse suhk­ rutega sööme ära ka 150 000 õie­ tolmutera, mis pärinevad taime­ delt, mida mesilased nektari ko­ gumiseks on külastanud. Just neid analüüsides saamegi tea­ da, kas mesi on ikka omamaine ning millise sildi võiks tõe huvi­ des purgile kleepida.

Seda, mis mee sees tegelikult on, võiks eelkõige öelda mesinik.

Purk sildiga “Metsamesi” võiks sisaldada kanarbiku ja puude, aga ka vaarika ja põdrakanepi õietolmu, aasalillede mesi risti­ ku või võilille õietolmuteri. Ka ta­ hab tarbija uskuda, et mekkides magusat, mis kogutud Eestimaa puhastelt niitudelt, ei manusta ta päevalille- või akaatsiaõite mett.

Kui nn kodustatud ehk usal­ dusväärset mesinikku pole, jääb­ ki üle silti uskuda või siis asja lä­ hemalt uurida. Nii värvus, lõhn kui ka maitse võivad anda viiteid,

LIISA PUUSEPP Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur

aga pelgalt neid kasutades ei saa korjeala kirjeldada. Siin aitabki õietolmu analüüs.

Meetod on usaldusväärne, sest taimede õietolmuteri saab eristada kuju, suuruse, välispin­ na mustri, pooride, astelde ja va­ gude abil. Appi tuleb neljasaja­ kordse suurendusega mikros­ koop. Analüüsija võib üles luge­ da iga viimase kui taimeliigi. Just nii lahendati üheksakümnenda­ te lõpul kriminaalseks kiskunud lugu, mil odavat Ukraina mett müüdi Eesti mee sildi all.

Mesinik ise tunneb huvi Õietolmu analüüsimise kohus­ tust Eestis pole. Küll on tõsi see, et ikka ja jälle satub teadlas­

te lauale meeproove, mis oota­ vad vastust oma taimse päriolu kohta.

Enne kui teadlane saab anda vastuse mee õietolmu koostise kohta, tuleb proov laboris suhk­ rutest mitme protseduuriga pu­ hastada, et õietolmuterad jääk­ sid mikroskoobi all kenasti näh­ tavad.

Vaatamata suurepärastele määrajatele ning tolmuterade näidiskogudele, kerkib ikka esi­ le küsimusi, sest teatud nüansid võivad analüüsi tulemust haju­ tada. Näiteks toodab pärn pal­ ju nektarit, aga õietolmu pajuga võrreldes vähe. Lisaks mängivad rolli nii korjeaeg kui ka õie kuju ning võimalus, et mesilane ee­ listab ise toiduks kindla taimelii­ gi tolmuteri, mille tõttu võib tek­ kida olukord, et tegeliku nektari­ allika jälgi mee seest peaaegu ei leiagi.

Viimaste aastate uuringud kir­ jeldavad Eesti mett kui rikkalik­ ku taimebuketti, milles enam kui kuraditosin taimeliiki (roos- ja ristõielised, ristikud, tatar, paju jne). Kirjeldatud on ka puhtaid kanarbiku-, pärna-, tatra-, rapsi-, ristiku- jne meesorte, mis arves­ tades taimkatte mitmekesisust ei ole kuigi sage nähtus.

Viimase 15 aasta tulemused näitavad, et taimede osakaal mees on muutunud. Oluliselt on kasvanud paju ja ristõieliste, sealhulgas rapsi esinemissage­ dus, vähenenud kanarbiku ja ris­

SVEN ARBET

EESTI MESI

Nii roosi kui ka nõiahammast nnEesti mete seest on leitud üle 120 õietolmu­rühma. nnKeskmiselt leidub ühes meepurgis 13 õietolmurühma. nnPeaaegu igas eestimaises meepurgis on esindatud roos- ja ristõielised ning paju tolmuterad; tihti on meeproovides ka võilille tolmuterad ning mitme liblikõielise omad (ristik, mesikas, nõiahammas). nnRapsi ja paju leidumise tõenäosus on läbi aega­de tunduvalt suurenenud, viimase kümne aastaga lausa kaks korda. nnOn leitud ka eksootilisi tolmuteri, kuid enamasti on need piirdunud päevalillega. nnÜks teelusikatäis eestimaist mett sisaldab 50 000 tolmutera.

Allikas: u 500 meeproovi Eesti mees tohib olla ainult Eestis kasvavate taimede õietolmu.

tiku leidumine. Selles peegeldu­ vad ka aastate jooksul taimkattes toimunud muutused.

Analüüsi suur juubel Õietolmuanalüüsi kasutusele­ võtust möödub tänavu 100 aas­ tat. Nimelt esitas Rootsi teadla­ ne Lennart von Post aastal 1916 Skandinaavia loodusteadlaste koosolekul ettekande, mis käsit­

les puude õietolmuterade sisal­ dust turbas.

Eestis ollakse selle juubeli tä­ histamisel eriti uhked ning pidu­ likud, sest küllap on siin üles tä­ hendatud kõige rohkem õietol­ mudiagramme ühe elaniku koh­ ta. Meetodit asuti siinmail juuru­ tama juba 1922. aastal. Õietolmu analüüsides saab uurida kogu looduse ja inimasus­ tuse ajalugu. Suurepärase võima­

luse uuringuteks annavad roh­ ked õietolmu sisaldavad soo- ja järvesetted.

Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses rakendatakse õietol­ muanalüüsi ennekõike selleks, et rekonstrueerida mineviku taimkatte struktuuri, maakasu­ tuse muutusi ning maastiku ava­ tust. Lisaks neile uuringutele te­ hakse jätkuvalt ka mee õietolmu­ analüüsi.

Vitlick lammastele Lubatud kasutada mahepõllumajanduses

Proxima Power 100 G

koos esilaaduriga

Ainult lammastele

• kohandatud karjatamise ajaks • sisaldab kõiki olulisi vitamiine ja mineraale • sisaldab küüslauku • ei sisalda vaske • lubatud kasutada mahetootmises kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008.

Pakendi suurus 15 kg

ANTII AR

Vitlick Soft lammastele

Maitsev pehme tekstuuriga lakukivi Ainult lammastele

• kõrge melassisisaldus tagab head maitseomadused • kohandatud karjatamise ajaks • sisaldab kõiki olulisi vitamiine ja mineraale • sisaldab küüslauku • ei sisalda vaske Pakendi suurus 15 kg

Ainult lammastele

39 900 € SANDER KIKAS, tel 5668 4878 RAGNAR ROSENBERG, tel 510 2331 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

+ km

www.zetor.ee www.talutehnika.ee

Lubatud kasutada mahepõllumajanduses

VM lammastele

• granuleeritud mineraalne täiendsööt ilma vaseta • sisaldab vitamiine, makro- ja mikromineraale • sisaldab magneesiumi, mis ennetab karjamaa tetaaniat • lubatud kasutada mahetootmises kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 Pakendi suurus 25 kg

504 1278 pilttrading@pilttrading.ee www.pilttrading.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

l

M A A M A J A N D U S 9

Kas eelistada sabaga või sabata praadi?

ARNO MIKKOR

Kauplustes sealiha tükkidel sabasid enamasti küljes ei ole.

Ometi on sabaga sigade liha kvaliteetsem, kuigi hinnas see ei kajastu.

K

uigi sabasid peetakse väheväärtuslikeks, on need olulised kvalitee­ dinäitajad. Nimelt on heas elukeskkonnas kasvanud loomadel saba ja kõrvad terved ning alles, stressirohketes tingi­ mustes aga närivad loomad üks­ teisel need kehaosad ära.

Miks sead purevad liigikaaslasi?

Euroopa Liidus tehtud uuringu­ te põhjal võib sigade stressi põh­ justada väheväärtuslik toit, ruu­ mipuudus, pingelised suhted grupis, halb õhu kvaliteet, ter­ visehädad.

Sabade närimisena avalduv stressikäitumine on suurem vi­ gastatud või kehva tervisega loomade hulgas. Näiteks kui looma jalad on korrast ära, on tal suurem tõenäosus saada lii­ gikaaslaste poolt puretud.

On uuringuid, mis väidavad, et ohvriks langevad sagedamini väiksema kehakaaluga loomad, aga osa uuringute järgi puretak­ se sagedamini suuremaid ja aeg­ lasemaid sigu. Põhjus võib mõ­ lemal juhul olla sama: väiksem

ENELI NIINEPUU

Sellise käitumishälbe tõttu kannab loomapidaja majandus­ likku kahju, sest loomad, kelle sabad on näritud, ei kasva enam nii hästi, tekib ravikulu ning va­ jadus vigastatud loomi eraldi paigutada.

eneli.niinepuu@maakodu.ee

Saba äralõikamine suurendab stressi

loom jääb massi poolest alla, suurel ja aeglasel on raske end kaitsta.

Karjasisest puremist näikse suurendavat ka asjaolu, kui üks põssa on juba ohvriks langenud – see võib muuta kogu karja ag­ ressiivsemaks.

Närimise vähendamiseks kasu­ tatakse sabade äralõikamist, ka Eestis. Uuringute väitel vähen­ dab lõikamine aga vaid puremi­ se riski, ja sedagi vaid siis, kui ee­ maldatakse vähemalt pool sa­ bast. Samas, kui eemaldada pool saba või rohkem, kannatab loom tugeva valu käes kuus või enam tundi. Selline kogemus võib põh­ justada valu ülitundlikkuse teket.

Samuti mõjutab saba lõika­ mine looma hilisemat käitumist.

Sellised loomad on eriti tundli­ kud sellele, kui keegi läheneb neile tagantpoolt, loom on pide­ vas hirmus ja stress suureneb.

Sageli asendub sabade söömine kõrvade närimisega.

Soome, Rootsi ja Norra on ot­ sustanud sabade lõikamise kee­ lustada. Loobumist on põhjen­ datud sellega, et saba eemalda­ mine ei ole lihtne pehmete ku­ dede operatsioon, vaid tegu on amputatsiooniga.

Eesti seakasvatajad sabade närimises probleemi ei näe. Kui loomadega tegeleb talitaja, siis hoitakse neil silm peal, ja not­

L U B AT U D M E E T M E D

Mida võib sigade puhul rakendada nnKuni seitsme päeva vanuse põrsa silma­ hammaste lõikamine. nnKuldi kihvade lühendamine. nnSaba lõikamine. nnSea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist. nnVäliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet, sigade pidamise nõuded

K O M M E N TA A R

Suurfarmides lõigatakse sigadel saba ära

Rõngassaba on kvaliteedimärk.

sud, kes teisi näksima kipuvad, eraldatakse karjast. Väidetavalt aitab näksimist vähendada ka soola viskamine aedikusse, tuh­ nimist võimaldava allapanu ka­ sutamine ning mänguasjad.

Ehituslikud muudatused, millega loomade olukorda pa­ randada, on kallid ja võtavad palju aega. Nii liha kui eluspõr­ saste madal kokkuostuhind ei aita katta tehtud kulutusi.

Sabaga sead on odavamad Võiks ju arvata, et sabaga sigade kokkuostuhind on kõrgem, aga tegelikult on vastupidi. Soomes on kokkuostuhind 3–4 eurot ke­

siku kohta madalam, kui seal on ka saba.

Ka põrsaste Poolasse ekspor­ timisel eelistatakse sabatuid.

Kuna notsud müüakse edasi far­ midesse, tekitab hinnaerinevuse see, kelle kanda jääb saba lõika­ mise kulu.

Kindlasti parandaks olukorda, kui sabade lõikamine kõigis ELi riikides keelataks ja rõhutataks loomade heaolu parandamist.

Seni kuni sabade lõikamine on osas riikides lubatud, ei ole suur­ tootjatel huvi sellest loobuda ja lisakulutusi heaolule teha.

Tarbijatena saame mõjuta­ da protsessi nii, et turule min­ nes küsime müüja käest praetü­ ki kvaliteedimärgiks ka seasaba.

Probleem sabade närimisega on suurfarmides, kus sigade kontsentratsioon on suur ning pole võimalik kasutada allapanu, kuna see ummistaks sõnniku eemaldamise süsteemi.

Seadus ei luba põrsaste sabasid lõigata n-ö igaks juhuks, vaid ainult siis, kui see on loomaarsti otsuse kohaselt sigade tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Kahjuks on suurfarmide tootmisprotsess üles ehitatud nii, et loomadel on vähe võimalusi ennast rakendada ja enamikul sigadest sabad siiski kärbitakse.

Sügavallapanul peetavate sigade puhul ei ole sabade närimine probleemiks ning sabasid ei lõigata. Kasutusel on ka mitmed teised sigade tuhnimisvajadust rahuldavad abivahendid – rippuvad ketid, pallid, põhupakid, puu­pakud jms. Nende kasutamine on andnud rahuldavaid tulemusi.

Kutsume põllumajandustootjaid 9. veebruaril Eesti Maaülikoolis toimuvale infoseminarile

TARVO SERVA veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja

„TAGASI JUURTE JUURDE 2017” Üritusel kajastatavad teemad: • Väetiste ja biostimulaatorite kasutamise võimalused mahetootmises • Toiteelementide leostumise vältimine vahekultuuridega • Väetamine mahetootmises: võimalused, ohud ja riskitegurid • Kuidas analüüsida oma peamist tootmisressurssi, mulda?

• Katseandmete tulemuste tutvustused (Eesti Maaülikool, ETKI, Kuusiku katsekeskus)

TUTVU ÜRITUSE PROGRAMMIGA MEIE KODULEHEL WWW.AGRIPARTNER.EE Müük ja nõustamine: Aive Jänes • 507 7145 • aive@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ • Välja 3, Soinaste • 61709 Ülenurme vald • Tartumaa

www.agripartner.ee

10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

Riia loomaaia filiaalis paljundatakse Novembrikuine pilt Riia loomaaia Liepājas asuvast filiaalist. Isakaru Tomas teeb katusel ringe ning hoiab silma peal laisalt pikutavatel karutüdrukutel. Kuna karupojad pole mingi defitsiit, peavad nad lastesaamisega mõne aasta vahele jätma ning saavad rahulikult talveunne suikuda.

M

“

eie eesmärk on säilitada ja pal­ jundada neid haruldasi loo­ mi, kelle elutegevuseks on vaja rohkem ruumi kui vaid looma­ aiapuur,” ütleb Riia loomaaia Liepāja lähedal asuva filiaali Cīruļi juhataja Arnis Bergmanis.

Kaks vagunit Stalini loomadega Riia loomaaia filiaal Cīruļi tek­ kis tänu Stalini loomadele. Ni­ melt kinkis Berliini loomaaed Stalinile kaks vagunitäit harul­ dasi loomi, kes jagati laiali lii­ duvabariikide loomaaedadesse.

Teiste hulgas olid ka kulaanid.

Osa loomi adopteerus loomaae­ dades hästi, osa mitte.

Nii otsustas Riia loomaaed luua oma filiaali Kuramaale, kus loomadel oleks rohkem ruumi ja vähem stressi. Maareformi ajal osteti sealt 30 hektarit maad, kuhu loomade jaoks ehitati ta­ rad, hooned ja aiad. Sinna asus­

Loomaaias säilitatakse ka Läti haruldast sinist lehma.

Kuigi kaheksakuune raisa­ kotkatibu näeb välja samasugu­ ne nagu tema vanemad ja on ka sama suur, on tegu alles lapsega.

“Kui meil poeg suureks kasvata­ da õnnestub, on see hea tulemus.

Siis müüme ta ilmselt mõnda tei­ se loomaaeda,” räägib Bergmanis.

Samas kõrval elab aga ka he­ leda raisakotka pere. Kuigi emasja isaslind elavad koos juba mitu aastat, pole neilt saadud veel ühtki järglast. “Muna on alati olemas, aga poega sellest ei tule,” sõnab loomaaia juhataja.

Läti põlistõud ja ohustatud tõud

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

tati nii kulaanid, euroopa piiso­ nid, pruunkarud, hundid, ilve­ sed kui ka mitmed muud loo­ matõud, samuti linnud. Näiteks kotkad, kes vajavad normaal­ seks eluks ja paljunemiseks pii­ savalt suuri puure ja ruumi.

Bergmanis näitab uhkusega lindlat, kus aukohal ongi kullid ja kotkad. Kaljukotkad, merikotkad, suurimad ja võimsaimad aga rai­ sakotkad. Lindla pesamuna on mullu juunis koorunud musta raisakotka poeg, kes on juba sama suur kui tema vanemad. “Musta raisakotka pere annab igal aastal ühe poja, see on väga hea paar,” kiidab Bergmanis. “Vangistuses on see väga haruldane.”

Loomapargis elavad ka kõik Läti kohalikud põlistõud. Koduloo­ madest säilitatakse ja aretatak­ se eelkõige Läti sinist lehma.

“1998. aastal tuli meile esi­ mene sinine lehm Dille,” räägib Bergmanis. “Sellest ajast pea­ le on meil pidevalt kuus-seitse lüpsilehma ja sama palju mul­ likaid. Koguhulk on hetkel viis­ teist looma.”

Sinise lehma osas üritatakse teha puhasaretus ehk kasutada ka põlistõu pulle. Algus oli ras­ ke, sest see sattus just n-ö sega­ duste aega.

Bergmanise sõnul oli nõuko­ gude ajal spermavaru riiklikus seemendusjaamas olemas. Pä­ rast NLi lagunemist läksid see­ mendusjaamad erakätesse ja

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PT-310 rihthöövelpaksusmasin Hind:

1686 € (km 0%)

Kvaliteetne valatud töölaud. Vibratsioonivaba kasutus.

Lihtne ja kiire vahetus rihthööveldamisest paksushööveldamiseks. Rullik paksushöövelduslaual hõlbustab etteandmist. Võimalik lisada pika ava puurimiseks mõeldud lisamoodul (lisavarustus). Vastupidav korpus ja alus. Õige töökõrgus. Sobib koormavaks professionaalseks kasutuseks. Täpne reguleering seaderattaga paksushöövelduse ettenihkes. Eriti tugev konstruktsioon.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3800 W Mootor: 4800 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 300 / 310 mm Lõikepea läbimõõt: 70 mm Etteandekiirus: 6 m/min Kaal: 272 kg

NOVA MAG18

magnetiline laastukoguja 460 mm

NOVA BS-315 puidulintsaag Hind:

Hind:

552 €

2573 €

(km 0%)

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-400 ja BS-600. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

NOVA 280GV metallilintsaag

NOVA BS-600 puidulintsaag

Hind:

1847 €

(km 0%)

(km 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360 / 720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõike võimsus/sügavus: 300 mm Kaal: 78 kg

Sama usaldusväärne kvaliteet kui äärmiselt populaarsetel mudelitel Nova BS-315, BS-350 ja BS-400. Nova BS-600 on proffide eelistatud mudel. Mõeldud igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks puutööfirmades, tööstustes, kutsekoolides jne. Tipptäpsus ja -kvaliteet. Nova BS-600 on ideaalne llintsaepink, kui vajad palju võimsust ja usaldusväärsust. Täpne mõõteskaala laua servas.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 4000 W Mootor: 1450 p/min Tera kiirus: 1560 m/min Tera suurus: 4590 x 19–38 mm Max saagimisvõimsus: 430 mm Lõike võimsus/sügavus: 600 mm Kaal: 320 kg

NOVA TY5001 hüdrauliline press

NOVA 36B metallitreipink NOVA 290GV+ BF25 metallitreifreespink Hind:

Hind:

48 € (km 0%)

Magnetiline laastukoguja NOVA MAG 18 on 460 mm töölaiusega ning sobib kasutamiseks igas garaažis ja töökojas. Töövahend eraldab lihtsalt magnetilised metallid muust prahist.

Magnetiline laastukoguja korjab põrandalt üles laastud, poldid, mutrid. Käepidemest vabastad magneti näiteks jäätmete- või kogumisnõu peal ja kukutad kogutud materjali mugavalt õigesse kohta. Lihtne ja kiire kasutamine. Lihtne ja tugev disain.

Laius: 460 mm Kaal: 5 kg

Metallilintsaagide DeLuxe-mudel profile. Tugev malmist konstruktsioon. Pöörduv tera, tänu millele on nurkade saagimine lihtne. Suur saagimisvõimsus. Automaatne jahutus.

Hüdrauliline tera langetamine. Tera automaatne seiskamine.

Saetav detail tuleb alati samasse asendisse, nurgad valid saepead pöörates. Säästad ruumi ja võid paigaldada masina nii, et seda pole tarvis teisaldada või keerata.

Hind:

1040 € (km 0%)

Tippkvaliteediga press suurel koormusel kasutamiseks.

Pneumaatiline. Ühendad kompressori õhuvooliku ja pole vaja käsitsi pumbata. Käepärane kasutus. Eriti tugev ja vastupidav konstruktsioon. Suur ja selge manomeeter. Tänu pneumaatilisele kasutusele ideaalne press kõikvõimalikele töökodadele, õppeasutustele jt.

Surve: 50 t Käigu pikkus: 175 mm Töötlemise kõrgus/ ala: 0–890 mm Kaal: 243 kg

6040 € (km 0%)

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik.

Treipingi lisavarustuses on ka jalgpidur.

Loomulikult on kaasas halogeentöövalgustus ja jahutussüsteem. Treipingil on tippkvaliteediga, induktsioonkarastusega ja täpsustöödeldud siinid. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Töödeldava detaili max läbimõõt lünetita: 506 mm Spindli läbiviik: 51 mm Tagapuki tsentri koonus: MK4 / 42 mm Pikkus: 1800 mm. Laius: 750 mm Kõrgus: 1600 mm. Kaal: 650 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2450 x 27 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–30° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 250 x 155 mm, 45° / 160 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 220 mm, 45° / 160 mm Kaal: 259 kg

Hind:

3460 € (km 0%)

Nüüd saadaval ka kvaliteetne frees/puurpingi seadmega varustatult.

Kõrge kvaliteediga treipink on väga mitmekülgne universaalpink, millega treid, puurid, freesid ja ka lihvid. Ei võta palju ruumi, kuid saad tippklassi kuuluva pingi, mis sobib isegi garaaži. Kvaliteetse profitasemega universaalpink on seetõttu remonditöökodade ja tootmisettevõtete soositud tööloom juba aastaid. Freespingil nn tugev kalasabasoontega korpus, mis tagab freesi jäikuse ja suure täpsuse. Ülitäpne, 0,01 mm, võid valida millimeetri- või tolliskaala.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: treipink 1100 W / freespink 600 W Pöörlemiskiirus: treipink 50–850 / 100–1800 astmetu; freespink 50–2250 astmetu rpm Freesipea kalle: 90° Spindel: MK2 Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 290 mm Spindli läbiviik: 38 (MK5) mm Kaal: 210 kg

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

1363 € (km 0%)

Mõeldud nõudlikuks profikasutuseks. Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine.

Pöörduv tera. Saetav detail on alati ühes kohas. Aitab töökojas ruumi kokku hoida. Automaatne seiskamine. Alus hinna sees. Mugav ja praktiline juhtpaneel. Tera pingsuse indikaator.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 W (kahekiiruseline mootor) Tera kiirus: 40 / 80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45 ° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA X-45 freespink Hind:

2169 €

NOVA 710 Inglise ratas

Hind:

480 € (km 0%)

Nüüd müügil ka asjaarmastajaile sobiv, eriti soodsa hinnaga, kuid kvaliteetne ja töökindel mudel. Kaasas joonisel näidatud 5 rulli + 1, mis on seadmes juba olemas. Metallitööliste, autoremontijate jpt unelmate tööriist. Tugev korpus, mis ei paindu ega anna järele ka intensiivsel kasutamisel. Ülemine ratas: 200 x 50 mm Alumine ratas: 75 x 50 mm Töötlemissügavus: 700 mm Pikkus: 870 mm Laius: 920 mm Kõrgus: 1500 mm Kaal: 76 mm

NOVA RM12 sikemasin

Hind:

569 € (km 0%)

(km 0%)

Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks. Hammasratasülekanne.

Mikroettenihe. Vaikne hääl. Kaasas on puurimispadrun, otsafreesikinnitus MK4, sobituskoonused MK4->MK3 ja MK3->MK2, T-soone kinnituskruvid, kiilvõti, õlikann, võtmed. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi.

Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 2400 p/min Pöörlemiskiirus: 75–3200 rpm (12 kiirust) Puurimisvõimsus: 45/32 mm Freesimisvõimsus: 80/32 mm Freesipea kalle: 90° Spindel: MK4. Kaal: 300 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Manuaalne sikemasin, millele vastav elektriline versioon on TB-12. See masin on varustatud nelja paari rullidega (tavaliselt üks komplekt), mis võimaldab väga mitmekülgset kasutamist. Töötlemissügavus on 200 mm.

Selle masinaga on materjali maksimaalne paksus 1,2 mm. Lisarullid E1-E8 maksavad 65 € paar.

Töötlemissügavus: 200 mm Max paksus: 1,2 mm Kaal: 48 kg

KÜLASKÄIK

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017

haruldusi spermavaru kadus. Kui 2000. aasta paiku hakati riiklikult toe­ tama põlistõu pidamist, maksti toetust n-ö värvi järgi ja seetõt­ tu said toetust ka ristandid, näi­ teks holsteini omad.

Puhasaretuse tegemine muu­ tus seega keeruliseks. Nii otsiti halle põlistõu lehmi Euroopast ja ka Läti seest – mingi populat­ sioon oli Kuramaal veel säilinud.

Koostati seemendusplaanid, et liinid puhtaks saaksid ning su­ gulust ei tekiks.

Praeguseks ongi jõutud sin­ na, kuhu sooviti: liinid on ena­ masti puhtad ning igal aastal lä­ hevad mõned Cīruļi pullvasikad ka seemendusjaama spermat tootma. Lehmad käivad lüpsil, nende piimaga toidetakse nii nende oma vasikaid kui ka tei­ si loomalapsi.

“Läti põlistõul on hea tervis ja söödaväärindus,” kiidab Berg­ manis. “Nad on karmivõitu klii­

Meie eesmärk on säilitada ja paljundada neid haruldasi loomi, kelle elutegevuseks on vaja rohkem ruumi kui vaid loomaaiapuur.

Arnis Bergmanis

l

M A A M A J A N D U S 11

LII SAMMLER

K ALENDER

Maaelumessid veebruaris 2017 nn ZOOTECHNIA: rahvusvaheline looma- ja linnukasvatusmess 2.–5. veebruarini. Thessaloniki, Kreeka.

maga hästi kohanenud. Aga kar­ ja hierarhia on neil väga karm.”

Lisaks sinistele lehmadele säi­ litatakse Cīruļis ka läti mustapea­ list (Romanovi) hobust. Hobuse osas on seal samuti säilinud pu­ has geneetika. Muu hulgas pee­ takse loomapargis teisigi Läti aja­ loolisi koduloomi ja -linde.

nn AGROFARM: rahvusvaheline tõuaretusnäitus 7.–9. veebruarini.

Moskva, Venemaa.

Tore sihtkoht suvereisiks

nn FRUIT. VEGETABLES. LOGISTICS: rahvusvaheline aiandusja kartulikasvatustehnoloogia näitus 15.–17. veebruarini.

Kiiev, Ukraina.

Lisaks huvitavale loomapargi­ le ja teadustegevusele on mõel­ dud ka sellele, kuidas köita kü­ lastajate tähelepanu ning loo­ maaeda müüa. Selleks on ehita­ tud korralik parkla ja loomade aedade vahelised teed, rajatud lillepeenrad, istutatud värvilis­ te õite-lehtedega põõsaid. Kõik teed ja alad on heakorrastatud ning haljastatud.

Kevaditi korraldatakse linnu­ päevi, kus õpetatakse lindudele pesakaste valmistama ja tehakse neid ka talgukorras. Suvel töö­ tavad kohvik, näitusesaal, laste mänguväljak jms.

Sügiseti on tava korraldada loomapäevi ja nimepäevi. Eri­ lise au sees on siis inimesed, kellel on sama nimi mis pan­ dud mõnele loomaaia loomale.

Need saavad sel päeval looma­ aeda tasuta. Parimatel aastatel on Cīruļi külastajate hulk Berg­ manise sõnul küündinud 35 000 inimeseni.

nn FRUIT LOGISTICA: rahvusvaheline puu- ja köögiviljakasvatuse müügimess 8.–10. veebruarini. Berliin, Saksamaa. nn AGROCOMPLEX: Volga regiooni põllumajandusnäitus 15.–17. veebruarini. Kaasan, Venemaa. nn GRAIN TECH EXPO: rahvusvaheline teravilja töötlemis­ tehnoloogia ja teraviljakaubanduse mess 15.–17. veebruarini.

Kiiev, Ukraina.

nn AGRO ANIMAL SHOW: rahvusvaheline efektiivse tõuaretuse näitus 15.–17. veebruarini. Kiiev, Ukraina. nn BIOFACH + VIVANESS: maailma juhtiv mahetoodete mess 15.–18. veebruarini. Nürnberg, Saksamaa.

Tähelepanelikult jälgib külastajaid ilves oma puurist.

nn MILA: põllumajandusmasinate näitus 16.–18. veebruarini.

Malmö, Rootsi. nn FERMA: rahvusvaheline loomakasvatusmess 17.–19. veebruarini. Łódź, Poola. nn INTERNATIONAL GREENHOUSE INDUSTRY FAIR: rahvusvaheline katmikaianduse mess 21.–23. veebruarini. Kiiev, Ukraina. nn SALON DU VEGETAL: taimekasvatusnäitus 21.–23. veebruarini.

Angers, Prantsusmaa. nn MERSIN AGRODAYS: rahvusvaheline põllumajandusja aiandusmess 22.–25. veebruarini. Mersin, Türgi. nn AGRA: rahvusvaheline põllumajandusnäitus 22.–26. veebruarini. Plovdiv, Bulgaaria. nn TIER & TECHNIK: rahvusvaheline põllumajandustootmise ja -tehnika mess 23.–26. veebruarini. St. Gallen, Šveits. nn SIA: rahvusvaheline põllumajanduse näitus-demonstratsioon, 25. veebruarist 5. märtsini. Pariis, Prantsusmaa. nn SIMA: rahvusvaheline põllumajanduse müügimess 26. veebruarist 3. märtsini. Pariis, Prantsusmaa.

Emakaru Berta tundub kurb, kuna poegi temalt praegu ei taheta.

WERNECO

Võtame vastu

eelkobestite

Teraviljakäitlusseadmed

ja nende

tööorganite Projekteerimine Projektijuhtimine

tellimusi.

Hakkeahjud

Aasta ringi võtame vastu Konteinerkatlamajad

põllumajandus-

Murutraktorid

haagiste tellimusi.

Kalorifeerid

5801 3334

Kuivatid

Priit Värnomasing priit@werneco.ee werneco.ee

Ferrel AS | Põllu 3a, Sõmeru, 44201 Lääne-Virumaa tel 513 2419 | kaupo@ferrel.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Renault soovitab

Nr 1 (53) 19. jaanuar 2017