KASED RAAGUS: tänavu on kaasikutes kohati ulatuslikult külmavaksiku kahjustust Lk 4 28. juuni 2012 Nr 6 (149) Suvila Margo
www.saaremaasaunad.ee tel 510 7095
MAALEHE LISA
Uus tava – metsalillede päev RMK looduskeskustes tähistati tänavu jälle metsalillede päeva, mis Põhjamaades on juba väga populaarne suve alguse tava.
Esimest korda tähistati metsalillede päeva RMKs mullu. “Taimeretkedel osalenud inimestele see meeldis. Ka tänavu avaldati soovi, et me seda kindlasti järgmiselgi aastal korraldaks,” ütles RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. Metsalillede päeval pakutakse kõikidele huvilistele tasuta võimalust koos asjatundjatega metsa minna, et seal metsa- ja niidutaimi tundma õppida, neid pildistada ja imetleda. Päeva korraldamine kinnitas kanda Põhja-Eestis, ent Tiina Neljandiku sõnul on seda tehtud näiteks ka Lääne-Eestis ja mujal. “Oleme looduskeskustes oma tegevust korraldades üsna autonoomsed,” nentis Neljandik, viidates, et kus huvi on, seal taimeretki ka tehakse.
Tava algas Taanis Metsalillede ehk metsikute (või looduslike) lillede päev jõudis Oandu kanti tänu tihedale koostööle Soome metsavalitsuse inimestega. Peetakse seda kas viimasel või eelviimasel nädalavahetusel enne jaanipäeva. Alguse sai komme 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Põhjamaades käib sel päeval taimeretkedel tuhandeid inimesi. Peale selle, et taimi tundma õpitakse, räägitakse sel päeval ka
VIIO AITSAM
kooslustest, taimede kasvukohtadest ja vajadustest. Tiina Neljandik rõhutas, et tähelepanu keskmes pole haruldused, vaid n-ö tavalised taimed. “Selleks et olla ilus, ei pea taim olema haruldane,” märkis Neljandik. Põhjamaade metsalillede päevaks valitakse igal aastal tunnustaim. Tänavu oli selleks soo-lõosilm ehk meelespea.
Tasub tunda Praegu on metsalillede päeva tähistamine arenemas just RMKs. Tiina Neljandiku sõnul võiks ka erametsaomanikud oma metsa taimedele rohkem tähelepanu pöörata. “Tihti on kardetud, et kui on leitud haruldus, ei tohi inimene seal enam midagi teha. Taimede puhul on põhiline probleem siiski hoopis selles, et nende kasvukohad kaovad, kuna mets kasvab peale,” rääkis Neljandik. “Kui puisniidu või heinamaaserva asemele kasvab kuusik, tekivad seal hoopis uued taimekooslused.” Kui oma metsa taimi tunda, saab paremini säilitada kasvukohti. Tiina Neljandik tõi näiteks, et kui pead valima kahe puu lõikamise vahel ja sealsamas on metsalillede kasvukoht, tasub raiuda puu, mis taimede eest valgust varjama hakkaks. “Ma olen märganud, et isegi teeäärte niitjad on siin ja seal lilli kasvama jätnud. Kaitsealused käpalised on ilusad, aga ilus ja silmarõõmu pakkuv võib olla ka tavaline härjasilm.” Just praegu on metsas õiterikkaim aeg, mil tasub oma metsa taimi uurida.
VIIO AITSAM
ME T S A K A JA n 28.–29. juulil toimuvad Järvamaal Tagametsas (Türi vald, Rassi küla) Eesti esimesed metsaühistute suvepäevad, mis on pühendatud loodusele, inimesele ja metsanduslikule järjepidevusele. Peakorraldajad Eesti Metsaühistu ja Kesk-Eesti Metsaomanikud kutsuvad suvepäevadele kõiki metsaomanikke koos peredega. Suvepäevad pakuvad nii teadmisi kui tegutsemislusti. Näiteks kohtutakse endiste keskkonnaministrite Vootele Hanseni ja Andres Tarandiga. Metsadest, puudest ja loodusest räägivad Eesti tunnustatud asjatundjad ning mõtisklejad. Tutvuda saab seente, ravimtaimede, ööliblikatega, kõige sellega, mis jääb klassikalisest metsa majandamisest väljapoole. Toimuvad kanuu- ja loodusmatkad, sportmängud, orienteerumine, saab tutvuda Kurgjaga jne. Palju tegevust on ka lastele, keda juhendavad gaidid ja skaudid. Osalemiseks registreerida kas veebis www.kemo.ee või e-postiga info@kemo.ee. Osalemistasu kohta vt www. kemo.ee. Metsaomanikud, kes ei kuulu metsaühistutesse, saavad registreeruda mõne ühistu kaudu. Ööbimine telkides, erandkorras hoones. Ajakava ja selle täpsustused www.kemo.ee. Lisainfo tel 512 1947 (Margit Kannel). Allikas: Eesti Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud
Ümaralehine uibuleht – metsade, põõsastike ja niiduservade tavaline taim.
– PUULÕHKUJAD – PALGIHAARATSID – PUUHAARATSID – TÕSTEKAHVLID – RATTAKETID – HOOLDUSNIIDUKID jne MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD • Harjumaa, Saue, Tule 20 • tel 670 9040, müügijuht 528 2732
www.sami.ee
2 P Ä E V A K A J A
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012
Soome jahindus lähtub maaomandist Kui maa on kellelegi jahipidamiseks renditud, reguleerib suhteid leping. Eesti metsaomanikud, metsaühistute juhid ja tugiisikud külastasid Erametsakeskuse korraldusel hiljuti Soomet, muu hulgas tutvusime põgusalt ka jahindusega. Soomes on üle 300 000 jahimehe ja see arv on riigi elanike arvuga võrreldes protsentuaalselt üks Euroopa suurimaid. Jahindus on populaarne ka naiste hulgas – naisjahimehi on rohkem kui Eestis jahimehi kokku. Noortele korraldatakse jahinduse tutvustamiseks laagreid ja koolitusi.
Maaomaniku nõusolekul Jahimeheks olemise eeldus on Soomes jahiloa olemasolu, selle saamiseks tuleb teha eksameid. Jahti saab pidada vaid maaomaniku nõusolekul. Jahimehed on koondunud jahimeeste seltsi, mis on asutatud 1921. Selts esindab neid Soome põllumajanduse, metsanduse ja jahinduse keskorganisatsioonis. Ühe territoriaalse üksuse (küla, vald) piires moodustavad maaomanikud jahipiirkonna (jahiseltsi). Seltsile rendivad jahipidamiseks maa eramaaomanikud. Jahimaad võib rentida ka riik või teised maaomanikud (ülikoolid, ühistud vms).
VIIO AITSAM
Kõigil seltsi liikmetel tekib õigus jahti pidada kogu seltsi alal. Kui keegi selle piirkonna maaomanikest pole jahimees või ei soovi jahti pidada, võib ta oma maa anda rendile näiteks sellelesamale seltsile. Jahiseltsil on õigus rentida jahiõigust edasi maata jahimeestele. Maaomanikul on õigus korraldada jahti omal maal.
Kadri-Aija Viik
Linnu- ja jänesejaht Kõige populaarsemad on linnuja jänesejaht. Jahitakse nii veelinde kui ka metsist ja tetre. Jänese- ja linnujahil jahiala suuruse piirangut pole. Lähtutakse mõistlikust suurusest, umbes 10–20 ha. Lõuna-Soomes kasvatatakse näiteks faasaneid, keda jahitakse pärast metsa laskmist. Selleks piisab 10ha jahialast. Põdralube antakse Soomes aastas välja 60 000–80 000. Ka põdrajahil ei ole jahiala suurus piiratud, kuid mõistlikuks loetakse 1000 ha. Põdralubade arvu otsustab ja neid jaotab riiklik ulukihooldepiirkond. Jahimehed teevad ka loomade lisasöötmist, rajavad söödakohti ja koguvad andmeid teaduslikeks uuringuteks. Tänapäeval loetakse jahipidamist harrastuseks ja jahti peetakse valdavalt oma maal. Eriline uluk Soomes on põhjapõder, kelle kasvatuspiirkond on Põhja-Soome, kus ühtse karjakasvatusega tegelevad põtra-
Jahiseltsil on õigus rentida jahiõigust ka edasi maata jahimeestele.
Eriline uluk Põhja-Soomes on põhjapõder, pildistatud autoaknast sügisesel ajal.
de omanikud. Kuna põhjapõdrad ei ole kariloomad, ei tähistata neid kollase kõrvamärgistusega. Omanikel on oma märkide kombinatsioon, mis lõigatakse põdra kõrva. Kaks korda aastas aetakse karjad aedikusse, kus tähistatakse sündinud vasikad ja loetakse kari üle.
Probleem on, et põhjapõdrad söövad ära kõik rohelise, sealhulgas sambliku, mis taastub väga aeglaselt. Seepärast veetakse neile teistest Soome piirkondadest heina ja tehakse lisasöötmist. Põdrakarjade apluse pärast on olnud probleeme maaomanikega. Seetõttu on nüüd kar-
jaomanikel kohustus tarastada teiste maaomanike maad ja põllud kaitseks põtrade eest.
Kahjustused korvab riik Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb Soomes riik. Kahjustusi kompenseeritakse vastavalt ulukikahjustu-
se seadusele. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (põder, valgesaba hirv, kabehirv, metskits jt) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt) tekitatud kahjustuste korral. Kahju saajal on kohustus püüda kahju tekkimist ennetada või piirata. Kompensatsiooni makstakse kahjustatud vara õiglases väärtuses. Metsakahjustustest peab maaomanik teavitama vastutavat ametkonda. Pärast kahjustuse suuruse hindamist on võimalik esitada hüvitamistaotlus. Kompensatsiooniraha tuleb riiklikest vahenditest, peamiselt jahilubade müügist. Suuremad probleemid on liikluskahjudega (auto ja looma kokkupõrked). Need kahjud korvatakse samuti riiklikest vahenditest ja kindlustustega. Soome jahindus põhineb pikkadel traditsioonidel, ja need asjad, mille üle Eestis endiselt vaieldakse, on seal ammu paigas: maaomanikul on õigus valida, kes tema maal jahti peab. Tavaliselt teeb ta seda ise või on see reguleeritud lepingutega.
KADRI-AIJA VIIK Pärnumaa erametsanduse tugiisik, metsakonsulent
Jahipidamise keelualad on kaardilt näha Kuigi paljudes piirkondades on jahimeeste ja maaomanike suhted korras, vajab jahiseadus põhimõttelist muutmist. Jahipidamise keelamise aktsiooniga on liitunud juba ligi 140 000 hektari suuruse maaala omanikud üle Eesti. Ülevaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil www.jahiseadus.ee/home/ liitunud.
Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta. “Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamist normaalselt korraldada,” sõnas erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine.
“Meedia vahendusel on praeguse seaduse pooldajad jaganud avalikkusele ka väärinfot,” märkis erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Näiteks on selgelt eksitav väide, nagu võimaldaks seadus maaomanikul põllusaaduste hävimisel ulukikahjude kompenseerimist. Tegelikult ei saa ta sõraliste kahjustuste eest üldse kompensatsiooni. Samuti ei võimalda seadus maaomanikul kaasa rääkida ei küttimislimiitide kehtestamisel ega jahirentniku vali-
misel, rääkimata jahiala piiride muutmisest.” Taavi Ehrpaisi sõnul vastab tõele, et väga paljudes piirkondades on maaomanike ja jahimeeste suhted korras. Nii näiteks ka tema kodukandis Raplamaal, kus on sõlmitud palju lepinguid. “Rapla maakondlik jahindusspetsialist sai juba aastaid tagasi aru, et riigikord on muutunud, ja hakkas jahimeestelt maaomanikega sõlmitud lepinguid nõudma.” Pikka aega püsinud vastasseisude lahendamiseks mitmel
pool Eestis oleks Ehrpaisi sõnul vaja, et lepingu sõlmimise nõue tuleneks jahiseadusest. Erametsaliidu esimees loodab, et uue jahiseadusega tulevad maakondadesse jahin-
dusnõukogud, kuhu kuuluvad ka maaomanike esindajad. Nii saaks maaomanikud ja jahimehed võrdväärsena laua taga istudes koos otsustada, kuidas jahindust paremini korraldada. Jahipidamise keelamise otsustas erametsaliit taasalgatada oma 19. aprillil toimunud üldkoosolekul. Aktsiooniga liitumine on iga omaniku enda valik. Jahikeeld kestab kuni uue, maaomanike huve arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni Riigikogus.
EESTI ERAMETSALIIT
P Ä E V A K A J A 3
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 VIIO AITSAM
>> Metsakinnistute ja raide ost >> Metsaraietööd >> Metsamaterjali transport >> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane on ametis olnud kümme aastat.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas on lõpetamas viiendat ametiaastat.
Sügisel vahetub mitu metsandusjuhti Erametsaliit otsib uut tegevjuhti ja RMK on välja kuulutanud juhatuse esimehe ametikoha konkursi. Eesti Metsaselts andis teada, et alates 1. septembrist hakkab seltsi tegevjuhina tööle senine Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. Praegune tegevjuhi kohusetäitja Mart Kelk jätkab Eesti Metsaseltsis tööd projektijuhina. Erametsaliidu uue tegevjuhi leidmise viisi otsustab liidu juhatus oma tänasel koosolekul. “Tõenäoliselt tuleb selleks avalik konkurss,” märkis liidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais.
Pärast kümmet aastat “Mulle tundub, et nüüd peaks oma võimaluse saama noorem põlvkond – vanemate olijate kogemust, mis on ka väga vajalik, kannab juhatuse esimees,” ütles 2002. aastast erametsaliidus tegutsenud Ants Varblane.
Oma kandideerimist Eesti Metsaseltsi tegevjuhi konkursil põhjendas Ants Varblane sooviga luua uut kvaliteeti. “Erametsaliidu tööd olen enda meelest hästi teinud, aga tundsin, et enam paremini ei oska – oli aeg uueks väljakutseks.” Ta lisas, et senisest ametist lahkudes tunneb rõõmu päris paljudest asjadest, mida era metsaliit on kümne aastaga saavutanud. “Aga eks äpardumisi ole ka olnud,” nentis Varblane. “Näiteks pole me veel suutnud keskühistut Eramets muuta tõeliselt üleriigiliseks organisatsiooniks ja ega jahiseaduse eelnõu pikaleveninud arutelu ole ju ka asi, mille üle väga rõõmustada.” Eesti Erametsaliit on era metsaomanikke ühendav ja neid riigi tasemel esindav organisatsioon, Eesti Metsaselts ühendab aga ühiste aadetega metsandusorganisatsioone. Konkursiessee järgi peab Ants Varblane selle seltsi tegevjuhina muu hulgas oma sihiks mõ-
Viidatud on ka sellele, et kui metsaühistud tasapisi oma liikmete arvu suurendavad, jõuab kord paratamatult kätte aeg, kus organisatsiooni administreerimiskulud on nii suured, et ainult vabatahtlikust panusest ühistu juhtimisel jääb väheks. Viidatud on ka tegevuse sarnastele joontele ja sellele, et riigi ühistutoetus on seatud sõltuvusse liikmete arvust. Kikepera Metsaühistu juhatuse liige Kadri-Aija Viik ütles
OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid
ML
eelmisel kolmapäeval, et Vändra Metsaühing on andnud märku oma soovist veel mitte ühinemisläbirääkimisi pidada. Teiste ühistute reaktsiooni alles oodati. “Samas on ka laiemaid arenguid,” märkis Kadri-Aija Viik – ühinemishuvi on üles näidanud kaks metsaomanike organisatsiooni väljastpoolt Pärnu maakonda.
TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee
www.lemeks.ee Lemeks on Eesti ettevõte. Kodumaine kapital ja sellest tulenev paindlikkus võimaldab meil otsuseid langetada kiirelt ja kohalikke olusid arvestades. Majandame metsa säästlikult ja loodushoidlikult, teeme www.lemeks.ee istutustöid, nõustame kliente raiete, turu ja metsauuendustööde küsimustes. www.lemeks.ee www.lemeks.ee www.lemeks.ee www.lemeks.ee www.lemeks.ee
Töötleme puitu ettevõttesiseselt, suurendame selle väärtust ja tagame firma jätkusuutlikkuse tulevikus. Nii kindlustame meiewww.lemeks.ee töötajate, partnerite ja klientide rahulolu.
Korraline konkurss Uut tegevjuhti, juhatuse esimeest otsib ka riigimetsa majandaja RMK, kuna senise juhatuse esimehe Aigar Kallase viieaastane ametiaeg lõpeb. Konkurss sellele ametikohale on välja kuulutatud ja avaldusi oodatakse kandideerijatelt 10. augustini. Konkursitingimused on ära toodud RMK kodulehel. Juhatuse esimehe valijaks on RMK nõukogu. Teised juhatuse liikmed, kelleks praegu on Tiit Timberg ja Tavo Uuetalu, valib nõukogu uue esimehe esitatud kandidaatide seast.
AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil
tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsagroup.com Metsäliitto Eesti AS on nüüd Metsä Forest Eesti AS.
jutada metsandusorganisatsioonide ja eri põlvkondade metsandusinimeste koostöös Eesti avalikku arvamust. “Metsandussektor tervikuna peab ühiskonna silmis omandama sellise tähenduse, mis tal tegelikult on,” seisab essees.
Pärnumaa metsaühistu kutsub ühinema Pärnumaal tegutsev Kikepera Metsaühistu saatis kuuele oma maakonna metsaühistule ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Kikepera Metsaühistu on hetkel liikmete arvu poolest oma maakonna suurim. Ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanek tehti ühistutele, kus liikmeid 7–115. “Koos oleme tugevamad ja mõjusamad, suudame oma huvisid paremini kaitsta,” on märgitud ettepanekus.
Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu
Hea metsaomanik!
® ®
®
®
®
®
®
®
japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust,
halumasinad,
lihtsamat tööprotsessi
puulõhkujad
juhtimist, kergust
ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks
ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.
ML
Metsaseaduse eelnõu e-õiguses Keskkonnaministeerium pani 5. juunil metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga üles e-õigusesse. Ministeeriumide kooskõlastuste menetluse tähtajaks oli 26. juuni. Eelmiseks reedeks oli eelnõu kooskõlastanud vaid siseministeerium, kes lisas ka mõned märkused. Peamiselt selgitati, et kohalike omavalitsuste
õigus keelata tuleohtlikul ajal metsades liikumist peaks metsaseadusesse alles jääma. Praeguse eelnõu järgi on see säte tuleohutusseadusele viidates välja jäetud. Siseministeerium märgib, et säte peaks säilima, kuna tuleohutusseadus omavalitsuste kaupa piiranguid kehtestada ei võimalda. Peale selle, et metsaseadust tahetakse muuta väikemetsa-
omanikele lihtsamaks (nt kuni 5ha metsa puhul võib kaduda inventeerimisandmete esitamise kohustus) ja raie tegijatele loogilisemaks, on keskkonnaministeerium nüüdse eelnõuga mõneti asunud korrastama ka metsanduslikke mõisteid. Näiteks “raiejäätmete” asemele on tulemas ka ametlikult mõiste “raidmed”.
ML
tel 504 4950; www.metsaomanik.ee
4 M E T S A K A I T S E
n Metsa- ja puidutööstuse liidu 500eurose preemia metsatööstuseteemalise lõputöö eest pälvis tänavu Eesti Maaülikooli lõpetaja Lauri Sutt oma magistritööga “OÜ Reta Puit saeveski rekonstrueerimine”. Sama suure preemia parima puidutehnoloogiateemalise lõputöö eest sai Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja Kärt Kängsepp, kelle magistritööks “Puidu omaduste mõju puidukaitsevahendite väljapestavusele”. Mõlema töö puhul hinnati kõrgelt nende rakenduslikkust. n RMK tänavuse magistritöö preemia (700 €) sai maaülikooli magistrant Kaupo Valb, kelle töö “Kütteks kasutatavate hakkpuiduproovide segamisel ja jaotamisel saadud tulemuste analüüs” käsitleb hakkpuidu kütteväärtuse näitajaid ja proovide võtmise metoodikat. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul arendab see magistritöö oluliselt edasi arusaama kvaliteedinäitajatest ja mõõtmismetoodikast, mille alusel hakkpuiduäri toimub. n Luua Metsanduskooli õppeaasta parim õpilane on Helvis Koort forvarderioperaatorite kursuselt, aiandusvaldkonna parimaks tunnistati maastikuehituse eriala teist kursust lõpetav Kalmer Holm. Helvis Koort lõpetas möödunud aastal samas koolis metsamajanduse eriala, kuid otsustas sügisel taas koolipinki tulla. n Metsa- ja puidutööstuse liidu seminaril “Quo vadis, puiduturud?” räägiti muu hulgas Eesti raievõimsuste arengust. Intrac ASi müügijuht Tauri Kakko tegi kokkuvõtte metsa ülestöötamisega tegelevate firmade küsitlusest. Aktiivse masinapargi moodustab meil 225–250 harvesteri ja 300–350 forvarderit. Umbes 60% raietest teevad keskmise suurusega ettevõtted, kel 2–4 harvesteri. Probleemiks on masinate kasutamise tõhusus – metsatraktoritel pole ühtset ühtlast koormust, kuna tellimuste mahud kõiguvad, langid on väikesed ja palju on vaja masinaid transportida ühest kohast teise. n 30. juunil on tänavuses metsapealinnas Rakveres Eesti raiemeistrivõistlused. Selgitatakse välja Eesti raiemeister ja ka koondis, kes esindab Eestit augusti lõpus Valgevenes toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Osalevad Eesti raievõistlejad, aga ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene saemeeste paremik. Allikas: Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit, RMK, Vooremaa, Eesti Metsaselts
ERAKOGU
Vaksik tahab kaske Tänavu on kaskedel rohkelt näha külma vaksiku kahjustust. “Üraskite arengu kohta on praegu veel vähe teavet, kuna ilmad on olnud suhteliselt jahedad,” ütles Keskkonnateabe Keskuse metsakaitse osakonna juhataja Heino Õunap. “Küll aga on tänavu palju märgata külmavaksiku kahjustust kaskedel.” Külmavaksik on liblikas, kelle valmikud tegutsevad sügiseti, pärast esimesi öökülmasid – seega sõltub nende arvukus eelmise aasta soodsatest või ebasoodsatest ilmaoludest. Isasliblikad, kellel helehallid tiivad pruunikashallide sakiliste vöötidega, lendavad ringi, lennuvõimetud emased ronivad lehtpuude tüvedel, kus toimub paaritumine. Munad munetakse võrasse, enamasti pungade lähedale. Kevadel arenevad munadest röövikud, kes toituvad pungadest ja noortest lehtedest ning võivad puu lausa raagu süüa. Külmavaksiku röövik on roheline. Iseloomulikuks tunnuseks on piki keha külgi kulgevad valkjad triibud. Vaksikutele tunnuslikult on röövikul kolm paari rindmikujalgu ja vaid kaks paari tagakehajalgu. Vastsed peidavad end võrgendiniitide abil kokku mässitud lehtede vahel.
Praegu on käes aeg, mil röövikud on kas juba läinud pinnasesse nukkuma või sinna minemas. Külmavaksiku ühekordne kahjustus Heino Õunapi järgi kaskedele suurt kahju teha ei suuda. Ka paljaks söödud puud ajavad veel samal suvel uued lehed. Kui kahjustust on mitu aastat järjest, nõrgendab see puid sedavõrd, et nad hakkavad ladvast kuivama ja kuivanud okstest puusse tunginud mädanik võib kiiresti mööda tüve allapoole levida. Üksikpuude kaitseks on soovitatud panna septembri lõpus tüvedele liimivööd, mis ei lase lennuvõimetutel emasputukatel ronida võrasse munema. Terve kaasiku kaitseks aga tõhusaid vahendeid pole. Kui kahjustus kordub ka järgmisel aastal või hakkavad kaskede ladvad kahjustuse tõttu kuivama, soovitab Heino Õunap sellest metsateatisega teavitada keskkonnaametit. “Spetsialist oskab paremini hinnata kahjustuse ulatust ja ohtlikkust ning anda tegutsemiseks soovitusi,” ütles Õunap. “Sageli on kõige otstarbekam kahjustatud puud raiuda. Nii saab omanik enne mädaniku ulatuslikumat levikut veel puitu kasutada.”
ML
VIIO AITSAM
Metsa-külmavaksiku röövik kaselehel toitumas. Teine kasesööja, keda tänavu palju nähtud, on harilik külmavaksik, kelle pea ja rindmikujalad pole tumedad, vaid on keha värvi rohekad.
tAb:
AS DAmmix oS
id - metsakinnistu - raieõigust info: tel 5629 4011 kalle@dammix.ee
AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas
Üraskite kahjustatud kuusik. Tiia Tulp oma pere metsa üles seatud püünisega, mis meelitab üraskeid feromooni lõhnaga.
Kooreüraskitõrje sõltub ka naabrist Kui naabermetsa omanik oma metsas üraskitel silma peal ei hoia, ei pruugi üraskipüünisest kasu olla.
Kuuse-kooreüraski püünise paigaldamise aeg on ammu möödas. Need soovitatakse üles panna juba aprillis. Teiseks abinõuks, püünispuude langetamiseks, on parim aeg märtsis-aprillis. Raplamaa metsaomanik Rain Tulp saatis kuu alguses toimetusse fotod oma metsa üles pandud püünise sisust, aga ka naabruses kasvava kuusiku üraskikahjustusest. “Oma üraskitest kahjustatud metsa 2,2 hektaril olen umbes 0,3 ha suuruse kahjustatud häilu välja raiunud ja tegin ära ka sanitaarraie. Arvestades, et minu metsaga piirneva riigimetsa suurus on üle 100
OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD www.katko.ee tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee
ha, võib seal kahjustust kordades rohkem olla,” kirjutas Tulp, viidates, et tema tõrjest ei pruugi kasu olla, kui üraskid naabruses rahus paljuneda saavad. “Olen riigimetsa kahjustuskolletest RMKd ka teavitanud, aga sellest pole välja tehtud.” Metsalehe küsimise peale selgitas olukorda RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät, kes märkis, et RMK Raplamaa metskonna metsnik on kohapeal kahjustust hindamas käinud ja leidnud, et metsaseaduse mõistes ei ole seal tegu kahjustatud puistuga, kuna puistus ei ole surevaid või värskelt tüvekahjuritega asustatud puid enam kui 5% esimese rinde puudest. Rain Tulbi kinnistu ja riigimetsa piiril on Väädi sõnul üks väike kahjustuskolle (u 10 tm). RMK on sinna eraldisele kavandanud tänavu suvel tehtava sanitaarraie.
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee
Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus
kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910
-- kasvavat metsa -- metsakinnistuid -- metsamaterjali
tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com
tel 515 8001, 5333 7316, 505 3256 e-post estonia@united-loggers.com
Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.
Pakkumised saata:
ML
Hakime võsa ja metsamaterjali. Ostame puiduhaket ja küttepuitu (L ≥ 2,5 m).
küttepuid.
Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.
“Üldjuhul RMK ei kavanda sanitaarraiet, kui väljaraie on alla 10 tm/ha kohta,” kirjutas Toomas Väät. “Sanitaarraiet teeme nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude metsast eemaldamiseks. Sellega tuleb alati olla ettevaatlik, et raiega ei tehtaks puistule kahju – avatakse mõni langi serv tuultele või raiutakse ebasobival ajal.” Väät lisas, et üraskitõrjeabinõuna on vaja õigel ajal metsast eemaldada toored, äsja üraskitest asustatud või nõrgestatud puud. Vaid kuivanud puude raiumine oleks tõrje seisukohalt asjatu ja võib anda hoopis vastupidise efekti. Kuna nendelt puudelt on üraskid juba lahkunud, jäävad nemad raiumise korral metsa, otsa saavad hoopis surnud puude koore all elavad putukad, kes üraskitest toituvad.
OSTAB:
ME T S A K A JA
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012
LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962
OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga. Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.
hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust. INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME
kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet. INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME
 M E T S A K A I T S E  5 
  METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012   
Pþdrad ja hirved tunnevad end hästi HARRI PÕLDSAM
Keskkonnateabe Keskuse kokkuvþte tänavusest ruutloendusest märgib ka metssigade soodsat seisu.
Ruutloendus kujutab endast ulukijälgede loendust, mida jahimehed tegid tänavu veebruaris ja märtsis. Muudatusi ulukiasurkondades selgitatakse Keskkonnateabe Keskuses jäljeindeksi abil, mida vþrreldakse eelmiste aastate jäljeindeksitega.
PĂľtrade hulk on suurem “VĂľrreldes eelnevate aastatega on märgatavalt suurenenud pĂľdra jäljeindeks, mis on sarnane 2006. ja 2007. aasta tulemusega,â€? Ăźtleb kokkuvĂľte. “PĂľdra jäljeindeksi valdav suurenemine haakub hästi ka jahimeeste hin-
Noor pþder, kes pildistatud Läänemaal.
nanguga, et pþdraasurkond Eestis on vþrreldes eelneva aastaga suurenenud.� Maakonniti on pþdra jäljeindeksi väärtus tþusnud kþige rohkem Järva- ja Lääne-Virumaal, mþnevþrra langenud aga Hiiuja Pþlvamaal. Vþrreldes 2011. aasta talvega, on keskmiselt 23% vþrra suure-
nenud ka metssea jäljeindeks. Suurimad muutused on aset leidnud Rapla- ja Lääne-Virumaal (ßle 50%). Kuigi tulemust mþjutab ka see, et suure lume talvedel liikusidki metssead vähem, pole Keskkonnateabe Keskuse järgi välistatud, et osa nßßdsest jäljeindeksi kasvust vþib olla tingitud noorloomade paremast ellujäämisest – tþenäoliselt on soodne 2011./2012. a talv metssea arvukuse taas tþusule suunanud.
Metskitsi veelgi vähem Punahirve jäljeindeks on keskmiselt jäänud samale tasemele, kuid Mandri-Eestis (v.a LääneVirumaa) viitavad ruutloenduse tulemused hirve asustustiheduse suurenemisele ja levikuala laienemisele. Suure lume talvedega suurelt kahanenud metskitsede asur-
kond on viimase talvega veelgi väiksemaks muutunud. Osaliselt vĂľib see Keskkonnateabe Keskuse hinnangul olla eelnenud raskete talvede järelkaja. Samas vĂľib piirkonniti olla tegu ka 2011. aastal veel Ăźsna kĂľrge arvukuse juures pĂźsinud ilvese ja hundi asurkonna negatiivse mĂľjuga. Nßßd on vĂľrreldes eelmise aastaga ka ilvese ja hundi enda seisud kehvemad. “Kui hundi puhul on suhtelise asustustiheduse langus seotud peamiselt mulluse tugeva kĂźttimissurvega, siis ilvese puhul on sellise languse pĂľhjustajaks kĂźttimissurve kĂľrval ka toidubaasi (metskitse) vilets olukord,â€? on märgitud kokkuvĂľttes. Väikeulukitest on veelgi langenud valgejänese jäljeindeks. Juba teist talve järjest on vähem ka rebase jäljeradasid.
Rebaste arvukuse kahanemise pþhjuseks on pakutud suuremat kßttimist, piirkonniti lausa laastavat kärntþbe, lumerohkete talvede toidunappust ja seda, et seal, kus metskitsi on väga väheks jäänud, jahivad suurkiskjad rebaseid varasemast rohkem. Eelnenud aastatega vþrreldes on langenud ka metsnugise ja orava jäljeindeks. Ruutloenduse tulemusi arvestab Keskkonnateabe Keskus muu hulgas, kui koostab aastaßlevaadet ulukite seisundist. Ka see ßlevaade peaks nßßdseks olema kättesaadav veebilehel www. keskkonnainfo.ee.
ML Allikas: Keskkonnateabe Kes kuse “Ulukite 2012. aasta ruut loenduse andmete analßßsâ€?, koostanud Rauno Veeroja
Riigimetsa ulukikahjud on kasvanud VĂľrumaal
AIRA TOSS
RMK on registreerinud talvised-kevadised ulukikahjustused ja esitanud ulatuslike kahjustuste kohta tänavu keskkonnaametile metsateatisi, mis hþlmavad kokku 328 ha.
Ulukijälgede loendusruutude läbimine 2012. aastal. Kaardil on esitatud ka kaks 2012. aasta kevadel Harjumaale lisatud ulukiruutu, mis jäid loendusel veel läbimata. Allikas: www.keskkonnainfo.ee
Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee
Suurimal pinnal on ulukikahjustusi seni avastatud Vþrumaa, Valgamaa, Tartumaa ja Saaremaa metskondades. Peamiselt on need pþdrakahjustused metsauuendusaladel ja noorendikes. Ulukikahjustuste olem on piirkonniti erinev. Näiteks Saaremaal on peamised metsakahjustajad aga punahirved. RMK hinnangul on hirvede arvukus saarel liialt suur.
Pþdra kahjustatud männi noorendik Hiiumaal.
Viimastel aastatel on suurenenud ulukikahjustuste hulk VĂľrumaal, kus tegu on peamiselt pĂľdrakahjustustega ja kobraste tekitatud Ăźleujutustega.
ML
0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF
*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF
Hea metsaomanik!
Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee
• metsakinnistuid • kasvavat metsa • pþllumaad
Metsamajandamiskavad
Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459
Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
O s ta m e : • kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust
VĂ„LISMAA METSAK AJA n Taanis tÜÜtati välja meetod, kuidas männitselluloosist toota joogipudeleid, mida saab pärast kasutamist komposteerida. Rohelise puukiupudeli projektiga soovitakse välja tÜÜtada plastpudeli asendaja. Selleks on eraldatud 10 mln Taani krooni, millest 6 miljonit maksab riik. n Forchem OY suurendab Rauma tehases männiĂľli tootmist viiendiku ehk 25 000 tonni vĂľrra aastas. Tootmisliinide ja kuumĂľlikatelde tsehhi laiendamine tĂľstab ka tÜÜtlemisastet ja kvaliteeti. Tootmise laiendamine maksab 10 mln eurot ja investeeringud peavad olema tehtud 2013. aasta septembriks. n Soomes olnud näitusel “Puidu varumine pehmetel maadelâ€? esitles autojuht Antti RytkĂśnen oma metsaveoautole monteeritud rehvirĂľhu muutmise seadmeid ehk CTIseadmeid, mis vĂľivad kevaditi vähendada teede lagunemise aegseid teekahjustusi. Kui rehvides rĂľhku vähendada, on väiksem risk pehmel pinnasel kinni jääda ja talvel aitab see autol paremini teel pĂźsida. Soomes on selliste seadmetega 20 metsaveoautot, Rootsis 150. SĂźsteem maksab 25 000–30 000 â‚Ź. “Kui CTI-sĂźsteemiga varustatud metsaveoautod vabastataks kaalupiirangust, leiaks sĂźsteem ka laiemat kasutamist,â€? arvas RytkĂśnen. SĂźsteemi autole paigaldamine on tema sĂľnul vĂľrdlemisi lihtne, kuid tähelepanelik peab olema rehvidest väljaspool rippuvate voolikutega. n Jaapan tĂľi eelmisel aastal sisse 9,8 mln euro eest puitu, mis Ăźletab 9% 2010. aasta mahu. Statistikas arvestatakse Ăźmarpuidu, hakke, saematerjali ja plaatide sissevedu. Ăœmarpuitu veeti sisse 4,6 mln m3 ehk 2,5% vähem kui 2010, kuna Venemaa osa nii suurelt kahanes. n Netilehel pabernet.se avaldatud Indufori uurimusest selgub, et Soome metsatÜÜstuse tootlikkus on maailma kĂľrgeim ja Rootsi on seitsmendal kohal. Soome ja USA metsatÜÜstuses valmib iga tÜÜtaja kohta 1350 t tooteid aastas. Järgnevad Kanada ja Jaapan. Rootsi tehaste toodang jääb esikohast maha 300 tonniga. Sellist Rootsi mahajäämust pĂľhjendatakse sellega, et Rootsis on vĂľrreldes Soomega palju väikesi paberitehaseid. Samas Ăźletab Rootsi Soomet saetÜÜstuse tootlikkusega.
TOOMAS LEMMING Allikas: Maaseudun Tulevaisuus
Margus Ritson, tel 503 0618
OĂœ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga (pakkuda vĂľib ka hĂźpo koormatud kinnistuid)
6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee
Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 â‚Ź/tm
PAKKUMISE! TEEME PARIMA
margus@artiston.ee
O s ta m e : • metsakinnistuid
ď ?ď Ąď Ąď€ ď Żď Žď€ ď Ąď Źď Ąď ´ď Šď€ ď ¨ď Šď Žď Žď Ąď łď€Ą ď ?ď Ąď Ąď Ąď Ą ď Ż ď ?ď Ąď Ąď€ ď Ż ď ? ď ?ď Ąď Ą ď Żď Žď€ ď Ą ď Żď Ž ď Ž ď Ąď Ąď Źď Ąď ´ď Š ď Ź ď ´ď Šď Šď€ ď ¨ď Š ď Š ď ¨ď Š ď ¨ď Šď Ž ď ¨ď Šď Žď Žď Ąď łď€Ą ď Šď Ž ď Šď Ž ď Žď Žď Ąď łď€Ąď€Ą ď ˇď ˇď ˇď€Žď ď Ąď Ąď Ťď Żď ¨ď ´ď€Žď Ľď Ľ
Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
ď ?ďƒľď Źď Źď ľď ď Ąď Ąď€ ď€ ď€ď€ ď ´ď Ľď Źď€ ď€ľď€śď€śď€šď€ ď€šď€¸ď€łď€ś ď ?ďƒľď Źď Ź ď ?ďƒľ ď Źď Źď ľď ď Źď Ź ď ľď ď€ď€ ď ´ď Ľ ď ´ď Ľď Źď€ ď Źď€ ď€ľď€ś  ď€śď€šď€ ď€š ď€ ď€šď€¸ď€łď€ś ď ?ď Ľď ´ď łď Ąď ď Ąď Ąď€ ď€ď€ ď ´ď Ľď Źď€ ď€ľď€°ď€´ď€ ď€ľď€śď€¸ď€š ď ?ď Ľď ´ď ł ď ?ď Ľ ď ´ď łď Ąď ď ´ď ł ď Ąď ď Ąď Ą ď Ąď ď Ąď Ąď€ ď€ď€ ď ´ ď Ąď Ą ď€ ď ´ď Ľď Ź ď Ľď Źď€ ď€ľ ď€ ď€ľď€°ď€´ď€ ď€ľď€śď€¸   ď ?ď Ąď Ąď Ťď Żď ¨ď Ąď ¤ď€ ď€ď€ ď ´ď Ľď Źď€ ď€ľď€˛ď€ˇď€ ď€šď€˛ď€°ď€ś ď ?ď Ąď Ąď Ť ď ?ď Ą ď Ąď Ťď Żď ¨ ď Ąď Ť ď Żď ¨ď Ąď ¤ ď Żď ¨ ď Ąď ¤ď€ ď€ď€ ď ´ ď€ ď ´ď Ľď Ź ď Ľď Źď€ ď€ľ ď€ ď€ľď€˛ď€ˇ ď€˛ď€ˇď€ ď€š ď€ ď€šď€˛ď€°  ď ď Ąď Ąď Ťď Żď ¨ď ´ď €ď ď Ąď Ąď Ťď Żď ¨ď ´ď€Žď Ľď Ľ ď ď Ąď Ąď Ťď Żď ¨ ď ď Ąď Ąď Ť ď ď Ą ď Żď ¨ď ´ď € ď Żď ¨ ď ´ď €ď ď Ą ď ´ď € ď ď Ąď Ąď Ť ď ď Ą ď Ąď Ťď Żď ¨ ď Ąď Ť ď Żď ¨ď ´ď€Ž ď Żď ¨ ď ´ď€Žď Ľď Ľ ď Ľď Ľ
6 K O G E M U S
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012
Piia Kiivramees
H I N N A K A JA
HEIKI HEPNER metsandusekspert
n Suve saabumine on toonud vaikelu ka puiduturule. Saeveskid sätivad ennast puhkuselainele ja palkide hindades möödunud kuuga erinevusi ei ole. Aga nii nagu palkide puhul ikka, tuleb parima hinna saamiseks jälgida õigeid pikkusi. Keskmised tihumeetrihinnad on: männipalk 65.86 €, männipeenpalk 60.81 €, kuusepalk 63.17 €, kuusepeenpalk 60.64 €, kasepakk 83.48 €, kasepalk 57.08 €, haavapalk 36 €, lepapalk 38 €, lepapeenpalk 28 €. n Erilisi hinnamuutusi ei ole märgata ka paberipuiduturul. FOEX on siiski okaspuutselluloosi hinna osas pessimistlikumaks muutunud. Kui veel kuu tagasi prognoosisid nad, et septembriks tõuseb tselluloositonni hind 875 dollarini, siis nüüd on nad seda korrigeerinud ja hetkel ei prognoosi tselluloosihinna kasvu. See tähendab hinna 850 USD/t püsimist aasta lõpuni. Meil on kasepaberipuidu hind kuuga kerkinud 1,4% ja tihumeeter maksab 37.10 eurot. Plusspoolel on ka haavapaberipuit, mille keskmine hind on kuuga 1,6% kasvanud ja jäänud pidama 32.49 eurole. Kuusepaberipuidu hind on kukkunud 1,1% ja tihumeetri eest makstakse keskmiselt 31 eurot. Samas on mitu kokkuostjat kehtestanud kogustele piirangud, nõudes paberipuitu ostes näiteks samas koguses ka kuusepalgi müümist. Männipaberipuidu hind on kukkunud 1,5% ja tihumeetri eest makstakse keskmiselt 31.83 eurot. n Erametsakeskuse hinnastatistika järgi on küttepuidu hind kuuga 0,6% kasvanud ja tihumeeter maksis 25.33 eurot. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on praegune hind ligi 0,7% ja aastataguse ajaga võrreldes 7,8% odavam. TNS Emori hinnastatistika järgi maksis saagimata 3m küttepuit aprillis 25.41 €/tm, mis teeb kuu hinnatõusuks 0,5%. Aastataguse ajaga võrreldes oli küttepuit TNS Emori järgi tänavu mais siiski ligi 10% odavam. Kuuga on umbes 3% võrra odavnenud ka lepahalgude hinnad. Nii maksid kuivad halud 40.50 €/rm ja märjad halud 27.68 €/rm. Hakkpuidu hind (11.99 €/pm³) püsis mais samal tasemel kui aprillis ning on aastataguse ajaga ligi protsendi odavnenud. Puitbriketi hind on kuuga 1,6% odavnenud ning maksis 132.18 €/t. Pisut rohkem on odavnenud graanulite hind (–2,3%) – tonn maksis mais 160.78 €/t. Märkus: hinnad on käibemaksuta.
Eesti Metsaselts ja Rakvere linn KUTSUVAD
EESTI RAIEMEISTRIVÕISTLUSED 30. juuni 2012, Rakvere Osa võtavad eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Tulist konkurentsi pakuvad külalisvõistejad Soomest, Lätist, Leedust ja Valgevenest!
AJAKAVA 10.00 Langetamine metsas Mõedaku Spordibaasis 13.00 – 16.00 Eesti Meistrivõistlused 2012 platsialad Rakvere Keskväljakul 13:00 Ketivahetus 14:00 Täpsussaagimine 15:00 Kombineeritud järkamine 16.00 - 18.00 Laasimine 18.30 - 19.30 Raievõistlejate meeskondlik teatevõistlus (ländestafeta) 22:00 Eesti Raiemeistrivõistluste autasustamine ja Suursponsorid
Toetajad
www.metsainfo.ee
Prantslased on oma metsanduse üle uhked Prantslaste metsas on nii vähe alusmetsa, et jääb mulje, nagu oleks tegu pargiga. Pildil on pöögimets.
Erinevalt Eestist majandab Prantsuse metsaomanik oma metsa tavaliselt püsimetsana. Tänavu kevadel oli kuuel eestlasel projekti ProForest raames võimalus käia kolmenädalasel tööpraktikal Prantsusmaal Sarthe’i maakonnas. Teised praktiseerisid riigimetsa majandamise organisatsioonis ja meie kaks põllumajanduse büroo (Chambre d’Agriculture) metsanduse osakonnas.
Kolmandik riigi pindalast Eestlaste seas on pigem levinud arvamus, et Lääne-Euroopas on metsa ülemajandamise tagajärjel väga napilt ja see vähenegi kasvab peamiselt justkui joonlauaga tõmmatud ridades. Tegelikult see nii ei ole. Seda kogesime ka Prantsusmaal, kus umbes kolmandik (29%) riigi pindalast on kaetud metsaga. Puistud on seal enamasti looduslikult uuenenud ja üldse mitte korrapärased. Võrreldes meie metsadega, on tihti vähem alustaimestikku ja see muudab nad natuke sarnaseks hooldatud parkidega. Kui tõmmata läbi Prantsusmaa diagonaal kirdest edelasse, jääb suurem metsasuse osakaal allapoole joont (metsasuse protsent kohati üle 60). Sarthe’i piirkond on sellest poolitajast ülalpool. Sellegipoolest ei jäänud me millestki ilma, erinevate metsakoosluste nägemiseks pidime ehk lihtsalt pikemalt sõitma. Metsandus on prantslaste jaoks oluline ja nende üldine suhtumine sellesse tundub olevat positiivsem kui meil. Seda märkab eriti selle kaudu, et metsamehe amet on üldsuse silmis tunnustatud ja oma metsanduse üle ollakse uhked. Sarthe’i metsades leidub puuliike, mida meie pole harju-
nud puistuna nägema. Näiteks kasvavad seal pöök, kastan, vahemere mänd ja kivitamm. Tuttavatest puuliikidest kohtasime harilikku tamme, harilikku mändi ja magusat kirsipuud. Viimase jaoks on sealne kliima palju sobivam ja tema puitu hinnatakse kõrgelt. Prantslaste metsa majandamise võtted mõjuvad kohati võõrana, kuid asjasse süvenedes saab ka põhjustest aru. Tänu soojemale kliimale ja sellele, et väiksema sademete hulga tõttu pole valdavalt liigniiskust, kasvavad puud kiiremini kui meil ja puit on kvaliteetsem. Sel on oma mõju eriti selliste liikide puhul, mille puidu väärtus on niigi kõrgem. Kvaliteetseimatest tammetüvedest valmistatakse näiteks konjakivaate ja niisuguse tammepuidu hind võib küündida kuni 2000 €/m³.
Majandamise eripärad Seal kus võimalik, eelistavad prantslased majandada metsa püsimetsana. Näiteks Eestis moodustavad turberaied lõpp raietest natuke alla kümnendiku, aga seal on need valdavad – regulaarsete perioodide järel raiutakse iga kord välja 20–30% puistu tagavarast. Siin mängivad kindlasti oma osa ka häälekamad looduskaitsjad, kes lageraiet taunivad. On huvitav, et prantslased mõistavadki metsa jätkusuutliku majandamisena pigem turberaiete rakendamist, samas kui meie teadvuses on selleks pigem metsa puidutootmispotentsiaali maksimaalne kasutamine ja lageraiejärgne metsa uuendamine. Kui prantslasele öelda, et see, mida meie teeme, on jätkusuutlik, võib märgata kerget imestust. Prantslastele on tähtis iga puu eraldi, ja seda mitte ainult metsas. Ei ole harv nähtus, kui lagedale alale pannakse kasvama üksikpuid puidu tootmise ees-
märgil. Näiteks põllul kasvavatel suurte võradega tammedel raiutakse kogu võra küttepuidu saamiseks, seda protseduuri korratakse iga 10–12 aasta tagant.
Propageerivad agrometsandust Spetsialistid Chambre d’Agri culture’is tegelevad palju metsanduse propageerimisega põllumajanduses ja muus maaelus. Selleks on neil mitu põhjendust, mille kohalduvus meie tingimustes on kaheldav. Põhjendused puudutavad peamiselt maakasutuse mitmekesisust, veerežiimi muutust, erosiooni vähenemist ja vegetatsiooniperioodi pikenemist. Kõigele lisaks peetakse agrometsandust kasulikuks maastiku esteetilise väljanägemise ja traditsioonide pärast. Igas olukorras ei saa siiski olla kindel, mis mille üle kaalub. Nimelt oli Prantsusmaal hekkide rajamine põldude äärtesse ja viljapuude kasvatamine põllumajanduskultuuride või kariloomade vahel väga levinud enne Teist maailmasõda. Pärast sõda võeti suur osa hekkidest ja viljapuudest maha, et suurendada põldude pindala. Nüüd neid jälle taastatakse. Metsa- ja maaomanikele korraldatakse koolitusi ning antakse nõu. Iseenesest on looduslik mitmekesisus alati pigem positiivse mõjuga, sest ühetaolised kooslused on tihti vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele. Seega agrometsandusel mingi iva tõenäoliselt on ja üles jääb vaid küsimus, kas seda on vaja riiklikul või kohalikul tasandil rahastada, nagu seda Prantsusmaal tehakse.
Tuttavad probleemid Kõikide erinevuste taustal jäi silma probleeme, millele meie Eestiski püüame lahendusi leida. Sealgi on erametsaomanikke
palju ja keskmine omandi suurus väike. Prantsusmaa on jaotatud 27 regiooniks, mis omakorda jaotuvad maakondadeks. Regioon, kus meie olime (Pays de la Loire), on pindala poolest umbes neljandiku võrra Eestist väiksem, kuid ainuüksi selle ühes, Sarthe’i maakonnas on ligi 40 000 metsaomanikku. Ka Prantsuse väikemetsaomanikul on oma puitu hea hinnaga raske turustada ja ühistegevus ei toimi alati nii hästi kui võiks. Lisaks ei toetata metsaühistuid riiklikul tasandil – kõik nende ülalpidamiskulud on era metsaomanike kanda. Paljude jaoks muudab see ühistu kaudu asjaajamise liiga kalliks ja oma puit eelistatakse müüa teistele kokkuostjatele, kes saekaatritele suuremaid koguseid pakkudes paremat hinda maksavad. Sarnane probleem on näiteks veel elektriliinide aluse maa puhastamine ja sellega seotud kokkulepped metsaomanikega. Kahjuks ei ole prantslastelgi siin häid lahendusi, millest eeskuju võtta. Ehk rohkem kui meil räägitakse seal kliimamuutuste mõjust metsandusele ja seda eriti hariliku tamme puhul, mis nende arvates on muudatustele kõige vastuvõtlikum. Aruteludeks kasutatakse lisaks meediale ka metsaomanike loodud mõttekodasid ja töögruppe. nnn Eesti metsanduse rõhuasetused on teised kui Prantsusmaal ja ilmselt ei saa me seetõttu prantslastega kunagi teha niisugust koostööd nagu näiteks soomlaste ja rootslastega. Aga ka siis, kui midagi üksüheselt üle võtta pole võimalik, avardavad ühised probleemide arutelud silmaringi ja ärgitavad avaramalt mõtlema.
PIIA KIIVRAMEES Erametsakeskuse projektispetsialist
KAIKO KELL Erametsakeskuse arendusspetsialist
A R V A M U S 7
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012
Paluküla kohal jälle küsimärgid Maavalla Koda on mures Raplamaa Paluküla hiiemäe pärast. “Kehtna vallale kuuluv Valtu spordimaja taotleb keskkonnaametilt luba raiuda Kõnnumaa maastikukaitsealal ja Natura alal asuvalt Paluküla Hiiemäelt üle 700 tm metsa,” kirjutab Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik. Ta lisab, et Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing sai sellest juhuslikult teada. Teabenõuded keskkonnaametile, muinsuskaitseametile, Kehtna vallale ja Valtu spordimajale pole seni selgust toonud, kas suusa- ja matkaradade hoolduseks tehtavaks metsaraieks on luba juba välja antud. Ametlik kirjavahetus, mis on jälgitav ametite ja valla dokumendiregistris, jätab hetkel kõik otsad lahti. Keskkonnaamet metsateatisele täielikku jah-sõna pole ütelnud: kuna 48 tm planeeritavast raiest jääb otse mälestisele ehk mäel oleva hiiepaigana piiritletud alale ja osa raiest osaliselt sinna või mälestise piiranguvööndi alale, tuleb luba küsida ka muinsuskaitseametilt. Muinsuskaitseamet, kes möönab, et hooldustööd on vajalikud, pole samuti jah-sõna ütel-
nud, vaid lubab, viidates töökorralduse reeglitele, küsida kõigepealt hinnangut ameti juures tegutsevalt ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogult. Metsalehele ütles ameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, et mälestise alale jäävate hooldustööde asjus tehakse otsus lähiajal. Ühe kirja on hiljem veel Valtu spordimaja saatnud keskkonnaametile, teatades, et tahaks töödega alustada. Amet ei ole sellele kirjale ametlikult vastanud. Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja Toivo Sepp on tegelikult üles tõstnud veel ühe nüansi. Seoses Raplamaa rattaklubi KoMo nüüdseks juba korraldatud rattamatkaga teeb
Tuleks analüüsida rattamatka mõju palukuklastele, kes on kaitsealune liik, ja selgitada välja maksimaalne lubatud rattasõitude hulk Paluküla hiiemäel võistluste ajal. Toivo Sepp
VIIO AITSAM
Sepp keskkonnaametile ettepaneku analüüsida, kui palju Paluküla hiiemäe kooslused ja liigid ning looduslik pühapaik rattureid tegelikult talub. “Seejuures tuleks analüüsida rattamatka mõju palukuklastele, kes on kaitsealune liik, ja selgitada välja maksimaalne lubatud rattasõitude hulk Paluküla hiiemäel võistluste ajal. /.../ Vastavalt raja marsruudile tuleks analüüsida ka rohukamara vastupanuvõimet tallamisele,” pakub Toivo Sepp. Ahto Kaasik tuletab meelde, et Eesti Vabariik on kiitnud heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise soovitusliku juhendi, mis 2011. aastal tõlgiti ka eesti keelde. “Seda tutvustati loodus- ja kultuuripärandiga tegelevatele ametnikele mõeldud teabepäevade sarjas. Maavalla koda jälgib juhendi täitmist ning kogub selle kohta andmeid,” märgib Kaasik. Juhendit saab lugeda ka koja kodulehelt www.maavald.ee.
Hiis ja oma süda
ML Üks hiiemäe kuuskedest. Tüve allosas on kahjustus, mis ilmselt raieks märkimise põhjus.
Peateemaks metsanduslik ühistegevus Eesti Metsa suvenumbri peateema on metsanduslik ühistegevus. Ajendiks asjaolu, et ÜRO on kuulutanud 2012. aasta rahvusvaheliseks ühistegevuse aastaks. Meie metsaühistute hulk ja liikmete arv kasvab, kuid võrreldes põhjanaabritega, on metsaühistud veel siiski lapse kingades. Jaanus Aun oma artiklis osutab tõsiasjale: ühistu on ainu-
võimalik tulevikutee, kuidas väikeomanikud oma metsadest suuremat kasumit saada võivad. Marku Lamp annab oma kirjutises teada, et riiklik toetussüsteem hakkab aasta-aastalt enam eelistama metsaühistuid. Ain Alvela toob laiahaardelises kirjutises näiteid sellest, millise üllatava kiirusega on Eestis laienenud e-metsandus.
Värskendavalt peaks mõjuma intervjuu kultuuritegelase Peeter Oleskiga. Usutlus keerleb küsimuste ümber, milline on metsa tähendus eesti rahva jaoks. Reportaaž viib lugeja aktsiaseltsi Rait. Lugeda saab tööpraktikast Prantsusmaal, turberaietest, metsanädalast jpm.
HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja
Ei ole kohanud eestlast, kes ütleks, et hiied raiutagu maha – kui mitte mujal, siis kusagil geenimälus näib alles olevat teadmine, et seda ei tehta. Raiumised, mis päevakorral olnud, on pigem ikka arusaamatuste tagajärg. Kas pole teavet või kütab arusaamatust ühe või teise poole emotsioon. See sõna on siin tähenduses, et emotsioonid annavad elule nüansid – lihtsam on ajada näpuga järge seadusetekstis, kui et lugeda teise poole emotsioone. Võiks ütelda, et seadus on ikka ülim. Aga kas saab olla, kui tegu on paigaga, millega side tekibki iga eestlase isikliku tunde pinnalt? Paluküla Hiiemägi on Raplamaal paik, kus raie pärast on võitlusi peetud. Taas on mäel puud punaste ristidega märgitud ning haldaja taotleb luba suusa- ja matkaradade hooldustöid teha. Kui mäel ringi käia, tekitavad punased ristid mitut moodi emotsiooni. Näiteks seal, kus madalam nõlv, ei tekita lumega raja kohale vajunud puu raieks märkimine tõrget. Kõrgeimal tipul, kus nii-öelda päris hiiepaik, on kahju kõikidest märgitud puudest. Kuidas siis otsustajad peaks toimima? Ühest õiget reeglit äkki polegi? On küll, võidakse ütelda, või et vähemalt tehku otsus muinsuskaitseameti juurde moodustatud looduslike pühapaikade ekspertnõukogu. Jah, aga kui lugeda nõukogu Palukülas peetud väljasõiduistungi protokolli, tuleb sealtki välja kaks otsa – ühelt poolt, et võsa ja puude raiumist tuleks vältida, teisalt, et peaks säilima hiiemäe poolavatud ilme. Sellest loeb ju välja, et päris metsa kasvada ei tohiks mäel ka lasta? Äkki hiiemäge hooldades ei peaks järgima niivõrd kirjutatud reegleid (metsakasvatuslik, et kõik kasvus allajäävad või kahjustustega puud tuleb raiuda; maausuline, et hiies ei tohi midagi puutuda), vaid oma südant? Kas nii tekiks anarhia või läheks kõik hoopis paika?
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee
ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo
516 5190 515 0811 513 5350
SAAREMAAL
Risti Kaimas Viimsalu
METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST
Põlva Priidu Teppo
Vasyl Protsiv
Tõnis Kiisa
Soovime Teile kauneid jõulupühi ja edukat uut aastat! Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜ Rohu 5, 93819 Kuressaare Terminal: tel 5341 1444 tel 508 7200, 453 3994 metsamajandus@gmail.com www.metsamajandus.ee
8 R E K L A A M
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012
reklaamTekST
Miks valida alkülaatbensiin? Alkülaatbensiin on parim muruniitja või sae mootori, kuid ka kasutaja tervisele, säästes seejuures keskkonda. Kas olete kogenud, et pärast talvist seismist ei taha teie muruniiduk või mootorsaag kuidagi käivituda? Viga võib olla bensiinis, sest tavaline mootoribensiin võib ületalve hoides oma kvaliteedi kaotada. Seevastu alkülaatbensiin säilitab oma omadused 3–5 aasta jooksul.
Erinevus algab toorainest Tavalist mootoribensiini toodetakse toornafta rafineerimisel, mille käigus erinevaid fraktsioone töödeldakse ja seejärel kokku segatakse. Seetõttu sisaldab bensiinijaamas müüdav mootoribensiin 100 erinevat aromaat-
set süsivesinikku, mis kõik avaldavad ohtlikku mõju nii tervisele kui keskkonnale. Alkülaatbensiini toodetakse sünteetiliselt toornafta rafineerimisel saadud puhastest jääkgaasidest. Tulemuseks on väga puhas bensiin, mis koosneb vaid umbes 10 erinevast ainest ega sisalda selliseid ohtlikke koostisaineid nagu benseen, aromaatsed süsivesinikud, väävel ja olefiinid.
Kui ohtlikud on ohtlikud ained? Benseen on kõige kahjulikum aine bensiinis ja heitgaasides, kogunedes kontsentreerituna kõigis elusorganismides ja põhjustades vähktõbe. Aromaatsed süsivesinikud soodustavad heitgaaside suitsemist ning võivad organismis kontsentreerudes põhjustada kroonilisi närvikahjustusi. Väävel koguneb happena ja ohustab veekogusid. Olefiinid soodustavad heitgaaside suitsemist. Samuti moodustavad olefiinid bensiini pikemaajalisel seismisel vaike, mis sadestuvad silindrite tööpindadele ja vähendavad bensiini kasutusiga. Lisaks moodustavad olefiinid organismis aineid, mis võivad põhjustada vähkkasvajate teket. Vingugaas on väga mürgine ja agressiivne, põhjustades köha, valu rinnus ja raskendades hingamist.
Õliga või ilma Alkülaatbensiinid sobivad kasutamiseks nii kahe- kui ka neljataktilistes väikemootorites. Kahetaktilise mootori töö iseärasuste tõttu vajab see paremat määrimist. Tavaliselt saavutatakse see õli bensiinisse segamisega. Kahetaktilise mootori alkülaatbensiin sisaldab 2% täissünteetilist biolagunevat kahetaktiõli. Viieliitrises kanistris müüdav kahetaktilise mootori alkülaatbensiin on seega valmissegu, mis on sobiv kasutamiseks mootorsaagides, hekitrimmerites, mopeedides, muruniidukites ja teistes kahetaktilistes väikemootorites. Neljataktilised mootorid töötavad efektiivsemalt ja lisaõlitamist ei vaja. Seetõttu neljataktilise mootori alkülaatbensiinisse õli ei segata. Ilma seguõlita alkülaatbensiini kasutatakse murutraktorites, rootorkultivaatorites, lumepuhurites, paatides ja teistes neljataktilistes väikemootorites.
Alkülaatbensiin põleb puhtalt Kahe- ega ka neljataktiliste mootorite alkülaatbensiin ei sisalda peaaegu üldse kahjulikke aineid nagu benseen, aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud ning olefiinid. See tähendab, et bensiiniaurudest ja heitgaasi-
dest tulenevad terviseriskid on viidud miinimumini. Autojuht ei puutu autokabiinis istudes kokku mürgiste kütuseaurude ega heitgaasidega. Kuid mootorsaega või muruniidukiga töötav inimene, kes viibib töötava mootori vahetus läheduses, hingab heitgaase sisse kogu tööpäeva jooksul. Just temale ongi puhta alkülaatbensiini kasutamine eriti tähtis. Väikesed kahetaktilised mootorid on sageli oma konstruktsioonilt väga lihtsad ja madala efektiivsusega, mis tähendab, et kütus nendes ei põle täielikult ja heitgaasid sisaldavad palju kahjulikke ühendeid. Just siin tulevad alkülaatbensiini omadused eriti hästi esile. Kui tavabensiini kasutavad saemehed kurdavad metsas sageli väsimuse ja iivelduse üle, siis alkülaatbensiin sisaldab neid sümptomeid põhjustavaid aromaatseid süsivesinikke sadu kordi vähem kui tavaline mootoribensiin.
Kasulik ka mootorile Alkülaatbensiin hoiab mootori puhtana ja parandab mootori tööjõudlust, pikendades sellega masina tööiga. Kuna alkülaatbensiin on keemiliselt stabiilne ja säilitab oma kvaliteedi 3–5 aasta jooksul, siis käivitub alkülaatbensiinil töötav mootor sujuvalt ka
pärast ületalve seismist. Tänu madalale olefiinisisaldusele ei moodustu alkülaatbensiinis pikemaajalisel säilitamisel vaike. Bensiin põleb puhtama leegiga ja põlemisjäägid ei sadestu kolbide ja silindrite tööpindadele.
Alkülaatbensiini müüakse kanistrites Kuna alkülaatbensiin ei ole nii populaarne, et seda saaks tarnida tsisternidega ja müüa tankuritest, on see tavaliselt saadaval viieliitristes kanistrites. Alkülaatbensiini ostmisel tuleb esmajoones selgeks teha, kas see valatakse kahe- või neljataktilisse mootorisse, ja valida selle alusel õige bensiin. Vahe tegemise lihtsustamiseks müüb nii mõnigi tootja erinevaid bensiine eri värvi kanistrites. Eestis müüvad alkülaatbensiine nii tanklate kauplused kui ka näiteks saepoed ja teised tehnilistele vedelikele spetsialiseerunud kauplused. Juulikuus toob Olerex oma teenindusjaamades müügile alkülaatbensiini, mis on toodetud Rootsi mainekas tehases ja mida turustatakse Olerexi kaubamärgi all. Olerexis loodetakse sellega kaasa aidata inimeste keskkonna- ja terviseteadlikkuse tõusule.