MESSILEHT (aprill 2015)

30 M A R J A K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Miks ja kuidas

 Maasika meristeemtaimed paljundusfaasis.

tervendada

 M1 meristeemistikud (esimesed tütartaimed).

MAASIKAT Maasikas on üks neid taimeliike, kelle kvaliteetset istutusmaterjali ei ole ilma meristeemkultuuris tervendamata võimalik kasvatada.

Maasikal on viirus- ja seenhaigused, lestad ja nematoodid, mille vastu on võimalik edukalt kaitsta vaid koekultuuris tervendatud ja paljundatud istutusmaterjaliga.

Arvamus, et meristeemmeetod on vananenud ja asemele tulnud uuem – frigotaimed −, ei ole õige, sest kvaliteetsed frigotaimed on ka enne meristeemmeetodil tervendatud. Üks on taimede tervendamise, teine taimede säilitamise ja turustamise viis.

Mida frigotaim endast kujutab Esialgselt olid frigotaimed mõeldud saagi ajastamiseks. Kasvu lõpetanud tütartaimed võeti üles, eemaldati lehed ja pandi vastavalt pakituna 1,5–2,0 miinus-

kraadisesse hoidlasse. Hoidlast võeti need päev või paar enne istutamist ja kahe kuu möödudes võis ühe põõsa kohta saada isegi 300–400 g vilju. Belgias ja Hollandis, kus see meetod on kõige enam levinud, istutatakse frigotaimi eri aegadel ning sealne pikk ja soe suvi võimaldab marju saada pika aja jooksul.

Kas selline tootmine on ökonoomne, sõltub taimede kvaliteedist ja kasvutingimustest. Ligi poolekilose saagi puhma kohta võib saada vaid üle 18mm läbimõõduse risoomiga taimelt. Tavaliselt põllul sellist saaki ei saada ning neid taimi viljeldakse kasvuhoonetes ja kiletunnelites.

Tänapäeval kasutatakse frigotaimi ka mitmeaastaste istanduste rajamiseks. Frigotaimed peavad olema kvaliteetsed, vabad haigustest ja kahjuritest. Probleeme võib tekkida frigotaimede säilitamise ja müügiga. Kui need on enne istutamist liiga kaua üles sulanud ja säilitustingimused halvad, võivad taimed hävida või ründavad neid hallitusseened. Ülessulatatud taimi soovita-

takse säilitada päikese eest varjatult mõnekraadises soojuses ja mitte üle 7–10 päeva.

On teada, et kõikidest sortidest ei saa edukalt frigotaimi ja sageli tuuakse sordikirjelduses ka selline märge.

Meristeemtervenduse katsed Alustasime Sakus maasikataimede meristeemtervenduse katsetega 1982. aastal. Enne välisriikidest maasikaistikute impordi võimalust tervendasime maasikataimed emaistanduste rajamiseks. Katsetasime meristeemkultuuri rajamise, mikropaljunduse, aklimatiseerumise ja juurdumise efektiivsust mõjutavaid tegureid.

Maasika meristeemkultuuri rajamiseks sobib EVIKA kartuli meristeemi toitesegu nr I, mikropaljundamisel oleme kasutanud mitmesuguseid toitesegu modifitseeritud variante. Maasika meristeemtaimi paljundatakse kunstlikus keskonnas ehk in vitro. See toimub antiseptilistes

tingimustes, meristeemtaimede puhmikud jagatakse väiksemateks ja viiakse uuele, paljundamiseks sobivale toitesegule. Paljundamise toitesegu sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab regenerandi pungumist, 4–6 nädala pärast saab need uuesti jagada ja taimede hulka mitmekordistada.

Järgmine etapp on taimede juurdumine, mis tavatehnoloogia kohaselt toimub ka antiseptilistes tingimustes toitesegul.

Sellise tehnoloogia järgi on vaja valmistada ja steriliseerida toitesegud, antiseptilistes tingimustes kanda mikrotaimed juurdumissegule ja seejärel 3–4 nädala jooksul kasvatada taimi reguleeritava kliimaga kasvatusruumis ehk fütotronis. Kui taimed on juurdunud, pestakse taimekesed toitesegust ja istutatakse kasvuhoonesse aklimatiseerumiseks ning juurdumiseks turbasubstraadile või mõnele segule.

Oleme tehnoloogiat lihtsustanud ja juurdumise protsessi odavamaks muutnud. Meie tehnoloogia järgi toimub taimede juurdumine kasvuhoones turbasubst-

raadil kilerullis. Katsetes istutati juurteta taimealged otse turbasubstraati. Esimestes katsetes oli 10 maasikasorti.

Pesemisel sorteeriti juurteta taimealged kahte suurusesse: I variant – puhmiku pikkus 15– 30 mm ja alumise osa läbimõõt 2,5–3,5 mm; II variant – puhmiku pikkus alla 15 mm ja läbimõõt alla 2,5 mm. Sellise suurusega taimekesed tavaliselt prakeeritakse.

I variandis juurdusid taimekesed 2–3 nädala jooksul ja vastavalt sordile olid 5–6 nädala pärast põllule istutamiseks kõlblikud. Kõikidest sortidest kokku juurdus 89,3% taimedest. Paremini juurdusid sordid 'Senga Sengana' 94,2% ja 'Bounty' 90,3%. Kõige vähem juurdus sordi 'Jonsok' taimi, 66,6%.

II variandis juurdusid taimealged kauem, kuid juurdunud taimede protsent oli lähedane I variandile. Kuna teise variandi mikrotaimed istutati substraati tihedalt, vahekaugusega 10 mm, oli need vaja ümber istutada ja seejärel said istutuskõlbli-

kuks 8 nädala jooksul. Nii oleme loobunud maasika mikrotaimede kunstlikus keskkonnas juurutamisest. Selline meetod on sobinud kõikidele katses olnud sortidele ja juurdumise edukus sõltub rohkem mikrotaime kvaliteedist kui sordi omapärast.

Katseklaasist emataimede istikupõllule Katseklaasist välja istutatud, nn M0 taimi kasutatakse tavaliselt emataimede istikupõllu rajamiseks. Kevadel, mai lõpus − juuni algul põllule istutatud emataimed võivad anda juba sama aasta sügiseks 30–40 elujõulist tütartaime.

Emaistanduse produktiivsus ja tütartaimede kvaliteet oleneb sellest, kuidas istanduse eest hoolt kantakse. Emataimedel peab olema tugev juurekava ja täiesti terve ilus roheline lehestik. Põllul kasvanud esimese põlvkonna tütartaimed peavad olema samuti tervete lehtedega, hästi arenenud juurestiku ja juurekaelaga.