Ioánnina
K
äesolevas Reisimaailmas tutvustame Epeirose regiooni ja LoodeKreeka suurimat keskust ajaloolist Ioánnina linna, kahes järgmises numbris viime lugeja seda muinasjutulist piirkonda avastama.
Ajalooline Loode-Kreeka Epeiroses kohtuvad minevik ja tänapäev. Piirkond on täis tipitud siiani toimivaid vanu kloostreid ja kirikuid, romantilisi kindlusi, kõrge kaarega sildu ja väikesi mägikülasid, kus elu kulgeb ajatult ja omasoodu. Endiselt on au sees käsitöölised: hõbesepad, puunikerdajad, müürsepad, kudujad.
32 Reisimaailm 6/2017
Reisimaailm 6/2017
33
Fotod: Ruth Kivistik ja Siiri Merila-Hubbard
Vanim Bütsantsi kindlus Kreekas. Siin asub ka hõbedamuuseum.
K
reeka ajalooline piirkond Epeiros (Ípeiros) asub Joonia mere ja Pindose mäeaheliku vahel. Geograafiliselt jagavad Epeirost Kreeka ja Albaania, põhjapoolne piirinaaber on Makedoonia. Kreeka poole suurim linn on Ioánnina ja Albaanias Gjirokastër. Piirkonnas elab umbes 340 000 inimest, pindala on 9 200 ruutkilomeetrit.
Ali Pasha palee peamošee, mille juures on tema haud.
Ioánnina arvudes: • elanikke – 112 500 • laiuskraad – 39 (võrdluseks: Tallinn asub 60. laiuskraadil) • kõrgus merepinnast – 480 meetrit • kaugus Ateenast 450, Thessaloníkist 290 ja Joonia mere rannikust 80 km
Vaade Ioánnina linnale ja järvele. ui lisada kultuuride ja traditsioonide ristteel olevale Epeirosele sealse looduse ilu, siis saamegi maapealse paradiisi. Loode-Kreeka Epeiros võlub hingematvate maaliliste vaadete, Euroopa puhtaimate kiirevooluliste jõgede (Voidomatis, Aoös), dramaatiliste orgude ja kuristike (tuntuim Vikos-Aoös), matkaradadega (tuntuim Ursa) ja Joonia mere suurepäraste liivarandadega. Talvel meelitavad puhkajaid Pindose aheliku lumised tipud, kevadel lopsakas rohelus, suvel vaid mõõdukas temperatuur, sügisel värvilised mäeküljed. Vanad kombed ja tavad kombineeruvad kaasaegsele turismile vajaliku infrastruktuuriga: pealinnast toob Epeirose mägedesse uus kiirtee E65/E92, rannikult viib sisemaale E90/A2, Igoumenitsas on meresadam.
34 Reisimaailm 6/2017
Ioannina vanalinna vaated. Ioánnina – Epeirose pealinn Ioánnina ajalugu on pikk ja kirev, mis ulatub tagasi klassikalisse hellenistlikku perioodi (4.–3. sajand e.m.a). Kaasaegse linna rajas Bütsantsi imperaator Justianus ja algusdaatumiks loetakse aastat 550. Linna nime Ioánnina (Ristija Johannesele pühendatud) mainitakse esmakordselt alles enam kui kolmsada aastat hiljem, 9. sajandi keskel. 12.–13. sajandil kasvas majanduslik ja poliitiline tähtsus, millest on oma teostes kirjutanud mitmed tolle perioodi Kreeka kirjamehed. 1430. aastal vallutasid piirkonna türklased, osmanite valitsemisaeg kestis viissada aastat. 17. sajandiks oli linnas peaaegu kaks tuhat poodi-töökoda, koolides jagati vana Bütsantsi intellektuaalset traditsiooni, õitsesid teadus ja kaunid kunstid. 18.–19. sajandil sai Ioánninast kaasaegse Kreeka valgustusliikumise keskus. Lisaks vilkale
vaimuelule kaubeldi Lõuna-Euroopa suuremate keskustega, eriti tihedaks kujunesid sidemed Veneetsia ja Toskaana rannikul oleva Livornoga. Ioánnina olulisem ja kirevam ajalooline figuur on olnud Albaanias sündinud Ali Pasha (1741–1822), kelle Türgi sultan määras Ioánninasse Epeirose asehalduriks. Alí’l olid euroopalikud vaated, sidemed tollaste Euroopa valitsejatega ja tema ajal linna rikkus aina kasvas. Alí impeeriumi laienemine Albaaniast Peloponnesose poolsaareni ei meeldinud aga tollasele Türgi sultanile, kelle käsul ta aastal 1822 tapeti. Epeiros ja Ioánnina ühines Kreekaga 1913. aastal. Multikultuurne kindlus On oktoobrikuu keskpaik, temperatuur pluss 25 ja enamgi. Kogu Kreeka naudib hilissuve. Kohalikudki ütlevad, et on ebahari-
likult soe ja vihma pole kaua sadanud. Linna pargid ja haljasalad on pruunikaskollased, jõgedes on veetase madal. Oleme saabunud Ioánnina linna keskele hotelli Olympia, mis on olnud sama perekonna kätes mitu aastakümmet. Igal hommikul käib siin ringi vanem härra, kes küsib, kas kõik on korras. On, on! Pärast varahommikust saabumist mägedest oleme ampsanud juba teisegi eine, kui kohale ilmub meie giid – kooliõpetaja Konstantinos. Jalutame kindluse juurde, mille müüride vahelist ala peab oma koduks umbes 3000 inimest. Saame teada, et teine selline nii-öelda elav kindlus on veel Rhodosel. Konstantinose asjalike seletuste taustal muutub mõningatel andmetel juba 6. sajandil püstitatud rajatis elavaks. See on vanim Bütsantsi kindlus Kreekas. Labürindisarnane
plaan tegi siia tunginud piraatide kiire põgenemise keeruliseks. Kagunurga tsitadell on tuntud kui Its Kale ehk sisemine kindlustus. Bütsantsi kristliku kiriku varemetele ehitasid türklased oma võimu kehtestamise märgiks Fethiye mošee. Mošee oli algselt puidust, mis asendati hiljem kivist ehitise-
Labürindisarnane plaan tegi siia tunginud piraatide kiire põgenemise keeruliseks. ga. Lõpliku kuju andis sellele Alí Pasha, kes rajas siia oma palee peamošee, seal on ka tema haud. Siin on ilmselgelt põimunud kolm religiooni ja nende pühamud. Püha Athanasiuse kolmelööviline basiilika-katedraal on rajatud endise Kreeka ortodoksi kiriku varemetele, millest on kujunenud palve-
rännakute sihtkoht, et austada püha Georgit, vaeslast, kelle poosid üles türklased, kuna ta tunnistas kristlust. Osmanite perioodist on säilinud Veli Pasha ja väljapoole müüre Kaloutsiani mošee. Seespool on veel 7. sajandil rajatud juudi sünagoog. Juutidel oli linna elus oluline osa kuni teise maailmasõjani, mil saksa okupatsioonivõimud nad kõik likvideerisid. Praegu elab Ioánninas umbes poolsada juuti. Kindluses on veel mitu 19. sajandi keskel ehitatud ortodoksi kirikut. Kindluse eri osades asuvad Bütsantsi, linna- ja arheoloogiamuuseum. Kollektsioonides on skulptuurid, keraamika, maalid, käsikirjad ja raamatud. Läänebastionis on hõbedamuuseum, kus tutvustatakse ka hõbeda käsitsi töötlemist. Hõbeseppade gildide õitseaeg langes Osmanite impeeriuReisimaailm 6/2017
35
Maja ja seda ümbritsev hoov Ioánnina nimetul saarel, kus tapeti Türgi sultani käsul 1822. aastal Ali Pasha. Üks kloostritest, mis asub Ioánninas.
Akvaariumist meelepärane kala välja valitud, teeb restorani kokk või omanik vajalikud toimingud ja peagi ilmub lauale värskemast värskem roog. mi algusaega, 15. sajandi keskele. Oskuslikud käsitöömeistrid müüsid oma töid Belgradi, Veneetsiasse, Prahasse, Bukaresti ja koguni Venemaale. Keskaja gild on asendunud tänapäevase hõbeseppade assotsiatsiooniga. Linnas on 90 töökoda, mis hoiavad vana traditsiooni ja oskusi elus. Valmistatakse ehteid, lauahõbedat, esemeid kiriku tarvis. Kindluses võiks veeta mitu päeva, niivõrd paksud on siinsed kultuurikihi ladestused. Õhtul satume hõbedapoodi, kus kõik on kohalike meistrite valmistatud ja kus on vaja suurt tahtejõudu, et rahakotirauad kinni seisaks! Tule saarele sa – Ioánnina saar Linnas ollakse uhked Epeirose suurima järve ja selles oleva maalilise
36 Reisimaailm 6/2017
saare üle, millest on saanud kogu piirkonna sümbol. Ioànnina ehk Pamvotise järv on pikk peaaegu kaheksa ning lai viis ja pool kilomeetrit, keskmise sügavusega neli ja pool meetrit (sügavaim koht 13 meetrit) ning ümbermõõduga 33 kilomeetrit. Vee saab järv sinna suubuvatest väikestest jõgedest. Järves on rikas floora ja fauna, siin elab viis liiki kalu, kaldaroostikes pesitseb kümme liiki veelinde. Veepind on alati rahulik, siin polevat kunagi lainetust ja veemöllu, seega parim koht, kus korraldada sõudmise maailma meistrivõistlusi. Sujuv veerandtunnine paadisõit ja olemegi veest ümbritsetud maatükikesel, mille asustasid 13. sajandil üksindust otsivad mungad. Paar sajandit hiljem rajasid sugukondade vahelise vaenu eest põgenenud pagulased sinna oma küla.
Dodones on klassikalise Kreeka üks suurimaid teatreid, kus draamaetendusi sai jälgida 17 000 vaatajat. Saame teada, et saarel polegi nime, veest ümbritsetud maalappi kutsutaksegi lihtsalt kui Ioánnina saar. Uhkusega teatab Konstantinos, et see on kõige turistlikum maalapp Kreekas. Euroopa üks väheseid alaliselt asustatud järvesaari on 350 aakrit (umbes poolteist ruutkilomeetrit) suur, seal elab 140 inimest ja aastas käib sellel 400 000 inimest. Ära jagatuna kohalike elanike arvu ja ruutsentimeetritega pidavat see number andma silmad ette isegi Egeuse mere populaarsetele turistlikele saartele! Küsimusele, millest need veega eraldatud inimesed elatuvad, saame vastuse – püüavad kala ja tegelevad turismiga. Seda on ka näha – ainukese küla munakivisillutisega peatänav on palistatud poekeste ja restoranidega. Akvaariumist meelepärane kala välja valitud, teeb resto-
rani kokk või omanik vajalikud toimingud ja peagi ilmub lauale värskemast värskem roog. Lõuna kalarestoranis, kus seltsilisteks pakkusid ennast üsna agressiivsed kohalikud kassid, maitseb hästi. Saar ongi tuntud oma kalarestoranide poolest, erilised delikatessid on angerjas, vähk ja konnakoivad. Romantilisel saarel on kuus kloostrit. Tähtsamas hoones – Moní Agíou Panteleímonos – lasksid aga aastal 1822 Türgi sultani käsilased maha Osmani impeeriumist eralduda soovinud Alí Pasha. Päris vapustav on näha põranda sees olevaid kuuliauke ja kui hoolega uurida, võib ette kujutada vereplekkegi … Klaaskastis on ka tollase vabamõtleja mõned isiklikud asjad, sealhulgas pistoda ja piip. Ioánnina järvesaar on ideaalne paik puhkajatele, matkajatele ning
rahu ja vaikuse otsijatele, kus liigutakse jalgsi, ratta ja paadiga. Dodone Järgmisel varahommikul poeme Konstantinose tagasihoidlikku autosse ja sõidame Euroopa kultuuri hälli juurde. 22 kilomeetrit Ioánninast lõunas asuvad Dodone varemed. Dodone, peajumala Zeusi oraakli pühamu, on pärit vähemalt aastast 1000 e.m.a. Oraakelpühamu keskmes kasvas tripoodidega ümbritsetud püha tamm, kellele omistati imettegevat võimet. Lehtede sahina järgi ennustati näiteks tulevikku. Abiotsijad kirjutasid oma palved tinaplaatidele (mõned on tänapäeval väljas arheoloogiamuuseumis) ja need loeti ette Zeusile. Püha tammepuu ümber ehitati siseõu ja pisike tempel, millest on säilinud
vaid vundament. Tammepuu juuriti välja neljanda sajandi lõpul tollase Rooma keisri käsul, kes viis agaralt ellu paganlike kommete hävitamispoliitikat. Arvati sedagi, et maagilise püha puu alla on maetud suur varandus. Dodones on klassikalise Kreeka üks suurimaid teatreid, kus draamaetendusi sai jälgida 17 000 vaatajat. Rooma ajal muudeti teater loomavõitluste areeniks. Härjavõitlusi enam ei peeta, kuid taastatud teatris toimuvad suveetendused. Sealsamas kõrval on staadioni varemed. Arvatakse, et just siit sai alguse olümpiamängude idee. Meie ajaarvamise alguses oli Dodone õitsev turulinn, mis hävis 6. sajandil. Ajaloost pole pääsu Enne Ioánninasse tagasijõudmist teeb meie teejuht veel ühe peatuse – Reisimaailm 6/2017
37
Perama koopad.
Vahakujude muuseum ja selle eksponaadid. Pavlos Vrellise vahakujude muuseumi juures, mis on tuntud ka kui Kreeka ajaloo muuseum. Kunstiõpetaja Pavlos Vrellis (1923–2010) kogus Kreekas ringi reisides materjali oma figuuride ja rekonstrueeritud ajalooliste stseenide jaoks. Muuseumis näeme erinevaid ajajärke iseloomustavaid ja pöördelisi muutusi toonud kohti ja tegevusi (kokku 36 nii-öelda lavastseeni), näiteks põrandaalune kool, Alí Pasha hukkamine, Pindose mäestikus elavate naiste elu, mässuliste kohtumine, hetk teise maailmasõja päevilt. Kollektsiooni 150 kuju on elusuurused ja tõetruud, tekib lausa tunne, et kohe-kohe hakkavad nad rääkima ja liigutama. Pavlos Vrellis oli ise nii skulptor, arhitekt, maalija, rõivadisainer kui lavastaja. Veel on ta avaldanud luulekogu ja mitmeid kunstiteemalisi kirjutisi.
38 Reisimaailm 6/2017
Külastaja meelespea • Ioánnina kindlus ja Bütsantsi muuseum. Asukoht: kesklinn. Avatud teisipäevast pühapäevani 8.00–17.00. Hõbeseppade muuseum on kõrvalmajas. • Pavlos Vrellise Kreeka ajaloo muuseum. Asukoht: Bizani küla, Ioánninast 12 kilomeetrit Ateena suunas. Avatud iga päev 10.00–16.00. • Ioánnina arheoloogiamuuseum (3 000 arheoloogilist leidu Epeirosest). Asukoht: Plateia 25 Martiou (kesklinn). Avatud 9.00–17.00. • Kaasaegse kunsti muuseum. Asukoht: Elliniko küla (Bizaniou tänavalt viib sinna kell 6.45 ja 13.00 buss number 15). Avatud teisipäevast pühapäevani 9.30–15.00. • Perama koopad. Asukoht: Perama küla, 4 kilomeetrit kesklinnast. Suvel avatud 9.00– 19.00 ja talvel 9.00–17.00. Külastus ainult giidiga (vaata www.spilaio-perama.gr). • Folkloorimuuseum. Asukoht: Aggelou tänav 42 (kesklinn). Avatud esmaspäevast reedeni 10.00–14.00, esmaspäeva ja reede pärastlõunal 17.30–20.00. • Dodone arheoloogiaküla. Avatud: 8.00–15.00. • Alí Pasha ja Kreeka revolutsiooni muuseum. Asukoht: Ioánnina saar. Avatud 8.00–21.00. • Piletihinnad on viie euro piirides. • Majutuskohtade osas pakub booking.com laia valikut. Loo autorid ööbisid kesklinnas hotellis Olympia (vaata www.hotelolymp. gr). Soovitame teistelegi soojalt!
Perama koopad Ioánnina kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel asuvad Kreeka ja ehk ka maailma kaunimad koopad avastati juhuslikult teise maailmasõja ajal, kui Perama küla elanikud otsisid varju pommirünnaku eest. Põhjalikumalt hakati koopaid uurima alles poolteist aastakümmet hiljem. Perama koopad on tekkinud poolteist miljonit aastat tagasi Goritsa mäe sisse. Stalaktiidid ja stalagmiidid, mida siin on loendatud 19 eri liiki, on kümnete ja sadade aastatuhandete jooksul tekitanud lõputuid sambaid, kambreid ja käike, mille vahele on moodustunud tumedad ja salapärased järvesilmad. Siin-seal on nad omavahel tasapisi kokku kasvades moodustanud imepäraseid figuure. Värvigamma varieerub punasest alabastri ja valgeni. Muinasjutulistes koobastes on aastaringselt ühtlane temperatuur: õhk pluss 17, vesi pluss 14.
Perama koopad on olnud alates aegade hämarusest koduks ka loomadele. Siit on leitud kivistisi, sadu tuhandeid aastaid vanu koopakarude ja eelajalooliste loomade luid ja hambaid. Koobastes on tekkinud unikaalne ökosüsteem, siin meeldib elada ämblikel ja nahkhiirtel. Kohalikust söögist ja joogist ka Epeirose tuntuim delikatess on feta juust. Ioánnina servas on koguni suur juustuvabrik. Erinevalt teistest feta juustu tootmise kohtadest, valmistatakse tõelist kreeka fetat kitseja lamba-, mitte lehmapiimast. Feta oli inimeste igapäevasel toidulaual juba Antiik-Kreekas. Kirjalikud märkmed juustu kohta pärinevad Bütsantsi ajast ja 15. sajandi rännumeestelt. Magusast kraamist on tuntuim baklava – rammus kook, milles õhukese filotaina lehtede vahel on paks kiht hakitud pähkleid. Tainalehti ja
pähkleid hoiab koos mesi, vahel ka siirup. Baklava valmistamine varieerub piirkonniti. Delikatessi ajalugu ulatub 15. sajandisse, mil Türgi sultan pakkus seda maiust oma ihukaitsjatele. Kaalujälgijatel tuleb Kreekas enda piiramine unustada. Teatud momendini võib see küll õnnestuda, sest alati on menüüs olemas salat, mis on lihtne, kuid samas tõeliselt nauditav. Värske salat, mille juurde kuulub ka priske tükk maitsetaimedega fetat ja valge leib, tuuakse lauale alustuseks. Just siis, kui tunned, et kõht hakkabki täis saama ja peaks õhtusöögi jaoks ruumi jätma, saabub kopsakas pearoog. Tõsine taimetoitlane peab nüüd suutma ettekandjale selgeks teha, et rohkem ta süüa ei soovi, sest käidud traditsioonilistes restoranides puudus taimne pearoog. Sea-, looma- ja linnuliha on kõikjal kindlalt au sees, sageli serveeri-
takse mitut erinevat liha koos, lisaks on veel vorstid. Ja rannikul mereannid: kala, krevetid, jõekarbid, konnakoivad. Kreeka toidud on lihtsad, kuid värsked, milles seisnebki nende võlu. Restorani miljööd ja seal pakutava maitset ei saa kirjeldada, seda peab kohapeal ise tundma. Toidu juurde tuuakse alati vesi, aga loomulikult saab tellida kohalikku õlut ja mis veel olulisem – veinide valik on lai. Epeiroses on ka omapärane alkoholivaba liköör, mida valmistatakse mahedast äädikast, meest, puuviljasiirupist ja maitsetaimedest. Likööri serveeritakse koos jääkuubikutega. Kes satub kohvikusse, siis väikeses tassis kohv on hea ja kange. Selle juurde sobiva igasuguse (väga) magusa kraami valik on rikkalik.
tab umbes üks tund. Teenindab Aegean/Olympic Air. 2018. aasta suvehooajaks planeeritakse Ioánninasse otselende Skandinaavia pealinnadest (Stokholm, Kopenhaagen). Ioánnina lennujaamale rajatakse juurdeehitust ja paremat ligipääsu. Valmivad mais 2018. Autoga sõites kulub Ateenast Ioánninasse jõudmiseks umbes viis tundi, Thessaloníkist tulles kolm tundi. Alternatiivina on võimalik sõita laevaga Joonia mere rannikule Igoumenítsasse ja sealt edasi saab seigelda bussiga. Kreekas on hea linnade- ja ka küladevaheline bussiliinide võrgustik (KTEL; vaata ktelvolou.gr).
Kuidas kohale tulla? Ateenast lendab Ioánninasse kaks korda päevas lennuk, lend kes-
Päikeselises Ioánninas käisid Siiri Merila-Hubbard ja Ruth Kivistik
Reis sai teoks Kreeka Rahvusliku Turismiorganisatsiooni Skandinaavia kontor/büroo toel.
Reisimaailm 6/2017
39