Issuu on Google+

LAPPAMISE LAULIK Teine tr체kk. S체gisv채ljaanne. TARTU 2010


* Metsvint Metsvint on väljaspool pesitsusaega seltsiv linnuke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta küll üheski metsas, metsatukas, pargis ega puiesteel. Ta kohaneb kergesti inimese liikumisega ja muutub hämmastavalt julgeks, otsides mõnikord teerajalt toitu paari sammu kauguselt mööduvast inimesest. Metsvindi kiiretempoline laul on lühike, mida rahvas on ilmekalt edasi andnud lausega “siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk”. Rändlinnuna saabub metsvint meile märtsi lõpul või aprilli algul. Varem saabuvad isaslinnud hõivavad omale territooriumi, mille piirid tähistatakse ära valju laulu saatel. Emaslinnu esmakordsel ilmumisel isaslinnu poolt hõivatud territooriumile võtab isaslind ta algul vastu agressiivse hoiakuga. Vahekord muutub aga kiiresti usaldavamaks ja isaslinnu rünnakud mänglevamaks. Pesa hakkavad metsvindid ehitama umbes kuu aega pärast kohale jõudmist. Pesa asukoha valib ja ehitab ainult emaslind. Isaslind saadab teda sageli, enamasti aga on pidevalt tegevuses territooriumi valvamise ja kaitsmisega. Üsna sageli jätab emaslind pesa ehitamise pooleli ja alustab mõne meetri kaugusel uue pesa ehitamist. Kord hakkas üks emaslind oma peaaegu täiesti valmis pesa osade kaupa elupuupõõsast ära kandma ja ehitas selle hoopis pärna oksale, eelmisest kohast 5 meetri kaugusele. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Pesas olevad munad võivad värvuselt olla kahesugused: sinakad või roosakad. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast lahkumist tegutsevad noored mõnda aega pesa lähimas ümbruses ning hoiduvad üksteise lähedale, kuni neid veel toidetakse. Varsti alustavad aga hulguelu, mille käigus moodustuvad lõpuks rändeparved. Liiginimi ladina keeles Rahvapäraseid nimesid Kehamõõtmed Kehamass Levik Arvukus Elupaik ja -viis

Ränne

Toitumine Pesitsemine

Areng

Koht ökosüsteemis Ohustatus ja kaitse

Fringilla coelebs (L.) Vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink. Tiiva pikkus 8,3...9,2 cm. Kehamass tavaliselt 19...26 g. Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Üks arvukamaid linde Eestis: 2... 3 miljonit paari. Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga. Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud. Sügisena lahkumine algab augustis. Ränne toimub põhiliselt päeval suurte parvedena.Talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas. Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad. Haudevältus umbes 11...16 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 8 aastat. Võib lokaalselt (külvid, puukoolid) osutuda kahjulikuks, kuid teisest küljest on metsvint kasulik kahjulike putukate hävitamisega. Ei ole looduskaitse all. http://bio.edu.ee


AED (R. Sibul/V. Korzets/Ultima Thule)

päike paistis ja aed oli haljas nüüd on murtud, kõik metsik ja must nüüd on kõle kõik juurteni paljas paljas valu vaid ja ahastus oli korras kõik siis tuli maru murdis taimed ja tühjaks jäi aed kallis naine te saage must aru pole käes meie armude aeg naine oodake oodake veidi las ma rohitsen kõigepealt teed teie niikaua triikige kleidid välja valige prossid ja keed naine oodake oodake ainult puud las rohitsen lilledki seon laotan laiali aasad ja vainud sääl siis teemegi teiega peo. rohkeid tõotusi sõnuda teile tõesti tahaksin - aga ei saa päike soojendas maailma eile täna maru on rüüstanud maa on rüüstanud maa MARU ON RÜÜSTANUD MAA südant kinkida pole mul südant praegu vajab mu armastust muld naine teil pole minuga vedand aeg on üles harida muld harida muld AEG ON HARIDA MULD 1


AEG EI PEATU Muusika: Tõnu Aare, sõnad: Ott Arder, Apelsinis laulab: Ivo Linna

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab. Ja päevad läevad ja aastad mööduvad. Ja sul on kiire, on väga kiire, sa aina kuhugi tõttad. Ja päeva püüad ja märkamatult õhtu ongi käes. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi kesk vaikust kiirustamata. Sest aastad läevad ja päevad mööduvad. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi, näed, järele sul jõudnud ongi päev. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi ja seisatud, siis paremini näed. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

2


AITA MÖÖDA SAATA ÖÖ Help Me Make It Through The Night (Kris Kristofferson)

EK sõnad Heldur Karmo

Sõlmi juustest lahti pael, heida põrandale see. Nagu leegi võbin lael veel mu kõrval leba sa. Ära looda leida und, peagi hommik koitma lööb. Kingi mulle mõni tund – aita mööda saata öö! :,: Olen halb või olen hea kohut mõistma sa ei pea. Võtku homme mind või saatan – täna sõpra vajan ma. Maha jäänud elne päev, homsed kellad veel ei löö. Kurb on see, kui üksi jääd – aita mööda saata öö! :,:

3


merilii 12.05.2010

ALATI OLEN MINA LUSTILIK Alati olen mina lustilik, lustilik Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul viin, :,:et tema küll natuke uimastav, joovastav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Laevakõrts oli kõrgel mäel ja puped tantsid särgi väel:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul tants, :,:et ta küll natuke väsitav, väsitav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Mann tantsis tsimmikingad jalas, kingad helekollased:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul naine, :,:et tema küll natuke toriseb, poriseb, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Üle õue naabri Neti kinkis mulle uuriketi.:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul voodi, :,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab, sellest ei ole suurt lugu.:,: Mann oli siin ja Mann oli seal ja Mann oli iga ukse peal, Manni toas kõlas pill ja Mann oli nagu roosilill. 4


ALICE Istun aknal, loojumas päev. Äkki kuju tuttavat näen see on Alice. Kas petavad silmad või tõsi on see käes tal pakitud kohver ja keep. Ta korraks peatub ja lehvitab siis. R: On hetki elus palju, mis määravaks kord saab, võib-olla on see saatus, et just täna lahkub ta, kuigi palju-palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice. Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läind, kui lootusetult pime olin õnne kõrval käind, nii ei näinud ma, et kogu aja oli mulle naabriks Alice. Kauneim kõigist mulle ta näis. Süda rõõmu ja joovastust täis oo, Alice. Suve soojus seal silitas päid, paitas silmi nii siiraid ja häid. Kuis loodus hellitas meid, see meeles on veel. Nüüd ei teagi, kas eales veel ma kuulda uksel su koputust saan oo, Alice. On tõsi vist see, ta jäädavalt läeb, ainus tunne, mis minule jääb see on tühjus. 5


ALICE Istun köögis, pliidil mu ees Vaskses katlas midagi keeb – see on Alice! Kas petavad silmad või tõsi on see, Äkki katlas näen liigutust veel?! Seal sipleb Alice! Ref: On hetki elus palju, mis määravaks kord saand, kuid seda ei aimand, et katlas lõpetad, kuigi palju-palju sitta oled kokku mulle keerand Alice! Kõik need aastad reas, mis on ühes mööda läind, sa tõbras oled mulle ainult närvidele käind. nii ei aimand sa, et olen sinu saatus, Alice. Lõpuks tean, et kuulma ei eal mu uksel su trampimist pea, kui joobnult koju tulid Alice! Ah siiski teen sulle viimast korda veel head: kirvesilmaga silitan pead – et lõppeks piinad Alice! 6


ARKAADIA TEEL Kord minagi olin Arkaadia teel, kuigi ma sündisin saunas. Mõnikord mõtlen, ma läheksin veel, Muretu nooruk Arkaadia teel, Marssalikepike paunas. Aga ma tean, et kaotasin käest Tee juba enam kui ammu ja et ma üksinda enese väest Leiaksin tee, mille kaotasin käest, Selleks ei ole mul rammu. Kuhu ka lähen, seal vesi on ees, vesi ja kõledad kaljud. lahkunud viimne kui lootsikumees, Lahkunud lauldes, et vesi on ees, nii nagu laulavad paljud. Nõnda ma istun ja tõesti ei tea, Vanduda ennast või saatust. Ärge vaid öelge, et nõnda on hea, Nõnda on elu... Sest teie ei tea, Ei tunne mu isamaatust.

7


AVE MARIA Ave Maria No Morro (Herivelto Martins) EK sõnad Heldur Karmo 1963

Vanu laule hea on laulda, kui on õhtu ja kõik sõbrad lõkke äärde jälle kokku tulnud on. Üle puude näen kõrgel tähti... Ja siis mu juurde astud sa! Rohkem õnne sellel õhtul ei vaja ma. Meil põleb tuli – see annab sooja, kuid ma ei usu, et lõkke lõõm oleks praegu siin mu kõrval su ainus rõõm... Oo, mu Maria! Oo, mu Maria! Nii kõigi hääled on laulmas sulle. Ma toon kitarri ja tasa mängin me iidset laulu: – Ave Maria! Ave Maria! Lihtne viis, aga siiski see meie ees muudab kauniks öö... 8


Ave Maria! Oo, mu Maria! Oo, mu Maria! Nüüd kõigi hääled on laulmas sulle. Ma toon kitarri ja tasa mängin me iidset laulu: – Ave Maria! Ave Maria! Lihtne viis, aga siiski see meie ees muudab kauniks öö... Ave Maria!

AVE MARIA! Ave Maria No Morro (Herivelto Martins) EK sõnad Heldur Karmo 1981

Kaugel külas, kõrgel mäel poiss ja tüdruk käisid karjas. Üheskoos seal tegid lõket, sõid kõik marjad. Sirgus noormees. Kihk rinnas minna. Tüdruk nutma jäi üksi seal. Ei öelnud noormees, kas ta sinna veel tuleb eal. 9


Kui päike tõusis, siis tüdruk ootas ja ehavalgel tegi sama. Ta ei teadnud, kas põhjust loota on üldse tal. Kuid noormees tuli, et öelda seda, mis sundis südant ja vaevas teda... Mäed olid alles ja orust tulles ta kuulis neiu häält: :,: – Ave Maria! Ave Maria! Tunda kes armastust suudab, aega ja saatust see muudab... – Ave Maria! :,:

merilii 12.05.2010

BESAME MUCHO Muusika: V. de Rivera Consuelo EK sõnad: Heldur Karmo 1977

Külmadest talvedest isu sai otsa ja lõunasse asusin teele. Päev päikest täis-kõik kaunis näis. Kohtasin tüdrukut, tumedasilmset, ta kõneles võõramaa keeles. kaks sõna vaid mul tuntuks said. 10


Besame mucho maailma veetlevaim viis tundus see siis. besame mucho "suudle, ah suudle mind veel" - tähendab see. Rännud said otsa ja tagasi olen ma ammugi kodustel teedel. Nüüd juba tean-vaid siin on hea. Palju läks kaduma aegade rutus, kuid miski on siiani meeleskaks silma suurt, kaks punahuult.

CLEMENTINE Oh, My Darling Clementine (trad) EK sõnad: Heldur Karmo 1964

Olin kaevur kord Montanas, mitte vaene hulkurvaim. Seal ma leidsin suure õnne, keda hüüti – Clementine! REFR.:

Oo, mu kallis, oo, mu kallis, oo, mu kallis Clementine! Ma ei tahtnud ära minna, kuid mis muud ma teha sain... 11


Pärast tööd seal igal õhtul elu kuulus meile vaid. Kuni saabus kord üks võõras, kellel' meeldis Clementine. REFR.:

Oo, mu kallis, oo, mu kallis, oo, mu kallis Clementine! Ma ei tahtnud ära minna, kuid mis muud ma teha sain...

Võõras röövis. Võõras naeris: – Clementine on minu nüüd! Tüli tekkis ränk ja raske, võõra surm sai minu süüks. REFR.:

Oo, mu kallis, oo, mu kallis, oo, mu kallis Clementine! Ma ei tahtnud ära minna, kuid mis muud ma teha sain...

Nii ma rändan, ringi hulgun. Clementine, mind meeles pea seal Montanas, kuhu jäid sa ja kus me ei kohtu eal...

12


Kaido 12.05.2010

DON GIOVANNI AARIA OOPERIST "DON GIOVANNI" Wolfgang Amadeus Mozart

Veini ja viina voolaku jõena Pöörase peo nüüd korraldan ma Otsi ja vaata kust aga saad sa Naisi ja neide too mulle sa Naisi ja neide too mulle sa Too mulle sa, too mulle sa Laulgu ja tantsigu kes mida tahab Kas menuetti või sarabandi või farandolat Tantsigu nad Ja menuetti tantsigu nad Ja sarabandi tantsigu nad Ja farandolat tantsigu nad Kuid samal ajal kellega vaja Õrnemaid hetki veedan seal ma Ja veedan ma Ja veedan ma

13


Blonde brünette tean juba ette Arvele homme kannad veel sa Blonde brünette Arvele homme kannad veel sa Otsi ja vaata kust aga saad sa Kaunemaid naisi too mulle sa Blonde brünette tean juba ette Arvele homme kannad veel sa Laulgu ja tantsigu kes mida tahab Kas menuetti või sarabandi või farandolat Tantsigu nad Blonde brünette tean juba ette Arvele homme kannad veel sa Arvele kannad homme veel sa Arvele kannad homme veel sa Kannad veel sa Kannad veel sa Kannad sa, arvele sa

14


EESTI MEES EI KARDA TÖÖD (Buratino laul)

Eesti mees on töökas! Tööd ei karda eesti mees! Eesti mees ei vannu alla, on ükskõik, mis töö tal ees! Eesti mees on töökas! Tööd ei karda eesti mees! Eesti mees ei vannu alla, on ükskõik, mis töö tal ees! Eesti mees on töökas! Tööd ei karda eesti mees! Eesti mees ei vannu alla, on ükskõik, mis töö tal ees! töö tal ees, töö tal ees, töö tal ees, töö - tal ees!

15


Kaido 12.05.2010

EESTI MULD JA EESTI SÜDA Lydia Koidula / Rein Rannap

Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti – isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha – sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa – Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda – kes neid jõuaks lahuta. 16


EESTI ÕPILASMALEVA LAUL Kui juunipäev käib heledamat tiiru ja võluõit võib peita metsapõu, on lipurivis malevlaste viirud, kolhoosirahva töökas abijõud. Ootab kõiki meid põld ja valmiv leib, paitab suvepäike palgeid. Tulge, tulge kõik, suvi kutsub teid, kutsub malevasse tööle. Me põld ei ole sallind siidikäsi, kuid töökale ta pole võlgu jäänd, tööst harjumatust algul ära väsid, viib selle lauluviis ja ärkav päev. Ootab ... Tea, malevlane vähesest ei murdu, loob pildi elust omateenit' leib, näost päiksepruunist märkad tõsist kurdu, kui vihmahoos on rõuku pandud hein. Ootab ... Ka hele öö on malevlase sõber ja lõkkes vaikselt hubisevad söed, saad raskel tunnil sõbra õlast tuge, ta komistades ise annab käe. Ootab ... Pead sirbi ette kummardamas rukis, õun suvepäevis puna palge saand, seab malevlane reisipauna kukil, nüüd tarkusrada tahab astuda. 17


EI TAKISTA VALLID Sina kevadel tuled ja õisi mul tood, ärakadunud õnne mul tagasi tood. Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar. Sina kinkisid mulle üks sinine õis, mis ikka ja alati meeldida võib. Sina oled ju kenadam lillede õis, ei iialgi sinust ma lahkuda või. Aga maalitud lilledel lõhna ei ole ja sunnitud armastus südamel kole. Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad, siis maha jäävad kodumaa rannad ja liivad Sest olemas päike ja tähed ja kuu ja küünlad ja latern, kui süda on truu. Veel olemas redelid, purded ja muu, ei takista miski kaht südant, mis truud.

18


Anu 18.05.2010 Telgi ülespanekuks või siis Kaidole saunaehitamise saateks:

EHITAME MAJA 1. Ehitame maja! Ehitame maja, kena väikse maja. Kive kokku veame, palke tooma peame ja veel muud, mis vaja. Ehitame majakese metsa veerde, õitsevale aasale, lõbusasti vuliseva oja äärde mahlakase kõrvale. Töö käib hoogsalt, killa, kõlla, kop-kop-kopp! Hoogsalt, valvsalt, plaani järgi tipp ja top. 2. Seinad üles laome, kopsime ja taome, kaugelt kostab kaja. Katusegi peale ilusasti seame, nii meil valmib maja. Ei me karda vihmasadu, tuuli külmi, tantsu lööme soojas toas. Saiakesed küpsevad meil uues ahjus, pliidil keevad maiusroad. Tulge külla, sõbrad, nüüd me ootame! Kõiki neid pea kohata siin loodame!

19


Kaido 12.05.2010

EI MEELEST LÄE MUL IIAL... Ei meelest läe mul iial Le Havre’i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum!

EI ME ETTE TEA Que Sera, Sera (What Ever Will Be, Will Be) (Jay Livingston - Raymond Evans) EK sõnad Heldur Karmo 1956

Kui olin väike tütarlaps, “Kas kasvan suureks,” – küsisin siis, “ja kas ka suurelt kuulsaks ma saan?” Ema mul ütles nii: “Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib, kuid ometi see, mis peab, tuleb kindlalt kõik.” 20


Möödusid aastad, saabus aeg, mil süda tunda armastust sai. Kas on kõik päevad päikest meil täis? Armsam mul ütles vaid: “Ei me ette tea… Nüüd, kus mul endal lapsed on, küsivad nemad: “Mis saab kord meist? Kas on me elu rõõmus ja hea?” Õrnalt ma räägin neil: “Ei me ette tea…

erle 17.05.2010

EI MUL POLE MÕISA Ei mul pole mõisa, mul pole valda, mul pole muud, kui - kõrtsmik kalla.:,: :,: Kui ükskord ära suren ma, ei keegi võta leinata.:,: :,: Ei mul pole taganuttijaid ega surnuaeda mattijaid.:,:

21


:,: Vana pann mulle jalga pannakse, mind mere-aga põhja lastakse.:,: :,: Mind vimmad viivad Viiburi ja tursad toovad tagasi.:,: :,: Ei mul pole mõisa, mul pole valda, mul pole muud, kui - kõrtsmik kalla.:,:

erle 17.05.2010

EI SAA MITTE VAIKI OLLA Anna Haava Eesti rahvaviis / Miina Härma

Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta’ – vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista’, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull’, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull’! 22


ELU ARMASTAN SIND Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuhat tuld süütas linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind, ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju mul antud head: õitsev sünnimaa, merede hingus… Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus. Hea, et tunda ma saan, kuidas päevade keeris mind haarab! Elu armastan ma – süda lööb talle innukalt kaasa. Kuulad ööbiku häält, suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne sul uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle tehased laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki. 23


merilii 12.05.2010

ELUS POLE ALATI KÕIK NALI Muusika ja sõnad: R. Valgre

Elus pole alati kõik nali, Elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli kui saatus liiga vali, Ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma võtan viina, sest olen täna kurb. Ma võtan viina, sest pettis mind mu arm. On keegi teine, keda armastab ta, On keegi teine ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, Et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean, ma võtan viina soovides sul head.

EMMASTE JUUBELILAUL (Emmaste ’87) Viis: Šainski “Sünnipäevalaul” multifilmist “Potsataja” Sõnad: Ardi Paul & Kaljagin

Aasta otsa pidasime nõu. Meil on juubel, aga keda kutsuks külla. Rõõmust suurest rõkkaks väike õu, Nüüd on valmis kõik ja sõbrad võivad tulla. 24


R: Meie juubelil on nii Puudub laualt vein ja viin , Aga pidu ei jää sellepärast seisma. //Puhub tuulekene soe, Laualt lonkse me ei loe. Nu a družba natšinajetsja s ulõbki// Ja siis täitub rahvast meie laud: Insenöörid, juhid, komandörid, kokad EÜE-le aastaid toonud au. Kõigil vaja oleks meie lauas kohta. Hiljaksjääjatega on meil nii: Pole kombeks, kes jääb hiljaks see jääb ilma. Nende jaoks on trahvilöögid meil, Nämm-nämm-nämm-nämm-nämm-nämm seitse härjasilma. R: Meie juubelil on nii ... At ulõbok hmurõi djen svetlei, At ulõbki daže vikerkaar prasnjotsja. Iga nädal pidustused meil, Aga sügiseks on juubel saanud otsa. R: Meie juubelil on nii ...

25


ERIKA Kodukülla maha jäi mul neiuke nimeks tal - Erika Millal jõuan ma su juurde tagasi minu neid - Erika Tralal-lal-lal... Metsaserval väike valge majake elab seal - Erika Nüüd ma teen siin üksi püsti-pikali sinuta - Erika Lähme Venemaale naisi röövima sinuta - Erika Venemaal on naised nõnda ilusad nagu sa – Erika

EUROMAIS ‘82 Viis: Yankee Doodle; Sõnad: EUROMAIS’i eelrühm

( vile ) Me vaenlased on verised, Neist mõrtsuk iga neljas. Nad käivad mööda Venemaad Pomm kotiga on seljas. 26


R: EÜE ja Euromais On ühtne NATO pere Kel Reagan, Thatcher, Pinochet Teeb pai ja ütleb tere: I LOVE THATCHER Kuldpagunites HUNTA-mees On märatsemas Poolas. Ja neegripealik Kuubamaalt Saeb palmipuid Angoolas. R: EÜE ja Euromais ... Kuid meile kuulub Iirimaa, Hong-Kong ja veel Guajaana. Port Stanley kuulub meile ka Ei anna teda ära. R: EÜE ja Euromais ... Käi persse ablas asiaat Su kõri närib kohe Ükssarvik, Lõvi Kuninglik Ja Vana Wales’i lohe. R: EÜE ja Euromais ... Kui vene karu pöörane 27


La-Manche'i äärde jõuab, Siis Jumal kaitseb Inlismaad, Seob metsalisel lõuad. R: EÜE ja Euromais ... Kui Satterfield'i piknikul Mind tabab sõjauudis, Siis tassid tõstan kõrvale, Teed rüüpan välikruusist. R: EÜE ja Euromais ... ( vile ) EÜE ja Euromais ...

EÜE ALLVEELAEV EÜE-s ei ole muud Litsid pätid joodikud Tööd ei tee nad joovad vaid Söövad võõraid maasikaid R: :,:Persses on me EÜE allveelaev Kõik me töö ja vaev Kõik me töö ja vaev:,; Partisanid võimul on Persse käigu neutronpomm 28


Allveelaevas elame Monopoli viib me tee R: :,:Persses on me EÜE allveelaev... Elu siin on tore meil Tripperis on iga neid AND THE BAND BEGINS TO PLAY (vile ) R: Persses on me EÜE allveelaev... Persse käigu supp ja leib Laual olgu sang ja vein Klooretüül ja rohud muud Hoidvad naerul meie suud Varsti algab viimne sõit Allveelaeva tulge kõik R: :,:Persses on me EÜE allveelaev...

Anu 18.05.2010

ГОЛУБОЙ ВАГОН Медленно минуты уплывают вдаль Встречи с ними ты уже не жди И хотя нам прошлого немного жаль Лучшее конечно впереди 29


Скатертью скатертью дальний путь стелится И упирается прямо в небосклон Каждому каждому в лучшее верится Катится катится голубой вагон Может мы обидели кого-то зря Календарь закроет этот лист К новым приключениям спешим друзья Эй прибавь-ка ходу машинист Скатертью скатертью дальний путь стелится И упирается прямо в небосклон Каждому каждому в лучшее верится Катится катится голубой вагон Голубой вагон бежит качается Скорый поезд набирает ход Но зачем же этот день кончается Пуст бы он тянулся целый год Скатертью скатертью дальний путь стелится И упирается прямо в небосклон Каждому каждому в лучшее верится Катится катится голубой вагон

30


HAANJA MIIS VIDI LUBJAKIVVE :,: Haanja miis vidi lubjakivve:,: :,: Kolm päivä Võrolõ. :,: :,: Haanja miis läts Tiganiku puuti:,: :,: Uma kolmõ kopkaga. :,: :,: Tahtsõ osta püksi nöpse:,: :,: Uma higi vaiva iist. :,: :,: Haanja miis nägi silgupüttü:,: :,: Tiganiku leti iin. :,: :,: Haaja miis pallõl puudisaksa: :,: :,: “Esänd, lupa tsurgata!” :,: :,: “Tsurka, no tsurka Haanja miis:,: :,: Uma leeväpalakõst!” :,: :,: Laul um otsah, laul läts mõtsah, :,: :,: Ei lää inämb edäsi. :,:

31


HAKKAME, MEHED, MINEMA Hakkame, mehed, minema kodu poole kõndima, :,: tare poole tõttama. :,: Paneme piibud põlema, vanad tobid tormama, :,: uhked tobid uhkamaie ! :,: Hakkame, mehed, minema kodu poole kõndima, :,: tare poole tõttama. :,:

kaido 11.05.2010

HEERINGAS rahvalik laul

:,: See oli ennemuistsel a’al kui heeringas elas kuival maal :,: :,: Ta hoidis ennast eemal veest ja teda peeti kassi eest :,: :,: Kord kaljas kahe mastiga läks teele soola lastiga :,: 32


:,: Seal laeval oli heeringas kes hiiri rotte hävitas :,: :,: See heeringas oli maiasmokk tal meeldis väga soolavakk :,: :,: Ta näris soola hoolega siis mõlema suupoolega :,: :,: Ei pannud süües tähele et näris augu laevasse :,: :,: Siis kaljas kahe mastiga läks põhja soola lastiga :,: :,: Seepeale Neptun vihastas ja ütles: “Kuule heeringas :,: :,: et kaljasesse augu sõid ja uue laeva põhja tõid :,: :,: se’ karistuseks pead sa nüüd merevee sees elama :,: :,: Sind merest kinni püütaks ja tünni sisse soolataks.” :,: :,: Ja sellest ajast tõsi see on merevesi soolane :,:

33


Anu 18.05.2010

HEI-JAH MEIL TULEB TÕUSTA Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta, hei-jah meil tuleb tõusta, hei-jah meil tuleb tõusta, siis kui hommik koidab. Mis teha meil kui see madrus on purjus, mis teha meil kui see madrus on purjus, mis teha meil kui see madrus on purjus, siis kui hommik koidab. Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Nädal aega söödaks talle vett ja leiba ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Annaks talle nuusutada vandi otsa ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Pistaks tema tühja õllevaati ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Pistaks tema trümmi tüskeks lastiks ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... 34


HELINÄLG (Rootsi rahvalul/P.Volkonski)

Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Grapsi tulemas seal mööda mereranda. Armas Gunnar, kallis Gunnar, lunasta mind välja, sul on mitu oma laulu, pane mõni panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, kui ma annan laulud ära, varastab need Niemen. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Sveni tulemas seal mööda mereranda. Armas Grünberg, kallis Grünberg, lunasta mind välja, sul on kodus mitu sünti, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, ilma sündita lööb Tangerine mind üle kohe. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Ja?kat tulemas seal mööda mereranda. Armas Joala, kallis Joala, lunasta mind välja, sul on kaugel suured sõbrad, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei saa aita, kui ma nemad annan ära, kes mind veel siis kuulab. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Reinu tulemas seal mööda mereranda. 35


Armas Rannap, kallis Rannap, lunasta mind välja, sul on ikka pikad juuksed, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, ilma juusteta ei paista andekas ma välja. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Jaanust tulemas seal mööda mereranda. Armas Nõka, kallis Nõka, lunasta mind välja, sul on Gibson kidrakoopia, pane tema panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, naturaalkitarr ei anna Yesi mõõtu välja. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Propat tulemas seal mööda mereranda. Armas Propa, kallis Propa, lunasta mind välja, sul on palju lolle nalju, pane mõned panti. Armas Karuks, kallis Karuks, meie saame aita, võta kasvõi seitse meie nalja endale, me oleme ikkagi vabariigi kõige parem punt, sellepärast et meil on niivõrd kaunid näod (kõigil eranditult välja arvatud Alender)

36


merilii 12.05.2010

HETKE VAID MÕNI MÄLESTUS KESTAB Muusika: R. Rannap, sõnad: O. Arder

Hetke vaid mõni mälestus kestab. Kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis on meil väga neid vaja, sest nad leiavad aja, külastavad meid taas Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis meie vajame neid, sest nad tulevad taas, kas sa ootad või ei. Sajab akna taga laia valget lund veel õhtu eel. Ja ma äkki läbi jäätunud klaasi siis su silmi näen. Sina surud vastu külma klaasi suu ja mina ka. Nii jäälilled kõik me aknaklaasil siis sulavad. Nii jäälilled kõik me aknaklaasil siis sulavad. Sellest päevast saab nüüd õige mitu lund ja muudki veel. Tundub nagu oleks toona näinud und ma õhtu eel. Nüüd mu akna taga ulub jäine tuul ja kurb on meel, kuigi aken on just nõnda nagu siis lilledes, kuigi aken on just nõnda nagu siis lilledes. 37


HIMAALAJA A tinki, tinki tinki hahahaa A tinki, tinki prr! Himaalaja! Maalaja! Hihi, Himaalaja, nii kõrgelt maailma on vahva vaadata. Hihi, Himaalaja, maailma vaadata su Dzomolungma pealt on vaimustav. Siin liustike mööda end libistan, lalalalallallaa! Lumeinimese käppagi pigistan, lalalalallallaa! Võin vilistada vihmases troopikas, lalalalallallaa! Ja suppi süüa subtroopikas, lalalalallallaa! Tõusta tuli varavara, poisid hüüdsid: parapara! Mida seal veel, karavan teel, ei ole parata. Maalaja! Hihi, Himaalaja, su kukil käisin ma ja kaesin maailma! Hihi, Himaalaja, küll oled kõrge sa, kuid tervet maailma ei näinud ma ei näinud ma. Ma turnisin küll üle mäe, lalalalallallaa! Kas korrakski siit Eestimaad ei näe, lalalalallallaa! Kas tõesti siis keegi ei hõika siin: lalalalallallaa, näe, see on ju seal meie "Apelsiin"! lalalalallallaa! 38


Äkki vaatan, marumaru, ehtne himaalaja karu! Andsime au ja kõlaski koos tuntud "Karulaul". Maalaja! Hihi, Himaalaja, Hihi, Himaalaja, su kukil käisin ma. Hihi, Himaalaja, suursuur Himaalaja, mind ootab Eestimaa, pean lahkuma. Maalaja! Hihi, Himaalaja! Ei siia jääda sa, ei saa, ei soovi ka. Hihi, Himaalaja, meid ootab Maarjamaa, on palju armsam ta, me Eestimaa! Mis me pikalt lobiseme, peagi alla kobisime. Koju viib tee, ülalt ja alt, ka Himaalajalt. Maalaja! Hihi, Himaalaja! Su kukil käisin ma ja kaesin maailma. Hihi, Himaalaja! Küll oled kõrge sa, kuid kauneid paiku on siin allpool ka! 39


Anu 18.05.2010

HOMMIKUL KUI TÕUSEB PÄIKENE lähen lahingusse ma vairih-vairah :,: Tulen tagasi sealt võitjana või langen ma :,: :,: Vallerille-vallerille-valleraa-aa-a:,: :,: Tulen tagasi sealt võitjana või langen ma.:,: Kui ma peaksin täna langema olen homme surnud mees vairih-vairah :,: Sõbrad mind siis hauda kannavad just koidu eel :,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,: Sõbrad mind siis hauda kannavad just koidu eel.:,: Kolm sinilille õitsevad minu kalmukünka peal vairih-vairah :,: Uhke ratsamees neid murrab sealt nii õelal käel :,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,: Uhke ratsamees neid murrab sealt nii õelal käel.:,: Käi põrgu uhke ratsamees lase lilled õitseda vairih-vairah :,: Neid vast näha oleks igatsend mu kauneim neid :,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,: Neid vast näha oleks igatsend mu kauneim neid.:,: 40


HULKURI VALSS Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas šampanja, viin ja šartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi tule minuga, neiu ah-hoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ... Ei hulguse armastus tooruseks lä’e ta süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ... Nüüd rändan siin ilmas kui põlat’ pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon! Refr. Siis meeleldi maanteel ... 41


Kaido 14.05.2010

HÄLLILAUL ÕHTU on soe ja vagune, kilk laulab ahjutagusel. Tule, mu sülle pojake, uinu siin rahus unele, :,: uinu siin rahus unele. :,: Teistel on pähklid, pirukad, meil pole leivapalukest. Meile vaid aknast paistab kuu, valgustab voodit, ahjusuud, :,: valgustab voodit, ahjusuud. :,: Ära nüüd nuta, pojake, jutustan sulle muinasloo, kuidas me tõllas hõljume, kuu poole üles kõrgele, :,: kuu poole üles kõrgele. :,: Sääl täituvad su unelmad, kuldkollased ja helkivad. Sääl sulle kuulub mängumaa, rõõmustab sind ja rahustab, :,: rõõmustab sind ja rahustab. :,: Vööl sul siis hõbemõõgake, käes lehvib väike lipuke, laulu lööb kuldne kukeke, uinu siin rahus unele, :,: uinu siin rahus unele. :,: V: R. Pauls filmist “Pikk tee düünides” 42


merilii 16.05.2010

HÜVASTI, MARIA Vaata, Maria, jääb seltsiks sul päikene ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind. Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel Ja sellepärast, ma palun, hoia end. Kui ootad kirja, siis homseks jäta pisarad. Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see. Refr. Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria! Meid lahku viia võib igavene öö. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria, All sinu südant me poja süda lööb. Maailmas niigi palju on nutetud. Näib, et on pisar tulus väljamüük. Ma tean, Maria, kui armastust on petetud, siis meie hinged ei kanna seda süüd. Refr. Kui me ei kohtu ...

43


merilii 12.05.2010

IGA MEES ON OMA SAATUSE SEPP Muusika:U. Naissoo, sõnad: P.-E. Rummo

Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma õnne valaja. Ükskord prahvatab vimm, Mis on kogunend salaja. Jaa! Mõisad põlevad, saksad surevad, Mets ja maa saab meitele. :,: Meitele, jah, meitele, Meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma õnne valaja. Ükskord prahvatab vimm, Mis on kogunend salaja. Jaa! Metsad põlevad, maad surevad, Meie saame meitele. :,: Meitele, jah, meitele, Meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma õnne valaja! Ükskord – jah! – Prahvatab vimm – nojah! – Mis on kogunend salaja! Jaa! Meie põleme, meie sureme, Vaat siis ei jää enam ühtegi orja, Ühtegi orja, ühtegi orja Ega ühtegi, ühtegi peremeest! :,: Ühtegi orja, ühtegi orja Ega ühtegi, ühtegi peremeest! :,: 44


ILUS HETK Jaan Tätte

Mõni hetk on elus ilusam kui teine Mõni hetk on kohe väga-väga ilus Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus ja see oli - ilus Hiljem samamoodi vaatasid sa mind Ja su silmad olid kahtlustusest pilus et kas räägin vaid või armastan ma sind ja see oli ilus Mõni hetk on elus valusam kui teine Mõni hetk on kohe väga-väga valus Keegi oli mul, kes minult andeks palus Tal oli põhjust, see oli valus Kaua seisime ja tummalt seisin mina Tuhat korda ise patusem kui sina Aga sina olid see, kes andeks palus Ma ei vastanud, see oli valus Mõni hetk on mis on hoopis isemoodi Teise tuppa mulle üles tegid voodi Ise läksid ja sind nägin uksepilus See, mis nägin, oli väga-väga ilus Mõni hetk on elus ilusam kui teine Mõni hetk on kohe väga-väga ilus Mina magasin ja tundsin, pead mul silus sinu käsi - see oli ilus 45


erle 13.05.2010

IMELINE AAS Muusika:T. ja T. Urb, sõnad:J. Kross

Sel künkal algas imeline aas, Näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, Nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi Ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või Ja haljas rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, Et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koost Ja värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, Me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Nüüd õites on me imeline aas, Kuid kõik ta õied õitsevad meis endis Ehk küll me ümber kivist linn on taas.

46


ISAMAA HIILGAVA PINNALA PAISTAB Isamaa hiilgava pinnala paistab Kodu meil kaunike, kallike. Isamaa sinava võlvita vaatvad Vilkuvad koidud meil orusse. :,: Hoi la, la, la, la, la; hoi la, la, la, la, la, õitse ja haljenda, eestlaste maa! :,: Kukulind kaunisti kõrvu meil kostab, Äratab ülesse looduse; Helinal õhud ja hääled meil hüüdvad, Helinaid saadavad südame’. Hoi la, la, la, la, la,! jne. Valvamas isamaa vaim meie vahel, Looduses liikumas lennula; Süda ei aina või vangissa viibi,Hõiska ja helise, õnnis suu! Hoi la, la, la, la, la! jne.

47


ISAMAA ILU HOIELDES Jüri Leesment/Alo Mattiisen

Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: pane tähele, pane tähele, pane tähele, pane tähele! Kui sina usud enda-asse, arukate arva-misse, tugevate turja-desse, vanemate väge-vusse, noorte meeste nobe-dusse, õdedesse, venda-desse, ennekõike enda-asse, siis saad põlve parema, siis saad põlve parema.

kui sina usud enda-asse, arukate arva-misse, tugevate turja-desse, vanemate väge-vusse, noorte meeste nobe-dusse, õdedesse venda-desse, ennekõike enda-asse,

Isamaa ilu hoieldes… Kui sina usud hundi juttu, kardad koerte klähvi-missi, kuulad sakste saja-tusi, kannupoiste kaeba-misi, saamameeste salva-misi, madalate manit-susi, sõgedate sõitle-misi, siis ei saa sa midagi, siis ei saa sa midagi.

kui sina usud hundi juttu, kardad koerte klähvi-missi, kuulad sakste saja-tusi, kannupoiste kaeba-misi, saamameeste salva-misi, madalate manit-susi, sõgedate sõitle-misi,

Isamaa ilu hoieldes…

48


Kui sina vajud vale-desse, upakille une-desse, käpakille käsu alla, röötsakile rubla alla, siis saad kirbud kube-messe, sügelised süda-messe, paised pähe, kondid kõhtu, siis sa lähed põrgusse, siis sa lähed põrgusse.

kui sina vajud vale-desse, upakille une-desse, käpakille käsu alla, röötsakile rubla alla, siis saad kirbud kube-messe, sügelised süda-messe, paised pähe, kondid kõhtu,

Isamaa ilu hoieldes… Kui sina usud enda-asse, siis sina usud rahva-asse, taludesse, tarku-sesse, õpetusse, õigu-sesse, kodukoha kaasi-kusse, pilvepiiril pääsu-kesse, siis saad vaimu väge-va, siis saad põlve parema, siis saad põlve parema.

kui sina usud enda-asse, siis sina usud rahva-asse, taludesse, tarku-sesse, õpetusse õigu-sesse, kodukoha kaasi-kusse, pilvepiiril pääsu-kesse, siis saad vaimu väge-va,

49


Kaido 18.05.2010

IVANI PALVE Mulle ennusta, ma niikuinii ei usu, kuid need hetked on nii helged oma vaiksel häälel vestan et end veidikegi lõdvaks lasta saaks. 102 on mul kaelas, 102 saad sa aru 102 oleks asitõendid selged või kui süü ma võtaks omaks oleks kogupaugukaja juba ammu haihtund õhku ja mu hindamatud kondid oleks ammu juba saanud kodumaaks. Vaata Špakov juba magab Mis tal viga istub ära oma kümme Ja kui koju saab toob labida Ja raha kaevab välja Mõni teine ainult poole eest sest pakist Istuks kogu perega Kuid kui minu saavad kinni Siis on krõska Siis ei aita mingid naljad 102 on mul kaelas, saad sa aru 102 102 aga lõpeb verega Aga sina ära sure ole mees ja istu ära oma kolmeke 50


Olin 62sel päris poisike kui kolmekese sain Hiljem 72sel siis kui seitse sain End tahtsin üles puua Aga praegu on see köömes 102 on mul kaelas 102ga kuid iialgi ei tea kas homset päeva näha võin Mulle ennusta, et peadselt pärast pühi Saan amnestiaga välja Ja et lennujaama puhvetis saan tuttavaks ma Ladna lesega Ja et Leningradi lendame sealt koos Ja sealkõik möllud mõtlen välja Mul on naha alla aetud seitse pleksiklaasist muna Ja kes korragi neid proovib Olgu laip või olgu leedi See kas voodis enam kedagi ei seedi Või siis ainult minuga Mulle ennusta, ma niikuinii ei usu, Kuid need hetked on nii helged Oma vaiksel häälel vestan Et end veidikegi lõdvaks lasta saaks. 102 on mul kaelas, 102 saad sa aru 102 Oleks asitõendid selged Või kui süü ma võtaks omaks Oleks kogupaugukaja juba ammu haihtund õhku Ja mu hindamatud kondid oleks ammu juba saanud kodumaaks. 51


erle 17.05.2010

JAANIPÄEV Hando Runnel / Vello Toomemets

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb – igal pool saab muserdatud hein. :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite – niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,:

52


JAHITROFEED Kõik metsaloomad teadsid ammu juba et varsti tuleb inimjahi luba. Nüüd õige aeg on valmis panna lõksud, küüned, hambad ja veel teised nõksud. Trofeedevõistlus kuulutati välja, see loomadele tegi palju nalja. Kui stiimul käes, mis siis viga küttida ja inimesi maha nottida. Refr.

Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee.

Ka kitsendusi seadus ette nägi: vaos tuleb hoida oma jahivägi. Sa ära küti emasid ja lapsi ja mehi kes on veidi võtnud napsi. Läks hooaeg lahti, metsas pidu käis, kõik loomad olid poolteist päeva täis, kui ükskord ära vajus kolkund õllevaht läks lahti inimesejaht. Refr.

Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee. 53


Nüüd põlislaanes näitus tehti lahti, kõik loomad väsind pärast pikka jahti, kuid nende silmist paistab rõõmus meel ja uhkelt seinal ripuvad trofeed. Tõi põder uhked sarvekandja sarved ja hunt, kel inimsooga vanad arved tõi hulga sääreluid, mis puhtaks näritud ja vaiguga nii kaunilt lakitud. Refr.

Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee.

Kahejalgne loom, üllas looduse kroonvõta endal’ teadmiseks see.

JAMAIKA HÄLLILAUL Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri vaid ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal, kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. 54


Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg, võib-olla unes õnne näed ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri vaid ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed. Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed. Sa magad, chiquito, mu poeg, sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed, seda kord sa, chiquito, näed. 55


JAMBALAYA H.Williams/R.Linna

Ma nägin und maast, mis kusagil kaugel See oli päikest täis ja kõneldi seal lauldes Sirged teed viisid Apelsini majja Mulle öeldi, et see maa on Jambalaya Jambalya, miks küll ilmsi sind ei leia Kas siis teed su juurde nõnda raske leida Tahaks tantsida Apelsini majja Õnn on see kui leiad oma Jambalaya Seal samba rütmis käis tormakas elu Ei teadnud keegi, mis on mure, mis on valu Mustad särasilmad naeratasid vastu Kui mu jalg suurel teel aralt astus Jambalaya, miks küll … Nüüd jäänud oli mul ehk mõni samm veel city Kui äkki tuhmus kõik ja olin jälle üksi Nii ei jõudnudki ma Apelsini majja Kuhu kadus ta küll, oo Jambalya Jambalaya, miks küll …

56


JOHANNA Kui Johanna kord elas veel külas siis ta lehmi lambaid seal karjatas, siis ta oli nii meeletult kaunis –ooõnnelik, kes tema sõbraks saab. Tal oli õde, kelle nimeks Matilda neil oli vennas, keda hüüti John kuid kui Johannat nähti karnevalil tantsimas siis kogu külarahvas laulis nii: Tantsi hopp Johanna, hopp Johanna, tantsi hopp Johanna, kuni lõpeb öö, Tantsi hopp Johanna, hopp Johanna, tantsi hopp Johanna, kuni hommik käes. Nüüd Johannal on elupaik linnas kinos istub, käes coca ja popcorn kui aga koduigatsus tal torgib hinges, siis mõtleb kodust, kus Matilda ja John Taas tantsida kodusel pinnal taas laulda oma sõprade seas kui aga juhus viib ta maale tagasi, küla laulab talle jälle nii: -ooTantsi.... 57


Aastaid möödunud on suures linnas Johannal kasvamas lapsi on kolm ta neile jutustab elust, mis oli seal kus teda ootamas Matilda ja John Johanna jutustab pidudest külas Johanna jutustab paljustki muust ja kui nüüd tantsima hakkab Johanna, siis lapsed laulavad nüüd talle nii Tantsi hopp Johanna, hopp Johanna, tantsi hopp Johanna, kuni lõpeb öö, Tantsi hopp Johanna, hopp Johanna, tantsi hopp Johanna, kuni hommik käes.

kaido 18.05.2010

JOOMALAUL Sõnad: Ivar Põllu, viis Feliks Kütt ja Ivar Põllu

Küsid, miks jood Vastan, ei tea Küsid, mis jood Vastan, ei tea Küsid, kas toon Vastan, ei tea Küsid, mis toon Vastan, ei tea 58


K체sid, on's pood Vastan, ei tea K체sid, kus pool Vastan, ei tea Aga ma tean et on pood et sa tood mis sa tood et ma joon mis sa tood Nii on meil lood siin pool sood ja mood ja l천pp on lool

59


JOO JA JAURA Kui vanaeit keelab sul joomise Siis joo, siis joo Ja keelab sul puskari toomise Siis joo, siis joo :,:Sest joomisest ära sa iialgi loobu Vaid võta uus eit ja siis jällegi joobu Siis joo ja jaura ja joo ja jaura Ja joo ja jaura ja joo:,: Kui koolmeister koolis sind õpetab Siis joo, siis joo Ja õhtul ta tööpäeva lõpetab Siis joo, siis joo :,:Kui päeval ta füüsikat pudrutab Siis õhtuti naistega kudrutab Siis joo ja jaura ja joo ja jaura Ja joo ja jaura ja joo:,: Kui ohvitser lahingus tulistab Siis joo, siis joo Ja telgist ta pudelist kulistab Siis joo, siis joo

60


:,:Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab Vein pudelis valgemaks kahvatab Siis joo ja jaura ja joo ja jaura Ja joo ja jaura ja joo:,:

JOO, SÕBER, JOO Mu naine on üks vana nõid, kes muud ei taha kui raha – :,: viina ja raha. :,: Refr. :,:Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga! Oma viimased sendid sa kõrtsmikul vii ja ütle, mis elul on viga! :,: Itaalias, Hispaanias ja kaugel, kaugel Hiinas juuakse viina, ikka viina ja viina. Atlantia ja Peipsi järv ja teised ookeanid – seal sõitvad suured praamid, neil peal on viina-aamid.

61


JÄLJED Päev vaikselt pilvevarjust lahkub meist, kuid jätab jäljed meist kõigist varjudes. Ja meie rõõm nüüd karjuma peab -ma seda tunnen ja sinagi tead. Hommikuks söed ainult maas, pole neid, mis me jätsime, me koos. Kusagil veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos. Kust leida seda, mis võiks hoida tuld veel kaua-kaua, kui hommik juba tulnd? Kas üldse meis on olemas see, Mis süütaks leegi ammu kustunud leel? Kusagil veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos. Hommikuks veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos. Öö varjudeks nüüd saame kõik sel ööl, vaid hommik lummusest võib päästa meid. Kusagil veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos. Hommikuks veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos.

62


JÄÄ JUMALAGA, MANN Esimene tüürimees ei raatsi iial juua, kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua. Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm, kui reisusihiks oli meile Rotterdam. Kapten vana merekaru juua täis kui tint jäi masti alla magama kui väljas oli vint. Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm, kui reisusihiks oli meile Rotterdam. Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi, kuid purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib poi. Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm, kui reisusihiks oli meile Rotterdam. 63


Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk, siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk. Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm, kui reisusihiks oli meile Rotterdam. Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, see paistis igaühele kui viimse päeva märk. Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm, kui reisusihiks oli meile Rotterdam.

64


JÄÄ VABAKS EESTI MERI Meil merevood on vabad Ja võimsalt mühavad. Ja kodupinna metsad Meil vastu kajavad. Refr. Jää vabaks, Eesti meri, Jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi Ei karda Eesti rind. Meil kalur merel noota Võib vabalt vedada. Ja rõõmulaulust põllul Mets vastu kajada. Refr. Jää vabaks... Me vabal lainte voodel Võib päike särada Ja musta mulla põuest Võib vili võrsuda. Refr. Jää vabaks...

65


Anu 18.05.2010 Veel teemakohast lasteosakonnast:

KAKS KALAMEEST Miku oma kiisuga läksid kalu püüdema. :,:Miku püüdis õngega, kiisu kahe käpaga.:,: Miku kalad kotti heitis, kiisu aga kõhtu peitis. :,:Siis lõi nurru lõbusalt, kuni uinus mõnusalt.:,: Jõe kaldal rohu sees magab kassist kalamees. :,:Magadeski nurru lööb, unes näeb, et kalu sööb.:,:

KAKS KOKTAILI Kui õhtu on saabund ja meri vaikseks jäänd ja linnukesed ammu magavad mul täna õhtul randevuu ei huvita mind keegi muu kui ainult väike baarineid 66


Ja meie iga päev kell viis all baaris kokku saame siis seal meelestub see kaunis päev Meil maitseb täna sigaret ja laulab kena zansonet koktaili joome mõnuga ohoo hollarii ohoo hollarii ohoo hollarii need kaks koktaili need kaks koktaili need kaks koktaili iga päev sa jood koktaili ma joon koktaili need kaks koktaili väga hääd.

KAKS LAULJAT Kaks lauljat, üks noor ja teine vana kord kõndisid seal uhke lossi ees :,: Noorem laulja võttis kandle enda kätte kõik imeviisid kostsid selle päält:,: Kuninganna istus lossi akna pääl kolm pisarat tal veersid silma päält :,: Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja lõi haava noore laulja südame:,: 67


Vanem laulja tõstis kandle needes üles lõi puruks vastu lossi müüriseid :,: Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära ja loss see muutugu ahervaremeiks:,: Tema maa tema rahvas pööraski tast ära ja loss see muutus ahervaremeiks

200 RUBLA Muhu 82

Refr: 200 rubla, that's my EÜE, kui tuttav feeling on pugenud põue. Ja nukralt uriseb segumachine. On läti skautidel sitt distsipliin. Oo Muhu, Muhu, süda mata mul siin. Lonkas üks taat keset rühma õuet ja räuskas: tont võtku seda te EÜE-t. Teist ainult paska ja pahandust tuleb. Te nilbeid laule mu kurt moorgi kuuleb. Mis saab siis nõnda me riigist, rahvast ja maast. Refr: 200 rubla, that's my EÜE, kui tuttav feeling on pugenud põue. Ja nukralt uriseb segumachine. 68


On läti skautidel sitt distsipliin. Oo Muhu, Muhu, süda mata mul siin. Kaks kasti voblat, täis last veini. Sa istu maha siis räägime veidi. Kas kõik on korras me väikesel maal? BCCO on me ideaal. Oi velled, velled, nii palju on hinge peal veel. Refr: 200 rubla, that's my EÜE, kui tuttav feeling on pugenud põue. Ja nukralt uriseb segumachine. On läti skautidel sitt distsipliin. Oo Muhu, Muhu, süda mata mul siin. No kuulge taadid, te võtke end kokku. Ehk saame üle, ei kukugi kokku. Mis sest, et naljad perverssed meil vähe. Üks jalg on lühem ja hääl naistel kähe. Oo EÜE, EÜE, she's my only love. Refr: 200 rubla...

69


KALLIS PROUA Suur südamlik tänu, et sa ajasid mu üles Sest väljas sajab, aga toas ei ole vett Ma sirutan käe, et puutuda su nägu Kuid klaas mille all sa oled, see klaas on liiga paks Ma näen, sul on halb, ja et sa vajad tuge Kuid ei kuule sind, sest sein on liiga ränk Mu hääl on vali, aga siiski ma ei karju Sest see, mis mu sees, on lihtsalt liiga suur Kuulge kallis proua, olen selles linnas võõras Ma ei meeldi endale ja ilmselt teile ka Kus ma saaksin ööbida, kus oleks soe ja vaikne? Eks te öelge ei kui te teisiti ei saa Ma olen liiga tihti rippunud su nagis Mu särk ei sobi mulle, ma olen kõhnaks jäänd Ära tule küsima, kas mul on vahel valus Mina olen liblikas kelle tiib on kõigest must Kui armastus andestab, siis olgu peale, võta! Kuid kibuvits kasvab ja tal on okkad ka Kuulge kallis proua... 70


KARIKAKAR Rooside joovastav hurm, liilia süütus ja sarm ma ei tea milleks kingid neid mul vaasis on längus mimoos tulbid on langenud koost mõtlen sulle kuid süda on külm mõtlen sulle kuid süda on külm Ref: Armastab ei armasta on karikakar selleks ju loodud armastab ei armasta ta õie lehte saatus on kootud mu lumevärvi õis su hoolde annan südame ma oleks hea kui valged õied vastaksid jaa Ütle kuis kasvada võid liival mu saatuslik õis on see saadik mu ulmade puult praegu ei aimagi veel kellele loodab mu meel ainult tunne on ärevalt suur ainult tunne on ärevalt suur

71


Kaido 11.05.2010 jõudsin enne

KARULAANE JENKA Helga Tõnson /Lembit Veevo

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all õhtust läheb lahti ja ei anna mahti lõbus mäng ja trall. Kuu see taevast vaatab, silmi lahti paotab, küllap arvab vist, et on tantsu nimeks, mida paneb imeks rock’n roll või tvist. Refr. :,: Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane hüppavad üheskoos, üksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat. :,: Mutt ta puhub pilli, ninal uued prillid, nooti hästi teab. Trummilööjaks ilves, nägu tähtsalt pilves, rütmi paika seab. Kontrabass on põdral, viiul tema sõbral tuttkõrv oraval. Kõik on väga rahul, ükski pole pahur kõrge kuuse all. Refr. Kriimsilm, karuott ja rebane … 72


Anu 18.05.2010 ja kui veel on vaja kedagi uinutada:

KARUMÕMMI UNELAUL “Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” nutab karujõmm. “Olen hirmus unine, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm! Minu memm läks maasikale, minu taat läks vaarikale. Kes küll laulaks “Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh!” “Summ-summ-summ-summ,” lendab mesimumm. “Oled väike rumal karujõmm! Laula ise “Ää-äh, magama nüüd jää-äh!” Kui sa laulad, oled pai, siis su memm toob maasikaid. Kui sa laulad, oled pai, siis su taat toob vaarikaid! Summ-summ-summ-summ!” ütles mesimumm. “Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” laulab karujõmm. Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään. Siis mu memm toob maasikaid ja taat toob metsast vaarikaid. Laulan ise ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh! Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm! uinus väike jõmm. 73


KAS TUNNED MAAD Prantsuse viis / M.Veske

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? Refr. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsaladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võrsub ja päike paitab viljapäid. Refr. See on see maa ... Siin kasvab eesti meeste sugu Ja sammub vabadusele. Siin kasvab priskelt eesti neiu ja sirgub eesti mehele. Refr. See on see maa ... Siin tõstab rahvas põllurammu 74


ja matab endist viletsust; siin püüab rahvas vaimu valgust ja võidab endist pimedust. Oh tõotagem südamest Me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lõpmata: Sa kosu, kasva, kallis kodumaa! KAUA SA KANNATAD Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu. Teravad tangid too tööriistakuurist, koer lase ketist ja lind päästa puurist. Põll võta eest ja põgene kodust, kuusikutukas näed kaheksat hobust. Võta see seitsmes, kes heledalt hirnus, mine ta juurde ja talitse hirmu. R: Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad, sadul on seljas ja rauad on haljad. Valjaste vahel on raha ja ratsmed, turjale tõusma pead äkitsel katsel. Muidu ta sind võib tantseldes tappa, sõrmed pead suruma sügavalt lakka. Parema käega pead juhtima hobust kiiresti eemale kaugele kodust. 75


erle 12.05.2010

KAUGEL, KAUGEL, KUS ON MINU KODU H. Suurkask rahvaviis Ameerika Ühendriikidest

Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik.

76


KAUGUSED KUTSUVAD Öö saabund sadama üle, lainetab lahtede suus, tähtede helkivas süles naeratab kahvatu kuu. Tean , et mu tüdruk sa magad. Tean, et sind suigutab tuul. Sinust mu akende taga jutustab kahvatu kuu. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüdruk, sinust ma unistan vaid. Oi neid kirsina punavaid huuli. Tüdruk, ütle mul, kust sa nad said. Kauguste kutset kui kuulen, see mind nii rahutuks teeb. Selles on meri ja tuuled, selles on sinavad veed. Sinul ja tormil ja taeval midagi ühist on teis. Koos mulle meenute laeval pikil ja pimedail öil. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli ...

77


Reelinguil naaldun ja laintes otse su pilku kui näeks. Karide kohinas kuulen kutset, su juurde et jään. Sinule andsin kord sõna, usu ma seda ka pean. Sina ja mina ja meri – üks meist on liigne, ma tean. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli ...

78


KAUNIM LINN ON EESTIS TARTU Kaunim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes kord käinud seal, ei sel meelest läe kaunid tunnid Toomemäel. Refr. Kaunim linn on Eestis Tartu ja kui saatus sind on viind ära kaugele, koju viib su tee, ikka Tartu tagasi. Sinna jäid minu isa ja ema, sinna jäid minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu linn meid kutsub, kätte jõudnud tasumise tund! Refr. Kaunim linn on ... Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, “Vanemuises” laulame. Refr. Kaunim linn on ...

79


KAUNIMAD LAULUD PÜHENDAN SULL’ Kaunimad laulud pühendan sull’, vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev laulu hääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull’ ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis, ühine laul õitsegu, kasvagu kodumaa! Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra’al! Orjuse kütked purustatud maas, muistne priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootamas ees. võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu, kodumaa!

80


KAUNISTAGEM EESTI KOJAD Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda; ühine neil olgu püüe ühes venna armuga, kostku võimsalt meie hüüe: “Eesti, Eesti, ela sa!” Sinine on sinu taevas, kallis Eesti kodumaa; oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa. Must on meie mullapinda, mida higis haritud, must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud. Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad; Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pääd! Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu, kostku taeva poole põrmust: “Eesti, Eesti elagu!” 81


merilii 16.05.2010

KAWE KELDER rahvalik laul

Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel’ mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul’! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta – kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus ja, süda, sinuga jäi mälestus. :,: Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all, kuid siiski ligidal ma sinule. :,:

82


kaido 11.05.2010

KERJUSE LAUL Ardi Liives / Boris Kõrver

Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsiskled lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull’ midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull’ pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull’ eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna – õnn võõras on minule! 83


Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen …

KIHNU SAAR Seal väiksel Balti merel üks väike Kihnu saar. Minu igatsus tema järel mil ükskord sinna saan. Refr.

Las laines möllab torm, tuul puhub purjesse Laev lendab täies vaardis rind vahutab tal ees

Sina väike Kihnu neiu ei ütle mina sul muud. Sina ikka minu neiu sul kuumalt annan suud. Refr.

Las laines ... 84


Kui täna mul puudub raha olen rahul sellega Joon vanad püksid maha küll homme uued saan Refr.

Las laines ...

KIILASPEA Kuhu küll mu juuksed jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu lokid jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu juuksed jäid, küll on vähe kiilaspäid Nüüd alles märkan ma, nüüd alles mõistan ma Kuhu kõik mu pruudid jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu neiud jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu pruudid jäid, kräsupeade naisteks said Nüüd alles mõistan ma, nüüd alles märkan ma 85


Ära nuta kiilaspea, kui näed uhket kräsupead Ära nuta kiilaspea, käi püstipäi ! Kräsupeadel täid on peas, 7 tükki karvapeal Nii hea on puhas pea, nii hea on kiilaspea Kõik šampoone ostavad, selleks raha raiskavad Kamme pole vaja mul, raha alles jääb Hea on olla kiilaspea, kammiraha panka vean Küll ükskord näitan ma, kui sõidan Volgaga Pärnust Tallinna, kiilaspäiseid pritsimehi lohutama.

KINOPILET Osta mulle kinopilet, anna akna taga vilet. Vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi. Pargis meid ei märka keegi, aga ega me ei teegi suitsu, meil on kommituutu. Tee peal seda me ei puutu. 86


R: Leiba, leiba, leiba, leiba, leiba, rahu, tööd ja maad. Anna kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku. Võta komm ja vaikselt näsi, hoia paigal oma käsi.

merilii 16.05.2010 Tõnis Mägi

KOIT On jälle aeg selg sirgu lüüa ja heita endalt orjarüü, et loomishoos kõik loodu koos võiks sündida kui uuesti. On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa. Prii on taevapiir, esimene kiir langemas me maale. Hõik - murrame kõik, et vabana saaks hingata taas. Näe - on murdund jää ulatagem käed, ühendagem väed.

87


Nõul, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik. Ees on ainus tee, vabaduse tee teist ei olla saagi. Võim, valguse võim priiuse hõim, läheme koos huulil rõõmuhüüd Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid. Usk edasi viib, taevane kiir saatmas on meid Nii - on võiduni jäänud veel üks samm lühikene samm, samm. Maa, isade maa, on püha see maa, mis vabaks nüüd saab Laul, me võidulaul, kõlama see jääb peagi vaba Eestit sa näed!

88


KOLM LÕTVA TULPI Jäääär

Kui astusin me armastuse aeda Kus kireõites põles iga kõrs Ei olnud aega siis mul ringi kaeda Vaid sinu kõrval pingil oli koht Pea viltu kuulatasid sa mu juttu Kõik kohad olid linnulaulu täis Ja päike tõusis ikka liiga ruttu Kui vurrkann seier kellal ringi käis Nüüd aeg on et me saame jälle kokku Et meenutada halba kui ka head Kuid minul pole rohkem sulle anda Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort Ka mina käisin mõnes teises aias Kus lilli oli, puid ja põõsaid ka Ja kuigi olen loomult väga maias Ei ühtki õuna tasku toppind ma Siis tulin tagasi kui mees, kel õigus Et meie aias ringi vaadata Kui aru sain, et keegi sinu loaga Käib meie aias sama tegemas 89


Nüüd aeg on et me saame jälle kokku Et meenutada halba kui ka head Kuid minul pole rohkem sulle anda Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort Jah tõesti, miks me teeme mida teeme? Vaid jumal taevas ise seda teab Kui ühes voodis juhuslikult näeme Ei oska öeldagi et tegelikult veab Nüüd aeg on et me saame jälle kokku Et meenutada halba kui ka head Kuid minul pole rohkem sulle anda Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort Kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort

90


erle 12.05.2010

KONN ASTUS USINASTI MÖÖDA TEED......... :,: Konn astus usinasti mööda teed, ja-jaa, ja-jaa, :,: konn astus usinasti mööda teed oli alanud ball paksu metsa sees, ja-jaa, ja-jaa, ja-jaa. :,: Nägi konn : on üsna tore ball, ohoo, ohoo, :,: nägi konn : on üsna tore ball, sest hiireneiu meeldis tal, ohoo, ohoo, ohoo. :,: Nüüd tantsima hiirt tema kutsus ka, ahaa, ahaa, :,: ja kui tiiru kolmandat tegi ta, siis teatas hiirele: Mu naiseks saad, ahaa, ahaa, ahaa. :,: Sõnas hiir : Ei meeldi mul see jutt, mh-mm, mh-mm, :,: sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, sest mul on peigmeheks ammu mutt, mh-mm, mh-mm, mh-mm :,: Siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good-bye, :,:

91


KORD OLI MUL NAINE JA NATUKE RAHA Kord oli mul naine ja natuke raha ja pisike majake mändide all. Kõik oli nii kena ja enese teha ja elu see veeres kui võõbatud pall. Refr. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised mu elu kõik tuksi on keeranud nad. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised ei hauaski enam neist rahu ma saa. Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits. Sest ajast see maailm on minule täpe, nii valusalt nüpeldab issanda vits. Refr. Sigaretid ja viinad ... Nüüd mullaga kaetud mu patune kere, üks rohtunud haud asub mändide all. Oh mööduja, Sulle ma ütlen siit tere ja hoiatan tegemast kõike mis halb. Refr. Sigaretid ja viinad ...

92


KORD LÄKSID KOLM SÕPRA Kord läksid kolm sõpra, kord läksid kolm sõpra, :,: kord läksid kolm sõpra üle Koivamaa jõe. :,: Ja sõprade majja ja sõprade majja, :,: ja sõprade majja seal viis nende tee. :,: Oh mamma mis maksab, oh mamma mis maksab, :,: oh mamma mis maksab teil õlu ja viin. :,: Kas on teie ilus, kas on teie ilus, :,: kas on teie ilusam tütar ka siin. :,: Meil õlut ja viina, meil õlut ja viina, :,: meil õlut ja viina on rohkem kui lund. :,: Aga tütar see magab, aga tütar see magab, :,: aga tütar see magab juba igavest und. :,: Siis läksid nad kambri, siis läksid nad kambri, :,: siis läksid nad kambri, kus ta lamas kirstu sees. :,: Üks võttis tal räti, üks võttis tal räti, :,:üks võttis tal rätiku silmade pealt. :,: Ja andis ta närtsinud, andis ta närtsinud, andis ta närtsinud huultele suud Ja andis ta närtsinud huultele suud. Kui elasid olid, kui elasid olid, :,: kui elasid olid, olid kaunim kui kuld. :,: Nüüd lamad sa kirstus, nüüd lamad sa kirstus, :,: nüüd lamad sa kirstus, oled mustem kui muld. :,: Siis läksid kolm sõpra, siis läksid kolm sõpra, :,: siis läksid kolm sõpra, kuhu viis nende tee. :,: 93


KORRAKS VAID Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid, küllap nii vist peabki olema… Korraks vaid lootsin leida õnne ma, korraks vaid, kuid siis jälle läksid sa. Ütlesid, et lahkud minust – teise leidnud sa, nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind, no ütle, miks siis kinni hoidma peaksin ma küll sind? Mine siis, kuid minneski veel seda meeles pea – ma peagi leian teise, kes niisama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi pole sa, küll aeg see kiirelt mööda läeb, pea unustan sind ma. 94


KORISTAJATÄDI TÖÖLAULUKE Nii uhked on teil mütsid, nii uhked palitud ja lapsed on teil kah justkui välja valitud no miks siis jälle lift täis on konisid ja mismoodi saapajäljed lakke ronisid las harjab korjab ja orjab vanamoor las kutsu laseb nurka, ta ju alles noor ei tea kas kolis juurde mõni uus paskaak mul mullusega võrreldes on palju suurem saak Oooo--ooooooo---oo--ooooo On trepidele prahti kantud terve mere täis neil lastele peaks antama üks kõva keretäis kui perekond ja kodu aina kaitseb malga eest las tulla kõntsa korjama siis selle palga eest Oooo--ooooooo---oo--ooooo Nii mitme snepperlukuga ja silmaga te uks ja läigib iga ilmaga te uhke super-lux ei tea kus anti neil seda kooliharidust et trepikojas käivad nagu loomakari just Oooo--ooooooo---oo--ooooo Oooo--ooooooo---oo--ooooo 95


KORRAKS VAID Refr.

Korraks vaid, ainult sain ma olla sinuga, Korraks vaid, küllap nii vist peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma, Korraks vaid, kuid siis jälle läksid sa.

Ütlesid, et lahkud minust – teise leidnud sa, Nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind. No ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind! Mine siis, kuid minneski veel seda meeles pea – Ma peagi leian teise, kes on sama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi pole sa, Küll aeg, see, kiirelt mööda läeb, pea unustan’d sind ma.

KRAMBAMBULI Krambambuli on joogi nimi, Mis vahul klaasides meil keeb. On hästi proovitud ta abi, Kui keegi meile kurja teeb 96


Ma hilja õhtust koiduni Sest klaasist joon krambambuli, Kram-bim-bam-bambuli, Krambambuli. Kui astun kõrtsi leti taha, Nii nagu rikas kaubamees, Ei leiba, liha ma siis taha, Sest pudel märjukest on ees — Ja kõht mul laulab tantari, Sest klaasis on krambambuli... Kui pea mul haige, kõhus valu Ja söögiisu kadunud, Kui nohu raskust ma ei talu, Katarr on kopsu tunginud, Ei lohuta mind medici — Ma joon üks klaas krambambuli... Oh oleks suurest soost ma tõusnud, Kui keiser Maximilian, Ma oleks lippu kõrgel hoidnud Ja selle peale kirjutand: Toujours fidèle et sans souci, C’est l’ordre du Crambambuli... Kui mängulaual kaotan raha Või veksel alles maksmata, Ei pruut mull’ kirja saata taha, Või surmasõnum postiga, 97


Siis kurbuses ma põhjani Joon klaasi täis krambambuli ... Oh kui nüüd vaesed isad, emad Teaks pisut poege puudustest, Pääst silmad nutaksivad nemad Ja kahvataksid kurbusest. Kuid siiski joovad filii, Sest bene on krambambuli... Kui vabadust ma hoidma tõttan Ja sünnimaa eest võitlema, Ma halja mõõga kätte võtan, Mu kõrval sõber seisab ka. Siis ütlen tal: "Mon cher ami, Veel enne klaas krambambuli!"... Kui tudengil ei ole raha, Ta laenab seda jällegi Ning mõtleb: kõigil ilmas paha, Nii minul kui ka sandilgi. Sest nõnda käib filosofii, Mis äratab krambambuli... Te rumalad, kes ei joo viina, Ei salli teid ja kahju teist! Siin maa peal tunnete tõest’ piina Ja taevas saavad inglid teist! Vett joote nagu veisedki, 98


Teil tundmata krambambuli... Kes oma autud lõuad avab Krambambullaste laituseks, See Taeva Isa andi haavab, Ei teda pea me kristlaseks, Ja tall’ ei anna iialgi Üht tilgakest krambambuli...

KUHU KÜLL KÕIK LILLED JÄID Lindpriid

Kuhu küll kõik lilled jäid, F G mis on neist nüüd saanud? C Am Kuhu küll kõik lilled jäid? F G Kaob kiirelt aeg... C Am Kuhu küll kõik lilled jäid? F G Neiud tuppa õied tõid. F C Mil' ükskord mõistad sa? F G C Mil' ükskord mõistad sa! 99


Kuhu küll kõik neiud jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik neiud jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik neiud jäid? Mehe leidis iga neid. Mil' ükskord mõistad sa? Mil' ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik mehed jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik mehed jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik mehed jäid? Sõtta läksid püstipäi. Mil' ükskord mõistad sa? Mil' ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik hauad jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik hauad jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik hauad jäid? Maa on jälle lilli täis. Mil' ükskord mõistad sa? Mil' ükskord mõistad sa!

100


KUI LÄEB LIBEDALT On looja loonud meile tursked kämblad, Me teeme tööd ja lulli me ei löö, On looja loonud meile tursked kämblad, KUID Kui läeb’ libedalt sul kõik, Kui läeb’ libedalt sul kõik Keegi teine ära teeb su töö. Refr. Kui läeb’ libedalt, kui läeb’ libedalt, kui läeb libedalt sul kõik, siis see ei loe me elutee käib sinka-vonka kuid kui läeb libedalt sul kõik, siis see ei loe. On looja loonud kiusatuseks viina, Et näha kas jääb kindlaks meeste meel, On looja loonud kiusatuseks viina, KUID Kui läeb’ libedalt sul kõik, Kui läeb’ libedalt sul kõik Saabub kiusatus ja pattu teed. Refr. Kui läeb’ libedalt, ... On looja käsk, et ligimest sa aitad, Kas olgu laeval, taevas, kuival maal, On looja käsk, et ligimest sa aitad, KUID Kui läeb’ libedalt sul kõik, Kui läeb’ libedalt sul kõik 101


Ei sind tarbe korral leia ta. Refr. Kui läeb’ libedalt, ... Eks tule naine selle tarvis võtta, Et oleks keegi, kes su sängi poeks, Eks tule naine selle tarvis võtta, KUID Kui läeb’ libedalt sul kõik, Kui läeb’ libedalt sul kõik Naist ei võta sa, kuid säng on soe. Refr. Kui läeb’ libedalt, ... On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, Ja tõmbab ringi teiste naistega, On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, KUID Kui läeb’ libedalt sul kõik, Kui läeb’ libedalt sul kõik Ei su naine sellest teada saa. Refr. Kui läeb’ libedalt, ...

102


KUI LÄHEN MAAILMA RÄNDAMA Kui lähen maailma rändama, siis sulle seda ei ütle ma, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen! Leidub teid ja leidub maid ja leidub ka sinust paremaid, kuid pole sul tarvis teada mida ma teen! Refr.

:,: Hoian kõik endale, hoian kõik endale, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen! :,:

Teel tuleb vastu peiareid, vaid möödaminnes ma seiran neid, jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen! Roosinupp ja veiniklaas neil peibutuseks kõigil käes, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Koerustükke teen ma teel, sest püsimatu on mu meel, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Austajaid jääb virnana minu käidud teele lamama, jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen! 103


Kui tulen ükskord tagasi, sind üles mina otsin jällegi, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Õnnelikuks siis ma saan, kui minult midagi ei küsi sa, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!

KUI MINA OLIN VÄIKSEKENE Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa, kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa. Ema viis hälli heinamaale, alleaa, alleaa, kandis kiige kesa peale, alleaa, alleaa. Pani käo kiigutama, alleaa, alleaa, suvilinnu liigutama, alleaa, alleaa. Seal siis kägu palju kukkus, alleaa, alleaa, suvilindu liialt laulis, alleaa, alleaa. Mina meelta mõtelema, alleaa, alleaa, võtelema, võtelema, alleaa, alleaa. Kõik mina panin paberisse, alleaa, alleaa, raiusin ma raamatusse, alleaa, alleaa.

104


merilii 12.05.2010

KUI OLEME JOONUD ŠAMPANJAT Mis veetlev piknik suises metsatukas, kui eemale jäi karske päeva praht! Sul vastu kändu katki läksid sukad me jalges tantsu lõi šampanjavaht. Ja küll sai keevaliselt elurõõme neelatud! Nii kirkas tujus pole miski keelatud ... Refr. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat. Šampanja on kirgede paradiis patusel maal. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat, ei lahku või minna, kui kokku sai löödud pokaal! On värske noorpaar mööblitühjas köögis; ei märka nad, et puudub külmkapp. Kas ongi aega mõelda praegu söögist kui arm on suur, siis muu võib olla napp! Taas pilgud ristuvad "Sovetskoje igritskojel" ja poiss teeb tüdrukule silma: "Vist on veel!" Refr. Ärge jätke mind üksi...

105


Kuid paukuv kork ja hõbedased traadid te seltsi enam iial mind ei too, sest eile õhtul rõõmusõõm pokaalis mu hinge murdis justkui mürginool: kõik järsku lahkusid ja teistest lahku kistuna jäin lauda ootamatult üksi istuma. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat, sest üksinda jäädes ma töinama pistan kui laps. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat! Šampanja ei ole ju üldsegi kurbuse naps. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat Šampanja on kirgeda paradiis patusel maal. Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat ei lahku või minna, kui kokku sai löödud pokaal! merilii 12.05.2010

106


merilii 16.05.2010 Enn Vetemaa / Ülo Vinter

KUI ON MERI HÜLGEHALL ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea …

107


KUI KALLIST KODUST LÄKSIN ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele. Siis ütles kase varjul mu hella neiuke: "Nii selge kui see allik on minu armastus, on minu armastus. Siit käib küll õhtu hakul su järel igatsus!" Sest sinu süda on kui Emajõgi, voolab vaikselt, tundmata ta vägi. Täna võid küll neidu armasta', aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad. Ma nägin mõnda kaske ja mõnda allikat, ja mõnda allikat. Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik nii armsad ometi, nii armsad ometi. Ei naernud võõras neiu mul poolt nii armsasti. Kui võõrsilt jälle koju ma rõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin, siis allikat ja kaske ma jälle tervitin. Kask oli ära kuivand ja allik mudane, ja allik mudane. Ja neiu oli läinud ühe teise kaenlasse. 108


KUI SA TULED TOO MUL LILLI Kui sa tuled, too mull’ lilli, Lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? ühest ainsast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma Veel üht hilist lillekest Kõige kallim, oh kui väga Tänaksin sind selle eest!

KUI SADAM OOTAB Ma ei näe, kuidas tuul su juustes puhub ehavärv mängib kodurannal veel. Ma ei näe, kuidas und otsid põuasel ööl sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva siis sada meest seal rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva siis ootad sina vaid ühte meremeest 109


Ma ei näe, kuidas peatub sinu põsel jaaniöö viimne tõrvatulekeel Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva siis sada meest seal rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva siis ootad sina vaid ühte meremeest Ma ei näe sind veel laineladvast üle ega saa sind ka hellitada veel Aga kord oled sooldunud süles mul sa sest mu laev on juba koduteel. Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva siis sada meest seal rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva siis ootad sina vaid ühte meremeest

110


KUI VANAEIT KEELAB SUL JOOMISE Kui vanaeit keelab sul joomise – siis joo, siis joo ja keelab sul puskari toomise – siis joo, siis joo. Sest joomisest ära sa iialgi loobu, vaid võta uus pits ja uuesti joobu ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja... Kui koolmeister koolis sind õpetab – siis joo, siis joo ja õhtul ta tööpäeva lõpetab – siis joo, siis joo. Kui päeval ta füüsikat pudrutab ja õhtuti naistega kudrutab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja... Kui ohvitser lahingus tulistab – siis joo, siis joo ja telgis ta pudelist kulistab – siis joo, siis joo. Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab ja vein pudelis valgemaks kahvatab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja... 111


Kaido 15.05.2010

KUNI SIND HOIDA SUUDAN Bb C A7 Dm

Vaid su naer, andestada võib, Gm C7

lootust kanda võib, F A7

lunastada kõik. Gm C7 A Dm

Soe suvehääl, nii mu hinge jääb, Gm C7 F A A7 C7

kui vaid tead, mu juurde jääd. F A7 Bb Gm

Kuni veel sind hoida suudan endale, C7 A7 Dm Bb C

kuni veel mind leida suudad sa. F A7 Bb Gm

Tea, mu kogu elu kuulub sinule C7 A7 Dm Bb C

ja su valu minu osaks saab. F A7 Bb Gm

Kuni veel ma sinu elu kevades, C7 A7 Dm

kuni veel ma sinu naeru näen. A7 Dm

Me arm ei kao, Gm A7

sest helge mälestus meid kahte seob. Sinu naer, kui armastuse õis, unelmad kõik lõi, ihalduse tõi. 112


Kõikjal sinu hääl, nii mu hinge jääb, armas vaid mu juurde jää. Kuni veel sind hoida suudan endale, kuni veel mind leida suudad sa. Tea, mu kogu elu kuulub sinule ja su valu minu osaks saab. Kuni veel ma sinu elu kevades, kuni veel ma sinu naeru näen. Me arm ei kao, sest helge mälestus meid kahte seob. Sügistuul, suvehääled viib, naeratuse viib, lootuse ta viib. Öine sügisjää, nii mu hinge jääb, kui vaid tead, et lahkud sa. Kuni veel sind hoida suudan endale, kuni veel mind leida suudad sa. Tea mu kogu elu kuulub sinule ja su valu minu osaks saab. Kuni veel sa minu elu kevades, kuni veel ma sinu naeru näen. Me arm ei kao, sest helge mälestus meid kahte seob

113


merilii

KUU Muusika ja sõnad: T. Urb

Vihmana ma sajan, vihmana ma sajan aeda. Tuulena ma lendan, tuulena ma lendan ringi Vihmana ma sajan, vihmana ma sajan aeda. Tuulena ma lendan, tuulena ma lendan ringi Sinu öös... Olen kuu. Olen kuu. Olen kuu. Olen kuu. Tulena ma kannan, tulena ma kannan jõudu. Kastena ma emban, kastena ma emban jalgu. Tulena ma kannan, tulena ma kannan jõudu. Kastena ma emban, kastena ma emban jalgu Sinu öös... Järvena ma vaatan, järvena ma vaatan üles. Taevana kuulan, taevana kuulan alla. Järvena ma vaatan, järvena ma vaatan üles. Taevana kuulan, taevana kuulan alla Sinu öös... Mäena ma vaikin, mäena ma vaikin paljust. Merena ma randun, merena ma randun õue. Mäena ma vaikin, mäena ma vaikin paljust. Merena ma randun, merena ma randun õue Sinu öös... 114


6 KANNU (Abruka ’85) Viis: “Susana”

Hommikul, kui silmad avan, Tunnen, miski rõhub mind. Peas on kummaline tunne, Valupisteid täis on rind. Ja siis meenub mul see viis, Eilne pidu ja blondiin. Ja need viimased... R: Kuus kannu (3x) - see oli minu piir. Kuus kannu (3x) - see kusele mind viis. (Vahemäng) Kui ma kusel ära käisin, Tundsin - püksisäär on märg. Hiljem selgus, et mul nööbid Sootuks avamata jäid. Ja siis meenub mul see viis, Eilne pidu ja blondiin. Ja need viimased... R: Kuus kannu (kaas kunnu) Uaaaa-aph. (4x) Pool kannu (kaal ponnu) (3x) See oli naiste piir. Pool kannu (kaal ponnu) (3x) See pissile neid viis. 115


(Vahemäng) Sussanin (sassunin) on kõige parem juust. Sussanin (sassunin) on meie lemmikjuust. Sajaanid (jasaanid) on kõige parem jook. Sajaanid (jasaanid) on meie lemmikjook. Sakuskat (hujaškat) meil pole vajagi. Sakuskat (hujaškat) meil pole vajagi.

Kaido 14.05.2010

KUUSTEIST KANNU Ei otse koju läe kui käes on palgapäev, Vaid sätin sammud linna poole. Ei huvita mind ükski kauplus linna peal, Ei pööra pilke naistesoole. 16 kannu, mis annab mulle rammu, 16 kannu ja kandikutel juust. 16 kannu, mis toidab minu sammu, ja lauad, mis tammepuust. On seismas tänaval üks lärmav järjekord. Sean sammud vastumeelselt sappa. Kuid paljud sisenejad sees on juba oln’d, Neil pole vaja laudu katta. 116


On antud istekoht mul seinapoolses reas, Kus letilt vôluv pilk mind saatmas. Teen suitsu, teise juba kelner seisab seal, "Kui palju?" küsib, mina vastan. On möödund tundi kolm vôi kurat seda teab. Kôik seltskond liitund ühtseks pereks. Käib laul, sest ôllekas on kôigil tuju hea Ja ôllenaps on juba veres. Nüüd, kallis ôllesôber, seda meeles pea, Ei maksa mujale sul minna. Vaid "Humalasse", sest on kôige parem seal, Las esteedid resto minna.

KÕIK ON TÄPSELT NII, KUI PEAB On hiline õhtu, sa peegli ees valmis end sead. Su hoolikas make-up ja peidetud viimsedki vead. Ja siis sa küsid: Kas ma näen välja hea? Ma vastan: Kallis, kõik on täpselt nii kui peab. Me läheme peole, pea tantsule saadan ma sind. Näen kadedaid pilke, mis jälgivad igal pool mind. Ja siis sa küsid: On sul minuga hea? Ma vastan: Kallis, kõik on täpselt nii kui peab. 117


Miks küll varjama ma pean neid tundeid tõelisi su eest, mida tunnen, mida tean. Ma ei julge öelda tõtt, kardan kaotada sind. On aeg minna koju, sest mul ringi käib pea. Seal su embusse heidan, koos on olla meil hea. Kui kustub valgus, tasa sosistan ma: Oo, mu kallis, kõik on täpselt nii kui peab.

KÕRTSI SHOW Apelsin

Kõrtsi show on täies hoos Paras seltsend jälle koos Oodata on kõva noos Ma olen baarmen virtuoos Ukse taga järjekord Shveitser seisab nagu lord Kui sisse saada tahad sa Siis paberraha lehvita Sest selline on meie kõrtsi kord 118


Kui ükskord sisse pääsed sa On muret jälle kuhjaga Jah, sina oled õnneseeen Kui mõni koht on vaba veel Ja väiksed grammid koha eest mul teed Kui soovid, võlgu annan ma Kuid väikese protsendiga Ja muret ära tunne sa Sest otsin sulle totsi hea Kes hästi palju armastusest teab Kõrtsi show on täies hoos Purjus seltskond jälle koos Kui oled baarmen virtuoos Siis tasku jookseb vägev noos Ja peagi uue auto koju toon

LAPSEPÕLVE KODU Seal kus rukkiväli lagendikul heljub kõrge kuusik kohab mäe nõlvakul väike majakene maantee ääres seisab lapsepõlve kodu oli seal kord mul. 119


Palju päikest oli seal ja palju lilli rõõmsalt mängisin ma lehis puude all kaunis mälestus mis mul neist päevist jäänud seisab kutsumata hinges sügaval Seal kus sinijõgi mere poole veereb pajud põlvitavad selges kalda vees Laia luha kohal luigeparvi keereleb minulapsepõlve kodu oli see. Kodu kunagi ei lähe minul meelest kaitses hellalt seal mind isa-ema hool Julgel sammul läksin sealt ma elu teele õnne otsinud nüüd olen igalt poolt. Seal kus kitsas rada metsast läbi ruttab linnulaulu täis on vaiksed hommikud Iga paik on mulle kodune ja tuttav Lapsepõlve kodu oli seal kord mul. Palju olen ma nüüd elus läbi käinud olnud kaaslasteks mul rõõm ja kurvastus Kuskil poleaga kaunimat ma näinud kui mu koduküla neiu naeratus Tahan koju jõuda võtan reisipauna kuid mu õnnemaa on kaduv pettepilt Kaugel kõigist mis mul kaugel läen ma hauda pole õnne leidnud ilmas kusagilt 120


Kaugel võõrsil olles kannavad mind mõtted jälle kalli kodu poole tagasi. Ehk küll palju pikki aastaid mööda läinud lapsepõlve kodu ei kao meelest iialgi.

LAS JÄÄDA NII KUIS OLI Oh, ära karda, kallim, ei sind ma tülita ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. Las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. Võin uhkel, külmal säral su silma vaadata Või vaikselt nagu vari sust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii kuis oli ... Kõik laevad ei saa randa, mis merel sõidavad Kõik mõtted ei läe täide, mis meeles mõlguvad. Refr. Las jääda nii kuis oli ... Kui oled elust väsind, siis tule tagasi See rind, mis sulle tuksub, see tuksub alati. Refr. Las jääda nii kuis oli ... 121


LAS KÄIA, KULLA PEREMEES Las käia, kulla peremees, Nii kõrgelt õllelained! Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes õllel’ au ei tee Ja varakult läeb voodi, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult läeb hauda. See neid, kes poisilt musi saab Ja emale läeb’ kaebma, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, Ja süütuna läeb taeva. 122


See neid, kes poisilt musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, Ja varsti vilja kannab. See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, Ja joogu valget viina.

Anu 18.05.2010, Kaido 18.05.2010

LAUL ENNEKUULMATUST LAHKUSEST Kui aega saate tulge minu juurest läbi, mis sest et tornikell on löönud pool kaksteist. Mu pargis kuuskedel on kullat iga käbi. On öösel aega tundma saada teineteist. :,: Ma olen tõesti nõnda tõesti nõnda lahke :,: 123


Mu suures majas leidub mitu valget tuba, kus seitse päeva võite pidutseda just. Vaid õelaid mõtteid, kortsus kulme ma ei luba. Teil halva tuju korral näitan kohe ust! :,: Ma olen tõesti nõnda tõesti nõnda lahke :,: Kui soovi on võib ratsutada valgel märal, et teada saada, kuhu käändub pargitee. Mu majas ikka leidub kohta rõõmsal käral, mis sest et pööraseks on muutunud dinee :,: Ma olen tõesti nõnda tõesti nõnda lahke :,: Ma olen tõesti nõnda tõesti nõnda lahke! Ma ise imestan ka, et ma nii lahke olen!

Kaido 18.05.2010

LAUL KAUGEST KODUST Muusika: E. Tamberg, sõnad: R. Parve

Need on kauged hallid rajad Musta muretaeva all – Rasked katsumuste ajad Käia karmil võitlejal. 124


Nii pikk, nii pikk on võitlejal Tee kauge kodu poole minna, Kuid musta muretaeva all, Kui raske ka ei oleks tal, Ta jõuab, ta jõuab sinna. Veel ei leidu kuskil varju, Ümberringi tuulte ulg Pikki orge, künkaharju Paiskub vastu surmatuld. Jäävad mitmed külma hange, Märga mulda sellel teel, Siiski mitte kõik ei lange, Paljud koju saavad veel.

LAUL KODUMAAST I.Dunajevski/J.Kärner

Suur ja lai on maa, mis on mu kodu Rikas loodusvaradest ta pind :,:Sellist maad maailmas teist ei leidu Kus nii vabalt hingata võiks rind:,: 125


Piirist piirini, kus lääs, kus ida Kauges lõunas, kaugel põhjara’al Igaüks on peremees ja teda Hoitud, hinnatud on kodumaal Tuikab rõõmus elu igal rajal Nagu suur ja võimas vetevoog Noortel’ tee on lahti igal ajal Vanul’ austus, hooldus igal pool Suur ja lai on maa, mis on mu kodu Rikas loodusvaradest ta pind :,:Sellist maad maailmas teist ei leidu Kus nii vabalt hingata võiks rind:,: Meie välju pilguga ei haara Kõiki linnu meeleski ei pea Sõna "seltsimees" meil parim aare Millest kallimat ei sõna tea Kodu kõikjal, kus see sõna kaigub Ei me põlga neegreid, kollaseid Sõna see on tuttav kõigis paigus Igal pool ta leiab omakseid Suur ja lai on maa, mis on mu kodu Rikas loodusvaradest ta pind :,:Sellist maad maailmas teist ei leidu Kus nii vabalt hingata võiks rind:,: 126


Kevadtuule süleluse hõlmas Üha rõõmsam, virgem on me maa Ei me kombel keegi siin maailmas Naerda ega armastada saa Ent kui vaenalane meil tõotab kadu Julgelt vastu talle läheme Nagu mõrsjat armastame kodu Nagu hella ema hoiame Suur ja lai on maa, mis on mu kodu Rikas loodusvaradest ta pind :,:Sellist maad maailmas teist ei leidu Kus nii vabalt hingata võiks rind:,:

ПЕСНЯ О РОДИНЕ Широка страна моя родная, Много в ней лесов, полей и рек. Я Другой такой страны не знаю, Где так вольно дышит человек. Я другой такой страны не знаю, Где так вольно дышит человек. 1. От Москвы до самых до окраин, С южных гор до северных морей, Человек проходит как хозяин Необъятной Родины своей. 127


Всюду жизнь привольно и широко, Точно Волга полная, течет. Молодым везде у нас дорога, Старикам везде у нас почет. Широка страна моя родная ... 2. Наши нивы глазом не обшаришь, Не упомнишь наших городов, Наше слово гордое — «товарищ» Нам дороже всех красивых слов. С этим словом мы повсюду дома, Нет для нас ни черных, ни цветных, Это слово каждому знакомо, С ним везде находим мы родных. Широка страна моя родная ... 3. Над страной весенний ветер веет, С каждым днем все радостнее жить, И никто на свете не умеет Лучше нас смеяться и любить! Но сурово брови мы насупим, Если враг захочет нас сломать. Как невесту, Родину мы любим, Бережем, как ласковую мать. Широка страна моя родная ..

128


merilii 12.05.2010

LAUL PÕHJAMAAST Muusika:Ü. Vinter, sõnad: E. Vetemaa

Põhjamaa, me sünnimaa, Tuulte ja tuisuööde maa, Range maa ja kange maa, Virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, Iidsete kuuselaante maa. Kaugeil teil sa kallis meil, Sind ei jäta ma! On lumme uppund metsatalud Vaiksed taliteed. Nii hellad on su kerkokellad Lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, Karmide meeste kallis maa, Taplemiste tallermaa, Püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, Hinges sind ikka kannan ma, Lainte maa ja rannamaa, Sind ei jäta ma! 129


merilii 12.05.2010

LAULUD NÜÜD LÄHEVAD Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal, :,: Vägevail vooludel üle me maa. :,: Ilu see edeneb õuede õlal, Isamaa pind ärkab õitsema. Mägede harjadel kumamas koit; :,: Taevasse tõusku me lootuse loit! :,:

LEIERKAST 1 Kääksub nukker leiekast. Tolmu tõuseb, kukub kübarasse münt. Nurgas portselanist mees hakkab naerma, kui ta sisse kukub sent. R 1 See vana mängumaailm ammu läinud moest. On raske koju tuua mängutoosi poest. R 2 Sest kast, mis mängib, puudub hoopis, puudub mees, kes münte loobiks. Puudub vana leierkast. Leierkast! 130


Nüüdki kadunud pole kõik. Moodsas rütmis nõtkub jalge all parkett. Kaunid viisid väljamaalt, plaadimasin, nagu taru tilgub mett. R 1 See vana mängumaailm ammu läinud moest. On raske koju tuua mängutoosi poest. R 2 Sest kast, mis mängib, puudub hoopis, puudub mees, kes münte loobiks. Puudub vana leierkast. Leierkast! 1 Kääksub nukker leiekast. Tolmu tõuseb, kukub kübarasse münt. Nurgas portselanist mees hakkab naerma, kui ta sisse kukub sent. R2 Sest kast, mis mängib… Leierkast ja plaadimasin ühte sugu vist, kuid jõukalt elab täna ainult plaadimasinist. R2 Sest kast, mis mängib… 131


LEHEKE VIIMNE MA KÜLMUNUD PUUL Leheke viimne ma külmunud puul kui tuli mil leegi kord kustutab tuul laste poolt hüljatud nukk olen ma ei lahti neist tundeist ma saa Näen pilvi mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatustuulde neist lauludehüüd kuid läbi öö lendab siiski mu laul ning inimlik soov iial kao Ref. Et oleks rahu ja veidi päikest mis saadaks maapeal nii suurt kui väikest et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks et oleks rahu ja õnne ilmas mis paneks naerma kõik nukrad silmad et oleks rahu ja veidi headust et iga kevad meis lootust looks Mu laulud ehk muuta ei midagi saa kuid ometi südant neist valutan ma ei ole ma üksi kui tiivutu lind mu igatsus ootamas mind Ref 2x 132


LEIB JAHTUB Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa – lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Refr. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... Linnas on siledaid teid – on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... 133


LIINIMEESTE HÜMN Mina olen oma isa-ema ainukene vara kõik mis ms teenin selle joon mina ära. Refr. Ikka õllega, ikka viinaga lasen mina oma elupäevad lennata. Saapad, mis mul jalas sai sandi jalast võetud, sant sai paljajalu tee äärde jäetud. Refr. Ikka õllega, ikka viinaga… Vest, mis mu seljas on must nagu pigi vesi ja seep ei ole sinna pääsnud ligi Refr. Ikka õllega, ikka viinaga… Mütsil, mis mu peas on sada auku sees, täi vahib välja, kuldprillid ees. Refr. Ikka õllega, ikka viinaga…

134


Need püksid, mis mul jalas, need teevad mulle hirmu, sest persetagust pole neil üldse mitte põrmu. Refr. Ikka õllega, ikka viinaga… Neist kaltsudest tehakse paberraha valmis neid läheb sakstel töömeeste tarvis.

LIISA, PÄIKSELINE NAINE Sõitsin oma setukaga linna poole traavi, ilm oli ilus nii, et tolmas tee. Järsku nägin – tüdruk astus maantee veeres kraavi, tundsin teda kohe – oli Liisa see. Refr. :,: Liisa, päikseline naine, Liisa, kaunisilmne naine, Liisa, unelmate naine, aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,: 135


Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti, seal ta mul siis punetas kui ladvaõun. Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti, ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu. Refr. :,: Liisa, päikseline naine, Liisa, kaunisilmne naine, Liisa, unelmate naine, aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,: Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed, silmad olid sinised kui potikaas. Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged, puusajooksu andis alles vaadata. Refr. :,: Liisa, päikseline naine, Liisa, kaunisilmne naine, Liisa, unelmate naine, aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,: Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta, Liisa oli soe nagu värske sai. Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta, Liisa mulle – plaks – vastu kõrvu lõi!

136


Anu 18.05.2010

LILI MARLEEN Kasarmu ees väraval, öisel kõnniteel latern tookord säras, ta särab nüüdki veel. Ja ootab, et me tema all taas kohtuksime tänaval, :,: kui kord, Lily-Marleen. :,: Latern oma kaitsel õnned ühendas, kaunil tunnil vaiksel me varjud ühendas. Mis sest, et rahvas möödus meist, me nägime vaid teineteist, :,: mu neid, Lily-Marleen. :,: Juba lahku viiski signaal meid õnneteelt, kolm päeva kartsa siiski ei julgustanud meelt. Ehk küll su juurde ihkasin ja lahkumist ma vihkasin, :,: mu arm, Lily-Marleen. :,: Latern sinu sammu 137


tunneb ikka veel, kuigi mina ammu viibin kaugel teel. Ja ootab et me tema all taas kohtuksime tänaval, :,: mu neid, Lily-Marleen. :,: Kui mul uni laugel öisel puhkusel, tõotan sulle kaugelt kaitsekraavist veel. Kui igav hakkab laternal, sind ootan jälle tema all, :,: mu arm, Lily-Marleen. :,:

LINDA "Jah" sa ütled, kui peaks ütlema "ei" baarides su elu möödub, Linda seebimulliga on võrdne su lein ning sa ei märkagi, et õnn nii lendab loodus hääbub, sest et on september kuid ka sina, ütle miks küll nii Linda, Linda, mu Linda Linda, Linda, ei näe sa muud Kui vaid et laud on täis 138


Su ümber tants vaid käib Kuid kiirelt noorusaeg kaob kui tuul Said sa tunda kuivõrd vastik on maik Ärkad üles ning sul võõrad ümber Läind on unelm, millelt rõõmu kord said Oled üksik ning veel teiste teedel Miks küll tõeni jõuda tee nii pikk Ootat vastust, ootad, miks küll nii? Linda, Linda … LÕBUSATE NOORTE MARSS I.Dunajevski/V.Lebedev-Kumatsh

Meil süda kerge on lõbusast laulust, Ta iial igavust tunda ei saa. Ja linnad laulavad meiga laulu Ja laulu laulavad tehased ja maa. Meil laulud aitavad elada, võita, Sest laul kui seltsimees kutsub ja viib. Ja neid, kes lauluga sammuvad kõikjal, Ei ole kohutand lahingud ja piin. Nii sammu edasi, leninlik noorus, Ning naera, naljata, õitse ja kee, Ja meie võidame kaljud ja orud, Meil taeva kõrguses avatud on tee. 139


Me ees on lahti kõik koolide uksed, Ja meid ei kohuta teaduste sein. Ja kui me kodumaa kangelast kutsub, Siis igaühest saab kangelane meist. Me võime laulda ja naerda kui lapsed, Sest see ei takista lõbusat tööd. On mele võitlused jäetud ja katsed. Ei mingid raskused väära me teed. Ja kui kord vaenlane võitluses raskes Meilt tahab võtta me rõõmu ja maad, Siis julge lauluga võitlusse ast´es Me varmalt võitmatuks kindlustame ra´ad.

LÕPPENUD ON PÄEVAD Oli kevad siis, kui minu juurde saabusid kord sa, päevi rõõmurohkeid minu jaoks tõid kaasa endaga. Liialt hilja taipasin kui petlik oli siis kõik see: ei nüüd aita enam pisaradki, hiljaks jäänud need, jäänud need... Refr. Lõppenud on päevad, mil’ nii tihti käisid siin, hinge sellest hetkest on vaid jäänud nukker piin. Kuid ei sellepärast meelt ma heida nüüdki veel, 140


küllap kohtan teisigi veel kuskil oma teel. Sa seda tea ja meeles pea, et ainus sa ei olla saa. Andeks võin ju sulle anda kui kord tuled tagasi, kuid kas sel’ mõtet, parem on kui jääbki kõik nüüd nii. Sõnu kauneid kord mul ütlesid, ma siiski üksi jäin. Ilma sinuta nüüd jälle kurvalt kõikjal ringi käin, ringi käin... Refr.

Lõppenud on päevad ...

LÄBI SAJU Armastusel kummalised teed, armud vahel päeval, armud ööl. Tihti on kuuvalgus uue õnne algus – minul aga juhtus see ... Kui läbi raske vihmasaju tormas kevadine tuuleiil. Töölt tulin ja mind saatsid koju, ümber sul mu mantlisiil. Ei järgi jäänud vihmasadu hetkeks, tilga järel langes tilk. 141


Meil aga lõbusamaks retkeks saabun’d sobiv silmapilk. Ilm hämardus, kui loojus päike, me kohal taevas tinahall. Su silmist aga leidsin läike, mis rõõmus, soe ja paitav hell. Nüüd päiksepaiste hajutanud pilved, hõiskab pargis laululind. Mul meelde jääb, mil saatsid koju läbi saju, kallim, mind.

LÄTSI KÜLLÄ KÜKÄKILLÄ Lätsi küllä kükäkillä, Alta aia hargikilla; Naksi liikma tarõ poolõ, Illu liikma läve poolõ. Krõõt, mu kulla kabõhõnõ, Ava mullõ ussõkõsta, Et saas sinno üsätädä, Veedõkõnõ mutsätada. Krõõt, mu kulla kabõhõnõ, Ava õs mullõ ussõkõsta. Pajat läbi tossumulgu: 142


“Kasi kodo, karätsura! Innemb mia maka kivi kõrval, Innemb mia maka kannu kõrval Kui üte halva poisi kõrval, Kivi ei kisu, känd ei kaku.” Naksi liikma kodo poolõ, Snä oll haigõ, miil oll hallõ. Miä sääl tettä, kui sai pettä.

LÄÄNEMERE LAINED Seal, kus Läänemere lained laksuvad, seal kus tuuled tormid aina mühavad. Seal on valge majak, valge nagu luik, seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. Mäletan, kui olin alles poisike, mõtlesin et lähen ära kaugele. Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand, lapsepõlve kodu meelde mul ikka jäänd. Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all, kallim neiu hingab teise rinna naal. Õed ja vennad on läinud ilma laiali, ainult kask on jäänud truuks mul surmani. 143


Rändamisest väsind koju tulen ma, vana kase alla istun puhkama. Vana kase kohin mulle jutustab, ammu möödund aegu meelde mul tuletab.

MA AMMU TEAN ÜHT NEIDU Ma ammu tean üht neidu, Teist sellist vist ei leidu. On teda näha nüüd mu ainus soov. Niipea kui mõtlen talle, Siis kohe tunnen jälle, Et südamega korras pole lood. Refr. :,: Oi-oo! See väike neiu. Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen. ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev. Oleks hea kui kogu aeg Võiks olla nii Ning ei seda taipa ma, Miks küll on teisiti. :,: Toond külma sügistuuled, Ja lehed langend puudelt 144


Kõik siiski nii kui olnud ennegi. Mis sest, et väljas hanged Ning sõrmed külmast kanged Ta akna alla tee mind jälle viib. Refr.

:,: Oi-oo! See väike neiu ... :,:

merilii 12.05.2010

MA ISTUN RAUDTEERÖÖPA PEAL Ma istun raudteerööpa peal Ja vaatan taevas tähti Nii hea on nõnda oodata Ei viitsi kella vaadata Ma ütlen elust lahti, ma ütlen elust lahti On kotis mul kaks õlut veel Neist ühel nööbin korgi Et rong on siiapoole teel Et rong on minu poole teel Ei minu perset torgi, ei minu perset torgi. Nanaa na... Kuid äkki kõlab eemalt TUUT Oh kurat, küll on kole Et esmakordselt elus mul Et esmakordselt aega mul 145


Üht õlut juua pole, üht õlut juua pole. Ma tõusen pingsalt istuli Kas olen jäänud tongi Ma haaran koti kaenlasse Ja sööstan ära põõsasse Jään ootama uut rongi, jään ootama uut rongi Nanaa na...

MA LOODAN, ET SAAN SELLEST ÜLE Mu ümber vaikseks jäi, ja järsku kõik, mis kaunis näis valgus nagu nukrameelsust täis. Ma sind ei süüdista, vaid soovin, et sul oleks heaükski valu jäädav pole eal. Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta. Ma loodan, et saan sellest ülening siis jälle naeratan. See algas kord veetleval kevadkuul ja lõppes kui koltusid lehed puul... Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta. 146


MANDOLIINID ÖÖS Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, taas kõnnin mööda rohtunud paiku, mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... 147


MA OSTAN PIHLAKAVEINI… Ma ostan pihlakaveini, Vaikselt joon ja sinule mõtlen. Ma joon pihlakaveini, Ise joon ja sulle ei anna. R: Kuid siis äkki juhtus see, Leidsin tee ma õnnele. Mõtlesin, et lähed teisega, Kuid sina, siga, tulid minuga. Ma ostan pudeli viina, Vaikselt joon ... R: Kuid siis ... Ma ostan rosinasaia, Vaikselt söön ... R: Kuid siis ... Ma ostan Benediktiini, Joodan sind ja ise ei võta. Ma ostan Benediktiini Ja siis vaatan, kuis oksendad nurka. R: Kuid siis ...

148


MARINA Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat, ei teagi, kuidas ta mu südant piinab? Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud – Marinast ma mõtlema pean. Refr. Kui sind koju saadan ... Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, kui soe ja sume suveõhtu juunis ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... 149


Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob.

merilii 16.05.2010

Ivar Must / Leelo Tungal

MA SAABUN SALAJA, KUI LAINE, mis randa merevaiku viib. Ja meremaik mu huulte peal on maine, kui rõivas võbeleb kui tiib. Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Ja muutun samuti kui laine, mis piire millekski ei pea. Sa oled mees ja mina olen naine, tean mõnda, mida sa ei tea. 150


Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Ma olen nagu päev, sa öö, üks meri teine on kui maa. Kui palju tundeid mahub meie vahele, aimata ei suuda keegi, muutub meri, muutub maagi Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul.

151


MA TAHAKSIN KODUS OLLA Ma tahasin kodus olla kui õunapuud õitsevad :,:ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad:,: Ma tahasin kodus olla kui rukkipõld haljendab :,:ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab:,: Ma tahasin kodus olla kui kasemets kolletab :,:ja kureparv taevavõlvil lõuna poole purjetab:,: Ma tahasin kodus olla kui lumevaip katab maad :,:ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad:,: Ma tahasin kodus olla kui kallim on minuga :,:ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida:,:

152


MATKALAUL Tõnu Aare/Henno Käo

Seljakotid selga, koju jäänud sumadan Am Kikilips ja kaap oodaku oma aega veel Mees ei ohte pelga, naine kodus kamandab Kodust välja saab harva ju - hea on olla teel. Ref: Paksu metsa vahel vastu tuleb karusid seljas mesitarusid, piibutobid suus kuskil põõsa vahel libahunte kohata võib vaid õndsalt ohata - emotsioon on uus. 20-s sajand, näkineiud vete pääl, kose kohinas, kandled käes, gaasimaskid peas Õitsev ühismaja, murueide tütred sääl uutmis tuhinas, hangud käes, kungla rahva seas. Ref: Aga pärapõrgus vaamoodi mõtlejaid üksikuid on veel, mülkasse nende rada viib. Kohuta ei kõrgus tulevikku tõtlejaid Rõõmus meie meel, kolkasse tungib päiksekiir. Ref:

153


MATS ALATI ON TUBLI MEES Mats alati on tubli mees, Ei kedagi ta pelga; :,: Ei kummarda ta saksa ees, Ei tõmba küüru selga. :,: :,: Ja kui see laul meil korda lä’eb, Ei meie kimpu jää. :,: Kord astus oma pambuga Ta läbi mõisa õue, :,: Saks tuli vastu kärkides Kui kõige kurjem kõue: :,: :,: Ja kui see laul jne. :,: "Kas sina, tõbras, parunit Ei enam tunda taha? :,: Või on sul munad mütsi sees, Et müts ei võtab maha?" :,: :,: Ja kui see laul jne. :,: Mats võtab mütsi maha küll, Siis seisab müts tal põues; :,: See sünnib toas, kirikus, Kuid mitte mõisa õues. :,: :,: Ja kui see laul jne. :,: Mats alati on tubli mees, Ta kedagi ei pelga; :,: Ei kummarda ta saksa ees Ei tõmba küüru selga. :,: :,: Ja kui see laul jne. :,: 154


MA ÜHTE VENE OHVITSERI NÄGIN LAUKASOOS Ma ühte vene ohvitseri nägin laukasoos. Ta oli sisse vajunud ja hoidis pilliroost. Ma jooksin laukaservale nii ruttu kui ma sain ja istet võttes ajalehe "Pravda" lahti loin. Oo kodumaa, küll oled võimas sa su tööd ja teod on targad lõpmata ja kes ei taha seda kuulata see kontra on ja otsa saab. Kuid ohvitserile see jutt ei meeldinudki vist ta muudkui segas vahele ja jätkas vajumist ma mõtlesin poliitiliselt harimata ta ja hakkasin veel kiiremini ette lugema. Oo kodumaa, küll oled võimas sa… Ta oli vajund korini ja muudkui üürgas vaid justnagu oleks rivistanud oma alluvaid ta kori tarvis ära oleks kulunudväike naps kuid ma ei saanud aidata, sest kell ei olnud 2. Oo kodumaa, küll oled võimas sa… Kui laugas oli rahunend ja mullid kadund veelt ja ohvitsergi segamatult vajund oma teed ta käitumise üle süda nukraks pisut jäi head aega ütlemata ära läheb mühkam vaid. Oo kodumaa, küll oled võimas sa… 155


ME POLE ENAM VÄIKESED! Me teame, mis on hellus, mis on hool meid saatnud armastus on igal pool on aastad olnud õnneläikesed kuid meie – ME POLE ENAM VÄIKESED! Ref:

Las jääda meile ka käimata teid, hulk kauneid päevi ja armunud öid! Las jääda meile veel võitmata vood ja meie laulda kõik laulmata lood ja meie laulda kõik laulmata lood.

Meid kanti hällist saati käte peal ei lastud varvast ära lüüa eal meist eemal hoiti tormid, äikesed kuid meie – ME POLE ENAM VÄIKESED! Ref:

Las jääda meile…

Me tööd ja mängud võeti vati seest, meid kaitsti kiivalt pettumuste eest. Said kätte toodud kuud ja päikesed, Kuid meie – ME POLE ENAM VÄIKESED! Ref:

Las jääda meile…

156


METSA LÄKSID SA Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,:

157


Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Peksa said sa ja peksa sain ma, Ja peksa said kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,:

158


METSATARE Vaikne metsatare, suitsund ahervare Kõdunenud seina kõrval saun Saunas elab vana kass ja kirju kana Kes oot’vad sõpra pikisilmi metsasihi pealt Siin on see mees, kes vanu laule laulab Siit leiad tee, mis kaugele sind viib Siin on see maa, mis otsind kaua-kaua Siin on see laul, mil lõppu polegi Kolletunud noodid, vana kannel voodil Päevi näinud viiul seina peal Nii siin elab vana kass ja kirju kana Mitmeid aastaid elan’d seal metsasihi peal Siin on see mees, kes vanu laule laulab Siit leiad tee, mis kaugele sind viib Siin on see maa, mis otsind kaua-kaua Siin on see laul, mil lõppu polegi

159


Kaido 18.05.2010

METSA VARIETEE Näpi '88

Põdral maja metsa sees, täna ärev on tal meel, ettevalmistusi teeb, avatakse varietee. :,:Kop, kop, lahti tee, metsas töötab varitee, õlut seal on küllaga, tule proovi ka.:,: Põdratarid pingil reas, kõigil kenad sarved peas, juba kõlab muusika, keda küll saaks valida. :,:Kop, kop... :,: Taamalt tuleb karuott, tal on oma õllekott, samm tal sassis, krillis pilt, nina otsas tilk. :,:Kop, kop... :,: Hundil kaelas kikilips, laua peal tal viinapits, julgust kogus hoolega, et saaks pärast pulli ka. :,:Kop, kop... :,: Rebane va kavalpea, oma väärtust hästi teab, jutulõnga veeretab, põdratare erutab. :,:Kop, kop... :,: Siga juba römiseb, teistele see nalja teeb, otsas raha, otsas viin, sest, et igal õhtul siin. :,:Kop, kop... :,: 160


Äkki kõlab käsklus, seis, saabus orav politseist, vaatab, kes on vindine, sellega ta juttu teeb. :,:Kop, kop... :,: Aga jänkut pole siin, tal on hoopis teine liin, oblikates kepsleb ta, seal on tema mängumaa. :,:Kop, kop... :,:

Anu 18.05.2010

METSAVENDADE LAUL Seal metsaserval väikses majas, kus elasid mu vanemad, seal metsaserval väikses majas on pesa teinud punased. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad oleme, ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad eestlased. Ning meil ei ole senti raha, me peame metsas elama ja me ei saa, ei või, ei taha, ei taha tiblat teenida. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled... 161


Ja sinu sõstramustad silmad ei iial-iial unune, sest sinu sõstramustad silmad on võitnud minu südame. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled... Ja oma lippu sini-musta-valget me ikka au sees hoiame ja koidikul siis selgitame kes meist on õige eestlane. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled... Mu ema, isa maha lasti ja naine viidi Siberi. Nüüd kulgen mööda soid ja metsi ja tapan vene sigasid.

METS MÜHISEB Mets mühiseb ja kägu kukub ra’al, Aas haljendab ja lilled õitsvad seal, :,: Mänd kiigutab siin oma võimsat pead, On meeles tal kõik muistsed õnne a’ad. :,: 162


Hirv ojal joob ja muretu ta meel, Kas aimab ta, kui pikk ta elu veel? :,: Võib küti kuul ta leida iga tund Ja elu läind, kui oleks näinud und. :,: Nii möödas pea ka minu noorus, õnn, Mis rõõmu veel mul elus oota on? :,: Mets mühama ja kägu kuk’ma jääb, Kuid noorus meil kui uni mööda lä’eb. :,: MEREMEHE ARMASTUS :,: Kord kalalaeva pardal ma kohtasin üht meest, es kodunt laskis jalga oma kalli moori eest.:,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii ta ikka laulis nii: Naise võin küll võtta ma kuid merd ei iial jätta saa. Naist armastan ma palaval, merd meeletult ja salaja! :,: Las kaugenevad kaldad, see rõõmustab vaid meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest.:,: 163


Refr. Uau-uau-uau holla-hii ta ikka laulis nii: Naise võin küll võtta ma kuid merd ei iial jätta saa. Naist armastan ma palaval, merd meeletult ja salaja! :,:Torm tõuseb, maru algab, ei hirmuta see meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest.:,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii ...

MEREPIDU Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel R: Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siis, lained mühinal randuvad siin. 164


Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen. Ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete voogavas vees. Vesiroosidest punutud paela minu ümber sa armutult seod.

Anu 18.05.2010

MINA KA Kasvab kuusk ja mänd ja haab, iga puu kord suureks saab, mina ka, mina ka. Lehmad söövad karjamaal, mudilased marjamaal, mina ka, mina ka. Vares kraaksub kraak-kraak-kraak, lõoke laulab trill-lill-laa, mina ka, mina ka. 165


Ookeanis ujub vaal, konna ookean on kraav, mina ka, mina ka. Õhtul õõtsub järvel paat, paadis kala püüab taat, mina ka, mina ka.

MILLEST SA ELAD JA HINGAD? Ma vaatan sind ükskõikselt, kuid kuulan hirmunud näol... Nii hellalt ja nii vaikselt mind surmab sinu laul... Su laulust saab mu saatus, mu meeldiv piin ja kaotus... Refr. Sellest, mis rõhub mu rinda, tundlikuks muutund on meel... Millest sa elad ja hingad? Mida võid tunda, kui suudad nii palju kanda ja ennast teistele anda laulu teel... 166


Su tunded võtan omaks, kui pole laul vaid see, sest aina jõuetumaks ma muutun sinu ees... Mul pole jõudu selleks, et päästa end... Ja milleks? Refr. Sellest, mis rõhub ... Võib-olla tõrksalt olen hoidnud tundeid paos... Kuid sellest hetkest põlen ja ainult sinu jaoks... Kas leitud lõõm on õige? Ei tea... kuid loobun kõigest... Refr. Sellest, mis rõhub mu rinda,

MINEMINE (Matvere ja Tätte)

Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.

167


Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega, kas liialt ma ei vaata tagasi. Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva või rändasin ka siis kui magasin. Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, kolm südant, mis ei ole jahtunud ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.

MINGEM ÜLES MÄGEDELE Mingem üles mägedele, tuule õrnal’ õhule! Vaatkem alla oru põhja üle lille’ hiilguse! Vaatkem, kuidas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdkem alla orgu : :,: ilus oled, isamaa! :,: 168


Vaatkem, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulgem, kuidas kaasik kohab lõhnavates lehtedes! Vaatkem, jõed, järved läikvad metsas virvendusega! Ja siis hüüdkem üle metsa : :,: ilus oled, isamaa! :,: Vaatkem, rohke rukis hällib uhke nurme nõlvadel! Tõu-vili tõotab anda rohket saaki sügisel; viljapuude okste otsas hiilgvad anded iluga! Ja siis hüüdkem üle nurme : :,: ilus oled, isamaa! :,: Vaatkem karja lustipidu leherikkas lepikus! Kuulgem karjalaste laulu vastuhelkjas võsikus! Vaatkem, kuidas kõrgel võlvil taevas helgib sinaga! Ja siis hüüdkem taeva poole : :,: ilus oled, isamaa! :,:

169


MINU EESTIMAA (RUJA)

Minu Eestimaa püsib minus, ta põldude ristikulõhn. Minu Eestimaa püsib minus, ta keel ja ta kodune õhk. Minu Eestimaa püsib minus, ta kutset ma eneses kuulen. Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules. Veel rahu toob kuuskede kohin ja kurvaks teeb kaskede lein. Veel haljendab koplites rohi ja väriseb maarjahein. Veel järvedel ehapunas partide igatsev hüüd. Ning päikese kustuvas kumas endal kui tunneksin süüd. Minu Eestimaa püsib minus, ta põldude ristikulõhn. Minu Eestimaa püsib minus, ta keel ja ta kodune õhk. 170


Minu Eestimaa püsib minus, ta kutset ma eneses kuulen. Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules. Ja tulgu või halvadki ajad, ei läheks ka ajades. Kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades. Ja tulgu või halvadki ajad, ei läheks ka ajades. Kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais - madalais majades. MINU SÜDAMES SA ELAD H. Karmo

Öö on imesoe ja paistab kuu, Pimedus meil on pargiteil. Suudlust varjab pink või iidne puu – oma tuba puudub meil! Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas. Minu südames sa elad suure armastuse loal. Minu südames sa elad, seda keelata ei saa, sest mu südamesse sisse oled kirjutatud sa. 171


Siiski meie õnn on noor ja kuum, mured seda käest ei vii. Leidub kuskil kord ka meile ruum – seni trööstin sind ma nii: Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas... Peagi punab koit, on kaste maas, Meile laulab ärkav lind. praegu piisab sest, kuid hiljem taas Lohutama pean ma sind: Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas...

MIS VÄRVI ON ARMASTUS Su huultel nii värskelt, kui juunis punetab maasikavärv. Su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv. Refr. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean ... 172


Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab? Mis värvi on armastus? Kui teaks, küll oleks hea! Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma, et iga päev mu armastust siis näeksid sa, siis näeksid sa. Mürk-kollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall. Vaid igatsust leevendav lootus särav kui hõbekristall. Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev mul näib, et roosaka pintsliga taevast värvimas koidukiir käib. Refr. Neid värve ma näen...

173


MOONAMEES Üks vana-vana mees on mõisa poole teel, see vaene moonamees, kes hallis habemes. Ta läheb murega, et härrat paluda: Oh, härra lase perel elada. Ref. Et olen vaene ma sa ei tea, sa ei tea. Mul rehetare elamise hooneks. Ja tõusma koidu a’al sa ei pea, sa ei pea, see jäägu meie hooleks. Näe kõrged puude read ja mõisa maja seal, kus härra oma lastega on mõisahoovi peal. Kas tasub paluda, kas tasub ütelda: Oh, härra lase perel elada. Ref. Et olen vaene ma...

174


merilii 12.05.2010

MUINASLUGU MUUSIKAS Muusika ja sõnad: R. Valgre

Kõik, mida mulle ütlesid to õhtul, Kui muusika mu hinges kõlab see... Nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun, Meenud sina minule. Üht muinaslugu muusikas ma kuulen, Ja sina seisad unelmais mu ees. Ning laulmas iga tund ma leian end, Sest muusika ja sa, ma mõlemasse armund. Teeb muusika mind vahel kurvameelseks Ja süda on nii tulvil igatsust, Et laulmas iga tund ma leian end, Sest muusika ja sa, ma teisse armund. Olla nii ei või, kuigi seda räägivad kõik – kas tõesti on siis mõtetu see, Kui igatsed sa kuud, mis särab läbi öö? Muusika ent siiski trööstib mind Ja ütleb, et ma varsti kohtan sind. Nüüd laulmas iga tund ma leian end, Sest muusika ja sa, ma teisse armund. 175


MU ISAMAA ARMAS Mu isamaa armas, kus sündinud ma, :,: Sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; :,: kuid siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; :,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: Oh õitse veel kaua, mu isade maa! :,: See maa, kus palju vahvust Ja vaimuvara ka! :,: Su hooleks end annan ja truuks sulle jään :,: nii kaua, kui kord suren ja oma hauda lä’en! :,:

176


MU ISAMAA ON MINU ARM Mu isamaa on minu arm, kell’ südant andnud ma, :,: Sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! :,: Su valu südames mul keeb, :,: su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, :,: :,: mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, :,: ja peaksin sada surma ma seepärast surema! :,: Las laimab võõra kadedus, :,: sa siiski elad südames, :,: :,: mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, :,: Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! :,: Su linnud und mull’ laulavad, :,: mu põrmust lilled õitsetad, :,: :,: mu isamaa! :,:

177


Kaido 18.05.2010

MU KODU Mu kodu ei piira need metsikud mäed, mis kõrguvad pilvede alla. Mu kodu ei emba ka müüride käed – ja tihti ta värav on valla, ja tihti ta värav on valla, nii sageli valla on see. Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood ja laaned ei valva ta rahu. Mu kodu on väike ja minuga koos mu pere vaid siia ju mahub, mu pere vaid siia ju mahub, mu pere jaoks ruumi on vaid. Kord aastas ta nurmedel vili loob pead ja nõrk on ta koskede kohin. Nii väike on ta, et ma tihti ei tea – kas temast ma lauldagi tohin, kas temast ma lauldagi tohin, kas temast ma lauldagi võin, kas temast ju lauldagi tohin, kas temast ma laulda, kas temast ma laulda, kas temast ma lauldagi võin, mu kodu. 178


MULGIMAA Mulgimaa, sääl on hää elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, Suured jõukad eesti talud Kena neiu ka kaasaks sa saad, Kes on sündinud kasvanud sääl, Kellel armsaks saanud ilus Mulgimaa. Kus on punapõsksed neiud, Keda tublid eesti peiud Kosja minnes ei unusta eal. Refr. Tule mulle, Manni, armastan vaid Sind Ainult Sind tahan ma kaasaks kosida Väike Viljandi, Mulgi päälinn Juba aastaid palju püsinud on siin. Ei läe meelest lossimäed, Kus nii õrnalt käsikäes Armund olles meil tee läbi viind. Ja all orus seal peegeldub järv. Suveõhtul mõnus aerutada sääl. Kui sul kaasas väike neiu, Keda siis kui saad kord peiuks, Kosja minnes ei unusta eal. 179


Refr. Tule mulle, Manni, armastan vaid Sind Ainult Sind tahan ma kaasaks kosida Aastad mööduvad, vanaks kord saad Aga Mulgimaa meil meelde ikka jääb. Elad seal või oled kaugel, Rõõmust särab pisar laugel Kui sa terviseid saad Mulgimaalt. Tuleks noorus veel kord tagasi Ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks. Siiski õnnelik mul elu, Sest mul kaasas mulgi neiu, Kellel laulsin ma laulu kord nii... Refr. Tule mulle, Manni, armastan vaid Sind Ainult Sind tahan ma kaasaks kosida

MULLU MINA MUIDU KARJAS KÄISIN Mullu mina muidu karjas käisin, Mullu mina karjas käisin. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Mullu mina karjas käisin. 180


Tegin mina pilli pajukoorest, Pilli tegin pajukoorest. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Pilli tegin pajukoorest. Istusin siis mättale mängimaie, Puhuma siis pillilugu. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Puhuma siis pillilugu. Salakesi kuulas minu mängu Karjapõlve kaunim neiu. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Karjapõlve kaunim neiu.

MUL MEELES VEEL Mul meeles on veel suveteed, kus käsikäes kord käisime ja uduloor, mis varjas järveveed. Mul meeles veel on kuldne kuu ja õieehtes toomepuu ja huuled soojad paitamas mu suud. 181


Aeg nii kiiresti läeb, möödub pea talv ja kevad on käes. Ammu pole sind näi'nd, seda ei tea, kuhu sa jäid. On meeles mul meloodia, mis tollel õhtul laulsid sa, kui seda kuulen, meenud mulle taas

MUSTAMÄE VALSS Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga, Õnn tahtis pageda käest. Päeval ja ööl, kodus ja tööl Mõtlesin Mustamäest. Refr. Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea Ning selle õnne eest Fortunat kiitma pean. Nüüd elan Mustamäel – tahta mis võiksin veel! Hulk päevi, kauneid, siin mind ootab, ootab ees. 182


Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, Olgu seal pidu või pulm – Igavust ma tunda ei saa Enne, kui kell on kolm. Refr.

Nüüd elan Mustamäel ...

Kui nüüd veel Mustamäe Ziguli kandiga Sõpruse sidemed looks, Võib-olla nii minagi siis Auto veel majja tooks. Refr. Nüüd elan Mustamäel ..

MUST KOHV Some Broken Hearts Never Mend (Wayland Holyfield); EK sõnad Heldur Karmo 1981

Kohvi joon nagu vett, hõljub suits, ees sigarett. Pärast sind mul baarid koduks said, neis istun vaid. REFR.:

Suur maailm ringi veel käib, aeg võõraid rõõme täis. Ma üksi seisma jään – sind, ainult sind kõikjal näen! 183


Veereb jutt, olla hea, kuni jälle on tühi pea. Ja kui siis ristub öös mõni tee – see pole see... REFR.:

Suur maailm ringi veel käib...

Kohvi joon... jne.

MUSTLASE ELU Oo millal saaksin veel mustlasena maailmas ringi veel rännata. Nii vabalt rõõmus ei ole keegi kui loodusrüpes on mustlane. Kus elu looduslik ja päiksepaistega, ma olen õnnelik vaid sinuga. Ma mustlaskombel maailmas rändan ja otsin õnne, kus asub see. Sageli metsades hulkudes meenub mul mustlase muretu elu. Milles nii palju on võlu ja nii palju romantikat. 184


MÖÖDA TEED, MIS ON KIVIDEGA KAETUD Mööda teed, mis on kividega kaetud, tulen ma, süda soe. Minu jaoks on kõik pahandused maetud, aga see vist ei loe. Refr. Minna võid oma teed, hoida sind ma ei saa ja kui soovid, siis jäägu see nii. Pole tülitseda tahtnud ega solvata sind ma, kuid seda sa ei tea, eks mine siis! Nagu lill õitsen aianurga rägus sinu jaoks iga päev. Päike suudleb mu juust ja sudleb nägu – kink on see sinu käest. Refr. Minna võid oma teed ...

185


erle 17.05.2010

NAER Üksi seisan ma rannal, seltsiks vool Viiv täis lindude kurba viit hinges kõle sügistuule naer hinges kõle sügistuule naer Suvi kadund käest, sügis võitmas taas suve külluse naeratust Suve loojang, raagus puude aeg Suve loojang, raagus puude aeg Pääsud lennu eel, udu üle vee Leinas kodunõmme kask Päikse kaisus vanad kastanid Päikse kaisus vanad kastanid Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer ümber kõle sügistuule naer Päikesemaa on halliks hõõgumas, suvenaer, suverõõmei sügist, ei vii Pääsud lennu eel, udu üle vee Leinas kodunõmme kask 186


Päikse kaisus vanad kastanid Päikse kaisus vanad kastanid Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer ümber kõle sügistuule naer, ümber kõle sügistuule naer...

merilii 12.05.2010 erle 12.05.2010

NII VAIKSEKS KÕIK ON JÄÄNUD Muusika: Rein Rannap, sõnad: Ernst Enno

Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees. Päev pole, öö ei ole, Silm nagu seletaks, Kui kuskil mäe nõlval Sa üksi seisataks Su ümber nagu tuuled Su üle juttu aaks – 187


Ei mõista, siiski kõigest Sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles Ja vaatad tagasi – Ja ohkad endamisi, Ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, alles ees.

NOORUS ON ILUS AEG Pea õits’vad lilled, pea õits’vad roosid, Pea õitseb lill - ära-unusta-mind. :,: Ma ütlen veel üks kord Noorus on ilus aeg, Noorus ei tule iial tagasi. :,: :,: Ei tule, tule ta, iial ei tule ta, Noorus ei tule iial tagasi. :,: 188


Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad, Neist voolab välja magus viin, :,: Ma ütlen veel üks kord jne. :,: Ma armastan neidu, kes mull’ nii armas, Teda ajaviiteks armastan. :,: Ma ütlen veel üks kord jne. :,:

Anu 18.05.2010

NUKU HÄLLILAUL “Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, uni on sulgend linnukse suu. Väsind su väiksed jalad ja käeksed…”, nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka: uinu, hellake, sa! Laulan kui ema ma, une toon magusa! 189


“Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, tuul mängib kannelt kastanipuus. Õrnalt sind hoian, hoolsalt sind valvan…”, nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka…

merilii 12.05.2010

NÕIA ELU Muusika: Ü. Vinter, sõnad: E. Vetemaa

Inimestel elu igav, Haldjail hallivõitu. Nõia elul sel on võlu Laskem luuasõitu! Nõia elu, nõia elu, see jah on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid kui sa vaid õppind oled. Nõia elu, nõia elu, see jah on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppind oled. Inimene tõuseb vara, Ta on tööde ori. Nõial kratt toob koju vara, Kulda on meil kui pori. 190


Nõidund ma ja uurind veidi, Kübara saan potist. Aga tip-top ballikleidi Nõiun jahukotist. Teiste mured meile kama, Klõbistame sõrgu. Aga pärast maiset jama Põrutame põrgu.

erle 17.05.2010

OI AEGU AMMUSEID Vene romanss / K. Kikerpuu

Meenub mul mu lapsepõlve maja Õnnelikult elasin seal ma. Möödas on mul nüüd need kauged ajad. Unelmais veel ainult sinna saan. Refr: Oi aegu ammuseid! Oi aegu ammuseid! Kui saaksin korraks tagasi veel teid. Oi aegu ammuseid! Oi aegu kaugeid neid! Kui saaksin korraks tagasi veel neid! La-la-la ... Kuigi ilmas palju olen näinud, Õnne kuskilt leidnud pole ma. 191


Aastad on vaid kiirelt mööda läinud Ning ei enam tagasi neid saa. Soovin küll ju ainult nõnda vähe, Ainsaks korraks koju saada veel. Kuid ma tean, mul soov ei korda lähe. Liiga hiljaks jäänud on nüüd see. Vahest harva siiski naerab päike. Koduõue silma ette toob. Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov!

merilii 12.05.2010

OI KÜLAD, OI KÕRTSID Muusika: T. Kõrvits, sõnad: H. Runnel

Oi külad, oi kõrtsid, Mu noorus, mu võlu, Kus parimad piigad, kus pudeli-õlu, Kus suveöid kaunistas kiikede kägin, Kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin. Oi külad, oi kõrtsid, Kust hulkusin läbi Kus ühtaegu tunda sain uhkust ja häbi, Kust maantee viis mööda, kust redel viis lakka, Kus armastus algas, kus haledus hakkas. 192


Oi külad, oi kõrtsid, Mu noorus, mu võlu, Kus viimased piigad, kus õhtune õlu, Kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled — Aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.

OJALAUL Jaan Tätte

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi 193


Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi

OKTOOBRILAPSED M.Rauhverger/O.Võssotskaja

Meie ikka rõõmsad lapsed Meie siin oktoobrilapsed Selles nimes kestma jääb Suur Oktoobrivõidu päev! 194


Vanu austame kõik väga Nõrku abistame hädas Noorte leninlaste read Need me suured sõbrad head! Puhtaks, korralikuks jääme Hommikvõimlemist me teeme Koolis õpime kõik nii Et meil hindeks ainult "viis"! Hästi arvutame, loeme Unistame lennust kuule Teenime kõik kodumaad Ei me sõprust murda saa!

Anu 18.05.2010

OLEN VALIND TEE Music Seif (B. Seger/T. Mägi/ Music Seif)

olen laulnud kuni hommikune kiir kuldab toa laual jäljed öisest pidusöögist ammu hangund road võtan jälle oma pilli olen uueks rännuks valmis taas sõita mitusada miili, ootab uus lava ees sätin istuma end pingil 195


püüan puhata sel teel sest täna õhtul olen vaba täna õhtul laulan teie ees Ref siin ma läen, olen valind tee siin ma läen, taas möödub päev see on laul minu rännuteest siin on laul, laulan teile olen rännanud ju aastaid see on mu elu millest pean oled hulkur mõni ütleb mida sa mu elust tead vahel väsinud ja läbi siiski uueks rännuks valmis taas ma tänan oma saatust et ta kinkind on mul teid kui ei oleks kes mind kuulaks ei rändaks mööda teid ega laulaks oma laule oleks hoopis teine leib Ref siin ma läen, olen valind tee siin ma läen, taas möödub päev see on laul minu rännuteest 196


siin on laul, laulan teile saalis lühtrid kustunud taas olen jälle teie ees igaüks energiat kannab enda sees tee kiirgus kõiki soojendab sünnib muusika mis mul on sees koju jõudes pärast pikka väsitavat teed laulud mida laulsin teil tiirlevad mul sees süütan voodis viimse sigari meenub mööda läinud päev Ref 2x

OLEN VIIN OLEN VIIN Olen viin, olen viin olen seal, olen siin. Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin 197


Terves kehas terve viin. Võta mind, võta mind, ma ju armastan sind. Ma ei jäta sind maha, kuni sul on veel raha. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. Terves kehas 2 viina. Olen hingede kosutus ja olen abielulahutus. Olen saatuslik hurm, olen sohvrite surm. Olen südamevalu, olen poiste vanglaelu, olen kaklus ja kägistus, Olen taplus ja vägistus. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. 198


Terves kehas kast viina. Olen konn, olen konn, olen napoleon. Voolan lettidelt alla, k천ik teed on mul valla. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen konn, olen konn. Olen vein, olen vein, olen karksi vein. Voolan lettidelt alla, k천ik teed on mul valla. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen vein, olen vein. Olen piim, olen piim, olen lehmapiim. Voolan lettidelt alla, k천ik teed on mul valla. Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen piim, olen piim...

199


kaido 18.05.2010

OLGU JÄÄV MEILE PÄIKE A. Ostrovski ; sõnad: L. Ošanin ; tõlkinud N. Laanepõld.

Suur päiksesõõr, all taevakaar. Nii näeme joonistust poisil. Kõik valmis teeb, siis lihtsalt veel alla ta kirjutab read: Ref:

:,: Olgu jääv meile päike, olgu jääv meile taevas, olgu jääv meile ema, olgu jääv minu rõõm! :,:

Truu sõber hea, mind usu sa, rahvad kõik ihkavad rahu. On aastaid meil kolmkümmend viis, kindlalt ka kordame siis: Ref:

:,: Olgu jääv meile päike... :,:

Ei vaenujõud, ei sõjaõud poegadel surma või tuua. Jääb päikseleek, jääb õnnetee. See on me kõikide püüd: Ref:

:,: Olgu jääv meile päike... :,:

200


ON SILMI SINISEID Kask tukkus metsa serval. Tema kõrval on õitevaipa suikund vana saar. Seal nende all sind nägin esmakordselt, sest ajast jälgib mind su silmapaar. Refr.

On silmi siniseid, on merekarva, on musti mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid kui sinul haruharva, ei terves ilmas rohkem pole neid.

Su silmis nägin pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat igatsust. Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk on õige pisut ülemeelikust. Refr. On silmi siniseid ... Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks, vaid igatsuse mulle kinkind ta. Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka, küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad. Refr. On silmi siniseid ... Kui tulen üksi nende puude alla, mul sosistades lausub vana saar: Mis elus juhtuks, ära vannu alla, tea, sinuga on armas silmapaar. Refr. On silmi siniseid ... 201


OPTIMIST Heiki Valk

:,:Olen loomult optimist Ja usult riigiusku. Ajalehe esikülg mul Annab eluusku:,: :,:Sealt ma loen, mis otsustavad Head ja tähtsad mehed, Kelle üleskutsed toovad ära Esilehed:,: :,:Meie elu helgeks teevad Nende üleskutsed. Tähtsail meestel on ju tähtsad Tööd ja elukutsed:,: :,:Üleskutseid täites Näitan üles oma truudust. Hea, et meil ei ole karta Üleskutse puudust:,: La-la-la- …

202


ORUVESKI LAUL Ma tahan kuulda herilase suminat ja puudutada angervaksa lõhna. Ma tahan olla tillukene sipelgas. Seepärast tulin Oruveski rühma. Ma tahan, et mu käed oleks mullaga ja sõrmed tunneks ohakate maiku, et kõrvad hingaks männimetsa kohinat ja nina otsiks pehmet kollast vaiku. R: Oh, tulge kuulake kõik, kes veel pole kuulnud, öötuule vaikset laulu. Vaadake elule läbi heinamaa ristikunuttide kaudu. Leidke, et igas vihmapiisas võib päikesekiir olla peidus. Tulge ja tundke, et malevas olete midagi ilusat leidnud. Ma tahan õhku tõusta nagu pääsuke ja söönuks saada taeva sini-valges. Ja oma pesa näha ikka silme ees, ka siis kui päike loojub lumehange. Ma tahan olla Oruveski metsavend ja võtta elult kõik, mis tal on anda. Ja enda kõrval näha ikka eesti verd, et hulgakesi oma risti kanda. R: Oh, tulge kuulake kõik... 203


PAISTA SA KULDNE KUU Siis kui taevasse tõusnud on kuldne kuu kõik ümbrus on uinunud Mina üksinda täna ei uinuda saa sest et kaugel mu kallike sa Paista sa kuldne kuu minu armsamale tervisi minult vii temale üksinda sellel ööl tunnen igatsust ma minu armsamast sa jutusta Su hõbevalgus võib neid trööstida kes tundvad end üksinda Paista sa kuldne kuu minu armsamale ütle tal teda armastan ma

PANKROTT Propa. A .Varts/U. Alender

Aeg on raha, aga raha mul ei ole, aega on, kuid alati jääb väheks. Oleks halb, jah, tõesti oleks kole, kui meist mõni äkki vastupäeva läheks. 204


Jätaks kõik, mis nimetatud iluks, jätaks söömata ja joomata, ent kuniks jätkuks jõudu selleks uskumatuks meluks, viinaraha ikka möödujatelt luniks. Viin on ainus ju, mis raha eest võid saada, kartmata, et tehtud kulutust. Ajurakkudega maksad sellel laadal, kukub meelest eksistentsi tulutus. Aga varandus, mis pakitult on kapis, kattub viimaks ikka tolmukihiga. Kui sa pühapäeval sõpradega klapid, tüütad jumalat liig pika pihiga. Kraabi enda poole küüntega ja palu, et su jumal sind ei jätaks maha. Ära unusta ka oma hingevalu, kuni lõpuks jõuad kõrge plangu taha. Nagu minagi, ent põhjus on sul teine, kaine arvestus ja range distsipliin. Keisri pidusöök ja sandi õhtueine ühes lauas üles lähvad siin.

205


PARDIKE JA MOONIÕIS Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa!" Ja lausus veel, kui nokkis värsket heina: "Eks nii on elu, ära palju leina!" Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, :,: kuid pardike on väike.:,: Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike, nii oli, on ja jääb. Kord lainetes vallatles pardike noor ja perve pealt piilus üks punane moon ja pisikest heledat pardikest puutuda purpurmoonil on soov: "Pai mamma, kas pardikest puutuda saan?" Kuid pajatas pojale mammake moon: "Ei pisikest pardikest moonike puutuda saa!" 206


Kui pardil lased ennast haneks püüda, kuis võib siis terve maailm enam hüüda!" Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, :,: kuid pardike on väike.:,: Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike, nii oli, on ja jääb. Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui lõbusalt särasid põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja naiseks moonile sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd. Sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu ilus moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, :,: kuid pardike on väike.:,: Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike, nii oli, on ja jääb. 207


PARTISANI LAULUKE (Emmaste ’86) Viis: Leonhard Cohan “Dance to me to the end of love” Sõnad: Meelind & Kaljagin & Paul & Koppel & Roosaar

R: Na - na ... Räägin teile, noored sõbrad, ühe nukra loo, Kunagi ka mina olin vallatu ja noor. Omateada olin juba üpris kõva mees Tundsin, puudub EÜE, Läbi tuleks käia see. Algul polnud tähtis mul, mis rühm või regioon, Malev on ju väga karm, kuid mõnus elukool. Armsad sõbrad öelge mul, kas õige on siis see Kui ainult jood ja tööd ei tee. Minul nimelt juhtus see. R: Na - na ... Teisel aastal olin tark ja rühma valisin. Ema rõõmuks karsklastega kokku sattusin. Kiirelt endal pruudi leidsin, lõhnas nagu hein. Komissar ta üle lõi. Nüüd on minu hinges lein. Aasta pärast otsustasin - ise rühma teen. Komandöriks sain ma väga hea orgunni teel. Keelan, käsen, poon ja lasen - oli minu soov. Hiljem selgus - ainult joon, Hiljem selgus - jälle joon. R: Na - na ... 208


Vaatamata sellele mind kutsus regioon. Mulle kuulus regiooni arsti positsioon. Järsku saabus teade - mind ei vaja ülikool. Õpingud mul katki jäid, Partisan nii minust sai. R: Na - na ... (Presto kuni mustlasviisini)

merilii 12.05.2010

PEAGI SAABUN TAGASI SU JUURDE Muusika ja sõnad: R. Valgre

Peagi saabun tagasi su juurde Aastad möödund teel ma kodu poole Tean et mind sa ootad kohtuda veel loodad Lahkudes nii ütlesid mul sa Peagi saabun tagasi su juurde Astume koos ellu jälle uude Lakkavad siis ohked igatsused rohked Õnn jääb meie majja elama Peagi saabun tagasi su juurde Tervisi mult viigu sulle tuuled Öelgu sulle seda mida tunneb süda Tagasi su juurde saabun ma 209


Ma täna unelen õnnest mis saabub Ootel on kogu mu meel Homme siis süda las joobub Kohates sind jälle eluteel

PETLIK ÕNN (Nemo)

Kus oled nüüd sa, mis sinust on saand? Ühine tee, mida mööda sai käidud, tolmuks on saand. Kas näha sind saan kunagi veel? Rõõm ja õnn, mis meile said osaks, petlikuks jäid. Ükskõik, kuhu läen või mida ma teen, sinu nägu ja silmi nii rõõmsaid oma kujutlusis näen. Sa oled nii hea, nii lahke ja hell, sest sinu hingesoojust vajab süda nii habras ja hell. Mida vajan ma veel, kallis, kas sind kohtan eluteel? Sa oled nii noor, minu lootus ja õnn. Ma tahaksin olla su juures ja aidata sind. Olid ainus mul sa, sinust mõtlen nüüd ma. Kas oli see õige, et äkki mu juurest ära läksid sa? Mida vajan ma veel, kallis, läksid lahku meie teed. Kus oled nüüd sa, mis sinust on saand? Ühine tee, mida mööda sai käidud, tolmuks on saand. 210


Nii petlik on õnn, nii petlik on õnn. Rõõm ja õnn, mis meile said osaks, petlikuks jäid. Nii petlik on õnn ...

PIIBULUGU Kui mina alles, umpa, umpa, Noor veel olin, umpa, umpa, Tuli mul kord piibuhimu, umpa, umpa jaa. :,: Piibu tegin kasepahast, umpa, umpa jaa. Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa jaa. :,: Kord ma võtsin, umpa, umpa, salamahti, umpa, umpa, Vanataadi tubakalehti, umpa, umpa jaa. :,: Ja veel mõne tuletiku, umpa, umpa jaa, Kaasas oli naabri Juku, umpa, umpa jaa. :,: Läksime siis, umpa, umpa, Nagu lennul, umpa, umpa, Juku jooksis minu kannul, umpa, umpa jaa. :,: Naabri aida nurga taha, umpa, umpa jaa, Sinna istusime maha, umpa, umpa jaa. :,: Seal ma piibu, umpa, umpa, Täis siis täitsin, umpa, umpa, Tikust tule peale läitsin, umpa, umpa jaa. 211


:,: Suitsetasin kahatäie, umpa, umpa jaa, Sõber Juku kurvalt kaie, umpa, umpa jaa. :,: Juku mättalt, umpa, umpa, Sammalt võttis, umpa, umpa, Piibuseinad kuumaks küttis, umpa, umpa, jaa. :,: Ise kiitis: "Oh kui hea, umpa, umpa jaa, See paneb üsna purju pea, umpa, umpa jaa!" :,: Küll siis oli, umpa, umpa, Kena nali, umpa, umpa, Kui me Juku purjus oli, umpa, umpa, jaa. :,: Mulle küll ei teinud viga, umpa, umpa jaa, Kasepahast piibunaga, umpa, umpa jaa. :,: Õde Manni, umpa, umpa, Piipu märkas, umpa, umpa, Salaviha põues tärkas, umpa, umpa jaa. :,: ütles: "Ema, armas ema, umpa, umpa jaa, Meie poistel piibud juba, umpa, umpa jaa." :,: Püksid mul siis, umpa, umpa, Maha aeti, umpa, umpa, Vitsaga mind läbi soeti, umpa, umpa jaa. :,: Ei sest peksust hoolind mina, umpa, umpa jaa, Kui sain piipu põletada, umpa, umpa jaa. :,: Piip siis minult, umpa, umpa, 212


ära võeti, umpa, umpa, Raiepaku peale seati, umpa, umpa jaa. :,: Oh, kuis silmist vesi jooksis, umpa, umpa jaa, Kui mu piipu kirves koksis, umpa, umpa jaa. :,: Teistre Neti, umpa, umpa, Armas Neti, umpa, umpa, Tegi mulle uue nosu, umpa, umpa jaa. :,: Oh, kuis suudlesin siis Netit, umpa, umpa jaa: Armas Neti, kallis Neti, umpa, umpa jaa! :,: Tubakat nüüd, umpa, umpa, Imen auga, umpa, umpa, Panen mõlemasse lõuga, umpa, umpa jaa. :,: Pistan piibugi veel suhu, umpa, umpa jaa Nii on minu hingel rahu, umpa, umpa jaa. :,:

PISTODA LAUL Ühel seikleval priiuse rüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues sest nii on kindlamgi veel. 213


See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl. Neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel. Ühel seikleval priiuse rüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues sest nii on kindlamgi veel.

POJAD ON MUL NAKSID :,: Pojad on mul õige naksid- :,: :,: pistsid nahka püksitraksid. :,: :,: Ise olin noorelt möirat-oitab. :,: :,: Kartsid mind kõik külakoirad. :,: :,: Kui läksin õhtul pidusse, :,: :,: tõmbasid sabad lidusse. :,: :,: Aga tüdrukud, sina helde aeg! :,: 214


:,: olid võõbatud kui planguaed. :,: :,: Edu sul ka nende ilusseusu nende ingli-ilusse :,: ja häda, kui jäid viinad vilusse! :,: :,: Tüdrukud mind maha jätsid, :,: :,: vanad naised üles võtsid. :,: :,: Võtsid nagu võid ja saia, :,: :,: mis on maha pillan’d maias. :,: :,: Pojad on mul õige naksid, pojad said mul päris – naksti! :,: Pistsid nahka püksitraksid.:,: :,: Häbi teile olgu küsida, :,: :,: et kuidas need püksid püsti püsivad?:,:

POSTIPOISS Palju aastaid mööda läinud sellest a'ast, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matkaid, nagu tänapäeval kõikjal näha saad. 215


Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt nüüd vaid möödund ajast mälestus on see. On see, on see ... Külakõrts ja postijaam seal üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, peeti külmarohust lugu ja siis sõit läks lahti jälle täies hoos. Kirja kallimalt ka postipoiss seal tõi. Vahel suudluse ta selle eest ka sai. Mitu hõberaha taskus selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tal kaasa tuua võis. Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl. Juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees. Uinus magusasti, habe härmas ees.

216


erle 11.05.2010

PUHU TUUL... (Läti rahvalaul)

Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull'! Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks! Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma. Kus ma joonud kõrtsi kuivaks? Varsa vaevand millise? Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga. Puhu, tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull'! 217


erle 12.05.2010

PUT, VEJINI L채ti rahvalaul

Put, vejini, dzen laivinu, Aizdzen mani Kurzeme! Kurzemniece man solija Sav' meitinu malejin'. Solit sola, bet nedeva, Teic man lielu dzerajin'. Teic man lielu dzerajinu, Kumelinu skrejejin'. Kuru krogu es izdzeru? Kam noskreju kumelin? pats par savu naudu dzeru, Pats skrej' savu kumelin'. Ai, ludzama krodziniece, Iznes alu uz parad! Paaugs rudzi, paaugs miezi, Es godigi samaksas'. Naks rudenis, nemsu sievu, Lugsu tevi vedibas. Dzersim kazas tris dieninas, Lai dancoja panaksniek'. merilii 12.05.2010 Teic man lielu dzerajin'....juba hakkaski tore 218


PÕGENE, VABA LAPS Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last, üht vaba last, kes midagi poleks kuulnud ei heast ega kurjast, ei heast ei kurjast, ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust. Kuid püüdjail on vaja just vaba last. Põgene, vaba laps, see on ainus võimalus. Põgene, vaba laps, vii peitu maailma vabadus, kuni veel sa vähegi suudad, kuni veel sa vähegi loodad, vähegi hoolid, põgene vaba laps! Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada, vägivald armastab vabadust enda najale kallutada. Vägivald armastab vabadust, armastab vabadust. Põgene, vaba laps!

219


PÕHJAMAA Põhjamaa, me sünnimaa tuulte ja tuisuööde maa range maa ja kange maa virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa iidsete kuuselaante maa lainte maa ja ranna maa sind ei jäta ma. On lumme uppund metsatalud vaiksed taliteed, nii hellad on su aisakellad lumel laulvad need Põhjamaa, me sünnimaa karmide meeste kallis maa taplemiste tallermaa püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa hinges sind ikka kannan ma kaugeil teil sa kallis meil sind ei jäta ma.

220


PÄKAPIKK Kord kooli minnes ma kiirustasin sest seda märkasin et hilinesin Seal äkki nägin üht päkapikku üht imeväikest päkapikku :,:Oo päkapik pik pik pik talle ütlesin ja ütlesin kas pole tore tore et sind kohtasin ja kohtasin:,: Ma suvel sõitsin puhkusele ja seenemetsas teda nägin jälle ma isegi ei võinud loota et päkapikk mind seal jälle ootab :,:Oo päkapik pik pik …:,: Ja lõkkeõhtul me saime kokku ma nägin jälle seda päkapikku Me ajasime seal vigurijuttu ja aeg see lendas nii imeruttu :,:Oo päkapik pik pik …:,: Ja noorusaastad kõik mööda läevad ja päkapikud kõik suureks saavad Ja kui me jälle kord kokku saame siis noorusaastaid me meenutame :,:Oo päkapik pik pik …:,:

221


PÄRNU BALLAAD Raimond Valgre Intro: Fm Cm G7 Cm Fm Cm/G G7 Cm G7 Cm G7

Suvi nii soe. /D

G7

Cm

Asfalt sulas linnas. Fm

Cm/G

Kavatsus tekkis mul minna D

G7

Cm/Eb D7 G

nädalaks puhkama Pärnusse. Nädal läks pea nautides seal loodust. Äkki, just vastu mu ootust, viimasel päeval juhtus see... Ref: Eb

Bb7

Ei seda teadnud ma iial, /F

Bb7

Eb

Eb D Db

et õitseb roos rannaliival. C7

Fm

Kuid siis, kui kohtasin teda, Bb7

Eb

Bb7

tundsin liiga kiirelt lõi mu süda. Eb

Bb7

Ent roosiaeg möödus ruttu, F Bb7 Eb Eb D Db sest juba lõppes mu puhkus. C7

Fm

Nii peale lühikest tutvust, Bb7

Eb

Bb7 Eb

läksid lahku me teed. Rahu ei siis 222


kuskil enam ei leidnud, miski mu mõtteid ei köitnud Pärnu vaid ihkasin tagasi. Kord sinna siis puhkepäeval sõitsin ning üles neiu kui leidsin, ütlesin lihtsalt ja siiralt nii: Ref:

Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival. Kuid kas võin loota ma seda, et see roos kord ehiks minu tuba?" Ent näitas saatus mul karmust tal nägin käes kihlasõrmust. Mu unelm varises põrmuks roosist okkad vaid jäid...

QUANDO Quando Quando Quando (Tony Renis - Alberto Testa) EK sõnad Heldur Karmo 1962

Ütle, millal tuled sa? Ütle, quando, quando, quando? Tuled siis, kui lumi maas, või kui kevad ärkab taas? 223


Ütle, millal on see päev? Ütle, quando, quando, quando? Kas sind suvepäikse käes või siis sügiskullas näen? Mind nii õnnetuks teed, kui ei vasta mull' sa. Sinu hääles on naer tulen siis, kui selleks aeg! Ütle, millal - ole hea! Ütle, quando, quando, quando? Sa ei tea, kuid mina tean: küllap tuled õige pea.

merilii 12.05.2010

RAAGUS SÕNAD Kuhugi on kadunud usk ja unustus sinu kaunid hääled, raagus sõnad suus sinu suu ja silmad üle sügise kes nüüd lumemarjadele köidab aseme? Kelles on su silmadele, tekiks härmatis uneloog su ümber tuulekandle viis kuhugi on kadunud usk ja unustus 224


Refr.: Unustuste usku aga kui sa mäletad siis su juurde tulen läbi sügise kui lumemarjamaa suhu võtan sinu raagus sõnad suust asemele heidame siis lumemarjapuust Kuhugi on kadunud... Refr.: Unustuse usku aga ... KUHUGI ON KADUNUD...

RAAMID Hulk kauneid pilte koos, nelja seinaga ruumis suurest aknast langeva valguse voos. On iga pilt siin meistriteos, ja veel millised raamid vanast kasest tehtud, ukse ees kasvanust. Ühel pildil vildist kübar on ja suveking. Muudki võib sealt leida, kallis, ainult mitte sind. 225


Teisel üks Paloma Blanca, Twist ja Dzambullai, seisavad: Tsikito, tema kõrval AnneMai. Üks pilt, on see vast teos, valgeid lõhnavaid roose alleel, mis rohtunud, memm hoiab neid peos. On Irmal hoopis teine poos. Mitmeid Irmal on poose, kuid pole kellestki pilti Irmaga koos. Ühel pildil mingi lohe tahab lennata, aga tuult ei ole. Lohe on, kuid hännata. Ühe pildi peal on luited. Paksult jälgi täis. Kes need jäljed jättis? Kelle tädi rannas käis? Hulk pilte kukub koost nelja sinaga ruumis, kui lõpeb ükskord muusika raadiost. Jah, kauneid pilte kukub koost 226


nelja seinaga ruumis, kuid raamid jäävad, raamid, mis tehtud on puust. Tooli kõrval tool ja veidi juua koos on hea! Mis meil elu tuua võib? Ei me ette tea. Külma valgust aknast tuppa heidab sinkjas kuu. Ei me sellest hooli, meil on tänav, pink ja puu. Raamid, raamid, raamid! Raamid, raamid, raamid just! Tehtud vanast kasest, ukse ees kasvanust. Raamid, raamid, raamid just, raamid, raamid, raamid just. raamid tehtud vanast kasest ukse ees kasvanust. raamid tehtud vanast kasest ukse ees kasvanust.

227


RAHA PANEB RATTAD KÄIMA Raha paneb rattad käima, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid kõike saada, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid viina juua, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid lõbu luua, Kas sa seda ei tea? Raha paneb rattad käima, Kas sa seda ei tea? Raha paneb naised laulma, Kas sa seda ei tea? Raha eest ei saa sa südant, Kas sa seda ei tea? Raha eest ei saa sa hinge, Keda ihaldad! Võtan endal naise hella, Kas sa seda ei tea? Väikese, kui taskukella, Kas sa seda ei tea? Siidikleidi ostan talle, Kas sa seda ei tea? Siis ta truu on ikka mulle, Kas sa seda ei tea? 228


erle 17.05.2010

RAHALAUL Refr.

:,:Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus. Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus:,:

Kõrged mõtted see on puhas möga pole ilu ilma rahata. söö ja maga, sarvevahet sügaega elult muud ei taha ka. Refr.

:,:Otsi lolli, kes ei kardaks kolli…:,:

Raha võim on suur ja igavene elu lühikene - raha pikk. Kel on vähe või on natukene sellel puudub helge... sellel puudub helge tulevik.

erlr 17.05.2010

RAHU R. Rannap / U. Alender

Vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan, kui ületan enda. Sinusse usun kui kindlasse linna, ära siis minema lenda. 229


Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha. Sina, Sina vaid vaikuses kajad. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, küllap siis seda on vaja. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, selleks mul sindki on, selleks mul sindki on vaja! Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on. Vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan, kui ületan enda. Sinusse usun kui kindlasse linna, ära siis minema lenda. Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha. Sina, Sina vaid vaikuses kajad. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, küllap siis seda on vaja. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, selleks mul sindki on, selleks mul sindki on vaja! 230


Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on. Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on.

RANNALINNA RESTORANIS Rannalinna restoranis unises ja uhkes :,: Üle mitme setme aasta lõbus lööming puhkes :,: Keegi oli kellelegi pakkund oma pruuti :,: Sõber oli lihtne hing ja nalja tõena pruukis :,: 231


Asi tuli avalikuks aga üpris hilja :,: Siis kui neiu oli paisund võõrast ihuviljast :,: Pulmad peeti restoranis unises ja uhkes :,: Peigmees vaene vagusasti varjas meelehärmi :,: Peldikus ei pidand vastu nähes naervat sõpra :,: Võttis põuest noa ja torkas surnuks tolle tõpra :,:

Kaido 18.05.2010

REEDENE RÕÕM Sai otsa töönädal just ja selg oli mul päris must, lasin vanni vett lõin vahule, panin varbad sisse jäin rahule, ihuriidest lahti kiskusin ja vulpsti vanni viskusin. ref: Reedene rõõm, oo reedene rõõm. 232


Seal kustus mustus ja kõõm, pea algas lustus ja rõõm. Minu tusk oli viimseni pühitud, kogu hing oli helgeks nühitud Naghu välk lõi sisse inspiratsioon ja ma teadsin oi millise laulu nüüd loon. ref: Reedene rõõm, oo reedene rõõm. See laul oli rõõmude laul, see laul oli päikese laul. See laul oli õnne ja armastust täis, oli tulvil kirge ja joovastust. Aga vanniaugul... aga vanniaugul kork tuli pealt ja mu värss koos veega alla läks sealt. [plops] Mu värss läks vanniveega tükis, läks torust alla valges vahus. See laul ei ilmu iialgi trükis mu lembelauluke, puhka rahus... mu lembelauluke, puhka rahus... mu lembelauluke, puhka rahus... ref: Reedene rõõm, oo reedene rõõm.

233


Läks roostes torru mu viis ja maa alt rõskuse viis. Süsteem mis õõnsalt mulksuvalt näis on mu ainsat laulu ääreni täis ja ei maksagi olla heitunud ta on alles, mis sest et peitunud ja kui juhtub toru kord lõhkema tuleb tagasi laul, ei kõhkle ma. ref: Reedene rõõm, :,: oo reedene rõõm.:,:

RIKAS JA VAENE Kes on rikas, see vaid praadi süüa leegib, Kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib, Kes on rikas, punab näost kui kirsimari, Kes on vaene, see on kuiv kui surmavari. Refr.

Aga mulle siiski ükstaskõik on see, Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!

Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda, Kes on vaene, julgeb sellest ainult mõelda. Kes on rikas, pahvib sigarit nii magus, Kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu, Kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. 234


Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, Kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr.

Aga mulle siiski ükstaskõik on see, Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!

Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, Kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, Kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, Kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, Kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr.

Aga mulle siiski ükstaskõik on see, Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!

Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, Kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, Kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkes lauas praalib, Kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, Kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr.

Aga mulle siiski ükstaskõik on see, Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee! 235


ROBERT Robert tööd ei tahtnud teha, ütles, lollid teevad tööd, naised annavad mul raha, nendega ma päeval - ööl. Kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Roberti. Kas olgu see siis kõrts või baarvõi lõbus õllesaal. Varavalgest hilja ööni Robert päeva varastas. Meie ruttasime tööle, Robi pead vaid parandas. Viinaklaasid, õllekannud elurütme määrasid. Lõbus laul ja kaunid naised Robi kaissu haarasid. Kus lauldi... Lõpuks Robert sai ka palga, nüüd on lõbud lõppenud. Kahju küll, kui ma ei salga – kurvavõitu õppetund. Sattus rikka naise küüsi, Robi lõõga tõmmati ja siis nõnda pikkamööda Robi surnuks joodeti. Kus lauldi...

236


Kaido 10.05.2010 ütles "Laulikus võiks olla "

ROHELISED NIIDUD Muusika:F. Miller, T. Gilkyson Sõnad: H. Karmo

Kord olid niidud rohelust täis, Pilv taevavõlvist vaid harva üle käis. Peegeldus päike jõe suveselges vees, Niitude vahel, siis kulges meie tee. Niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd, Nukrana kaigub vaid sügislinnu hüüd. Vingudes tõttab vaid vihur üle mäe Ning ega neidki seal keegi enam näe. Kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea, Mille peale lootma või mõtlema nüüd pean. Sa katki kõik me unistused lõid – Võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, Niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ma nüüdki, et ühel päeval siis, Lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas.

237


ROOSA-MARDI DOLLARILAUL Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt hollarii ja sul tasku pistan kingiks dollari. Kui ma laeval olen tööl, sulle mõtlen päeval, ööl, ja su juustest leitud linti kannan vööl. Kuid kui sadam neelab mind ja jalge all on kindel pind, ootab mind, ootab mind võõras linn. Linna tunda pole vaja, seal kus merimeeste maja, seal on laulu, naeru kosta taevani. Siin on mehed, kel on kulda, ja kui röövima ei tulda, pidu püsida võib varavalgeni. Liiter viskit peseb maha huultelt meresoola vaha, piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks. Piigad siin ei ole pahad, kui on taskus suured rahad, ühe dollari vaid jätan truuduseks. Igas mereäärses linnas, kus on laevatatav pinnas, tüki südamest ma jätnud õitsema. Kuid kui aastaring saab ümber, pööran laeva otsa ümber ja ma koju sõidan, koju sõidan taas. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt hollarii ja sul tasku pistan kingiks dollari. 238


ROSALINDA Osariigist osariiki mööda raudset teed vereb üksteist vagunit ja vedur nende ees. Seal pehmes luksusvagunis üks sinisilmne daam. On Rosalinda nimeks tal ja kuulsust kapaga. R: Oo, Rosalinda, Rosalinda; Rosalinda, Rosalind, viiskümmend nukrat farmerit jäid taga nutma sind. On rongi lõpus vanaeit, kel hirmus terav keel ja samast linnast pärit ta, kust Rosalinda teel. On täpsed andmed teada tal, et ükski rikas mees ei suuda kõrtsist mööduda, kus Rosalinda sees. Siis järsku kõlas piu ja pau ja seiskus rongi hoog ja elu muutus põnevaks, sest möödus eskadron. Ja teispool rongi kakerdas indiaanlaste brigaad ja nottisid seal teineteist just läbi rongi nad. Nüüd rongi seinad hõredad ja vaibund nutt ja naer. On elus ainult vanaeit - ka temal tuleb aeg. Ja juhuslikult surma sai ka kaunis baaridaam, oli Rosalinda nimeks tal, nüüd temast laulan ma.

239


RUMM RUMM RUMM Restoranist väljudes hingan värsket õhku, aga eemal kassipoeg isuga sööb putku. Aga kõrvaltänavas hoor enda üles poos. Kirju lehm on katusel, seal ta õlut joob. Rumm, rumm, rumm ja roheline madu. Pea valutab ja janu, mis oli kõigest kasu. Räägitakse mulle - Inimeseloom tee kähku sääred, sest võmmid kõik on koos. Hüppan kähku kempsu, väljun Stroomi rannas, võmm see passib peldikus nii kui pöetud lammas. Rumm, rumm... Viskun trammi alla, et see lõikaks puruks. Säuhti ! - munad läinud, jäänd vaid hingetoru. Hüppan kähku püsti, et veel säästa mune, aga võta näpust - teerull sõitis üle. Rumm, rumm... Kui saan ükskord kaineks, hakkan samuraiks, lasen ennast õhku esimeseks maiks. Naisele jääb päranduseks 18 last, ämmale jääb kaktus ja papist prügikast. Rumm, rumm... 240


RÄNDAJA ÕHTULAUL Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed ju lapsena teesid armastas meel. Teed laulavad õhtul hilja, need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda te juttu, ju lapsena kõndida armastas meel, oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata, meel igatseb tolmuta randa. Tund hiline, tee on kõva kui kee, mind hoiab kui mõrsjaks enesele, ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. 241


Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed, kui teede laul tee helisev meel. Ja kõik on nii õhtul hilja, ja kõik on nii õhtul hilja. Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed ju lapsena teesid armastas meel.

SAAREMAA Ma vaatan paadist kiikriga, Kui kaugel on see Saaremaa. Refr. :,: Ei paremat ole kuskil maal, Kui suisel ajal Saaremaal. :,: Seal Saaremaal ei kasva muud, Kui kadakad ja männipuud. Refr. :,: Ei paremat .... :,: Mu pruut on valge nagu tui, Ma nägin teda mullu sui. Refr. :,: Ei paremat .... :,: 242


Tal mustad juuksed, valge kael Ja kaela ümber sametpael. Refr. :,: Ei paremat .... :,: Tal roosipõõsas voodi ees ja ööbik laulab selle sees. Refr. :,: Ei paremat .... :,: Ma rüüpan merest soolast vett ja räägin kallimale tõtt Refr. :,: Ei paremat .... :,: Kui tahad naiseks tulla sa, Pead Saaremaale sõudema! Refr. :,: Ei paremat ole kuskil maal, Kui suisel ajal Saaremaal. :,: Seal Saaremaal ei kasva muud, Kui kadakad ja männipuud. Refr. :,: Ei paremat .... :,:

243


Anu 18.05.2010

SAAREMAA VALSS Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased kui nendesse vajutad hooguva näo. Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. OH KEERUTA, LENNUTA LINALAKK-NEIDU, kel silmist nii kelmikalt sädemeid lööb! :,:Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaa juunikuu ööl:,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuuõiele sarnane näib! OH KEERUTA, LENNUTA LINALAKK-NEIDU... Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm! OH KEERUTA, LENNUTA LINALAKK-NEIDU... Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ja rõõmudeküllane päev. OH KEERUTA, KUDRUTA KAVALAT JUTTU, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,:Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa:,:

244


SAATUSLIK NAINE Terry Britten - Christine Holmes EK sõnad Heldur Karmo 1978

Minu õnnetus algas, kui ma mustast kassist möödusin teel. Hiljem kohtasin kaunist daami kassist kassisilmsemat veel. Piisas põlevast pilgust ning juba kaotasin jõu – ei hoolinud endast ma ega sõpradest, kes andsid nõu: REFR.:

Kui ilmub ohtlik naine, siis hoidku ennast mees – ei jäta enne naine, kui ohver sipleb... Jah, ilmub ohtlik naine ja hoidku ennast mees! Ei jäta enne naine, kui ohver sipleb võrgu sees.

Ma sulle ennustan õnne, räägin, mida kaartidest näen! Ning ma uskusin kõiki endeid, olin lausa vaha ta käes. Ma võtsin mürki, mis pakkus ta, mind veeltes salalik sarm. Polnud saatanat näinud ma, lihtsalt arvasin, et see on arm. 245


REFR.:

Kui ilmub ohtlik naine, siis hoidku ennast mees – ei jäta enne naine, kui ohver sipleb... Jah, ilmub ohtlik naine ja hoidku ennast mees! Ei jäta enne naine, kui ohver sipleb võrgu sees.

Hoia end, kui võid! Kas ehk öösel, kui paistab kuu, luua seljas ratsutab ta? Mustad juuksed ja leekiv suu – nende võlust enam lahti ei saa. Kuul ta laual kristallist... Kas on ta kurat või nõid? Eks möödu ta pilgu eest, kui mööduda suudad ja võid! REFR.:

Kui ilmub ohtlik naine, siis hoidku ennast mees – ei jäta enne naine, kui ohver võrgus... Jah, ilmub ohtlik naine ja hoidku ennast mees! Ei jäta enne naine, kui ohver võrgus. 246


SANTA LUCIA Merd kaunilt hõbetab tähtede valgus, on raugend tuulehoog, lained ei liigu. Ootab mu lootsik teid, tulge nüüd siia, Santa Lucia, Santa Lucia. Oo hurmav Naapoli, linnake meeldiv, siin kurvaks jääda ei suuda keegi. Laulud ja lõbus naer ei kao siit iial, Santa Lucia, Santa Lucia. Miks aega viidate, kaunis on õhtu, nii hea on hingata hurmavat õhku. Ootab mu lootsik teid, tulge nüüd siia, Santa Lucia, Santa Lucia.

247


SAUN ROCKOOPER, Kuldne Trio

1. Osa: "Ehitan sauna"

Siin kivi ja seal savi saab valmis saunaahi nüüd rubla rubla järel ma sauna seina löön Ma sauna ehitan, ma sauna ehitan, ma ..., ma ... Seal on mul ikke kraanid ja kõikjal õllevaadid seal mustlastüdruk laulab, tal puusad auramas Ma sauna ehitan, ma sauna ehitan, ma ..., ma ... Seal mõnu mõnu otsa ei lõpe iial otsa suur muinas Eesti rahvas kõik sauna pesema Ma sauna ehitan, ma sauna ehitan, ma ..., ma ... 2. Osa: "Saun"

Meie armas saunakena linnupesa sarnane siiski ma kui linnukene igatsen ta järele Selge allikas seal jookseb, lavalt tulles sukeldun kenas koplis paju õitseb, kaminasse sealt saab tuld

248


Kena sirge tamm seal seisab, temast õllepunsu sai Pihlapuu seal õrnalt õitseb, temast koduveini jõin Meie armas saunakena, linnupesa sarnane siiski ma kui linnukene igatsen ta järele Finale Ultimo

Külmadest ruumidest isu sai otsa ja sauna ma asusin teele saun leili täis, kõik kaunis näis Kohtasin saunanaist tumedasilmset kes kõneles Eestimaa keeles kolm sõna vaid mul tuntud said Pese mu selga, maailma veetlevaim viis tundus see siis Pese mu selga, pese mu selga nüüd sa, puhtaks mul sa

SAUNA TAGA TIIGI ÄÄRES Sauna taga tiigi ääres Mängis Miku Manniga Püüdsid väikseid konnapoegi Lõhkilöödud panniga. 249


"Kuule, Manni", ütles Miku, "Eks see oli kena konn? Ta vist selle suure konna Väike sugulane on?" "Rumal Miku", vastas Manni, "Ei see ole päris konn: Suurel konnal neli jalga, Sellel ainult saba on."

SA ÄRA JAHTU On nahast kindad sul, su käsi mu käes, Mis kaunis karvamüts ja sall sinu sülesSee on see armastus, las igaüks näeb. Ei õrnus meelest läe, kui kirjutad üles. Pea sinu deodorandist ringi mul käib, Ei suuda peituda su pilkude eest. See on see armastus, või sulle kuis näib? Kui vajad tugevat ja tõupuhast meest Ref: Sa ära, ära jahtu, kuni ma söön, Sa ära, ära jahtu, kuni ma tulen, Sa ära, ära jahtu, kuni teen tööd, Sa minu ahi, mille küte ma olen 250


Mu hing jääb kinni, kui sind tulemas näen, Su pluusi kaelusest üks nägemus koidab. Mu kuumad sosinad, su jääkümad käedSee on see armastus, mis unelmaid toidab. Me õnn on puhvetis ja magamistoas, Me õnn on haigus, mida üheskoos põetud, Me õnn on piimasaali jahtunud roasSee on see armastus, mis kinodes nähtud. Ref: Sa ära, ära jahtu, kuni ma söön, Sa ära, ära jahtu, kuni ma tulen, Sa ära, ära jahtu, kuni teen tööd, Sa minu ahi, mille küte ma olen Ma usun kõike, mis on pärit su suust, Nii tihti vaatan sind ja salaja nutan. Sa räägit päikesest nii siiralt ja kuustSee on see armastus, mis viimase võtab. Kuis keset tänavat end suudlema seadEks ole hullematki teinekord tehtudJust selles poosis sa mu mälusse jääd: See on see armastus, mis kinodes nähtud. Ref: Sa ära, ära jahtu, kuni ma söön, Sa ära, ära jahtu, kuni ma tulen, Sa ära, ära jahtu, kuni teen tööd, Sa minu ahi, mille küte ma olen 251


merilii 12.05.2010

SEAL, KUS LÕPEB ASFALT Seal, kus lõpeb asfalt, sa ootad mind, kallis, Seal su süda mulle, jah, mulle vaid lööb. Kuid me vahel miilid on pikad ja hallid, Meie vahel seisavad vaesus ja töö. Olen sõidus päeval ja tähtede valgel, Loojangute lõõsas ja puhkevas aos. Seal kus lõpeb asfalt ja vaevaselt algab Põhjatute mülgaste lõputu kaos. Eile sõber läks ja jäigi teele, Täna võib see saatus leida mind. Tuleta siis hetkeks, kallis, meelde Seda, et ma embasin mõttes sind. Väsimuseuim võtab võimust ja painab, Lüheneb nii aeglaselt sõidetud maa. Kuid mind hoiab uinumast lootus, mis aimab: Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind sa.

252


SEDA PAATI POLE TEHTUD LINNULUUST Seda paati pole tehtud linnuluust, kaared ise painutasin tammepuust. Ei ma pannud pilliroogu mastideks ega punapõllekesi purjedeks. Tugev mootor tuksub nagu süda tal lained aga laksu löövad täävi all ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on läbi käinud mitme mere veest. Kõige noorema on üle-valla ramm, teine noota sisse laskma osavam, kolmas aga väga palju laule teabkalad merest, kuuldes teda, tõstvad pead. Igaühel noorik randa maha jäi, igaühel kallim paadi vastas käib. Harva aga näen ma oma päiksekiirt, sest ta juba kuulus karjabrigadir. Aga ise on ta nagu kibe soolütle mulle: “Merest kehva kala tood. rohkem kasu toovad minu kirjakud, kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud.” 253


Oot, oot, oot, las tulgu kagutuuled vaid, siis toon sulle iludusi-angerjaid! Sihvakad ja sirged, sabakuubedes, tulevad ja kummardavad sinu ees! Oota, küll sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad laugud otsas säravad, uimed helepunasega värvitud, küljed hõberahadega kirjatud!

SEE VIIS traditsionaal/H.Käo

:,:See viis haaras mind, see viis võlus mind See viis võitis mind, kui esmakordselt kuulsin laulmas sind:,: Sind nägin päiksena lavalt paistmas Sind terve saalitäis mõttes mõistmas, Su laulu lõhna ja mõtet haistmas, ainult ma ei mõistnud sind Ka mina püüdsin sust aru saada Ei tahtnud teistest ma maha jääda Kuid laulu mõte läks minust mööda, ainult viisi jagas pea 254


:,:See viis haaras mind, ... :,: Võib-olla laulsid sa armurõõmust Võib-olla väikesest veinisõõmust Võib-olla ühtegi mõttejeäänust selles laulus polnud sees Kui puuga oleks ma pähe saanud Ei ühtki sõna mul meelde jäänud Kuid sellest viisist küllalt ei saanud, sina ise olid viis :,:See viis haaras mind, ... :,: Nüüd olen aastaid su kõrval käinud Su häid ja halbugi külgi näinud Ei ole siiski sust aru saanud, kõrvus ainult mul see viis Su publikuks nüüd on toatäis lapsi Kes kuulavad sind ju vastu tahtmist Ei ole roose, ei suurt aplausi, jäänud ainult on see viis :,:See viis haaras mind, see viis võlus mind See viis võitis mind, kui esmakordselt kuulsin laulmas sind:,: 255


SIGARETID JA VIINAD Kord oli mul naine ja natuke raha Ja pisike majake mändide all Kõik oli nii kena ja enese teha Ja elu see veeres kui võõbatud pall Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Mu elu kõik tuksi on keeranud nad Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Ei hauaski enam neist rahu ma saa Siis tuliüks sõber ja ütles, et lähme Ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits Sest ajast see maailm on minule täpes Nii valusalt nüpeldab issanda vits Sigaretid ja viinad … Nüüd mullaga kaetud mu patune kere Üks rohtunud haud asub mändide all Oh mööduja, sulle ma ütlen sealt tere Ja hoiatan tegemast kõike mis halb

256


SIIDILIPP JA HÕBEPURJED :,: Siidilipp ja hõbepurjed, Kuldne laev läks merele, valleraa. :,: :,: Laeval olid noored mehed, Keda hüüti madrusteks, valleraa. :,: :,: Laev sai laintest randa aetud, Ankur lasti meresse, valleraa. :,:

Kaido 18.05.2010

SILVER ÜKSSILMA LUGU Jaan Tätte/ Jaan Tätte

Silver, kus on sinu kullamäed? Merepõhja vara maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu julged teod? Merepõhja noorus maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu vasak silm? Merepõhja silm maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. 257


Refr. Üksi ma veel kõrtsu laua taga, piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. Silver, kus on sinu poisipõnn? Merel seilab minu poisipõnn musta lipu all. Silver, kus on sinu sünnipaik? Laevakajutis mu sünnipaik musta lipu all. Silver, kus on sinu õige koht? Laeva tekil minu õige koht musta lipu all. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. Refr. Üksi ma veel … Merel sõidab minu poisipõnn, ahhoi!

258


SINA KEVADEL TULED JA ÕISI MUL TOOD Sina kevadel tuled ja õisi mul tood ärakadunud õnne mul tagasi tood Ei takista vallid, ei takista kraav kui kokku tahab saada üks õnnelik paar Sina kingi siis mulle üks sinine õis mis ikka ja alati meeldida võib Sina oled ju kenadam lillede õis ei iialgi sinust küll lahkuda või Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad Aga maalitud lilledel lõhna ei ole ja sunnitud armastus südamel kole.

259


SINILIND Muinasjuttu sinilinnust rääkis mulle ema kui ma olin väike ja uni vaevas mind. Siiski näib see vana lugu tuhatkordselt kenam nüüd kus tunnen tõeliselt sind. Kui loojangul päev, ma mõttesse jäänotsima rändan üht sinilindu sel ööl. Ei uinuda saa, sest unelmais ma sinuga lendan, mu sinilind, koos sel ööl. Seal kujutlustiib meid kohtama viib saabuvaid aegu, mis teeksin küll ma kui tõesti sa tuleksid praegu? Lä’eb tund ja lä’eb tund ning oodates und unistan õnnestigatsen sind, minu sinilind.

SINU ILUSAD SINISED SILMAD Sinu ilusad sinised silmad, üksainus kord nägin ma neid, sinu kullakarva läikivad lokid, ei iial neid unusta või. 260


Ära nõua mult rikkust, ei vara, ära nõua mult hiilgavat au, vaid nõua üht südant, mis puhas ja sulle on surmani truu. Sinu ilusad sinised silmad, kui poleks ma mitte neid näind. Ei oleks mu südames rahu nii otsata kaduma läind. Sinu ilusad sinised silmad on hingesse põlema läind. Sinu kullakarva läikivad lokid, minu ihale võrgu on teind.

erle 13.05.2010

SININE VAGUN Muusika:V. Šainski, sõnad:H. Karmo

Aegamööda minutid ju kaovad kõik. Ära looda, et neid kohtad veel! Eilsest veidi kahju meil küll olla võib, parem siiski see, mis ootab eel. Teele, jah, teele nüüd! Pikk on tee, pikk on tee algust ja lõppu sel varjab silmapiir. 261


Tundmatust lubades vagun suur, sinine, veereb ja igaüht kaugustesse viib. Asjata ehk solvasime sõpru häid, ajapikku seegi meelest läeb. Seiklusteta elu peagi tüütaks meid rutta, vedur, ära seisma jää! Teele, jah, teele nüüd! Pikk on tee, pikk on tee algust ja lõppu sel varjab silmapiir. Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad, hoogu iga ratas lisab veel... Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab? Miks ei kesta terve aasta see? Teele, jah, teele nüüd! Pikk on tee, pikk on tee algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

262


SOO Takuse särgiga ori jooksis hädas mu randa Avatud salarajad võtsid laugastest üle ta kanda. Minu südamesaarel konn sai kidurast kasest kahe kiviga taoti lahti ahel, mis vasest Olen soo,

tantsime koos

Pauke ja karjeid on kuulnud mu alati avatud kõrvad kuidas appi on hüütud ja kuidas on sündinud mõrvad Jälitajaid on jäänud mu musta sügavikku Seal nad avatud silmil ootavad igavikku Olen soo, tantsime koos Liiga tilluke mets meid peita ei suuda Liiga tilluke jõud siin ilmas ei midagi muuda Kõiki, kes jäid minu sisse iial ei maeta maha Aga nii mõnigi ohver pääses mu laugaste taha

263


merilii 12.05.2010

SUVEÖÖ Muusika: A. Oit, sõnad: H. Karmo

On palju luuletustes öid — neis iga hetk on nagu surematu leid. Need ööd on avasilmi unustatud ööd, kus tuhas sädelevad kuldsed söed. Need ööd on alati kui peod, kus leegiks kuumenevad igatsuste eod… On palju luuletustes helisevaid öid — miks elus harva kohtab neid? Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, see suveöö ei loodud luulelennust vaid. Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, kuid mulle lühikeseks jäi me helgeim suveöö. On palju luuletustes öid, mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid – me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes kuid ikka keelatud on sinna pääs. Need ööd on eksideski head, neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist peab. On palju luuletustes igavesi öid – miks elus harva kohtab neid? Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai… 264


erle 17.05.2010

SÕIDULAUL Tõlla ees meil tormab neli Tori täkku, tagumiku alt meil läbi lendab maa. :,: Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. :,: Hobused on vahul, ragisevad rangid, mustal taeval sähvib ekslev välgunool. :,: Kihutame nagu põgenevad vangid, kelle kandu limpsab verekoera koon. :,: Selle sõidu lõpust mõelda me ei taha, otse püsti ees on pimeduse sein. :,: Sellest sõidust ainult mälestus jääb maha ja me surnud ema ettetuntud lein :,: Tõlla ees meil tormab neli Tori täkku, tagumiku alt meil läbi lendab maa. :,: Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. :,:

265


SÕBRA KÄSI Alender -Alender 1985

Ma tean su unelmad mu hävitavad kord Siis seisan ihuüksi ümber laiub kõrb Ei jõua allikani kuidas ka ei püüaks Kuis sinu hääl ka eemal mind ei hüüaks Sa ära siiski kutsumast mind väsi Sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi Sa ära iial kutsumast mind väsi Sest sõbra hääl on nagu toetav käsi Kui kõrged kaldad paeluvad su pilku Silm otsib kaugelt virmatule vilku Sa oled teel su täht on ikka hele Sul pole aega mõelda mahajäänutele Sa ära siiski kutsumast mind väsi ... Ja tõusuveed su laeva viivad ära Ei kustu kaugel lummav tähesära Vaid kustud sina teadmatagi ette Et kuskil minagi siis vaikselt vajun vette Sa ära siiski kutsumast mind väsi ...2,25 X

266


SÕPRADE LAUL NR.1 Tulge mu sõbrad, nii nagu enne, teeme üks leil ja joome üks ölu. :,: Ärge küsige elust ja õnnest, oleme lihtsad ja väldime sõnu. :,: Tulge mu sõbrad, tulge, et tulla, tulge, et jõuda ja tulge, et olla. :,: Ärge küsige viimaseid busse, hingame välja ja hingame sisse. :,: Tulge mu sõbrad laulma me laule, ootama õhtut ja ootama ööd. :,: Ärge kartke ju hommik on kaugel, hommikul argised mured ja tööd. :,: Tulge mu sõbrad, enne kui hilja, kuniks on jaksu veel vaatata silma. :,: Ärge otsige põiklemissõnu, tulge, ma ootan teid, kuniks on elu. :,:

267


merilii 12.05.2010

SÕPRADE LAUL NR 2 Muusika ja sõnad: J. Tätte

Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab. Hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab, Kus on peidet minu saabumise sadam. Ja mu õnn võiks olla suur, Kui te ükskord, nähes kuud, Mõtleksite siis ei rohkem ega vähem, Kui et – kurat teab, mismoodi tal seal läheb. Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel. Aga mäletate, kuidas jõime viina. Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel Võis meid pikaks õhtuks unustusse viia. Ja mu õnn võiks olla suur, Kui te ükskord, nähes kuud, Mõtleksite siis ei rohkem ega vähem, Kui et – kurat teab, mismoodi tal seal läheb. 268


SÕPRADE LAUL NR 5 Muusika ja sõnad: J. Tätte

keda kutsusin, need jätsid tulemata kelle unustasin, aegsalt olid platsis mõned mehed, kellel habe ajamata mõned naised, kellel juuksed olid patsis mõned naised, kellel juuksed olid patsis väga raske oli alustada vestlust kõik mis mõtlesin, see tundus tühisena keset olemise nohisevat kestust see mis oli, tundus veidi ühisena see mis oli, tundus veidi ühisena :,: kui kuhugile lähete, siis öelge :,: seal ühel naisel oli saladus üks kanda mis vahel kurvaks vahel rõõmsaks teda teeb ühe niidiotsa siiski raatsis anda et keegi on kes seda saladust teab veel et keegi on kes seda saladust teab veel seal üks teine naine lausus et on hetki mis meelest minna kuidagi ei taha neid pööraseid ja lubamatuid retki kus mõtlemine sind on jätnud maha kus mõtlemine sind on jätnud maha :,: kui kuhugile lähete, siis öelge :,: 269


ja üks mees seal lubas ehitada maja mõnda ilusasse kohta, mitte linna je meil siis täpset kirjeldust on vaja et kui tahame siis kuidas jõuda sinna et kui tahame siis kuidas jõuda sinna ma ütlesin et mul on olnud aegu kus üksi tahan olla üle kõige kuid kindlasti see nii ei ole praegu nõnda ütlesin ja tundsin see on õige nõnda ütlesin ja tundsin see on õige :,: kui kuhugile lähete, siis öelge:,: :,: kui kuhugile lähete, siis öelge :,: keda kutsusin, need jätsid tulemata kelle unustasin, aegsalt olid platsis mõned mehed kellel habe ajamata mõned naised kellel juuksed olid patsis mõned naised kellel juuksed olid patsis :,: kui kuhugile lähete, siis öelge:,: :,: kui kuhugile lähete, siis öelge :,:

270


SÕLMI JUUSTES LAHTI PAEL Sõlmi juustes lahti pael heida põrandale see nagu leegi võbin laes veel mu kõrval leba sa. Ära looda leida und peagi hommik koitma lööb kingi mulle mõni tund aita mööda saata öö. Olen halb või olen hea kohut mõistma sa ei pea võtku homme mind või saatan täna sõpra vajan ma. Maha jäänud eilne päev homsed kellad veel ei löö kurb on see kui üksi jään aita mööda saata öö.

271


SÜDA KUIS SA RUTTU TÕUSED Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu ohku olen joonud, kui ma rõõmust hoiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei joua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes meid jouaks lahuta. 272


SÜDA TUKSUB Süda tuksub tuks, tuks, tuks. Mine lahti uks, uks, uks, et me lähme Mallega Saarde kalu püüdema. Hopsassa, Mallega Saarde kalu püüdema! Kui on hüva pärituul, lendab vene nii kui kuul, siis meil aega Mallega salajuttu vestata. Hopsassa, Mallega salajuttu puhuda! Kui on kalad roogitud, jutud kokku räägitud, siis me lähme Mallega maale kalu kauplema. Hopsassa, Mallega maale kala kauplema! Koju tulles kiiresti võtan Malle kaenlasse, siis me lähme Lontova pulmaehteid ostema. Hopsassa, Mallega pulmaehteid ostema! 273


erle 13.05.2010

SÜNNIPÄEVA LAUL Vihma sajab, kõik ujub, Lastel paha on tuju, Ainult krokodill jalutab vees Silmis lustakas sära. Ei ta põgene ära – Lõõtsamäng talle rõõmu ju teeb Sünnipäev on ükskord aastas, Kinke mulle kaasa toob. :,: Vihmapiisa tantsu saatel Mängin pilliloo :,: Pilvelt tuleb üks võlur, Kino kannab ta õlul, Filme vaadata tore on koos. Õnne mulle ta soovib, Täidab kõik minu soovid: Kohe viissada jäätist ta toob. Sünnipäev on ükskord aastas, Kinke mulle kaasa toob. :,: Vihmapiisa tantsu saatel Mängin pilliloo :,:

274


ДЕНЬ РОЖДЕНИЯ Пусть бегут неуклюже пешеходы по лужам А вода по асфальту рекой И неясно прохожим в этот день непогожий Почему я весёлый такой Ах я играю на гармошке У прохожих на виду :,: К сожаленью день рожденья Только раз в году :,: Прилетит вдруг волшебник в голубом вертолёте И бесплатно покажет кино С днём рожденья поздравит и наверно оставит Мне в подарок пятьсот эскимо Ах я играю на гармошке У прохожих на виду :,: К сожаленью день рожденья Только раз в году :,:

275


erle 13.05.2010

TAAS PUNAB PIHLAPUU Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul ning kõrgel taevavõlvil õhtu eel on kureparved kaugel teel Taas jälle vihmast märg on rannaliiv Ja alla uttu hääbub silmapiir Kus oled nüüd mu väike viirelind ei otsida ma oska Sind Nii hell ja hea kõik oli siis suurt õnne tundis mu meel Vist sügistuul Sind kaasa viis jäänd ainult unelmad veel Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul Kuid suvi soe ei iial meelest läe Ta südamesse alles jääb.

276


Kaido 18.05.2010

TAAT JA EIT Taat tuli kodu poole, aedupidi käis, õlut oli rihmavahe tihedasti täis. :,: Eit aga torises, et mine hulgu veel, mina sinust kurivaimust välja ei tee :,: Teisel õhtul taat tuli, aedupidi käis, sedapuhku peeti oli nahavahe täis. :,: Eit aga nähvas, et nii molu mees, teist ei ole leida terve ilma sees :,: Kolmas õhtu taat tuli, aedupidi käis selget valget viina oli silmadeni täis :,: Eit aga käratas: sa igavene tõhk, korja oma kodinad et puhas oleks õhk! :,: Nädal kulus, taat tuli, aedupidi käis jumal teab mis solki oli pealaeni täis karjaaiast kilomeetri okastraati sai keris ümber endale ja kodu padavai. Aedupidi kobades ta kodu kätte sai eit seisis ukselävel, vihane kui hai. :,: Taat aga ütles: olen okastega siil, looduskaitse alune ja magan täna siin :,: 277


TAHAN LENNATA Vahel on nagu tahaksin midagi muud mitte seda mis minule antud ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud tahan kuube mis pole veel kantud. Tahan naist kes on kuum nagu lõunamaa öö tahan kirge mis minu jaoks laetud ma ei nõua et oleks tal vooruslik vöö tahan hästi et asi saaks aetud. Tahan rännata sinna kus jalg pole käind tahan korrakski ära siit minna ma ei mõtle et oleksin kõrbesse läind tahaks näha või suuremat linna. Tahan piiluda vett millel kallast ei näe ma ei mõtle et hullaksin laintes tahan korraks ta sisse vaid torgata käe kas tõesti ta soolaselt maitseb. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt tahan lennata kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge 278


Tahan proovida jooki mis purju teeb pää ma ei mõtle et täis tahaks juua tahan tunda kas tõesti see surin on hää et sellele ohvriks end tuua. Tahan tunda mis tähendab tõeline torm ma ei mõtle et roniksin masti võiks puhuda tuul kasvõi mütsi mul peast ka see oleks pagana hästi. Tahan eksida mõnikord tuttavalt teelt tahaks kohata musta kassi ma ei mõtle et sohu peaks uppuma teelt aitaks sellest kui uksed läeks sassi. Vahel on nagu tahaksin midagi muud mitte seda mis minule antud ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud tahan kuube mis pole veel kantud. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt tahan lennata kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge 279


TANTSI, TANTSI Tantsi, tantsi! Keeruta, keeruta! Ära ahju purusta, purusta! Ahju panen talvel puid, talvel puid, kõigil pole sulikuid, sulikuid! Tral-lal-lalla... Kindad andsin mustlasel, mustlasel, kullakallis mustlane, mustlane, võlu mulle peiuke, peiuke, peiuke nii mehine, mehine! Tral-lal-lalla... Kui ma hakkan võluma, võluma, pean veel lisa paluma, paluma üsna, üsna veidike, veidike, lapse jaoks üks kleidike, kleidike! Tral-lal-lalla...

280


TASA HELISEB KELLUKE VÄLJAL Tasa heliseb kelluke väljal, Kerge tolm keerleb hämaral teel, :,:Laulab küüdimees nukralt ja vaikselt, Kaua laul kajab väljadel veel.:,: Selles laulus on tundeid nii palju, Nõnda lihtne ja liigutav see, :,:Et mu tardunud süda lööb valjult, Ja tas uuesti loitma lööb leek.:,: Teised ööd mulle tõusevad meelde, Kodumetsad ja haljendav niit. :,:Ammu kuivanud silmadest veereb Jälle pisara põletav piisk.:,: Tasa heliseb kelluke väljal, Kerge tolm keerleb hämaral teel. :,:Vaikind küüdimees, maantee nüüd tundub Mul nii lõputu, lõputu ees...:,:

281


TASSIKE TEED Läeb päev iga õhtuga looja ja selgeks kui taevakaar lööb, saab kuu enda turjale koorma, jääb kanda öö. Jäi hiilgus ja puhtus sel tunnil, kui auramas tassike teed ja nii, nagu saatuse sunnil hargnemas me tee. Tassike teed ja siis saabus vaikus, räägitud kõik meie jutud said, pärlid me silmadest palgeid paitsd, sai joodud viimane tassike teed. Ma meenutan veel. Jääb sulle su seltsiks vaid päike ja mulle mu kaaslaseks kuu, on lihtne, või lihtsalt nii näib see kaotus nii suur. Ei kaeba ma kellelgi valu, sest tean, et ka midagi sul sai nii, et kergelt ei talu, on’s kergem mul? 282


TERE TIBUKENE KABUJALAKENE hundivilekene, meie Marikene! :,:Lint-lant lõi lugu pilli, Krapi-Aadu tõi kubu õlgi, siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku:,: Tere, siitlane! Tere, saarlane! Kas Karkjalg kaugel?

TIIGRIKUTSU Mul juba sünnist saati tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul ema ööbik, isa lõvinahas käib. Mul terve mets on ainult sugulasi täis. Ise olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Kord ema laulis mulle väga kurba viit. Ja isa õpetlikud sõnad lausus siis: “Sul ainsaks vaenkaseks on loodud inime”. Kuid ma ei suutnus uskuda neid sõnu siis! Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Ja kord siis seisiski mu vastas jahimees. Tal julgelt otsa vaatasin, ei jooksnud eest. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. 283


Mul haavad paranend, mul tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul terves metsas ainult sugulased need, mul ainsaks vaenlaseks on loodud inime. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi.

TSIRKUS Ja minu najal vaid seisab see terve tsirkus koos Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos Ref:

:,: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib :,:

Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan peatub siin, peatub lõvi siin kaasa viin, karu kaasa viin 284


Ref:

:,: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib :,:

peatub siin, peatub lõvi siin kaasa viin, karu kaasa viin mööda käib, nööri mööda käib

TUHANDED KÜLAD, TUHANDED TALUD Tuhanded külad, tuhanded talud Laiali Eestimaal. :,:Sündisid ilma kadunud põlved, Vanavanemad.:,: Külvasid vilja, lõikasid vilja Vanavanemad. :,:Tähistaevast jälgisid ilma, Lastele saatust ka:,: Oo, Eestimaa, oo sünnimaa, :,:Kuni su küla veel elab, elad sina ka.:,:

285


Lapsed kasvasid, sirgusid suureks, Pöördusid metsast ja maast, :,:Rebisid puruks polised juured, Lahkusid kodust nad.:,: Rändasid ringi, kandsid kingi Pastelde asemel nad; :,:Otsisid õnne avali silmi, önn jäi neil leidmata.:,: Oo, Eestimaa, oo sünnimaa, :,:Kuni su küla veel elab,elad sina ka.:,:

TULE MANNIKE ÕUNAPUU ALLA :,: Tule Mannike õunapuu alla sest õunapuu all on nii hea :,: :,: Ei õunapuu alla saa tulla :,: sest rohi on kastest veel märg :,: :,: Just kaste on see mis meid hurmab ja meeled nii rahutuks teeb :,: :,: Kes vastutust võtab siis kanda kui midagi juhtuma peaks :,: 286


:,: Eks vastutust võta see kanda kes ülevalt vaatab meid pealt :,: :,: Aga karjapoiss istus puu otsas sõi õuna ja käratas sealt :,: :,: Ei vastutust võta ma kanda kui ma pole osa se’st saand :,: :,: Siis karjapoiss tuli puu otsast ja temagi osa se’st sai :,: :,: Nüüd vastutust võtan ma kanda sest ma olen osa se’st saand :,:

Kaido 18.05.2010

TULE ÄÄRES ISTUN MINA Sergius Lipp/F. Sadovski

Tule ääres istun mina, õhus lendvad sädemed. :,: Öösel keegi mind ei sega, kõik on vait ja vagune. :,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. 287


:,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull’ sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,:

TULE METSA Ruja

Metsa läksid sa, sinna jääda sa ei saa, ükskord pead sealt ikka välja tulema. Metsa läksin ma, metsa oli kauge maa, ega linnas saagi metsi olema.

288


Sina olid metsast tulemas mina olin metsa minemas, tee peal juttu puhusime, mühas mets meis mõlemas, hea, et mets on olemas Metsa läksid sa, sinna jääda sa ei saa, kui sind metsa sisse ei istutata Metsa läksin ma, metsa oli kauge maa, tee pääl kokku sime meie sinuga. Sina olid metsast tulemas mina olin metsa minemas, tee peal juttu puhusime, mühas mets meis mõlemas, hea, et mets on olemas Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Sina olid metsast tulemas… 289


Tule metsa, mine metsa! Hoia metsa, metsa, metsa! Et me mets ei saaks otsa! Et me mets ei läheks metsa! Tule metsa, mine metsa! Hoia metsa, metsa, metsa! Et me mets ei saaks otsa! Et me mets ei läheks mets ei läheks metsa!

TULE MINUGA SÖÖKLASSE Sööklas ikka soojem on kui väljas, hamba allagi siit saab ühteist. Parem siin kui väljas olla näljas, süües silmadega teineteist. Kohvikute uste ees on sabad, vabu kohti pole kohvikuis. Meie kaks vaid oleme veel vabad, restoranid, baarid, kõik on täis. Tule minuga sööklasse, helbi jahtunud suppi, tule minuga sööklasse, närima vorsti juppi! Tule minuga sööklasse, helbi jahtunyud suppi, 290


tule minuga sööklasse, närima vorsti juppi, närima vorsti juppi! Kui ei oleks sind, mu väike kallis, jääks mu osaks iseteenindus. Üksi käiksin ringi tujus hallis, hinge kurgus kerge iiveldus. Kohvikute uste ees on sabad, vabu kohti pole kohvikuis. Meie kaks vaid oleme veel vabad, ümber ringi kõik on juba täis. Tule minuga sööklasse, helbi jahtunyud suppi, tule minuga sööklasse, närima vorsti juppi! Tule minuga sööklasse, helbi jahtunyud suppi, tule minuga sööklasse, närima vorsti juppi, närima vorsti juppi, närima vorsti, vorsti, vorsti, vorsti, vorstijuppi! 291


TUUKRILAUL T.Aare/O.Arder

Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda. Ei ole seatina taldadega kingi. Nad sinust maha peavad jääma supelranda, kui sina vee all asjalikult kõnnid ringi. Sa vee all rahus oma päevatööd saad taha ei sõber telefoni teel sind tülita. Et lisaraskus liialt rõhub sinu keha, siis pinsile saad varem, nagu oletan. Vaga vesi, sügav põhi. Ei ole ... Kas tunned alati end nagu kala vees sa? Ei tundu ohutuna mulle sinu koht. Seal pole millegagi täita oma lõõtsa, kui juhtub midagi ja otsa lõpeb õhk. Vaga ... Ei ole ... Sa vee all rahus oma päevatööd saad teha. See pole sina, kes peab masti ronima. Ehk vee alt välja tulla hoopiski ei taha, sest pinnapealsed asjad sind ei huvita?! 292


Vaga ... Ei ole ... Tean tänu sinule on vee peal mitmed laevad, Tean tänu sinule on merepõhja kaart. Ma usun, mehed, et teil tasub näha vaevaka vee alt otsida meil tuleb oma saart. Vaga ... Ei ole ...

merilii 16.05.2010 Jaan Tätte

TUULEVAIKSEL ÖÖL tean, mis moodi lööb udukell su laevaninas. Paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb. Oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel tuule suund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. 293


Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, mina otsin maad. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel tuule suund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.

Kaido 14.05.2010

TÄNA ME LIIGUME :,: Täna me liigume Küladesse, korteritesse, :,: :,: Kus või ja munaroog Ja värskelt lüpstud piim :,: :,: Ja üks väikene viin. :,: :,: Neiu, sull’ tuksub mu rind Aga veel ei võta mina sind. :,: :,: Sest oota veel paar kuud, Siis jälle annan suud :,: 294


:,: Ja toon sõrmuse sull’. :,: :,: Neiu, su kambrike Ülal on nii väike, kenake. :,: :,: Vast nüüd on aeg sul minna Ja ennast heita sinna, :,: Sest suvisel a’al Algab vara ju koit.

TÄNA ÕHTUL NAUDIN ELU Täna õhtul naudin elu, Vallatledes sinuga. Täna imetlen su ilu, Homme võitlen surmaga. Refr. Kõik maailma uhked roosid, Kingin täna sinule. Täna hüüan veelkord: “Proosit!”, Kallimale neiule! Sõber, ütle mis on elu, Ütle, mis on armastus. Elu on vaid vaev ja valu, Armastus on unistus! 295


Refr. Kõik maailma uhked ... Tulgu homme torm või maru, Vara veel on murda jääd. Enne ahastust ja valu, Viimsed hetked olgu hääd! Refr. Kõik maailma uhked ... Armastan sind igavesti, Armastan sind surmani. Mingu juuksed hõbehalliks, Armastan sind ikkagi. Refr. Kõik maailma uhked .. Sõbrad täitke veel kord klaasid, Tervituseks elule, Ja siis hüüdke veelkord: “Proosit!” Kallimale neiule. Refr. Kõik maailma uhked roosid, Kingin täna sinule. Täna hüüan veelkord: “Proosit!”, Kallimale neiule!

296


TÄNA ÄRA LÄKS ELEKTER (Buratino laul)

Täna ära läks elekter, teatamata ette. Ühel hetkel lihtsalt -plaksti! kadus kui vits vette. Ju vist keegi tegi haiget, halva sõna poetas. Miks ta mõtte minna ära muidu pähe soetas? Lambist haihtus kuldne sära, haihtus ei tea kuhu. Nüüd on pime, nii et sõrme ei näe pista suhu. Tule tagasi, elekter! Ükski pirn ei põle. Kodu ilma sinuta on tühi, külm ja kõle. Telekas seal tukub tummalt, raadio püsib vakka. Arvuti on saanud rahu mitme aasta takka. Tule tagasi, elekter! Ükski pirn ei põle. Kodu ilma sinuta on tühi, külm ja kõle. 297


TÜDRUK, ARMASTAN PÄIKEST JA TUULI Öö saabunud sadama üle laiutab lahtede suus Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu Tean, et mu tüdruk sa magad tean, et sind suigatab tuul Sinust mu akende taga jutustab kullane kuu Refr.

Tüdruk, armastan päikest ja tuuli Tüdruk, sinust ma unistan vaid Oi neid kirsina punavaid huuli Tüdruk, ütle mul, kust sa need said

Kauguste kutset kui kuulen see mind nii rahutuks teeb Selles on meri ja tuuled selles on sinavad veed Sinul ja tormil ja taeval midagi ühist on teil Koos mulle meenute laeval pikil ja pimedail öil Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli ...

298


Reelingul naaldun ja laintes otse su pilku kui näeks Karide kohinas kuulen palvet, su juurde et jääks Sinul andsin kord sõna usu, ma seda ka pean Sina ja meri ja mina üks neist on liigne, ma tean Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli ...

erle 11.05.2010

UNELAUL Mina ei taha veel magama jääda, tänav ei maga ka veel. Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda, taevas ei maga ka veel. Ema on köögis ja askeldab alles, ei taha uinuda veel. Autod ei maga ja hüüavad mulle tuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut akna all teel. Väikesed lapsed kõik magavad juba, minagi magama jään. Head ööd autod, tuul, kiisu ja tuba; unes teid, unes teid kindlasti näen. 299


VAIKI KUI VÕID Urmas Alender

Vaiki kui võid, jää tasa, sest sõnu ei kuule Sa veel. Jah, vaiki kui võid, vii kaasa mu hääl, mis sind saatma jääb veel. Kuulata vaid, kui tahad, siis Sinuni jõuda võib see. Jah, vaiki kui võid, vii kaasa mu hääl, mis sind saatma jääb veel. Mu laulud elavad sus veel kui eilse kaja, mis tänaseni kostab Sinu sees ja kui sa praegu tunned, et sa mind ei vaja siis tea, et kõik on alles alguses. Vaikuse hääl on valus kui kelluke hele ja hell. Sa vaiki kui võid, ma palun, sest vaikne on hääl, kellal sel. Mu laulud elavad Sus veel kui eilse kaja, mis tänaseni kostab Sinu sees ja kui sa praegu tunned, et Sa mind ei vaja siis tea, et kõik on alles alguses. 300


Mu laulud elavad Sus veel kui eilse kaja, mis tänaseni kostab Sinu sees ja kui Sa praegu tunned, et Sa mind ei vaja siis tea, et kõik on alles alguses.

Anu 18.05.2010

VAIKNE KENA KOHAKENE Eesti rahvaviis /M.Körber

Vaikne, kena kohakene kõige kallim surmani, armas isamajakene meeles minul alati. Minu isamajakene linnupesa sarnane, siis ka nagu linnukene igatsen ta järele! Selge allikas sääl jookseb, sellest lapsepõlves jõin, kenas koplis paju õitseb, säält ma pajupilli tõin. Õues sirge kask veel kasvab, temast magust mahla sain, aias õunapuuke õitseb, säält ma maitsvat õuna sõin. 301


Vaikne kena kohakene kõige kallim surmani, armas isamajakene meeles minul alati!

VALENTINIPÄEV Meil homme Valentinipäev Ma koiduhämaral Et olla Valentiinaks sul Sind ootan akna all. Ta ärkas siis, mu tuppa viis. Uks oli avali, kuid neitsit ta sealt neitsina ei saatnud tagasi. Meil homme… Eks meelitand ja tõotand sa mind ju kosida. Nii oleks teind, kui poleks käind mu sängis enne sa. Meil homme… 302


Ja närtsis neitsi, surm ta viis, närtsis, surm ta viis. Tal peatsis murumätas nüüd ja kivi jalutsis.

erle 13.05.2010

VANA JÕGI Yellow River - Jeff Christie; EK sõnad Heldur Karmo

Kõike head, vilgas kodulinn, jätma pean mõneks ajaks sind, sest kuskil kaugel on ootamas mind üks vana jõgi. Telgi kaldale kaasa toon, Purju end värskest õhust joon Ja tunnen taas, et ta looduses on – see vana jõgi. Vana jõgi, vana jõgi – kui pelgupaik sa minu jaoks. Vana jõgi, vana jõgi – mis teen küll siis, kui sa ükskord kaod? Vetepeeglis kasesalu, väreluste värv, Käin paljapäi ja paljajalu, Puhkab pingul närv. Vana jõgi ... 303


Peatub siin rutlik ajasamm, Magab vaid vana veskitamm, On värskust täis iga päikesesamm,

mis jõudu annab. Ringi rändan ja vilet löön, lõket teen, värsket kala söön ja mõttelend keset hämarat ööd mind pilvis kannab. Vana jõgi, vana jõgi – kui pelgupaik sa minu jaoks. Vana jõgi, vana jõgi – ma soovin vaid, et sa eal ei kaoks!

merilii 12.05.2010

VANASTI KUI MAAILM LOODI Vanasti, kui maailm loodi, võllapuud ja välivoodi valmis said, sarviline vanatoi siis Aadamale suure koti otri tõi. Nüüd läks lahti imetegu: Aadam keeras kokku segu vihase. Ta pakkus jooki Eevale, see võttis jalad selga, lippas kusele. 304


Refr: Saaremaa ja Žiguli ja Kuressaare, Tartu õlu, õlu on. Saku Hele, Saku Tume, Jurmalas ja Kuldne Oder õlu on. Pržitskene ja Lait Plevon ja Carlsberg Beer ja Amiraali õlu on. Koff Ykkonen, Koff Kakkonen ja Karjala ja koduõlu, õlu on. Vanasti, kui maailm loodi, õlu meie ellu toodi, nii see jäi. Nüüdki laulan õlleoodi õige õllepõdra moodi püstipäi. Tõstan taeva kesvamärja, kingin talle tammepärja, seda teen. Ülemaks kui hõbevara, juhtigu ta minu rada, õlleke. Vanasti, kui maailm loodi, joodi õlut mehemoodi, iga kell. Täna otsid õllepoodi, nutad taga hullumoodi, süda hell. Aeg on pöörand meile selja, aga me ei tee sest välja, aega on. Meile ainult üks on jumal, ainult üks ja see on humal, humal on. merilii 12.05.2010 heh... viimane laul on valepuha...selle võiks välja jätta ehk kuna silm ei seleta enam, siis annan järje üle erlerämmerile erle 13.05.2010 tänan 305


kaido 11.05.2010

VANA VAKSAL R. Rannap / P. Ilus

Mind jälle äratab üks vana tantsuviis, sest rattad laulavad, kui tookord minnes siit. Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean, sest varsti peatub rong vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta, nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis. Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.

306


Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus. Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis? Refr: Siin ta on, vana jaam …

VANDERSELLIDE LAUL Kolm vanderselli vallatut ei karda kingi tallata Oh sa pime pime pime maailm on imeline. Kui elad oma õue all ei tea, mis sünnib kaugemal Oh sa pime pime pime maailm on imeline Kas idast tõuseb päike, kust nahk saab uue läike, miks järvel- jõel on kallas, kes elab vetevallas. Kas seal, kus maailm otsa saab on ümberringi tüma maa Oh sa pime pime pime maailm on imeline. 307


VEEL Laulab Anne Veski. Muusika: Barry Manilow. Sõnad: Jaak Veski

Jää, su külmund hingepiin On näol sul viimne valguskiir Mis ehk veel kordki sulatab Sul talve südamest Tean, mul pole õigustust Mu hing, kui varasügis must Mu ees on vaikne mälestus Hilissuvest veel Kui helge päiksekiir taas mu meeled viib Suveöine viiv See aeg on möödunud - vaid rusud veel Meil katkenud on suvetee Kui murtud linnutiib Veel, anna andeks mulle see Jäta me suveöö Haiget sul, tean, ma teen Veel, anna andeks, kallis, see See, mis kui torm me õnne viib Midagi ju siin aitab veel Tean, et armastad mind veel Tean, mul pole õigustust Mu hing, kui varasügis must Mu ees on vaikne mälestus Hilissuvest veel Kui helge päiksekiir taas mu meeled viib Suveöine viiv 308


See aeg on möödunud - vaid rusud veel Meil katkenud on suvetee Kui murtud linnutiib Veel, anna andeks mulle see Jäta me suveöö Haiget sul, tean, ma teen Veel, anna andeks, kallis, see See, mis kui torm me õnne viib Midagi ju siin aitab veel

Tean, et armastad mind veel Veel, anna andeks mulle see Jäta me suveöö Haiget sul, tean, ma teen Veel, anna andeks, kallis, see See, mis kui torm me õnne viib Midagi ju siin aitab veel Tean, et armastad mind veel

VEEL KORD Kukerpillid

Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel on linna külge kinnitanud mind. Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber kuid ikka ihuüksi tunnen end. 309


Veel kord, veel kord. Veel kord heita linna ahelad. Veel kord, veel kord. Veel kord mängida puhtal noorusraal. Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul. Sealt saadud leib on kõigist magusam. Nii sinine seal meri, täis päikse valgusteri. Suur õnn, et sellest kõigest osa saad. Siis pääsukese tiivad sul une silmist viivad kui värskeil heintel ärkad hommikul. Jood külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul. Ta silmis helgib kaval kassikuld. Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha, ma jalgupidi kinni asfaldis. On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad ja minu hing kui mõranend karniis.

VEEL VIIVUKS JÄÄ Roose kevad endaga toob, puhkeb rõõm ja süda on noor, tuhandeid mõtteid täis pea. Taeva taustal säravad söed, lõhnab sirel sumedas öös… Sinuga olla on hea. 310


Veel viivuks jää, mu armsam, hetkeks mu juurde veel jää. Su kuju õrn ja vaade hell su silmist – kes teab, mil neid ma jälle näen! Veel viivuks jää, mu armsam, säilita hetkeks veel hurm hellusest, soojusest ja päiksepaistest – kevad on sinuta kurb.

VIIMANE TRAMM Lööb siniseid sädemeid viimane tramm kella helinal käänaku taha veereb kommipaberid muru sees maas minu ümber su lahkumiskallistus Nüüd ma tean, sind ma enam ei näe kuigi lubasid hommikul helistada nüüd ma tean, sind ma enam ei näe kuigi lubasid hommikul helistada Täna kodus mind pole, lähen joon ennast täis nutan trepil su pärast, eks hiljem siis näis 311


Tuleb välja, et kõik oli mäng ainult mina va loll ei suuda unustada pole viga küll elame veel Ostan lilli, nii palju kui kanda jõuan üle käsipuu ükshaaval vette loobin sinu nimi iga õiega koos sinu nimi iga õiega koos sinu nimi iga õiega koos Ära pahanda ema, lähen joon ennast täis palun laena mul' sada, eks hiljem siis näis eks hiljem siis näis...

kristi 17.05.2010

VIIMNE RATSU Karoly Frenreisz, tõlkinud H. Soop Lajos Illes

Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest? Kiirest jooksust räsitud on uhke ratsu lakk, tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk. R: Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd. Ja kas on kõiges selles sinul üldse süüd, 312


et meil kõik masinate abil tehtud saab, aga sind inimene varsti unustab. Koplist pääsnud, aina otsib oma koduteed. Alles jäänud on küll tee, aga kodu pole see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane, just kui sulle selgeks teeks, et sa oled viimane. R: Miks nii on…

VIIS VIIMAST P.Yellostone/P.Aimla

Andeks, kas teil on veel ruumi? Ei, kõik on täis! Tähtsaid mehi täis on poodium Jaa, kõik on täis! Mulle pole kohta loodud Jaa, hiljaks jäid! Kõikjal, kus on rahvast reas Seisan viimse viies seas Ootan, millal taandub kord Pikk järjekord 313


:,:Viis viimast on meelest läinud sootuks Neid iialgi ei kutsuta lauda Viis viimast ei kaota siiski lootust Ja nii nad võivad rõõmsasti laulda:,: Hei, küll ükskord saabub aeg He-he-hei, hei, las liigub järjekord Kord kui uni vaevab silma Jaa, aeg on käes! Kõik on rännul teise ilma Jaa, eks me näe! Kaste nõuab rahvas reas Seisan viimse viie seas Kaugelt kandub ninna kõhn Meelespea lõhn :,:Viis viimast on meelest läinud sootuks Neid iialgi ei kutsuta hauda Viis viimast ei kaota siiski lootust Ja las nad seal siis rõõmsasti laulda:,: Hei, küll ükskord saabub aeg He-he-hei, hei, las liigub järjekord

314


erle 17.05.2010

VILDIST KÜBAR Su kodu kauaks tühjaks jäi veel oled ikka teel. Kuid siin jälgi sinust kohtan külas vahest käin siin veel. Su peegel nukralt läigib ja laual tühi vaas. Kõik põrand täis on tolmu, vaibal huulepulk on maas. Refr.

Su pärlid karbis tuhmid, nurgas üksik suveking, moest läinud vildist kübar pole ammu sind näinud siin.

Jäänud seisma seinakell sind veelgi ootab ta, et jälle tunde lüüa, kui kord koju saabud sa. Kuid millal see päev tulla võib, mil toas taas kõlab naer? Seni kõik on kui kord ammu, seni peatub siin veel aeg... Refr.

Su pärlid karbis tuhmid ...

315


VILLI Meie oleme kaks lõbusamat selli, mu sõber Villi ja mina ka. Ei meie sarnast teist siin ilmas leidu, kui sõber Villi ja mina ka. Meie õppisime ühte neidu tundma, mu sõber Villi ja mina ka. Ja hakkasime teda armastama, nii sõber Villi ja mina ka. Neiu sinisilmist tõusis meile tuju, mu sõbral Villil ja minul ka. Ta kallistades andis Villil musu, ja vahel suudles mind ta ka. See lugu ammu ununenud oli mu sõbral Villil ja minul ka. Kui äkki Villil kiri koju tuli ja teise kirja sain ka ma. Neiu kirjutab, et asjalugu paha, mu sõbral Villil ja minul ka. 316


Et armastuse eest peab maksma raha, nii sõber Villi kui ka ma. Kaks sõpra löövad kohtusaalis pilli, ja kohtuotsust ootavad. Neist üks näeb välja täpselt nagu Villi, ja teine punktipealt kui ma. Meie kohtuotsus selline siis tuli mu sõbral Villil ja minul ka. Et lapsed jäävad Villi kasvatada, aga naist pean toitma ma.

VILSANDI LAUL :,: Selle metsa taga ei ole mets, on meri, mu oma väike kodulaht :,: :,: Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid amblikute võrgusallid :,: Sügis on kollaste lehtede kuu torm on eriliselt tugev tuul 317


vihmapärleis sätendab huul käes on teine sügiskuu Selle metsa taga ei ole mets, on meri mu oma väike kodulaht Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid mere soolases tallis

В ЛЕСУ РОДИЛАСЬ ЕЛОЧКА В лесу родилась елочка, В лесу она росла, Зимой и летом стройная, Зеленая была. Метель ей пела песенку: "Спи, елочка, бай-бай!" Мороз снежком укутывал: "Смотри, не замерзай!" Трусишка зайка серенький Под елочкой скакал. Порою волк, сердитый волк Рысцою пробегал. Чу! 318


Снег по лесу частому Под полозом скрипит; Лошадка мохноногая Торопиться, бежит. Везет лошадка дровенки, А в дровнях старичок, Срубил он нашу елочку Под самый корешок. Теперь она, нарядная, На праздник к нам пришла И много, много радости Детишкам принесла.

VÄIKE NEID Refr. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused, kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt - “Hollarii”, ja Sul tasku pistan kingiks dollari. Kui ma laevas olen tööl, sulle mõtlen päeval ööl 319


ja su juustest leitud linti kannan vööl, Kuid kui sadam neelab mind ja jalge all on kindel pind ootab mind, ootab mind võõras linn. Linna tunda pole vaja, sest kus meremeeste maja, sealt on laulu, naeru kosta taevani. Siin on mehed, kel on kulda ja kui röövima ei tulda, pidu püsida võib varavalgeni. Refr. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused, kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt - “Hollarii”, ja Sul tasku pistan kingiks dollari. Liiter viskit peseb maha huultelt meresoolavaha, piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks. Piigad siin ei ole pahad kui on taskus suured rahad, ühe dollari vaid jätan truuduseks. Igas mereäärses linnas kus on laevatatav pinnas, 320


tüki südamest ma jätnud õitsema. Kuid kui aastaring saab ümber, pööran laevaotsa ümber ning ma koju sõidan, koju sõidan taas. Refr. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused, kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt - “Hollarii”, ja Sul tasku pistan kingiks dollari.

VÄNDRA METSAS PÄRNUMAAL Vändra metsas, Pärnumaal, ju-haidii, ju-haidaa, Lasti vana karu maha, ju-haidii, ju-haidaa. Vändra metsas, Pärnumaal lasti vana karu maha Ju-haidii ja ju-haidaa, Ju-haidii-haidaa Vallerii, valleraa, Valleral-lal-lal-lal-lal-la, hei! Ju-haidii ja ju-haidaa, Ju-haidii-haidaa. 321


Pojad jäivad järele, ju-haidii, ju-haidaa. Viidi Pärnu laadale, ju-haidii, ju-haidaa. Pojad jäivad järele, viidi Pärnu laadale Ju-haidii ja ju-haidaa....... Õpetati tantsima, ju-haidii, ju-haidaa, Kahel käpal kõndima, Ju-haidii, ju-haidaa. Õpetati tantsima, kahel käpal kõndima Ju-haidii ja ju-haidaa.......

WATERLOO Benny Andersson - Björn Ulvaeus - Stig Anderson (ABBA); EK sõnad Heldur Karmo

Oi-oi, kord Waterloos Napoleon andis alla. Oo-jee, võib üsna kergelt samalaadne saatus olla mul. Mis ajaloos sündis, eks see või korduda praegugi veel. 322


Waterloo! Kaotasin sulle, mind võitsid sa. Waterloo – tõotasin jääda su juurde ma. Waterloo – heitlus on möödas, su vangiks jäin. Waterloo! Saatuseks mulle said. Oo-oo-oo-oo, Waterloo! Kohtasin endagi Waterlood. Oi-oi, ei suuda enam kauem relva kanda. Oo-jee, su tahte ees jääb üle ainult alla anda mul. Nüüd rõõmsalt su kõrval ma käin, sest kaotus nii võiduna näib. Waterloo! Kaotasin sulle, mind võitsid sa. Waterloo – tõotasin jääda su juurde ma. Waterloo – heitlus on möödas, su vangiks jäin. Waterloo! Saatuseks mulle said. Oo-oo-oo-oo, Waterloo! Kohtasin endagi Waterlood. Nüüd rõõmsalt su kõrval ma käin, sest kaotus nii võiduna näib. Waterloo! Heitlus on möödas, su vangiks jäin. Waterloo! Saatuseks mulle said. Oo-oo-oo-oo, Waterloo! :,: Kohtasin endagi Waterlood. :,: 323


erle 13.05.2010

ÕHTUD MOSKVA LÄHISTEL Muusika:V. Solovjov-Sedoi Sõnad:A. Otto

Aias vaikne kõik, puud ei kahise, Loodus virgub taas koidu eel. Mulle õhtud need Moskva lähistel Jäävad kallimaks kõikidest. Veereb jõevool eemal raugena, Helgib hõbekuu sinkjal veel. Kõlab, vaibub laul kuskil kaugemal Nendel vaiksetel õhtutel. Kullake, miks pead mornilt painutad, Milleks pilku peidad mu eest? Raske kõnelda, raske vaikida Kõigest sellest, mis südames. Varsti puhkeb koit, tuhmub tähistee, Mulle ainult üht tõota veel: Et sul õhtud need Moskva lähistel Meelest iial ei unune!

324


ПОДМОСКОВНЫЕ ВЕЧЕРА Не слышны в саду даже шорохи, Все здесь замерло до утра. Если б знали вы, как мне дороги Подмосковные вечера Речка движется и не движется, Вся из лунного серебра. Песня слышится И не слышится в эти шумные вечера. Что ж ты, милая, смотришь искоса, Низко голову наклоня, Трудно высказать и не высказать Все, что на сердце у меня. А рассвет уже все заметнее. Так, пожалуйста, будь добра, Не забудь и ты эти летние Подмосковные вечера.

325


ÕLLELAUL Las käia armas peremees, nii kõrgelt õllelained. Täna pikk meil öö on ees, täna pikk meil öö on ees, täna pikk meil öö on ees, kui homme olgem kained, kained, kained. See mees, kes õllel au ei tee ja varakult läeb voodi, on kui närtsind lilleke, on kui närtsind lilleke, on kui närtsind lilleke, ja lepalehe moodi, moodi, moodi. Kuid mees, kes enne hommikut ei jäta õllellauda, elab elu võrratult, elab elu võrratult, elab elu võrratult, ja võrratult läeb hauda, hauda, hauda. Las käia, armas peremees, nii kõrgelt õllelained. Täna pikk meil öö on ees, täna pikk meil öö on ees, täna pikk meil öö on ees, kuid homme olgem kained, kained, kained. 326


ÕRN ÖÖBIK Õrn ööbik, kuhu tõttad sa Nüüd lahkel lehekuul? Kas mõisa aias hõisata Sa tahad roosipuul? Või metsas toorel toomingal Saab hüüdma sinu suu, Kui tähed hiilg’vad taeva all Ja valgust valab kuu? Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, Siis laulan talle ma, Et unuks meelest päeva töö, Jääks rahus magama. Kõik öö siis hääled heljuvad Ta kauni kambri sees Ja unenäod ilusad Tal seisvad silma ees. 327


Kui aga taevas kumab koit Ja kaob pime öö, Siis laulan: tõuseb priiusloit Ja vajub orja vöö, Sest idataeva servassa Ju näha koidutuld Ja uuel ilul särama Löönd Eesti muistne muld.

ÄMMAMOORI MAJA :,: Viina joo kui noor veel oled sa küll vanaduses aega on karskust pidada :,: REF:

Oh milleks meile vaja seda ämmamoori maja selle pummeldame maha lähme metsa elama

:,: Suitsu tee kui noor veel oled sa küll vanaduses aega on kopse ravida :,: :,: Litsi löö kui noor veel oled sa küll vanaduses aega on nunna mängida :,: 328


:,: Lapsi tee kui noor veel oled sa küll vanaduses aega neid üle lugeda :,: :,: Pulli tee kui noor veel oled sa küll vanaduses aega on lehma mängida :,: :,: Röövi, tapa kui noor veel oled sa küll vanaduses aega on kinni istuda :,:

erle 11.05.2010

ÄPU LAUL Saab õnnelikuks pisikene Äpu, kui kingikotti pistab näärinäpu. Ja ometigi arglik olen ma, sest aru saan, see rõõm ei jää ju kestma. Ma saan ju aru, ei saagi jääda päriseks ei näärid, ei näärid ega lumi. Kui vorstid aina säriseks ja küünlaleegid väriseks, ka siis, kui tuleb suvi, siis kaoks ju, kaoks ju näärihuvi. 329


Küll jõuab iga aasta nääriaega, küll näeme igal aastal marjaaeda. Ja kevad, suvi, sügis kordub see, kui kellelegi paha ei tee keegi. :,: Ma tahaks väga, las jääda meile päriseks me lumed, me lumed ja me suved. Et rõõmuaeg ei käriseks, et lapse hing ei väriseks, las kaovad maa pealt mured ja õnne, õnne juurde tuleb. :,:

kaido 11.05.2010

ÖÖ CHICAGOS Jaak Joala

Isa oli mul politseimees Chicagos aeg oli raske siis gangsterid, vaesus, kriis. Oli öö nagu ikka siis loeti dollareid USA-s kuid sel hetkel Chicago sai kurikuulsaks üle maa Al Capone on nüüdsest boss elu väärt vaid mõni kross ning on lauldud selle laul, kes veel seadust hoiab aus 330


Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl Nurgalt ilmus üks tume Ford automaat jälle sülgas tuld teadku linn nüüd et Al Capone pole mingi süütu kloun Kõlas laske lausa reas kõlas häälgi nende seas: 'Poisid, võmme juba on saanud surma sadakond!' Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl 331


Ja siis äkki kõik vaikseks jäi oli kuulda kell veel käis isa seisis ukse peal haaras ema sülle sealt kuigi ise näost nii hall oli õnne olnud tal Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl 332


ÖÖ JAHEDUST KALLAB Öö jahedust kallab head ööd, head ööd. Su akent ma valvan, head ööd, head ööd. Kui tahad, siis lähen, head ööd, head ööd. Kuu valguses tähed, head ööd, head ööd. R: Sa ära mu süda nii ärevalt löö. Jää vait minu süda, head ööd, head ööd. R: Sa ära mu süda... Nüüd üksi ma lähen See soov oli sinu Kuid lootus on elus kord koos minna võime R: Sa ära mu süda... Sa tahtsid, et lähen ma teadsin, et kord tuled 333


mult andestust palud Ka sina jääd üksi R: Sa ära mu süda... Taevas säravad tähed ei mälestus rauge veel mõttes ma seisan su akna all kaua R: Sa ära mu süda... Hulk päevi läind mööda Nüüd koos minna võime öö jahedust kallab me õnn pole kaugel R: Sa ära mu süda nii ärevalt löö. Jää vait minu süda, head ööd, head ööd.

334


ÜTLE Artur Alliksaar/Vennad Urbid

Ütle kas süda ei ole siis meri täis tunnete uppuvaid laevu kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame lõigates vaevu. Tärkas lilli seal, kuhu Su pisaraid nõrgus, tuul julgustav juukseid Sul silus kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus. Elada siiski on i l u s. Ütle kas hing ei ole siis tuul, mida täis on me laevade puri. Selles tuules Su laev lendab kiirelt kui luul Lahkus hing - tuul Su purjedes suri. Lendab tähti me ümber, igal oma on jutt, öösel ilmade kõlab koraal. Kuni hetkis on ulma, unusta rutt. Proovi elada enne siin m a a l. Ütle kas elu ei ole siis laev Sinu enese südame meres. Leida õiget seal suunda, kas pole see vaev kui teemärgid pole Sul veres. Mängid pilli ja laulad kui ühelpool ööd torm ootab ja teiselpool kallas. Veini peent jood ja küpsiseid magusaid sööd kui Su laev vettib hoovuste v a l l a s. 335


ÜTLE MERI MU MERI Merel puhumas on tuuled, tuuled need on trotsi täis. Kas mind suudlesid su huuled, või ehk tuul neist üle käis? Ütle meri mu meri, miks sa siia mind tõid? Ütle meri mu meri, kas ma lahkuda võin? Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis. Palju tähti alla langes, palju rohkem alles jäi. Mere kaldal liivaluited, luited need on jälgi täis. Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? Merevetel sõitvad laevad, palju laevu merre jäi. Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.

336


ÜTLE MIKS Otsad antud ja laev jätab sadama ees on pime ja tormine tee tahaks sind siin veelkord ma suudelda aga sina jäid kaldale Tõuseb tuul ja loobib me laeva torm murrab kõik mastid ja raad silmad hiilgavad kuigi on pime see öö katsu uinuda kui sa vaid saad Ref: Igal öösel näen sind oma unenäos ma jah ütle miks tuled sa mind piinama Haavad kinni ei kasva ju nii Kuigi aastad on läinud sind armastan veel kuid ei ulatu sinuni Lendab laev mööda pagusaid laineid pilved peidavad hõbedast kuud mäletan, et vana majaka all su huuled puutusid kord minu suud Kui kord tagasi koju ma jõuan ma ei tea kas sa mäletad mind võõras mees seisab õhtul su akende all ja ta teab mis on elu hind Ref:

Igal öösel…

sinuni sinuni sinuni sinuni 337


SISUKORD Aed ....................................................................................................................................................... 1  Aeg Ei Peatu......................................................................................................................................... 2  Aita Mööda Saata Öö ........................................................................................................................... 3  Alati Olen Mina Lustilik ...................................................................................................................... 4  Alice ..................................................................................................................................................... 5  Alice ..................................................................................................................................................... 6  Arkaadia Teel ....................................................................................................................................... 7  Ave Maria ............................................................................................................................................ 8  Ave Maria! ........................................................................................................................................... 9  Besame Mucho................................................................................................................................... 10  Clementine ......................................................................................................................................... 11  Don Giovanni ..................................................................................................................................... 13  Eesti Mees Ei Karda Tööd ................................................................................................................. 15  Eesti Muld Ja Eesti Süda.................................................................................................................... 16  Eesti Õpilasmaleva Laul .................................................................................................................... 17  Ei Takista Vallid ................................................................................................................................ 18  Ehitame Maja ..................................................................................................................................... 19  Ei Meelest Läe Mul Iial... .................................................................................................................. 20  Ei Me Ette Tea ................................................................................................................................... 20  Ei Mul Pole Mõisa ............................................................................................................................. 21  Ei Saa Mitte Vaiki Olla ...................................................................................................................... 22  Elu Armastan Sind ............................................................................................................................. 23  Elus Pole Alati Kõik Nali .................................................................................................................. 24  Emmaste Juubelilaul .......................................................................................................................... 24  Erika ................................................................................................................................................... 26  Euromais ‘82 ...................................................................................................................................... 26  Eüe Allveelaev ................................................................................................................................... 28  Голубой Вагон ................................................................................................................................. 29  Haanja Miis Vidi Lubjakivve ............................................................................................................. 31  Hakkame, Mehed, Minema ................................................................................................................ 32  Heeringas ........................................................................................................................................... 32  Hei-Jah Meil Tuleb Tõusta ............................................................................................................... 34  Helinälg .............................................................................................................................................. 35  Hetke Vaid Mõni Mälestus Kestab .................................................................................................... 37  Himaalaja ........................................................................................................................................... 38  Hommikul Kui Tõuseb Päikene ......................................................................................................... 40  Hulkuri Valss ..................................................................................................................................... 41  Hällilaul.............................................................................................................................................. 42  Hüvasti, Maria.................................................................................................................................... 43  Iga Mees On Oma Saatuse Sepp ........................................................................................................ 44  Ilus Hetk ............................................................................................................................................. 45  Imeline Aas ........................................................................................................................................ 46  Isamaa Hiilgava Pinnala Paistab ........................................................................................................ 47  Isamaa Ilu Hoieldes ............................................................................................................................ 48  Ivani Palve.......................................................................................................................................... 50  Jaanipäev ............................................................................................................................................ 52  Jahitrofeed .......................................................................................................................................... 53  Jamaika Hällilaul................................................................................................................................ 54  Jambalaya ........................................................................................................................................... 56  Johanna............................................................................................................................................... 57  Joomalaul ........................................................................................................................................... 58  338


Joo Ja Jaura ........................................................................................................................................ 60  Joo, Sõber, Joo ................................................................................................................................... 61  Jäljed .................................................................................................................................................. 62  Jää Jumalaga, Mann ........................................................................................................................... 63  Jää Vabaks Eesti Meri ........................................................................................................................ 65  Kaks Kalameest.................................................................................................................................. 66  Kaks Koktaili ..................................................................................................................................... 66  Kaks Lauljat ....................................................................................................................................... 67  200 Rubla ........................................................................................................................................... 68  Kallis Proua ........................................................................................................................................ 70  Karikakar............................................................................................................................................ 71  Karulaane Jenka ................................................................................................................................. 72  Karumõmmi Unelaul.......................................................................................................................... 73  Kas Tunned Maad .............................................................................................................................. 74  Kaua Sa Kannatad .............................................................................................................................. 75  Kaugel, Kaugel, Kus On Minu Kodu................................................................................................. 76  Kaugused Kutsuvad ........................................................................................................................... 77  Kaunim Linn On Eestis Tartu ............................................................................................................ 79  Kaunimad Laulud Pühendan Sull’ ..................................................................................................... 80  Kaunistagem Eesti Kojad ................................................................................................................... 81  Kawe Kelder ...................................................................................................................................... 82  Kerjuse Laul ....................................................................................................................................... 83  Kihnu Saar.......................................................................................................................................... 84  Kinopilet............................................................................................................................................. 86  Koit .................................................................................................................................................... 87  Konn Astus Usinasti Mööda Teed......... ............................................................................................ 91  Kord Oli Mul Naine Ja Natuke Raha ................................................................................................. 92  Kord Läksid Kolm Sõpra ................................................................................................................... 93  Korraks Vaid ...................................................................................................................................... 94  Korraks Vaid ...................................................................................................................................... 96  Krambambuli ..................................................................................................................................... 96  Kuhu Küll Kõik Lilled Jäid................................................................................................................ 99  Kui Läeb Libedalt ............................................................................................................................ 101  Kui Lähen Maailma Rändama ......................................................................................................... 103  Kui Mina Olin Väiksekene .............................................................................................................. 104  Kui Oleme Joonud Šampanjat ......................................................................................................... 105  Kui On Meri Hülgehall .................................................................................................................... 107  Kui Kallist Kodust Läksin ............................................................................................................... 108  Kui Sa Tuled Too Mul Lilli ............................................................................................................. 109  Kui Sadam Ootab ............................................................................................................................. 109  Kui Vanaeit Keelab Sul Joomise ..................................................................................................... 111  Kuni Sind Hoida Suudan.................................................................................................................. 112  Kuu ................................................................................................................................................... 114  6 Kannu ............................................................................................................................................ 115  Kuusteist Kannu ............................................................................................................................... 116  Kõik On Täpselt Nii, Kui Peab ........................................................................................................ 117  Kõrtsi Show ..................................................................................................................................... 118  Lapsepõlve Kodu ............................................................................................................................. 119  Las Jääda Nii Kuis Oli ..................................................................................................................... 121  Las Käia, Kulla Peremees ................................................................................................................ 122  Laul Ennekuulmatust Lahkusest ...................................................................................................... 123  Laul Kaugest Kodust ........................................................................................................................ 124  Laul Kodumaast ............................................................................................................................... 125  Песня О Родине .............................................................................................................................. 127  Laul Põhjamaast ............................................................................................................................... 129  Laulud Nüüd Lähevad...................................................................................................................... 130  339


Leierkast ........................................................................................................................................... 130  Leheke Viimne Ma Külmunud Puul ................................................................................................ 132  Leib Jahtub ....................................................................................................................................... 133  Liinimeeste Hümn ............................................................................................................................ 134  Liisa, Päikseline Naine ..................................................................................................................... 135  Lili Marleen...................................................................................................................................... 137  Linda ................................................................................................................................................ 138  Lõbusate Noorte Marss .................................................................................................................... 139  Lõppenud On Päevad ....................................................................................................................... 140  Läbi Saju .......................................................................................................................................... 141  Lätsi Küllä Kükäkillä ....................................................................................................................... 142  Läänemere Lained ............................................................................................................................ 143  Ma Ammu Tean Üht Neidu ............................................................................................................. 144  Ma Istun Raudteerööpa Peal ............................................................................................................ 145  Ma Loodan, Et Saan Sellest Üle ...................................................................................................... 146  Mandoliinid Öös .............................................................................................................................. 147  Ma Ostan Pihlakaveini… ................................................................................................................. 148  Marina .............................................................................................................................................. 149  Ma Saabun Salaja, Kui Laine, .......................................................................................................... 150  Ma Tahaksin Kodus Olla ................................................................................................................. 152  Matkalaul ......................................................................................................................................... 153  Mats Alati On Tubli Mees ............................................................................................................... 154  Me Pole Enam Väikesed! ................................................................................................................. 156  Metsa Läksid Sa ............................................................................................................................... 157  Metsatare .......................................................................................................................................... 159  Metsa Varietee ................................................................................................................................. 160  Metsavendade Laul .......................................................................................................................... 161  Mets Mühiseb................................................................................................................................... 162  Meremehe Armastus ........................................................................................................................ 163  Merepidu .......................................................................................................................................... 164  Mina Ka............................................................................................................................................ 165  Millest Sa Elad Ja Hingad? .............................................................................................................. 166  Minemine ......................................................................................................................................... 167  Mingem Üles Mägedele ................................................................................................................... 168  Minu Eestimaa ................................................................................................................................. 170  Minu Südames Sa Elad .................................................................................................................... 171  Mis Värvi On Armastus ................................................................................................................... 172  Moonamees ...................................................................................................................................... 174  Muinaslugu Muusikas ...................................................................................................................... 175  Mu Isamaa Armas ............................................................................................................................ 176  Mu Isamaa On Minu Arm ................................................................................................................ 177  Mu Kodu .......................................................................................................................................... 178  Mulgimaa ......................................................................................................................................... 179  Mullu Mina Muidu Karjas Käisin .................................................................................................... 180  Mul Meeles Veel .............................................................................................................................. 181  Mustamäe Valss ............................................................................................................................... 182  Must Kohv ....................................................................................................................................... 183  Mustlase Elu..................................................................................................................................... 184  Mööda Teed, Mis On Kividega Kaetud ........................................................................................... 185  Naer .................................................................................................................................................. 186  Nii Vaikseks Kõik On Jäänud .......................................................................................................... 187  Noorus On Ilus Aeg ......................................................................................................................... 188  Nuku Hällilaul .................................................................................................................................. 189  Nõia Elu ........................................................................................................................................... 190  Oi Aegu Ammuseid ......................................................................................................................... 191  Oi Külad, Oi Kõrtsid ........................................................................................................................ 192  340


Ojalaul .............................................................................................................................................. 193  Oktoobrilapsed ................................................................................................................................. 194  Olen Valind Tee ............................................................................................................................... 195  Olgu Jääv Meile Päike ..................................................................................................................... 200  On Silmi Siniseid ............................................................................................................................. 201  Optimist............................................................................................................................................ 202  Oruveski Laul................................................................................................................................... 203  Paista Sa Kuldne Kuu ...................................................................................................................... 204  Pankrott ............................................................................................................................................ 204  Pardike Ja Mooniõis ......................................................................................................................... 206  Peagi Saabun Tagasi Su Juurde ....................................................................................................... 209  Petlik Õnn ........................................................................................................................................ 210  Piibulugu .......................................................................................................................................... 211  Pistoda Laul...................................................................................................................................... 213  Pojad On Mul Naksid....................................................................................................................... 214  Postipoiss ......................................................................................................................................... 215  Puhu Tuul... ...................................................................................................................................... 217  Put, Vejini ........................................................................................................................................ 218  Põgene, Vaba Laps........................................................................................................................... 219  Põhjamaa .......................................................................................................................................... 220  Päkapikk ........................................................................................................................................... 221  Pärnu Ballaad ................................................................................................................................... 222  Quando ............................................................................................................................................. 223  Raagus Sõnad ................................................................................................................................... 224  Raha Paneb Rattad Käima................................................................................................................ 228  Rahalaul ........................................................................................................................................... 229  Rahu ................................................................................................................................................. 229  Rannalinna Restoranis...................................................................................................................... 231  Reedene Rõõm ................................................................................................................................. 232  Rikas Ja Vaene ................................................................................................................................. 234  Robert ............................................................................................................................................... 236  Rohelised Niidud.............................................................................................................................. 237  Roosa-Mardi Dollarilaul .................................................................................................................. 238  Rosalinda.......................................................................................................................................... 239  Rumm Rumm Rumm ....................................................................................................................... 240  Rändaja Õhtulaul.............................................................................................................................. 241  Saaremaa .......................................................................................................................................... 242  Saaremaa Valss ................................................................................................................................ 244  Saatuslik Naine ................................................................................................................................ 245  Santa Lucia....................................................................................................................................... 247  Saun.................................................................................................................................................. 248  Sauna Taga Tiigi Ääres .................................................................................................................... 249  Seal, Kus Lõpeb Asfalt .................................................................................................................... 252  Seda Paati Pole Tehtud Linnuluust .................................................................................................. 253  See Viis ............................................................................................................................................ 254  Sigaretid Ja Viinad ........................................................................................................................... 256  Siidilipp Ja Hõbepurjed.................................................................................................................... 257  Silver Ükssilma Lugu....................................................................................................................... 257  Sina Kevadel Tuled Ja Õisi Mul Tood ............................................................................................. 259  Sinilind ............................................................................................................................................. 260  Sinu Ilusad Sinised Silmad .............................................................................................................. 260  Sinine Vagun .................................................................................................................................... 261  Suveöö.............................................................................................................................................. 264  Sõidulaul .......................................................................................................................................... 265  Sõbra Käsi ........................................................................................................................................ 266  Sõprade Laul Nr.1 ............................................................................................................................ 267  341


Sõprade Laul Nr 2 ............................................................................................................................ 268  Sõprade Laul Nr 5 ............................................................................................................................ 269  Süda Tuksub..................................................................................................................................... 273  Sünnipäeva Laul............................................................................................................................... 274  День Рождения ............................................................................................................................... 275  Taas Punab Pihlapuu ........................................................................................................................ 276  Taat Ja Eit......................................................................................................................................... 277  Tahan Lennata .................................................................................................................................. 278  Tantsi, Tantsi.................................................................................................................................... 280  Tasa Heliseb Kelluke Väljal ............................................................................................................ 281  Tassike Teed .................................................................................................................................... 282  Tere Tibukene Kabujalakene ........................................................................................................... 283  Tiigrikutsu ........................................................................................................................................ 283  Tsirkus.............................................................................................................................................. 284  Tule Mannike Õunapuu Alla............................................................................................................ 286  Tule Ääres Istun Mina...................................................................................................................... 287  Tule Metsa........................................................................................................................................ 288  Tuukrilaul ......................................................................................................................................... 292  Tuulevaiksel Ööl .............................................................................................................................. 293  Täna Me Liigume ............................................................................................................................. 294  Täna Õhtul Naudin Elu .................................................................................................................... 295  Täna Ära Läks Elekter ..................................................................................................................... 297  Tüdruk, Armastan Päikest Ja Tuuli .................................................................................................. 298  Unelaul ............................................................................................................................................. 299  Vaiki Kui Võid ................................................................................................................................. 300  Vaikne Kena Kohakene ................................................................................................................... 301  Valentinipäev ................................................................................................................................... 302  Vana Jõgi.......................................................................................................................................... 303  Vanasti Kui Maailm Loodi .............................................................................................................. 304  Vana Vaksal ..................................................................................................................................... 306  Vandersellide Laul ........................................................................................................................... 307  Veel .................................................................................................................................................. 308  Veel Kord ......................................................................................................................................... 309  Veel Viivuks Jää .............................................................................................................................. 310  Viimane Tramm ............................................................................................................................... 311  Viimne Ratsu.................................................................................................................................... 312  Viis Viimast ..................................................................................................................................... 313  Vildist Kübar .................................................................................................................................... 315  Villi .................................................................................................................................................. 316  Vilsandi Laul .................................................................................................................................... 317  В Лесу Родилась Елочка ................................................................................................................ 318  Väike Neid ....................................................................................................................................... 319  Vändra Metsas Pärnumaal ............................................................................................................... 321  Waterloo ........................................................................................................................................... 322  Õhtud Moskva Lähistel .................................................................................................................... 324  Подмосковные Вечера ................................................................................................................... 325  Õllelaul ............................................................................................................................................. 326  Õrn Ööbik ........................................................................................................................................ 327  Ämmamoori Maja ............................................................................................................................ 328  Äpu Laul .......................................................................................................................................... 329  Öö Chicagos ..................................................................................................................................... 330  Öö Jahedust Kallab .......................................................................................................................... 333  Ütle ................................................................................................................................................... 335  Ütle Meri Mu Meri........................................................................................................................... 336  Ütle Miks ......................................................................................................................................... 337  342


PUUDU OLEVAD LAULUD: ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ ................................................................................ 343


344


erle 27.07.2010

VAID SINU NAER Kui saatus karm kord tahab murda meest Kui tihe pilv ei kaogi päikse eest Kui vaatan sind kas mulle nii vaid näib Et muutub maailm kui mu kõrval käid Vaid sinu naer toob päikse välja taas Ei nukrust öös, ei enam varje maas Rõõm on nii suur, et kaovad aeg ja ruum Jääb maailm helgeks täis päikest on su naer Kõik unne vaob ja kustub ehaviir Ja eilseks saab ka päeva viimne kiir Kes aitaks siis kui kurbus haarab mind Et poleks ma kui pesast kukkund lind Vaid sinu naer toob päikse välja taas Ei nukrust öös, ei enam varje maas Rõõm on nii suur, et kaovad aeg ja ruum Jääb maailm helgeks täis päikest on su naer


erle 27.07.2010

EILE VEEL The Beatels

Eile veel muretu ja meeldiv maailm näis, kõik paigad olid päikest täis, nii oli see meil eile veel. Täna siis tusatuju pilved kaasa tõi, varjud end me ümber kokku lõid ja ainus hetk me rõõmud viis. Kes küll mõelda võis, et see kõik ka tabab meid. On ju sõnu häid, aga me ei leidnud neid. Eile veel olid minu vastu hell ja hea kuid täna ainult lootma pean, et eilne päev meil kordub veel


erle 27.07.2010

HÜLGEVIGA Metsa all on, metsa all on samblik, samblikus on, samblikus on ämblik. ämblikul on, ämblikul on püksid, ta ei ole, ta ei ole üksi. ämblikul on, ämblikul on sõber, see on väike, see on väike põder. Põdral seljas, põdral seljas seelik, põder veidi, veidi ülemeelik. Kudusid koos, kudusid koos võrgu, kasutasid jalgu nad ja sõrgu. Võrku sattus, võrku sattus hüljes, hülgel oli hülgeviga küljes. Hüljes tahtis olla väga sõber, nõusse jäid nii ämbik kui ka põder. ämblik tahtis, ämblik tahtis hüljest hoiatada põdra halvast küljest. Põder liiga liiga ülemeelik, liiga kõrgel, liiga kõrgel seelik. ämblik, põder, ämblik, põder, hüljes, kõigil nüüd on hülgeviga küljes. Tundsid üksteist just kui juba ammu, püüdsid käia hästi ühte sammu. Tundsid üksteist, tundsid üksteist ära, ja nad läksid ja nad läksid ja nad läksid.


erle 27.07.2010

KOOLILAUL Vennad Urbid

On palju läinud aegu sest imelisest aast. Veel mäletan kui praegu, kuis korjasime maast me kooli vastas pargis siis tammetõrusid. Kui järgmine päev klassis kõik M-is põrusid. Iga päev, iga tund, iga kell, igal pool Tere taas vana kool näen sind ilmsi või und. Kui ükskord kivisõjas lõin sõbral lõhki pea. Mul naha tõmbas kõrvult mu õpetaja hea. God bless you dear my teacher, God bless you dear my friend. Ei teadnud, et võin leida veel sellelt mõttelt end. Iga päev, iga tund, iga kell, igal pool Tere taas vana kool näen sind ilmsi või und. On koolist möödund aastaid, pea saabub seegi päev, mil lapse kõrval kooli kui lapsevanem läen. On õpetajad hallid ja pragunenud laed. Kõik kuidagi nii kallid, kui kõike seda kaed. Iga päev, iga tund, iga kell, igal pool Tere taas vana kool näen sind ilmsi või und


kaido 29.07.2010 Jaak Joala

LAUL VERELILLEDEST Яак Йоала Песня кровавых цветов

Tuul on hoopis taltunud, männid vait. Põlenud koorega oksa pealt, märgub vaik, kiirgav päikesepisar, kiirgav päikesepisar. Nõnda nüüd nutab see paik, nõnda nüüd nutab see paik, nõnda nüüd nutab see paik... Tuulest vilav küngas viirastuks kui ees. Kogu maa nagu muutuks kõnelevaks teeks. Metsa vaikus on sõnu täis, õhku nad kajama igaveseks jäid oo iga maa sees tuhandete piin, verelilledest pakitseb siin liiv... Tuul on hoopis taltunud, männid vait. Põlenud koorega oksa pealt


langeb vaik, kiirgav päikesepisar, kiirgav päikesepisar Nõnda nüüd nutab see paik, nõnda nüüd nutab see paik, nõnda nüüd nutab see paik... Tuulest vilav küngas viirastuks kui ees. Kogu maa nagu muutuks kõnelevaks teeks. Metsa vaikus on sõnu täis, õhku nad kajama igaveseks jäid oo iga maa sees tuhandete piin, verelilledest pakitseb siin liiv... Tuul on hoopis taltunud, männid vait. Hei sina inimene, kes siin käid, astu tasa, mine langetatud päi


Kaido 29.07.2010

BALLAAD

Mu kannul kuulsus käib ja õnn mind saadab truult. Tean, ükskord ring saab täis ning lehed puult viib tuul. Käes aeg mil tuleb küsida, et kas mu loodu müüt on vaid, ja kas see jääb ka püsima, kui maailm tundub liiga lai? Mis on loodud enne meid, kas ka pärast seda jääb? Palju on neid miljardeid, kellel jätkub kainet pääd? Igas suunas, kus ma vaatan ei paista ilma äärt ning lootust, et näeks säält kõike päält, mis on väärt...


Ballaad on viis, mis ei vii kuhugi, ent see on minu elulaad. Nüüd mõtlen vaid: eks näis, ning küsin kaugelt kuult, kas keegi väita täis, et raugeb laul mu suult? Ballaad on viis, mis ei vii kuhugi, ent see on minu elulaad. Kuid ei ta tõuseks vist suhugi, kui mul ei oleks sünnimaad. Ballaad on viis, mis ei vii kuhugi, ent see on sinu elulaad. Kuid ei ta tõusekski suhugi, kui sul ei oleks sünnimaad ja keelt, mis kodust kaasa saad Ballaad...


Kaido 29.07.2010

JÄLJED Kõik just nii ju ongi muigad kibedalt kõik on ikka vanamoodi proovid ennast panna loodi ja sa läed ja sa läed kuni lõpuks näed su ees on enda jäljed iga päev Kes otsib ei see leia vaid siis kui komistab oma aias pigem hulla siis ehk leiad oma kulla ja sa läed ja sa läed ... Kõik just nii ju ongi jah just nii ma tean kõik on jälle omamoodi anna sulle uue koodi et sa teaks - ma läen - ma läen kuni lõpuks näen mu ees on enda jäljed iga päev

ja sa läed


Kaido 29.07.2010

LEIB JAHTUB Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Valgel laual rätiku all palav leib ...


Kaido 29.07.2010

PALVE Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, peod selleks palveks nüüd sean. Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längus on maas, Looja, kaitse kodutuid, kord nad ehk tulevad taas. Kirjas on Aegade Raamatus, õndsad on need, kes ei näe, uskudes on see on saamatus, kui keegi läeb. Looja, hoia Maarjamaad, Looja loodab, sest teab. Milleks need ladvad on kaarjamad, peod, mille palveks ma sean... Et Looja, hoiaks Maarjamaad


Kaido 29.07.2010

VEENUS Mäekõrgune on õnnetipp ta juurde ei vii sirgeid teid. Veel kõrgemal on säramas täht ja Veenus nimeks tal. Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm. Kristallselge on su pilk ja hõbedane sinu hääl. Kas puudutada võin, mu täht, vaid korraks sind me kõrgel mäel? Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm.


Kaido 29.07.2010

TAHAN OLLA ÖÖ Tätte/Ehala

Ei tea, kuis jumalaga mul on asjalood, kuid vahel tundub - keegi nagu aitab, et sinuga siin tohin olla koos ja tunnen, kuidas keegi suur meid paitab. Ja südames on mingid asjalood. Seal pole enam nii, kui oli varem üks lootus minus õrna võrku koob, mis kuulen nüüd või näen, on järjest parem. Ref:

Ma tahan olla öö su akna taga. Ma tahan olla kardin akna ees. Ma tahan olla padi, millel magad. Ma tahan olla kaelastsaati vees.

Su jalge all ma tahaks olla sammal. Ja tahaks olla sinu kotipannal. Ja kevadel ma tahaks olla nohu. Ja suvel sinu varvas allpool rohu. Ja sügisel su keemia järeltöö. Ja talvel sinu kirju kelgunöör. Su jalge all ma tahaks olla muru, su taskupõhjas tahaks olla puru Ref


Kaido 29.07.2010

TÕUSE ÜLES JA LÄHEME ÄRA Justament

Tõuse üles ja läheme ära, kaste langeb ja märjaks saab maa. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. Võta kinni, kui tahad, veel kaelast, võta sõrmedest, hoia veel käest. Aga ehted, mis kadusid kaelast, ükskord tagasi küsid mu käest. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. öö on lühike,hilja või vara juba on, enam aru ei saa.


Kaido 29.07.2010

KAUA SA KANNATAD Justament

Kaua sa kannatad kurbade naeru võta need võtmed ja viruta kaevu teravad tangid too tõõriista kuurist koer lase ketist ja lind päästa puurist Põll võta eest ja põgene kodust kuusiku tukas näed kaheksat hobust .. Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub mine ta juurde ja talitse hirmu. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad sadul on seljas ja rauad on haljad Valjaste vahel on raha ja ratsmed turjale tõusma pead äkitsel katsel. Muidu ta võib sind tantseldes tappa sõrmed pead suruma sügavalt lakka Parema käega pead juhtima hobust, kiiresti kaugele eemale kodust Kaua sa kannatad kurbade naeru võta need võtmed ja viruta kaevu


kristi 23.08.2010

OJALAUL J.Tätte

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb, ta endal laulu laulab, laulab uniselt, ta vahtu tekitab, on külm, ta päikest peegeldab, on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab, ta väga rahulik on, külm, ta väga rahulik on, külm. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõkked, kuid varsti ojja tahab tagasi, ta oma koju tahab tagasi.

erle 07.09.2010

VIISK, PÕIS JA ÕLEKÕRS Uhti, uhti, uhkesti, viisk läks Tartust Viljandi


kaasas põis ja õlekõrs, õlekõrs kui sääseõrs. Ei saa üle Emajõest, Hüva nõu nüüd kallim tõest. Viisk siis ütles targasti oma seltsilistele: „Otsas häda, otsas vaev, põis on meil kui loodud laev, kõrs on mastiks kõlbulik, mina olen laevnik. Põis aga vastas põrinal, väga kõlav kõri tal. „Viisu nõu on imelik, laev ju olgu laberik. Vaatke kui ma veeren vees, kohe oletegi sees!" Kõrs siis heitis pikali sillakene valmiski. Viisk, see hüüdis: „Sild on hea. Mina sammun üle pea." Astus sammu, astus kaks, Sillakene katki, praks.


Põnnadi, põnnadi hüppas põis, Naeris, mis ta naerda võis. „Vaata, kuidas rumalad Uppusid nüüd mõlemad" Tõmbas ennast õhku täis Ja karplauhti lõhki käis.

erle 07.09.2010

KUI KALLIST KODUST LÄKSIN Kui kallist kodust läksin :,: Ma kurvalt kaugele, :,: Siis ütles kase varjul Mull' hella neiuke: "Nii selge kui see allik :,: On minu armastus, :,: Siit käib küll õhtu õhul Su järel igatsus!" Sinu süda on kui Emajõgi, Voolab vaikselt Tundmatu ta vägi.


:,: Täna võid sa neidu armasta' Aga homme vaata, Kuidas sa tast lahti saad. :,: Ma nägin mõnda kaske :,: Ja mõnda allikat. :,: Ma nägin mõnda neidu Mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik :,: Nii armas ometi, :,: Ei vaatnud võõras neiu Nii õrnalt iialgi. Sinu süda on kui Emajõgi... Kui kaugelt jälle koju :,: Ma rõõmul rändasin :,: Ja allikat ja kaske Ma jälle tervitin. Kask oli ära kuivand :,: Ja allik mudane; :,: Mu neiu oli läinud Ju teise kaenlasse. Sinu süda on kui Emajõgi...


erle 20.09.2010

UNUSTUSTE JÕEL Kord sinu suust tahaks kuulda ma, kas päikese kätte sa said. Või seda õnne, mis lootsid, näed unepeeglist nüüd vaid? Kord sinu suust tahaks kuulda ma, kas kaasa mu peekrist veel jood või on lõpp me armastuse lool? Refr: Ka unustuse jõel on kallas kahel pool, ka unustuse jõel võib seisatuda vool. Ka unustuse jõel aeg kord silla loob ja sind mu juurde jälle toob. Kord sinu suust tahaks kuulda ma, kas möödunu silmi veel seob, püüda kas püüdmatut nüüdki ihkavad vargsi su peod? Kord sinu suust tahaks kuulda ma, kas päevadeks ööd kevad koob või on lõpp me armastuse lool? Refr: Ka unustuse jõel...


MINNES KODUST Kodust läksin siis kui poisiohtu olin veel kutsus maailm lai ja meelitasid kauged teed kõik kauged teed olid lahti ees Õnnesiilu peitis pisaraid mu ema hea isa vaikis vaid sest viimne poeg ta laste seast läks tööle siit kustus lootus nii Refrään: Kui nüüd veel saaks kord olla lapsepõlve mängude maal ja tunda helinat mis rinnas on siis, kui kevadpäike koduõuelt lume viis Kui nüüd veel saaks kord käia karjateid, kus kaste on maas ei enam laia ilma iial ma läeks vaid kogu eluks siia jääks, ma siia jääks


Neiu nooruke, kes kodukülla maha jäi aastaid ootas, iga päev ta rongil vastas käis, kuid asjata, sest ei tulnud ma :|| Kevad saabub taas on õitelumes toomepuu oleks tiivad mul ja taevasse mind tõstaks tuul Ma lendaks siis koju tagasi Refrään 2X

МИЛЛИОН АЛЫХ РОЗ Жил был художник один, Домик имел и холсты, Но он актрису любил, Ту, что любила цветы.


Он тогда продал свой дом, Продал картины и кров, И на все деньги купил Целое море цветов. --RF-Миллион, миллион, миллион алых роз Из окна, из окна, из окна видишь ты, Кто влюблен, кто влюблен, кто влюблен и всерьез, Свою жизнь для тебя превратит в цветы. Утром ты встанешь у окна, Может сошла ты с ума? Как продолжение сна, Площадь цветами полна. Похолодеет душа, Что за богач здесь чудит? А под окном чуть дыша, Бедный художник стоит. --RF---RF--


Встреча была коротка, В ночь ее поезд увез, Но в её жизни была Песня безумная роз. Прожил художник один, Много он бед перенес, Но в его жизни была Целая площадь цветов! --RF---RF--

MILJON HELEPUNAST ROOSI Kunstnik, kel toad maale täis vaatamas näidendit käis, neiusse armus ta seal ja kõik tahtis teha ta heaks.


Ta müüs maja, aiad ja puud müüs kõik, mis oli veel muu, ning oma armsama eest hiilata otsustas mees. --RF-Sädeleb, sädeleb, sädeleb miljon õit hommikul roose meilt vaadata aknast võid armastab armastab südamest keegi sind eredais punavais roosides on ta hind Hommikul ärgates näed õu roose täis imeväel, just nagu und kaunist näeks algab nii rooside päev. Kahtlus küll hinge poeb siis keegi vist nalja teeb nii, kuid akna all seisab mees vaesunud kunstnik on see. --RF---RF—


Üürike õnn möödus pea nii nagu ikka see on, lendasid tundide read öösse viis armsama rong. Kunstnik jäi üksinda siis palju ta piinelda sai, kuid oli alles üks viis rooside laul talle jäi. --RF---RF--

LAUL KAUGEST KODUST Ralf Parve / Eino Tamberg

Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal.


Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk …


SÕDURI IGATSUS Kaugel sinust ja kodumaast, karmil lahinguteel, kaugel sinust ja noorusraast olen võitlemas veel. :,: Oota, kallim, oh oota sa, kaugelt tervitan sind, millal tulen, ei tea ju ma, seob võitlus veel mind. :,: Kui kevad kord õisi toob ja haljendab aas, tuju rindelgi uueks loob, laulan armsamal ma: :,: Oota, kallim, oh oota sa, kevad lohutab sind, millal tulen, ei tea ju ma ,seob võitlus veel mind. :,: Kord olin ma õnnelik,siis kui kohtasin sind. Sa olid nii lapselik ja sa meeldisid mul. :,: Anna andeks sa minule, et kord hülgasin sind, anna andeks sa minule, teistkord enam ei tee :,: Olen punkris või rünnakul, ikka meenud sa mul. Saabub lahingu vahetund, jälle laulan ma sul´: :,: Oota, kallim, oh oota sa,kaugelt tervitan sind, millal tulen, ei tea ju ma, seob võitlus veel mind, :,: Kui kord väsivad vaenuväed ja kui meile jääb võit, saabub siis helge õnnepäev, algab koju meil sõit. :,: Sinu juurde siis lendan ma, iial ära ei läe. Õnne naudin koos sinuga ja su juurde ma jään. :,:


MU KODU Jaak Joala

Mu kodu ei piira need metsikud mäed, mis kõrguvad pilvede alla. Mu kodu ei emba ka müüride käed ja tihti ta värav on valla, ja tihti ta värav on valla, nii sageli valla on see. Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood ja laaned ei valva ta rahu. Mu kodu on väike ja minuga koos mu pere vaid siia ju mahub, mu pere vaid siia ju mahub, mu pere jaoks ruumi on vaid. Kord aastas ta nurmedel vili loob pead ja nõrk on ta koskede kohin. Nii väike on ta, et ma tihti ei tea kas temast ma lauldagi tohin, kas temast ma lauldagi tohin, kas temast ma lauldagi võin, kas temast ju lauldagi tohin, kas temast ma laulda, kas temast ma laulda, kas temast ma lauldagi võin, mu kodu


IGAÜHES MIDAGI ON Roald Jürlau / Villu Kangur Hardi Volmer ja Singer Vinger

Küll tuleb aeg ja ravib haavad Peaga saab puruks pekstud müür Peagi must paljud aru saavad Ma ise ka - on elu avantüür Emajõel pole õiget kallast Isal on lõdvaks lastud rihm Tartus ei ole enam Pallast Teeklaasis torm ja möllab magnetvihm On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Põrgusse naiste roosamanna Läila on mulle kõik see kraam Enam sa pole mu sõbranna Kus on mu VEF ja mootorratta raam?


Kõigil on nõelad, naelad, paelad Sipsik ja Graps ja Pille-Riin Miks teil on neetimata kaelad Moes kui on nahk ja kummidermantiin On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Viskame näppu mitte villast Levib vaid hevi Eestimaal Pole ma poisikeste killast Küll ükskord kangeks keevitajaks saan! Oli see tõsi nüüd või nali Või olen lihtsalt lobamokk Silm hoia lahti, ise vali Kuspoole käändub lõpuks Eesti rokk On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea?


Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Kas on ta Leo või Lea!!? Kas on ta Leo või Lea!!!? Kas on ta Leo või Lea!!!!?

TEELE, TEELE KUREKESED Teele, teele, kurekesed üle metsa, üle maa, üle suurte linnade ja üle mere ka, ikka, ikka, lõuna poole, kus Egipitimaa. Tulge jälle tagasi te kevadisel aal, kui ju pungad puul ja põõsal puhkemas me maal! Kõlaks teie häältekajast pea õhusaal! Kui siis jälle meie rajad kuulvad teie häält, siis on kõrged lumemäed sulanud siit, säält! Tooge meile lilleaeg pika reisi päält!


Lappamise laulik