36
RMK üle Eesti Amet
Endine metsnik ja metskonna autojuht Kalle Kalamees on riigimetsas töötanud juba aastakümneid, sellest kümmekond aastat hooldanud lõkkekohti ja õpperadu. „Saaksin oma kolleegidega suhelda mööda jõgesid,” ütleb Kalamees ja viitab sellele, et kaks olulist jõge, Võhandu ja Ahja, saavad alguse tema kodukoha lähedalt. Kanuuga loksumise asemel sõidab ta aga objektide vahel iga päev 160–170 kilomeetrit, tema hoole all on suvel 28 ja talvel 5 lõkkekohta.
Objektil meistri nägu Sõidame Kanepist Taevaskodade matkarajale, kust viib läbi RMK pika matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru. Eesmärgiks on märkida üles külastajate loenduri tulemused. Jalutame mööda matkarada ja kohe saab selgeks, et loodusvahi pilk erineb matkaja omast. Ühel ja teisel kohal viitab ta lahtisele lauale, kõveraks painutatud käepidemele või pehkinud trepiastmele, mida tavainimene ei märkagi. Avaldan arvamust, et loodusvaht peab olema väga leplik ja kannatlik. Kalle ei vaidle vastu, vaid toob ridamisi näiteid, kus ja mida viimasel ajal lõhutud on. Samas on olukord võrreldes esimeste trööstitute tööaastatega siiski palju paremaks läinud. Külastame Kiidjärve looduskeskust, kus Kalamees näitab oma kätetööna valminud eksponaate – sipelgakuhila maketti ja õpperajal kasutatavat loodusmängu. Looduskeskusest läheme Sõnajala lõkkekohta. Loodusvahi sõnul on kõik objektid ja lõkkekohad meistri nägu, ta ise armastab pruuni ja punase kombineerimist.
panema, mitu matkajat on andurist mööda läinud. „Kord oli loenduri näit eriti suur ja Kui palun võrrelda loodusvahi teerada sõrajälgi täis – kohalik tööd eelmiste ametitega, siis põllumees oli oma lambakarjaga Kalamees muheleb ja sõnab, anduri juurest mööda läinud et talle meeldib võimalus kõiki ja numbri suureks ajanud,” oma oskusi näidata. „Loodusmeenutab ta kurioosset seika. vaht peab freesima suunaviitaValgesoo õpperajal jalutades sid, keevitama grillialuseid, räägib loodusvaht sealse laudtegema elektri- ja sanitaartöid tee ehitamisest, mille tarbeks metsamajades, saagima rajale ta talvel materjali rabasse tahtis langenud puid,” loetleb ta. viia. Pinnas osutus aga ootamaLoodusvahid suhtlevad ka tult pehmeks ja paremat pinnast matkajatega, et teada, milline otsides ei leidnud ta enam õiget olukord on rajal ja püüavad teed autoni. Rabast sai ta välja seda parendada, muutes näiteks alles neli tundi hiljem. mõne sildi lisamisega matkajate Talv on loodusvahi tööl plaelu lihtsamaks. Kalamehele neerimise ja suuremate projekmeeldib loodusprogrammide tide tegemise aeg, siis valmivad juures kaasas käia, retkejuhile lauad-pingid, katusealused ja lisaks rääkida ja infotahvlite alulastega tegeleda. sed. Üks lisatöö Mulle meeldib Ühel hetkel on talvel veel: võimalus kõiki oma loodusvaht peab palub loodusvaht oskusi näidata. ronida mul puude hooldama suusavahelt läbi, sest radu, selleks see on hea energiaga koht. otstarbeks on ta ehitanud „Ma teen seda kõigi õpilasrüh- mootorsaani haakesse rajakelgu. madega. Neile väga meeldib,” Viimaks viime Laho metsa kinnitab ta. Mõnikord jääb onni küttepuid ja tualettpaberit. Kalamees külastajatele nii hästi Küsin, mis on Kalamehe meelde, et nad tulevad hiljem lemmikobjekt ja saan kiire RMK üritustel juttu puhuma. vastuse. „Kooraste, sest seal on „Mõned külastajad helistavad väga tugev kohalik kogukond, Tartust välja sõites, et nad kes igal kevadel „teeb ära” ja hakkavad seenele tulema.” aitab looduses liikumise võimalusi paremaks teha,” sõnab ta. Ent sealgi tuli esialgu vaeva Lambakari metsarajal näha, et matkajad, turistid ja Edasi sõidame Valgesoo õppekohalikud teineteist segama rajale, kus paneme samuti kirja ei hakkaks. külastajate arvu. RMK jaoks on Lõpetame oma sõidu Tammiku oluline teada, kui palju inimesi pubis, mille lähedal on Erastvere suve jooksul üht või teist objekti pargi telkimisala. Räägime veel külastab ja selleks on looduKalamehe hobidest: mees käib sesse pandud spetsiaalsed tantsurühmas Päripidi ja on andurid. Kalamehe arvates on aidanud mitmele kohalikule kõige tüütum töö nende kalibetendusele dekoratsioone teha. reerimine, milleks peab pikalt Ühtlasi lepime kokku, et kohjälgima ja manuaalselt kirja tume õige pea taas looduses.
Ole valmis, tulen seenele
Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015