2. Lühikokkuvõte Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevõtlikkus ja teadmised/ oskused. Ettevõtlusõppe vundamendiks ja järgneva baasiks on selliste isikuomaduste/ hoiakute ja oskuste kujundamine, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel. Ettevõtlusõppe teiseks komponendiks on teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks, ehk mida? kellele? ja kuidas? teha.
4
Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtliku inimese ideaal „Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin“ kirjeldab terviklikult arenenud inimest. Ideaalina vanuseastmeti eesmärgiks seatud kompetentsused toetavad kõigi riiklikus haridusstandardis (riiklikud õppekavad) kirjeldatud üldpädevuste saavutamist. Riikliku haridusstandardi üldosas sõnastatud eesmärgid ja põhimõtted, samuti õppetegevuse läbiviimiseks soovitatud õppemeetodid, peavad saama meie koolielu igapäeva osaks. Rakendustegevuste käigus on vaja senisest enam pöörata tähelepanu noorte saavutustahte ja sihikindluse kujunemisele, ärgitada noori mõtlema suurelt ja seadma kõrgeid eesmärke ning õpetada toimetulekut ebaõnnestumise ja määramatusega. Õppija arengu suunamisel õppeprotsessis on võtmeisik õpetaja. Ettevõtlik õpetaja vajab püsivat ja usaldusväärset tuge: kaasaegseid ja mitmekesiseid õppemetoodikaid ja -materjale, abilisi õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja partnerite kaasamiseks ning sotsiaalvõrgustikke ja veebikeskkondi kogemuste vahetamiseks.
Eesti kooli tegevuse keskmes peab olema õpilase terviklik areng. Üheks võimaluseks õpilase tervikarengu tähtsustamiseks ning üldpädevuste kujundamiseks on uute põhimõtete rakendamine hindamises (kujundav hindamine, tagasiside andmine (väärtus-)hoiakuid väljendavate õpitulemuste puhul jne) ning kooli sisehindamise muutumine tõeliselt pidevaks protsessiks, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Eesti ühiskond peab muutuma kooli toetavamaks. Selleks on vaja, et erinevad huvigrupid (nt lapsevanemad, ettevõtjad jne) mõistaksid ja toetaksid ühiseid hariduseesmärke ning saaksid aru enda osast nendeni jõudmisel. Samuti on oluline, et igaüks meist väärtustaks loovat ja võimaluste märkamisele suunatud käitumist ning toetaks ja tunnustaks ettevõtlikke inimesi, kelle eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes. Ettevõtlikkuse väärtustamiseks ühiskonnas on riigi tasandil tähtis eestvedajate olemasolu ning nende omavaheline pidev koostöö. Eestvedajate ülesandeks on oma valdkonna tugivõrgustiku arendamine, kokkulepitud tegevuste elluviimine ja teiste elluviijate toetamine. Ettevõtlusõppe eesmärkide sidustamisel kooli õppeprotsessi, õpetajakoolitusse ja õppematerjalidesse esimesel ja teisel haridustasemel on eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeerium koos Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega. Ühiskonna ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega, ettevõtlusõppe vajalikkuse ja ettevõtlikkuse ideaali tutvustamiseks tehtava teavitustööga seotud tegevussuundade eestvedajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Erinevate tegevussuundade ja -tasandite tegevuste kooskõlastamiseks jätkab tegevust laiapõhjaline Ettevõtlusõppe Mõttekoda.