Ajakiri Maaülikool sügis 2021

SÜGIS 2021 / NR 22

EESTI MAAÜLIKOOLI AJAKIRI

Kalakasvataja Härmo Hiiemäe: kalade ja vähkide iseloom on inimesega sarnane

Sel aastal kaitsti rekordarv doktoritöid

Teadus-ja arendustegevuse tulu kasvas 92%

Vilistlane tõi terve maakonna ratastele

JUHTKIRI RUBRIIK

KÕIK ALGAB JUHTIMISEST!

Foto: Siiri Külm

KERLI LIIV, PERSONALITÖÖ PEASPETSIALIST

Eesti Maaülikooli ajakiri Ilmub kord kvartalis.

Aadress Fr. R. Kreutzwaldi 1a, 51006 Tartu Telefon 731 3044; tiraaž 650 Trükk Vali Press Koduleht www.emu.ee www.facebook.com/maaylikool Instagram @maaylikool 2

Hea juhtimine puudutab meist igaüht ning see tuli välja ka töötajate arvamusküsitlusest. Personaliuuringud on näidanud, et sagedasti on just juhi ebaprofessionaalsus põhjuseks, miks inimesed töökohta vahetavad. Tänapäeva organisatsioonikultuuri olulised märksõnad on inimressurss ja muutuv keskkond – muutuvad organisatsiooni struktuurid, koosseisud ja eesmärgid ning muutub ka meie ülikool.

Muutused on inimese jaoks hirmsad, mistõttu pööramegi raskel ajal pilgu oma juhtide poole.

Juhi ülesanne on muudatustest teavitamine, meeskonna kaasamine ning toetava ja soodustava keskkonna loomine. Oluline on oma meeskonda tunda, teada töötajate hoiakuid, neid motiveerida ning otsustamisse kaasata. Juhina tuleb pidevalt õppida juurde uusi oskusi, kohaneda uute inimeste ja olukordadega ning suhtuda väärikalt erineva kultuurilise taustaga inimestesse. Juht on eestvedaja, vastutaja ja töökeskkonna kontrollija. Juht ei pea olema igas valdkonnas võrdselt võimekas, seetõttu on ehk juhi olulisimgi oskus vastutust jagada.

Meie juhid on raske valiku ees. Ülikool ootab neilt väga heal tasemel õppe- ja teadustööd, samas on vaja juhtida administratiivselt ka õppetooli. Professor (õppetooli juht) pole traditsiooniline juht, vaid pigem liider, kes saab luua keskkonna, kus iga tööaja tunneb, et

tema töö on oluline ja teda märgatakse. Ühise meeskonna toimimine on eduka koostöö võti. Meie varalahkunud vilistlane Vahur Tõnissoo on läinud ajalukku kauni lause poolest „Koos töötamisest koostööni“.

Just selle mõtte ongi personaliosakond võtnud üheks strateegiliseks inimressursi juhtimise eesmärgiks.

Maikuu oli maaülikoolis tunnustava juhtimise kuu, kus otsisime erinevates vormides esitatuna häid juhtimispraktikaid, mis praegu maaülikoolis toimivad. See oli võimalus oma juhti esile tuua, märgata, kiita, tunnustada, tänada. Juhtidele on see omakorda tagasisideks, kas ja kuidas on nende tööd märgatud ja mil moel on nad töötajaid ning ülikooli kui organisatsiooni (juhtimis) kultuuri mõjutanud.

Personaliosakonnale laekus kaheksa juhi kohta nii iseloomustusi kui ka paremate praktikate kirjeldusi.

On ilmne, et head juhid ei ole kuidagi üleloomulikult võimekad või teistest vaikimisi targemad või paremad inimesed. Kõik kaheksa juhti paistsid silma just oma koostööle suunatuse ja julgustava hoiaku suhtes kollektiivis. Neist kaheksast juhist räägime selles ajakirjanumbris ka täpsemalt, mistõttu soovitan lugejal iseloomustusi sirvides enda käest küsida: „Mis on see omadus, mida ka mina saaksin suhtluses rohkem kasutada?“ Pidagem meeles – juhtimiseks ei pea kandma juhi tiitlit.

Koos töötamisest koostööni!

Vastutav väljaandja Risto Mets, risto.mets@emu.ee Toimetaja Kalle Valge, kalle.valge@emu.ee Keeletoimetaja Eve-Liis Abroi Küljendaja Kristin Juurmaa Kaanefoto Kalle Valge Ajakirjas ilmunud artiklid ja fotod on autoriõigustega kaitstud.

Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada.

Järgmine ajakirja number ilmub 2022 talvel.

Ettepanekuid teemade osas palume esitada emupress@emu.ee.

SISUKORD RUBRIIK

SISUKORD UUDISED 4 Maaülikooli nõukogu esimees Alar Karis valiti Eesti Vabariigi presidendiks 5 Muutub maaülikooli akadeemiline struktuur 7 Solaride ilmus rahva ette 8 Teos õpetab toidujäätmeid taaskasutama 10 Väikejärv on teadlaste luubi all

ÜLIKOOL 13 Akadeemilise eetika komisjon – mis see on?

14 Ülevaade EMÜ arengukava ja tegevuskava täitmisest 12 Tunnustame juhte 20 Järvselja 100 fotokonkurss 24 Akadeemiline aktus

INIMENE 27 Härmo Hiiemäe – lapsest saati kalade fänn

ROHELINE ÜLIKOOL

4

32 EMÜ kogukonnaaia esimene hooaeg edukalt lõppenud 28 Äsja ilmunud ülevaade kaardistas ülikooli keskkonnamõju

TUDENGIELU

7

34 20 aastat Eesti Maaülikooli vilistlaskogu 36 Üliõpilasesinduse koroonaviiruse teise laine kogemus

HÜVA NÕU

8

37 Vaimne tervis ja kuidas seda hoida

TEATED 39 Doktoritööd

IN MEMORIAM

22

43 In memoriam

SÜNNIPÄEVAD 44 Sünnipäevad

30

VILISTLANE 30 Vilistlane tõi terve maakonna ratastele

37

3

UUDISED

EMÜ endised rektorid Olev Saveli ja Alar Karis.

Foto: EMÜ arhiiv

Merihein. Foto: Jack Royd Hall

MAAÜLIKOOLI NÕUKOGU ESIMEES ALAR KARIS VALITI EESTI VABARIIGI PRESIDENDIKS Riigikogu valis augusti lõpus Eesti järgmiseks presidendiks Alar Karise, kes oli enne seda Eesti Maaülikooli nõukogu esimees ja Eesti Rahva Muuseumi juht.

Karise seadsid presidendikandidaadina üles Keskerakonna ja Reformierakonna 59 saadikut. 68 poolthäält vajanud Karis kogus

teises valimisvoorus 72 häält. Esimeses valimisvoorus jäi valimisest viis häält puudu.

Alar Karis on Eesti Maaülikooli vilistlane ja rektor aastatel 2003– 2007. Pärast seda valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks (2007–2012). Kusjuures on Karis lisaks Arnold Rüütlile juba teine maaülikooli endine rektor,

kellest on saanud Eesti Vabariigi president.

Alar Karis on korduvalt valitud Rektorite Nõukogu esimeheks. Lisaks on Karis töötanud riigikontrolörina ja 2018. aasta aprillist oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.

Soovime Alar Karisele õnne, jõudu ja tarkust selles väärikas ametis.

RAHVUSVAHELINE PROJEKT OTSIB LAHENDUSI PATOGEENSE VIBRIOBAKTERI VASTU Üha enam tuntakse muret vees levivate nakkushaiguste, sealhulgas patogeense vibriobakteri pärast.

Euroopa Liit ja erinevate riikide teadusfondid toetavad projekti BaltVib, milles otsitakse looduspõhiseid lahendusi, et vältida organismidele ohtliku vibrio õitsemist Läänemeres. „Ainult vähesed vibrio liigid on inimeste jaoks kahjulikud. Mitmed neist eelistavad riimveelisi tingimusi ja kõrgemat temperatuuri,” ütles professor Daniel Herlemann, kes on BiodivERsA projekti peamine partner

Eesti Maaülikoolist. Koos professor Georg Martini ja tema sukeldumismeeskonnaga Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist võetakse proove Lääne-Eesti saarestiku meriheina aladelt, kuna meriheinal võib olla loomulik võime vähendada patogeense vibrio levimust vees. „Meriheinakoosluste kaitsmine ja taastamine võib olla võimalus, kuidas loomulikul teel patogeenset vibriot Eesti rannikuvetes tõrjuda,” soovitab Martin.

Biodiversa projekti juhib Saksamaal asuv Warnemünde Leibnizi

MAAÜLIKOOL KUULUB MAAILMA PARIMATE ÜLIKOOLIDE HULKA Briti ajakiri Times Higher Education koostas taas maailma ülikoolide edetabeli, kus 1000 tugevaima ülikooli seast võib esmakordselt leida ka Eesti Maaülikooli.

Paremusjärjes tuses jõudis maaülikool kohale vahemikus 801– 1000. Esituhandesse jõudsid Eesti 4

kõrgkoolidest lisaks Tartu Ülikool ja TalTech.

Times Higher Education reastas maailma ülikoolide edetabelisse sel korral rohkem kui 1600 ülikooli, tuginedes 13 hoolikalt kalibreeritud tulemusnäitajale, mis mõõdavad ülikoolide tulemuslikkust viies valdkonnas.

Läänemereuuringute Instituut ja lisaks Eestile võetakse sarnaseid proove teistes Läänemere ääres asuvate ja projektis osalevate riikide rannikutel, kasutades selleks Saksamaa uurimislaeva Elisabeth Mann Borgese. Uurimislaev toetab sukeldumist, samuti töödeldakse proove otse laevalaborites.

Projekti “BaltVib” eesmärk on aruka rannikualade hooldamise abil vähendada patogeense vibrio terviseriske ja majanduslikku mõju Läänemeres.

UUDISED

Instituutide direktorid (vasakult) Aret Vooremäe, Toomas Tiirats, Marek Metslaid ja direktorite valimiskogu juht Jüri Lehtsaar. Foto: Risto Mets

Mait Klaassen (vasakul) ja Urmas Klaas (paremal) koostöölepingut allkirjastamas. Foto: Kalle Valge

MUUTUB MAAÜLIKOOLI AKADEEMILINE STRUKTUUR Soovides tugevdada ülikooli fookusvaldkondade sidusust ja sünergiat ning õppe- ja teadustööd ülikooli vastutusvaldkondades läheb Eesti Maaülikool 1. jaanuarist 2022 üle uuele struktuurile.

Struktuurimuudatuse ettepaneku tegi senatile ülikooli reformikomisjon, kes analüüsis senise struktuuri võimekust ülikooli arenguvisiooni elluviimisel ning oma ülesannete täitmisel. Komisjon tegi ettepaneku jätkata senise viie instituudi asemel kolme instituudiga.

Senati otsusega on uuest aastast Eesti Maaülikoolis kolm instituuti: põllumajandus- ja keskkonnainstituut, mis moodustatakse senise põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning majandus- ja sotsiaalinstituudi ühinemise teel; metsanduse ja inseneeria instituut, mille moodustavad praegune metsandus- ja maaehitusinstituut ja tehnikainstituut, ning veterinaarmeditsiini ja

loomakasvatuse instituut. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen selgitas, et ühiskonna ees seisavad lähiajal suured väljakutsed nagu rohelepe, ÜRO säästva arengu eesmärgid, ring- ja biomajanduse laialdasem areng. „Maaülikoolil on kõigi nende eesmärkide saavutamises kandev roll, sest meie valdkonnad on nende väljakutsetega väga tihedalt seotud.

Struktuurireformi eesmärk on tihendada ülikoolisisest ja ettevõtlusalast koostööd, et meie õpe ja teadus oleksid tugevamad, pakkumaks ühiskonnale veelgi enam teadmisi ja väärtusi.“ Ülikooli fookusvaldkondadeks jäävad endiselt põllumajandus, maamajandus, metsandus, keskkond, toit ja tervis ning tehnika ja tehnoloogia. Nende süvenev koostöö uuenenud struktuuris toetab biomajanduse ja säästva arengu

eesmärkidega seotud uurimistööd, teaduspõhist õpet ja ühiskonna teenimist, toetab teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö paremat sidusust, õppetoolide jätkusuutlikkust ja sünergiat.

Reformiga ühtlustub üliõpilaste ja töötajate arv instituutides, samuti suureneb instituutide rahanduslik paindlikkus. Instituutide direktorid saavad rektoraadi liikmena võimaluse senisest rohkem ülikooli arengus kaasa rääkida, aga ka suurema vastutuse ülikooli ja selle kõigi fookusvaldkondade arengu eest.

15. - 17. novembrini kestis hääletusperiood instituutidele direktorite valimiseks. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti juhib Toomas Tiirats, metsandus- ja maaehitusinstituuti Marek Metslaid ning põllumajandus- ja keskkonnainstituuti Aret Vooremäe.

KOOSTÖÖLEPING TARTU LINNAGA ANNAB DENDROPARGILE UUE NÄO Oktoobri keskpaigas allkirjastasid Tartu Raekoja suures saalis Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ning Tartu linnapea Urmas Klaas koostöölepingu, mille tulemusena koostatakse üheskoos dendropargi ja maaülikooli kinnistute ühtne maastikuarhitektuurne projekt.

Projektiga planeeritakse muuta park igas vanuses inimesele meeldivaks ajaviitekohaks. Kavandatavas dendropargis võib tulevikus kohata loodusõpperada, kasealleed, väikseid toredaid pesakesi nii lastele õuesõppe toimet amisek s või

jalutuskoosolekuteks. Pargis hakkab olema madal seiklusrada ja väike mäesuusanõlv. Emajõe-äärne rannaala seotakse dendropargiga ning plaanitakse rohkem piknikualasid ja sportimisvõimalusi rannas. Kõik see tõotab muuta praeguse rannaala ning dendopargi veelgi atraktiivsemaks vaba aja veetmise asukohaks ning loob võimalused ka külastajate loodusharidusse panustada.

Lisaks Tartu linna ja maaülikooli koostööleppele esitleti ka maaülikooli vahetus läheduses asuva Tähtvere Puhkepargi spordipargi eskiisi, mille

järgselt allkirjastati koostööleping Tartu linna ja Embach Ehituse vahel.

Uute rajatistena kujutatakse spordipargi esikiisil suusahüppemäge, lasketiiru ja maastikuratta krossirada. Lisaks on projekteerimisel Baltimaade suurima jõulinnaku ehk välijõusaali arendus. Jõulinnak pakub võimalusi ka erivajadustega harrastajatele, eakatele ja lastele ning selle kõrvale paigutub võimlemisala. Ekstreemspordisõprade heameeleks kavandatakse seniste vineerist rampide asemele moodne ja betoonist pumptrack.

5

UUDISED

Ülo Niinemets. Foto: Erakogu

Aasta põllumees Andres Vaan. Foto: EPKK

PROFESSOR AASTA PÕLLUMEES JA ÜLO RAHVAPÕLLUMEES ON NIINEMETS MAAÜLIKOOLI VILISTLASED JÕUDIS TAAS Novembri alguses valiti taas Aasta külas asuvas Joosepi talus. Maasikaid kelleks sai Pärnumaa liha- kasvatab ta 35 hektaril ja aastane saak ENIMVIIDATUD Põllumeest, veisekasvataja Andres Vaan. Lisaks ulatub 200 tonnini. Komisjon hindas valiti ka rahvapõllumees 2021, kelleks temagi puhul uuenduslikkust ja oskust TEADLASTE sai maasikakasvataja Ranet Roositalu. saak värskelt eestimaalasteni viia.

Andres Vaan kasvatab lihaveiseid Mõlemad mehed on lõpetanud HILKA Pärnumaal Lääneranna vallas Rootsi maaülikooli põllumajandussaaduste

Maailma teadlaste panust hindav agentuur Clarivate Analytics koostas taas aasta kõige mõjukamate ja tsiteeritumate teadlaste nimekirja, kuhu pääses kaks Eesti teadlast.

Juba viis aastat on sellesse edetabelisse kuulunud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemets ning seda ka tänavu.

Clarivate andmetel on Niinemets osalenud oma teadlaskarjääri jooksul 422 teaduspublikatsiooni kirjutamises ning teda on tsiteeritud kokku 32 711 korda. Teadlase H-indeks on 89. Ülo Niinemets on Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor taimefüsioloogia alal. Eesti Maaülikoolis asus Niinemets esimest korda tööle juba 2006. aastal.

Teine tänavu ära märgitud kõrgelt tsiteeritud teadlane on Tartu ülikooli elurikkuse informaatika kaasprofessor Kessy Abarenkov, kes töötab Ülo Niinemetsa juhitavas kahe ülikooli koostöös loodud EcolChange tippkeskuses.

Varem on sellesse auväärsesse nimekirja kuulunud kuni kümme Eesti teadlast. Veel kaks aastat tagasi jõudis sinna nimekirja seitse Eesti teadlast.

6

külas. Tema pereettevõte Topi Mõis on aastate jooksul investeerinud palju uutesse lautadesse ning teeb ka rahvusvahelist koostööd. Ettevõtte loomad aitavad hooldada ka Matsalu rahvuspargi territooriumi. Seda kõike tõstis tiitli andnud komisjon ka esile.

Rahvapõllumees Ranet Roositalu on noorperemees Põlvamaal Loko

tootmise ja turustamise õppekava.

Andres Vaan kaitses bakalaureusekraadi 2008. aastal, magistridiplomini jõudis aga aastal 2010. Ranet Roositalu omandas bakalaureusekraadi 2015. aastal ning kaks aastat hiljem magistrikraadi. Aasta põllumehe tiitlile esitati kaheksa kandidaati kuuest maakonnast.

MAAÜLIKOOLIS ALUSTAS ÕPINGUID 150 UUT VÄLISTUDENGIT Saabuvate välisüliõpilaste jaoks algab õppeaasta traditsiooniliselt juba augusti lõpus. Et teha neile Eesti eluga harjumine natukene lihtsamaks, korraldab õppeosakond neile kohanemisprogrammi, mille jooksul tutvutakse ülikoolilinnaku ja õppesüsteemiga, kohaliku keele ja kultuuriga ning ka Tartu linnaga.

Muu hulgas viidi kauged külalised lodjasõidule Emajõele, külastati Elvat ning liiguti Tartu olulistes paikades. Üheks traditsiooniliseks kohanemisnädala osaks on ka rektori vastuvõtt.

Rahvusvahelised üliõpilased said tänavu kandideerida neljale rahvusvahelisele magistriõppekavale, millest

uusim on koostöös Tartu Ülikooliga käivitatud keskkonnajuhtimise programm. Lisaks pakub ülikool rahvusvahelist õpet maastikuarhitektuuri, veterinaaria ja põllumajandusettevõtete ärijuhtimise vallas. Lähiaastatel plaanib maaülikool avada veel vähemalt kaks rahvusvahelist õppekava.

Sügissemestril alustas Eesti Maaülikoolis õpinguid 150 uut välisüliõpilast. Enim välistudengeid saabus Soomest. Arvukuselt järgnevad Nigeeria, Prantsusmaa, Poola, Bangladesh ja Holland. Kokku õpib maaülikoolis pisut üle 300 välistudengi, moodustades ligi 13% kõigist õppijatest.

UUDISED

Foto: Risto Mets

Solaride elektriauto

SOLARIDE ILMUS RAHVA ETTE Septembrikuu teises pooles ei kustunud prožektorid Maaülikooli Tehnikamaja suures töökojas enam ka öösiti, sest valmis pidi ta saama: Baltimaade esimene päikesejõul töötav auto Solaride. Ja ta sai. 24. septembri õhtul libistas robotkäsi Ahhaa keskuses musta katte auto pealt maha ning suur oli asjaosaliste kergendustunne.

Sõiduki valmimisse panustas oma vabatahtliku tööga 189 inimest kuuest kõrgkoolist. Lisaks teisi asjahuvilisi.

Läbi mängiti kümme erinevat auto disaini ja kokku võttis auto valmissaamine aega 651 päeva.

Pärast mõningast vaikelu särasid Tehnikamaja töökoja lambid taas nii päeval kui ööl, sest masin tuli ette valmistada sõiduks Marokosse, et panna see proovile üleilmses konkurentsis.

Oktoobri lõpus sai eestlaste loodud masin Aafrika mandril korralikud tuleristsed. Üle elati näiteks rehvipurunemine ja ühel järsul tõusul koguni väiksem tulekahju. Päris omade jõududega kogu sõitu läbi teha esimesel korral ei õnnestunud, kuid mis peamine: kõik on terved ja valmistumine peaeesmärgiks ehk päikeseautode ralliks Austraalias võib taas Tehnikamajas jätkuda.

7

UUDISED

TEOS ÕPETAB TOIDUJÄÄTMEID TAASKASUTAMA Eesti Maaülikoolis ilmus suurteos „Põllumajanduslike toidujäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamine: hiljutised suundumused, uuendused ja jätkusuutlikkuse väljakutsed”, mis võtab kokku selle valdkonna teadussaavutused ja väljakutsed. Raamatu andis välja kõrgelt tunnustatud ja mainekas kirjastaja Elsevier Sciences (Academic Press, UK).

Kogumiku toimetaja professor Rajeev Bhat kirjeldas teose valmimisest rääkides, et raamat kavandat i uuenduslik u lähe nemisega, teos kirjeldab selles valdkonnas käimas olevaid teadustegevusi ja täidab mõned lüngad olemasolevas teadmises. Raamatus käsitletakse teemasid, mis on seotud põllumajanduslike toidujäätmete/

Kõrgkooliõpik „Põllumajandustehnika II – Karjandustehnika“

Koos inimeste heaolu tõusuga on muutunud ka olukord loomakasvatuses: toodangumahtudest vaat et olulisemakski on tõusnud loomade heaolu, nõuded toidule ja ümbritsevale 8

kõr valsaaduste väärindamise, uuenduste ja mitmesuguste jätkusuutlikkuse väljakutsetega kogu tarneahelas. Oma panuse on andnud selle valdkonna kõrgelt tunnustatud eksperdid.

Teadusprorektor Ülle Jaakma õnnitles ER A õppetooli hoidjat professor Rajeevi Bhati teose ilmumise puhul ning väljendas oma rõõmu olulise panuse üle ülikooli ja üleilmsesse teadustulemustesse. Ta rõhutas vajadust selliste algatuste järele, mis teeniksid ühiskonda, ning leidis, et sellise teose avaldamiseks oli õige aeg just praegu, kui keskendutakse ringmajandusele ja ökoloogilisele tootmisele. ERA õppetool asub maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse

instituudis. Instituudi direktor Toomas Tiirats avaldas samuti suurt heameelt Bhati panuse üle, öeldes, et kogumik on väärtuslik kõigile teadlastele ja poliitikakujundajatele, kes tegelevad toiduainete jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamisega.

Bhat nõustus, et teose eesmärgiks ongi pakkuda uusi teadmisi põllumajandustoidu teadlastele ja tehnoloogidele, põllumajandusinseneridele, keskkonnateadlastele, poliitikakujundajatele ja tööstusspetsialistidele – inimestele, kes tegelevad jätkusuutliku toidutootmise, toidukadude, jäätmete ja kõrvalsaaduste haldamisega.

Lisaks sellele on teos kasulik teatmematerjal õppejõududele ning bakalaureuse- ja kraadiõppuritele.

KÕRGKOOLIÕPIK VÕTAB LUUBI ALLA KARJANDUSTEHNIKA keskkonnale. Muutustega peab kaasas käima ka põllumajandusõpe ning selleks vajalik õppematerjal.

Septembris ilmus Eesti Maaülikoolis kõr gkooliõpik “Põllumajandustehnika 2. osa. Karjandustehnika”. See on järg 2015. aastal ilmunud õpikule „Põllumajandustehnika 1. osa. Põllundusmasinad“, mille koostas professor Jüri Olt. Eelmine temaatiline õpik, professor Vambola Veinla „Farmide mehhaniseerimine“ ilmus aastal 1987. Seetõttu on uutel õpikutel oluline roll eesti keeles õppimise ja õpetamise toetamisel ning eestikeelse teadusterminoloogia levitamisel ja kinnistamisel põllumajanduses. „Põllumajandustehnika 2. osa.

Karjandustehnika“ autoriteks on biotehniliste süsteemide dotsent Arvo Leola, füüsilise ergonoomika vanemlektor Märt Reinvee, farmitehnika ja tööohutuse lektor Taavi Leola, Matis Luik ning Läti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor Juris Priekulis. Õpiku valmimisse andsid panuse retsensendid Allan Kaasik ja Väino Poikalainen ning 2020/2021.

õppeaastal sunnitud distantsõppel olnud tootmistehnika, maaehituse ja loomakasvatuse erialade üliõpilaste tähelepanekud.

Teos käsitleb uuenenud võimalusi ja nõudeid ning inimtööjõu defitsiiti. Võimalike lahendustena analüüsitakse karja täppispidamise, elektroonika ja digitehnoloogia ning robotite võimalusi. Õpik koosneb seitsmest peatükist, mis peamiselt keskenduvad veisekasvatuse tehnikale ja tehnoloogiatele.

See on mõeldud kasutamiseks bakalaureuse-, magistri- ja doktoriastme üliõpilastele. Materjali koostamist toetas Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeerium läbi riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud“. Õpiku trükkimist toetas Energiaja geotehnika doktorikool III, mida finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Maaülikooli ASTRA projekt Väärtusahelapõhine biomajandus). Õpik on vabalt kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis, trükitud õpikuga saab tutvuda aga EMÜ tehnikamajas.

UUDISED

380-AASTANE KUNINGAMÄND KANDIDEERIB EUROOPA AASTA PUU KONKURSIL

Kuningamänd

kõiki üles Kuningamänniga seotud meenutusi jagama.

Neile, kes Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas kõrguvat Kuningamändi oma silmaga veel näinud pole, soovitas Hendrik Relve põnevat õpperada. „Kuningamänni juurest möödub Järvselja õpperada, mille ääres saab näha ka ürgmetsa ehk Eesti vanimat metsakaitseala,“ lausus Relve.

Sealses põlismetsas pole tehtud ligi sada aastat ühtki raiet ega koristatud surnud puid või tuulemurdu ning nii saab rajal liikudes aimu, milline näeb Eesti oludes välja tõeline ürgmets.

Kuningamänni koduks on Järvselja õppe- ja katsemetskond. Akadeemilist metsandusharidust on Järvseljal jagatud juba 100 aastat, seal asuvad paljud Eesti metsanduslikud katsealad. Järvselja mitmekesistes metsades viivad oma praktikume läbi ka mitmete teiste Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli instituutide üliõpilased.

Järvselja Kuningamänniga (levinud nimi ka Kuningmänd) seotud lood on oodatud selle aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee.

Oodatud on mistahes mälestuskillud,

mis mingil viisil seotud selle puuga.

Saabunud lugude põhjal pannakse kokku Kuningamänni lugu, mida esitletakse Euroopale.

Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on tõsta esile hoidmist väärivaid puid, kel on täita tähis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana.

Selleks valib iga riik esmalt välja oma kandidaadi ja nende seast valitakse järgmisel aastal rahvahääletusega Euroopa aasta puu 2022. Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga. 2021. aastal loodud Loodushoiu. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Foto: Ingmar Muusikus

Eesti esitab oma kandidaadina 2022. aasta Euroopa puu konkursile väärika ajalooga Kuningamänni, mis kasvab Eesti metsameeste mekas Järvseljal. Suurendamaks meie puu šansse kõrgetasemelisel võistlusel, ootavad korraldajad meenutusi ja lugusid inimestelt, kelle elutee neid Kuningamänniga kokku on viinud.

Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui pandi alus Tartu Ülikoolile. Looduse- ja rännumees Hendrik Relve, kes on palju põlispuid uurinud, toob Kuningamänni puhul välja nii selle mõõtmed kui ka kultuurilise väärtuse. „Praegu umbes 380-aastane puuvana on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu – tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Kõrguselt ja jämeduselt on Eestis ka suuremaid puid, kuid Kuningamänni eriline väärtus on seotud metsandusharidusega, mida sealkandis sada aastat on jagatud,“ sõnas Relve. „Kindlasti on paljudel inimestel selle võimsa sümbolpuuga seotud mälestusi, mida jagada. Just see on põlispuude väga eriline roll – kanda mälestusi,“ lisas ta ja kutsus

9

UUDISED

TAASTUVENERGIA JA ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE KAARDID ON NÜÜD KÕIGILE KÄTTESAADAVAD Irenes kaart

Keskkonnaagentuur töötas koostöös Eesti Maaülikooliga projekti IRENES raames välja taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste koos- ja vastastikmõjude hindamise metoodikal põhinevad kaardikihid, mida saab lihtsalt planeerimisprotsessides kasutada, et leida parimad kohad taastuvenergia arendamiseks Eestis. „IRENESe kaardid annavad planeerijatele väärtuslikku lisainfot: kaartidelt on selgelt näha näiteks tuuleenergia arendamise esmavaliku alad. Rohkelt erinevaid hüvesid juba pakkuvatel aladel ehk kuumkohtades võib tuuleenergia lisandumine olla liiast,“ sõnas keskkonnaagentuuri projektijuht Indrek Laas.

Just eelmainitud tuuleenergia parkide kaardistus on ettevõtjatele ja

eraisikutele kõige suurema mõjuga, sest arvestada tuleb nii tuule tugevuse vaibumise, tekitatava müra mõjuga kohalikele põllumajandusloomade pidajatele ning koduomanikele.

Kaartidel on kujutatud ökosüsteemi teenuste kuumkohtade levik Eestis ja seosed teiste valdkondadega (tuule kiirus, kaitse- ja rohealad). „IRENESe kaardikihid põhinevad teadustulemustel, on mõõtkavas ning neid saab lihtsalt kasutada koos teiste planeerimisel kasutatavate kaardikihtidega, et seeläbi planeeritavate objektide negatiivset mõju vähendada,“ sõnas kaardikihtide looja, Eesti Maaülikooli ökosüsteemiteenuste teadur Miguel Pecina Villoslada.

Pikemas perspektiivis viib mitmekülgne taastuvenergia objektide planeerimine elukeskkonna paranemisele nii üksikisiku, looduse kui ka kogukonna tasemel ning annab panuse jätkusuutliku majanduse

arenguks. „On väga oluline, et taastuvenergia objektide arendamisel tehakse otsuseid õigetel alustel ning tuginedes teaduslikule meetodile,“ lisas EMÜ taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer.

IRENESe ökosüsteemiteenuste ja taastuvenergia kaardid on leitavad Keskkonnaagentuuri vastloodud kaardilugude platvormil.

Kaardimaterjal töötati välja rahvusvahelise projekti IRENES raames.

Projekt IRENES koondab kümmet partnerit viiest Euroopa riigist ning põhineb teadusasutuste ja avaliku sektori koostööl. Eesmärk on arendada välja spetsiifiline metoodika ning kõige efektiivsemad meetodid, mis aitaksid tagada ökosüsteemiteenuste maksimaalse kaasatuse taastuvenergia arendamisse lähtudes nii keskkonnamajanduslikust, sotsiaalsest kui ka riigi valitsemise seisukohast.

VÄIKEJÄRV OLI TEADLASTE LUUBI ALL Eesti Maaülikooli teadlased viisid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ellu projekti, milles uuriti jätkusuutlikke väikejärve tervendamise võimalusi setete eemaldamise ja taaskasutuse teel.

Sette eemaldamine ja selles sisalduva fosfori taaskasutamine on üks keskkonnamajanduse prioriteetsemaid suundi, sest nii suudaksime Eestimaal leevendada või lahendada korraga kaht fosforiga seotud probleemi: keskkonnareostust ja looduslike fosforivarude piiratust.

Aastate vältel põhjasetetesse talletunud fosfor on tihti vähendanud veekaitsemeetmete tulemuslikkust, sest põhjasetetest vabaneb fosforit pika aja vältel. Taolist protsessi nimetatakse sisekoormuseks. Teisalt on mineraalsed fosforivarud maailmas piiratud ning alternatiivsed lahendused on põllumajanduses teretulnud.

10

Uurimistöö oli unikaalne kahest aspektist. Esmakordselt maailmas analüüsiti kogu järve ökosüsteemi, aga ka fosfori sisekoormust pärast sette täies mahus eemaldamist.

Enamasti uuritakse üksnes sette eemaldamise mõjusid veekeemiale ja primaarprodutsentidele. Siiski põhjustavad muutused madalamal ökosüsteemi tasandil tihti muutusi ka järgnevatel tasanditel. Vähesed uuringud, mis käsitlevad veeökosüsteemi tervikuna, on tehtud vaid pindmise settekihi eemaldamise järel. Teiseks uuriti esmakordselt järve fosfori sisekoormust ja selle fosfori taaskasutamise võimalust samaaegselt.

Seni on neid kahte küsimust käsitletud eraldi. Samas on settes fosfori vabanemist kontrollivad tegurid sarnased neile, mis mõjutavad fosfori kättesaadavust agroökosüsteemides.

Projekti tulemused näitasid järve väga kõrget tervendamise potentsiaali

jätkusuutlikul moel ehk sette eemaldamise ja selle fosfori taaskasutuse teel. Uuritud väikejärve setteomadused – eelkõige madal raua ja fosfori suhe – olid soodsad taimede (raiheina) kasvu jaoks. Seda leiti nii vastavas kasvuhoonekatses kui ka põldkatses.

Uuringu käigus tehtud sette väljakaevamise kui toiteainete sisekoormuse allika eemaldamise mõju Mustjärvele kujuneski paraku lühiajaliseks ja seda suure just toiteainete suure väliskoormuse tõttu. Tekkis uus settekiht, mis külvas fosforit vette valdaval osal vegetatsiooniperioodist (juunist septembrini) juba aasta pärast sette väljakaevamist. Seetõttu osundasid hüdrokeemilised ja hüdrobioloogilised kvaliteedinäitajad uuritud väikejärve kõrgele troofsusele. Töörühm jätkab projektidega ning teiste tööde seas on plaanis katsetada uuemaid meetodeid väliskoormuse vähendamiseks.

UUDISED

22. – 24. oktoobril leidis aset Garage48 esimene toiduhäkaton, mis tõi kokku ligi 100 osalejat 15 erinevast riigist, et 48 tunni jooksul lahendada toidutööstuse kestlikuma tuleviku väljakutseid.

Garage48 Food toimus Eesti Maaülikooli, Garage48 ja Eesti Teadusagentuuri kaaskorraldamisel ning Maaeluministeeriumi, TFTAK, BioCC, TalTech ja Polli Aiandusuuringute Keskuse partnerluses, eesmärgiga tuua kokku visionäärid, toidu entusiastid ja eksperdid, et lahendada toidusüsteemide ja tootmise väljakutseid ning aidata kaasa kestlikemare toitumistavade arengule toidutehnoloogias.

Ligi 100 osalejal 21 erinevas meeskonnas oli aega 48 tundi, et 25 eksperdi (mentori) juhendamisel sektori kestlikkust edendavaid lahendusi luua, alates füüsilistest toiduainetest nagu kaerapuding ja taimne kohvikoor kuni toidukao vähendamisele suunatud tarkvararakendusteni. Üritus leidis aset nii kohapeal Eesti Maaülikoolis kui ka virtuaalselt.

Garage48 Food 2021 üldvõitja on Päästetud toidu kapp (Peek a Food).

Lahenduseks on luua toidupoodide juurde väljastuspunktid, kuhu kogutakse toidukaubad, mille “parim enne” on peatselt saabumas ja/või millel ei ole kaubanduslikku välimust. Võistkond võitis 2500€ väärtuses TFTAK-i ekspertide nõustamist, Tartu Ärinõuandla alustava ettevõtte baaskursuse ja Elsavie tervislikku kiudainesegu.

Teine koht läks meeskonnale Zeropunkt, kes lõi rakenduse, mis aitabvähendada toidu kadu ja taaskasutada toitu, mida kodus/kontoris ei tarbita. Zeropunkt võitis Cleantech Estonia auhinna ehk pääsme suurima roheliste ideede konkursi, ClimateLaunchpad 2022, TOP 20 hulka.

Kolmanda koha pälvis võistkond Ring, kelle lahenduseks on e-kaubanduse rakendus, mis toimetab toidukaubad tarbija ukse taha korduskasutatavas/ümbertöödeldavas/ kompostitavas pakendis ja viib selle pärast tarbimist uuesti täitmiseks ettenähtud tagastuspunkti, luues ringmajandusliku toidupoe süsteemi. Ring võitis Garage48 disaini

ja tarkvaraarenduse mentorluse auhinna.

“Garage 48 Food aitas Zeropunktil meeskonna moodustada ja meil oma idee ellu viia. Valideerisime oma toote turu, kogusime kasutamispõhist tagasisidet ja tegime rakendusega tegelikke tehinguid. Soovime tänada imelisi mentoreid, kes aitasid meil oma idee järgmisele tasemele viia.”

Taavi Lindmaa, Zeropunkti meeskonnajuht. Eesti Maaülikooli toidulabori auhinna ehk 2000€ väärtuses tootearenduse teste, analüüse ja vajalikku ekspertiisi ning Tartu Ärinõuandla alustava ettevõtte baaskursuse võitis võistkond Coff, kelle eesmärgiks on välja arendada vegan kohvikoor.

Polli Aiandusuuringute Keskuse labori auhinna ehk 2000€ väärtuses teste, analüüse ja vajalikku ekspertiisi võitis võistkond Vi, kes kasutab toorainena toidutootmise kõrvalsaadusi nagu õunakoored, südamikud, viljaliha, jms., et toota pastöriseerimata äädikat, mis muudetakse suhkruvabadeks looduslikeks jookideks – vahuäädikajookideks. Tervislik alternatiiv magusatele karastusjookidele!

TalTechi labori auhinna ehk 2500€ väärtuses teste, analüüse ja vajalikku ekspertiisi võitis võistkond Body Buddies, kelle väljapakutud idee on asendada kalamaksaõli omega-3 rasvhapete poolest väga rikka kanepiõliga.

Kalamaksaõli tootmine toimub väikeste kalade populatsioonide arvelt, mis on ökosüsteemidele kurnav.

Plaan on toota orgaanilisi maiuseid (kasutades selleks ka mahlavalmistamise jääke), mis sisaldavad teelusika täie kanepiõli ehk päevase omega-3 rasvhapete vajaduse. BioCC 2500€ väärtuses auhind toote turule lansseerimiseks ja 10-tunnine Tartu Ärinõuandla üks-ühele ärikonsultatsioon läks meeskonnale Vazilio ja tema tootele Mahlamull. Jook tuleb korduskasutatavas pakendis, mille tagastades saab inimene ühe Mahlamulli joogi kingituseks.

Lisaks läks järgmiste võistkondade vahel jagamisele Tartu Ärinõuandla ärikonsultatsioon ja alustava ettevõtte baaskursus, sTARTUp Day 2022

Foto: Risto Mets

TOIDUHÄKATONIL LOODI TOIDUTÖÖSTUSE TULEVIKU LAHENDUSI 15 RIIGI ÜLESELT

Toiduhäkatoni avas teadusprorektor Ülle Jaakma

piletid, Tartu Biotehnoloogia Pargi ärikonsultatsioon ja Elsavie ning Tactical Foodpacki tooted: ChildFooded (laste toidualane haridus), Oat Pudding Rich in Nutrients (kaerapuding), Fudo (jaemüüjaid ja restoranide kööke ühendav platvorm) ja Techno Farners (masinõppimisel põhinev rakendus toidutaimede kaitsmiseks, põllumeeste toodangu parandamiseks ja toidupuuduse leevendamiseks). „Meie suhtumine toitu ja kuidas seda tarbime ning toodame, on lähiaastatel drastiliselt muutumas.

Ometi pole piisavalt häid lahendusi, kuidas säästlikumalt toota ja pakendada või kodudes toiduraiskamist vähendada. Garage48 Food andis hea võimaluse neid probleeme lahendada ja maailma muuta. Mul on hea meel, et mul oli võimalus saada osa esimesest toiduhäkatonist ja anda oma panus,” rääkis Katrin Tamm, Nordic Milk OÜ jätkusuutlikkuse juht, üks toiduhäkatoni mentoritest.

Osalemist rahastas Eesti Maaülikooli ASTRA projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus 2” Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Eesti Teadusagentuur läbi ResTa programmi. Üritust toetas ka Tartu Linn.

11

UUDISED

Eri liiki kakandid. Foto: Olavi Kurina

Ekspositsiooni avamine ERM-is.

Foto: Risto Mets

TEADLASED AVASID UKSE SALAPÄRASESSE KAKANDITE MAAILMA Keldrikakand kena kakand, keldris söönd ja keldris kakand.

Pole keldrist väljas käinud, pole välisilma näinud.

Kõik, mis kehtib keldri õhus, kehtib ka ta peas ja kõhus.

Ta ei ole isehakand, ta on sünnist saati kakand.

Nii on keldrikakandist – Porcellio scaber (Latreille, 1804) – kirjutanud Hando Runnel 1972. aastal.

Eesti Maaülikooli teadlased koondasid andmed Eesti fauna maismaakakanditest (Isopoda, Oniscidea), kelle hulka kuulub ka luuletuse nimikangelane, ja avaldasid sellekohase teadusartikli maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas Zookeys (https://zookeys. pensoft.net/article/68105/). Artikkel analüüsib maismaakakandite

liigilist mitmekesisust Eestis, kombineerides kirjanduspõhised- ja originaalandmed. „Seni olid teadmised Eesti maismaakakanditest laialipaisatud mitmesugustes, sageli piiratud kättesaadavusega ja/või ainult eesti keelsetes publikatsioonides. Meie kokkuvõte avas andmestiku rahvusvahelisele huviliste ringile,“ selgitas uurimuse juhtiv autor, maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorant-nooremteadur Kaarel Sammet. Ta lisas, et kokku on Eestis tänaseks teada 16 liiki maismaakakandilisi, kellel enamasti eesti keelsed nimed küll puuduvad.

Uurimuse käigus, milleks koguti üle 14 000 isendi 172 punktist üle Eesti, leiti meie faunale kaks uut liiki: Platyarthrus hoffmannseggi Brant, kellel on sümbiootliline eluviis

sipelgatega (ta on mürmekofiilne) ja Hyloniscus riparius (C. Koch), kes on sageli inimkaasleja ja laiendab täna oma levilat kõikjal Euroopas.

Võrreldes naaberaladega on liigiline koosseis üldiselt sarnane, kuid ilmselt on mõned liigid Eestis veel avastamata ja meil võiks esineda umbes 20 liiki.

Maismaakakandid on enamasti hallikaspruuni värvusega, varjulist ja niisket elupaika armastavad kuni paari sentimeetri pikkused loomad.

Tavaliselt kohtab neid kivide ja kändude all, keldrites, metsakõdus jt taolistes elupaikades. Nad on väga olulised varise lagundajatena ja toiduobjektiks mitmetele loomadele (karihiired, linnud, röövtoidulised putukad jne).

KUNSTNIKUD PÕIMISID JÄRVSELJA ÜRGMETSA INSTALLATSIOONI SISSE Helilooja Marcus Maeder ja kunstnikuhingega metsateadlane Roman Zweifel veetsid suvel palju aega Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, kus nad püüdsid videopildile ja helilindile kõike seda, mida pakkus ürgmetsa kvartal.

Nähtud vaev on formeerunud installatsiooniks, millega soovijad saavad tutvuda Eesti Rahva Muuseumis.

Goethe Instituut ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad näituse “SILVA” avamisele 15. oktoobril. Valminud on kunstilis-teaduslik vaatluskeskus, kus Marcus Maeder ja Roman Zweifel kogusid mõõtmisjaamade 12

abil Järvseljal metsa seisundi kohta täpseid andmeid, mis seejärel muundatakse külastatavas ruumiinstallatsioonis „SILVA“ virtuaalseks metsaks. See võimaldab keerukat ökosüsteemi kogeda viisil, mis vabas looduses võimalik ei oleks.

Marcus Maeder on helikunstnik, teadlane ja elektroonilise muusika helilooja. Maeder õppis kujutavat kunsti Luzernis (Šveitsis) ja filosoofiat Hagenis (Saksamaal). Praegu teeb ta doktoritööd keskkonnasüsteemide teaduste alal ETH Zürichis. Teadlasena tegeleb Maeder andmete sonifitseerimise ehk helide kujul esitamisega ning

akustilise ökoloogia ja ökoakustika valdkondadega.

Roman Zweifel õppis bioloogiat Zürichi Ülikoolis ja ETH Zürichis, kus ta kaitses doktorikraadi tööga “The Rhythm of Trees” (Puude rütm). Ta on projektijuht Šveitsi Metsade, Lume ja Maastiku Uuringute Instituudis WSL ja juhib ettevõtet natkon.ch, mis pakub mõõteriistu ja ekspertiisi ökoloogiliste uuringute jaoks. Roman Zweifelil on põhjalikud teadmised elektroonikast ja puude füsioloogiast ning ta otsib viise, kuidas oma tööga puude keerulist ehitust inimesele kergemini hoomatavamaks muuta.

ÜLIKOOL

AKADEEMILISE EETIKA KOMISJON – MIS SEE ON?

Fotol Eve Veromann

Akadeemilise eetika komisjon seisab hea selle eest, et maaülikoolis järgitaks head akadeemilist tava, mis on omakorda selliste põhimõtete ja tegutsemisviiside kogum, millest juhindudes saavad meie ülikool ja selle liikmed tagada eesmärgipärase ja läbipaistva toimimise, püüeldes sealjuures universaalse teadmise poole. Lihtsamas keeles tähendab see lause, et hea tava loob põhimõtted, millist käitumist oodatakse ülikooli liikmeskonnalt (näiteks tudengid ja professorid) ja milline on ülikooli vastutus hea akadeemilise tava tagamisel.

Suuresti lihtsustades on ülikooli vastutus võimaldada teadlastel oma tööd teha, ülikooli avatult ja parimal võimalikul viisil juhtida ning teha nii, et tudengeid koheldaks võrdselt ning austusega. Täpsemalt oskab meile rääkida Eve Veromann, kes on akadeemilise eetika komisjoni alates esimesest juulist juhtinud.

Mis on akadeemiline eetika?

Eesti Maaülikool on liitunud Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ kokkuleppega. Hea teaduse olulisemad väärtused on vabadus, vastutus, ausus, objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ja koostöö. Hea akadeemiline tava kirjeldab, millist käitumist oodatakse ülikooli liikmeskonnalt ja milline on ülikooli vastutus hea akadeemilise tava tagamisel. Dokumendis „Hea teadustava“ on kirjeldatud nii hea teaduse väärtused kui ka tegevuspõhimõtted. Hea teadustava põhimõtted annavad juhised, kuidas otsustada teadustöös kerkivate valikute seast selliselt, et need ei kahjustaks teadlase, teadusasutuse ja kogu teaduse usaldusväärsust. Valikud peavad olema põhjendatud, läbimõeldud ja tulenema hea teadustava aluseks olevatest väärtustest.

Akadeemiline eetika on suures joones sarnane – selle aluseks on hea käitumiseetika, hea suhtlemine ja suhtumine, avatud koostöö ülikoolis ja ühiskonnas ning hea teadustava põhimõtete rakendamine. Akadeemiline eetika keskendub aga justnimelt eetilise teaduse tegemisele ning see lasub kõigil, kes teadusasutuses töötavad.

Hoolimata sellest, et üliõpilased ja tugitöötajad sellest eetikast välja jäävad, kannavad need hea teadustavaga sarnaseid väärtusi.

Erinevuseks on aga see, et erinevalt teadustavast on akadeemilisest eetikast kinni pidamine kokku lepitud reegel, mitte vaid tavaks saanud käitumisviis.

Miks sellist asja vaja on?

Miks on vaja akadeemilist eetikat?

Sest hea teadustava väärtused ei ole absoluutsed ja võivad omavahel konflikti sattuda. Olenevalt olukorrast tuleb teadlasel langetada valik, milline põrkuvatest väärtustest on antud olukorras tähtsaim.

Moraalse kaalutlemise tulemusena peaks leitama tasakaal eri väärtuste vahel, mis tagaks läbipaistvuse ja kallutamata lähenemise teadusele.

Konfliktsete olukordade puhul on oluline just raamprotseduurireeglite olemasolu ning väärtuste ja põhimõtete selge defineerimine.

Akadeemilise eetika komisjon tegeleb akadeemilise eetika põhimõtete tutvustamisega, et ennetada süsteemseid probleeme, ja lahendab võrdse kohtlemise printsiipi rakendades ülikoolis tekkinud eetika vääriti mõistmise või rikkumisega seotud probleeme. Siia võib näiteks tuua huvide konfliktide, autorluse ja plagiaadi probleemid.

See kõik võiks meil aidata teha teadust kokku lepitud eetilistes piirides, mis tagab lisaks konkurentsivõimelisele teadlaskonnale ka selle, et meie ülikooli teiste kõrgkoolide ridades tõsiselt võetakse.

Foto: Erakogu

EVE VEROMANN, AKADEEMILISE EETIKA KOMISJONI ESIMEES JA TAIMETERVISE ÕPPETOOLI PROFESSOR

Mis on komisjoni võimalused, kui on avastatud eetika rikkumine?

Akadeemilise eetika komisjon võtab laekunud kaebuse suhtes seisukoha, teeb ettepanekud olukorra lahendamiseks ja vormistab otsuse, kas kaebus oli põhjendatud, ning teeb ettepanekud olukorra parandamiseks. Kui näiteks selgub, et rikkumise menetlemiseks leidub sobivam institutsioon, siis suunatakse see pädevamale ametiisikule edasi.

Komisjoni laiem eesmärk ongi hoida töötajaid pidevalt kursis akadeemilise eetika põhimõtete ja probleemidega meie kiiresti arenevas projektipõhises teadusmaailmas.

Sellega loodame ära hoida teadmatusest tekkivaid eksimusi ja sellest potentsiaalselt kerkivaid probleeme, sest sageli ei osata n-ö puude taga metsa näha. Loodame, et see aitab paremini ära tunda ohuolukordi, tundlikke situatsioone ja neid endale ka teadvustada.

Hea akadeemilise tava põhimõtetega saab igaüks tutvuda maaülikooli koduleheküljel.

13

Foto: Kalle Valge

ÜLIKOOL

Fotol Ülle Jaakma ja Andi Pärn

ÜLEVAADE EMÜ ARENGUKAVA JA TEGEVUSKAVA TÄITMISEST

ANDI PÄRN, TEADUS- JA ARENDUSOSAKONNA JUHATAJA, ÜLLE JAAKMA, TEADUSPROREKTOR Arengukavad on selleks, et kavandada arengut. Riikide arengut, ülikoolide arengut, õppekavade arengut, miks mitte ka üksiku töötaja või õpilase arengut? Täpsemalt öeldes on arengukava strateegilisel planeerimisel eesmärkide saavutamist kavandav dokument.

Lisaks üldsõnalisemale arengukavale on konkreetsemaks planeerimiseks rõhk aga hoopis tegevuskaval, mis keskendub viie aasta tegevustele ja eesmärkidele, andes ülikooli liikmetele ette selged sihid, kuhu viie aasta jooksul jõuda tuleks.

Saamaks aimu, kuidas tormiline õppeaasta ülikooli jaoks möödus, vastavad küsimustele arengu- ja tegevuskava kohta teadusprorektor Ülle Jaakma ning teadus-ja arendusosakonna juhataja Andi Pärn.

14

Mis asi on arengukava ja mille poole see püüdleb? Ülle: Arengukava on üks selline dokument, kus ülikooli liikmeskonnaga läbi räägitult on kirja pandud, mis on ülikooli missioon, mis on tema ülesanded ühiskonnas ja kõige tähtsamad arengusihid ja eesmärgid. Ja selle kõrvale juurde ka see visioon, kuhu ülikool tahaks mingi ajaperioodi jooksul jõuda. Meie tegime oma missiooni ja visiooni kümneks aastaks, et meil oleks silme ees selgem siht, kuhu me tahame jõuda.

Andi: Eks kõige suurem eesmärk on saada võrreldes teiste ülikoolidega Eestis ja välismaal paremaks.

Et meile tuleks häid ja üha paremaid üliõpilasi ja et meie teadus-ja arendustegevuse tulemused jõuaksid laia maailma.

Mis arengukava selles tegevuskavas kõige keerulisem saavutada oli?

Andi: Minu jaoks oli kõige olulisem ning ajalises ja inimsuhete mõttes kõige keerulisem asi õppetoolide kontseptsiooni rakendamine. Arengukava loomise ajal oli meil 26 vastutusvaldkonda ja 26 osakonda. Iga akadeemilise tegevuse valdkonna tegevused olid kahe vastutaja vahel hajunud. Osakonnajuhataja tegeles õppetegevuse korraldamisega ja vastutusvaldkonna juht teadus- ja arendustegevuse arendamisega ning selline hajutamine ei andnud head terviktulemust. Samuti tahtsime vähendada vastutusvaldkondade hulka.

Pika töö tulemusena jõudsime kokkuleppele koondada tegevused 26 asemel 22 vastutusvaldkonda. Ideaalis võiks neid olla 20 või veelgi vähem.

ÜLIKOOL

Mis praeguse arengukava juures keeruline tundub? Ülle: Vaadates tagasi eelmise arengukava täitmisele, siis kõik see, mis me tegime ja kuhu me välja jõudsime, tundub olevat suhteliselt selge ja lihtne – tagantjärgi vaadates. Kui me aga räägime 15 sellest tegevuskavast, mille me praegu tuleviku jaoks oleme teinud, ning kui me lisame siia viie aasta perspektiivi, siis on seal väga suur osa määramatusel. Me ei tea, kuhu viivad koroonaviirusega seotud tagajärjed ja mõjurid, rahvusvahelise olukorra tegurid, kõik globaalsed probleemid migratsiooni ja kliimamuutusega. Määramatuse tegur on väga suur, aga sellegipoolest peame muutuma tugevamaks ja kindlamaks – tuleb mõelda, kuidas teha

oma tööd nii, et meid oleks vähem võimalik raputada.

Kui palju koroona tegevuskava täitmist takistas? Ülle: Kõige suurem oli mõju mobiilsusele – inimesed ei pääsenud koolitustele, konverentsidele.

Tagasilööke tuli ka teaduse nende valdkondade tegevusele, mis vajavad katseandmete kogumiseks tööd farmides või inimestega, need olid suuresti katkestatud.

Publikatsioonide arvu see negatiivselt ei mõjutanud. Publikatsioonide arv tõusis, aga publikatsioonid ongi pikema perioodi mõjuga, sest katseandmed ja tulemused võivad olla kogutud ka varasematel aastatel. Ja nüüd on koroonaviiruse tõttu inimestel rohkem aega teha kodutööd ja oma artiklid valmis kirjutada. Nii et siin võis koroona mingil määral fokusseerimist kirjutamisele isegi soodustada. Üks asi, mis kindlasti ülikoolielu mõjutas, oli see, et ei saanud teha kontaktarutelusid või seminare.

Mida te ise sooviksite ülikooliperele öelda?

Andi: Maailm muutub. Ja ka need inimesed, kes nüüd

ülikooli õppima tulevad, on tõenäoliselt hoopis teistsugused kui need, kes juba praegu õpivad. See on üks pool – me peame vaatama, mismoodi me tulevikus nende inimeste ootusi suudaksime paremini täita, kes ülikooli õppeasutusena vajavad. Ning teine pool on see, et vaadates tänavust suve (32 kraadi – toim.) tuleb roheleppe, ettevõtluskoostöö, elurikkuse ning bio- ja ringmajanduse suunal juba lähiajal väga konkreetseid samme astuda. Ülle: Kui me praegu kehtivat arengukava tegime, siis sõelusime välja ülikooli konkurentsieelised ja tugevused. Samas peab ülikool ka ausalt tunnistama, mis on tema nõrgad küljed. Me peame jätkuvalt tegutsema kahel suunal – oma tugevusi veelgi tugevdama ning nõrkusi vähendama.

Ja ma arvan, et me peaksime julgema olla ambitsioonikamad. Kõige tähtsam on, et inimesed ennast ülikoolis hästi tunneksid ja oleksid motiveeritud koos tegutsema. Meie valdkonnad on sellised, mis annavad kokku väga hea sünergia ja kui me seda õigesti suuname, siis me suudame oma ambitsioonid ka saavutada.

Foto: Kalle Valge

Õppetoolid alustasid tegevust 2017. aastal. Saime hiljuti teada teadus- ja arendustegevuse 2020. aasta tulemused. Näeme otsest seost õppetooli ja õppetooli juhi ülesannete määratlemise ja põhiliste ülikooli sisunäitajate vahel – publikatsioonid, rahad, projektide hulk jne.

Graafikud näitavad hüppelist tõusu nii publikatsioonide arvu kui teadusrahade kasvus. Teadus-ja arendustegevuse tekkepõhine tulu (2018–2020 aastate keskmine) kasvas algtasemega (2012–2014 keskmine) võrreldes 92%. Seda saab otseselt lugeda õppetoolide tegevuse tulemuseks. Ja kui publikatsioonide algtase oli akadeemilise töötaja koha kohta 0,45 publikatsiooni aastas, siis nüüdseks oleme jõudnud 1,18ni. Need on väga olulised näitajad ja me näeme, et me olime ja oleme õigel teel. Üheks olulise mõjuga muudatuseks on meie ülikooli teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimise määruse rakendumine, määruses on reguleeritud raha jaotuse põhimõtted. Erinevalt teistest ülikoolidest on meil väga suur rõhk nende inimeste tegevuse väärtustamisel, kes osalevad aktiivselt ETAGi (Eesti Teadusagentuuri) projektikonkurssidel. Maaülikool toetab nende töögruppide teadustegevust, kelle taotlused on saanud vähemalt 80% maksimaalsest punktisummast, aga on jäänud ETAGi rahastuseta, eraldades neile baasfinantseerimise raha.

Projektikonkurssidel osalemine on väga oluline ka algajaile, kes taotlevad stardigrante ja saavad välisekspertidelt tagasisidet.

Fotol Ülle Jaakma ja Andi Pärn

ÜLIKOOL

Fotol Ants-Hannes Viira

TUNNUSTAME JUHTE Maikuu oli maaülikoolis tunnustava juhtimise kuu, kus otsisime erinevates vormides esitatuna häid juhtimisprak tikaid, mis praegu maaülikoolis toimivad.

Personaliosakonnale laekus nii iseloomustusi kui paremate praktikate kirjeldusi kaheksa juhi kohta. Head juhid ei ole kuidagi üleloomulikult võimekad või teistest vaikimisi targemad ja paremad inimesed – kõik kaheksa juhti paistsid silma just oma koostööle suunatuse ja julgustava hoiaku suhtes kollektiivis,

mida saavad oma suhtumises väljendada kõik inimesed, kes seda vähegi soovivad.

Järgnevalt toomegi välja need kaheksa inimest, kelle eeskujulik juhtimine kolleegide tänu ja tähelepanu pälvis. Kõik kirjeldused on saadetud nende maaülikooli kolleegide poolt ning ei ole reastatud kuidagi tähtsuse järjekorras. Julgustame lugejat otsima just eelkõige mustreid, milliseid juhte meie ülikoolis enim hinnatakse – head juhtimist ei ole kunagi liiga palju.

Foto: Kalle Valge

ANTS-HANNES VIIRA MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

Fotol Ina Järve

Avala silmavaatega noor mees astub igal tööpäeval ranits seljas reipal sammul maaülikooli peamaja uksest sisse. See on majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor ANTS-HANNES VIIRA. Juhti tuntakse ennekõike tema esindusrolli poolest. Meeskonna esindaja Ants-Hannes Viira ei unusta kunagi tutvustada endaga kaasasolevaid meeskonna liikmeid ning ei sea ennast kunagi ainuisikuliselt esiplaanile, vaid jaotab rollid nii, et kõik meeskonnaliikmed saavad demonstreerida oma tugevusi.

Oma kolleegidele on Ants-Hannes Viira õiglane ja usaldusväärne juht. Ta ei otsusta kohe, vaid kuulab, analüüsib ja kaalutleb enne kui otsustab. Aga kui ta juba otsustanud

on, siis see otsus jääb kindlaks ka kriisihetkedel, mis ka annab kolleegidele kindlustunnet.

Kui Ants-Hannes Viira võtab sõna töötaja õnnitlemiseks sünnipäeva või mõne muu tähtpäeva puhul, oskab ta iga kolleegi jaoks leida õigeid sõnu, mis jäävad tunnustusena pikaks ajaks meelde. See on imeline oskus kollektiivis üksmeelt hoida ja tunnustust jagada.

Ta ei kiru ega vannu, ei nukrutse ega nurise. Ta ei karda küsida kollektiivilt nõu ning leiab alati aega kolleegide murede kuulamiseks ja vajadusel nõustamiseks.

Ants-Hannes Viira on viisakas, tähelepanelik ja sõbralik juht, kes on pälvinud kollektiivi lugupidamise ja väärib igati tunnustamist ja tähelepanu.

Foto: Erakogue

INA JÄRVE ÕPPEOSAKONNA JUHATAJA

16

Alati positiivne õppeosakonna juhataja INA JÄRVE on töötajate spordivaimu toetaja, kes innustab oma osakonna töötajaid liikuma, olles ise eeskujuks kui ka toetades erinevaid võimalusi. Tema initsiatiivil ette võetud osakonna ühisviibimised ja väljasõidud toimuvad enamasti erinevates põnevates looduslikes kohtades matkamisena, mis on töötajate seas väga hästi vastu võetud ning millest on kujunenud traditsioon. Sellised üritused toetavad meeskonnavaimu, aitavad kolleege paremini tundma

õppima ning vabas õhkkonnas arutleda ilmaelu ja tööasjade - koolituste teemade, sisseastumiste ajakava või septembri alguse tegevuste üle. Töötajate vabas õhus koosviibimine värskendab ja annab ruumi uute ideede kujunemiseks ja tõstab motivatsiooni.

Ina loob õppeosakonnas ühtse meeleolu. Kollektiiv on justkui mesilastaru või kuklase pesa, kus igaühel on oma kindel ülesanne täita ühises suures ülikooli projektis.

Puhkenurgas toimuvad regulaarsed vestlused, kus arutatakse

ÜLIKOOL

töörõõme ja -muresid, kus toimuvad kiired koosolekud ning kus leitakse lahendus tekkinud küsimustele ja probleemidele. Juhi toetav sõna

või tunnustus ja abivalmidus motiveerib rõõmsana tööle tulema ning vurama 76 km maaülikooli ja õhtul 76 km tagasi oma armsasse koju.

Fotol Kalev Sepp

Riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnus t atud kesk konnakait se ja maastikukorralduse professor K ALEV SEPP on õppetooli juht, kelle juures hinnatakse tema laia silmaringi, reisihimu, oskust luua ja hoida häid suhteid, leida uusi kontakte ning lennukaid ideid projektide osas.

Kalev on juht, kes jõuab teha meeletult palju oma tihedas kohustuste graafikus: teha tipptasemel teadust; korraldada konverentse ja välitöid; seista hea kogu õppetooli vaimse tervise eest, turgutades kolleege teadusseminaride, koolituste ja õppereisidega. Doktoritööde juhendajana on doktorantidel olemas kindel tugi nii rahvusvahelises kui ka kohalikus teadusmaailmas, innustades konverentsidel osalemist ning pakkudes väljakutseid

rahvusvaheliste projektide näol.

Kalev aitab hoida kätt pulsil kogu valdkonnas toimuval ja on eeskujuks paljudele.

Ta leiab oma inimeste jaoks alati aega. Heade juhiomaduste kõrval mitte vähem oluline on ka Kalevi seikluslikkus, valmisolek uute asjade proovimiseks ning oskus suhelda kõigi ühiskonna liikmetega kelleski ebamugavust tekitamata.

Kalev teab kõigist kõike, sest teda usaldatakse, kuid seejuures ei kuritarvita ta kunagi talle usaldatud informatsiooni ega võimu. Kalev on tähelepanelik, ilma sõnadetagi loeb ja mõistab ta inimesi piisavalt hästi, et kollektiivi liikmed ennast turvalise ja hoituna tunneksid. Ta on eestlaslikult tugev, rahulik ja enesekindel, laialdaste erialaste teadmistega.

MARE MARUSTE PERSONALIJUHT Juristi taustaga personalijuht MARE MARUSTE on kolleegide seas kõrgelt hinnatud oma teadmiste ja kogemuste poolest, mis puudutavad tööõigust, töökeskkonda, uute töötajate värbamist ja olemasoleva personali igakülgset abistamist.

Mare on oma loomult väga empaatiline, tasakaalukas ja taktitundeline. Ta teab, kuidas erinevate inimtüüpidega suhelda, ta oskab kuulata ning on vestlustes otsekohene ja aus, tegemata siiski teistele haiget. Kolleegina on ta hea huumorimeelega ja positiivse ellusuhtumisega, mis aitab ka pingelistes olukordades meeskonnas paremini hakkama saada.

Foto: Erakogu

KALEV SEPP KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKORRALDUSE PROFESSOR

Fotol Ants-Hannes Viira

Fotol Mare Maruste

Ta ei pea ennast kunagi teistest paremaks ning ei aseta end võrreldes teistega kõrgemale positsioonile.

Mare on uuendusmeelne ja usaldab oma töötajaid tööülesannete täitmisel. Ka oskuslik delegeerimise oskus on Mare puhul esindatud. Ta on väga töökas ning oskab ka oma töötajaid motiveerida ja tunnustada. Ta annab alati konstruktiivset tagasisidet ning on enda töötajatele nende ettevõtmistes igati toeks ja abiks. Mare on lisaks eelmainitule ka väga paindlik ning mõistab, mida tähendab töötamine väikeste laste kõrvalt. Tema juhtimisstiil tervikuna inspireerib rohkem tegutsema ja inimesena arenema.

Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja õppetooli hoidja RANDO VÄRNIK pühendab palju energiat ja tarkust selleks, et meie instituut elaks ja areneks.

R - reibas, rahumeelne. Alati astub ta reipalt ja julgelt mistahes auditooriumi ette, et oma seisukohti välja tuua. Samas oskab ta säilitada

Foto: Erakogu

RANDO VÄRNIK MAAMAJANDUSE ÖKONOOMIKA ÕPPETOOLI HOIDJA

17

ÜLIKOOL

Fotol Rando Värnik

välise rahu nii, et vaid vähesed märkavad sees pulbitsevat tuld.

A - avameelne. Oma mõtted ja ideed toob ta alati julgelt välja.

Sellega seoses on ta kujunenud arvestatud arvamusliidriks oma tegevusvaldkonnas. Ükski hea idee ei jää tema poolt üles korjamata ja ellu viimata - Rando on väga tähelepanelik.

N - nägus. Alati korrektselt, härrasmehelikult rõivastatud, sirge rühiga, veidi poisilikult ulja, nüüd juba halliseguse sarmika juuksetukaga, sõbraliku naeratusega ning oma tugeva baritoniga jääb

ta kohe esimesel kohtumisel inimestele meelde.

D - delikaatne. Rando peab lugu inimestest ja austab nende privaatsust. Ta teab kolleegide tähtpäevi, tunneb neile kaasa nende kurbadel päevadel ja rõõmustab nende rõõmupäevadel, tegemata sellest suurt kära. Ta oskab pidada saladusi ja ei arvusta inimesi tagaselja.

O - otsiv. Ei teagi, missugune oleks majandus- ja sotsiaalinstituut täna, kui poleks olnud Randot ja tema otsivat loomust seda eest vedamas. Otsiv uurija - see ongi tema olemus.

Foto: Erakogu

Foto: Erakogu

TOOMAS TAMM MAAEHITUSE JA VEEMAJANDUSE ÕPPETOOLI HOIDJA

Fotol Toomas Tamm

18

Rakendushüdroloogia ja vesiehitiste dotsent (õppetooli hoidja) TOOMAS TAMM on kogu oma karjääri pühendanud Eesti Maaülikoolile. Juhina suunab Toomas oskuslikult töötajaid otsima koostöövõimalusi veemajanduse ja maaehituse valdkondade vahel. Veemajanduse valdkonna spetsialistina on ta ennast hästi kurssi viinud ehitusvaldkonna uurimissuundadega ning on soodustanud ehitusalaste uurimisrühmade loomist ja toetamist. Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni liikmena mõistab ja hindab ta insenerikutse vajalikkust, seistes seal meie vilistlaste eest. Tal on kujunenud kindel visioon veemajanduse ja maaehituse uurimisrühmade edasiliikumisest, mida ta toetab ja oskuslikult suunab. Ta on omal alal laia silmaringiga spetsialist, kuid ta suudab kiiresti haakuda ka muude arutluse all olevate teemadega, luues sümbioosi paljude teiste erialadega Maaülikoolis ja tugevdades valdkonnaülest koostööd.

Ta kaasajastab meeleldi õppeja teaduslaboreid ning katsetab uusi mõõteriistu ning mõõtetehnikat, toetades meeskonda parima kaasaegse tehnika ja tehnoloogiaga, mida vähegi on võimalik kätte saada. Näiteks hetkel ehitatakse ehituskonstruktsioonide laboris unikaalset katsevõimalustega kliimakambrit.

Toomas võitleb aktiivselt ja julgelt õppetooli ja töötajate eest ülikooli tasandil. Tal on oma loogiline nägemus sellest, kuidas asjad

olema peaks. Meeskond on talle tähtis. Ta oskab hinnata töötajate tõelist väärtust ja nende panust õppetoolis ning instituudis.

Ta suunab töötajaid ennast täiendama ning otsima koostöövõimalusi teiste ülikoolidega. Uute kolleegidega kohtumisel on tal unikaalne võime vestlust tüürida just nii, et see koostööle kasuks tuleb.

Toomas on väga uuendusmeelne, tulevikku vaatav ja uute ideede genereerija. Uusi ideid ta naljalt ei pidurda. Ta ei karda probleemide puhul uudset lähenemist ja lahendamist. Pandeemia ajal näitas ta väga kiiret reageerimisvõimet, luues võimalused distantsõppeks ja aidates sisustada kodukontoreid, mis andis hädavajaliku toe õppe- ja teadustööle. Õppetooli töötajad on Toomast kirjeldanud järgmiselt: õiglane, töökas, hooliv ja kaastundlik; toetava ja kaasava juhtimisstiiliga; hea organiseerija, kiire kohaneja ja hea ümbermõtestamisvõimega; kõrge empaatiaga, oskab läheneda igale töötajale isiklikul tasandil ning on töötaja jaoks alati olemas; oskab ennast kehtestada, jättes alluvatele siiski alles nende akadeemilise vabaduse; süvenedes asjasse, suudab ta väga häid hinnanguid anda ja järeldusi teha, end seejuures peale surumata; koosolekute superkorraldaja, mis pole akadeemilises maailmas üldsegi tavapärane.

Retked loodusesse, erialaga seotud paikadesse ja ettevõtetesse on tema lemmikud.

ÜLIKOOL

Rektor MAIT KLAASSEN on nii juhi kui inimesena alati sõbraliku naeratusega, humoorikas, külalislahke ja toimekas, julgustav ning toetav. Tal jätkub häid sõnu kõikidele töötajatele, olenemata nende ametikohast või positsioonist. Mait Klaassen on hea inimene.

Mait on innustav juht, kes märkab oma töötajaid. Ta meenutab aegajalt ka keskastme juhtidele, et nad märkaksid enda inimesi. Keset tormist ja kiiret tööelu võib see kippuda ununema, kuid rektori leebe meeldetuletus, et me hoiaksime oma inimesi, paneb asjad perspektiivi ja keskenduma kõige olulisemale – oma inimestele - neid märkama ja tunnustama. Siinjuures on oluline märkida, et Mait ei palu alluvate tunnustamist ainult teistelt, vaid teeb seda ka ise. Ta on juht, kel pole raske öelda head sõna või avaldada kiitust olukorras, kus asjad on läinud hästi. Ta tunnustab hea sõna, tähelepanelikkuse ja oma ajaga. Sõnade seadmise oskus on ühe juhi peamine ja parim omadus. Maaülikooli töötajatena võime alati kindlad olla, et rektorilt saadud tunnustav sõna on alati siiralt just meile mõeldud.

Tööasjus suudab Mait jääda rahulikuks, maandada pingelisi kõnelusi mõne humoorika mõttevahetuse või naljaga, see laseb alati kõigil rahuneda ja panna fookusesse oluline – eesmärk ja suhted. Oluline on saavutada eesmärgid üksmeeles, lugupidamises kõigi arvamuste osas ja protsessi nautides. Juhina usaldab ta oma meeskonda, andes vabaduse eksida ja seeläbi õppida.

Tal on olemas liidrile vajalikud isikuomadused, kogemused ning

teadmised. Juhina on ta alati väga hästi informeeritud, aus ja õiglane.

Ta ei soosi kunagi omakasu ega salli kitsarinnalisust. Ta tunneb inimesi ning oskab nendega ümber käia.

Alati härrasmees – tähelepanelikkus ühe härrasmehe poolt, kas siis ukse avamisega daami ees kohviku järjekorras ettepoole laskmine tekitab tunde, et oled oluline ja märgatud. Inimesena ongi Mait väga tähelepanelik, märkab detaile ja sageli ei jäta neid enda teada.

Maidu suur eelis on tema avar ja mitmekülgne silmaring. Tema rikkalik tööalane kogemus ja hobid on õpetanud talle maailma kohta nii mõndagi ja see annab talle võime mistahes olukorras sulanduda valutult vestlusse või väitlusse.

Ka ootamatu küsimus esinduskogus või telekaamera ees ei vii teda rivist välja. Tal on ka mitmeid väga häid ja konkreetseid ütlemisi. Näiteks: metsa kasvama hakkamist on Eesti oludes väga raske takistada (vastates nn metsasõdalaste kriitikale). Ta suudab end väljendada mitmes võõrkeeles ja edukalt esindada maaülikooli ka kõige väljakutsuvamates olukordades. Ka suudab ta kavalalt sõnastada erinevaid nähtusi läbi rahvatarkuste ja folkloori, mis teeb tema väited tihti kõigutamatuks.

Ja parim – aeg. Aeg on meie kõige väärtuslikum vara. See on meil kõigil piiratud. Erinevalt rahast ei saa seda juurde teenida. Meil kõigil on peas sada mõtet ja teha sada asja. Erinevalt paljudest leiab Mait oma kiiretes tegemistes ikka aja, et võtta aeg maha ja olla oma inimeste jaoks olemas.

Foto: Erakogu

MAIT KLAASSEN REKTOR

Fotol Mait Klaassen

Fotol Kaire Klaus

Rahandusosakonna kolleegid tundsid, et hoopis omapärasem oleks oma juhti tänada väikese luuletusega. Nad kinnitasid, et sageli stressirohke rahandusosakonna töös on Kaire ideaalseks juhiks ja heaks sõbraks.

Meil on parim ülemus, seda teab vast enamus.

Oskab numbreid sättida ja jamasidki klattida.

Kunagi ta pole tõre, isegi, kui kanne vale.

Kui töö meil sujub kenasti, saab lõbutseda tublisti.

Ta on ilus, tark ja osav, õigel ajal, õiges kohas.

Jah, meil on parim ülemus, meil on hästi vedanud!

Foto: Kalle Valge

KAIRE KLAUS RAHANDUSOSAKONNA JUHATAJA - PEARAAMATUPIDAJA

19

Foto: Remo Savisaar

ÜLIKOOL

„Edukas ronimine“. Enne, kui noor habekakupoeg õpib lendama, tuleb tal õppida ronima! Päev-päevalt lihvib ta oma ronimisoskust ja viimaks ei ole talle enam probleemiks ka püstised puusambad. Tiibadega hoogu lükates, kasutades teravaid küüniseid ja võttes appi ka noka, vallutab noor kakuhakatis viimaks iga puu.

20

ÜLIKOOL

JÄRVSELJA 100 FOTOKONKURSS

Järvselja õppe- ja katsemetskonna 100. aastapäeva raames toimus fotokonkurss, mille parimateks osutusid professionaalne loodusfotograaf Remo Savisaar ning professionaaliks pürgiv Rasmus Ilves.

Konkursi žürii liige Peep Sooman ütles Savisaare topeltvõidu kohta, et mitte keegi hindajatest ei näinud fotode autorite nimesid ning seega on tulemus igati aus – Remo tuntud nimi ei saanud kuidagi kaalukaussi kallutada. „Fotode autor ei saa olla süüdi selles, et tema pildid rohkem silma paistsid ja konkursi teemaga rohkem haakusid,“ sõnas ta. Žürii märkis ära ka loodushuvilise Karl Ander Adami foto. Lisaks pärjatud fotodele tegi oma valiku ka maaülikooli kommunikatsiooniosakond, kes lisas galeriisse veel kaks loodusfotot. „Edukas ronimine“ – Remo Savisaar, I koht Enne, kui noor habekakupoeg õpib lendama, tuleb tal õppida ronima!

Päev-päevalt lihvib ta oma ronimisoskust ja viimaks ei ole talle enam probleemiks ka püstised puusambad. Tiibadega hoogu lükates, kasutades teravaid küüniseid ja võttes appi ka noka, vallutab noor kakuhakatis viimaks iga puu. Foto sündis habekakkude pesitsemise 6-kuulise jälgimise ajal, mis sisaldas endas üle 100 välitööpäeva.

Esimesed nädalad vaatlesin vanalinde eemalt. Kui juba pojad tulid, olid vanalinnud minuga harjunud ja mina olin nende jaoks nähtamatu.

Selle aja jooksul soovisin saada võimalikult palju erinevaid pilte habekakkude eluolust: kuidas pojad õpivad ronima, lendama ja nii edasi.

Ronimise motiiv oli üks kindel pilt, mida ma soovisin kätte saada. „Händkakk kaasikus“ – Remo Savisaar, II koht Foto sündis sellekevadise pildiprojek ti käigus, kus veetsin ühes konkreetses metsatukas 17

järjestikust õhtut, jälgides seal händkakke. Sellel õhtul metsa minnes märkasin händkakku juba kaugelt.

Ta istus ühel oma lemmikoksal, kasepuul. Lähenesin talle hästi ettevaatlikult ja sättisin oma võttekoha nii, et oleks kontravalgus ja taustaks saaks kena kevadrohelus. „Hapnik“ – Rasmus Ilves, III koht See oli üks märtsikuu päev, kui õhus oli juba mõnusat kevade hõngu ja värskust. Nähes metsa kohale kerkinud udu, tekkis minus kohe tahtmine välja minna. Võtsingi oma kaamera ning suundusin kodu lähedal asuvasse metsa. Ega mul mingit kindlat plaani polnud, tahtsin lihtsalt seda udust meeleolu nautida. Lõpuks, kui kirjurähnide pesapaiga juurde jõudsin, hakkasin ümbritsevat metsailu jäädvustama, paigutades ka ennast pildile. Mets pakub mulle rahulikku ja vaikset kohta, kuhu saan alati minna. Seal ei peagi iga kord midagi otseselt tegema, ainuüksi juba oma kohalolekuga tunnen, kuidas mets puhastab ja samal ajal ka rikastab hinge. Seal oleks justkui see eluks vajaminev hapnik, mida ikka ja jälle sisse tahan hingata. „Tõrukülvaja“ – Karl Ander Adami, žürii äramärkimine Vanaroosa sulestikuga pasknäärid on viimaste tammelehtede keskel saaki nokitsemas. Kuna nemad jäävad meile paigale ja soojamaa mõtteid ei mõlguta, on enne talve tulekut nende suurimaks sooviks täita sahvrid, kust heitlike ilmade ja toidunappuse ajal toidulisa järele haarata.

Tavapäraselt on metsnäärid tõrude osas väga valivad ning et ühekaupa tõrude sahvritesse toimetamine tundub nüri tegevusena, poetab pasknäär mitu tõru venivasse söögitorru. Seni olen näinud, et sinna mahub kuni viis keskmise suurusega tõru. Kraaklejad peidavad tõrud sihikindlalt metsaavarustesse – juurte alla, tüveõõnsustesse,

Foto: Laura Peri

KALLE VALGE, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

Vaata üles

sambla embusse. Ma olen täheldanud, et kesistel tõruaastatel näevad pasknäärid saagi peitmisega pisut enam vaeva. Ikka selleks, et väärt sahvritele ei satuks peale liigikaaslased ega metsas valitsevad käbikuningad.

Kodumetsa on pasknäärid rajanud sadu sahvreid ja kuna paljud peidukohad paratamatult ununevad, sirguvad neis paigus mõne aja pärast noored tammed, kes männisammaste keskel ellujäämisega tegelema peavad. Nii levitavadki need rongast märksa väiksemad vareslased tammesid sinna, kus neid varem pole kõrgunud. „Varakevadine jalutuskäik Järvselja ürgmetsas“ – Ülle Seire Olime tegemas eeltööd Kastre valla seiklusmänguks. Mu kaaskorraldajad ei olnud enne seal käinud, nii et tutvustasin neile radu ja võimalusi, mida kus teha annab ning mida planeerida saab.

Seepärast selline varakevadine jalutuskäik matkarajal taas aset leidis. Kuna see vaade ja hetk oli minu arvates nii ilus ja kordumatu (tundub, et meeldis mõnele veel), 21

ÜLIKOOL

siis tegingi mobiiliga selle pildi.

Spetsiaalselt pildistamismõttega ei läinud, seega mingeid profikaameraid ja fototöötlust kasutanud ei ole.

Kuna sellised hetked looduses ei kesta kaua, siis haaradki kõige käeparasema asja ja teed pildi. Õnneks on tänapäeva mobiilidel päris hea pildistamise võimalus. Järvselja matkarajad mulle tohutult meeldivad ja ilmselt saaks sealt samast kohast väga erinevaid kaadreid.

Foto: Remo Savisaar

„Vaata üles“ – Laura Peri (maaülikooli metsanduse bakalaureuseastme II kursuse tudeng) Päev pärast tudengijahti ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi sünnipäeva üritusi toimus Järvselja loodusõpperada tutvustav matk. Üks paljudest peatuspaikadest oli metskonna haavik. Ühel hetkel vaatasin üles ja olin vaatepildist lummatud. Haavatüved olid pikad ja sirged ning moodustasid tüvedega kütkestava perspektiivi. Olen tihtipeale metsades taolise vaatenurgaga pilte teinud, kuid ükski pole nii köitev olnud. Arvan, et pilt illustreerib imeliselt haavapuu võimsust ning vanade haavikute tähtsust ja võlu. Sellises väärikas vanuses

Händkakk kaasikus

22

haavapuistuid peaks veelgi rohkem olema.

toimusid 1860—1865. aastal just Järvseljal. Suurt tähelepanu pöörati metsade kuivendamisele, istutati „Puukallistaja“ – Remo Savisaar võõrpuuliike ja koolitati metsaametOlles mitmeid päevi jälginud kahte nikke. Sellest ajajärgust pärineb ka noort karupoega, olin saanud sel- praegugi kasutusel olev metskonna geks, et sel ajaperioodil nende ema kontorihoone ja mitmed metsavahkasupoegade vahetus läheduses ei tide elamud. 1921. aasta 13. aprillil viibinud. Ühel päeval karusid otsi- otsustaski Eesti Vabariigi valitsus anda des avastasin aga karu nii äkki, et Kastre metskonna Kastre-Peravalla väike mesikäpp pages metsandik Tartu Ülieemale ja ronis puu kooli metsaosakonna Mets pakub mulle otsa, jäädes mind sealt valitsemise alla. rahulikku ja vaikset vaatama – antud hetk Kohe alguses rajati kohta, kuhu saan ongi pildil. Mõne hetke taimeaed ja hakati alati minna. Seal pärast oli karupoeg kasvatama ilupuid, juba puu otsast tagasi ehitati kasvuhoone, ei pea iga kord maapinnal ning kadus lauatehas ning saviotseselt midagi metsa tihedamasse Tarbepuit tegema. Ainuüksi oma tööstus. alustaimestikku. par vetati par vekohalolekuga tunnen, tuskanaleid mööda Järvselja õppe- ja kuidas mets puhastab Ahijärvele ning pukja samal ajal katsemetskond asuseeriti par vedena tati 1920. aastal, mil Tartusse, küttepuit ka rikastab hinge. toonane Tartu Ülikooli veeti hobustega põllumajandusteadusAhijärve laoplatsile konna metsaosakond otsis endale ja viidi suvel lotjadega ära. 1923. praktikabaasi. Järvselja osutus vali- aastal asutati Järvseljale ka Eesti tuks mitmekesiste puistute ning 1912. esimene metsanduslik kaitseala. aastal valminud ning üliõpilaste ja 1930.tel hakati lisaks õppetööle tegeõppejõudude majutamiseks ideaal- lema ka katsetöödega ning senine sena sobinud jahilossi tõttu. Ka Eesti õppemetskond nimetati õppe- ja esimesed metsade plaanistamised katsemetskonnaks.

Fotod: Rasmus Ilves

ÜLIKOOL

Hapnik

Foto: Ülle Seirer

Varakevadine jalutuskäik Järvselja ürgmetsas

Foto: Pexels.com

Foto: Karl Ander Adamir

Puukallistaja

Foto: Remo Savisaar

Audoktor dotsent Maarit Johanna Witzell osales keeruliste aegade tõttu aktusel läbi veebi.

Tõrukülvaja

23

ÜLIKOOL

AKADEEMILINE AKTUS VÕTTIS KOKKU ÜLIKOOLI AASTA Semjonov, Maria Soonberg, Ottar Tamm, Merili Toom, Jonathan Martin Willow, Burak Öǧlu. Üle anti ka hulk ettevõtjate ja Tartu linna välja pandud stipendiume tublimatele üliõpilastele ning teadusauhinnad parimatele teadusprojektidele. Ülikooli teenetemedali pälvis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Olavi Kurina. Aasta õppejõuks valisid üliõpilased tänavu veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektori Katrin Laikoja. Ülikoolilt ühiskonnale suunatud aasta täienduskoolitaja auhind anti üle toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roastole.

Aasta teo auhind läks tänavu veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomaarst Madis Leivitsile,

keda avalikkus tunneb rohkem metslindude ja -loomade ravijana ning Eesti Loomaarstiühingu presidendina. Ülikool autasustas Leivitsit aga tema järjepideva töö eest plii mõjude uurimisel linnu- ja loomaliikidele. Paljuski on Leivitsi teene, et jahimehed on hakanud loobuma pliimoonast ning ellu kutsutud seadusemuudatused rajavad teed pliimoona kasutamise lõpetamiseks Eestis.

Aasta vilistlase valib maaülikooli vilistlaskogu nende väärikate vilistlaste seast, kes on ühiskondlikult aktiivsed ning aitavad oma igapäevatöös ka ülikooli. Helen Kaskema on üks suuremaid kodumaiseid maasikakasvatajaid, kelle ettevõte pakub lahkesti koostöövõimalusi teadlastele ning üliõpilastele vajaliku praktika sooritamiseks.

Tänavuseks audoktoriks valiti põllumajandus ja keskkonnainstituudi ettepanekul keskkonnaekspert ja Suurbritannia Brightoni ülikooli professor Christopher Brian Joyce, kellele rektor Mait Klaassen andis üle aukirja.

24

Foto: Jassu Hertsmann

Foto: Jassu Hertsmann

Audoktoriks valitud Christopher Brian Joyce pidas ka akadeemilise loengu Eesti rannikumärgalade uurimisest ja koostööst maaülikooli teadlastega.

Aktusele saabus ka mullune audoktor, Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli metsapatoloogia dotsent Maarit Johanna Witzell, kes saanud mullu koroonapiirangute tõttu Eestisse reisida.

Foto: Jassu Hertsmann

Traditsiooniliselt novembrikuus korraldatav Eesti Maaülikooli akadeemiline aktus on ülikoolielu üks pidulikumaid hetki. Aktus on koht, kus promoveeritakse audoktorid ja vastsed doktorid. Üle antakse teisedki tähtsad autasud ning stipendiumid.

Tänavuseks audoktoriks promoveeris maaülikool Suurbritannia Brightoni ülikooli professori Christopher Brian Joyce`i. Doktoridiplomi said kätte 21 tubli noorteadlast, kes kaitsesid oma doktoritöö viimase aasta jooksul. Nendeks on Margus Arak, Kristiina Aun, Nasime Janatian Ghadikolaei, Janar Kalder, Priit Karis, Elina Karron, Hares Khan, Marika Kose, Helis Luik-Lindsaar, Kaire Loit, Mariana Maante-Kuljus, Kairi Maileht, Paul Fridtjof Mõtsküla, Imbi Nurmoja, Tarmo Pilving, Aleksandr

Foto: Risto Mets

Foto: Jassu Hertsmann

RUBRIIK

Aasta õppejõuks valitud lektor Katrin Laikoja ning aasta täienduskoolitaja professor Mati Roasto olid neile osaks saanud tiitlite üle õnnelikud ja uhked.

Vastavalt traditsioonidele kirjutavad audoktorid maaülikooli auraamatusse oma autogrammi.

Foto: Jassu Hertsmann

Maaülikooli aasta vilistlane on maasikakasvataja Helen Kaskema (keskel), vasakul rektor Mait Klaassen, paremal vilistlaskogu juhatuse liige Argo Normak.

Foto: Risto Mets

Foto: Jassu Hertsmann

Akadeemiline sekretär Lea Michelson ja rektor Mait Klaassen andsid tänavuse EMÜ aasta teo tiitli Madis Leivitsile tema järjepideva töö eest metslindude ja –loomade aitamisel ning plii kui mürgise metalli olemuse teadvustamise eest ühiskonnas.

Tänavused doktorid Paul Fridtjof Mõtsküla (vasakul) ja Aleksandr Semjonov poseerimas pärast aktust diplomitega.

25

Foto: Kalle Valge

INIMENE

Kalakasvatuses on tööülesandeid seinast seina – kord on vaja lüüse või basseine puhastada, kord on vaja kalade seisundit kontrollida, igav siin ei hakka, ütleb Härmo Hiiemäe.

INIMENE

HÄRMO HIIEMÄE – LAPSEST SAATI KALADE FÄNN

KALLE VALGE, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST Härmo Hiiemäe on maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse peaspetsialist, kes õpetab kalakasvatajaid lisaks maaülikoolile juba mitu aastat ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Sagedaminigi Kreutzwaldi 46A-st (vesiviljeluse õppetool) või mõnest kalakasvandusest (ajakirja kaanepildil) leiab Härmo aga hoopis Tehnikamaja tagant, pealtnäha suvalisest garaažiboksist number 40, kus asub vastne vesiviljeluse katsebaas ning kuhu sisse astudes avaneb hoopis ennenägematu maailm. Õhk on niiske ja temperatuur vahemereline, valgus on hämar ja seinu katavad kõiksugu tooni jõevähkide akvaariumid. Kui olen saanud mõne sekundi uue reaalsusega harjuda, astub kõrvaltoast välja Härmo ja ütleb rõõmsameelselt: „Tere! Leidsitegi üles!“ On selge, et Härmo tunneb end siin koduselt, ning õige pea tunnen seda ka mina. Alustame oma intervjuud väikese ringkäiguga katsebaasis, mis on tõepoolest vingelt sisustatud ning kus oleks justkui neli omaette tuba – hele ja valgusküllane labor, jõevähkide akvaariumiruum, hämar ja hiiglaslike tünnidega (loe: basseinidega) kalade ruum ning kogu kaadervärki käimas hoidev tehnoruum katsebaasi keldrikorrusel. Taipan viimaks diktofoni sisse lülitada ning alustame intervjuuga.

Härmo – kuidas sa üldse kalakasvatuseni jõudsid?

Tee leidsin seetõttu, et ma ei teadnud kalade kasvatamisest mitte midagi.

Mõte kalakasvatusest tundus mõnevõrra kummaline, aga samas kuidagi tuleviku- ja teadushõnguline. Võimalik, et huvi kalade vastu oli juba lapsena olemas ja et kalade maailma hakkas teed sillutama raamat „Loomade elu – kalad,“ mis tundus mulle ülimalt põnev lehitseda. Ka vee-elustikku tutvustavad saated ja lühifilmid naelutasid mind alati teleri ette istuma, mida muud saated enamjaolt ei teinud.

2010. aastal lõpetasingi maaülikoolis kalakasvatuse magistriõppe.

Samal ajal oli mul võimalus Taanis koha kasvatamisega kogemusi saada.

2013. aastast asusin tegelema Varbla kalakasvatuse OÜs tuuraga. Järvamaa Kutsehariduskeskuses alustasin õpetajana 2012 ning seal õpetan kalakasvatust tänaseni. Maaülikoolis alustasin vesiviljeluse peaspetsialistina õpetamist 2020. aasta juulis ning sellest ajast saadik on katsebaas olnud minu teine kodu.

kuid korduva veekasutusega ja kontrollitud veetemperatuuriga süsteemis üles kasvatatud sugukalasid kasutades on selline protsess esmakordne.

Tänaseks oleme saanud marja ja niiska, millest olemegi paljundanud euroopa säga. See on seesama liik, kes on meil Eestis aastatuhandeid elanud. Säga on väärtuslik just tema kasvukiiruse pärast, see teeb ta atraktiivseks kalakasvatajatele. Kui eelmise aasta jaanipäeva paiku tõime siia keskmiselt 1,1 kg kaaluvad kalad, siis oktoobri keskpaigaks (4 kuud) Millega katsebaasis olid nad saavutanud kaalu 3,3–3,6 praegu tegeletakse? kilo, mis on päris suur kasvamine!

Esiteks töötame katsebaasis erinevaSöödakoguseid ja lisatingimusi tes suurustes ja vanustes jõevähkide vaadates selguski, et liik kasvab üsna ehk väärisvähkidega. Vähi oluline roll kuluefektiivselt. Ainus küsimus ongi, vesiviljeluses on tingitud mitmest asja- kuidas leida seda soojust, mis säga olust: ühelt poolt vajadusest taastada kasvukeskkonna hoidmiseks vaja ja tugevdada jõevähi läheb. Näib, et kahe looduslikku asurkonda aastaga kasvab juba Ka vee-elustikku veekogudes, kust see väga korralik müügion erinevatel põh- tutvustavad saated ja kala – luid on vähe, justel kadunud, ning lühifilmid naelutasid liha on hõrk, täpselt teiselt poolt huvist mind alati teleri ette parasjagu rasvane suurendada jõevähi istuma, mida muud ning tekstuurilt on kui delikatessi toodansuhteliselt tugev: saated enamjaolt ei liha gut vähikasvandustes. saab praadida, grilteinud.

Jõevähki on kasvatalile panna, ei lange tud suhteliselt lühikest laiali. Niisiis on selle aega ja üks oluline teema, mille kallal projekti tulemused küllaltki revoluttöötada, on leida või välja töötada sioonilised ja mina näen siin suurt jõevähi jaoks optimaalne sööt, mis või- tootmisatraktiivsust. maldaks kuluefektiivselt suurendada isendite kasvukiirust ja tugevdada Kuidas Eestis kala nende immuunsust. tootmisega üldse seis on?

Teiseks tegeleme katsebaasis ka Eesti kalatootmise saab kaheks jagada euroopa sägaga, meie punase raa- – üks on kalakasvatuslik pool, mida matu kalaliigiga, eesmärgiga arendada meie siin praegu uurime, ning selle välja ja optimeerida säga kui uue kala- kõrval on veel kalatööstuslik pool, kasvatusliigi kunstliku paljundamise mis on loodusliku tooraine püük. On ja kasvatamise tehnoloogiad ning ka olnud perioode, mil see viimane selgitada välja parimate omaduste on olnud päris korralik – näiteks ja näitajatega geeniliinid. ahven ja koha, mis on olnud tõsised müügiartiklid.

Mis seni olulisemad 2015. aastal jõudis maailma vesitulemused on? viljeluslik toodang samasse mahtu Minu silmis ongi üheks olulisemaks loodusliku kala püügiga. Ja kohe tulemuseks maaülikooli katsebaasi järgmisel aastal panigi vesiviljeluslik tehistingimustes paljundatud põlv- tootmine juba looduslikust kalapüükond sägade noorjärke. Säga on varem gist mööda. Eestis on olnud tootjatel küll varem kunstlikult paljundatud, küllaltki palju katsumusi, sest kalaturg 27

INIMENE

Jõevähk e väärisvähk.

Foto: Kalle Valge

on heitlik ja muutub teinekord väga kiiresti – mõistagi juhib seda paljuski tarbija nõudlus. Praegu on näiteks sellesama ahvena ja koha varud hakanud veekogudes kiiresti hääbuma ja pigem me hakkame rääkima trendidest, kus nad võivad sattuda sägale sarnaselt juba punase raamatu kaante vahele.

Räägime katsebaasist endast.

Millised siinsed võimekused on?

Katsebaasi on rajatud kaks eraldiseisva biopuhastusega korduva veekasutuse printsiibil töötavat kalakasvatussüsteemi. See tähendab, et meil on võimalik hoida üks süsteem kindlasti töökorras, kui teisega peaks midagigi juhtuma. Teisalt tähendab see ka, et meil on võimalik tekitada kaks täiesti erinevat keskkonda. Üks süsteemidest koosneb kolmest 4 m3 basseinist ja võimaldab kasvatada ja pidada 50- kuni 5000-grammise kehamassiga kalu. Teine süsteem koosneb üheksast 1 m3 basseinist ja on mõeldud pisikeste, kuni 50-grammiste noorkalade kasvatamiseks. Lisaks on katsebaasis kaks sõltumatu veevarustusega akvaariumite komplekti, kus praegu elavadki meie jõevähid.

Baasi tehnoloogiline sisustamine lõppes 2020. aasta juunis, käesoleval aastal oleme seda veel kalamarja ja soolavähikeste inkubeerimisaparaatidega täiendanud.

Katsebaas on siis küllaltki uus?

On küll (vastab Härmo noogutuse ja õhinaga) ning uus on ka tehnoloogia.

Kasvõi meie kasutatav biokilekandja on sisuliselt isepuhastuv ja aitab väga palju aega kokku hoida. Kusjuures 5–6 aastat tagasi sellist biokilekandjat alles tutvustati konverentsidel, nii et kogu tööstusharu on väga selgelt tõhususele ja innovatsioonile suunatud. Kui 20 aastat tagasi võis ühe 28

Härmo Hiiemäe kalakasvatuses Tartu lähistel.

Foto: Kalle Valge

kilogrammi kalasööda tegemiseks kuluda 6–7 kilo väheväärtuslikku kala, siis tänapäeval kasutatakse juba kalatootmisest üle jäänud jääkaineid ning hoopis alternatiivseid proteiine.

Katsebaasis on küllaltki pime, millest see?

Siin hoitaksegi teadlikult sumedat valgust, et kalakasvataja näeks toimetada, aga kalal oleks mõnus hämarus. Mõni kala tahab ka konkreetselt valget ja pimedat aega, mõni jälle ei taha üldsegi pimedat. Näiteks ahvenalisi kasvatataksegi valges tsüklis, et näidata talle, et on pigem päev ja soodustada niiviisi nii toitumist kui paljunemist. Tuur aga näiteks tahab just õhtust olemist. Igal kalaliigil on see erinev ja see just teebki selle maailma huvitavaks.

Üldisemalt – kui ma aasta tagasi katsebaasi tulin, siis arvasin ma jõevähkidest suhteliselt vähe. Aga nüüd, vaadates kogu seda akvaariumite maailma ja vähkide käitumist, saan tõdeda, et neil kõigil ongi oma käitumismuster – mõnes akvaariumis on mitu täitsa erinevat karakterit. Mõni on jube ablas, mõni on tagasihoidlikum, igal juhul väga vahva seltskond!

Mida tulevik katsebaasile toob?

Lähitulevikus on maaülikooli vesiviljeluse õppetoolil plaan uurida, kas kohalik säga sobib kasvatamiseks lisaks praegustele lahendustele ka loodusliku veevarustega tiigimajandite tingimustes. Säga on üldiselt soojalembene liik ja kasvab kõige paremini 24–30oC veetemperatuuril. Korduva veekasutusega süsteemis on võimalik sellist veetemperatuuri tagada aastaringselt, kuid Eesti tiigimajandites Vähid on siis teistsugused? esineb nii kõrget veetemperatuuri Just nii! Kaladest me juba rääkisime vaid lühiajaliselt.

– nende toidust, elukeskkonnast, Samas on kohaliku asurkonna kasvukiirusest –, aga täpselt samad sägad kohastunud meie jahedama tegurid on ka vähkide poole peal kliimaga juba aastatuhandeid ning olemas. Nendega me katsetame eri- võiksid seetõttu sobida ka madalanevaid söötasid: kuidas vähk mingi mal veetemperatuuril kasvatamiseks. sööda peale reageerib ja kasvab: kas Seni polnud võrdluskatsete tegemine me peame mingit komponenti vähe- võimalik eelkõige põhjusel, et Eestis maks võtma, mingit puudus säga kunstliku komponenti lisama? paljundamise kogeVaatad, et täiesti Kui toetatud on vähk mus ja kaitsealuse kestumisel, kui eluliigiga on paljundatavaline laohoone, jõuline ta on? miskatsete tegemine aga sees elu käib, Mõistagi on vähraskendatud. Nüüd nagu laevaköögis kide kasvatamisel ka on meil aga Tšehhi riske. Näiteks võivad päritolu sägade kunstneid kasvutiikidest linnud välja liku paljundamise edukas kogemus noppida, samuti võivad inimesed olemas ning saame omandatud teadtahtlikult või kogemata mingeid misi rakendada ka kohaliku säga võõrliike sisse tuua. Just ennist sain paljundamiseks. Kunstliku paljuntelefonikõne, et ühest Eesti veeko- damise abil on võimalik edaspidi gust olla krabi avastatud. Et meil tugevdada ka kohaliku säga asurendal Eestis krabisid ei kasva, siis konda, mis vajab küll veel eelnevat ongi liik kusagilt sisse toodud. uurimist.

INIMENE

Härmo Hiiemäe vesiviljeluse katsebaasi basseinis elavaid kalu toitmas. Foto: Kalle Valge

Lisaks pakub lähitulevikku vaadates huvi veel ka tuurakasvatuse ja geneetika sidumine, et määrata juba noorkaladel nende geneetiline sugupool ja hõlbustada sellega marja- ja lihakalade selekteerimist varajastel kasvuetappidel. Kuna tuurakasvatajatele pakub eelkõige huvi kallist kaaviari andvate emaskalade kasvatamine, siis aitaks varajane sugupoole määramine muuta tuurakasvatust oluliselt säästlikumaks.

Kalatööstus ei kao kuhugi, lihtsalt tooraine hakkab ühest allikast teise kanduma. Eesti punase kala tarve on lihtsustades 4000 tonni aastas, millest 1000 tonni suudame ise toota.

Siia võivad tulla kõrvale alternatiivsed kalaliigid – kasvõi seesama säga.

Lihtsalt tarbija eelistused on need, mis panevad nõudluse paika. Siiski tasub proovida ja vaadata, sest alguses eelistatud punane kala ei pruugigi olla tegelikult lemmik.

Kas töö avatud keskkonna kalakasvanduses on teistsugune?

See oleneb väga spetsiifiliselt igast konkreetsest kasvandusest. Näiteks siin Tartu lähedal Haaslavas (Riina Kalda kalamajand Carpio) kasvatatakse eelkõige karpkalu ning mingisuguseid mootoreid ja biofiltreid seal ei olegi. Kogu süsteem töötab loomuliku jõevoolu ja tammide peal – lüüsidega on saab lasta vett täpselt sinna, kuhu tarvis ning kui on aeg kalu välja püüda, saab vastava basseini veetaset nii piisavalt langetada, et kaladel oleks piisavalt hapnikku, kuid neid saaks kergesti kahvaga välja püüda. Sellistes avatud kalamajandites kasvab kala suuremalt jaolt ise – neile viiakse vaid süüa, kontrollitakse tiikide korrasolu ning õigel hetkel võetakse nad veest välja. Kuigi sellistes kasvatustes on

Vähiakvaariumid vesiviljeluse katsebaasis.

Foto: Kalle Valge

inimliku eksimuse oht väiksem, siis justnimelt ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid, näiteks kala püüdvad linnud või imetajad, on jällegi suurema mõjuga.

Samas on olemas ka täielikult teistsuguseid kalakasvatusi, mis on püsti pandud näiteks vanadesse kolhoosihoonetesse või suisa talutiikidesse.

Ausalt, see on ikka meeletult äge vaatepilt, kui tee pealt tundub, et sõidad mingi suvalise lao- või kolhoosihoone juurde, aga sees käib vilgas töö nagu laevaköögis. Selline kasvandustest saadava kala kogus ei ole küll võrreldav imporditava ja üldjuhul ookeanist püütava kala kogusega – jällegi võrdlus 4000 tonni nõudlusest, millest ise suudame toota vaid 1000 – siis sellistel majanditel on väga suur roll kohaliku toidu varustuskindluse tagamisel.

Milline Eesti kalakasvatajate skeene üldse on? Kuidas selleni jõutakse? Üks osa on päris Põllumajandus- ja toiduameti poolt tunnustatuse saanud vesiviljelusettevõtted, keda on eesti peale circa 35. Teine pool on selliste kodumajapidamiste ja talude tiigid – vahest on ka seal päris tõsine tootmine ja oma piirkonnale tootmine.

Sageli algabki see lihtsalt huvist või kõrvalepõikest. Selliseid väiksemaid projekte on Eesti peale tõenäoliselt umbes 60 ja eks see eelkõige isiklikust initsiatiivist algagi.

Ka siia Tehnikamaja garaaži katsebaasi tulles ei paista väljast midagi erilist, täpselt samamoodi võib ka Lätis ühest tuurakasvatusest mööda sõita, mis on suhteliselt linna lähedal ja kus kasvatatakse kalamarjakala.

Maanteelt vaatad, et täiesti tavaline laohoone, aga sees elu käib, nagu laevaköögis.

Mida ütleksid sa inimesele, kel vesiviljeluse sõna huvi tekitab?

Ma soovitaksin inimesel enda käest küsida, mis teda selle juures kõige rohkem köidab. Nii maaülikoolis kui Järvamaa kutsehariduskeskuses tegeleme me eelkõige kalaga ja õpetame leidma lahendusi. Erinevus on selles, et kui maaülikoolis on pigem teaduse ja juhtimise pool, siis Järvamaal eelkõige kalakasvataja igapäevatöö – just see praktiline osa, kuidas miski toimib ja kuidas seda kokku-lahku ehitada.

Alustada tasub just sellest, mis tekitab huvi. Sealt edasi läheb maailm juba palju värvilisemaks. Maaülikooli vesiviljeluses on teemasid keskkonnahoiust, majandusest, liigilisi-bioloogilisi aspekte, söödatootmist, seedimist. Nii et asju, millega tegeleda, on päris palju ning avastusi on teha veel korralikult. Kui sellised teemad inimest vähegi köidavad, siis julgustan teda katsebaasi kohta uurima ja miks mitte ka meie juurde õppima tulema.

Eesti Maaülikoolis õpetatakse kalakasvatust juba 1964. aastast, mil toonase Loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi kõrvale loodi juurde Kalakasvatuse osakond, mis 2014. aastast kannab nime Vesiviljeluse osakond. 2017. aastal moodustati sellesama osakonna baasil ka vesiviljeluse õppetool, kuhu kuulub ka kalakasvatusele enim suunatud õppekava „Kalandus ja rakendusökoloogia,“ mida on võimalik õppida nii bakalaureuse- kui magistriastmes.

29

Foto: Risto Mets

VILISTLANE

Tartumaa suvistest rattamatkadest võttis osa ka maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetool. Pildil esiplaanil kaks kursusekaaslast: matkade peakorraldaja Raimo Ronimõis ja õppetooli juhataja Toomas Tamm.

VILISTLANE TÕI TERVE MAAKONNA RATASTELE

RISTO METS

Juba seitse aastat on Tartumaal korraldatud jalgrattamatkade sarja, mis kogub igal hooajal populaarsust juurde. Ürituste korraldamise taga on maaülikooli veemajanduse vilistlane Raimo Ronimõis.

Matkade sari algas tasapisi, meenutas Ronimõis. Oli kohti, kuhu tuli sadakond inimest, aga ka kohti, kuhu mõnikümmend. Tänaseks on Tartu rattamatkade sari aga üllatavalt populaarne, tuues igale etapile sadu inimesi. Kokku võttis sarjast osa üle 800 inimese.

Tunne kodukanti „Eks põhjuseid, miks sellist sarja korraldada, ole mitu,“ leidis Ronimõis.

Tema sõnul on eesmärk luua inimestele põhjus, mis tulla kodust välja, ühendades ühtaegu sportliku eluviisi ja kultuuriloo ning kodukandi tundmaõppimise. „Keegi ei sõida aja peale, see on pigem pereüritus.“ 30

Ronimõis tõdes, et inimesed oma igapäevaste askelduste kõrval käivad väga piiratud alal. „Ka näiteks üliõpilased, kes tulevad kaugemalt Tartusse õppima, toimetavad väga piiratud territooriumil.“ Ent maakond on lai ning avastamisväärset kuhjaga.

Sestap püüab ta ka matku korraldades avardada geograafiat ja õpetada osalejatele nende enda maakonda tundma erinevate nurkade alt.

Tänavune matkade teema oli vesiehitised ja paisjärved. Veesilmad, mille olemasoluga on kõik justkui harjunud, kuid mille tekkeja ajalooga on kursis vähesed. Nii pedaalisid rattasõiduhuvilised näiteks linnale üsna lähedaste Külitse ja Haage paisjärvede juurde, aga ka kaugemale – näiteks Mosina vesiveski või Nõo veskijärve kallastele.

Sihtkohtadeks olid ka Luke mõisa tiigid, Palalinna järv Lähtel, Melliste paisjärv, aga teisigi seesuguseid. Iga rajatise taga on inimkäsi ja igaühel

neist on oma lugu, mida matka käigus avastada.

Tänavune teema oli eriti lähedane maaülikoolile, sest kõik matkade sihtkohad on rajanud omaaegse EPA või tänase maaülikooli lõpetanud insenerid. Ka Ronimõis ise on maaülikooli vilistlane ja just veeinseneri alal. Tema lõputööks oli Suure-Jaani paisjärve rekonstrueerimine. Paisjärv ilutseb keset asulat ka täna, pakkudes suvel ujumisvõimalusi ning talvel tehakse jääle uisurada.

Pärast lõpetamist on Ronimõis leiba teeninud ettevõtjana. Ka tema poeg on lõpetanud maaülikoolis veeinseneri eriala.

Varem on matkade korraldajad kutsunud osalejaid tutvuma näiteks maakonna raamatukogude, väikepoodide, ettevõtete ja mõisatega. Pole kahtlustki, et ka tulevaks aastaks on korraldajatel juba plaan valmis. Sellest annavad nad õigel ajal teada kindlasti oma kanalite kaudu.

VILISTLANE

Foto: Risto Mets

Kurepalu paisjärve ees seisev täis pumbatav kummipais on ainulaadne kogu Baltikumis.

Tartu rattamatkadel osalemine on olnud huvilistele tasuta. Üritust on toetanud Tartumaa omavalitsuste liit ja Tartu linn. Korraldajate jaoks on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega ja palka ei saa selle eest keegi.

Põnev paisjärv Hooaja üks tähelepanu väärivamaid külastuskohti oli kahtlemata Kurepalu paisjärv, aga eelkõige selle pais.

See on Tartumaa, Eesti ja tõttöelda kogu Baltimaade ainus kottpais ehk veetaset reguleerib vett täis pumbatud tugevast kummimaterjalist kott.

Paisu rekonstrueerimine oli osalt paratamatu samm, sest 2010. ja 2011. aasta lumerohkete talvede järel jõudis paisjärve ohtralt sulavett ning tamm sai kannatada, tõdes omaaegse Haaslava valla (praegune Kastre vald – R.M.) tolleaegne maa- ja ehitusnõunik Heiki Tooming. Paisutusest ja 1970. aastatel rajatud järvedest loobuda vald ja kohalikud elanikud ei soovinud, sest veesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi ning kallastele on aastatega rajatud populaarsed elurajoonid.

Kuna kalad ei pääsenud Emajõkke suubuva Mõra oja kaudu paisjärve, otsustati lahendada tammi

uuendamine koos kalapääsuga.

Kunstkärestikke on Eestis lõhilaste elupaigaks olevatele jõgedele ehitatud juba kümmekond aastat.

Katsetused ja loendurid näitavad, et kalad võtavad need pääsud kergesti omaks ning mõnele kalaliigile saab tehisoja lausa elupaigaks. Kalapääsude uurimise teemal kaitses Peeter Napp ka oma magistritöö. Paisude ümberehituseks ja kalapääslate rajamiseks saadi 2012. aastal toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse lõhelaste rahastusmeetmest.

Palju on küsitud, kas paisu kott jääserva vastas katki ei lähe? Või torkab sellesse augu mõni pahatahtlik? Paisu materjal on väga tugev, rahustas projekteerija Peeter Napp.

Ta lisas, et mujal maailmas leidub samal põhimõttel töötavaid paise, mis on rajatatud juba 1950. aastatel.

Tšehhis valmistatud kummipais hoiab Napi sõnutsi veetaset automaatselt ja tööpõhimõte on natuke tualettpoti sarnane. Kui vooluhulk suureneb siis kummipais „vajub kokku“, vastupidisel olukorral pumpab aga automaatpump paisu sisse rohkem vett, et see „tõuseks ette“. Tšehhi firma Pöyry Environment a.s. on samalaadseid paise paigaldanud üle maailma umbes 190.

Tänu tehnoloogiale püsib veetase paisjärves alati samal kõrgusel. Ka sügavate miinuskraadide korral ei külmu pais ära. Kui veetemperatuur paisus langeb alla +1 kraadi, annab tsirkuleerimissüsteem signaali pumba käivitamiseks. Jää all on veetemperatuur alati plussis ning see tagab ka paisu toimimise mistahes ilmaga.

Vana paisu eemaldamine oli omaette kunst. Esmalt tuli vesi järves alla saada, et üldse töödega pihta hakata.

Nõukogude ajast pärit järve paisu osa kujutas endast tammi tühjenduskanalisse üksteise peale asetatud prusse. Mõistagi asusid prussid vee all, olid pundunud ning neid niisama lihtsalt käsitsi eemaldada ei õnnestunud. Masinaga lõhkudes võinuks valla pääseda aga liiga suur veehulk ja see veel olemasolevat tammi ning allavoolu jäävaid objekte rikkuda.

Lahendusena võtsid kaks meest kolmandal jalgadest kinni ning lasid ta pea ees järve paisutanud prusside kallale. Mootorsaega tasapisi pusides õnnestus prussidest vabaneda ning ka veetase aegamisi alla viia.

Vanas paisus kasutatud materjal oli võrdlemisi savirohke ning seda sai uue paisu puhul taaskasutada. Vettpidav kiht rajati siiski uuesti. Pais valmis aastal 2013.

31

ROHELINE ÜLIKOOL

EMÜ KOGUKONNAAIA ESIMENE HOOAEG EDUKALT LÕPPENUD

ELIS VOLLMER, ELEN PEETSMANN, MARTIN TIKK, EMÜ ROHELISE ÜLIKOOLI TÖÖRÜHM Kindlasti on paljud linnakus jala ja rattaga liiklejad märganud EMÜ peahoone kõrval taimekaste ja nende ümber toimetavaid inimesi.

Mai lõpus rajasime EMÜ kogukonnaaia, mis toetab EMÜ rohelise ülikooli strateegia täitmist, baseerub kogukonnaaia põhimõtetel ning annab võimaluse aias toimetajatel endale värskeid saadusi kasvatada.

EMÜ kogukonnaaed on kui roheline ruum võrgustumiseks, kasvatamiseks ja õppimiseks. Aed on ka avalik puhkeala, kuhu on võimalik näiteks lihtsalt oma lõunasööki nautima tulla.

Kõik soovijad on oodatud aiaga tutvuma ja seal aega veetma, loomulikult eeldame kõigilt mõistlikku ja heaperemehelikku käitumist.

Kogukonnaaia idee sündis soovist EMÜ linnakut elavdada ning luua koht, kus praktiseerida ja demonstreerida linnaaianduse võimalusi. Aias on võimalik korraldada ka õppepäevi ja muid aiandust tutvustavaid sündmusi. Aias olevatel pinkidel saab keset aia rohelust jalga puhata. Varsti tulevad aeda ka kastidega samas stiilis tööriistakapp ja kompostikastid. Kui esimene hooaeg on edukas, siis plaanime 2022. aastal aeda laiendada.

Taimekastid on sisustatud permakultuuri põhimõtetele tuginedes, st

taimed kasvavad segamini ja toetavad kasvatama ning nägid kust ja millise üksteist. EMÜ aias järgime mahepõllu- vaevaga toit lauale tuleb. Kastides oli majanduse printsiipe ehk sünteetilisi köögi- ja aedviljade vahele pikitud ka taimekaitsevahendeid ja mineraal- lilli, mis lisaks silmailule meelitasid väetisi ei kasutata, vaid toetame oma kohaleka tolmeldajaid ja muid kasutaimi kvaliteetse sõnniku ja looduslike likke putukaid. taimekaitsemeetoditega. Aia piirdeks EMÜ aednike hulgas on nii neid, kes on EMÜ Polli Aiandusuuringute Kes- kasvatavad midagi esimest korda, ja ka kuses aretatud mustsõstrasortidest neid, kes on eluaeg aiandusega tegehekk, kus leiab sordid Karri, Elo ja Mairi. lenud. Aia eestvedajatena usume, et Suur aitäh Pollile istikute ja Gardestile kogukonnaaiandusel on suur potentmulla eest! siaal nii sotsiaalsete, ökoloogiliste Sel suvel toimetas aias 11 asjalikku kui ka kultuuriliste väärtuste arenlinnaaednikku 6 erinevast rahvusest, damisel ning Maaülikoolis õpitava ja kes on EMÜ doktouuritava praktikasse randid või töötajad. edasi kandmisel.

Küpseks said Igal kastil on vastutav Esimese hooaja paprikad, kurgid, tšilli, lõpuks omanik, kes hoolitolid kastid aiases selle eest, et kast suvikõrvitsad, salatid saadustest lookas. ning erinevad teeoleks korras, taimed Küpseks said paprikad, ja maitsetaimed. kastetud ja umbrohi kurgid, tšilli, suvikõrvitkontrolli all. Aias toimesad, salatid ja erinevad tamine on vabatahtlik ja EMÜ toetas tee- ja maitsetaimed. Osadel tomatitel aednikke aia rajamisel ja tegevuste jäi suvi küll lühikeseks, kuid keldrihäkoordineerimisega. marustes saavad ka need küpseks.

Igal kastil on silt, mis tutvustas Järgmisel hooajal on plaanis huvikasti eest vastutavat inimest ning listega jätkata, paigaldada neli uut seda, mis kastis kasvab. Kastidesse kasti ning koos liikmetega korraldada valisid taimed kasti haldajad, lähtudes rohkem ka harivaid aiandusalaseid nii Eesti kliimasse sobivatest liikidest, koolitusi. Samuti ehitame tööriiskui ka meelepärastest aiasaadustest, tade jaoks aiamaja, kompostikastid, mida oma käega kasvatada ja tarbida. et aiajäätmeteid taaskasutada ning Mitme kasti juures toimetasid ka aed- loome võimalusi aias lihtsalt aega niku lapsed, kes õppisid toiduks taimi veetmiseks.

Kogukonnaaias kasvavad kõrvitsad, tomatid, paprikad, piparmünt ja muu maitseroheline.

32

Kogukonnaaed asub EMÜ peamaja kõrval.

ROHELINE ÜLIKOOL

Kogukonnaaia liikmed panevad oma peenrakastid paika ja täidavad mullaga.

Külvatud seemned ja istutatud taimed kasvavad jõudsalt.

Peenrakastide rajamisel osaleti kogu perega.

Fotod: rohelise ülikooli töörühm ja kogukonnaaia liikmed

Peenrakastidesse läks nii pappi kui mulda.

Kogukonnaaeda istutati Asta-Virve Libeki aretatud musta sõstra sordid „Karri“ ja „Elo“ ning koos Ave Kikasega aretatud sort „Mairi“.

Aias peab olema ka silmailu.

33

TUDENGIELU

20 AASTAT EESTI MAAÜLIKOOLI VILISTLASKOGU

Foto: Erakogu

JAANUS MÄNNIK, EMÜ VILISTLASKOGU JUHATUSE ESIMEES AASTATEL 2002–2008

Eesti Maaülikooli vilistlaskogu asutati 2001. aasta 21. septembril. Asutamist oli kavandatud vahelduva innuga juba aastaid, asutamisaeg ja -päev ise osutusid pooljuhuslikult mitmeti tähendusrikkaks.

Nimelt on Elu Parimate Aastate kool EPA asutatud 50 aastat varem põllumajandus-, veterinaaria- ja metsanduserialade eraldamise kaudu Tartu Ülikoolist. Samal päeval valiti Estonia kontserdisaalis valimiskogus Eesti Vabariigi kolmandaks presidendiks EPA rektor aastatel 1969–1977 Arnold Rüütel. Selleks ajaks oli tollase nimega Eesti Põllumajandusülikoolil (EPMÜ) ligikaudu 20 000 vilistlast – tõeline maa sool aastakümnete vältel kõigis valdades ja väikelinnades, põldudel ja metsades, insenerkond aga domineerimas isegi Tartu linnas.

Tollasest taustast Aastatuhande vahetusel toimusid Eesti kõrghariduses, esialgu ministeeriumide kabinettide vaikuses, seejärel ülikoolides, Riigikogus ja avalikkuses, tormilised diskussioonid.

Oli ju avalik-õiguslikke kõrgkoole küll kuus nagu praegu, erineva tasemega 34

erakõrgkoole aga mitukümmend ja tudengeid rohkem kui kunagi varem ja hiljem. Kõrgkoolide süvenev rahapuudus rõhus, õppe- ja teadustase vajasid kõikjal tõstmist.

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo algatas arutelu, kus põhiväideteks, et väiksesse Eestisse mahub vaid üks tõeline ülikool, isegi Tallinna Tehnikaülikool ei peaks tingimata ülikooli nime kandma, maailma 500 parema ülikooli hulka väikesed ei jõua ja alustada tuleks EPMÜ liitmisest TÜ-ga. Teisalt kutsus ekspankur ja episoodiline poliitik Jüri Mõis kõiki pealinna, kuna maaelu vabas turumajanduses ei võimaldavat normaalset toimetulekut, edukusest rääkimata.

Henn Elmet (EPMÜ rektor aastatel 1998–2002) koos ülikooli nõukogu ja tudengkonnaga mõistagi ei arvanud TÜ-ga liitumisest head, küll aga soovisid nad hea naabriga mitmekülgset koostööd ja põhjendamatu dubleerimise vältimist nii õppe- kui teadustegevuses.

2000. aasta novembris moodustati ülikooliseaduse alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega kuuele ülikoolile kuratooriumid.

EPMÜ kuratoorium pidi paraku esimesest istungist vahetult jõulude eel asuma oma ülikooli eksistentsi kaitsma. 2001. a 11. jaanuaril võttis Riigikogu maaelukomisjon, esimeheks Ants Käärma, vastu otsuse, mille põhipunktiks põllumajandusliku kõrgharimise jätkumise vältimatu vajadus EPMÜ-s. Järgmisel päeval kinnitas sedasama oma teisel istungil EPMÜ kuratoorium.

EMÜ-l on TÜ-ga ühised mitmesaja-aastased „juurikad“ alates loomaarstiteadusest-õppest, agronoomiast, metsandusest jne, samas nende valdkondade praegune õpe ja teaduski on valdavalt meie ülikoolis praeguseks 70 aastat. Ja edukalt, nagu teame.

Vilistlaskogu saamisest Liikumine-tegutsemine oma ülikooli tuleviku eest elavnes ka vilistlaskonnas, alates Aret Vooremäest, Külli Annamaast, Maire Nurmetist, Nelly Oinusest, Jaan Õunapuust ja Argo Normakust kuni tollaste Toompea vilistlasteni välja. 2001. aasta 17. augustil ülikooli 50. aastapäeva pidustuste käigus pidasime rektori ja teadusprorektor Andres Koppeli osalusel ühe viimaseid arutelusid.

Peaettekande „EPMÜ vilistlaskogu loomisest“, kus kirjas vilistlaskogu tegevuse eesmärgid, struktuur ja tööpõhimõtted (liikmeskond, juhtimine, varad ja vajalikud sammud MTÜ asutamiseks), koostas vilistlane ja tollane EPMÜ rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Aret Vooremäe.

21. septembril 2001 tehti kavandatu teoks – peeti EPMÜ vilistlaskogu asutamiskoosolek, kus sõlmiti MTÜ asutamisleping, kinnitati põhikiri ning valiti 7-liikmeline juhatus ja revisjonikomisjon.

Vilistlaskogu tegevusest Juhatuse esimesel koosolekul 2002. aasta 31. jaanuaril valis juhatus esimeheks allakirjutanu ja aseesimeesteks Aret Vooremäe ja Jaan Õunapuu ning registreeris esimesed 29 vilistlaskogu liiget. Esimeste registreeritud liikmete hulgas on ka agronoomiavilistlane president Arnold Rüütel.

V ilis tlaskogu liikmeskonna suuruse suhtes olime alguses optimistlikumad, lootes ajapikku kuni neljakohalist arvu. Esimesed sada liitujat tulid kiiresti, ligi kolmsada (täpsemalt 290) liiget aga esimeseks, üle 2500 osalejaga EMÜ aastapäevapeoks 2011. aastal.

Vilistlaskond on alati toetamas oma ülikooli ja selle vilistlaskogu olemasolu ja tegemisi, kuid küllap olemasoleva seltside, klubide jms

TUDENGIELU

Foto: Erakogu

Vasakult: Maire Nurmet, Külli Annamaa, Jaan Õunapuu, Mait Klaassen, Anu Hellenurme ja Jaanus Männik

rohkuse olukorras vilistlaskoguga Aastakoosolekutel on olnud traise liituma ei kiirustata. ditsiooniline rek tori ülevaade Olulisemateks ettevõtmisteks maaülikooli seisust ja arengutest algaastatel olid lisaks korralistele ning mõne kaaluka teadlase või aastakoosolekutele konverentside praktiku (aasta vilistlase) esinekorraldamine ühistöös rektorite ja mine. Lisaks mõne ülikooli instituudi rektoraatidega. Neid sai kokku viis. külastus-tutvustus, mõne Tartu teatNäiteks üks vilistlaskogu juhatuse rietenduse külastus jms. Algaastatel ees t võt tel korralsai osaletud ülikooli datud kaalukamaid kahes meeleolukas konverentse toimus suvelaagris – KaukVilistlaskogu 2006. a 27. jaanuaril liikmeskonna suuruse sis ja Käsmus. Alates teemal „Kõrgharidus aasta aprilsuhtes olime alguses 2006. maaülikoolist – töölist on vilistlaskogu optimistlikumad, jõuturg, õpe ja esindus osalenud ja lootes ajapikku kuni tutvustanud ennast p ra k t ik a ”. Sisuk a neljakohalist arvu. ettekande tegid seal Maamessil. 20 0 6. muuhulgas tudenaasta novembris oli giesinduse juhid Piret vilistlaskogu kutsuHartman ja Roomet Sõrmus. tud ja soovijad osalesid EMÜ 55.

2008. aasta 4. aprillil korralda- aastapäeva üritustel, sh maaülisime koostöös rektoraadi ja APS-iga kooli tulevikukonverentsil „Eesti konverentsi „Põllumajandusteaduse maa – elamisväärne ja igikestev”. võimalused ja rakendused tootmi- Vahepealsetel aastatel saadeti ses”, kus peaettekandjateks EMÜ vilistlaskogu liikmetele maaülikooli tulevikuvisioonist olid rektor Mait ajalehte.

Klaassen ja toonane prorektor Anne 2009. aastast alates selgitatakse Luik. Ühtlasi toimus sel päeval vilist- välja EMÜ aasta vilistlane. Praegulaskogu aastakoosolek, kus valiti uus seks on selle austava tiitli pälvinud juhatus, esimeheks Jaan Õunapuu 15 Eestimaa teenekat naist ja meest ja aseesimeheks Külli Annamaa. maaülikooli vilistlaskonnast.

Vilistlaskogu juhatuse ja rektoraadi ühistöö keerukamateks ja mastaapsemateks näideteks on seni kahtlemata ülikooli kahe juubelipeo korraldamine – 2011. aastal 2500, 2016. aastal aga rohkem kui 3000 õppejõule, vilistlasele ja külalisele.

Vilistlased on olnud alati oodatud EMÜ olulistele üritustele. Vilistlaskogu juhatuse liikmed on olnud kutsutud õppeaasta avaaktustele, ülikooli aastapäeva tähistustele ning kõiksugu konverentsidele, lõpuaktustele.

Alates moodustamisest kuni tänaseni on kestnud väga hea koostöö kõigi rektoritega, kes põhikirja järgi on juhatuse liikmed ex officio, samas kõik on (olnud) ka EPA/EMÜ vilistlased. Niisiis, suur tänu lahkunud rektor Henn Elmetile aastate 2001–2002 eest, rektor Alar Karisele aastate 2003–2007 eest ja rektor Mait Klaassenile 2008. aastal alanud laitmatu koostöö eest!

Mis salata, maaülikooli ja meie vilistlaskonna uhkuseks on juba meie teise rektori valimine Eesti Vabariigi presidendiks!

Vivat Academia, vivant professores!

35

TUDENGIELU

ÜLIÕPILASESINDUSE KOROONAVIIRUSE TEISE LAINE KOGEMUS

Foto: EMÜ Üliõpilasesindus

JANA PRUTENSKAJA, EMÜ ÜLIÕPILASESINDUSE ESIMEES

Teine laine mõjutas tudengeid võrreldes esimese lainega väga erinevalt. Oli mitmeid, kes soovisid vaatamata olukorrale kohapeal praktikumides käia ning neid, kes olid juba harjunud distantsõppega. Nagu õppejõududel, oli ka tudengitel nende kahe vahel laveerimisega tükk tegemist. Üliõpilasesinduse haridus-ja sotsiaaltoimkond koostas distantsõppe kohta ka küsimustiku, mis edastati rektoraadile. Küsimustiku kokkuvõtte kohaselt oli enamiku vastanute arvates selleaastane distantsõpe parem kui eelmisel aastal. Mainiti, et korraldused olid selgemad ja õppejõududel oli süsteem välja kujunenud. Samuti olid õppejõud tudengitega arvestavamad ning e-lahenduste kasutamisel enesekindlamad.

Veterinaarmeditsiini tudengite silmis oli positiivne, et neil toimusid endiselt väljasõidud ja oli võimalik teha ka veebi teel otseülekande kaudu praktikaõpet. Teisalt leiti, et sügisese hübriidõppe korralduses esinesid vead – nimelt pidid tudengid üheks loenguks auditooriumis kohal 36

olema ning järgmiseks kodus arvuti taga. Kahe loengu vahele jäänud aeg ei olnud aga tihti piisav, et koju jõuda.

Kevadeks oli seegi mure lahenduse leidnud.

Distantsõpe mõjutas ka tudengite aktiivsust, mis langes teise laine ajal drastiliselt. Veebiloengutes osales vähem tudengeid kui kohtaktõppena toimunud loengutes. Samuti on mitmed seltsid öelnud, et nende liikmetel on langenud motivatsioon tegutseda ja ka Üliõpilasesinduse valimistel kandideeris protsentuaalselt väiksem arv tudengeid kui varem.

Tavapärasest rohkem tuli panustada reklaamile.

Vaatamata pandeemiale toimusid aprillis Üliõpilasesinduse uue koosseisu valimised, kus valiti uued ametikandjad ning vahetus senine koosseis. Distantsõppe tõttu jäid ära mitmed suvised üritused, sealhulgas näiteks Tartu Tudengipäevad. Seetõttu keskenduti eelkõige omavahelisele koostööle ja selle arendamisele. Kuna suveks olukord paranes, said siiski toimuda Üliõpilaste Suvemängud, kus osales ka EMÜ delegatsioon. Mitmed meie tudengid ja vilistlased saavutasid seal häid tulemusi.

Sügisel on Üliõpilasesindus valmis täie hooga tegutsema ning motivatsioonist puudu ei jää. Soovitakse korraldada põnevaid üritusi, mida koroonaviiruse leviku tõttu ei saanud eelmisel aastal teha. Üks peamisi eesmärke on kindlasti tudengite aktiivsuse tõstmine ja koostöö erinevate seltsidega. Tahame taastada varasemal tasemel koostöö, mis tegi tudengite elu eriti toredaks ja mitmekesiseks.

Esimene tähtis üritus on septembrisse planeeritud rebaste nädal, kus tahame näidata meie uutele rebastele kõike vahvat, mida meie ülikool pakkuda saab. Lisaks on sügisesse planeeritud ka Tartu Tudengipäevad, mille raames on Eesti Maaülikool oma üritustega alati silma paistnud.

Jääb üle ainult loota, et sügisel on jätkuvalt võimalik üritusi korraldada ning tudengite elu erinevate tegevustega mitmekesistada!

Artikkel on kirjutatud 2021. aasta suvel. Kui aga mõelda tulevikule, siis seab Üliõpilasesindus prioriteediks kevadised valimised. Iga-aastasel talvekoolitusel, mis leiab aset jaanuaris, hakkame aktiivselt mõtlema valimiskampaania peale, mis kutsuks uusi tudengeid esindusse kandideerima.

Igal aastal saab Üliõpilasesinduses kokku 15 usinat ja erinevat inimest, kes lisaks koolitööle oma sammud ka Üliõpilasesinduse ridadesse seavad ning hakkavad töötama ühtse meeskonnana. Loodame ka kevadel näha motiveerituid üliõpilasi, kes tahaksid kaastudengitele midagi pakkuda.

Mida rohkem uusi tudengeid, seda elavamad on ideed ning huvitavamad on üritused.

Hea tudeng – kui sul on ideed, kuidas ülikooli või õppetööd paremaks teha, anna sellest meile teada ja töötame üheskoos.

Artikkel on kirjutatud 2021. aasta suvel. Sügissemmestril on praeguseks toimunud Üliõpilasesinduse eestvedamisel: » „Mina ja Ülikool“ – seltse ja ülikooli tutvustav üritus rebastele » Koostöös EMÜ Spordiklubiga – Tornijooks, mis toimus EMÜ MV ning Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Päeva raames » Siidriorienteerumine, mis toimus Tartu Tudengipäevade raames » Mõned kohv ihommikud tudengitele » Vaimse tervise nädal » Filmiõhtud » Halloweeni pidu » Tantsutunnid » Võrkpalli treeningud

HÜVA NÕU

Foto: Kalle Valge

Ka negatiivsete emotsioonide ja ebaõnnestumiste kogemine on täisväärtusliku elu normaalne osa, ütleb Teili Toms.

VAIMNE TERVIS JA KUIDAS SEDA HOIDA TEILI TOMS, MAAÜLIKOOLI PSÜHHOLOOG (VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE ENNETUSTEGEVUS) Vaimne tervis on lai valdkond, mille keerulisus psühholoogia arenedes (ning tabude ja stigmade vähenedes) üha selgemaks saab, samas on vaimne tervis paljude jaoks endiselt tume maa. Oma teadmisi ja nõuandeid vaimse tervise osas jagab maaülikooli psühholoog Teili Toms.

Nõustamistöös intrigeerivad teda ärevus, erisuste normaliseerimine, tabuteemade lauale toomine ning küsimus, miks füüsiline aktiivsus vaimset heaolu tõstab ning kuidas leida just konkreetsele inimesele sobivat liikumisviisi vaimu turgutamiseks. Eelmisel õppeaastal toimus Teilil maaülikooli tudengitega ligi 300 individuaalset nõustamiskohtumist.

Mida üldsegi tähendab „vaimne tervis?“ Vaimne tervis on üks oluline osa tervisest üleüldiselt. See on enamat kui vaimse tervise häirete puudumine.

Näiteks Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui

heaoluseisundit, milles a) inimene realiseerib oma võimeid, b) tuleb toime igapäevase elu pingetega, c) suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning d) on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Samas on minu arvates oluline meeles pidada, et hea vaimne tervis ei tähenda ainult positiivseid emotsioone ja eduelamusi, vaid ka negatiivsete emotsioonide ja ebaõnnestumiste kogemine on täisväärtusliku elu normaalne osa.

Mis vaimset tervist sügisperioodil kõige enam kahjustada võivad?

Sügisperioodi iseloomustavad sageli erinevad muutused: puhkuselt tööle/ kooli naasmine, uuele töökohale/erialale õppima asumine, ümbritsevate inimeste vahetumine, päevakava muutused, huvigruppide hooaja algus, ilma külmenemine, valgete tundide arvu vähenemine ööpäevas jne. Kõik muutused panevad

proovile meie võimekuse kohaneda ja on potentsiaalsed vaimse tervise mõjutajad. Mõned muutused on meie endi otsuste ja käitumise tulemus, mõned aga pigem meist sõltumatud.

Muutused, mille puhul me tajume, et meil ei ole nende üle kontrolli, on enamasti me jaoks raskemad.

Milles avalduvad vaimse tervise probleemid?

Vaimset tervist saab kirjeldada erinevate skaalade abil: meeleolu, tähelepanu, stress, mõtlemine, suhtlemine. Meeleolu skaalal võime kogeda depressiivset meeleolu, olles kurb ja pidurdunud, kuid võime kogeda ka ülevat meeleolu, olles väga energilised – need on meeleolu äärmuslikud väljendused. Stressi võime samuti kogeda kas liiga palju või liiga vähe – väga kõrge stressitaseme puhul muretseme liigselt, kogedes ärevust ja paanikat ning väga madala stressitaseme puhul kogeme lõdvestust ja uimasust. Mõtlemine saab 37

HÜVA NÕU

olla laialivalguv ja liiga aeglustunud, kuid võib olla ka väga segane ja kiire. Ükski äärmuslik skaala väljendus ei ole pikaajaliselt hea ega kasulik.

Vaimse tervise probleemidele viitab see, kui asetseme ühel või mitmel vaimse tervise skaalal keskmisest eemal pikemat aega.

Kuidas ära tunda, et minul on vaimse tervise probleem? Või minu sõbral/kolleegil?

Vaata eelmise küsimuse vastust :) Veel üks oluline ohumärk on see, kui inimene hakkab tavapärasest teisiti käituma (nt ei ilmu enam sotsiaalsetele koosviibimistele, kui on seda tavaliselt teinud). Vaimse tervise probleemidele viitab ka toimetulematus igapäevaste asjadega, millega inimene varem on hakkama saanud.

Lisaks ei tohi ära unustada, et vaimse tervise probleemid põhjustavad inimesele kannatust, mis ei ole alati lihtsasti märgatav, kuid mille kohta saame inimeselt küsida. Juhul, kui oleme märganud mõnd ohumärki sõbra või kolleegi juures, tasub kindlasti läheneda ja olukorda hinnata, nt „Ma olen märganud, et sind ei ole viimasel ajal üritustel näha olnud ning kui oled kohal, oled omaette. Kuidas sul päriselt läheb?”

Kas neid probleeme saab ka psühholoogita kuidagi leevendada?

Jah ja ei. Selge on see, et inimene ei peaks üksi kannatama ning lähedaste tugi on hindamatu väärtusega – vaimse tervise kannatustes olles on meie ressursid piiratud, mistõttu on iseseisvalt nendega tegeleda keeruline. Aga lisaks lähedasele on mõistlik pöörduda ka vaimse tervise spetsialisti konsultatsioonile. Praktika näitab, et inimesed vajavad vaimse tervise spetsialisti eelkõige selleks, et probleemist paremini aru saada, raskuste tekkimise ja püsimise põhjuseid

Saara Luna Uibopuu Individuaalne nõustamine EMÜ peahoone (Kreutzwaldi 1A) ruum nr 117 psyhholoog@emu.ee saara.uibopuu@emu.ee

38

mõista ning võimalikke lahendusi ellu viia.

Mõned nipid, mida juba täna teha, et oma vaimset tervist hoida?

Oo, enesehoiu tehnikaid on palju ja erinevaid! Kuna kõik meetodid kõigile ei sobi, tasub olla erinevatest võimalustest teadlik ja proovida, mis on sobiv kombinatsioon just sind toetavatest praktikatest. Siin on loetletud mõned: » Lõdvestus- ja lõõgastustehnikad: 5 meele harjutus, keha skaneerimine, heasoovlikkuse praktiseerimine – neid leiad nt soundcloud.com/anni-kuusik. » Negatiivsete tunnete nimetamine – „mis selle emotsiooni nimi on, mida ma tunnen?” » Muretsemise aeg – kui kipud kergesti liigselt muretsema, planeeri oma päeva kindel aeg, millal muretsemisega tegeled (nt igal õhtul kell 18:00–18:30) – kohe päriselt ja tõsiselt! See võib tunduda veider, aga paljudel inimestel aitab see hoiduda pidevast muretsemisest. » Tee midagi, mis haarab kõik su meeled (nt söögitegemine, musitseerimine, sport, joonistamine, käsitöö, sõbraga rääkimine). » Positiivse psühholoogia põhivõteteks on füüsiline treening, meditatsioon, tänulikkuse praktiseerimine, kirjutamine/päeviku pidamine, juhuslikud/sihilikud heateod. » Psühholoogilist vastupidavust suurendavad mitmed oskused: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vaimne paindlikkus, seotus, optimism. Need oskused on arendatavad! » Selleks, et sul oleks oma tööriistakast enesehoiu tehnikatega, võid mõelda neljas kategoorias: füüsiline, emotsionaalne, spirituaalne ja sotsiaalne enesehoid. Pane igast valdkonnast endale järgnevaks nädalaks kalendrisse kirja üks planeeritud tegevus!

Teili Toms Vaims e ter v is e sündmus e d (seminarid, töötoad) Grupitegevused & tuutorid teili.toms@emu.ee

Lisaks leiti eelmise õppeaasta märtsis personaliosakonna korraldatud vaimse tervise koolituse järel maaülikooli töötajate ridadest ka vaimse tervise saadikud, kes väärtustavad ise vaimset tervist ja on valmis panustama vaimse tervise teadlikkuse tõstmisesse ja edendamisse kolleegiumi sees. Üks sellistest vabatahtlikest oli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppekorralduse spetsialist Maire Vatsar.

Tema tunnistab, et esmane, mida iga inimene oma vaimse tervise jaoks kohe teha saab, on pöörata teadlikult tähelepanu oma eluviisi valikutele – jälgida oma unegraafikut, toituda tasakaalustatult ning saada füüsilist aktiivsust. Kuidas iganes aga inimene jõuab mõistmiseni, et teda vaevab vaimse tervise probleem, ei tohiks end kindlasti hukka mõista, vaid probleemi tunnistada ning rääkida oma tunnetest näiteks maaülikooli psühholoogile või meie enda vaimse tervise saadikutele.

Ise olen ma pingelisemal ajal pidanud näiteks saavutuste ja tänulikkuse päevikut – esimesel koroonakevadel panin igal õhtul kirja kolm asja, mis mul päeva jooksul õnnestus, ja kolm asja, mille eest südamest tänulik olen. Minu kõige stabiilsemad vaimset tervist toetavad harjumused on aga (valusalt) aus ja läbipaistev kommunikatsioon lähedastega ning füüsiline liikumine: rattaga liiklemine, Tartu öistel tänavatel jalutamine, jooga, tantsimine, jõutrenn. Nagu aga enne öeldud – igale inimesele sobivad omad meetodid ning kõige olulisem on lihtsalt katsetada, mis sinu enesetunde ja elurütmiga paremini sobivad.

Kust leida lisainfot? » MTÜ Peaasi kodulehelt https:// peaasi.ee/ ja Peaasi.ee Facebooki lehelt » Hea enese tunnetamise ja aitamise juhend – peaasi.ee/ millal-poorduda-abi-saama/

DOKTORITÖÖD

LEHMAKARJA TASUB VÄHEM GRUPEERIDA Aprillis kaitses doktorant Maria Soonberg oma filosoofiadoktori väitekirja teemal “Grupeerimise mõju piimalehmade käitumisele ja heaolule”. Töös uuriti, kuidas mõjutab loomade pidamine nende käitumist ja heaolu.

Tööst selgus, et mullikate ja esmaspoeginud lehmade aktiivsus oli kõrgem kui korduvpoegijatel,

kinnislehmade aktiivsus aga madalam kui põhikarjal. Agressiooni oli märgata enam mullikate kui lehmade vastu. Keskmiselt oli lehma esimene lähim naaber temast ühe meetri kaugusel nii asemetega kui ka põhuallapanekuga grupis.

Tulemused kinnitavad, et grupeerimine mõjutab lehmade aktiivsust, agressiivsust ja sotsiaalseid suhteid.

“Seda teades tuleks loomapidajal lehmakarja vähem grupeerida, sest nii saavad isendid omavahel paremini läbi, on vähem agressiivsed ning stressis,” lõpetas Soonberg.

Doktoritöö juhendajad on prof.

David Arney, Dr. Marko Kass ja prof.

Tanel Kaart ning oponent Dr. Satu Raussi (Natural Resources Institute Finland).

KALALIIGID EESTI SUURJÄRVEDES VAJAVAD PÜSIVAT ELUKESKKONDA Mais kaitses doktorant Burak Öğlü filosoofiadoktori väitekirja teemal “Kliimamuutuste ja teiste ökoloogiliste tegurite mõju valitud kalaliikide populatsioonidele ja kalapüügile Eesti suurjärvedes”.

Töös uuriti peamiste ökoloogiliste tegurite, sh kliimamuutuste mõju kaladele ja kalandusele Eesti suurjärvedes.

Tulemused näitasid, et enim on kliimamuutuste mõju kaladele märgatav talvel. Näiteks leiti oluline tõus Peipsi viimase kümnendi talvede keskmises veetemperatuuris, samal ajal kui statistiliselt olulist trendi suvises veetemperatuuris esile ei kerkinud.

Töö kinnitab, et talvist pinnavee temperatuuri ja jääkatte mõju, mis võivad otseselt või kaudselt halvendada

veeökosüsteemi toimimist, kalade elupaiku, aga ka sinivetikate osakaalu, ei tohi tähelepanuta jätta. “Faktorite mõju kaladele võib küll ilmneda hilinemisega, kuid viia pöördumatute tagajärgedeni,” lõpetas Öğlü.

Doktoritöö juhendajad on prof.

Tanel Kaart, Dr. Külli Kangur ja Dr. Fabien Cremona ning oponent prof. Anna Kuparinen (University of Jyväskylä).

EDUKA TURISMISTRATEEGIA ALUSEKS ON KOOSTÖÖPLATVORM Juunis kaitses doktorant Tarmo Pilving filosoofiadoktori väitekirja teemal „Koostöö Eesti Maaturismis“. Doktoritöös uuriti, mis mõjutab maaturismi koostöö arengut ja jätkusuutlikkust Eestis.

Praeguses maaturismi koostöös võib leida väikseid ja edukaid peamiselt mitteformaalseid koostöövõrgustikke, kuid tihtipeale on

laiemal piirkondlikul tasandil koostöö killustatud ja erinevad võrgustikud on omavahel nõrgalt seotud.

Pilvingu töö tõestab, et edukaks koostööks on vajalik koostööplatvorm, mis keskenduks majanduslike elementide kõrval ka sotsiaalsetele teguritele ja milles oleksid omavahel seotud ülevalt alla formaalne turismijuhtimine kui ka rohujuure

tasandilt alguse saanud väikese formaalsusega koostööalgatused.

Doktoritöö juhendajad on dr.

Ants-Hannes Viira, prof. Tiiu Kull ja nooremprof. Monika Suškevičs ning oponent prof. Katarzyna Czernek-Marszałek (University of Economics in Katowice).

RANNANIITUDE TAIMKATTE TAASTUMINE PILLIROOST JA VÕSAST VÕIB VÕTTA AASTAKÜMNEID Juunis kaitses doktorant Marika Kose filosoofiadoktori väitekirja teemal “Rannaniidud: säilimine, taastamine ja taastumine”.

Töös uuriti ligi 20-aastase rannaniitude praktilise taastamise tulemusi ning taastamistegevuste ja taastumise hindamist. Doktoritöös järeldati, et rannaniitude taimkatte taastumine pilliroost ja võsast võib võtta aastakümneid. Parimal juhul

võib taimkate muutuda sarnaseks pikka aega kasutuses olevate niitudega 15 aasta jooksul, mis pole aga piisav niiskematele ja pikka aega kasutamata rannaniitudele. Taastamistegevuste ja taastumise selgeks hindamiseks on vajalik pikaajaline seireplaan. Kuigi rannaniitude ökoloogilise taastamise ja hooldamise jaoks on soovitatav kaitsealuste lindude populatsioone arvestav

karjatamine, on kõrgekasvulistele püsikutele sobivaim niitmine. Kui karjatamist soovitakse kasutada looduskaitsemeetmena, on vajalik seada sobivad karjatamiskoormused või –mustrid, et toetada kaitsealuste taimeliikide püsimist.

Doktoritöö juhendajad on dr.

Karin Kauer ja dr. Kadri Tali ning oponent prof. Christopher Joyce (University of Brighton).

39

DOKTORITÖÖD

SAK RINGLES EESTIS ILMSELT VAREM, KUI SEE AMETLIKULT DIAGNOOSITI Juunis kaitses doktorant Imbi Nurmoja filosoofiadoktori väitekirja teemal “Sigade Aafrika katku epidemioloogia Eestis ja ühe viirustüve iseloomustus”. Töös uuriti haiguse epidemoloogiat Eesti metssigade ja kodusigade populatsioonides ja 2014. aastal Kirde-Eestis levinud viirusetüve bioloogilisi omadusi.“ Doktoritöö esimeses uuringus analüüsiti kahest eraldiasuvast metssigade

populatsioonist (Lõuna- ja Kirde-Eesti) kogutud metssigade andmeid ning ilmnes, et SAK-i (Sigade Aafrika katku) epidemioloogia oli neis populatsioonides erinev. Tõenäoliselt ringles SAK-i viirus Kirde-Eestis varem, kui see Eestis ja regioonis ametlikult diagnoositi.

Samuti uuriti SAK-i epidemioloogiat kodusigadel. Ilmnes, et viiruse tsirkulatsioon kodusigade farmide ümbruskonna metssigade populatsioonis

oli peamine riskitegur kodusigade nakatumiseks – 88% juhtudest leiti SAK-positiivseid metssigu puhangufarmist vähem kuni 15 km kaugusel.

Doktoritöö juhendajad on prof.

Arvo Viltrop Eesti Maaülikoolist, PD dr. Sandra Blome ja dr. Klaus Robert Depner Friedrich-Loeffler-Institut’st Saksamaalt ning oponent dr.

Linda Dixon Pirbrighti Instituudist Suurbritanniast.

JALAKASURMA TEKITAJAT TUVASTATI UUTELT PUTUKATELT Novembris kaitses doktorant Liina Jürisoo filosoofiadoktori väitekirja teemal “Jalakasurma tekitajate levik ja kahjustused Kirde-Euroopas“.Doktoritöös uuriti jalakasurma – ühe laastavama jalakate haiguse – levikut, selle tekitajaid ja mõju erinevatele peremeestaimedele, vektorputukaid ning jalakate tervislikku seisundit erinevates kasvukohtades nii Eestis

kui Loode-Venemaal.Siinsetel aladel on jalakasurma tõttu hübriidjalakate ja künnapuu tervislik seisund oluliselt parem kui harilikul jalakal.

Seepärast soovitab doktoritöö haljastuses ja metsas kasutada jalakalistest pigem künnapuud. Lisaks varasemalt Euroopas teadaolevatele jalakasurma vektoritele – jalaka-maltsaüraskitele (Scolytus spp.) tuvastati jalakasurma

tekitajat uutelt putukatelt, s.o paaritu puiduüraja (Xyleborus dispar) ja Xyleborinus saxesenii. Need on potentsiaalsed jalakasurma levitajad, mis kinnitab selgelt patogeeni ulatuslikumat levikupotentsiaali ja suuremat ohtlikkust jalakatele.Doktoritöö juhendaja on professor Rein Drenkhan ja oponent Dr. Nicola la Porta (FE M Research and Innovation Centre, Itaalia).

MÕÕDUKAS HOOLDUSRAIE ARUKAASIKUTES JA MÄNNIKUTES EI SUURENDA SÜSINIKU EMITEERIMIST Augustis kaitses doktorant Kristiina Aun filosoofiadoktori väitekirja teemal “Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti metsaökosüsteemides”. Töös uuriti puistute süsinikubilanssi pärast erinevaid raieid. Koostatud süsinikubilansi põhjal osutus kuueaastane männinoorendik mõõdukaks süsiniku emiteerijaks. Arvestades

puude kiirenevat kasvu ühe- kuni mõne-aastase puistu arenguetapis, võib prognoosida süsinikubilansi tasakaalustumist juba seitsmeaastases puistus. Seega aitab õigeaegne ja kvaliteetne metsauuendamine oluliselt kaasa metsaökosüsteemi süsiniku sidumise kiirele taastumisele lageraie järgselt. Töös uuritud puistuid harvendati alameetodil ja mõõduka

raiekraadiga, mis ei suurendanud mulla heterotroofse hingamise voogu teisel raiejärgsel aastal arukaasikutes ega männikutes. Harvendatud puistute süsiniku sidumise võime taastub raie-eelsele tasemele ligikaudu viie raiejärgse aasta jooksul.Doktoritöö juhendaja on professor Veiko Uri ja oponent professor Jukka Pumpanen (Helsingi ülikool).

INSULIINIRESISTENTSUS VAEVAB KA LEHMI Augustis kaitses doktorant Priit Karis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Toitumuse, lipomobilisatisooni ja insuliiniresistentsuse seosed piimalehmadel“. Töös uuriti lehmade ainevahetusprotsesse. Kui lehma insuliinisignaali ülekanne on häiritud, siis on häiritud tema lipiidide ainevahetus. Farmides peetavad 40

kõrge piimaanniga loomad kasutavad laktatsiooni alguses rasvkoes talletatud energiat, et tagada suur piimatoodang. Liiga kiire varuenergia kasutamine (lüpsmine) suurendab aga ainevahetushaiguste esinemust.

Tuleb meeles pidada, et lehma piimasüntees jätkub isegi siis, kui emaorganismil endal piisavalt toitu

ei ole. Seetõttu on oluline paremini mõista lehma ainevahetusprotsesse.

Priit Karise väitekirja töö tulemustest järeldub, et ülekaaluline lehm on probleemne lehm.Doktoritöö juhendajad on dr. Hanno Jaakson, dr.

Katri Ling ja dr. Meelis Ots. Doktoritöö oponent on dr. Tuomo Kokkonen (Helsingi Ülikool, Soome).

DOKTORITÖÖD

NÕRGEMAD TUULED SOODUSTAVAD FÜTOPLANKTONI KASVU Augustis kaitses doktorant Nasime Janatian Ghadikolaei filosoofiadoktori väitekirja teemal “Hüdrometeoroloogiliste ja kliimategurite mõju järvede fütoplanktonile: ajaskaalade olulisus”. Töös uuriti järvedes elutsevaid fütoplanktoneid mõjutavaid välistegureid.

Töös uuriti, kuidas mõjutavad tormid ökoloogilisi protsesse järvedes ning nende kaudu fütoplanktoni

elutingimusi lühi- ja pikaajalises lõikes. Selgus, et tuulte nõrgenemisel väheneb põhjasetete ülessegamine ja sellest tingitud valgusolude paranemine soodustas seni valgusnäljas olnud fütoplanktoni kasvu. Nii võimaldas tuulte mõju uurimine selgitada ka näilist vastuolu Võrtsjärve toiteainete hulga pideva vähenemise ja fütoplanktoni biomassi kasvutrendi vahel. Lisaks leiti, et lineaarsed

segamudelid, mis arvestasid fütoplanktoni rühmade jaoks olulisi välistegureid, osutusid sobivaks tööriistaks erinevates ajaskaalades toimivate tegurite mõju uurimiseks.

Doktoritöö juhendajad on dr.

Peeter Nõges, dr. Biel Obrador (Barcelona Ülikool), dr. Fabien Cremona ja dr. Alo Laas. Doktoritöö oponent on dr. Silva Uusi-Heikkilä ( Jyväskylä Ülikool).

UUED TEHNOLOOGILISED SEADMED AITAVAD KAASA MUSTIKAISTANDUSTE LOOMISELE Novembris kaitses doktorant Margus Arak filosoofiadoktori väitekirja teemal „Ammendatud freesturbaväljadel kasvatatava ahtalehise mustika masinviljelustehnoloogia“. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kasvatati 2018. aastal kultuurmustikaid 113 000 hektaril ja kogutoodang ulatus 666 000 tonnini. Doktoritöös on kirjeldatud ammendatud freesturbaväljadele

rajatud mustikaistanduse tehnoloogilisi iseärasusi, kogutud lähteandmeid ammendunud freesturbaväljale rajatud istanduses masinalise mustikaviljelusviisi väljatöötamiseks ning masinate ja tehniliste vahendite arendamiseks, suurendamaks masinate ja seadmete tootlikkust ning vähendamaks tööjõumahukust mustikaviljeluses tervikuna. Töös kogutud andmete alusel on välja arendatud

täppisautomaatse väetisüksuse kontseptsioon. Eesti Patendiameti poolt tehtud väetusroboti tehnilise lahenduse ekspertiis näitab, et pakutud lahendus on uudne.

Doktoritöö juhendaja on prof. Jüri Olt, oponendid on professor István Szabó (Szent István University, Ungari) ja professor Egidijus Šarauskis (Vytautas Magnus University, Leedu).

RIIKLIK AKUPANKADE SUBSIDEERIMINE SUURENDAKS OMATARBIMIST Novembris kaitses doktorant Heiki Lill filosoofiadoktori väitekirja teemal „Erinevate energia salvestustehnoloogiate uudsed rakenduspõhimõtted liginullenergiahoonetes“. Doktoritöö käsitleb taastuvenergia salvestusvõimaluste kasutamist elumajades.

Seda nii kohapealsete päikeseparkide ja tuulegeneraatorite kui ka suurte tuuleparkide aeg-ajalisest energia ületootmisest tingitud

odava elektrienergia salvestamiseks.

Tasandamaks kiireid muutusi elektritootmisel, pakutakse töös välja võimalus lisada akupangale energia ajutiseks salvestamiseks ülikondensaatorid, mis käituks puhvrina ja on võimelised toodetud elektrienergiat ajutiselt salvestama. Senini on riiklikul tasandil toetatud vaid roheenergia müüki elektrivõrku. Antud töös uuritakse aga järgmist etappi, kuidas

toetada toodetud energia salvestusvõimalusi eesmärgiga suurendada omatarbimist. Selleks pakutakse välja riiklik akupankade subsideerimise meede.

Doktoritöö juhendajad on teadur Alo Allik ja prof. Andres Annuk, oponendid on professor Ilhami Colak (Nisantasi Ülikool, Türgi) ja Arvi Hamburg, PhD (TalTech, Eesti).

SÄÄSTLIKUS KARTULIKASVATUSES TULEB ARENDADA SORTIDE RESISTENTSUST Juunis kaitses doktorant Kaire Loit filosoofiadoktori väitekirja teemal “Patogeensed ja arbuskulaarmükoriissed seened Eesti kartulipõldudel”.

Töös uuriti kartulipõldudel mulda asustavate patogeensete seente ja

taimedega sümbioosis kasvavate arbuskulaarmükoriissete seente mitmekesisuse näitajaid ning nende seoseid kartuli kasvufaasi ja sordiga. Doktoritöö tulemused näitasid, et kartuli kasvuperioodi lõpus on

põllumulla AM seente suhteline rohkus võrreldes kasvuperioodi algusega oluliselt kõrgem. Kui juurte patogeensete seente liigirikkust ja liigilist koosseisu mõjutas kartulisort, 41

DOKTORITÖÖD

siis mulla patogeensete seeneliikide koosseisu mõjutas taime kasvufaas.

Seega võib tööst järeldada, et taimesortide geneetiline mitmekesisus põllul võib aidata luua

põllukultuure ohustavatele patogeenidele vähem soodsa keskkonna ja seeläbi aidata luua jätkusuutlikuma agroökosüsteemi.

Doktoritöö juhendajad prof. Alar Astover, prof. Maarja Öpik (Tartu Ülikool) ja prof. Leho Tedersoo (Tartu Ülikool) ning oponent dr. Sari Timonen (Helsingi Ülikool).

JÄRVEDE LUBJASTUMINE VÕIB MÄNGIDA OLULIST ROLLI JÄRVE SÜSINIKURINGES Septembris kaitses doktorant Hares Khan filosoofiadoktori väitekirja teemal „Kaltsiidi avaveeline sadenemine: põhjused ja tagajärjed globaalses ja kohalikus vaates“.

Töös uuriti kaltsiidi sadenemise ulatust. Seniste teadmiste kohaselt eeldati, et järvede süsinikuvooge mõjutavad peamiselt orgaanilise ainega seotud protsessid. On vähe levinud teadmine, et järvede süsinikuvoos mängib olulist rolli ka

üks anorgaaniline protsess – kaltsiidi sadenemine ehk lubjastumine, mida põhjustab kaltsiumkarbonaadi moodustumine veesambas.

Töö tulemused viitavad, et avaveeline kaltsiidi sadestumine on laialt levinud protsess, mis võib toimuda enamikus maailma järvedes.

Tuuakse ka välja, et esmasproduktsiooni ja kaltsiidi küllastumise omavahelist suhet tuleks edaspidi kasutada lubjastumise arvestamisel

järve ainevahetuse mudelites. Lisaks rõhutab väitekiri vajadust kohendada meie praegust arusaama järve süsinikuringest nii, et lisaks orgaanilistele protsessidele arvestataks ka anorgaanilisi protsesse, näiteks kaltsiidi sadenemist.

Doktoritöö juhendajad on dr. Biel Obrador (Barcelona Ülikool) ja dr.

Alo Laas. Doktoritöö oponent on prof. Marie Elodie Perga.

TEGURID, MIS MÕJUTAVAD HALLITUSSEETE JA MÜKOTOKSIINIDE TERADESSE TEKKIMIST Juunis kaitses doktorant Elina Karron filosoofiadoktori väitekirja teemal “Erinevate kasvatustehnoloogiate mõju Fusarium spp. esinemisele ja mükotoksiinide tekkimisele teraviljadel”. Töös uuriti hallitusseente ja mükotoksiinide levikut Eesti teraviljapõldudel ning kasvukeskkondades.

Välisriikides tehtud uuringud näitavad, et erinevad agronoomilised võtted nagu külvikord, harimistehnoloogia, väetamine, pestitsiidide

kasutamine, aga samuti teravilja liik ja sort ning ilmastikutingimused, mõjutavad olulisel määral Fusarium seente levimist ja mükotoksiinide tekkimist teradesse.

Doktoritöö tulemustest selgus, et põllu asukoht, kasvatustehnoloogia ja ilmastik avaldasid väga tugevat mõju hallitusseente, sealhulgas Fusarium spp. esinemisele teradel.

Mükotoksiinide tekkimine teradesse oli aga seotud just ilmastikuga,

keskkonna happesusega ja selles oleva süsiniku ning lämmastiku struktuuriga. Seega on võimalik Põhjamaade ilmastikku sobiva teravilja kasvatustehnoloogia valikuga vähendada saagi saastumist Fusarium seentega ja mükotoksiinidega.

Doktoritöö juhendajad on dotsent Eve Runno-Paurson, prof. Ülo Niinemets ja dotsent Enn Lauringson ning oponent dr.Thomas Börjesson (Agroväst Livsmedel AB, Rootsi).

TALIVIKK JA KESAREDIS ON UUED PERSPEKTIIVSED VAHEKULTUURID EESTIS Juunis kaitses doktorant Merili Toom filosoofiadoktori väitekirja teemal “Vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võime ja mõju järelkultuuri saagile”. Töös uuriti vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võimet ning vahekultuuride mõju järgneva suviodra saagile.

Doktoritöö eesmärkideks oli hinnata erinevate sügistalvisel perioodil kasvatatavate vahekultuuride (talirukis, talirüps, kesaredis, aleksandria ristik ja talivikk) biomassi moodustamise ja lämmstiku 42

sidumise võimet, taliviki sobivust talvekindlaks vahekultuuriks, külviaja mõju vahekultuuride biomassile ja N sidumisele ning vahekultuuride (talirukis, talirüps, kesaredis, aleksandria ristik ja talivikk) mõju järgneva suviodra saagile.

Selgus, et vahekultuuride biomass ja lämmastiku sidumine nii sügisel kui ka kevadel sõltusid liigist, kasvuperioodi pikkusest ja ilmastikutingimustest, eelkõige efektiivsete temperatuuride summast.

Kesaredis ei talvitunud, kuid sidus sügisel kõige rohkem lämmastikku.

Lisaks talirukkile ja talirüpsile talvitus mõlemal aastal ka talivikk, mis oli suurima biomassi ja lämmastiku sidumise võimega just kevadel.

Aastate keskmisena suurendasid usutavalt järgneva suviodra saaki vaid kesaredis ja talivikk. Teiste vahekultuuride puhul oli suviodra saak sarnane kontrollvariandile.

Doktoritöö juhendajad on dotsent Enn Lauringson, dotsent Liina Talgre ja dr. Andres Mäe ning oponent prof. dr. Vaclovas Bogužas (Agriculture Academy of Vytautas Magnus University).

IN MEMORIAM

JAAN LEPA pro-fessori kutse. Aastatel 1980-1985 juhtis Jaan Lepa Eesti Põllumajanduse Akadeemia elektrifitseerimise kateedrit. Jaan Lepa emeriteerus 1994. aastal.

Jaan Lepa on olnud aktiivne EPA elektrifitseerimise kateedri loomise juures peaaegu algusest peale ühendades eriala algatajad noorema põlvkonnaga. Ta oli tollases Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajanduse energeetika eriala alusepanija. Professor Jaan Lepa on õpetanud läbivalt alustades Eesti Põllumajanduse Akadeemiast kuni Eesti Maaülikoolini välja erinevaid õppeaineid nagu elektrooni-ka, automaatika, elektriajamid. Pikemat aega on Jaan Lepa tegelenud elektriseadmete kasutamise ja elektrivarustuse loengute ja praktikumidega. Valikainetena on hinnatud tema poolt läbi viidud väi-keenergeetika ja põllumajanduse energiavarustuse loengud. Ta on koostanud palju õppevahendeid, loengukonspekte ja labortööde juhendeid.

Tema sulest on ilmunud ka monograafiad. Ta on avaldanud ligi paarsada teadustööd. Tema juhendamisel on

valminud kaks kandidaadi väitekirja ja palju magistri-, diplomi- ja bakalaureusetöid. Juhendatud üliõpilaste teadustööde konkurssidelt on saadud auhindu poolesaja ringis.

Teadustöö peasuunaks on Jaan Lepal olnud elektriseadmete kaitse uurimine, kaitseseadmete loomine ja elektrienergia ratsionaalne kasutamine ning tuuleenergeetika.

Jaan Lepa oli töökas ja abivalmis, näidates heatahtlikult ja märkamatult teed teaduse juurde nendele kes selle vastu huvi tundsid. Mälestus Jaan Lepast kui säravast ja andekast inimesest jääb tema õpilaste ja kaaslaste mällu pikaks ajaks.

seni vähe tuntud must aroonia, jaapani ebaküdoonia, kultuurpihlakas ja astelpaju.

1970. aastal asus ta tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaasi vanemteadurina, hiljem juhtivteadurina. Tänases Polli aiandusuuringute keskuses Viljandimaal jätkas ta eelkäijate tööd, pühendudes teadusele. Ühtlasi hoidis ta Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramut. Kask oli ka suur oma ala populariseerija läbi arvukate artiklite ja raamatute.

Oma töös oli Kalju Kask perfektsionist, kes viljapuude haigus- ja ilmastikukindlamaks aretamise kõrval otsis viljade parimaid maitseid ja välimust. Ta katsetas elu jooksul rohkem kui 40 000 viljapuuseemikuga, kuid neist sortidena lasi ta registreerida üksnes need, millega ta ise rahule jäi. Ometi tuli uusi sorte aukartustäratav hulk: 24 õunasorti, kümme maguskirsisorti ja kolm pirnisorti, mille juures ta oli kas autor või kaasautor.

Aiandushuvilised teavad kindlasti tema sorti ‘Krista’, mis võitis kolmel aastal järjest Hansaplanti korraldatud eestlaste lemmikõuna konkursi.

Väga levinud on Eestimaa aedades ka tema ja Aleksander Siimoni ühine pirnisort ‘Pepi’, õunasordid ‘Madli’, ‘Tiina’, ‘Alar’ või maguskirsid ‘Meelika’, ‘Kaspar’ jpt.

Kalju Kask oli Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige ja Karksi valla aukodanik. Aastal 2006 pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning aastal 2009 Eesti Vabariigi teaduspreemia, mis anti talle mõõtmatu panuse eest Eesti teadusele ja aiandusele.

KALJU KASK 30. juuni õhtul suri 91-aastasena Eesti puuviljasortide aretuse grand old man Kalju Kask.

Kalju Kask sündis 13. detsembril 1929 Tallinnas. Ta oli Eesti puuviljandusteadlane ja väga produktiivne sordiaretaja, kelle töö vilju saab maitsta väga paljudes aedades nii Eestis kui ka kaugemal. Muuhulgas oli ta ka Tallinna botaanikaaia üks asutajatest ja selle rajamise korraldajatest.

Tema haridustee algas Nõmme gümnaasiumis, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1955 lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia cum laude. Aastal 1965 kaitses ta bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja ning 1974. aastal põllumajandusteaduste doktori väitekirja Läti Põllumajanduse Akadeemias.

Kalju Kask töötas aastatel 1957– 1970 Eesti Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi teadurina, katsetades ja aretades siinsetes oludes puuviljakultuure.

Tema uurimistöö tulemusena hakkasid Eestis hoogsamalt levima meil

Foto: erakogu

13. novembril lahkus Eesti energeetikute grand old man emeriitprofessor Jaan Lepa. Jaan Lepa sündis 14. aprillil 1926 Tartumaal Aru vallas Mälgi külas.

Elektrotehnika õpinguid alustas Jaan Tartu tehniku-mis, mis jäi temal pooleli sõjaväkke mobiliseerimise tõttu.

Viibides sõjaväes õppis Jaan Tallinna Elekt-romehaanika Tehnikumi õhtuses osakonnas tööstusettevõtete elektriseadmete erialal. Tehnikumi lõpe-tamise järel jätkas Jaan õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtuses osakonnas, mille lõpetas 1957. aastal cum laude elektrisüsteemide ja -võrkude erialal. Samal ajal töötas ta Tallinna Trammi- ja Trollibussi valitsuse energeetika teenistuses. Peale Tallinna perioodi kutsuti Jaan Lepa Eesti Põlluma-janduse Akadeemia põllumajanduse elektrifitseerimise kateedri assistendiks. Kandidaadi väitekirja kait-ses Jaan Lepa Moskvas 1968. aastal ja temast sai Eesti esimene tehnikateaduste kandidaat põllumajan-duse elektrifitseerimise erialal. Dotsendi kutse omistati Jaan Lepale 1972. aastal ja 1985. aastal ka

43

Sünnipäevaõnnitlused

AUGUST 2

Piret Trei - 55 MMI spetsialist

8

Külli Sütt - 65 Kreutzwaldi 56 korpuste 1 ja 2 koristaja

9 10 14 16

Ilmar Müürsepp - 90 VLI emeriitprofessor Olha Aleksandrova - 50 MSI külalisteadur Steffen Manfred Noe - 55 MMI metsandusliku andmeteaduse ja modelleerimise professor

19

Artur Nilson - 90 MMI emeriitprofessor Urmas Vardja - 80 Kreutzwaldi 52 hoone ja kinnistuosa ühiselamute tehnik

14

Mare Leis - 70 PKI kuraator Einar Rünkaru - 65 rahandusosakonna infosüsteemide haldur

23

Heili Saaremets - 50 TI õppetooli assistent

18

Kairi Kivaste - 40 PKI spetsialist

27

Tõnu Püssa - 75 VLI toksikoloogia vanemteadur/ professor Siim Kahar - 40 VLI spetsialist/kalade bioloogia lektor Merle Maasing - 55 Kvaliteedijuht

29

Martti Veldi - 40 PKI maastikuarhitektuuri lektor

30

Hardi tullus - 65 MMI metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli juht/professor Agnes Kikas - 45 Loomakliiniku loomaarsti vanemabiline

23

Vivian Kuusk - 45 PKI peaspetsialist

31

Veljo Kabin - 40 Õppeosakonna haridustehnoloog

SEPTEMBER 5

Anu-Elli Visberg - 65 MSI majandusarvestuse lektor

10

Olavi Kurina - 55 PKI entomoloogia vanemteadur

16

Anne Must - 40 PKI taimetervise teadur

Irene Univer - 70 PKI laborant

NOVEMBER 1 13

OKTOOBER 2

Heino Pihlap - 50 TI elektroonika lektor

3

Raymond David Ward - 45 PKI nimetatud lektor

5

Ragnar Leming - 50 VLI seakasvatuse ja maheloomakasvatuse dotsent

7

Marika Kose - 50 PKI loodusturismi lektor Kaili Kattai - 45 PKI spetsialist

9

Silver Lond - 55 Polli aiandusuuringute keskuse traktorist-aiatööline

Raimo Muuga - 65 Kreutzwaldi 5 ja 5a kinnistu tehnik Leo Luks - 45 MSI filosoofia vanemlektor Leila Mainla - 40 PKI aianduse dotsent

14

Sirje Luht - 70 Kreutzwaldi 56 korpuste 1 ja 2 koristaja

16

Evelin Kübard - 45 Raamatukoguhoidja

21

Anne Põder - 40 MSI maasotsioloogia teadur

24

Silvia Tederma - 65 VLI vanemlaborant Olga Panova - 50 TI matemaatika õpetaja