(
=
(
( (
mis on kvantfüüsikas väljendatav ka de Broglie lainepikkuse kaudu: (
=
(
( (
Selle järgi saame footoni energia valemiks: =
(
=
( (
Viimane avaldis tähendab seda, et kosmoloogiline punanihe vähendab Universumi paisumise tõttu iga üksiku footoni energiat. Universumi paisumise tõttu suureneb mistahes elementaarosakese de Broglie lainepikkus ja väheneb nende impulss.
1.2 Kolmas relatiivsusteooria ehk kosmorelatiivsusteooria füüsikalised alused
Erirelatiivsusteooria käsitles inertsiaalseid ehk liikuvaid taustsüsteeme, mille korral liikuvates taustsüsteemides teisenevad aeg ja ruum välisvaatleja suhtes. Üldrelatiivsusteooria käsitleb mitteinertsiaalseid taustsüsteeme, mille korral teisenevad aeg ja ruum gravitatsiooniväljades. Selle järgi on gravitatsioon aegruumi kõverdus, mille põhjustab keha mass. Need kaks relatiivsusteooriat formuleeris Albert Einstein 20. sajandi alguses. Need kirjeldavad aja ja ruumi teisenemisi erinevates taustsüsteemides. Kuid peale nende kahe on olemas veel kolmaski relatiivsusteooria liik. Kolmas relatiivsusteooria kirjeldab samuti aja ja ruumi teisenemisi nii nagu kaks esimest relatiivsusteooriat, kuid ainus vahe seisneb selles, et taustsüsteemide asemel on käsitletud nüüd kogu Universumit ehk käsitletakse Universumit kui ühte tervikut. Selle järgi on kogu meie paisuv Universum nagu üks hiigel suur taustsüsteem, mis sisaldab endas lõpmatu hulk väiksemaid taustsüsteeme. Kuna kirjeldatakse ja käsitletakse paisuvat Universumit ühe tervikuna, siis see kolmas relatiivsusteooria liik ( nn „kosmorelatiivsusteooria“ ) on tänapäeva Universumi kosmoloogia põhiõpetuseks ajas rändamise füüsikateoorias. Hubble`i seadusest järeldub Universumi paisumine, mille korral galaktikaparvede kaugused suurenevad üksteisest: = Hubble`i konstant ( sõltub ainult ajast. Galaktikas A asuv vaatleja näeks, et Hubble`i seaduse järgi liiguksid galaktikad B ja C järgmiselt: = = Galaktika C liikumiskiirus paistaks galaktikas B asuvale vaatlejale: 23
