peaksid katma juuksed ja mõnes riigis terve keha, kaasa arvatud musliminaise näo, kujutatakse sageli kui orjastatuse sümbolit. Paljud aga ei tea, et ka meestele kehtivad rõivastumisel teatavad reeglid. Enamik muslimimehi ei ilmuks avalikkuse ette lühikestes pükstes, T-särgis või särgita (vt 18. harjutus). Samuti tekitab tugevaid tundeid abieluvälise seksuaalvahekorra keeld. Noorelt musliminaiselt eeldatakse, et ta püsib neitsi oma pulmapäevani. Süütuse puudumist peetakse kogu perekonna häbiplekiks ja see võib viia surmanuhtluse, muu karistuse või perekonnast väljaarvamiseni. Et mitte lasta sellisel olukorral tekkida, on noorte võimalused vabaks suhtlemiseks ja ühiseks ajaveetmiseks sageli rangelt piiratud. Vahel pole 30aastane peigmees kunagi naisterahvast ei suudelnud ega isegi puudutanud (välja arvatud ema või õde). Siinkohal on oluline, et kristlased, kes islamimaailmas elavad, suhtuvad kogu keha süütuse küsimusse samal viisil. Kogu Vahemeremaade kultuuriringis, näiteks Lõuna-Itaalias, suhtutakse abielueelsesse vooruslikkusesse äärmise tõsidusega, mis pikemas perspektiivis mõjutab nende maade kultuuri ja sotsiaalset käitumist. Samamoodi peetakse naise orjastatuse märgiks islamimaades ka polügaamia seaduslikkust. On tõsi, et islam lubab polügaamiat (muslimil võib olla mitu naist), kuid ühtlasi näeb see selgelt ette, et kõiki naisi tuleb kohelda võrdselt. Ilma juba olemasolevate naiste loata ei või muslim uut naist võtta. Kui ta seda teeb, võivad naised nõuda lahutust. Islam reguleerib ka abielupaari intiimsuhteid, andes naisele õiguse saada seksuaalvahekorrast mehega samaväärset naudingut. Poiste ümberlõikamine on iidne islamis omaks võetud tava. Koraanis ei ole seda mainitud. Ajavahemik, mil poisid ümber lõigatakse, jääb mõne elupäeva kuni teismeea vahele. Mõned riigid, nagu Sudaan või Egiptus, lubavad ka naiste ümberlõikust, mis seisneb kliitori eemaldamises. Niisuguse operatsiooni oletatav tulemus peaks olema naistes seksuaalsete ihade vähenemine, mis seega omab positiivset mõju nende truudusele ja vooruslikkusele. Neis riikides kehtib see nii muslimi kui ka näiteks kopti (kristlase) puhul.
Individuaalsed ülesanded 1. Mõelge, kuidas teiste teile teadaolevate religioonide järgijad Jumalat ülistavad ning mis kohustusi nad täitma peavad? 2. Lugege islami palve tõlget (vt 4. harjutus) ja hinnake selle universaalsust.
Bibliograafia Irmijajeva, Tatjana. Islamimaailma ajalugu. Tallinn, Avita, 2002. Partridge, Christopher. Maailma usundid. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. Schimmel, Annemarie. Islam. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. Waines, David. Sissejuhatus islamisse. Tallinn, Avita, 2003.
9