Aili Luik
LIBATSE RAAMATUKOGU AJALUGU 1913 - 2011
SISSEJUHATUS Libatse raamatukogu teenindada on 11 küla: Libatse, Oese, Kodesmaa, Langerma, Arase, Aasa, Kaelase, Rukkiküla, Altküla, Lehtmetsa, Pallika. Selle raamatukogu ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil praeguse Libatse
raamatukogu
Kaelase
Rahvaklubi
teeninduspiirkonnas raamatukogu
ja
tegutses
Langermaa
kaks
raamatukogu:
Raamatukogu
Seltsi
raamatukogu. Käesoleva töö eesmärk on uurida oma kodukandi raamatukogude ajalugu ja kujunemist läbi 98 aasta. Vaatlen oma töös Sergei Seelandi koostatud varasemaid
uurimusi,
mis
on avaldatud
Pärnu-Jaagupis
2003. aastal,
kohaliku raamatukogu kroonikat, endiste töötajate mälestusi ja kunagise Pööravere raamatukogu kõrgemalseisvate organite käskkirju, korraldusi ja otsuste ärakirju.
Jakobi Rahvahariduse Seltsi raamatukogu Kaelase osakond Kaelase osakond avati 1913. aastal, asukohaks sai omaaegne Otsa pood. Samal aastal oli tal juba 29 liiget. Raamatud toodi pearaamatukogust, milleks oli Pärnu-Jakobi Haridusseltsi raamatukogu. Esimesel aastal toodi 249 raamatut ja laenutusi oli mainitud aasta jooksul 974. Rahvas oli lugemislembeline. Loeti mitte ainult raamatuid, vaid ka ajalehti. Tol
ajal oli siinse piirkonna kultuurikeskuseks Kaelase Rahvaklubi, mis
asutati 1921. aastal. Peale rahvaklubi asutamist toodi oma tegevuse lõpetanud Jakobi Rahvahariduse Seltsi raamatukogu Kaelase osakonna raamatud üle Kaelase algkooli, kus toimusid esialgu ka vastasutatud klubi üritused. Juba 1922. aastal läks osa rahvaklubi poolt korraldatud peo 2
sissetulekust raamatukogu korrastamiseks. Rahvaklubi aastakoosolekul 5. veebruaril 1922. aastal valiti selle eestseisus ja revisjoni komisjon. Uue juhatuse
valimise
kõrval
oli
üheks
peaküsimuseks
ka
raamatukogu
arendamine. Otsustati küll suurendada raamatukogu, kuid takistuseks oli vastava ruumi puudumine. Algkooli ruumis asunud raamatukogul ei olnud sealses ruumikitsikuses võimalik laenutamisega tegeleda. Suvel, 1922. aasta
16.
juulil
kontsert-ball,
korraldati
mille
kogu
Kaelase
mõisa
sissetulek
läks
pargis
raamatukogu
raamatute
heaks
ostmiseks.
Kuid
sellegipoolest oli kogu raamatukogu 1922. a. detsembriski köitmata. Rahvas Kaelasel ootas aga raamatukogu tegevuse alustamist ja uute raamatute juurde muretsemist. Pärast Kaelase härrastemaja ümberehitamist koolimajaks kolis sinna ka Kaelase Rahva Klubi raamatukogu. Ruumiprobleem, millega pikka aega maadeldi, leidis lõpuks lahenduse. Raamatukogu õnnistamine toimus 29. sept. 1929. aastal. 1935 aastal oli rahvaklubil olemas juba 1000 köiteline raamatukogu. Raamatukogu tegutses veel ka 1941. aastal. Pärast
nõukogude
võimu
taaskehtestamist
alustas
endise
rahvaklubi
järglane Kaelase raamatukogu 1945. aastal oma tegevust. Asukohaks ikka Kaelase koolimaja ja raamatufondis 575 raamatut. 1945. aasta „Iseseisva massraamatukogu” eksemplaris,
aastaaruandejärgi
millest
kaks
tuli
tuli
esitada
aastaaruanne
esitada
Kultuurhariduslike
kolmes Asutiste
Komiteele ja üks säilitada enda arhiivis. 1951. aastal asus raamatukogu juhataja Sinaida Jürissoni isiklikus korteris, kuigi külanõukogu juures oli selleks ruum olemas. Töö tulemusega siiski rahule ei jäädud, sest 11. novembri 1955.aasta Pärnu-Jaagupi Rajooni TSN Täitevkomitee otsusest „Rahvamajade tõsiseid
ja
puudusi
raamatukogude esines
ülevaatuste
raamatukogu
tulemustest”
agitatsiooni
nähtub,
osas
et
Kaelase
raamatukogus(…) ja Kaelase raamatukogu on avatud ainult 2-3 päeva nädalas. Selleks ajaks raamatufond oli kasvanud juba 6378ni. 1956. aastal oli lugejaid 198 ja laenutusi 4308. 1958. aastal oli raamatukogul kasutada omaette lukustatav ruum endises mõisahoones, mis oli ka vallamaja ja 3
külanõukogu asukohaks. Lugejaid oli siis 140. Hiljem asus samas hoones ka laenutuspunkt. Algul oli raamatukogu Halinga valla alluvuses, pärast Pärnu-Jaagupi
Rajooni
moodustamist
läks
selle
kultuuriosakonna
alluvusse ja rajooni likvideerimise järel jäi külanõukogu alluvusse. Sel ajal oli Kaelase raamatukogul ka rändraamatukogu Pärivere sovhoosi Lehtmetsa osakonnas, kus laenutamine toimus üks kord kvartalis. Hiljem siinne
raamatukogu
likvideeriti
ja
muudeti
Langermaa
raamatukogu
laenutuspunktiks. Langermaa raamatukogu juhataja käis
kaks korda,
hiljem kord nädalas laenutamas. Kui Langermaa raamatukogu 1970. aastal endisesse Libatse mõisahoonesse üle
toodi,
raamatutega
likvideeriti toodi
ka
Kaelase
Libatsesse
laenutuspunkt.
sealse
Koos
raamatukogu
seal
olnud
dokumentatsioon.
Kahjuks hävines see osaliselt 1979. aastal toimunud tuleõnnetuses. Sellest on tingitud ka puudulikud andmed Kaelase raamatukogu kohta. Alles on aga vanad inventariraamatud, mille esimene sissekanne on tehtud 12.märtsil jooksul
80
1947.aastal. raamatut.
Fr.R.Kreutzwaldi
Selle
kuupäevaga
Nende
„Viru lauliku
hulgas
on
sissekantud
L.Koidula
laulud”,
kogu
„Kogutud
aasta
teosed”,
H.Haava „Ristlained”.
1948.
aastal 1399 teost, nende hulgas palju vene keelset ja poliitilist kirjandust.
Langermaa Raamatukogu Seltsi raamatukogu Langermaal
oli
teine
raamatukogu,
mis
tegutses
praeguse
Libatse
raamatukogu teeninduspiirkonnas. Seltsi asutamise otsus kiideti heaks 11. märtsil 1923. aastal Langermaa küla Jüri tallu kokkutulnud ärksamate talumeeste
kokkusaamisel.
Juba
järgmisel
päeval
toimus
seltsi
asutamiskoosolek. Arvati, et lähimad raamatukogud on liiga kaugel ja seepärast tuleb asutada Langermaale oma raamatukogu. Seltsi juhataks ja juhatuse liikmeteks valiti küla ärksamad mehed: Martin Andersson, Madis 4
Gustavson, Madis Martinson ja Jaan Jürisson. Esimesel koosolekul astus seltsi liikmeks 23 inimest. Eelpool mainitud meeste initsiatiivil koostati seltsi põhikiri, mis saadeti Viljandi-Pärnu Rahukogule registreerimiseks. Taotlus rahuldati ja 21. aprillil 1923.aastal kanti selts seltside ja ühisuste registrisse
Langermaa
Raamatukogu
Seltsi
nime
all.
Raamatukogu
esialgseks asukohaks sai Jüri talu, kuhu 16. novembril ka telefoniühendus sisse pandi. Sellist sidepidamise võimalust ei olnud enamusel tolle aja seltsidel. Jüri talus tegutseti 1935.aasta märtsini, mil raamatukogu sama küla Pikka tallu üle viidi. Laenutajaks oli algul talu omanik Martin Andersson.
Raamatud
ülesandeks
oli
organiseerimine.
asusid
talu
raamatute Raha
kambris
kapis.
muretsemine
saadi
aga
seltsi
ja
Seltsi
põhiliseks
raamatukogu
poolt
korraldatud
töö pidude
sissetulekust, nagu tollel ajal mujalgi. Selts tegutses 1940. aasta 14. novembrini, mil see nõukogude võimu korraldusel
lõpetati,
seltsi
vara
tuli
üle
anda
avatavale
Langermaa
raamatukogule. Raamatukogu viidi üle sama küla Ikku tallu ja selle juhatajaks määrati Halinga vallavalitsuse otsusega Armilde Pesti, kes hiljem oli ka kohapealse seltsi likvideerimise täideviijaks. Ikku talus sai raamatukogu olla kuni 20. septembrini 1941. aastani. Kuna
nõukogude
võim
raamatukogu
sealt
Pikka
Tagasitoodud
raamatufond
oli
selleks
tallu oli
korraks
taandunud,
siis
tagasi.
Kolimine
toimus
vahepeal
tugevasti
kannatada
toodi
hobustega. saanud,
raamatuid oli palju lõhutud ja osa ka kõrvaldatud. Sõjaajal oli raamatukogu pikemat aega suletud ning avas oma uksed alles 1946. aastal, pärast nõukogude võimu taaskehtestamist. Raamatukogu asus endiselt Pikka talus ja seal oli kasutada 25m 2 tuba. Juhatajaks Martin Andersson, kes oli sellel kohal olnud juba raamatukogu asutamise ajal. Säilinud
on
kultuurharidusliku
asutise
pass,
mis
on
koostatud
17.detsembril 1946. aastal, kus on märgitud, et raamatukogu teenindada oli 4 küla 300 elanikuga. Fondi suurus oli 1000 raamatut ja lisaks veel 300 köitmist vajavat raamatut. Valgustamiseks kasutati petrooleumlampi, 5
kasutada oli kolm raamatukappi, viis pildiraami ja lugemislaud. Säilinud on ka vajamineva inventari nimekiri, kus on soovitud ühte raamatukappi, laualampi, tooli ja raadiot. Pärast 1949. aasta küüditamist koliti raamatukogu endisesse Tammiku koorejaama ruumidesse, millest saadi kasutada ühte tuba. Teine tuba oli kasutuses ühistegevuse ruumina, kus näidati kino, toimusid koosolekud ja ka
raamatukogu
sai
kasutada
seda
ruumi
oma
ürituste
läbiviimisel.
Säilinud inventariraamatu järgi võeti 1949. aasta jooksul arvele 1644 raamatut. Esimesed inventarinumbrid olid saanud L. Tolstoi „Sõda ja rahu”
kolm
osa.
1951.
aasta
1.
novembril
on
täidetud
riikliku
rahvaraamatukogu pass, kus on mainitud, et kasutada oli 18m 2 ruum. Raamatuid oli 2310 ja neist ühiskondlik-poliitilist kirjandust 772, millest omakorda
näit
Marxi-
Engelsi-
Lenini-
Stalini
teoseid
oli
148,
ilukirjandust 688. Raamatukogus oli kasutada süstemaatiline kataloog. Lugejaid 104, neist 26 lapsed. Ajalehti oli tellitud neli eksemplari, neist üks
kohalik
leht
ja
ajakirju
seitse.
Kasutada
oli
ka
juba
kaks
kataloogikasti. Algul allus raamatukogu Halinga valla TSN TK-le, pärast Pärnu-Jaagupi Rajooni moodustamist 1950-ndal aastal, viidi üle selle kultuuriosakonna alluvusse.
1959.
aastal,
kui
Pärnu-Jaagupi
rajoon
likvideeriti,
jäädi
Tiisfeldt.
Kogu
kohaliku külanõukogu alluvusse. 1952-1959
töötas
nõukogude
perioodi
raamatukogu
juhatajana
iseloomustab
pidev
Linda kontroll
ja
ettekirjutused.
Kontrollimas käidi ka L.Tiisfeldti tööd. Nii on Pärnu- Jaagupi Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna juhataja andnud välja käskkirja, kontrolli tulemuse kohta Langermaa külaraamatukogus 1957. aastal. Selle kontrolli käigus selgus, et L.Tiisfeldt suhtub lohakalt oma tööülesannete täitmisse. Talle
tehti
etteheiteid
sellekohta,
et
raamatud
olid
osaliselt
arvele
võtmata, et ei korraldanud heinatööde perioodil ühtegi vastavasisulist massiüritust, et raamatukogu lahtioleku aeg oli juhuslik ja puudus silt uksel lahtioleku aegadega. Mainitud puudusi arvesse võttes tehti talle vali 6
noomitus
ja
käskkiri
tuli
võtta
teadmiseks
kõigil
rajooni
kultuuritöötajatel. Ettekirjutisi tehti teisigi.
Nii oli
näiteks 7. oktoobril 1955 antud välja
korraldus, kus oli ära näidatud ajakirjad ja ajalehed, mille tellimine on raamatukogudele kohustuslik. 1960. aastal oli välja antud kohustuste nimekiri täitmiseks kultuuriasutustele, kus on muuhulgas mainitud, et kolhoosides
ja
sovhoosides
sotsialistlike
kohustuste
täitmine
nõuab
kultuurhariduslikelt asutustelt veelgi intensiivsemat tööd, seega tuleb näitlikku agitatsiooni laiendada nii farmi kui põllule. Ka seminaridest osavõtt
oli
kohustuslik,
rikkumiseks.
Seminarid
mitteilmumist toimusid
loeti
enamasti
töödistsipliini Pärnus
ja
jämedaks
olid
sageli
kolmepäevased. Aastatel 1960-1961 raamatukogus töötanud Aino Erm on oma mälestustes kirjutanud,
et
raamatukogu
oli
tol
ajal
ainuke
kultuurikolle
maal.
Raamatukogu juures tegutsesid isetegevusringid, sest eraldi klubiruumid puudusid.
Raamatukogu
ruumides
toimusid
laulu-,
tantsu-
ja
orkestriproovid. Sellist kultuuritööd tehti entusiasmist, tasu saamata. Olemas oli ka ruum kino näitamise jaoks ja
kino sai vaadata kaks korda
nädalas. Mõnikord eelnes filmile ka poliitiline loeng. Ta meenutab, et kord hakkas kinomehhaanik filmi näitama, panemata tähele, et poliitloeng alles kestab. Selle teo eest jäi kinomehhaanik oma töökohast ilma. Pärast Aino Ermi, 1961. aastast asus tööle raamatukokku Linda Lätte. Tema juhatajaks oldud aja kohta erilisi andmeid säilinud ei ole, kuid tema täidetud on 1.septembril, 1961. aastal riikliku raamatukogu pass. Selle järgi oli kasutada 65,4m2 põrandapinda, selle hulka kuulus ka tuba, kus sai kino
näidata.
Ruumid
vajasid
kapitaalremonti
ja
hoone
oli
ajutiselt
kohandatud. Raamatuid oli 4902 ja raamatukogutöötajal selle dokumendi järgi ei olnud ka keskharidust. Raamatukogu oli avatud kella 13st 19ni , puhkepäevadeks reede ja laupäev.
7
1961. aastal oli Eesti Riiklik Raamatukogu välja andnud korralduse informatsiooni kogumiseks lugejate värbamiseks igast perest. Täita tuli küsimustik, kui palju inimesi peres loeb, ja kui ei loe, siis mis põhjusel. Uurida tuli ka mitu peret on tellinud ajalehti, mitu isiklikku raamatukogu (ligilähedaselt 100 raamatuga) on teada oma teeninduspiirkonnas. Igasugu nõudmisi ja juhendeid tuli täita pidevalt. 1961. aasta oktoobris esitati I.Tingre poolt koostatud tingimused aunimetuse „Eesrindlik raamatukogu saamiseks”,
kus
üheks
ülesandeks
oli
kirjanduse
propaganda
organiseerimine vahetult sovhoosides, kolhoosides, farmides, brigaadides, töötajate elukohtades. Seega lahendada tähtsaim ülesanne- viia raamat igasse peresse, iga töötajani . Raamatute kustutamiseks esitas Glavlit käskkirju, näit. 1969 aastal tuli vastavalt
käskkirjale
kustutada
nimekirjast
kõik
A.V.Belnikovi,
M.Demini, J.Krotkovi ja V.Kuznetsovi teosed nii eesti kui ka vene keeles. 1964-1966 aastani töötas raamatukogus Vaike Türk(Tammik). Tema pidas raamatukogu asukohta ebasobivaks, kuna see asus küla äärealal ja rahval oli raskusi raamatukokku minemisega. Populaarne teenus oli tol ajal raamatute koju kandmine, seda küll eakatele ja invaliididele. Kord kahe nädala järel tuli need pered läbi käia. Selle aja enimlaenutatud raamatud olid
Luise
Rannamaa
Vaheri „Kadri”.
„Rindeõde”,
Villem
Raamatupalatist
Grossi
hakkasid
„Tiivasirutus”, tulema
ka
Silvia
trükitud
kartoteegi kaardid, mis tegid elu lihtsamaks. Vaike Türk mainib ka oma mälestustes, et tõeliselt suure töö kartoteegiga tegi ära eelmine töötaja Linda Lätte. Tööülesannete hulka kuulus ka iga aastane loomade loendus, mis aitas inimestega paremat kontakti luua. Raamatukogu ümbrus tuli endal korras hoida ja ka küttepuud muretseda. Raskeks ei peetud ka ise raielangi
valimist,
puude
peale
ja
maha
laadimist.
Kui
Kaelase
raamatukogu Langermaa raamatukogu laenutuspunktiks muudeti, siis tuli ka seal kaks korda, hiljem üks kord nädalas laenutamas käia. 60 rubla oli tolleaegne palk töö eest raamatukogus- see oli ka põhjuseks, miks Vaike Türk sellest tööst loobus.
8
Kauaaegne lugeja Helve Huberg meenutab, et tema lapsepõlve helgemad mälestused on seotud raamatukoguga. Suur lugeja ja raamatukogukülastaja oli ta juba lapsena, kui juhatajaks oli Vaike Türk. Vaike oli küsinud ka alati, millest lugesid ja kuidas meeldis. Eriliselt head suhted tekkisid Leili Suislepaga, kellega sai tutvus alguse just raamatukogus. Tutvusest kujunes hea läbikäimine ka isiklikus elus. Enamus üritusi oli tollel ajal kas kohtumised sõjaveteranidega või muud ideoloogilised üritused. Helve meenutab, et ega sellistest partei üritustest rahvas hea meelega osa ei võtnud, aga tema läks alati sellepärast, et raamatukoguhoidja häbisse ei jääks. Leili Suislepp(Lükk)töötas raamatukogus 1966-1975 aastani. Tema on öelnud, et lugejaid käis raamatukogus iga päev ja kõige rohkem oli külastajaid pühapäeval. Korraldati kirjandusõhtuid ja pärast ka tantsiti. Raamatukogu juhatajal oli lisaks veel palju muid ülesandeid. Kuna palka saadi külanõukogust, siis tuli täita ka nende poolt antud ülesandeid, näiteks
võtta
kindlustusmakse
ja
teha
loomade
loendamist,
samuti
rahvaloendust. Sel ajal sõideti hobusega, kolhoosist oli antud hobune koos kutsariga ja nii see käimine perest peresse käis. Kord nädalas tuli käia Kaelasel
raamatuid
laenutamas,
kuid
1970.aastal
kaotati
Kaelase
raamatukogu ära ja raamatud tuli juhatajal kotiga kaasa võtta ja ainult kord nädalas Kaelase koolis laenutamas käia. Langermaal töötas raamatukogu 1970. aastani. Pärast seda, kui Libatse tuberkuloosiravila likvideeriti ja Edasi kolhoosi kontor selle ruumidesse kolis, viidi Langermaa raamatukogu sinna üle. Selles mõisahoones eraldati raamatukogu jaoks üks 25m 2 suurune tuba. Kui raamatukogu oli majandi keskuses, siis oli ka külastajaid rohkem. Kauaaegne Pärnu-Jaagupi raamatukogu juhataja Helgi Merisaar meenutab, et
temal,
kui
piirkonna
suurima
raamatukogu
juhatajal
tuli
oma
külanõukogu väiksemaid raamatukogusid kontrollimas käia. Kontroll oli nii ideoloogia töö korraldamise üle, kui ka raamatukogundusliku töö
9
korraldamise kohta. Kui oli töös puudujääke, tehti ettekirjutusi ja hiljem käidi kontrollimas, kas vajakajäämised on kõrvaldatud.
Kõige kauaaegsem raamatukogu juhataja oli Astrid Põder, kes töötas raamatukogus aastail 1978-2010. Alustades tööd Libatses raamatukogus oli raamatukogu nimi veel Langermaa külaraamatukogu. Tema omas juba eriharidust,
olles
raamatukogunduse
lõpetanud eriala
Viljandi
1971.aastal.
Kultuurharidustöö
Oma
tööd
alustas
kooli
raamatufondi
ümberpaigutamisega, sest lisaks olemasolevale toale saadi juurde 40m 2 põrandapinda. 1979. aasta algas väga kurvalt, raamatukogus oli tulekahju, mis sai alguse kõrvaltoas elavate naabrite ruumidest. Tulekahju läbi sai kannatada kogu raamatukogu ruum. Vett ja tahma olid kõik kohad täis, koristamist ja remontimist jätkus kuuks ajaks. Uuesti avati uksed 25. veebruaril. 80ndate
aastate
üritused,
näitused,
luulepõimikud
olid
kannustatud
endiselt sotsialismiaegsest ideoloogiast. Toimusid üritused „Kommunist ja võitleja”, Leonid Ilitš Brežnev- 75 jm. taolised. Koostati luulepõimik „J. Rainis – töörahva laulik”. 1983 aasta kokkuvõttes on Astrid Põder öelnud, et
raamatukogudevahelisel
konkursil
„Parim
raamatukoguhoidja
ühiskondlik-poliitilise kirjanduse tundmisel ja soovitamisel”, jäi ta üsna tagasihoidlikule kohale ja ta arvas, et küllap ei osanud ta soovitada lugejaile piisavalt vastavat kirjandust. Pidevalt tuli aru anda, kui palju on poliitilist kirjandust laenutatud ja et sellega mitte halba varju jääda, tuli lihtsalt numbreid juurde kirjutada.
Libatse raamatukogu Alles
1984.
aastast
raamatukoguks.
nimetati
Suurem
Langermaa
muudatus
raamatukogu
toimus
ümber
1991.aastal,
mil
Libatse Pärnu
Maavolikogu otsusega Pärnu Keskraamatukogu andis Libatse raamatukogu
10
üle Halinga valla munitsipaalomandusse. A.Põder arvas, et see oli väga hea, sest sellest ajast tuli raamatukogus oma peaga mõtlema hakata. Uued ruumid sai raamatukogu 1995. aastal, selleks kohandati kortermajas 4-toaline korter. Postiaadressiks sai Libatse 2-8. Algas uus ajajärk, sest töötingimused paranesid ja võimalusi tekkis rohkem. Korraldati erinevaid üritusi.
Näiteks
toimusid
kohtumisõhtud,
kus
külas
käisid-
Milvi
Tedremaa, Raimond Kaugver, Luule Viilmaa, Siina Üksküla. Omaette sündmus oli Libatses kohaliku luuleringi sünd raamatukogu tiiva all. Koos hakkasid käima kuus luulehuvilist naist, keda ühendas armastus luule vastu. Loeti omaloomingut ja ka lemmikautorite luulet, püüti mõista luuletaja tundeid. Ühele kokkusaamisele kutsuti külalisesinejana Eesti Luuleliidu esimees Ingvar Luhaäär ja tema arvamuseks oli, et kindlasti tuleks avaldada ringi luulekogumik. Sellele soovitusele tuginedes ilmuski trükist kolme luuleringi liikme- Anneli Aaso, Ivi Lepsi ja Silvi Viirmaa luulekogu „Olemise salapära”, mille esitlemine toimus 2.oktoobril 1996. aastal. Luuleklubi
tegemisi
on
kajastatud
ka
kohalikus
ajalehes
„Halinga
argipäev”. Mõlemal korral, aprillis 1995. ja detsembris 1995., oli artikli kirjutanud
Ivi
Leps.
Ja
nendes
artiklites
antakse
teada
luuleklubi
tegemistest. „Tundsime, et oleme kõik ühel lainel. Kahju on ainult sellest, et aeg möödus liig kiirelt. Nüüd on aga hea algus tehtud ja kindlasti tuleme edaspidi kokku”, ütles Ivi Leps. 1999. aasta aruandes on juhataja öelnud, et põhiliseks tegevussuunaks on infotehnoloogia muretsemisega alguse tegemine. Tööd alustati kõigepealt kultuuriministeeriumile rahalise taotluse esitamisega, see rahuldati ja eraldati 10 000 krooni. Järgmine pöördumine oli kohaliku vallavalitsuse poole palvega raha eraldamiseks tark- ja riistvara muretsemiseks, ka see taotlus rahuldati ja eraldati 15 800 krooni. Selle summa eest osteti arvuti, printer
ja
tarkvara.
raamatukogus
hakati
1999.
aasta
kasutama
jääb
ajalukku
arvutit.
sellega,
Esimene
et
Libatse
arvuti
oli 11
operatsioonisüsteemiga Windows 95, ja peatselt oli võimalik kasutama hakata ka interneti.
Esimene raamatukogutarkvara oli Kirjasto 3000.
Raamatukogu juhatajal oli võimalus osaleda
arvutialasel algkoolitusel.
Oli alanud infotehnoloogia ajastu ka Libatse raamatukogus. 1.septembril 1988 avas uksed Libatse algkool-lasteaed. Kuna korteriks ehitatud ruumid ei olnud ikkagi raamatukogule kõige sobivamad, siis eraldati
lasteaed-algkoolist
selleks
tarbeks
avarad
ja
valgusküllased
ruumid. Pidulik avamine toimus 3. septembril 2001. aastal. Asukoht võimaldas tihedat koostööd tegema hakata lasteaia- ja algkoolilastega. Kasutamiseks saadi 175m 2 põrandapinda, võrreldes eelmiste ruumidega oli raamatukogu tõeliselt ilus. Seoses kolimisega toimus suurem puhastustöö fondidega, maha kanti kõik raamatud, mis tundusid olevat aegunud. Säilinud ei ole ka dokumentatsiooni kolimiseelsetest aastatest. Raamatukogu juures hakkas tegutsema raamatukogu juhataja eestvedamisel „Libatse Naiste Klubi”. Korraldati perepidusid, kutsuti külalisi. Nii käisid esinemas psühholoog Margot Delski, karikaturist Hugo Hiibus, kirjanikud Leelo Tungal, Harri Jõgisalu, Dagmar Normet, loodusfotograaf Hendrik Relve. 2006 aastal oli raamatukogus Saima Jakobsoni pannimaali näitus, sellest andis Astrid Põder teada ka kohalikus ajalehes „Valla Teataja”. „Pärnu
Postimehes”
ilmus
8.12.2006
Ele
Ainsoo
artikkel
„Libatse
raamatukogus näeb pannimaale”. 2002. aastast on võimlik kasutada raamatukogu juures asuvat avalikku internetipunkti. 2004. aastaaruande järgi oli AIPi kasutajaid 207. Kuna Kirjasto 3000 arvati, et ei õigustanud ennast, siis soetati uus veebipõhine programm ja
2006. aastal mindi üle raamatukogutarkvarale
Urram. Kõik kirjed tuli üle kanda ja 2007. aastal hakati osaliselt ja 2008. aastal juba täielikult laenutama. Inventariraamatu viimane sissekanne lõpeb 13.märtsil 2007. aastal ja edasi jäädi kasutama ainult elektroonilist andmebaasi. 2007. aastal sai raamatukogu oma käsutusse kooli vana koopiamasina, sellega lisandus 12
veel
üks
teenus
elanikkonnale.
2009.
aastast
tekkis
raamatukogus
võimalus tasuta kasutada maja vahetus läheduses ja majas sees traadita internetti. Seadmed on WiFi standardiga ühilduvad. Käesoleval ajal kehtiv raamatukogude põhimäärus
kasutamiseeskiri 29.04.2009.
võeti
vastu
Raamatukogu
23.05.2007.aastal
juurde
on
ja
moodustatud
raamatukogude nõukogu juba 1997. aastast, kuid aktiivselt nad tegutsenud siiski ei ole. Raamatukogul on oma koduleht 15.aprillist 2009, mis sisaldab
informatsiooni
raamatukogu
lahtiolekuaegade,
kasutamise
eeskirja, põhimäärust, lühidat ajalooülevaadet, ürituste toimumisi. Astrid Põder oli teinud ära suure töö ja näinud ka raamatukogu arengut läbi 32 aasta - ideoloogilise suunitlusega raamatukogust kaasaegseks infoteenindusasutuseks. Tema töö eest on teda tunnustatud 10.oktoobril 2003. aastal Halinga valla tänukirjaga. Jaanuaris, 2010 oli tema viimane tööpäev raamatukogus ja 4. märtsil 2010. aastal lahkus ta manalateele. 2010.
aasta
16.
märtsil
moodustati
Libatse
Raamatukogu
juhataja
valimiseks konkursikomisjon ja kuulutati välja konkurss vaba ametikoha täitmiseks. 2010. aasta veebruarist on juhataja kohusetäitja Aili Luik. Töö algas
väikeste
paigutatud
ümberkorraldustega.
erirahvaste
järgi,
siis
Kui nüüd,
eelnevalt et
oli
lugejail
väliskirjandus oleks
lihtsam
orienteeruda, sai paigutamisel aluseks alfabeetiline järjestus. Sai loodud kodulooteemaline
riiul,
kus
on
väljatoodud
kõik,
mis
puudutab
Pärnumaad. Külas käis Andrus Kivirähk. Tore koostöö on Libatse algkooli ja lasteaiaga. Samuti on tunde läbi viimas ja raamatukogu tutvustamas käinud Kaelase kool oma erivajadustega lastele. Septembris kirjutasid Libatse algkooli lapsed oma raamatu, selleks oli lause ette antud ja igaüks, arendades oma fantaasiat kirjutas toreda loo. Oktoobris alustas tegevust vahepeal oma tegevuses soiku jäänud „Libatse naiste klubi”, käime koos pühapäeviti ja põhiliselt tegeleme käsitööga. Oktoobrist 2010 on raamatukogus raamatuvahetusnurgake, kuhu saab tuua raamatuid, mida enam ei vajata, ja omale meelepärase saavad leida need, kes neid vajavad. 13
Lugejatest, külastustest, laenutustest ülevaatlikult all olevas tabelis Aastal 1945 1952 1956 1980 1988 1999 2001 2005 2010
Raamatufond 575(kaelase) 6378(kaelase) 6093 6588 6344 6690 7433 7670
Elanikke
584 820 870 830 745
Lugejaid 128 198 168 283 326 481 173
Külastusi
Laenutusi
1534 1452 4033 3680 3431 2740
3610 4597 5072 13782 12555 12106 7182
Raamatukogu juhatajad läbi aegade : Martin Andresson
1923-1928
Martin Andresson
1928-1940; 1946-?
Armilde Pesti
?
Arti Lehla
1948 lühikest aega
Milvi Lehtla
?
Olga Jürgenson
1951
Selma Tammeleht
1951
Linda Tiisfeldt
1952- 1959
Meeri Jürimaa
1959
Salme Zvers
1960
Aino Erm
1960-1961
Linda Lätte
1961-1964
Vaike Tammik (Türk)
1964-1966
Taimi Riisberg
1966
Leili Suislepp (Lükk)
1966-1975
Anne Lehtla
?
Astrid Põder
1978-2010
Aili Luik
2010
KASUTATUD ALLIKMATERJALID
14
Seeland, S. 2003. Pärnu-Jaagupi kihelkonna raamatukogude ajaloost. Pärnu-Jaagupi: S.Seeland. Põder, A. Libatse raamatukogu kroonika Libatse raamatukogu aastaaruanded 1999.-2010. Pööravere raamatukogu. Kõrgemalseisvate organite käskkirjad ja otsuste ärakirjad. Metoodilised juhised ja ringkirjad. 1945.-1981. Tinkus,P. 1996. Libatse naised andsid välja luuleraamatu .- Valla Teataja, nr 6, lk 3. Ainsoo,E.
2006.
Libatse
raamatukogus
näeb
pannimaale .-
Pärnu
Postimees, nr 245, lk 3. Halinga Vallavalitsus. 2010. Korraldus. 16.märts. Isiklikud mälestused: Helve Huberg Ester Kerge Helgi Merisaar
15