__MAIN_TEXT__

Page 1

Aili Luik

LIBATSE RAAMATUKOGU AJALUGU 1913 - 2011


SISSEJUHATUS Libatse raamatukogu teenindada on 11 küla: Libatse, Oese, Kodesmaa, Langerma, Arase, Aasa, Kaelase, Rukkiküla, Altküla, Lehtmetsa, Pallika. Selle raamatukogu ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil praeguse Libatse

raamatukogu

Kaelase

Rahvaklubi

teeninduspiirkonnas raamatukogu

ja

tegutses

Langermaa

kaks

raamatukogu:

Raamatukogu

Seltsi

raamatukogu. Käesoleva töö eesmärk on uurida oma kodukandi raamatukogude ajalugu ja kujunemist läbi 98 aasta. Vaatlen oma töös Sergei Seelandi koostatud varasemaid

uurimusi,

mis

on avaldatud

Pärnu-Jaagupis

2003. aastal,

kohaliku raamatukogu kroonikat, endiste töötajate mälestusi ja kunagise Pööravere raamatukogu kõrgemalseisvate organite käskkirju, korraldusi ja otsuste ärakirju.

Jakobi Rahvahariduse Seltsi raamatukogu Kaelase osakond Kaelase osakond avati 1913. aastal, asukohaks sai omaaegne Otsa pood. Samal aastal oli tal juba 29 liiget. Raamatud toodi pearaamatukogust, milleks oli Pärnu-Jakobi Haridusseltsi raamatukogu. Esimesel aastal toodi 249 raamatut ja laenutusi oli mainitud aasta jooksul 974. Rahvas oli lugemislembeline. Loeti mitte ainult raamatuid, vaid ka ajalehti. Tol

ajal oli siinse piirkonna kultuurikeskuseks Kaelase Rahvaklubi, mis

asutati 1921. aastal. Peale rahvaklubi asutamist toodi oma tegevuse lõpetanud Jakobi Rahvahariduse Seltsi raamatukogu Kaelase osakonna raamatud üle Kaelase algkooli, kus toimusid esialgu ka vastasutatud klubi üritused. Juba 1922. aastal läks osa rahvaklubi poolt korraldatud peo 2


sissetulekust raamatukogu korrastamiseks. Rahvaklubi aastakoosolekul 5. veebruaril 1922. aastal valiti selle eestseisus ja revisjoni komisjon. Uue juhatuse

valimise

kõrval

oli

üheks

peaküsimuseks

ka

raamatukogu

arendamine. Otsustati küll suurendada raamatukogu, kuid takistuseks oli vastava ruumi puudumine. Algkooli ruumis asunud raamatukogul ei olnud sealses ruumikitsikuses võimalik laenutamisega tegeleda. Suvel, 1922. aasta

16.

juulil

kontsert-ball,

korraldati

mille

kogu

Kaelase

mõisa

sissetulek

läks

pargis

raamatukogu

raamatute

heaks

ostmiseks.

Kuid

sellegipoolest oli kogu raamatukogu 1922. a. detsembriski köitmata. Rahvas Kaelasel ootas aga raamatukogu tegevuse alustamist ja uute raamatute juurde muretsemist. Pärast Kaelase härrastemaja ümberehitamist koolimajaks kolis sinna ka Kaelase Rahva Klubi raamatukogu. Ruumiprobleem, millega pikka aega maadeldi, leidis lõpuks lahenduse. Raamatukogu õnnistamine toimus 29. sept. 1929. aastal. 1935 aastal oli rahvaklubil olemas juba 1000 köiteline raamatukogu. Raamatukogu tegutses veel ka 1941. aastal. Pärast

nõukogude

võimu

taaskehtestamist

alustas

endise

rahvaklubi

järglane Kaelase raamatukogu 1945. aastal oma tegevust. Asukohaks ikka Kaelase koolimaja ja raamatufondis 575 raamatut. 1945. aasta „Iseseisva massraamatukogu” eksemplaris,

aastaaruandejärgi

millest

kaks

tuli

tuli

esitada

aastaaruanne

esitada

Kultuurhariduslike

kolmes Asutiste

Komiteele ja üks säilitada enda arhiivis. 1951. aastal asus raamatukogu juhataja Sinaida Jürissoni isiklikus korteris, kuigi külanõukogu juures oli selleks ruum olemas. Töö tulemusega siiski rahule ei jäädud, sest 11. novembri 1955.aasta Pärnu-Jaagupi Rajooni TSN Täitevkomitee otsusest „Rahvamajade tõsiseid

ja

puudusi

raamatukogude esines

ülevaatuste

raamatukogu

tulemustest”

agitatsiooni

nähtub,

osas

et

Kaelase

raamatukogus(…) ja Kaelase raamatukogu on avatud ainult 2-3 päeva nädalas. Selleks ajaks raamatufond oli kasvanud juba 6378ni. 1956. aastal oli lugejaid 198 ja laenutusi 4308. 1958. aastal oli raamatukogul kasutada omaette lukustatav ruum endises mõisahoones, mis oli ka vallamaja ja 3


külanõukogu asukohaks. Lugejaid oli siis 140. Hiljem asus samas hoones ka laenutuspunkt. Algul oli raamatukogu Halinga valla alluvuses, pärast Pärnu-Jaagupi

Rajooni

moodustamist

läks

selle

kultuuriosakonna

alluvusse ja rajooni likvideerimise järel jäi külanõukogu alluvusse. Sel ajal oli Kaelase raamatukogul ka rändraamatukogu Pärivere sovhoosi Lehtmetsa osakonnas, kus laenutamine toimus üks kord kvartalis. Hiljem siinne

raamatukogu

likvideeriti

ja

muudeti

Langermaa

raamatukogu

laenutuspunktiks. Langermaa raamatukogu juhataja käis

kaks korda,

hiljem kord nädalas laenutamas. Kui Langermaa raamatukogu 1970. aastal endisesse Libatse mõisahoonesse üle

toodi,

raamatutega

likvideeriti toodi

ka

Kaelase

Libatsesse

laenutuspunkt.

sealse

Koos

raamatukogu

seal

olnud

dokumentatsioon.

Kahjuks hävines see osaliselt 1979. aastal toimunud tuleõnnetuses. Sellest on tingitud ka puudulikud andmed Kaelase raamatukogu kohta. Alles on aga vanad inventariraamatud, mille esimene sissekanne on tehtud 12.märtsil jooksul

80

1947.aastal. raamatut.

Fr.R.Kreutzwaldi

Selle

kuupäevaga

Nende

„Viru lauliku

hulgas

on

sissekantud

L.Koidula

laulud”,

kogu

„Kogutud

aasta

teosed”,

H.Haava „Ristlained”.

1948.

aastal 1399 teost, nende hulgas palju vene keelset ja poliitilist kirjandust.

Langermaa Raamatukogu Seltsi raamatukogu Langermaal

oli

teine

raamatukogu,

mis

tegutses

praeguse

Libatse

raamatukogu teeninduspiirkonnas. Seltsi asutamise otsus kiideti heaks 11. märtsil 1923. aastal Langermaa küla Jüri tallu kokkutulnud ärksamate talumeeste

kokkusaamisel.

Juba

järgmisel

päeval

toimus

seltsi

asutamiskoosolek. Arvati, et lähimad raamatukogud on liiga kaugel ja seepärast tuleb asutada Langermaale oma raamatukogu. Seltsi juhataks ja juhatuse liikmeteks valiti küla ärksamad mehed: Martin Andersson, Madis 4


Gustavson, Madis Martinson ja Jaan Jürisson. Esimesel koosolekul astus seltsi liikmeks 23 inimest. Eelpool mainitud meeste initsiatiivil koostati seltsi põhikiri, mis saadeti Viljandi-Pärnu Rahukogule registreerimiseks. Taotlus rahuldati ja 21. aprillil 1923.aastal kanti selts seltside ja ühisuste registrisse

Langermaa

Raamatukogu

Seltsi

nime

all.

Raamatukogu

esialgseks asukohaks sai Jüri talu, kuhu 16. novembril ka telefoniühendus sisse pandi. Sellist sidepidamise võimalust ei olnud enamusel tolle aja seltsidel. Jüri talus tegutseti 1935.aasta märtsini, mil raamatukogu sama küla Pikka tallu üle viidi. Laenutajaks oli algul talu omanik Martin Andersson.

Raamatud

ülesandeks

oli

organiseerimine.

asusid

talu

raamatute Raha

kambris

kapis.

muretsemine

saadi

aga

seltsi

ja

Seltsi

põhiliseks

raamatukogu

poolt

korraldatud

töö pidude

sissetulekust, nagu tollel ajal mujalgi. Selts tegutses 1940. aasta 14. novembrini, mil see nõukogude võimu korraldusel

lõpetati,

seltsi

vara

tuli

üle

anda

avatavale

Langermaa

raamatukogule. Raamatukogu viidi üle sama küla Ikku tallu ja selle juhatajaks määrati Halinga vallavalitsuse otsusega Armilde Pesti, kes hiljem oli ka kohapealse seltsi likvideerimise täideviijaks. Ikku talus sai raamatukogu olla kuni 20. septembrini 1941. aastani. Kuna

nõukogude

võim

raamatukogu

sealt

Pikka

Tagasitoodud

raamatufond

oli

selleks

tallu oli

korraks

taandunud,

siis

tagasi.

Kolimine

toimus

vahepeal

tugevasti

kannatada

toodi

hobustega. saanud,

raamatuid oli palju lõhutud ja osa ka kõrvaldatud. Sõjaajal oli raamatukogu pikemat aega suletud ning avas oma uksed alles 1946. aastal, pärast nõukogude võimu taaskehtestamist. Raamatukogu asus endiselt Pikka talus ja seal oli kasutada 25m 2 tuba. Juhatajaks Martin Andersson, kes oli sellel kohal olnud juba raamatukogu asutamise ajal. Säilinud

on

kultuurharidusliku

asutise

pass,

mis

on

koostatud

17.detsembril 1946. aastal, kus on märgitud, et raamatukogu teenindada oli 4 küla 300 elanikuga. Fondi suurus oli 1000 raamatut ja lisaks veel 300 köitmist vajavat raamatut. Valgustamiseks kasutati petrooleumlampi, 5


kasutada oli kolm raamatukappi, viis pildiraami ja lugemislaud. Säilinud on ka vajamineva inventari nimekiri, kus on soovitud ühte raamatukappi, laualampi, tooli ja raadiot. Pärast 1949. aasta küüditamist koliti raamatukogu endisesse Tammiku koorejaama ruumidesse, millest saadi kasutada ühte tuba. Teine tuba oli kasutuses ühistegevuse ruumina, kus näidati kino, toimusid koosolekud ja ka

raamatukogu

sai

kasutada

seda

ruumi

oma

ürituste

läbiviimisel.

Säilinud inventariraamatu järgi võeti 1949. aasta jooksul arvele 1644 raamatut. Esimesed inventarinumbrid olid saanud L. Tolstoi „Sõda ja rahu”

kolm

osa.

1951.

aasta

1.

novembril

on

täidetud

riikliku

rahvaraamatukogu pass, kus on mainitud, et kasutada oli 18m 2 ruum. Raamatuid oli 2310 ja neist ühiskondlik-poliitilist kirjandust 772, millest omakorda

näit

Marxi-

Engelsi-

Lenini-

Stalini

teoseid

oli

148,

ilukirjandust 688. Raamatukogus oli kasutada süstemaatiline kataloog. Lugejaid 104, neist 26 lapsed. Ajalehti oli tellitud neli eksemplari, neist üks

kohalik

leht

ja

ajakirju

seitse.

Kasutada

oli

ka

juba

kaks

kataloogikasti. Algul allus raamatukogu Halinga valla TSN TK-le, pärast Pärnu-Jaagupi Rajooni moodustamist 1950-ndal aastal, viidi üle selle kultuuriosakonna alluvusse.

1959.

aastal,

kui

Pärnu-Jaagupi

rajoon

likvideeriti,

jäädi

Tiisfeldt.

Kogu

kohaliku külanõukogu alluvusse. 1952-1959

töötas

nõukogude

perioodi

raamatukogu

juhatajana

iseloomustab

pidev

Linda kontroll

ja

ettekirjutused.

Kontrollimas käidi ka L.Tiisfeldti tööd. Nii on Pärnu- Jaagupi Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna juhataja andnud välja käskkirja, kontrolli tulemuse kohta Langermaa külaraamatukogus 1957. aastal. Selle kontrolli käigus selgus, et L.Tiisfeldt suhtub lohakalt oma tööülesannete täitmisse. Talle

tehti

etteheiteid

sellekohta,

et

raamatud

olid

osaliselt

arvele

võtmata, et ei korraldanud heinatööde perioodil ühtegi vastavasisulist massiüritust, et raamatukogu lahtioleku aeg oli juhuslik ja puudus silt uksel lahtioleku aegadega. Mainitud puudusi arvesse võttes tehti talle vali 6


noomitus

ja

käskkiri

tuli

võtta

teadmiseks

kõigil

rajooni

kultuuritöötajatel. Ettekirjutisi tehti teisigi.

Nii oli

näiteks 7. oktoobril 1955 antud välja

korraldus, kus oli ära näidatud ajakirjad ja ajalehed, mille tellimine on raamatukogudele kohustuslik. 1960. aastal oli välja antud kohustuste nimekiri täitmiseks kultuuriasutustele, kus on muuhulgas mainitud, et kolhoosides

ja

sovhoosides

sotsialistlike

kohustuste

täitmine

nõuab

kultuurhariduslikelt asutustelt veelgi intensiivsemat tööd, seega tuleb näitlikku agitatsiooni laiendada nii farmi kui põllule. Ka seminaridest osavõtt

oli

kohustuslik,

rikkumiseks.

Seminarid

mitteilmumist toimusid

loeti

enamasti

töödistsipliini Pärnus

ja

jämedaks

olid

sageli

kolmepäevased. Aastatel 1960-1961 raamatukogus töötanud Aino Erm on oma mälestustes kirjutanud,

et

raamatukogu

oli

tol

ajal

ainuke

kultuurikolle

maal.

Raamatukogu juures tegutsesid isetegevusringid, sest eraldi klubiruumid puudusid.

Raamatukogu

ruumides

toimusid

laulu-,

tantsu-

ja

orkestriproovid. Sellist kultuuritööd tehti entusiasmist, tasu saamata. Olemas oli ka ruum kino näitamise jaoks ja

kino sai vaadata kaks korda

nädalas. Mõnikord eelnes filmile ka poliitiline loeng. Ta meenutab, et kord hakkas kinomehhaanik filmi näitama, panemata tähele, et poliitloeng alles kestab. Selle teo eest jäi kinomehhaanik oma töökohast ilma. Pärast Aino Ermi, 1961. aastast asus tööle raamatukokku Linda Lätte. Tema juhatajaks oldud aja kohta erilisi andmeid säilinud ei ole, kuid tema täidetud on 1.septembril, 1961. aastal riikliku raamatukogu pass. Selle järgi oli kasutada 65,4m2 põrandapinda, selle hulka kuulus ka tuba, kus sai kino

näidata.

Ruumid

vajasid

kapitaalremonti

ja

hoone

oli

ajutiselt

kohandatud. Raamatuid oli 4902 ja raamatukogutöötajal selle dokumendi järgi ei olnud ka keskharidust. Raamatukogu oli avatud kella 13st 19ni , puhkepäevadeks reede ja laupäev.

7


1961. aastal oli Eesti Riiklik Raamatukogu välja andnud korralduse informatsiooni kogumiseks lugejate värbamiseks igast perest. Täita tuli küsimustik, kui palju inimesi peres loeb, ja kui ei loe, siis mis põhjusel. Uurida tuli ka mitu peret on tellinud ajalehti, mitu isiklikku raamatukogu (ligilähedaselt 100 raamatuga) on teada oma teeninduspiirkonnas. Igasugu nõudmisi ja juhendeid tuli täita pidevalt. 1961. aasta oktoobris esitati I.Tingre poolt koostatud tingimused aunimetuse „Eesrindlik raamatukogu saamiseks”,

kus

üheks

ülesandeks

oli

kirjanduse

propaganda

organiseerimine vahetult sovhoosides, kolhoosides, farmides, brigaadides, töötajate elukohtades. Seega lahendada tähtsaim ülesanne- viia raamat igasse peresse, iga töötajani . Raamatute kustutamiseks esitas Glavlit käskkirju, näit. 1969 aastal tuli vastavalt

käskkirjale

kustutada

nimekirjast

kõik

A.V.Belnikovi,

M.Demini, J.Krotkovi ja V.Kuznetsovi teosed nii eesti kui ka vene keeles. 1964-1966 aastani töötas raamatukogus Vaike Türk(Tammik). Tema pidas raamatukogu asukohta ebasobivaks, kuna see asus küla äärealal ja rahval oli raskusi raamatukokku minemisega. Populaarne teenus oli tol ajal raamatute koju kandmine, seda küll eakatele ja invaliididele. Kord kahe nädala järel tuli need pered läbi käia. Selle aja enimlaenutatud raamatud olid

Luise

Rannamaa

Vaheri „Kadri”.

„Rindeõde”,

Villem

Raamatupalatist

Grossi

hakkasid

„Tiivasirutus”, tulema

ka

Silvia

trükitud

kartoteegi kaardid, mis tegid elu lihtsamaks. Vaike Türk mainib ka oma mälestustes, et tõeliselt suure töö kartoteegiga tegi ära eelmine töötaja Linda Lätte. Tööülesannete hulka kuulus ka iga aastane loomade loendus, mis aitas inimestega paremat kontakti luua. Raamatukogu ümbrus tuli endal korras hoida ja ka küttepuud muretseda. Raskeks ei peetud ka ise raielangi

valimist,

puude

peale

ja

maha

laadimist.

Kui

Kaelase

raamatukogu Langermaa raamatukogu laenutuspunktiks muudeti, siis tuli ka seal kaks korda, hiljem üks kord nädalas laenutamas käia. 60 rubla oli tolleaegne palk töö eest raamatukogus- see oli ka põhjuseks, miks Vaike Türk sellest tööst loobus.

8


Kauaaegne lugeja Helve Huberg meenutab, et tema lapsepõlve helgemad mälestused on seotud raamatukoguga. Suur lugeja ja raamatukogukülastaja oli ta juba lapsena, kui juhatajaks oli Vaike Türk. Vaike oli küsinud ka alati, millest lugesid ja kuidas meeldis. Eriliselt head suhted tekkisid Leili Suislepaga, kellega sai tutvus alguse just raamatukogus. Tutvusest kujunes hea läbikäimine ka isiklikus elus. Enamus üritusi oli tollel ajal kas kohtumised sõjaveteranidega või muud ideoloogilised üritused. Helve meenutab, et ega sellistest partei üritustest rahvas hea meelega osa ei võtnud, aga tema läks alati sellepärast, et raamatukoguhoidja häbisse ei jääks. Leili Suislepp(Lükk)töötas raamatukogus 1966-1975 aastani. Tema on öelnud, et lugejaid käis raamatukogus iga päev ja kõige rohkem oli külastajaid pühapäeval. Korraldati kirjandusõhtuid ja pärast ka tantsiti. Raamatukogu juhatajal oli lisaks veel palju muid ülesandeid. Kuna palka saadi külanõukogust, siis tuli täita ka nende poolt antud ülesandeid, näiteks

võtta

kindlustusmakse

ja

teha

loomade

loendamist,

samuti

rahvaloendust. Sel ajal sõideti hobusega, kolhoosist oli antud hobune koos kutsariga ja nii see käimine perest peresse käis. Kord nädalas tuli käia Kaelasel

raamatuid

laenutamas,

kuid

1970.aastal

kaotati

Kaelase

raamatukogu ära ja raamatud tuli juhatajal kotiga kaasa võtta ja ainult kord nädalas Kaelase koolis laenutamas käia. Langermaal töötas raamatukogu 1970. aastani. Pärast seda, kui Libatse tuberkuloosiravila likvideeriti ja Edasi kolhoosi kontor selle ruumidesse kolis, viidi Langermaa raamatukogu sinna üle. Selles mõisahoones eraldati raamatukogu jaoks üks 25m 2 suurune tuba. Kui raamatukogu oli majandi keskuses, siis oli ka külastajaid rohkem. Kauaaegne Pärnu-Jaagupi raamatukogu juhataja Helgi Merisaar meenutab, et

temal,

kui

piirkonna

suurima

raamatukogu

juhatajal

tuli

oma

külanõukogu väiksemaid raamatukogusid kontrollimas käia. Kontroll oli nii ideoloogia töö korraldamise üle, kui ka raamatukogundusliku töö

9


korraldamise kohta. Kui oli töös puudujääke, tehti ettekirjutusi ja hiljem käidi kontrollimas, kas vajakajäämised on kõrvaldatud.

Kõige kauaaegsem raamatukogu juhataja oli Astrid Põder, kes töötas raamatukogus aastail 1978-2010. Alustades tööd Libatses raamatukogus oli raamatukogu nimi veel Langermaa külaraamatukogu. Tema omas juba eriharidust,

olles

raamatukogunduse

lõpetanud eriala

Viljandi

1971.aastal.

Kultuurharidustöö

Oma

tööd

alustas

kooli

raamatufondi

ümberpaigutamisega, sest lisaks olemasolevale toale saadi juurde 40m 2 põrandapinda. 1979. aasta algas väga kurvalt, raamatukogus oli tulekahju, mis sai alguse kõrvaltoas elavate naabrite ruumidest. Tulekahju läbi sai kannatada kogu raamatukogu ruum. Vett ja tahma olid kõik kohad täis, koristamist ja remontimist jätkus kuuks ajaks. Uuesti avati uksed 25. veebruaril. 80ndate

aastate

üritused,

näitused,

luulepõimikud

olid

kannustatud

endiselt sotsialismiaegsest ideoloogiast. Toimusid üritused „Kommunist ja võitleja”, Leonid Ilitš Brežnev- 75 jm. taolised. Koostati luulepõimik „J. Rainis – töörahva laulik”. 1983 aasta kokkuvõttes on Astrid Põder öelnud, et

raamatukogudevahelisel

konkursil

„Parim

raamatukoguhoidja

ühiskondlik-poliitilise kirjanduse tundmisel ja soovitamisel”, jäi ta üsna tagasihoidlikule kohale ja ta arvas, et küllap ei osanud ta soovitada lugejaile piisavalt vastavat kirjandust. Pidevalt tuli aru anda, kui palju on poliitilist kirjandust laenutatud ja et sellega mitte halba varju jääda, tuli lihtsalt numbreid juurde kirjutada.

Libatse raamatukogu Alles

1984.

aastast

raamatukoguks.

nimetati

Suurem

Langermaa

muudatus

raamatukogu

toimus

ümber

1991.aastal,

mil

Libatse Pärnu

Maavolikogu otsusega Pärnu Keskraamatukogu andis Libatse raamatukogu

10


üle Halinga valla munitsipaalomandusse. A.Põder arvas, et see oli väga hea, sest sellest ajast tuli raamatukogus oma peaga mõtlema hakata. Uued ruumid sai raamatukogu 1995. aastal, selleks kohandati kortermajas 4-toaline korter. Postiaadressiks sai Libatse 2-8. Algas uus ajajärk, sest töötingimused paranesid ja võimalusi tekkis rohkem. Korraldati erinevaid üritusi.

Näiteks

toimusid

kohtumisõhtud,

kus

külas

käisid-

Milvi

Tedremaa, Raimond Kaugver, Luule Viilmaa, Siina Üksküla. Omaette sündmus oli Libatses kohaliku luuleringi sünd raamatukogu tiiva all. Koos hakkasid käima kuus luulehuvilist naist, keda ühendas armastus luule vastu. Loeti omaloomingut ja ka lemmikautorite luulet, püüti mõista luuletaja tundeid. Ühele kokkusaamisele kutsuti külalisesinejana Eesti Luuleliidu esimees Ingvar Luhaäär ja tema arvamuseks oli, et kindlasti tuleks avaldada ringi luulekogumik. Sellele soovitusele tuginedes ilmuski trükist kolme luuleringi liikme- Anneli Aaso, Ivi Lepsi ja Silvi Viirmaa luulekogu „Olemise salapära”, mille esitlemine toimus 2.oktoobril 1996. aastal. Luuleklubi

tegemisi

on

kajastatud

ka

kohalikus

ajalehes

„Halinga

argipäev”. Mõlemal korral, aprillis 1995. ja detsembris 1995., oli artikli kirjutanud

Ivi

Leps.

Ja

nendes

artiklites

antakse

teada

luuleklubi

tegemistest. „Tundsime, et oleme kõik ühel lainel. Kahju on ainult sellest, et aeg möödus liig kiirelt. Nüüd on aga hea algus tehtud ja kindlasti tuleme edaspidi kokku”, ütles Ivi Leps. 1999. aasta aruandes on juhataja öelnud, et põhiliseks tegevussuunaks on infotehnoloogia muretsemisega alguse tegemine. Tööd alustati kõigepealt kultuuriministeeriumile rahalise taotluse esitamisega, see rahuldati ja eraldati 10 000 krooni. Järgmine pöördumine oli kohaliku vallavalitsuse poole palvega raha eraldamiseks tark- ja riistvara muretsemiseks, ka see taotlus rahuldati ja eraldati 15 800 krooni. Selle summa eest osteti arvuti, printer

ja

tarkvara.

raamatukogus

hakati

1999.

aasta

kasutama

jääb

ajalukku

arvutit.

sellega,

Esimene

et

Libatse

arvuti

oli 11


operatsioonisüsteemiga Windows 95, ja peatselt oli võimalik kasutama hakata ka interneti.

Esimene raamatukogutarkvara oli Kirjasto 3000.

Raamatukogu juhatajal oli võimalus osaleda

arvutialasel algkoolitusel.

Oli alanud infotehnoloogia ajastu ka Libatse raamatukogus. 1.septembril 1988 avas uksed Libatse algkool-lasteaed. Kuna korteriks ehitatud ruumid ei olnud ikkagi raamatukogule kõige sobivamad, siis eraldati

lasteaed-algkoolist

selleks

tarbeks

avarad

ja

valgusküllased

ruumid. Pidulik avamine toimus 3. septembril 2001. aastal. Asukoht võimaldas tihedat koostööd tegema hakata lasteaia- ja algkoolilastega. Kasutamiseks saadi 175m 2 põrandapinda, võrreldes eelmiste ruumidega oli raamatukogu tõeliselt ilus. Seoses kolimisega toimus suurem puhastustöö fondidega, maha kanti kõik raamatud, mis tundusid olevat aegunud. Säilinud ei ole ka dokumentatsiooni kolimiseelsetest aastatest. Raamatukogu juures hakkas tegutsema raamatukogu juhataja eestvedamisel „Libatse Naiste Klubi”. Korraldati perepidusid, kutsuti külalisi. Nii käisid esinemas psühholoog Margot Delski, karikaturist Hugo Hiibus, kirjanikud Leelo Tungal, Harri Jõgisalu, Dagmar Normet, loodusfotograaf Hendrik Relve. 2006 aastal oli raamatukogus Saima Jakobsoni pannimaali näitus, sellest andis Astrid Põder teada ka kohalikus ajalehes „Valla Teataja”. „Pärnu

Postimehes”

ilmus

8.12.2006

Ele

Ainsoo

artikkel

„Libatse

raamatukogus näeb pannimaale”. 2002. aastast on võimlik kasutada raamatukogu juures asuvat avalikku internetipunkti. 2004. aastaaruande järgi oli AIPi kasutajaid 207. Kuna Kirjasto 3000 arvati, et ei õigustanud ennast, siis soetati uus veebipõhine programm ja

2006. aastal mindi üle raamatukogutarkvarale

Urram. Kõik kirjed tuli üle kanda ja 2007. aastal hakati osaliselt ja 2008. aastal juba täielikult laenutama. Inventariraamatu viimane sissekanne lõpeb 13.märtsil 2007. aastal ja edasi jäädi kasutama ainult elektroonilist andmebaasi. 2007. aastal sai raamatukogu oma käsutusse kooli vana koopiamasina, sellega lisandus 12


veel

üks

teenus

elanikkonnale.

2009.

aastast

tekkis

raamatukogus

võimalus tasuta kasutada maja vahetus läheduses ja majas sees traadita internetti. Seadmed on WiFi standardiga ühilduvad. Käesoleval ajal kehtiv raamatukogude põhimäärus

kasutamiseeskiri 29.04.2009.

võeti

vastu

Raamatukogu

23.05.2007.aastal

juurde

on

ja

moodustatud

raamatukogude nõukogu juba 1997. aastast, kuid aktiivselt nad tegutsenud siiski ei ole. Raamatukogul on oma koduleht 15.aprillist 2009, mis sisaldab

informatsiooni

raamatukogu

lahtiolekuaegade,

kasutamise

eeskirja, põhimäärust, lühidat ajalooülevaadet, ürituste toimumisi. Astrid Põder oli teinud ära suure töö ja näinud ka raamatukogu arengut läbi 32 aasta - ideoloogilise suunitlusega raamatukogust kaasaegseks infoteenindusasutuseks. Tema töö eest on teda tunnustatud 10.oktoobril 2003. aastal Halinga valla tänukirjaga. Jaanuaris, 2010 oli tema viimane tööpäev raamatukogus ja 4. märtsil 2010. aastal lahkus ta manalateele. 2010.

aasta

16.

märtsil

moodustati

Libatse

Raamatukogu

juhataja

valimiseks konkursikomisjon ja kuulutati välja konkurss vaba ametikoha täitmiseks. 2010. aasta veebruarist on juhataja kohusetäitja Aili Luik. Töö algas

väikeste

paigutatud

ümberkorraldustega.

erirahvaste

järgi,

siis

Kui nüüd,

eelnevalt et

oli

lugejail

väliskirjandus oleks

lihtsam

orienteeruda, sai paigutamisel aluseks alfabeetiline järjestus. Sai loodud kodulooteemaline

riiul,

kus

on

väljatoodud

kõik,

mis

puudutab

Pärnumaad. Külas käis Andrus Kivirähk. Tore koostöö on Libatse algkooli ja lasteaiaga. Samuti on tunde läbi viimas ja raamatukogu tutvustamas käinud Kaelase kool oma erivajadustega lastele. Septembris kirjutasid Libatse algkooli lapsed oma raamatu, selleks oli lause ette antud ja igaüks, arendades oma fantaasiat kirjutas toreda loo. Oktoobris alustas tegevust vahepeal oma tegevuses soiku jäänud „Libatse naiste klubi”, käime koos pühapäeviti ja põhiliselt tegeleme käsitööga. Oktoobrist 2010 on raamatukogus raamatuvahetusnurgake, kuhu saab tuua raamatuid, mida enam ei vajata, ja omale meelepärase saavad leida need, kes neid vajavad. 13


Lugejatest, külastustest, laenutustest ülevaatlikult all olevas tabelis Aastal 1945 1952 1956 1980 1988 1999 2001 2005 2010

Raamatufond 575(kaelase) 6378(kaelase) 6093 6588 6344 6690 7433 7670

Elanikke

584 820 870 830 745

Lugejaid 128 198 168 283 326 481 173

Külastusi

Laenutusi

1534 1452 4033 3680 3431 2740

3610 4597 5072 13782 12555 12106 7182

Raamatukogu juhatajad läbi aegade : Martin Andresson

1923-1928

Martin Andresson

1928-1940; 1946-?

Armilde Pesti

?

Arti Lehla

1948 lühikest aega

Milvi Lehtla

?

Olga Jürgenson

1951

Selma Tammeleht

1951

Linda Tiisfeldt

1952- 1959

Meeri Jürimaa

1959

Salme Zvers

1960

Aino Erm

1960-1961

Linda Lätte

1961-1964

Vaike Tammik (Türk)

1964-1966

Taimi Riisberg

1966

Leili Suislepp (Lükk)

1966-1975

Anne Lehtla

?

Astrid Põder

1978-2010

Aili Luik

2010

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

14


Seeland, S. 2003. Pärnu-Jaagupi kihelkonna raamatukogude ajaloost. Pärnu-Jaagupi: S.Seeland. Põder, A. Libatse raamatukogu kroonika Libatse raamatukogu aastaaruanded 1999.-2010. Pööravere raamatukogu. Kõrgemalseisvate organite käskkirjad ja otsuste ärakirjad. Metoodilised juhised ja ringkirjad. 1945.-1981. Tinkus,P. 1996. Libatse naised andsid välja luuleraamatu .- Valla Teataja, nr 6, lk 3. Ainsoo,E.

2006.

Libatse

raamatukogus

näeb

pannimaale .-

Pärnu

Postimees, nr 245, lk 3. Halinga Vallavalitsus. 2010. Korraldus. 16.märts. Isiklikud mälestused: Helve Huberg Ester Kerge Helgi Merisaar

15

Profile for Aili Luik

Libatse raamatukogu ajalugu  

Libatse raamatukogu ajaloo lühiülevaade, mis sisaldab ka endiste töötajate mälestusi.

Libatse raamatukogu ajalugu  

Libatse raamatukogu ajaloo lühiülevaade, mis sisaldab ka endiste töötajate mälestusi.

Profile for libatse
Advertisement