Muinasjutt

Keerulisemate muinasjuttude puhul, kus peategelasteks on näiteks Buratino, Karlsson, Pipi jt, ei piisa lihtsalt ettelugemisest, need tuleb kindlasti läbi mängida või läbi arutada. Laps võib end proovile panna erinevates osades.

Kui ta end näiteks nõia osas ette kujutab, ei hakka ta enam nii väga kartma.

Buratinona tunneb laps end julgena ja vaprana. Muinasjututegelasi võib püüda joonistada, asetades nad mitmesugustesse olukordadesse ning püüdes ära arvata, milline võiks olla nende näoilme või asend, kommenteerides seega kõike muinasjutus toimuvat.

Kui laps kardab pimedust, sobib lugu Peeter Paanist. Laps veendub, et öö polegi sünge saladuslik aeg, mil sa suled silmad ning sinu ümber hakkab midagi salapärast juhtuma, vaid hoopiski kaunis ja romantiline aeg, mis eksisteerib oma seaduste järgi: jaaniussid säravad, kuu paistab — tähendab, polegi nii väga pime, ning muinasjutupoisid mängivad lastega ja keegi ei karda mitte kedagi.

Teil õnnestus laps vabastada kartusest pimeduse ees, ometi ärkab ta ikka üles hirmuunenägude peale. Selgub, et on täiesti võimalik laste unenägusid programmeerida. Püüdke enne kui laps voodisse läheb koos temaga välja mõelda ilus unenägu, selline, mida ta näha tahaks. Seega häälestate lapse heale unenäole, otsekui „lindistaksite” plaadile unenäo, mida ta siis kuni hommikuni unes vaatama hakkab. Kui laps ärkab, las ta tuletab meelde ning jutustab teile, mida ta unes nägi, veel parem — las joonistab. Ilusa unenäo joonistus riputage ta voodi kohale, halb uni aga rebige puruks ning visake minema. Ja et lapsed tulevikus enam õudusunenägusid ei näeks, ei tohi neid enne magama jäämist hirmutada. Kurjad muinasjutukangelased ei ole hirmutamiseks. Neid on vaja selleks, et õpetada last nendega suhtlema ning neile vastu hakkama.

Võib välja mõelda muinasjutte konkreetsetel teemadel: „Mia ja kuri kasvataja”, „Liisi ja tema paha sõbratar”. Seda võivad teha nii psühholoogid kui ka lapsevanemad. Tähtis on, et vanemad ei lähtuks moraali ega eetika kaalutlustest, vaid sellest, millised on lapse emotsioonid. Näiteks, kui teie tütar tülitseb alalõpmata oma sõbratariga — liidriga, kes sunnib tütart enesele kuuletuma, alandab teda, eirab tema soove, siis sellise muinasjutu heaks lõpuks kujuneb olukord, kus tütar võtab sõbratari käest ära kõik oma mänguasjad ning ütleb: „Ma ei anna sulle mitte midagi ega ole enam ka sinu sõber, seni kuni palud minu käest vabandust”. Ja pole üldsegi tähtis, et