Võimalikud ohud

Protseduurieelsel visiidil öeldakse Teile tõenäoline protseduuri tulemus, arvestades Teie refraktsioonivea suurust.

Kuigi laserprotseduur võib tunduda lihtne, on tegu siiski tõsise kirurgilise sekkumisega, mille tulemusena võivad tekkida pöördumatud soovimatud muutused. Tänapäeval on tüsistuste tõenäosus alla 0,1 %, kuid peate olema kõigist ohtudest teadlik. Et saavutada positiivne tulemus, peate täitma kõiki silmakeskuse kirjalikke ja suulisi suuniseid. Seda, kas laserkirurgia eelised kaaluvad Teie jaoks üles võimalikud riskid, saate otsustada vaid Teie ise.

KSA Silmakeskuses on tehtud üle 200 000 silmauuringu ja 30 000 laserprotseduuri, ning kõiki töötajaid koolitatakse pidevalt. Sellest hoolimata valitsevad meditsiinis riskid ja inimestel on füsioloogilised eripärad, mille tõttu tuleb olla valvas potentsiaalsete tüsistuste suhtes. Meie patsientide valikukriteeriumid on ranged ja inimesed, kellele anname pärast uuringuid loa protseduurile tulla, võivad selle rahuliku südamega ette võtta.

Meie silmakeskuse optometrist ja silmakirurg aitavad Teil otsust langetada ning teavitavad Teid riskidest. Protseduurieelsel visiidil öeldakse Teile tõenäoline protseduuri tulemus ehk võimalus näha pärast protseduuri hästi ilma prillide või kontaktläätsedeta, arvestades Teie refraktsioonivea suurust. Samuti teavitatakse Teid protseduurieelsetel silmauuringutel riskidest, mis võivad protseduuri ohtlikuks muuta, või lükatakse protseduur edasi, kuni tehakse täiendavad uuringud.

Sarnaselt kõigi teiste kirurgiliste protseduuridega eksisteerib ka refraktiivkirurgias potentsiaalne oht, et protseduur ebaõnnestub ning tundmatutel või ettenägematutel põhjustel tekivad tõsised vigastused. On olemas teoreetiline võimalus, et protseduur ise või sellega seotud tüsistus võib muuta nägemise häguseks, kahekordseks või moonutatuks või tekitada nähtavate objektide ümber sära (halo) või muid nägemishäireid, mis ei ole korrigeeritavad prillide ega kontaktläätsedega.

Kui tüsistused on tekkinud, arutab silmakirurg Teiega olukorda ja annab soovitusi edasiseks raviks, mis võib seisneda kas ravimite kasutamises või täiendavas operatiivses sekkumises. Kui tulemust ei ole võimalik korrigeerida ravimite või sarvkesta välispinna operatsiooni- dega, võib ainus võimalus nägemine taastada olla sarvkesta siirdamine. Kaasaegsete tehnikate ja tehnoloogiaga on kõikide põhjuste kombineeritud risk sarvkesta siirdamise vajaduseks ligikaudu üks 10 000 juhu kohta või vähem.

Teatud seisundid võivad põhjustada sarvkestapõletikku. Sarvkestapõletik võib harvadel juhtudel põhjustada sarvkesta õhenemist, mis omakorda võib viia nägemisselguse püsiva kadumise või teiste ülalloetletud nägemishäireteni.

Kõiki protseduuriga seotud ohtusid ja tüsistusi ei ole võimalik üles loetleda, kuid paljud neist on siiski allpool kirjeldatud.

ALA- VÕI ÜLEKORREKTSIOON

Laseri abil eemaldatava koehulga täpset määramist segab mõnel juhul silma paranemisprotsess. Ravi eesmärk on refraktsiooniviga täielikult neutraliseerida (kui kokkulepe kirurgiga ei ole olnud teistsugune), kuid ravi planeerides lähtutakse statistiliselt keskmisest silmast.

Kui Teie silm paraneb keskmisest erinevalt, võib tekkida refraktsioonivea ala- või ülekorrektsioon.

Enamikul juhtudel on üle- või alakorrektsiooni võimalik parandada kordusprotseduuriga. Vaid väikesel osal patsientidest ei ole võimalik uut laserravi ohutult teha, enamasti ebapiisava sarvkestakoe hulga tõttu. Kirurg suudab enne protseduuri öelda, kas Teil jääb alles piisavalt sarvkestakude, et vajadusel teha korduvaid protseduure.

Epiteeli Normaalsest Aeglasem Kokkukasvamine

Silma läbipaistvat sarvkesta katab 50 mikromeetri paksune kile ehk epiteel, mis on inimorganismi kõige kiiremini taastuv kude – üldjuhul taastub see pärast kogu epiteeli eemaldamist 3–5 päeva jooksul täielikult. Üksikutel juhtudel toimub paranemisprotsess aeglasemalt, sel juhul tuleb pärast protseduuri kauem kontaktläätsesid silma sarvkestal hoida. Kui läätsed eemaldada enne, kui epiteel on kokku kasvanud, taastub nägemine oluliselt kauem.

INFEKTSIOON, VEREJOOKS, SULGUS JA MUUD TÜSISTUSED

Muude väga harva esinevate ohtude hulka kuuluvad rasked infektsioonid, mis ei allu antibakteriaalsele ravile, verejooks, sarvkesta turse, võrkkesta irdumine, venoosne või arteriaalne sulgus, läätse tuhmumine, reaktsioonid ravimitele ja muud tüsistused.

KUIVSILMSUS

Kuiv silm on tavaline, kuid üldjuhul ajutine refraktiivkirurgia protseduuri kõrvalnähtus. Enamasti on see ravitav silma niisutavate tilkadega, kuid mõnikord kasutatakse ka ajutisi või püsivaid pisarakanalikorke, mis takistavad pisarate loomulikku äravoolu ninna. Enamasti kasutatakse isesulanduvaid pisarakanalikorke, mis sulavad kanalis kolme kuu jooksul pärast paigaldamist.

Kuiva silma küsimus laheneb enamasti paari kuu jooksul pärast protseduuri, kuid üksikutel juhtudel võib probleem püsida kauem ning vajada pikaajalist niisutavate tilkade kasutamist, püsivaid pisarakanalikorke või pisara- kanalite sulgemist kauteri abil. Patsientidel, kes on enne silmade laserprotseduuri hädas kuivade silmadega, püsib probleem tõenäoliselt ka pärast protseduuri.

LIIGNE SARVKESTA HÄGUSUS

Kerge sarvkesta hägusus ehk “haze” steroidsilmatilkadest ja mikrotraumast võib olla osa normaalsest paranemisprotsessist ning taandub paari nädala jooksul, jätmata püsivat nägemiskahjustust. Kui hägusus on tugev või ei taandu, võib patsient vajada täiendavat sarvkesta pinnapuhastust laseri abil.

Pinnapealsete refraktiivkirurgiliste meetodite patsientidel võib oluline hägusus esineda siis, kui protseduuriga korrigeeritakse tugevat refraktsiooniviga (näiteks üle –8D refraktsioonivea korral).

Näeme sarvkesta hägusust ehk haze’i rohkem patsientidel, kellel esineb protseduuri eelselt väga suur refraktsiooniviga või kelle elu kulgeb kuivas elu- või töökeskkonnas, kus kasutatakse palju elektroonilisi seadmeid. Silmad on pärast protseduuri tundlikud nende tegurite suhtes isegi kuni 6 kuud. Kui võtta kasutusele ennetavad meetmed nagu näiteks niisutada silmi regulaarselt, paigaldada ajutised isesulanduvad pisarakanalikorgid ja teha vajalikke muudatusi ümbritsevas keskkonnas, on sarvkesta hägususe esinemine harv nähtus.

Silma Siser Hu Suurenemine

Esimese nädala jooksul pärast protseduuri kasutatavad steroidravimid võivad üksikutel patsientidel tõsta silma siserõhku. Suurenenud rõhk normaliseerub enamasti steroidravi lõppedes. Kõrgenenud rõhku tuleb hoolikalt jälgida ja see võib vajada täiendavate silmatilkade manustamist. On väga oluline, et käiksite plaanitud järelkontrollis, sest igas järelkontrollis jälgime silma siserõhku ja vajadusel korrigeerime raviskeemi. Silma siserõhku ja silmanärvi seisundit kontrollitakse protseduuri eel ja järel spetsiaalsete laserskannerite (OCT ehk optiline koherentstomograafia) ja tonomeetrite abil. Vajadusel lisame protseduuri järgsesse raviskeemi silmarõhku alandavad silmatilgad, et ennetada silmarõhu tõusu protseduuri järgsetel nädalatel.

S Ra Mber N Htava Objekti

EHK HALO

Vahel harva juhtub, et mõned patsiendid näevad esimestel nädalatel valguse ja valgustatud objektide ümber optilisi efekte, mida kutsutakse haloks või tähesajuks. Neid efekte kogevatel patsientidel võib öisel ajal autot juhtides olla vaja spetsiaalseid prille.

Enamasti on tegu ajutise nähtusega, mis kestab kuni paar nädalat, seni kuni refraktsioon stabiliseerub. Sära ja halo võivad olla ka püsivad, kuid see esineb suurema tõenäosusega tugeva lühi- või kaugelenägevusega patsientidel ja neil, kellel on keskmisest suurem pupilli läbimõõt või kellel samasugused sümptomid esinesid juba enne protseduuri. Halo põhjuseks on sageli asjaolu, et patsiendi pupilli läbimõõt on pimedas suurem kui laseriga töödeldud sarvkesta ala. Arvestades seda, et uue põlvkonna laseritega on võimalik töödelda laiemat sarvkestaala, esineb halosid laserprotseduuri järgselt vaid vähestel inimestel.

Tagasilangus

Pärast seda, kui sarvkestalt on protseduuri käigus eemaldatud kude, võib pinnaepiteel (silmakile) pakseneda, et tasakaalustada protseduuri käigus tekkinud sarvkesta kuju muutust. See protsess toimub ravitud patsientidel erineval määral ja on põhjuseks, miks mõnel patsiendil saavutatakse kohe stabiilne tulemus (minimaalne epiteeli paksenemine), kuid teistel toimub saavutatud tulemuses tagasilangus (olulisem epiteeli paksenemine). Tagasilanguse tõenäosus on suurem tugeva lühinägevusega või väga suure astigmatismiga patsientidel.

Enamikul juhtudel võib patsient lasta teha täiendava laserprotseduuri. Kirurg otsustab, kas kordusprotseduuri saab teha: see sõltub silma sarvkestakoe seisundist ja paksusest. Mõnel juhul ei pruugi täiendav koe eemaldamine olla võimalik ning refraktsiooni jääkviga tuleb korrigeerida prillide või kontaktläätsedega.

Tehnikarike

Hooldame oma eksimeerlaserit tootja juhtnööride järgi ning usaldame seda täielikult. Tehnika on aga tehnika ning vahel harva võib juhtuda, et tekib tehniline tõrge. Seda, et laseril tekib mingi tehniline rike, juhtub üliharva. Laseri seisundit testitakse jooksvalt ja laser on ühenduses laseritootja tugikeskusega iga kahe tunni tagant. Reeglina päädib väga harv tehniline rike sellega, et laser annab enne igat protseduuri toimuva testi jooksul tehnilise teate, lukustub ning saadab laseritootja insenerile

24h jooksul kohaleilmumise kutse ja laserprotseduur lükatakse edasi.

VALGUSTUNDLIKKUS, MUUTLIK NÄGEMINE

Patsiendid võivad olla ülitundlikud valguse või sära suhtes või avastada, et nende nägemisteravus on pärast protseduuri muutlik. Need seisundid on tavaliselt ajutised ja mööduvad paari päeva või nädala jooksul pärast protseduuri, kui silm paraneb ja nägemine stabiliseerub.

Korrigeerimist Piiravad Asjaolud

Protseduuri abil ei ole võimalik korrigeerida nägemishäireid, mis ei ole tingitud refraktsioonivigadest, näiteks tõsised silmapõhja- või närvi patoloogiad. Nende probleemidega patsientidel võib tekkida lisariske ja täiendavaid kõrvaltoimeid, mida tuleb enne protseduurile mineku otsust arutada silmakirurgi ja optometristiga.

Ambl Oopia Ehk Laisksilmsus

Amblüoopia või laisk silm on nägemishäire, mis areneb varases lapsepõlves ja mille korral langenud nägemisteravusega silm toetub teisele silmale, mistõttu nägemise areng amblüoopiaga silmas peatub. Refraktiivkirurgia protseduur ei vähenda ega eemalda amblüoopiat täiskasvanutel.

KATARAKT EHK HALL KAE

Katarakt on haigus, mis ravimata jättes võib põhjustada langenud nägemisteravust ja on korrigeeritav kataraktikirurgia abil. Refraktiivkirurgilised protseduurid ei väldi katarakti teket ega ravi juba ilmuma hakanud katarakti mõju.