KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022 by KPMG Baltics OÜ

JUHTIMISAJAKIRI 2021

Sisukord 3

Maailm oli kõike muud kui pausil Andris Jegers

Riiklik kasinus ja laenamine pole vastandid Hanno Lindpere

Tervishoiust saab tööjõumahukaim sektor maailmas Taavi Pahapill, Oliver Kullmann, Martin Kõdar

Kaugtöö on tulnud, et jääda – talent vähemaga ei lepi Marek Mühlberg

Ida-Virumaa piirkonna areng hoogustub – edu võti on paindlikkus Vadim Orlov, Ksenia Kravtšenko

Eesti murekoht on kõrged tööjõumaksud Joel Zernask

Pilguheit petturite maailma – skeemid, millest ettevõtted peaksid teadlikud olema Viljar Alnek

IT-juhtide uuring: COVID tõi kuue kuuga kaasa suure tehnoloogilise hüppe Tarmo Toiger

Järgmine rünnak võib tabada just sinu ettevõtet Mihkel Kukk

Ettevõtte juhi väljakutsed – äri kasv ja jätkusuutlikkus

Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb

Infoturbe küpsustaseme hindamine aitab näha suuremat pilti Igmar Ilves

Tööjõuturg pandeemia tõmbetuultes Kaarel Holm, Epp Sillaste

Murrangulised ajad e-kaubanduses: Mida tõid kaasa 1. juulist jõustunud muudatused e-kaubanduse maksustamisel? Merike Oja

Indigolaste mängumaast majandusveduriks — idusektor pole enam nišivaldkond Kadri Lindpere, Dmitri Ševoldajev, Karin Kaup

Rohestrateegiata ettevõte jääb konkurentsis kaotajaks Sten Aan

Käes on uute pankade ehitamise aeg Tarmo Sild, Eero Kaup

Planet42 — eestlased ostavad Aafrikas autosid inimestele, kellele kohalikud pangad laenu ei anna Eerik Oja, Marten Orgna, Helen Veetamm

Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid

Maailm oli kõike muud kui pausil Mullu kevadel tundus viivuks, et maailm pannakse pausile ja sellised sõnad nagu enneolematu, pretsedenditu ning kõikehõlmav said osaks majanduselu argizargoonist. Mõni majandussektor pidurdus põhjusega – lennundus ja turism ei saanudki pandeemia tingimustes normaalselt toimida. Mõnes sektoris juhtus see aga teadmatusest ja paanikast, mille leevenedes äritegevus siiski toibus. Arvukalt nägime ettevõtteid, kelle senine ärimudel, töökorraldus või juhtimisstiil tegi uutes tingimustes kohanemise äärmiselt keeruliseks, samas kui teised suutsid kriisile kiirelt reageerida ning said koguni oma äritegevusele täiendava tõuke. COVID-19 pandeemiast oleme kuulnud ja lugenud viimase aasta jooksul söögi alla ja söögi peale. On kõlanud maailmalõpuennustusi ja on ka kuulda väiteid, et inimesed enam kontoritesse ei naase, füüsiliselt enam ei kohtu ning reisivad varasemast palju vähem. Tänaseks võime aga suhteliselt kindlalt öelda, et paljud ettekuulutused olid pigem liialdused. Riikide avanedes ja piirangute leevenedes täitusid restoranid-hotellid kiiresti ja inimesed lendasid esimesel võimalusel puhkusereisile. Eestis täheldame hinnatõusu lisaks elamukinnisvarale ka ärikinnisvaras, millest võime järeldada, et kontorid ei kao kuskile. Seepärast keskendumegi tänavuses Foorumis eeskätt pikaajalistele trendidele ning uurime, kuidas erinevad sektorid

Andris Jegers KPMG Balticsi seeniorpartner ja tegevjuht

ja ettevõtted on suutnud kriisis kohaneda. Pandeemia-aastal marssis esirinnas kahtlemata Eesti IT- ja idusektor, mis täna pole enam kaugeltki nišivaldkond, ning turule voolab üha suuremaid investeeringuid järjest tõsisematelt tegijatelt. Intervjuus KPMG kasvuettevõtetele suunatud New Ventures ärisuuna eestvedajate ning ingelinvestoreid koondava EstVCAga näeme, et koostöö ja investeeringud kasvuettevõtetesse pole enam eraisikutest ingelinvestorite harrastus, vaid siinse idusektori ökosüsteemiga flirdib üha enam suurettevõtteid nii Eestist kui ka välismaalt. Kasvupotentsiaali näeme ka Eesti erameditsiinis, kus aastatepikkuse kogemusega BaltCap on oma investeeringutega loonud lisandväärtust, mis meelitab meie turule oma valdkonna gigante. Koroonapandeemia oli nii Eesti kui ka paljude teiste riikide meditsiinisektori jaoks enneolematu test, aga selle taustal on oluline mõista, kuidas tõhus juhtimine ja tehnoloogia võivad meditsiinisektori võimekust tõsta nii era- kui ka riiklikus tervishoius. Asjatundjate sõnul toimus meditsiinis vaid loetud kuudega tehnoloogiline hüpe, mis tavaoludes oleks võtnud aastaid. Kui meditsiinis on tööjõud selgelt suurim väljakutse, siis värbamisplatvorm MeetFrank oli selle aasta jooksul tunnistajaks väga vastandlikele trendidele tööturul tervikuna. Nimelt kui esimese viiruselaine ajal kadusid ära tööpakkumised, siis teise ajaks oli tööpakkumisi küllaga, kuid polnud enam tööotsijaid. Nii et kui alguses otsustasid ettevõtted ebakindluses ja teadmatuses värbamise peatada, siis pandeemia ja ebakindluse pikenedes muutusid tööotsijad konservatiivsemaks ning hindasid pigem stabiilset ja kindlat, juba olemasolevat töökohta. Samas ennustab MeetFranki kaasasutaja Kaarel Holm, et pandeemia vaibudes läheb tööjõud taas liikvele ning personalijuhtidel on omajagu tegemist nii talendi värbamise kui ka hoidmisega.

Tipptalent liigub eeskätt sinna, kus on ambitsiooni ning kasvupotentsiaali ning kuigi paljudele ettevõtetele oli möödunud aasta ränk ja täis väljakutseid, on ka palju neid, kes suutsid võita uusi kliente, tuua muutunud olukorras turule uusi tooteid ja teenuseid ning kaasata investoreid. Riikidest sai pandeemias ühe tugevaima hoobi Lõuna-Aafrika Vabariik. Samal ajal kui kohalikud pangad keerasid laenukraanid kinni ning hakkasid inimestelt võlgnevusi agressiivselt sisse kasseerima, kahekordistas seal pikaajalist autorenti pakkuv Eesti iduettevõte Planet42 oma käivet, võites uusi kliente ja investoreid. Juba lähikuudel siseneb Planet42 Mehhiko turule. Muu hulgas rõhutavad ettevõtte asutajad, kui oluline on võimekas meeskond, kes suudaks toimival turul iseseisvalt opereerida, et tippjuhtkond saaks täielikult pühenduda investorite kaasamisele ning uutele turgudele sisenemisele. Lisaks meeskonnale sai paljudele ettevõtetele kriisis võtmeteguriks tehnoloogiline võimekus. IT-ga seotud võimalustest ja riskidest oleme juba varem rääkinud, kuid möödunud aastal oli paljudel ettevõtetel ja organisatsioonidel tarvis teha mastaapne tehnoloogiline hüpe loetud kuudega, olgu siis oma veebimüügikanalites või kaugtöö korraldamisel. Igasuguse uuendusega, eriti kui see toimub lühikese ajaperioodi vältel, kaasnevad riskid, mida on vaja teadvustada. Küberoht kasvab, mistõttu ei tohi uue tehnoloogia rakendamise eufoorias unustada turvalisust. Kokkuvõttes võime öelda, et möödunud aasta ja pandeemia polnud maailmalõpp, vaid pigem andis kriis paljudele sektoritele ja ettevõtetele hädavajaliku tõuke oma ärimudeli ja tööprotsesside kaasajastamiseks, samas kui teised ei lasknud head kriisi raisku ning kasvasid kiiresti. Loomulikust kaitseinstinktist kipume kriisiolukorras sageli olema liialt vaoshoitud, samas kui tegelikult võiks ajutisest ebakindlusest hoopis võitjana väljuda.

Ettevõtte juhi väljakutsed – äri kasv ja jätkusuutlikkus

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Riiklik kasinus ja laenamine pole vastandid

Hanno Lindpere KPMG Balticsi partner ja nõustamisteenuste juht

Legend ratsionaalselt mõtlevast majandusinimesest ei taha kuidagi mõraneda. Majandusteadvus (mitte -teadus) pole veel jõudnud nietzcheliku tõdemuseni Adam Smithi / Ricardo / Keynesi / Friedmani surmast. Kriiside lahendamiseks tuleb küsida, mida me teame ja mida mitte. Esiteks teame, et otsustajad tuginevad kogemusele, ja teiseks, et mõtlemine tarbib ebaproportsionaalselt palju energiat, mistõttu kasutame reeglina heuristikat analüüsi asemel. Mõlemad asjaolud juhivad meid valede otsusteni. Arutleb KPMG Balticsi partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Tuleb vaid tõdeda, et otsustajad orjavad harjumust, sest spetsiifilise situatsiooni keerukas analüüs nõuab väga palju energiat. Aju tarbib suurima osa inimkeha energiast ja seepärast kasutame otsustamiseks kirvereegleid ning võrdlusi. Situatsiooni analüüs käib energeetiliselt üle jõu. Tulemuseks on kogemuslikud otsused, mis halvimal juhul võimendavad kriisi.

Kasinuspoliitika oli viga Kogemus on kahest otsustamisveast kindlasti suurem kurja juur. Alustame kasinusest. Tänane konsensus kinnitab, et eelmise kümnendi finantskriisi lahendamine kasinuspoliitika kaudu oli viga. Miks käitusid Rootsi pangad Baltikumis finantskriisis nii karmilt? Lihtne on siin näha poliitilist või kultuurilist narratiivi, kuid põhjus on proosalisem. Rootsi 90. aastate panganduskriisi kasutati mentaalse mudelina finantskriisi lahendamisel. Pole ime, kui pangad pöördusid finantskriisis teada-tuntud lähenemiste juurde. Kuid Rootsi ja globaalse finantskriisi vahele jäi 15 aastat. Tuleb vaid tõdeda, et otsustajad orjavad harjumust, sest spetsiifilise situatsiooni keerukas analüüs nõuab väga palju energiat. Aju tarbib suurima osa inimkeha energiast ja seepärast kasutame otsustamiseks kirvereegleid ning võrdlusi. Situatsiooni analüüs käib energeetiliselt üle jõu. Tulemuseks on kogemuslikud otsused, mis halvimal juhul võimendavad kriisi.

kuulutada ei unune. Juba Adam Smithi sulest pärineb küsimus, miks riigid reserve ei kogu või teisisõnu, miks riigid üldse peaksid laenama. Miks räägime riigivõla suurusest, mitte varakambri kulla kaalust? Viimasest saab lugeda vaid „Saja rahva lugude“ muinasjutusarjas. Mida teha koroonakriisis? Esiteks tuleb mõista, et lähimineviku õppetunnid pärinevad teisest ajast ning neid ei pea automaatselt ja mõttelaisalt rakendama uues olukorras. Samas tasub tagasivaadet pikendada aastasadadele või -tuhandetele. Teiseks tuleb aru anda, et kriise põhjustab sotsiaalne karjamentaliteet. Paradoksaalselt peetakse lääne ühiskonna edu aluseks individualismi ja sõjakust, mis õnneks väljendub ka ideede võitluses, mitte ainult relvade ekspordis. Kõige ohtlikum on kooris laulda hosiannat kasinusele või põlevate silmadega jutlustada laenuvõtmise hüvedest.

Esiteks tuleb mõista, et lähimineviku õppetunnid pärinevad teisest ajast ning neid ei pea automaatselt ja mõttelaisalt rakendama uues olukorras.

Sakslaste kasinust kirjeldatakse eepilistes mõõtmetes. Finantskriisi kontekstis osutatakse Weimari hüperinflatsioonile, kuid jällegi tuleks põhjust otsida otsustajate elukogemusest. Saksamaa ühinemisarve 90. aastatel muutis rikkamad liidumaad igasuguse laenamise vastu hüperallergiliseks. Finantskriis ähvardas postkasti arvetega ära ummistada. Pole siis ime, et Merkel käitus nii, nagu ta käitus. Jällegi, kogemus oli uues olukorras halb teejuht. Lugulaulu vaenulikkusest laenamise vastu saab veeretada veel pikemalt. Kuningate komme sõdimiseks laenata ja seejärel end maksejõuetuks

Boris Johnsonit süüdistatakse UK meedias põhimõttelageduses. Kuid ajaloolaste hinnangul polegi kõige edukamatel UK peaministritel läbi aastasadade olnud kindlaid seisukohti. Valijad nõustuvad Johnsoni eklektilise lähenemisega poliitikale. Siit ka vastus pealkirjas toodud väitele. Fons Trompenaarsi kuulus näide vormelimaailmast õpetab, et kiiruse kasvades teatud piirini suureneb turvalisus tänu paremale juhitavusele. Teisisõnu, kasinus ja laenamine pole vastandid. Mõlemat võib rakendada samaaegselt. Kunst on seda teha õigel ajal, õiges kohas ning õiges mahus. Eesti riik kubiseb näidetest ja võimalustest.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Tervishoiust saab tööjõumahukaim sektor maailmas Mida tähendab see

Eesti erameditsiinile?

Viimastel aastatel on Eesti erameditsiinisektoris toimunud tõeline arenguhüpe. Kasvab nii teenusepakkujate kui ka teenuste valik ja tööandjad tunnevad üha enam huvi endapoolse tervisekindlustuse vastu. Möödunud aasta suurima tehingu selles valdkonnas tegi põhjanaabrite meditsiinikontsern Mehiläinen, ostes Qvalitas Arstikeskuse ning Unimedi hambakliiniku. Mitme asjatundja hinnangul kinnitab välisinvestorite huvi Eesti erameditsiinituru kõrget taset ja kasvupotentsiaali. Eesti erameditsiinisektori arengu ja tuleviku üle arutlesid KPMG finantsnõustaja Taavi Pahapill, Qvalitase ja Unimedi endine omanik, erakapitalifondi BaltCap partner Oliver Kullman ning juhtivpartner Martin Kõdar.

Aasta on olnud meditsiinisektorile tervikuna erakordselt turbulentne. Kuidas on see mõjutanud erameditsiini?

Martin:

Taavi Pahapill KPMG Balticsi juhtiv finantsnõustaja

Martin Kõdar BaltCapi juhtivpartner

Mõju erameditsiinisektorile on vähemalt hetkeperspektiivis olnud märkimisväärne, samas pikaajalise mõjuga uued suunad said alguse juba varem. Pandeemia ja piirangute tõttu on tervishoiuvajadused kasvanud ning eriline nõudlus on meditsiinitehnoloogia, näiteks mitmesuguste telemeditsiinilahenduste järele. Oleme selles vallas aastaga teinud 10-aastase arenguhüppe.

Oliver: Peamine trend, mis meie erameditsiini kujundab, on ikkagi pikaajaline. Elanikkonna keskmise vanuse kasvuga kaasneb paratamatult vajadus tervishoiuteenuste järele, mis omakorda tähendab, et teenusepakkujad vajavad uusi tehnoloogilisi lahendusi. Kuna tervishoiusektor tervikuna kasvab muust majandusest kiiremini, siis on eriti piiratud tööjõu tingimustes eksistentsiaalne küsimus see, kuidas tõsta tõhusust. Taavi: Pandeemia parandas üldist teadlikkust tervishoiusektori olulisusest, kuid pikaajalisi trende vaadates on selge, et meditsiinisektor on üks ärevamaid sektoreid ka globaalselt. Maailma rahvastik vananeb, nõudlus kasvab ja see suurendab vajadust tööhõive ja tehnoloogiliste lahenduste järele. Globaalselt on tervishoiusektor hetkel põllumajanduse järel tööhõive poolest teisel kohal, loetud aastate pärast aga juba esimesel. Ennustatakse, et 2030. aastaks areneb tervishoiusektoris välja 20% tööjõupuudus ja seda kõikjal maailmas – Eestis, USAs, Indias, Singapuris… Nii et kasvav vajadus tervishoiuteenuste järele ei ole ainult arenenud lääneriikide trend?

Martin: Trendid on globaalsed, eeskätt need, mis puudutavad digitee-

Oliver Kullman BaltCapi partner

rimist. Seni on tervishoid olnud pigem haigete ravimine, aga kasvav turg on sihitud ennetusele, mis on sama vajalik nii noortele kui ka vanadele ning mille puhul on võimalik tehnoloogia abil pakkuda häid lahendusi. Neid vajavad ka arenevad riigid, kus rahvastik on noor, selleks et pakkuda neile pikemat ja kvaliteetsemat elu. Toon näite teisest valdkonnast: Tesla autod salvestavad pidevalt oma sõitu ja andmestik kogutakse pilve, kus seda analüüsitakse. Terviseandmeid kogutakse praegu tuhandeid kordi vähem! Pakkumaks inimestele personaalsemaid lahendusi tervise tagamiseks on tarvis tehnoloogilisi lahendusi, muu hulgas massandmete kogumist ja töötlemist. Näiteks süsteemi, mis ütleks: „Ole täna kodune, sest mingite parameetrite

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

tõttu on sul praegu suurem oht haigestuda.“ Autod käivad regulaarselt hoolduses, et nad katki ei läheks ja et vältida seega hilisemat kallimat remondikulu. Samad põhimõtted võiksid kehtida tervishoius – vaktsineerimine on üks hea näide sellest.

Taavi:

Eestil on siin kindlasti eelis, sest meil on paljud andmed digitaalsel kujul olemas. Samas pikk maa on minna sinna, kus andmetöötluse põhjal saaks näiteks perearst rakendada ennetavat ravi või diagnostikat terviseprobleemide vältimiseks.

Oliver: Samas tuleb rõhutada, et erameditsiini ja tööandjapoolse tervisekindlustuse tõttu on ennetav tervishoid saanud olulise tõuke. Just töötervishoiu trend ja sellega kaasnev regulaarne tervisekontroll on tõstnud teadlikkust ja nõudlust ennetava meditsiini järele. Ka töötervishoiu teenust hankides ei vali tööandjad Eestis miinimumprogrammi, vaid sageli soovitakse lisateenuseid. Sellega oleme arvestanud ka oma erameditsiini investeeringutes. Kuidas võiks erakapital laiemalt mõjutada meie meditsiinisektorit, mitte ainult erameditsiinis, vaid ka avalike teenuste arengus?

Oliver: See on riigiti erinev, sest paljud neist juba pakuvad ennetava tervishoiu teenuseid avaliku meditsiini kaudu. Erakapital kindlasti täiendab ja toetab riiklikult tagatud meditsiiniteenust ning ükski investor ei tule selle pealegi, et avalikku tervishoidu pole tarvis – see pole kindlasti mudel, mille poole püüelda. Martin:

Erakapitali olemuslik roll on olla professionaalne omanik – luua võimalikult palju väärtust mitte ainult aktsionäridele, vaid ühiskonnale laiemalt (vastutustundliku investeerimise ja ESG printsiipidest lähtuvalt). Professionaalne omanik aitab ettevõttel paika seada kasvufookuse, kokku panna pädeva juhtkonna ning luua turuanalüüsi ja tulevikupotentsiaaliga kooskõlas olev konkreetne arengustrateegia. See kehtib igas sektoris, ka meditsiinis. Kui räägime Quattromedi, praeguse Synlabi näitel, siis meie investeeringute toel (BaltCap oli investor 2008–2013) kasvas see suurimaks eralaboriks, mis pakub automatiseeritud analüüsiprotsessidega teenust ka väljapoole. Nüüdseks on Synlab võimekust arendanud ja suudab kriisiajal riiki toetada, pakkudes muu hulgas ka COVID-testimist. Näiteks Lätis sellist tugevat ja rahvusvahelise võimekusega eralaborit pole ning see peegeldus möödunud aastal ka nende testimise suutlikkuses. Erakapital küll ei tea, mis saab 10 aasta pärast, aga trende jälgides on võimalik arenguid jõuliselt toetada.

Taavi: USAs on riiklikud kulutused meditsiinile ilmselt maailma suurimad, 18% SKTst, aga selle

Tervishoid pole enam haigehoid, vaid keskendub üha enam ennetavale meditsiinile. tulemuslikkus on rahvatervise vaatenurgast küsitav. Sarnane tervishoiusüsteemi mudel on ka Tšiilis ja sealgi pole olukord parem. Erameditsiin on tugev, kuid avalik teenus on nõrgem ning kindlustuse puudumisel kallis. Kohati inimesed kulutuste hirmus lausa väldivad tervishoiuteenuseid. Skandinaavias me ei oska niimoodi mõeldagi, et jätame sel põhjusel näiteks kiirabi kutsumata. Erameditsiin on paindlikum, sest selle eesmärgistamine on paindlikum. Erasektoris on eesmärgiks muidugi kasum, aga erinevalt mõnest muust sektorist ei tähenda tootlikkus tööjõu kui sisendi kärpimist. Pigem vastupidi – tööjõud ja tootlikkus on otseselt seotud ning peamine küsimus on selles, kuidas ressurssi kõige tõhusamalt rakendada ning saavutada vähesema tööga maksimaalne tulemus.

Oliver: See, mis Taavi ütles, ongi see, mis meditsiinis innovatsiooni tõukab. Me ju teame, et tööjõud on piiratud, mistõttu peame seda kasutama ülitõhusalt, andes näiteks õdedele rohkem tegevusvolitusi ning vabastades arstid asjatutest administratiivülesannetest. Arstide ja õdede väljaõpe ning kogemus pole ju administratiivasjade või olmega tegeledes mõistlikult rakendatud. Erakapitali kaasamise konkreetne eesmärk on väärtuse kasv, mis tuleb mahu suurenemise pealt. Meditsiinis eeldab see täiendavat tööjõudu ja füüsilist laienemist, nii et kulude ja personali kärpimisega selles sektoris eesmärke ei saavuta. Tehnoloogia puhul on sama loogika hea näide seesama Synlab, kus rolli mängib skaala. Mida suuremad analüsaatorid laboris on, seda parem, tõhusam ja tootlikum. Investeering automatiseeritud ja võimekasse laborisse tagas ka tulemuse.

Martin: Nagu teistes sektorites, läheb meditsiinis samuti palju energiat personaliprobleemide ja sisemiste konfliktide lahendamisele. Siin avaldubki erakapitali efekt, kus viie aasta perspektiivis seatakse konkreetne ühine eesmärk ja lähenemine, millega välistatakse osakondade vahelised kaevikusõjad ning töötatakse koos sihi suunas.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Milliseid konkreetseid näiteid saate tuua IT-lahendustest erameditsiinis?

Oliver: Tervishoius mängivad digiteerimine ja IT-investeeringud rohkem rolli, kui võiks arvata. Näiteks Quattromedi laborite puhul käisid alguses kõik protsessid paberil, aga müügi hetkeks oli kogu süsteem paberivaba. Qvalitase puhul oli broneerimissüsteem äärmiselt keeruline – see oli patsientidele tülikas ning meie jaoks ressursikulukas. Nüüdseks on aga kasutusel toimiv digiregistratuur, kus saab aega broneerida ja muuta. Unimedis nüüdisajastasime IT-süsteemide abil raviplaanide koostamise ning võtsime kõikides kliinikutes kasutusele hambatarkvara, kus kogu info on teistele arstidele ligipääsetav ja nähtav. Martin: Unimed kasvas kiiresti ja laienes suurtele pindadele, kuid sisemised protsessid ei läinud sellega kaasa. Ühtäkki oli paarikümne inimese asemel paarsada, ent polnud protsesse ja loogilist süsteemi, kus organisatsioon oleks saanud normaalselt oma uutes mastaapides toimida. Taavi: Need näited ja kogemus ehk kinnitavad mõtet, et kui meil ka on 10 aasta pärast tervishoius 20% tööjõupuudus, siis vähemalt osaliselt aitab tehnoloogia ja IT seda kompenseerida. Kuidas seda selgitada, et ehkki rahvaarv enamikus lääneriikides kahaneb ja meditsiin muutub tõhusamaks, on tööjõu mõttes olukord ikka nõnda kriitiline?

Martin: Siin mängivad olulist rolli tervishoiu areng

ja võimalused, mida uus tehnoloogia võimaldab pakkuda. Turul on palju uusi teenuseid, mida veel mõni aasta tagasi ei olnud, ning paratamatult on ju tarvis erialaspetsialisti, kes seda pakuks. Lisaks see juba mainitud paradigma muutus: kui varem oli tervishoid oma sisult pigem n-ö haigehoid, siis nüüd räägime ennetavast meditsiinist, mis eeldab lisatööjõudu. Pandeemia olukord ja ennetav erameditsiin on mõneti selles mõttes võrreldavad, et neist tingituna on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele hüppeliselt kasvanud. Sellist vajadust pole varem olnud ning kriitilistel erialadel pole ka piisaval määral väljaõpet pakutud. Tundub, et Eestis lähtutakse arstide väljaõppes vananenud andmetest, ajakohatutest numbritest ja prognoosidest… Samas tulevikuvajadusi silmas pidades peaksime praegu palju rohkem meditsiinipersonali ja arste koolitama.

Taavi: Tuleb arvestada, et ka naaberriikide konkurents pole tööjõu mõttes ju kuskile kadunud. Meie haridus on konkurentsivõimeline ja samamoodi vananeva rahvastiku ning kasvava nõudlusega Põhjamaade turg survestab – välis-

maal kogemuse omandamine ja töötamine on endiselt atraktiivne. Sellega peaks arvestama ka õppekohtade arvus. Samas hakkame meditsiinis muutuma ise tööjõudu importivaks riigiks.

Kuivõrd peab erameditsiinis üldse arvestama tööjõuküsimusega? Kas selle hind on Eestis veel üldse konkurentsieelis?

Oliver: Erakapitali vaatest oli ehk 14 aastat tagasi veel aeg, mil investeeringu tegemisel sai võtta eelduseks, et Eestis on tööjõud odavam ning teenus seega konkurentsivõimelisem. Need ajad on lõplikult möödas, me pole enam ammu odava tööjõu riik. See kehtib kõigis majandusvaldkondades ja ka meditsiinis pole palgad enam nii madalad võrreldes Põhjala riikidega. Taavi: Kindlasti pole olukord enam nii must-valge, et kohe teisel pool n-ö õiget riigipiiri teenistus mitmekordistub. Samas riigi ja meditsiinisektori väiksuse tõttu on vähimgi liikumine väga tuntav, mistõttu iga inimene on arvel. Loomulikult on välismaal omandatud kogemus, mis puudutab näiteks haruldasemaid haigusi või uuemaid ravimeetodeid, äärmiselt väärtuslik ja seega inimeste ringlus tänuväärne, aga see kehtib eeskätt arstide tasandil. Vilunud ja väljaõppega hooldus- ja tugitöötajate puhul see päris nii pole.

Qvalitase ja Unimedi tehinguga sisenes Eesti turule Põhjala üks suuremaid ettevõtteid Mehiläinen. Mis sellega seoses muutub pikemas perspektiivis?

Martin: Suurtehingud paistavad silma, sest tege-

likult on meie erameditsiinisektor siiski veel tilluke. Jah, palju on erapraksiseid, aga need on enamasti väikesed ning ei paku suurematele ettevõtetele huvi, sest väiksemate ettevõtete koondamine ning haldamine on keeruline ja kulukas. Qvalitase ja Unimedi puhul suutsime piisavalt kasvada, et muutuda atraktiivseks – eks see oligi alguses seatud eesmärk. Erakapital on kiire kasvu saavutamiseks hea omanik, ent pikemas perspektiivis eelistasid ka kliinikud tugevat strateegilist omanikku, kes tagaks pikaajalise stabiilsuse. Võimalikke ostjaid oli ju palju, aga Mehiläineni kasuks otsustaski kogemus, tase ning nende selge soov end Eesti turul sisse seada.

Oliver: Lihtsalt mastaapide mõistmiseks: Mehiläineni käive Soomes ületab miljardit eurot – see on samas suurusjärgus Eesti Haigekassa eelarvega. Nende võimekus ja mahud on võrreldavad ja kindlasti on huvitav jälgida, kuidas see turgu mõjutab. Lisaks on Mehiläinen ju globaalselt tuntud digitaalne liider selles valdkonnas, tõeline pioneer oma nutikate lahenduste ja süsteemidega.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Meditsiinisektoris eeldab mõjusus täiendavat tööjõudu, mitte selle kärpeid.

Martin: Sellise gigandi sisenemine turule avab ilmselt uusi uksi ka näiteks siin-

setele IT-tegijatele, kes saavad oma lahendusi Mehiläinenile pakkuda ja arendada. Mastaap on selleks juba piisav.

Taavi: Ma isegi julgeks väita, et kuna Mehiläinen on üks maailma tipptegijaid, siis toob ta turule teadmist ja kogemust, mida saab kohaldada. Ega süsteemid pole otseselt ülekantavad ja kohaldatavad, aga näiteks eeskuju andmete kasutamises ja analüüsis on miski, millest patsient võiks võita. Oliver: Kindlasti ei tasu välistada ka kogemuse ja teadmiste-oskuste vastastikust liikumist. Näiteks Unimedi hambaravi siin on sama suur kui Mehiläineni vastav tegevusvaldkond Soomes ning siinne tehnoloogia ja kliinikud on kohati isegi paremal tasemel kui sealsed.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Kaugtöö on tulnud, et jääda –

talent vähemaga ei lepi

Koroonaviiruse pandeemia algusest on möödas enam kui aasta ja paljud töötajad on kaugtööd praktiseerinud nüüdseks peaaegu sama kaua. Ent ikka leidub veel nii mõndagi, millega harjuda ja kohaneda. Milliste väljakutsetega ettevõtted parasjagu silmitsi seisavad, räägib KPMG uute ärisuundade juht Marek Mühlberg.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Ligi poolteist aastat väldanud n-ö eksperiment on tõestanud, et kaugtöö on võimalik ja vajalik. See on muutnud töösuhte dünaamikat ja pannud inimesed mõtlema, mil ist töösuhet ja elu nad tegelikult soovivad. Varasema reaalsuse juurde naasmine pole lihtsalt võimalik, sest seda ei eksisteeri enam. Kaugtöö on uus normaalsus Kodust töötamine on tulnud selleks, et jääda. Seda kinnitab ka asjaolu, et kolmandik töötajaid kaaluks kontoritesse naasmise kohustuse korral töökoha vahetust. Ühtlasi ütleb ligi 90% töötajatest, et ettevõtte kaugtööpoliitika määrab tulevikus nende valiku uue töökoha otsimisel. Maailm on muutunud, kuid mõned ettevõtted ei saa sellest veel aru. Möödas on aeg, kui orgaanilise üksuse (loe: töötaja) liigutusi ajas ja ruumis jälgima pidi. Ligi poolteist aastat väldanud n-ö eksperiment on tõestanud, et kaugtöö on võimalik ja vajalik. See on muutnud töösuhte dünaamikat ja pannud inimesed mõtlema, millist töösuhet ja elu nad tegelikult soovivad. Varasema reaalsuse juurde naasmine pole lihtsalt võimalik, sest seda ei eksisteeri enam.

Marek Mühlberg KPMG Balticsi uute ärisuundade juht

Kaugtööst saab kindlasti rääkida kui megatrendist – selle mõju on globaalne ja ulatub kaugemale kui lihtsalt töötaja mugavus või tööandja võimalus kulusid kokku hoida. Arutelu selle üle, kas kaugtöö on keskkonnasäästlik lahendus või mitte, on alles algusjärgus. Lihtne on vaadata autodega seotud heitekoguste hulka ja tõdeda, et vähem igapäevast liiklust toob meile rohelise tuleviku. Tegelik pilt on keerulisem – surematut William Gibsonit parafraseerides võime öelda, et tulevik on juba siin, see on lihtsalt ebaühtlaselt jaotunud. Kaugtöö kontekstis tähendab see seda, et kui jätkusuutlikkuse küsimusega me veel alles maadleme, siis osa kaugtöö paljulubavast tulevikust on juba kohal ja nõuab meie tähelepanu. See toobki meid talendi probleemini. Näiteks on lokaalne talent rahul hübriidmudeliga, kus kolm päeva töötatakse kontoris ja kaks kodust või vastupidi. Globaalne talent aga ei aktsepteeri kontrolli. Seega võib ettevõtte kaugtööpoliitika määrata, kas ta saab endale turu parimad töötajad. Kui sinu ettevõte pole valmis talendile vastu tulema, siis kindlasti leidub keegi, kes on nõus paindlikke töötingimusi pakkuma. Digitaalse vundamendi ehitamine ja digimuutus pole enam vaba valik, vaid see on ellujäämise küsimus.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Vabadus ei kehti kõigile Olgugi et mitmete ettevõtete kriisiaegne käive jäi samale tasemele kriisieelse ajaga või näitas isegi tugevat kasvu, tuleb kaugtöö võimalusi vaadelda sektoripõhiselt. Kõik ettevõtted pole kaugtöö silmis loodud võrdseteks. Pandeemia mõjus hävitavalt nendele sektoritele, kus kliendile ei olnud võimalik pakkuda väärtust digitaalselt, näiteks majutus, lennutransport või asukohast sõltuv meelelahutus. Kindlasti soosib kaugtöö eelkõige neid, kelle põhiliseks töövahendiks on arvuti (nn teadmustöötajad). Praegune hetk on hea stardipositsioon peamiselt kaugtööd viljelevatele organisatsioonidele. Kui kogu organisatsioon on juba eos ehitatud selliselt, et kontorit pole vaja, puudub ka vajadus ulatuslikeks ümberkorraldusteks. Lähiaastail näeme kindlasti selliste organisatsioonide muutumist normiks väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendis. Küll aga on sellise töömudeli eelduseks töötaja ja tööandja vaheline usaldus, milleta võib kodust töötamine keerukaks osutuda. Just mõlemapoolse usalduse tagamine ongi üks suuremaid proovikivisid kaugtöö vallas. See omakorda mõjutab positiivses suunas nõudlust sektorites, mis aitavad usaldust tagada (nt küberturvalisuse, IT riskianalüüsi jms teenuste pakkujad). Ootuspäraselt jääb revolutsioon kesiseks valdkondades, kus töötaja kohalolu on määrava tähtsusega ja töö iseloomu arvestades oluline, näiteks kultuuriasutuste, restoranide ja konverentsikeskuste puhul. Ent täiesti puutumata ei jää needki valdkonnad: nt toidu kojuveo populaarsus pigem jätkab kasvamist, väiksemaid konverentse ja seminare korraldatakse juba praegugi veebis (see võimaldab kaasata rahvusvahelisi esinejaid ja kulusid kokku hoida) ning jätkub ka mäluasutuste digimuutuste teekond. Muutusi ei saa tagasi pöörata Oleme jõudnud punkti, kust tagasiteed enam pole. Muutunud olukorra tõttu on paljud ettevõtted tänaseks oma töö ümber korraldanud, muu hulgas eelistatakse suurematele kontoripindadele väiksemaid või suisa loobutakse neist. Järjest enam tasutakse töötajatele ka kodukontori sisseseadmise eest, et kaugtööd veelgi enam soosida. Kõik see on tähendanud nii protsesside ümberkorraldamist kui ka investeeringuid (tööjõudu, tehnoloogiasse, juhtimisse, protsessidesse, tarkvarasse). Ka töötaja seisukohast on olukord kardinaalselt muutunud. Näiteks on kolitud soodsamatele ja suurematele pindadele teistes linnades, kus elukvaliteet on parem. On leitud paremaid võimalusi töö, eraelu ja isikliku arengu ühildamiseks. Loogiline on eeldada, et kui pendel on mõlemas äärmuses ära käinud, saabub ka tasakaalupunkt. Mõnele tähendab see täielikult kaugtööle üleminekut, teistele hübriidmudelit ja osadele kindlasti ka täistööajaga kontoritööd. Märksõnaks on paindlike lahenduste pakkumine ja kasutamine. Näiteks pereinimesed eelistavad ehk täiskohaga kontoris töötamist, kui nad ei saa kodus süveneda ja tööle pühenduda. Populaarsemaks muutub osaline tööaeg (neljapäevane töönädal või kuuetunnine tööpäev) ja alternatiivsed töö struktureerimise võimalused (nt projekti- ja tulemuspõhine töötamine).

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Lahenduste leidmine võtab aega. On täiesti normaalne, et ettevõtted tegelevad järgnevatel aastatel erinevate töövormide ja töö struktureerimise võimaluste katsetamisega. Just lähiaastatel on juhtidel võimalik määrata oma ettevõtte käekäik pikaks ajaks, kuid ei tohi unustada, et see ajaaken on üürike ja kaduv. Probleemid ja ohud Oleks lühinägelik kõneleda vaid kaugtöö eelistest ja plussidest. Loomulikult pakub kaugtöö paremat ligipääsu globaalsele talendile, kiireid laienemisvõimalusi välisturgudele ja platvormi uute väärtuspakkumistega eksperimenteerimiseks. Ka halduskulude kokkuhoid on igati käegakatsutav – vähem inimesi, väiksem kontor, väiksemad kulud. Sama kehtib töötajate vaates – võimalus kokku hoida aega tööle ja kojusõiduks ning kontoririietele ja lõunapausidele kuluvat raha. Atraktiivne mõte, aga kas see võit on piisavalt suur, kui panna kõrvale sellega kaasnevad riskid ja väljakutsed? Lühike vastus on, et jah, kui ei soovita muutunud olukorras marginaliseeruda. Pikem vastus on see, et iga organisatsioon on erinev. Kehv digitaalne vundament (madal digitaliseerituse aste, töötajate vähene ettevalmistus muutunud protsessidega töötamiseks) võib osutada sellele, et ees seisavad väga rasked ajad. Konkureerimise põhimõtted on muutunud ja kahjuks ei ole võimalik neid pikalt ignoreerida. Selline organisatsioon peaks väga hästi läbi mõtlema, kuidas muudatusi läbi viia, sest sarnaselt vananevale sportlasele tuleb tähelepanu pöörata vanadele vigastustele ja vahetatud puusaliigesele – füüsiliste piirangute tõttu ei ole võimalik enam täiskiirusel spurtida. Kogemus on näidanud, et eriti keeruline on aega planeerida peredel, kus kasvavad väikesed lapsed – otsused kodu suuruse ja elukorralduse kohta tehti ju teistel alustel. Seis ei ole oluliselt parem ilma lasteta paaride ja üksi elavate töötajate jaoks, sest neil on oht läbi põleda. Liigne isoleerumine võib viia ka depressioonini või selleni, et kipume unustama sotsiaalseid oskusi. Kaugtööga harjumine ning piiri tõmbamine töö ja vaba aja vahele ei tule kõigi jaoks loomulikult. Asja ei tee lihtsamaks see, et väga konkurentsihimulised inimesed kasutavadki oma vaba aega teistest ette jõudmiseks. Avalikult on arutletud ka selle üle, et tööturg võib perekondlikust ja sotsiaalsest dünaamikast tulenevalt asetada halvemasse seisu just naised. Nad võtavad tõenäolisemalt vastu väljakutse ühildada kodust elu ja teha näiteks osakoormusega tööd. See aga tähendab, et kontoris viibivad mehed saavad võimaluse rohkem pildil olla ja sellest tulenevalt avanevad neile täiendavad võimalused. Ühtlasi võib märgata uut tüüpi riskide teket, näiteks jäetakse töötasu maksmata teises riigis asuvale töötajale. Kui töövõtjal pole võimalik tööandjani pääseda geograafilistest piirangutest tulenevalt ning kokkulepete sõlmimisel on jäetud oma õigused kaitsmata, polegi muud teha kui ebaõiglusega leppida. Ja veel üks risk: tööandja võib töötajaga jagada ettevõtte siseinfot, teadmata, mida töötaja selle konfidentsiaalse infoga teeb. Kuna turg tühja kohta ei salli, on aja küsimus, millal tekivad uued teenused just taoliste olukordade ja vajaduste jaoks. Tulevikutöö puhul on tulemuslikkuse mõõtmine kriitilise tähtsusega. Mitmed tööandjad mõõdavad juba praegu seda, kui palju ja milliste tegevuste peale töötaja aega kulutab. Ühest küljest võib seda „usalda, aga kontrolli” põhimõtet mõista, kuid ajastul, kus privaatsus on aina olulisem kõnepunkt, tajuvad töötajad igasugust jälgimist liigse sekkumisena. Alternatiiv on tulemuspõhine töö, kuid see tähendab, et töötaja võtab endale ebaproportsionaalselt suure riski töösuhtes. Nagu näha, siis väljakutseid jagub nii töötajatele kui tööandjatele, selgeid vastuseid veel ei ole. Meil jääb üle vaid pendlil silm peal hoida ja teha oma parim, et muutustega kohaneda.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Ida-Virumaa piirkonna

areng hoogustub –

edu võti on paindlikkus Käisime uurimas, kuidas Ida-Virumaa ettevõtlusmaastik areneb ja milliseid võimalusi pakub. Küsimustele vastavad Narva tööstuspargi juht Vadim Orlov ja advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat, vaidluste lahendamise praksise juht Ksenia Kravtšenko.

Vadim Orlov

Ksenia Kravtšenko

Narva tööstuspargi juht

Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Ida-Virumaad nimetatakse suure ettevõtluspotentsiaaliga piirkonnaks. Kas olete sellega nõus?

Vadim: Jah, meie piirkonna potentsiaal on tõepoolest suur, kusjuures seda pole veel täielikult uuritud. Esimene asi, mis kasutamata ressursi näitena meenub, on siinsed inimesed. Paljudel tootmisettevõtetel on praegu kvalifitseeritud tööjõu puudumise tõttu probleeme. Ida-Virumaal on vaba inimressurssi ja seda tekib järgmise kolme aasta jooksul juurde – tööturule sisenevad kõrgkvalifitseeritud inimesed, kes töötavad praegu põlevkivitööstuses, mille maht väheneb. Teine on meie infrastruktuur ja ennekõike energia. Senised energiatootmise mudelid on aegunud ja selle asemel arenevad välja rohelise energia pargid, mis toodavad energiat tuulest ja päikesest. Samuti ei saa tähelepanuta jätta meie raudteed ja Sillamäe sadamat. Lisaks muidugi asukoht! Eesti kaartidel näeme sageli, et idasse on joonistatud mingi kummaline hall ala. Tegelikult on ju piirist vaid 140 km kaugusel 7 miljoni elaniku suurune Peterburi, suur uurimis-, tootmis- ja ärikeskus. Kahjuks ei kasuta me Eesti ja Venemaa praeguste suhete tõttu kõiki eeliseid, mida Peterburi ja Leningradi oblasti geograafiline lähedus võiks pakkuda. Tulevaste põlvkondade ja säästva arengu huvides peaksime liikuma pragmaatilisemate suhete poole. Ja lõpuks mängib vene-

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

keelsete inimeste koondumine Ida-Virumaale suurt rolli turismi mõttes, mitte ainult SRÜ riikide töötajate ja investeeringute ligimeelitamises. Lõppude lõpuks on vene kultuur ja vene keel rahvusvahelise turismi tõeline magnet.

Ksenia:

Ida-Virumaa regiooni panus riigi SKTsse on juba 12%. Lisaks oleme ainus positi vse kaubandusbilansiga maakond Eestis ja ekspordi osakaal lähiaastatel üha kasvab. Võttes arvesse Ida-Virumaal tegutsevate ettevõtete tulevikuplaane, tõuseb meie osakaal riigi tööstussektoris pidevalt.

Esimest korda vaatasin Ida-Virumaa piirkonda lähemalt 2019. aasta ettevõtlusfoorumil Entry Point. Minu jaoks, nagu vist igale pealinlasele, oli see paik seesama nn hall piirkond, mille kohta uudistest midagi head ei kuulnud. Kõik rääkisid ainult sellest, kuidas probleemse Ida-Virumaaga toime tulla... Ja ühtäkki kohtasin foorumil energilisi ja karismaatilisi inimesi, kes on ehitanud tehaseid, arendanud tootmist, tutvustanud uusi tehnoloogiaid! Samuti õnnestus mul kuulda-näha kohalike ettevõtjate edulugusid ning külastada IVIA korraldatud ekskursioonide raames tehaseid. Mulle avaldas muljet see, mis toimub Ida-Virumaal, kuidas areneb infrastruktuur ja tootmine. Seda peab oma silmaga nägema, mitte ajakirjanduse prisma kaudu. Pärast seda kogemust saime KPMGs aru, et tahame töötada Ida-Virumaa piirkonna, selle ettevõtete ja inimestega nende tohutu motivatsiooni, entusiasmi ja sära tõttu. Tooge palun mõni näide sealsetest edukamatest ettevõtetest.

Vadim:

Neist, kes on hiljuti meie piirkonda tulnud, tooksin välja OÜ Aquaphor Internationali, ühe maailma suurima laia tootevalikuga veepuhastusfiltrite tootja. 2011. aastal ehitas see ettevõte Sillamäele oma esimese 7000 m2 suuruse veefiltritehase, mida on nüüdseks laiendatud enam kui kolm korda. 2014. aastal avas Aquaphor Narvas tehase, mille pindala oli 15 000 m2, ja peagi on näha selle märkimisväärset laienemist, tänu millele saab tööd veel 700 inimest. Ettevõte suurendas oma tootmisvõimsust Eestis heal ajal – 2014. aasta lõpus rubla langes, nii et investeeringud tasusid ennast väga ära tänu eurodes tuludele. Juhtkond valis, millises riigis hakata oma tootmist laiendama, kas näiteks Iisraelis, Hiinas, Kanadas, USAs... Aga Ida-Virumaa oli ainuke koht, kus projekti kooskõlastamine, tehase ehitamine ja käivitamine võttis vähem kui aasta. Aquaphor kavatseb nüüd renoveeritud tehase kavandamise käigus protsesse suurel määral automatiseerida. Kõiki inimesi pole aga siiski võimalik robotitega asendada ja seega tähendab uus tootmine uute töökohtade loomist. Märgin ära veel TBHAWT Manufacturingi, VKG, Enefit Poweri, Eastmani. Kõigil, nii n-ö vanadel kui uutel ettevõtetel on suur mõju piirkonna arengule ja Eestile tervikuna. Loodame, et kui liikumispiirangud kaotatakse ja piirid on täielikult avatud, suudame võõrustada potentsiaalseid investoreid Skandinaaviast, kes on ehk huvitatud äri laiendamisest siia.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Ksenia:

Ida-Virumaal esindatud ettevõtete mitmekesisus, suurus, kapitalistruktuur ja piirkonna eripära tekitavad vajaduse tervikliku konsultatsiooniteenuse järele, kaasates väliseid spetsialiste. On vaja näiteks juriidilist tuge, maksu- ja finantsnõustamist ning abi investeeringute saamisel ja ka auditeerimise juures. Seda me KPMGs teemegi, aidates nii omalt poolt kaasa piirkonna arengule.

Village ja SME Access Setomaal, SaveSmart Võrumaal jne, aga Ida-Viru maakond on minu meelest tänu tööstusele teistest üks samm ees. Millised on teie silmis 2010. aastal asutatud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) suuremad saavutused ja ja millised on tulevikuplaanid?

Rääkige lähemalt Narva tööstuspargist. Milliseid võimalusi see ettevõtjatele pakub?

Vadim: 10 aasta jooksul oleme ehitanud infrastruktuuri 250 hektarile ja kaasanud investeeringutesse miljoneid eurosid, umbes 70% kogu rahastamisest, enamik Euroopa fondidest. Panustame palju IVIA turundamisse ja tutvustamisse sotsiaalmeedias. Meie praeguse ja järgmise aasta plaanid on tööstusparkide territooriumide arendamine, uute ettevõtete tootmisprotsesside kiirendamine ja nüüdisaegse tööstusinkubaatori hoone ehitamine Narva. Sellest projektist saab välisinvestorite stardiplatvorm. Nende seas, kes tunnevad huvi välismaiste tootmisettevõtete saabumise vastu Eestisse, on alati neid, kes sooviksid äri Euroopas alustada üüritud pindadel ja projekti edenedes jõuda oma tootmise ehitamiseni. IVIA tahab tootmisettevõtetele ehitada tänapäevaste tootmis-, haldus- ja abiruumidega hoone. Kompleksi kogupindala on umbes 11 000 m², mis mahutab 8–10 tootmisettevõtet. Inkubaatori osana plaanime luua automatiseerimise, robotiseerimise ja tehisintellekti tehnoloogia keskuse. Siia piirkonda tulevad ettevõtted tahavad luua uusi automatiseeritud tootmisrajatisi ja nende jaoks on vaja sellist testimisbaasi.

Vadim:

Esiteks pakume ettevõtetele oma territooriumil füüsilist asukohta. Kui ettevõte otsustab paigutada tootmisüksused siia, kus meil on olemas kogu vajalik tehniline infrastruktuur, siis aitame neil õigusaktide raames tehase käivitada võimalikult lühikese aja jooksul. Teisalt abistame ettevõtte registreerimisel, konto avamisel, rahastuse kaasamisel, investoritega töötamisel ja toetuste saamisel. Meie ülesanne on toetada neid, et nad saaksid kiiresti tõhusat tootmist alustada, vähendades investeeringute ja kasumi vahelist ajavahet. Näiteks võivad ettevõtjad, kes on saanud elektroonilise elamisloa, siin oma firma avada ja juhtida seda Peterburi kontorist lahkumata.

Mida koroonakriis on ettevõtetele õpetanud?

Ksenia:

Ksenia: Jah, paindlikkus ja leidlikkus, nutikas ümberorienteerumine võimaldab ettevõtetel olla nii kriisi ajal kui ka pärast seda tipus. Pandeemia kriisi ajal purustasid paljud ettevõtted oma tarneahelad – Hiina tehased seisid pikka aega suletuna, logistikateenuste hinnad kerkisid mitu korda, Suessi kanal blokeeriti... Seetõttu hakkasid Euroopa Liidu tootmisettevõtted tarnijaid otsima siit, Euroopa Liidust. Ja KPMG kliendid, Ida-Virumaa ettevõtted, said rohkem päringuid ning müük ja tellimused kasvasid. Siinsete ettevõtete paindlikkus tähendas operatiivset tootmise suurendamist ja Ida-Virumaa tuli sellega suurepäraselt toime.

Kui suur on Ida-Virumaal tegutsevate Eesti ettevõtete osakaal? Mis te arvate, kas see muutub järgmise 5, 10 või 25 aasta jooksul?

Vadim: Ida-Viru maakonna ettevõtete osakaal moodustab ligikaudu 6–7% kõikidest Eesti ettevõtetest. Seda pole palju. Meil on tööstuspiirkond ja kohalikud inimesed on harjunud töötama suurtes ettevõtetes, kus on sadu või isegi tuhandeid inimesi ja kus nad on ise osa suurest tehnoloogilisest protsessist. See piirab aga uute väikeettevõtete loomise võimalusi. Mujal mõtlevad inimesed teisiti ja ehitavad kogu väikeettevõtte keti algusest lõpptulemuseni välja. Aga Ida-Virumaa regiooni panus riigi SKTsse on juba 12%. Lisaks oleme ainus positiivse kaubandusbilansiga maakond Eestis ja ekspordi osakaal lähiaastatel üha kasvab. Võttes arvesse Ida-Virumaal tegutsevate ettevõtete tulevikuplaane, tõuseb meie osakaal riigi tööstussektoris pidevalt.

Lisan veel, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni piirialade vaheliste suhete arendamiseks on olemas spetsiaalne programm, mis määratleb äri väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise peamise ja prioriteetse tegevusvaldkonnana. Ja kõik algabki sellest, mida teeb SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA), mis arendab Narva tööstusparki. Ehk et see kiirendab ärikontaktide loomist, parandab ettevõtluskeskkonda, infrastruktuuri ning era- ja avaliku sektori koostööd. Vadim ja tema kolleegid IVIAst annavad programmi suure panuse, et ettevõtjad saaksid teavet ja kontakte. Programmi raames töötatakse teisteski piirialades välja omaette projekte, näiteks Active

Vadim: Ettevõtted on õppinud olema paindlikumad ja see ei kehti ainult suurenenud digiteerimise ja kaugtööle ülemineku kohta, vaid paljud on avastanud ka täiesti uue ärivaldkonna ja turu. Toon näiteks ühe meie kliendi, kes tegeles enne kriisi peamiselt ekspedeerimisega. Pandeemia ajal läks nende äri arusaadavatel põhjustel langusesse, aga neil õnnestus leida väljapääs. Nad kohanesid kiirelt ja hakkasid hooldama angaarides seisvaid õhusõidukeid – lennud olid ju tühistatud. See on vaid üks paljudest näidetest, kuidas avatud mõtlemine ja paindlikkus kasuks tulevad.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Joel Zernask:

Eesti murekoht

on kõrged tööjõumaksud

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Joel Zernask KPMG Balticsi partner ja maksuteenuste juht

Tervisekriis on pannud paljude riikide rahanduse ja maksunduse suurte küsimuste ette. Mida praeguses olukorras oodata, rääkis Foorumile KPMG partner ja maksuteenuste juht Joel Zernask.

Paratamatult on Covid-19 löönud suure augu riikide eelarvesse. Kas maksutõus on Eestis lähiajal vältimatu? Inimestel on jäänud viimase aasta jooksul palju raha kulutamata ja majanduses on pigem oodata pandeemiajärgset tarbimisbuumi. Tõenäoliselt vallandubki pärast koroonaviiruse kontrolli alla saamist tarbimislaine, mis toob kaasa riikide maksutulude kiire kasvu. Mulle tundub, et riigikassa täitmiseks ei pea ilmtingimata planeerima maksutõusu. Laias laastus suureneb maksukoormus nagunii vaikselt. Teatud osa toetusteks jagatud rahast ja võlast katab aktiivsem tarbimine, kust laekub riigile käibe- ja aktsiisimaksu ning ettevõtte tulumaksu. Kusjuures tarbimise mõju on silmapilkne, kuna käibemaksu ja aktsiisitulusid lüüakse kokku kuude kaupa. USA rahandusministeerium pakkus OECDs välja, et minimaalne ettevõtete tulumaksumäär võiks olla terves maailmas vähemalt 15%. Kas see mõjutab Eestit ja kas see on märk suurematest muudatustest maksude vallas? Eestist ei ole palju ettevõtteid, kellele kohalduks suurfirmadele mõeldud maksumäär, kuid kindlasti on see märk sellest, et mõeldakse muudatustele. Taustal on ka Euroopa soov ühtlustada maksupoliitikat, mis pole regiooni globaalse konkurentsivõime mõttes isegi halb mõte, ehkki praktikas on see keeruline. Sarnaste maksutingimuste puhul kaotavad väikesed riigid rohkem, sest suurema majandusega riikidel on gravitatsioonijõudu rohkem ja väiksema riigi pidamine on proportsionaalselt kallim. Ühiskond vajab samu teenuseid, ent kui nende tarbijaid on vähem, siis lähevad teenused riigile rohkem maksma. EL vaatab oma plaanides kahte eesmärki: et süsteem oleks kergemini administreeritav ning läbipaistev. Juhul kui tulevad muudatused, siis peab Eesti teatud aja jooksul praegusest tulumaksusüsteemist ilmselt loobuma, sest kahte süsteemi pole võimalik pidada. Ükski maksumaksja muidugi ei kurda, et maksud on madalad, aga kas Eestis on valdkondi, mis on alamaksustatud? Ja kas teisal on maksud jõudnud taluvuse piirini? Kui meie praegune tulumaksusüsteem 2000. aastal loodi, siis oli eesmärk meelitada siia kiiresti investeerima Skandinaavia ettevõtteid, kes tooksid kaasa oma ärikultuuri ja -tegemise oskused. Maksundus oli orienteeritud kapitalimahukatele ettevõtetele, sest puudu oli kapitalist, mitte tööjõust, mis oli väga odav. Nüüd on hoopis vastupidi – kapitali piisab, kuid töötajaid napib.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Selge on see, et Eestist ei saa kunagi suure mahuga tootmismaad. Meil on küll tasemel puidu- ja toidutööstus, laevaehitus ja veel mõned sektorid, aga Eesti võimalus on siiski pakkuda kõrge lisandväärtusega teenuseid näiteks tarkvaraarenduses ja biotech’is. Siin tulevad mängu tööjõumaksud, mis ei ole statistiliselt võetuna Euroopas ülemäära kõrged, aga just suurt väärtust loova tööjõu kaasamisel löövad maksud üle pea kokku. Sotsiaalmaksu puhul tuleb mõelda, kas kõiki töötamise vorme on mõistlik kindla määraga maksustada. Eesti proovis varem hoiduda erisustest, kuid füüsilise isikute tulumaksustamine pole sugugi enam nii lihtne kui aastaid tagasi, võtame kasvõi maksuvaba tulu arvestamise. Kindlasti ei ole meil alamaksustatud valdkondi. OECD ja Euroopa Komisjon näitavad küll näpuga, et miks Eestis nii madal varamaks. Kuid see maks on terminatiivse iseloomuga ehk võib tekkida olukord, et inimene peab maksu tasumiseks sellestsamast varast loobuma. Palju inimlikum ja efektiivsem on maksustada lisandväärtust (nt tulu ja tarbimine) selle tekkimise või toimumise hetkel, selle asemel et koorida maksu passiivselt varalt. Maailm muutub. Isikliku eluaseme, auto ja suvila soetamise asemel kasutatakse üha enam lühiajalise rendi võimalust. Kulud kaetakse tuluga, mis juba kuulub maksustamisele, lisaks tasutakse käibemaksu ning teenuse osutamisest tekkiv kasum on omakorda ettevõtja tasandil maksustatav. Ja miks peaks käegakatsutavatesse varadesse investeerimine olema kõrgemalt maksustatud kui

Maksuregulatsioon on päris elust sageli aastaid või isegi terve kümnendi maas. Krüptovarade puhul ei ole paljud riigid suutnud seni lahti mõtestada, kas tegu on raha või varaga. 27

finants- või krüptovarasse investeerimine? Seega minu meelest ei peaks Eesti minema vara maksustamise teed. Kas meil võiks maksude kogumine olla parem? Eestis on küllaltki hea maksudistsipliin, aga parandamise ruumi siiski on. Toon näite: pole saladus, et siin-seal töötatakse mustalt, sest tööjõule ja tarbimisele kehtivad maksud on liiga suured. Selleks et ettevõtja saaks 100 eurot kätte, tuleb küsida kliendilt üle 200. Riik võiks viia maksustamise talutavale tasemele, et tekiks motivatsioon töötada nii, et maksud saavad tasutud. Selles mõttes on ettevõtluskonto süsteem hea algus õiges suunas. Toon siis kõrvale piirikaubanduse maksustamise, kus oli palju poliitilisi kirgi, aga alkoholi- ja diislikütuseaktsiisi langetamine tõi tagasi laekumised põhjapiiril ja vähendas raha väljavoolu lõunapiiril. Me ei ela vaakumis, vaid konkureerime naaberriikidega ning maksutulu saamiseks tuleb väga täpselt jälgida ja sihtida maksumäärasid. Nii läks ka nimetatud aktsiisidega, sest riigi tulude kasvu maksumäärade langetamisest võib väljendada üheksakohalise arvuga. Nagu ettevõtluses ei saa hinda tõstes alati suuremat kasumit, ei saa ka riigi eelarvepoliitikat juhtida konkurentsi arvestamata. Saksamaal kehtis ajutiselt 2020. aasta teisest poolest pandeemia tõttu madalam käibemaks (19 asemel 16%). Kas ajutised maksumuudatused on asi, millele mõelda majanduse elavdamise mõttes? Nagu öeldud, on Eesti regionaalses maksukonkurentsis teiste riikidega. Kas on mõistlik tarbimisbuumi ennustades käibemaksu tõsta või langetada? Esiteks on ajutine maksutõus halb mõte seetõttu, et ajutised asjad kipuvad olema igavesed. Teiseks: kui maks tõuseb, siis tarbija ei ole rumal, vaid leiab kauba hankimiseks teisi võimalusi, kasvõi internetikaubanduse kaudu. Kolmandaks oleks pärast piiranguid pisukestki värsket õhku saavat ettevõtjat eriti rumal maksudega kägistada, sest kannatab nii ettevõtja kui ka maksutulu. Ilmselgelt on ajutine maksutõus halb, aga sama käib ajutise langetuse kohta. Makse tuleb juhtida ülimalt tähelepanelikult. Nii nagu firmad teevad oma hinnamuudatusi läbimõeldult, peab ka riik kaaluma, kuidas oma teenuste eest küsitavat n-ö hinda kujundada. 2009. aastal, eelmise majanduskriisi aegu tõusis käibemaks 18 pealt 20%le ja see ei olnud ajutine. Kas käibemaksumäär on optimaalne ja kas võiks rohkem olla erisusi, nii nagu on praegu näiteks raamatutel? Enamik käibemaksu erisustest, kui võtame näiteks toiduained või mõne muu kaubagrupi, on populistlikud, sest valdav osa neist ei jõua tarbijani. Näiteks kui langetada beebimähkmete käibemaks 15% peale, siis sellest 5%st jõuab tarbija-

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Maksupoli tika ja sihtotstarbeliste toetustega saab suunata inimeste ja ettevõtete tarbimisharjumusi. Meil on vaid üks planeet Maa ja viimase 100 aastaga inimese tekitatud keskkonnakahju tuleb vähemalt üritada vähendada või tagasigi pöörata.

ni üks-kaks. Pealegi on sellega palju lisatööd, kui meenutada Tallinna müügimaksu kehtestamist, mis mõjutas käibemaksu arvestust, laomajandust, hinnasilte ja kõike muud, mida tuli muuta selleks, et 1% määraga maksu koguda. Aga kas ettevõtjaid võiks madalam käibemaks aidata, sest niimoodi kasvavad nende marginaalid, kui tarbija jaoks lõpphind ei muutu? Kuna naabrite juures on käibemaks kõrgem kui Eestis (21% Lätis, 24% Soomes), siis meil ei ole mõtet seda langetada. Maksudega võib mängida juhul, kui reeglid on selged. Seda ei saa niisama proovida, vaid peab teadma mitu käiku ette. Seda peab oskama.

battide üks põhiteema. Nii lihtne on populistlikke loosungeid loopida, jagada laskmata karu nahka ja koguda protestihääli nendelt, kes eluga rahul ei ole. Soomes jõudis rahandusministeeriumi töörühm hiljuti järeldusele, et kütuseaktsiis on parim moodus heite vähendamiseks ning maksustamise põhirõhk võiks minna auto registreerimise ja omamise maksult kütuseaktsiisile. See on n-ö Eesti tee, kuna meil on fookus kütuseaktsiisil. Kas see võib nii jääda või annaks automaks veel lisaefekti?

Võrreldes teiste ELi riikide keskmisega on meil vara tõepoolest vähem maksustatud, aga see ei ole asi, mida peaks häbenema. Tegelik eesmärk on suurendada eksporti ja tuua nii Eestisse rohkem raha, kogudes selle pealt maksutulu. Ühest taskust teise tõstes ei saa rikkamaks.

Väga raske küsimus. Aktsiisid võiksid auto kasutust reguleerida, aga siin on mitu aspekti. Eestis on hajaasustus ja paljudes piirkondades on auto ainus mõistlik liikumisvahend. Sel puhul on kallis kütus inimestele väga suur kuluallikas. Kui rõhk oleks uue auto registreerimismaksul ja odavamal kütusel, siis aitaks see tõenäoliselt maal elavaid inimesi. Teisalt aga ei osta nad just eriti tihti uut autot. Eesti autopark on üks EL-i vanimaid ja seda me ju ka ei taha, et registreerimismaksuga hakatakse pigistama autode müüki ja teenindust, mis on üks olulisi ettevõtlussuundi.

Kuid kardan, et vara- või luksusmaks on teema, mis kerkib tahes tahtmata varsti jälle üles. See tundub nii ahvatlev ja maksud on ju alati valimisde-

Olen pigem seda usku, et las aktsiis reguleerib autokasutust. Ennekõike tuleb diisliaktsiisi hoida madalal, sest maal sõidetakse palju diisliga ja seda

Kas Eestis on oodata varamaksu või luksusmaksu kehtestamist, et korjata riigieelarvesse nii palju raha kui võimalik?

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

kasutatakse laialdaselt kogu tööstuses, logistikas ja põllumajanduses. Aktsiisi tõustes lähevad piiriäärsed inimesed tankima sinna, kus on odavam. Keskkonnateema on kahtlemata oluline, aga sisepõlemismootoridki arenevad ja Eestis valdav põlevkivielekter paraku suurt loodussäästu ei anna. Diislikütuse aktsiis tuleb jätta langetatud tasemele ka seetõttu, et juba praegu kipub meil kütus olema kallim kui teistes Baltimaades. Maksu tõustes raskeveokid siis enam siin ei tangi, mis tähendab otsest kaotust nii riigile kui ka ettevõtetele. CO2-kvoodi hinnatõus on üks märk, et rohepööre toob kaasa muudatusi maksupoliitikas. Millised need võivad olla? Rohepööre on Eestis kahe otsaga: Eesti Energia tegevus rajaneb põlevkivil ja nagu me teame, pole see sugugi mitte roheline. Samas on riigi tugi alternatiivenergiale, nagu päikese- ja tuulejaamade rajamine, väga positiivne. Ettevõtjad on suutnud rohelist energiatootmist arendada ja riik seda toetada. Küll aga tuleb öelda, et riigil võttis päikeseenergia toetuste põhimõtete väljatöötamine kaua aega, mis tekitas ettevõtjatele palju halle juukseid. Nemad olid stardipakul valmis päikeseparke käivitama, kuid polnud selge, kas äriplaan töötab. Tänaseks on siiski üldiselt süsteemid toimima saadud ja areng silmaga nähtav. Maksupoliitika ja sihtotstarbeliste toetustega saab suunata inimeste ja ettevõtete tarbimisharjumusi. Meil on vaid üks planeet Maa ja viimase 100 aastaga inimese tekitatud keskkonnakahju tuleb vähemalt üritada vähendada või tagasigi pöörata. Investeerimine on praegu üsna populaarne. Kas siin võib oodata maksumuutusi? Bideni administratsioon on juba sihikule võtnud krüptorahad. Maksuregulatsioon on päris elust sageli aastaid või isegi terve kümnendi maas. Krüptovarade puhul ei ole paljud riigid suutnud seni lahti mõtestada, kas tegu on raha või varaga. Kui seda käsitleda rahana, siis selle väärtuse muutust ei maksustataks, aga kui varana, siis krüptovaraga millegi muu eest tasumisel tekib esmalt krüptovara võõrandamine (mille kasu on maksustatav). Lugematud krüptorahaplatvormid pakuvad praegu juba krediitkaarte, seega pigem on suund raha poole. Samas on seal nii palju vanu regulatsioone ees, et väga raske on ennustada, kuhu asi välja jõuab. Teisalt oleks ju kummaline, kui n-ö pärisraha tehingud muutuvad järjest keerulisemaks üha kasvavate rahapesu tõkestamise reeglite tõttu ning samas kõrval eksisteerib teine rahamaailm (st krüpto), kus polegi peaaegu reegleid. Sellist tasakaalutust tuleb kindlasti vähendada, kuid seda ei saa teha rahapesu tõkestamise reeglite leevendamisega, vaid ainult krüptosektori reguleerimisega. Halb uudis enamikule asjaosalistele, aga valikut ka pole.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Inimestel on jäänud viimase aasta jooksul palju raha kulutamata ja majanduses on pigem oodata pandeemiajärgset tarbimisbuumi. Tõenäoliselt vallandubki pärast koroonaviiruse kontrolli alla saamist tarbimislaine, mis toob kaasa riikide maksutulude kiire kasvu.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Pilguheit petturite maailma –

mil ele võiks ettevõtted

tähelepanu pöörata? 31

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Viljar Alnek KPMG Balticsi riskinõustamise valdkonna juht

Pettused on ärimaailmaga ikka kaasas käinud ja õnneks on igasugustest skeemidest-petturitest ka meedias üha enam juttu. Ülemaailmsete uuringute järgi läheb suurusjärgus 5% ettevõtete tulust (üle 4 triljoni USA dollari) iga aasta petturite taskusse. Foorum vestles sel teemal lähemalt KPMG riskinõustamise valdkonna juhi Viljar Alnekiga. See 5% ei tähenda muidugi automaatselt, et iga ettevõte kaotab nii palju, mõned kaotavad rohkem, teised vähem. „Loomulikult ei ole pettuste kohta ülitäpset statistikat – põhimõtteliselt saame seda teha ainult nende pettusejuhtumite ja petturite pealt, kes on vahele jäänud. Eks iga ettevõte võib enda tulu ja ülemaailmse kadude hinnangu järgi arvutada, kui suur see miinus võib olla,” ütleb Viljar Alnek, lisades, et koroonakriis on pettustele hoogu juurde andnud. Kui Eesti meedias käsitletakse praegu enam eraisikutele suunatud pettuseid, siis tegelikult tekitavad suurimat kahju skeemid, mille fookuses on ettevõtted. Pettuste liigid Alneki sõnul saab ettevõtetele suunatud pettuste puhul selgelt eristada kahte liiki pettusi: ettevõttesiseseid ja -väliseid ja siin on hädavajalikud kindlad kontrollimehhanismid. Levinud on maksepettused, millest omakorda on praegusel ajal üks sagedasemaid ärikirjade kaaperdamine (business e-mail compromise). Sellele pettuseliigile eelnevad reeglina edukad küberpettused, millega on suudetud läbi lõigata näiteks suhtlus tarnijaga (töötajad arvavad, et suhtlevad endiselt temaga, ent tegelikult on vastaspooleks petturid).

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

I nimesed, palun ärge osalege skeemides, kus teile garanteeritakse kahekohalist aastast tootlust (rääkimata suuremast) – 99,9% juhtudest on sel puhul tegu petuskeemiga! „See on klassikaline võltsarvete esitamise skeem. Ühel hetkel saabub info, et „meie pangarekvisiidid on muutunud, palun tehke uus makse uute andmetega“. Eestiski on päris paljud ettevõtted sellise pettuse ohvriks langenud,” selgitab ta. „Kui selline makse on juba tehtud, on selle tagasipööramine väga keeruline – see on võimalik vaid juhul, kui reageerida kahtluse ilmnemisel välkkiirelt, võtta kohe ühendust panga ja politseiga ning üritada kahtlane makse peatada. Eestist välja liikumisel on selle makse tagasipööramine ja raha tagasi saamine enamasti juba ebarealistlik.” Samuti on ettevõtete pihta suunatud pettuste osas levinud rahapesu skeemid. Näiteks on Eestis juba paar aastat kasutatud petuskeemi, kus Eesti juriidilise isiku juhtide või omanikega võetakse ühendust ning palutakse läbi nende raha liigutada. “Keegi võtab ettevõttega ühendust ja räägib, et neil on äsja loomisel äriühing või on ajutised raskused pangakontoga, ning palutakse teatud makseid läbi teie juriidilise isiku liigutada. Heal juhul lubatakse ka mõõdukat tasu, halval juhul ei pakuta sedagi. Sellisel juhul tasub alati kümme korda mõelda, eriti kui tegu on välismaksetega, sest väga tihti võib nende taga olla rahapesuskeem ning neis osalemine (ka teadmatusest) võib tuua karmid karistused,“ lisab Alnek. Lihtsamad näited välistest pettusest, mis on praegu väga aktuaalsed, on investeerimisskeemid, kus pakutakse osaleda. Need on enam levinud eraisikute seas, ent on teada ka ettevõtteid, kes on õnge läinud. Samas võib ka ettevõttesisese pettuse risk tunduvalt suureneda, kui mõni töötaja on eraisikuna pettuse ohvriks langenud ja seetõttu motiveeritud mistahes viisil oma rahalist olukorda parandama. Alnek hoiatab: „Inimesed, palun ärge osalege skeemides, kus teile garanteeritakse kahekohalist aastast tootlust (rääkimata suuremast) – 99,9% juhtudest on sel puhul tegu petuskeemiga!”

Ettevõttesisesed pettused Kui väliste pettuste puhul on nii süüdlane kui kannataja enamasti selge, siis ettevõttesiseste juures peaks eristama, kas seda teevad töötajad või on sellega seotud ka ettevõtte juhtkond. „Kõige sagedasemad on siin mõlemal juhul vargused ja varade kõrvaldamine, samuti korruptiivsed skeemid, näiteks koostöö ebaausate partneritega ja selle tulemusel millegi kallimalt ostmine või odavamalt müümine,” ütleb KPMG riskinõustamise valdkonna juht. Juhtkond peaks siinkohal olema ettevõtte kaitsja ja kontrolli teostaja, kuid paraku on juhtumeid, kus juhid ise üritavad petta kas iseseisvalt või koostöös ebaeetilise ettevõttega, nii et lõpuks on omanikel ettevõttest järel varatu juriidiline keha. Näiteid võib leida ka Eestist (suurimate juhtumite puhul ulatub kahju kümnetesse miljonitesse). Alnek lisab, et loomulikult ei anna kõiki riske maandada, ent KPMG on oma praktikas näinud, et need riskid võivad suureneda eriti siis, kui firma omanikud on täiesti passiivsed (nt ei asu nad Eestis, usaldavad täielikult tegevjuhtkonda vms). Kui omanikud on täiesti passiivsed ja juhtkonnale antakse täielik voli tegutseda ilma vähimagi kontrollita, võib ettevõttesisese pettuse risk kordades tõusta. Need on ehk levinuimad skeemid. Muidugi on veel massiliselt võimalikke pettusi, kuid mida saaks teha, et ennast pettuste eest mingilgi määral kaitsta?

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Kuidas ennast kaitsta? • Panustage infoturbesse ja küberkaitsesse. • Mõelge läbi, kas mõni kontrollimudel või -süsteem oleks pärast toimunud ümberkorraldusi vaja ümber korraldada või lisada. • Vaadake üle, kas teil on (eriti rahaga seotud) tegevusi, kus teie ettevõttes ei toimi kohustuste lahusus ja nelja silma printsiip (tehingut/toimingut ei tohiks teha otsast lõpuni vaid üks inimene). Näiteks maksete sisestamine ja kinnitamine võiks olla eraldatud ja omanikel või nende esindajatel peaks olema võimalus pangaarve(te)l toimuvat pidevalt näha. • Ärge jätke reageerimata ühelegi probleemile või vihjele, mis viitab pettusele. • Viimaks ehk kõige tähtsam: looge selline organisatsioonikultuur, kus ei ole aktsepteeritud petmine või „naha üle kõrvade tõmbamine”. Ja mõttena omanikele – miks mitte hinnata ettevõtte juhtkonda muu hulgas ka eetilise käitumise osas!

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

Kes digitaliseerimisega

hiljaks jääb, see ärist ilma jääb

IT-juhtide uuring:

COVID-19 tõi kuue kuuga kaasa suure

tehnoloogilise hüppe KPMG viib iga aasta ülemaailmselt läbi uuringu paljude ettevõtete IT-juhtide seas. Möödunud aastal keskenduti mõistagi sellele, kuidas COVID-19 on nende käekäiku mõjutanud ning millised on praegused proovikivid digi- ja IT-maailmas. Foorum rääkis olukorrast lähemalt KPMG juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juhi Tarmo Toigeriga.

Tarmo Toiger KPMG Balticsi juhtimisnõustmise ja tehnoloogia valdkonna juht

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Kui inimesed li kusid kodukontoritesse, olid nad kõik tegelikult läbi oma ettevõtte võrgu ka sihtmärgid küberkurjategijatele. Miks nii? Samal põhjusel, et IT sisemine funktsioon ei jõudnud kogu seda li kumist korralikult läbi mõelda. See toimus nii era- kui ka avalikus sektoris.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

2020. aasta möödus paljude ettevõtete jaoks suuresti kodukontoris. Kui rääkida suurettevõtetest ja nende rahvusvahelisest võimekusest, tõigi uuring välja, kui paindlikult nad on oma IT-infrastruktuuri üles ehitanud. „Kui kiiresti oled võimeline reageerima nii kahanemisele kui ka kasvule? Kuidas leida sisemisi ressursse ja vähendada kulusid? Need on küsimused, millele tuli tippjuhtidel koroonakriisi tõttu väga kiiresti vastused leida,” ütleb Toiger. Tehnoloogia ja IT on ülimalt olulised iga ettevõtte jaoks, hoolimata sektorist Ettevõtete IT-taristu paindlikkuse ehk skaleeritavuse juures mängib tähtsat rolli mõistagi tehnoloogia. On-premise tüüpi infrastruktuuriga ettevõtetes, kus firma omab ja haldab IT-taristut (teenuseid ja servereid) ise, oli Toigeri sõnul pea võimatu kulusid kiiresti vähendada. „Nendel ettevõtetel, kes on üles ehitanud virtuaalse keskkonna, kus saab teenuse mahtu muuta – see tähendab eelkõige pilveteenuste kasutamist –, on praegu aga selge eelis. Nad suutsid kriisi ajal paindlikult reageerida ja vastavalt vajadustele kulusid vähendada,” selgitab ta. IT-taristu paindlikkus mängis möödunud aastal olulist rolli ka teistpidi – paljudes sektorites toimus lausa hüppeline kasv. Näiteks jaekaubanduses ja toiduainetööstuses nõudlus pigem hoopis tõusis. Need, kellel olid e-kanalid üles ehitamata, pidid hakkama seda väga kiiresti tegema. Seal mängis samuti väga olulist osa see, kui paindlik oli nende taristu ehk kui ruttu oli võimalik kasvule reageerida. „Sõnum on väga selge: IT on küll üks osa äritegevusest, kuid see muutub üha olulisemaks. Seega peab ettevõtete IT-pool olema teenuse mõttes piisavalt paindlikult üles ehitatud, et täita põhitegevuse ootusi vastavalt nõudluse kasvule või langusele,” ütleb Toiger. Pilveteenustega seotud hirmud on tihti alusetud Eesti kontekstis uuringu järeldustest rääkides nentis Toiger, et siinsed ettevõtted on seni olnud avaliku pilve kasutamise suhtes väga ettevaatlikud, põhjuseks sageli hirm, et pilveteenused ei ole nii turvalised kui füüsiline taristu. Ta lisab, et KPMG kogemus, kus me tegeleme ju pidevalt infoturbe ja turvariskide tuvastamise ning tehnilise infoturbega, on see, et pilvetehnoloogia kasutajad on pigem innovaatilisemad kui need, kes hoiavad jäigalt kinni on-premise tüüpi infrastruktuurist. Ükski lahendus ei paku täna muidugi täielikku kaitset riskide eest. Eriti oluline on võimalike IT-riskide kaardistamine nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad eritüübilisi teenusepakkujaid, näiteks tarkvara arendajad ja IT-infrastruktuuri teenuse pakkujad. Sageli on küsimus selles, kas teenusepakkujad ise panevad ligipääsud kinni. Teine pool pilveteenuste kasutamisest on seotud andmekaitse probleemidega. Kus asuvad füüsilised serverid, kus neid andmeid hoitakse? Toigeri sõnul peavad juhid küsima, kas nad on rahul sellega, et andmed liiguvad näiteks üle ookeani. Eriti teravalt puudutab see küsimus muidugi avalikku sektorit. Praegu ei aktsepteerita Euroopa Liidus seda, et meie andmeid edastatakse üle piiri. Kui tahad täiskontrolli saada, siis pead selle eest maksma. See on nüüd valik, mis kliendile jääb: kas aktsepteerida andmete liikumist üle piiri ja kontrolli kahanemist või käia tunduvalt rohkem välja.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Kiirete muutuste jooksul ei jõutud riske korralikult läbi mõelda

meid äritegevuse huvides ära kasutada on alla keskmise.

Tippjuhid on pidanud kõige suuremaks riskikohaks juba viimased kolm aastat just küberkuritegevusega seotud ohtu, mis võimendus nüüd COVID-19 tõttu veelgi. See tõsiasi tuli väga selgelt välja ka praegusest IT-juhtide uuringust. Näiteks veebipoe ülesehitamisel jäeti tihtilugu tagauksed lahti. See aga tähendab, et ohus ei olnud mitte ainult kliendiinfo, vaid ka ettevõtte enda andmed ja IT. Eestiski võis näha mõne kuu jooksul väga suurt e-poodide arvu kasvu, mille juures turvalisusega seotud aspekte ei jõutud tihti läbi käia. Teine risk, mis kaasnes kiiresti langetatud otsuste ja muudatustega, puudutas kodukontorisse kolimist.

Toiger selgitab, milles see väljendub: „Praegu teevad ettevõtetes inimesed ikkagi suurel hulgal rutiinset tööd, mida oleks võimalik äriprotsesse automatiseerides vähendada. See on aga suuresti seotud just andmete efektiivsema kasutamisega. Mis on lahendus? Rutiinid tuleb automaatsemaks muuta. Nii nagu tööstuses asendatakse rutiinsed protsessid ja tegevused robotite ning automaatikaga, saab seda teha ka kontoris.”

Praegu teevad ettevõtetes inimesed ikkagi suurel hulgal rutiinset tööd, mida oleks võimalik äriprotsesse automatiseerides vähendada.

Mis on selle tehnoloogilise hüppe märgid? Sektorid, mis enne e-kaubandust ei soosinud, võtsid selle nüüd omaks. Kodukontorite võimekus kasvas, tihtipeale ehitati need lausa üleöö üles. Võimaldatakse mitmesuguseid ligipääse ja paindlikku töövormi – see kõik on IT-infrastruktuuri ja arenduse teene.

Midagi rõõmustavat ka – tehnoloogiline hüpe Toigeri sõnul on koroonakriisil olnud siiski teatud mõttes ka positiivne mõju – nimelt on viimase kuue kuuga saavutatud paljudes sektorites selline tehnoloogiline hüpe, mis oleks võtnud neli-viis aastat.

Teatud juhtudel peabki innovatsiooni peale suruma. 20. sajandi algul, kui toimus industrialiseerimine, vaieldi tegelikult ju sellelegi vastu… Ent argument, et tehnoloogia võtab töökohad ära, ei pea paika – inimesed saavad rutiinse töö asemel tegeleda sisuliste tegevustega ja automatiseerimisega tekib uusi töökohti hoopis juurde. Aga inimlikult, intuitiivselt sõdime me selle vastu.

Kuna koroonapandeemia sundis ettevõtteid oma tegevust väga kiiresti muutma, siis tuli otsuseid sageli langetada ülimalt lühikese ajaga. „Sektoris, kus oli väga kiire kasv, tehti ka otsuseid käigu pealt ja tihtipeale kaasnevatele riskidele korralikult mõtlemata, sõnab Toiger. „Kui inimesed liikusid kodukontoritesse, olid nad kõik tegelikult läbi oma ettevõtte võrgu ka sihtmärgid küberkurjategijatele. Miks nii? Samal põhjusel, et IT sisemine funktsioon ei jõudnud kogu seda liikumist korralikult läbi mõelda. See toimus nii era- kui ka avalikus sektoris. Riik nuputab tänaseni, kas me oleme ikka piisavalt kaitstud virtuaalseid suhtluskeskkondi kasutades.” Andmete kasutamises on endiselt suuri puudujääke Lisaks ettevõtete IT-funktsioonide paindlikkusele ja IT-ga seotud riskidele tuli uuringust välja, et paljudes ettevõtetes on endiselt vajakajäämisi üldises andmete kasutamises. Seda näitab ka KPMG kohapealne kogemus – ettevõtete võimekus and-

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Taga oma

ettevõttele turvaline

tegutsemiskeskkond Küberturvalisuse koolitused 2021: • Häkkimise põhitõdede töötuba • Õngitsuskoolitus organisatsioonidele • OSINT alused • Turvaline arendamine: häkkeritelt arendajatele • Veebirakenduste turvalisuse meistriklass

kpmg.ee küberkaitse.ee

Mihkel Kukk: järgmine rünnak võib tabada just

sinu ettevõtet

Mihkel Kukk KPMG Balticsi küberturvalisuse valdkonna juht

KPMG Balticsi küberturvalisuse valdkonna juhi Mihkel Kuke sõnul ohustavad küberrünnakud enim energia-, tervishoiu- ja jaekaubanduse sektoreid; andmekaitsega peavad praegusajal tegelema ka päris väikesed ettevõtted.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

IBM Security hinnangul võtab keskmise andmelekke avastamine ning ohjeldamine aega 280 päeva. Kahjuks on see veel hea stsenaarium, sest uuringust selgub trend, et ettevõtetes, mis panustavad vähem küberturvalisusele, võib andmelekke kontrolli alla saamine veel oluliselt kauemgi võtta. Lisaks on küberrünnakutes oluliselt haavatavamad energia-, tervishoiu- ja jaekaubanduse sektor. Sarnast kasvavat trendi on KPMG viimastel aastatel märganud ka Eestis ning Skandinaavias, kus IT-le mitte orienteeritud valdkondades on küberturvalisuses pahatihti väga oluline mahajäämus.

Sellist mahajäämust ei saa paraku praegusajal keegi endale lubada, kuna enamik rünnakuid on rahaliselt motiveeritud. Lunavaraga ründajatele on ettevõtte tootmisseadmed, intellektuaalne omand või näiteks meditsiiniseadmed sama tulus sihtmärk kui mõne veebikeskkonna halvamine või andmevara krüpteerimine. Sealjuures on energia- ja tervishoiusektori vastu tõusev ja kõrgendatud huvi ka riiklikult sponsoreeritud ründajatel. Näitena saab välja tuua USA Universal Health Services’i (suurima USA haiglaketi) vastu suunatud lunavararünnakud ning sarnaseid

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

juhtumeid on siin Eestis avalikkuse ette jõudnud nii riigi infosüsteemide ameti kaudu kui ka muudest allikatest, mis viitavad arvukatele rünnakutele nii meie energia- kui ka tervishoiusektori vastu.

Jahitakse andmeid Lisaks on kõigis ettevõtetes ka andmeid, millest ettevõte ise ei pruugi teadlik olla, kuid mille vastu ründajad suurt huvi tunnevad. Andmete puhul on ründajate peamisteks sihtmärkideks klientide ja töötajate isikustatud andmed, intellektuaalne omand ja anonüümsed kliendiandmed. Andmete hõivamise eesmärk on üldjuhul nende müük mustal turul või ristkorrelatsioon muude andmetega, mis annab andmestikule lisaväärtust. Ettevõtte jaoks kujutavad aga andmelekked riski väga mitmest küljest. Ühelt poolt on tegu mainekahju ning usaldusprobleemiga ning teiselt poolt kaasnevad arvestatavad rahalised trahvid, mis tulenevad nii siseriiklikest regulatsioonidest kui ka näiteks GDPRist. Kindlasti tasub ettevõtetel tähelepanu pöörata pilveteenustele ja turvalisussüsteemide keerukusele. Uute lahenduste rakendamine või liiga keerukad süsteemid võivad soovitud lisaturvalisuse asemel endast hoopis riski kujutada. Eriti suur on risk sellisel juhul, kui neid tegevusi ei toeta piisavad küberturvalisuse alased teadmised ning oskused.

Lunavaraga ründajatele on ettevõtte tootmisseadmed, intellektuaalne omand või näiteks meditsiiniseadmed sama tulus sihtmärk kui mõne veebikeskkonna halvamine või andmevara krüpteerimine. Enamiku ettevõtete jaoks on kogu vajaliku võimekuse omamine majasiseselt üsna keeruline ning ebamõistlikult kulukas. Eriti kui on tegu peamiselt näiteks tootmise, energia, tervishoiu või mõne mitte nii tihedalt IT-valdkonnaga seotud ettevõttega, mis pealegi ei tegutse globaalselt. Siinkohal oleks praktiline lahendus otsida usaldusväärne teenusepakkuja, kes suudaks pakkuda maailmatasemel teenust. Kindla koostööpartneri olemasolul on võimalik kiirelt reageerida nii toimunud intsidentidele kui ka tõsta küberturvalisust red-team-testimisega, mis reaalseid rünnakuid simuleerides aitab tuvastada ettevõtte või organisatsiooni IT-nõrkusi.

Koroonaviiruse mõju Kuigi COVID-19 küberruumis ei levi, on tal siiski väga oluline mõju sellele, milline on ettevõtete IT-olukord täna ning tulevikus. Enamik ettevõtteid nõustub, et kaugtöö võimekuse loomine on neile risk. Kaugtöövormist

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

tulenevalt pikeneb lähiaastatel tõenäoliselt periood, mis kulub andmelekke avastamisele, ja kasvavad kahjud seoses andmeleketega. Ettevõtted, kes praegu suudavad vajalikud lahendused ja tööstruktuuri paika saada, saavad tulevikus olulise konkurentsieelise. Kindlasti on COVID-19 tõstnud ka paljude väiksemate jaekaupmeeste haavatavust, sest eriolukorras ellujäämiseks käivitati kiiruga arvukalt e-poode. E-poe kaudu kogutud kliendiandmete eest vastutab aga ikkagi kaupmees – vahet pole, kas tegu on suure regionaalse kauplusketiga või üksikbutiigiga.

Viis tähtsaimat meedet, mis aitavad ettevõtjal vähendada andmeleket ning selle mõju: • Intsidendile reageerimise testimine. • Toimepidevuse plaanide olemasolu ja testimine. • Intsidentide lahendamise meeskonna olemasolu. • Red-team-testimine (reaalsete rünnakute simuleerimine). • Töötajate koolitamine.

Infoturbe küpsus-

taseme hindamine aitab näha suuremat pilti

Igmar Ilves KPMG Balticsi küberturvalisuse ekspert

Kas sinu ettevõtte küberturvalisus on ikka tasemel ja riskid maandatud? Sageli võib juhile tunduda, nagu oleks asutuse küberturvalisusega kõik nii nagu vaja. Ent kahjuks hinnatakse olukorda ekslikult paremaks, kui see tegelikult on. Foorum käis sel teemal rääkimas KPMG Balticsi küberturvalisuse eksperdi Igmar Ilvesega. Tänapäeval tehakse enamik toiminguid interneti kaudu ja seega on aina olulisem vaadata, kas andmed on ikka võõraste silmade eest turvaliselt kaitstud. Siin tuleb appi infoturbe küpsustaseme hindamine (cyber maturity assessment ehk CMA), mis aitab aru saada, millised võiksid olla puudujäägid ning mida turvalisuse tagamiseks paremini teha. KPMG Balticsi küberturvalisuse eksperdi Igmar Ilvese sõnul ei mängi infoturbe küpsustaseme määramisel rolli, kas tegemist on väikse või suure organisatsiooniga. „Sageli kiputakse arvama, et kui majas on vähemalt üks IT-spetsialist, siis ongi küberturvalisus tagatud. Tegelikult tuleb mõelda kaugemale ja küsida endalt, millised võivad olla tagajärjed, kui sellel ainukesel IT-spetsialistil ei ole küllaldaselt teadmisi küberturvalisusest, või mis juhtub, kui tal on küll kõik teadmised olemas, aga ta otsustab ootamatult töökohta vahetada,” ütleb Ilves. See ei tähenda aga, et tuleks kindlasti veel üks IT-spetsialist palgata. Ilvese sõnul on riski maandavaid operatsioone teisigi, näiteks on abi pidevalt uuendatavast dokumentatsioonist, nii et info teatud paroolide või ettevõttele kuuluvate arvutite kohta on piisavalt detailne ja arusaadav.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Hetkeolukorra kaardistamine algab intervjuust kliendiga Selleks et oma ettevõtte või organisatsiooni infoturbe olukorda paremini hinnata, on KPMG Eesti küberturvalisuse meeskond välja töötanud taskukohase võimaluse, mis annab ülevaate, milline on infovarade kaitsmise ja küberohtudele reageerimise võimekus. Tegemist pole traditsioonilise IT-auditiga, vaid väga laiale spektrile keskenduva teenusega, mis põhineb kliendil ja temalt kogutud infol. Töötajatega tehakse nimelt intervjuu, mille käigus esitatakse küsimusi ettevõtte praeguste kaitsemeetmete kohta. Ilves rõhutab, et kõige olulisem on vastata võimalikult ausalt ja rääkida asjadest täpselt nii, nagu need on, kuna see aitab luua infoturbe hetkeolukorrast selgema ja konkreetsema pildi. Tõestusmaterjali toimingute või vastuste kohta ei küsita. Planeeri, kaitse ja enneta Hindamise võtmetegevuseks on niisiis intervjuu kliendiga, mis kestab reeglina 1,5–2 tundi ning jaguneb neljaks alamteemaks. Esimene on planeerimine, mille käigus küsitakse asutuse info- ja küberturbe tegevuste planeerimise, turvateadlikkuse tõstmise ning juhtkonna ja teiste võtmeisikute vastutuse kohta. Järgmisena uuritakse kaitsmise ja ennetamisega seotud konkreetsete meetmete kohta ettevõtte olulisemate varade kaitsmisel. Küsimused avastamise ja reageerimise kohta selgitavad välja, kas ja milliseid meetmeid kasutatakse küberrünnakute ja muude ohtude avastamisel. Taastamise osas uuritakse, millised on meetmed ettevõtte tegevuse taastamiseks pärast potentsiaalset küberrünnakut vms. Hinnang võimaldab järeldusi teha Kõik intervjuu käigus esitatud küsimused põhinevad rahvusvahelistel standarditel ja valdkonnas kasutatud meetoditel ning selle tulemusel kujunevad välja eraldi hinnang iga alamteema kohta ja ka lõplik koondhinne. „Ilma konkreetseid ettevõtteid ja nimesid nimetamata anname kliendile lisaks ka aimu, kuhu tema ettevõte Eesti kontekstis paigutub,” sõnab Ilves. Eksperdi sõnul läheb hindamisel paremini nendel ettevõtetel, kes viivad järjepidevalt läbi IT-auditit ja turvatestimist ning on teatud standardeid ja infoturbe raamistikke juba varem juurutanud. „Üldiselt arvavad ettevõtjad, et nende seis on parem, kui see tegelikult on. Infoturbe küpsustaseme hindamise tulemused kinnitavad aga sageli vastupidist,” selgitab Ilves.

Probleemid on suuresti sarnased Peamiste põhjustena, miks ettevõtjate infoturvalisuse hinne on tihti arvatust madalam, on kindlate kaitsemeetmete vähesus ning riskipõhise lähenemise ja regulaarse IT-auditi puudumine. „Sageli ei ole ettevõttel ka lihtsat ja arusaadavat ülevaadet infovaradest ehk klassikalist dokumentatsiooni ja tihtilugu on andmed vananenud,“ lisab Ilves. „Kui mõni võtmeisik peaks töölt lahkuma ning asemele tuleb uus, tekib tihti küsimus, kus üks või teine info täpsemalt asub. Seda probleemi annaks reeglite ning ajakohase dokumentatsiooniga vältida.” Võetakse arvesse ka erisusi Tihti saavad probleemid alguse infoturbe nõrgimast lülist ehk inimesest, seega tuleks küsitlusse kaasata kõik teemadega igapäevaselt kursis olevad töötajad. Hindaja saadab küsimused ettevõttele juba enne intervjuu toimumist. Infoturbe küpsustaseme hindamise puhul antakse aru, et iga ettevõte ja organisatsioon on erinev. „Eesmärk on olukord realistlikult ära kaardistada, et mõista, kus võiks midagi parandada ja millised on suurimad riskid,” selgitab küberturvalisuse ekspert.

Üldiselt arvavad ettevõtjad, et nende seis on parem, kui see tegelikult on. Infoturbe küpsustaseme hindamise tulemused kinnitavad aga sageli vastupidist.

Hindamise järel esitletakse ettevõtte esindajatele analüüsitud tulemusi ning koostatakse raport, kus on lisaks hinnangule välja toodud ka tegevuskava olukorra parendamiseks. „Oluline on mõista, et tegemist pole süvaanalüüsi ega IT-auditiga, vaid üldise ja laiahaardelise hinnanguga, mis sõltub suuresti kliendilt saadud vastustest,” rõhutab Ilves. Seega on inimene küll infoturbe nõrgim lüli, aga samas väga väärtuslik, kuna temalt saadud info on turvalisusega seotud riskide maandamiseks hädavajalik.

Tööjõuturg pandeemia

tõmbetuultes 51

Koroonapandeemia muutis kiirelt töötamise viisi, seades ettevõtted inimressursi haldamisel ja värbamisel täiesti uute proovikivide ette. Värbamisrakendus MeetFrank on Eesti idumaastiku üks tähti. Kõigest nelja tegutsemisaastaga on ta jõudnud Euroopas 450 000 talendi ja 3000 ettevõtteni. Eesmärk on omavahel kokku viia säravad talendid ning kiiresti kasvavad ambitsioonikad ettevõtted. MeetFranki kaasasutaja Kaarel Holm ja KPMG Balticsi personalijuht Epp Sillaste räägivad lähemalt, milline uus tööjõuturg välja näeb. Kuidas pandeemia meie tööjõuturgu mõjutas?

Kaarel: Esimene laine oli suur šokk – loetud päevadega kadusid nii tööpakkumised kui ka -otsijad. Teise lainega kadusid aga ära ainult tööotsijad. Paljud inimesed ootavad praegu olukorra stabiliseerumist. Inimeste huvi töökuulutuste vastu küll kasvab, kuid kandideeritakse varasemaga võrreldes umbes neli korda vähem. Pakkumisi on uskumatult palju – ettevõtted elavad juba tulevikus ja nõudlust on. Kui keegi tahaks praegu töökohta vahetada, siis tegelikult paremat aega annab otsida.

Epp: Ma liitusin KPMGga umbes aasta tagasi, esimese pandeemia-

laine haripunktis. Märkasin meie esimeste konkurssidega, et huvi lihtsama väljaõppega ametikohtade vastu, nagu assistendi- või sekretäriamet, suurenes märgatavalt, isegi lausa kolm korda. Samal ajal tajusime, et spetsialistid polnud tol hetkel altid töökohta vahetama, sest teadmatus oli veel üpriski suur. Ma ei ütleks, et värbamine oli võimatu, kuid inimesed olid ettevaatlikumad ja kaalusid oma otsust pikemalt. Praegu liigutakse taas julgemalt hea pakkumise peale.

Kaarel Holm MeetFranki kaasasutaja

Kaarel:

Hirm või teadmatus hoiab inimesi sageli tagasi. Mõnel on kinnistunud mõttemall, et viimane meeskonnaga liituja on olukorra halvenedes tõenäoliselt esimene lahkuja. Kandideerides on väga raske näha, kuidas ettevõttes asjad tegelikult on. Just praegu on see info aga oluline, sest mõnigi ettevõte on ju pandeemias ikkagi tõsiselt kannatada saanud, samas kui teine on koguni kasvanud. Seetõttu paljud vaatavadki, et neil on hetkel 100 pakkumist, ja otsustavad veel oodata. Iseasi, kas kolme kuu pärast on need pakkumised kõik alles.

Epp Sillaste KPMG Balticsi personalijuht

Epp:

Häid spetsialiste on endiselt keeruline leida ja võib ka öelda, et inimesed on veelgi valivamad ja ettevaatlikumad kui varem. Vaadatakse ja oodatakse n-ö parimat pakkumist. KPMG on küll tugev ja edukas ettevõte, kuid ainult avalike konkursside peale me kindlasti lootma jääda ei saa. Tegeleme tõhusalt ka sihtotsinguga ja parandame värbamissuutlikkust nii tehnoloogilisest kui ka kompetentsuse aspektist. Paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et inimene töötas samas ettevõttes aastaid või koguni terve tööelu. Millist rolli mängib lojaalsus täna?

Kaarel: Me prognoosime, et kui pandeemia ühel hetkel taandub, siis

algab väga suur inimeste liikumine. Näiteks USAs ennustatakse, et kuni veerand tööjõust vahetab pandeemia lõppedes töökohta. Meie regioonis on ilmselt samamoodi. Põhjused on erinevad: inimesed tunnevad ennast ehk vähe väärtustatuna senises töökohas või on tööandja lihtsalt raskustesse sattunud. Teine aspekt on see, et paljud ettevõtted, kes on kohelnud oma inimesi väga hästi, pole viimase aasta või pooleteise jooksul suutnud neile tagada arenguvõimalusi.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Palk ei ole kasvanud, boonuseid pole makstud või on töötingimused halvenenud. Nii tekib tasapisi pinge… Inimesed on lojaalsed, kui nad tunnevad, et neid hoitakse ja nad saavad elus edasi liikuda.

Epp:

KPMG kindlasti tähtsustab ja hindab oma kogenud töötajaid, aga me teame ja arvestame, et noored pigem soovivadki iga 2–5 aasta tagant edasi liikuda, uusi kogemusi ammutada. Me ei eelda, et inimesed tulevad ja jäävadki meiega. Üks meie värbamisargumentidest on see, et noore spetsialistina meiega liitudes kasvatad oma turuväärtust vaid mõne aastaga mitu korda. Kui arvestada meie panust inimeste koolitamisse, võid pärast kolme audiitorina töötatud aastat olla mõne väiksema ettevõtte finantsjuht. Aga kui jääd meile, võid teha suurepärast karjääri siin, ka rahvusvaheliselt. Hoiame oma varasemate töötajatega ikka kontakti ja mõnigi on meile tagasi tulnud. Ja meil on oma n-ö vilistlaskond, keda oma üritustele kutsume. Kas tööotsija võiks tänapäeval ise rohkem enesetäiendamise peale mõelda?

Kaarel: Jah, konkurents tööturul on nii tihe, et pole mõistlik ainult ettevõtte peale lootma jääda. Inimesel endal peab olema motivatsioon ja visioon, sest ettevõtted paratamatult koolitavad ikkagi enda huve silmas pidades. Näiteks tehnilised koolitused on väga tugevalt seotud sellega, mida ettevõte teeb. Samas MeetFrankis üritame kord kuus või iga kahe kuu tagant teha selliseid info või teadmiste jagamise koosolekuid, kus tiimiliikmed räägivad, mida nad on viimati õppinud, andes nii teistelegi ideid. Paratamatult on personaalne areng ikkagi inimese enda teha. Epp: Just, kindlasti. Meie ettevõttes on kasutusel

tulemusjuhtimise protsess. See tähendab, et igal töötajal on isiklik tulemusjuht, pehmemalt öeldes mentor. Töötaja kaardistab oma tööeesmärke ja isiklikku arengut, et hinnata hetkeolukorda ja vaadata, mida oleks vaja juurde õppida. Ta vastutab ise oma arengu eest ning tulemusjuht toetab ja julgustab teda seejuures – oskab suunata ja ehk märgata võimalusi, mis muidu jääks märkamata. Mis rolli mängib missioonitunne? Ja kas noortele on tähtis, et ettevõtte väärtused ühtiksid nende omadega?

Kaarel:

Kõik tahavad teha koostööd inimestega, kellel on missioonitunnetus. Äri olemusest sõltuvalt ei pruugi see küll alati võimalik olla, aga

eesmärk on ikkagi leida võimalikult palju inimesi, kellel on ühine missioon. Viimased poolteist aastat on olnud töötajate ootustes rõhk rohkem usaldusväärsusel. Oodatakse, et ettevõte oleks kommunikatsioonis aus ja pakuks stabiilsust. Mõne aja pärast hakatakse ilmselt jälle vaatama selle pilguga, kuidas osaleda mingisuguse südamelähedasema probleemi lahendamises.

Epp:

See on aktuaalne teema. Nii KPMGs kui ka ettevõtetes, kus ma varem töötasin, on kandidaadid ikka töövestluse käigus küsinud, kuidas ettevõte panustab ühiskonda. Meil on näiteks sisse seatud tasustatud vabad päevad heategevuseks, mil töötaja saab ise valida, kuhu panustada. Lisaks korraldame kollektiiviga talguid ja muid ettevõtmisi, sel aastal käisime näiteks toidupangal abiks ja liitusime Rohetiigriga. Ühiskonda panustamine on oluline teema laiemalt, üle kogu maailma. Pandeemia alguses lükkasime käima igakuised infotunnid, et töötajad teaksid, mis ettevõttes toimub ja mil määral pandeemia meid mõjutab. Nii on töötajad kaasatud ja saavad arvamust avaldada. Oleme seda traditsiooni siiani elus hoidnud, sest inimestele see meeldib. Ma arvan, et vastastikune usaldus, avatus ja ausus on kõige alus, mille peale saab üles ehitada kena ja väärtust loova töösuhte. Kas startup’i kultuur on mõjutanud tööotsija suhtumist traditsioonilisse töökorraldusse?

Kaarel: Inimesi on seinast seina. Sageli mõtlevad

startup’i töötajad, et küll oleks tore tegutseda suuremas organisatsioonis, kus sa tead iga päev, mida pead konkreetselt tegema. Samas soovib mõnigi suure organisatsiooni töötaja just rohkem vabadust või kiiremat otsustusprotsessi käsikäes enesearenguga. Muidugi pole keskmine startup lasteaed. See on ju päris ettevõte, kes toodab päris raha päris inimestega ja pakub päris väärtust. Ka idufirmades on oma protsessid, aruandlus jne, lihtsalt õhkkond pole nii ametlik. Kui tegu on näiteks klientidega otse suhtleva ettevõttega nagu KPMG, siis võivad neil olla oma ootused, millega töökorraldus peab arvestama.

Epp: Kui ma olen küsinud kandideerijatelt, miks

nad on huvitatud suures korporatsioonis töötamisest, siis sageli vastatakse, et see on stabiilne ja selle jätkuv edu pole kahtluse all. Rahvusvaheline korporatsioon suudab tagada piiriüleseid arenguvõimalusi. Ühtlasi on KPMGs ka meeletu majasisene know-how, sest meil töötab umbes 200

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Kui vaadata 10–15 aasta perspektiivis, siis li gume ühiskonnana aina rohkem kaugtöö suunas ning sel juhul polegi tegelikult vahet, kus inimene elab või kust ta pärit on. Ettevõtte seisukohast on lihtne: töö vajab tegemist. inimest, kes kõik on oma ala eksperdid ja spetsialistid, ning sul on kogu sellele teadmiste pagasile hea ligipääs. Sa saad iga päev vahetult suhelda väga tarkade kolleegidega, küsida nõu, pidada arendavaid vestlusi, leida kliendi jaoks parimaid lahendusi. Me püüame ka oludega kohaneda ning vaadata üle oma tööprotsessid ja karjäärisüsteemid: kas need toimivad või on vaja neid täiendada-parandada-muuta. Mis te arvate, kas tööränne elavneb? Kas Eestisse liigub rohkem oskustööjõudu, näiteks tarkvaraarendajaid?

Kaarel:

Pool MeetFranki töötajaskonnast on pärit Saksamaalt, Prantsusmaalt, Gruusiast, Ukrainast. Kui vaadata 10–15 aasta perspektiivis, siis liigume ühiskonnana aina rohkem kaugtöö suunas ning sel juhul polegi tegelikult vahet, kus inimene elab või kust ta pärit on. Ettevõtte seisukohast on lihtne: töö vajab tegemist. Kui nähakse, et meil on rohkem töökohti ja tugevamad ettevõtted, on see kõigile kasulik. See trend kindlasti jätkub, aga mõne aja pärast jõuame pigem tehnoloogia arenguga ikkagi sinna, et enamik tiime on kaugtööl.

Epp: Ka meie vaatame väljapoole Eestit. Üldiselt

on meil seni küll niisugused töösuhted alanud sellest, et inimene tuli Eestisse õppima, aga arvan, et

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Muidugi pole keskmine startup lasteaed. See on ju päris ettevõte, kes toodab päris raha päris inimestega ja pakub päris väärtust. Ka idufirmades on oma protsessid, aruandlus jne, lihtsalt õhkkond pole nii ametlik.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

tulevikus värbame aina enam inimesi ka välismaalt ja kasutame kaugtöö mudelit. Kui tegu on ametikohaga, kus on vajalikud universaalsed teadmised ja riigikeele valdamine tipptasemel pole kohustuslik, siis põhimõtteliselt pole ju vahet, kus inimene tööd teeb. Eesti seadusandluse tundmine või mittetundmine ei ole siin takistuseks. See kogemus on meil juba olemas. Mille peale peaks ettevõte mõtlema juba täna, et kohanduda kaugtöö trendiga?

Kaarel:

Pöördepunktiks on tehnoloogia areng. Seesama mudel, kui ühendatud me oleme oma sõprade-tuttavatega sotsiaalmeedia kaudu, kandub üle ka ärisse. Tõenäoliselt muutuvad oluliseks näiteks virtuaalreaalsuse prillid, kus saab olla teistega n-ö samas ruumis olenemata geograafilisest asukohast. Eeldame, et 10–15 aasta pärast on ka reisimine ja pendelränne palju kiirem ja odavam, nii et näiteks Barcelonast või Tallinnast Berliini kokku tulemine on märgatavalt lihtsam. Kindlasti on ettevõtteid, näiteks füüsilised poed, kelle jaoks kaugtöö pole sobilik vorm. Aga trendina on see siiski hõlmav: sul on võimalik leida sarnaselt mõtlevaid inimesi üle terve maailma ja kokku panna palju tugevam tiim.

Epp:

Arvasime KPMGs juba enne pandeemiat, et kaugtöö võiks olla palju laiemalt levinud. Kuid kuidagi olid inimesed ikka vanades mustrites ja harjumustes kinni. Viimane aasta on andnud meile ohtralt mõtteainet ja kogemust, kuidas edasi liikuda, ja usun, et mitme juhi meelsus on ka tunduvalt muutunud. Loomulikult peavad tehnoloogilised võimalused kodust töötamist toetama, aga seda peavad tegema ka juhi teadmised, oskused ja hoiak. Mida kesksemaks kaugtöö muutub, seda enam tulevad esile vaimse tervise teemad ja töötajate areng laiemalt. Kuidas tõmmata piiri töö ja eraelu vahel, et ei tekiks läbipõlemist ja üksi jäämise tunnet? Kuidas tagada töötajate areng ja ladus koostöö, kui spontaansed arendavad vestlused kontoris ei ole enam igapäevased, vaid neid peab planeerima? Need on asjad, mille peale me KPMGs mõtleme ja mis väärivad tähelepanu teisteski ettevõtetes.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Murrangulised ajad

e-kaubanduses Mida tõid kaasa 1. juulist jõustunud muudatused e-kaubanduse maksustamisel?

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Tänavu 1. juulist jõustunud muudatused e-kaubanduse maksustamisel viivad lähemale Euroopa Liidu ühtsele digitaalsele turule ülemineku strateegilisele eesmärgile, mille kohaselt käibemaksu tarbimiselt tuleb maksta riigis, kus lõpptarbimine toimub. Loodetavasti vähenevad muudatuste jõustumise järel ka pettused ning äritegevuse keskkond on ettevõtjatele soodsam ja konkurentsivõimelisem. Muudatustest räägib lähemalt KPMG Baltics maksuvaldkonna nõustaja Merike Oja.

Kaupleja peaks eelkõige mõistma, kelle maksukohustusi need muudatused mõjutavad. Kas käibemaksu maksab müüja, kelle valduses on kaubad, või edasimüüja või saab kaubalt käibemaksu tasumise kohustuse jätta ostjale. Maksustamine sõltub tehingu iseloomust, kauba asukohast müügihetkel ja kokkulepetest. Müügitingimusi võib mõjutada seegi, kas müük toimub oma e-poe, müügiplatvormi või mõne muu müügikanali kaudu. Kõik 1. juulist jõustunud muudatused puudutavad üksnes müüki teises liikmesriikides asuvale lõpptarbijale. Euroopas asuva kauba müük ja OSSi erikord Müüja võib valida, kas ta soovib uut käibemaksuga maksustamise erikorda kasutama hakata. Kui soovib, siis saab ta vastava avalduse esitada oma asukohariigis. Igal Euroopa ettevõtjal saab olla üks OSSi käibemaksunumber. Süsteemiga liitumise järel tuleb uut maksustamise erikorda rakendada kõigil erikorra tingimustele vastavate müükide puhul. Näiteks on uue korra alusel Eestis deklareerimisele kuuluva müügiga tegemist nii sellisel juhul, kui kaup saadetakse välja Saksamaa laost Prantsusmaal asuvale lõpptarbijale, kui ka siis, kui kaup saadetakse Prantsusmaale Eesti laost.

Merike Oja KPMG Balticsi maksuvaldkonna nõustaja

OSSi (one-stop-shop) maksustamise erikord annab müüjale võimaluse ühe riigi kaudu, s.o enda asukohariigis, tasuda käibemaksu kauba müügilt teistes li kmesriikides asuvatele lõpptarbijatele (B2C), kui müügitehinguga kaasneb kauba toimetamine ühest li kmesriigist teise müüja poolt, tema eest või tema kaudsel sekkumisel.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

OSSi müügitehing

kauba tellimus, tasumine

kauba tellimus, tasumine Platvorm

Müüja

Lõpptarbija kauba lähetamine

Müüja ladu

Kui kaupa ladustatakse (nt müügiplatvormi nõudmisel) teise liikmesriigi laos, tuleb käibemaksunumber alles hoida lao või ladude paiknemise riigis või riikides. Selline ärimudel võimaldab seega erikorrale üleminekuga deklareerida lõpptarbija müük enda asukohariigis, kuid on vaja säilitada kauba ladude vahelise liikumisega seotud käibemaksunumbrid. Kauplejad, kes on registreerinud end enne selle aasta 1. juulit teises riigis käibemaksukohustuslasena üksnes seoses kaugmüügi piirmäära ületamisega, saavad sellise registrikande lõpetada. Seega peaks kokkuvõttes vähenema eri liikmesriikides käibemaksunumbrite hoidmise vajadus. OSSi erikord ei laiene siseriiklikele tehingutele – olukorrale, kus kaup toimetatakse ostjale samas riigis või ostjaga samas riigis asuvast laost. Erikord annab müüjale võimaluse:

•

deklareerida kõik lõpptarbijale tehtud müügid, millega kaasneb kauba toimetamine teise liikmesriiki; enda asukohariigis (koduriigis) ja uue turu lisandumisel ei ole täiendavaid administratiivseid (registreerimise, deklareerimise jms) kohustusi;

•

tasuda kõikidelt sellistelt müükidelt käibemaks neli korda aastas oma koduriigis; maksusummade liikmesriikide vahel laialijaotamisega lõpptarbija asukohariiki tegelevad maksuametid;

•

vähendada käibemaksuregistreeringuid teistes liikmesriikides, v.a kui seal ladustatakse kaupa, mis eeldab lisaks teises riigis kohalikku registreeringut.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

ELi lõpptarbija müükide kohta esitatakse maksudeklaratsioon ainult asukohariigis. Lõppkliendi asukohta esitatakse info käibedeklaratsioonil, kus tuleb näidata, millistes riikides asuvatele lõpptarbijatele ja millises mahus kaupu eelmisel kvartalil müüdi. Kaupleja vajab seega infot kliendi paiknemise kohta juba enne müügitehingu kinnitamist, sest ostja asukohariik määrab müügitehingule kohalduva käibemaksumäära. Samuti on juba müügitehingu kinnitamise ajal vaja infot selle kohta, kas tegemist on B2C- või B2B-kliendiga, sest see määrab, kas tegemist on OSSi erikorra müügiga või mitte. Sammud erikorrale üleminekuks •

Esita avaldus selle rakendamiseks.

•

Mõtle läbi, kas vajad registreeringut ainult B2C-kaubatehingute maksustamiseks või osutad ka B2C-teenuseid.

•

Esita avaldus käibemaksu registreeringu lõpetamiseks nendes riikides, kus selline vajadus tekkis seoses seni kehtinud kaugmüügi piirmäärade ületamisega (senised piirmäärad 35 000 ja 100 000 eurot on 1. juulist kehtetud).

•

Vaata üle, kas veebipoes vm müügikanalites kuvatavad müügihinnad arvestavad ostja asukohta ja maksumäärade erinevusi liikmesriikides.

OSS erikorda ei saa rakendada kauba müügil teisele ettevõtjale (B2B), st kliendile, kes esitab oma käibemaksunumbri teises liikmesriigis, ning kui kaup võõrandatakse lõpptarbijale samas liikmesriigis.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

IOSSi (import-one-stop-shop) maksustamise erikord on impordikäibemaksu kogumise kord kuni 150-eurose väärtusega kaupadelt, mis imporditakse kolmandatest riikidest otse lõpptarbijale (B2C) koos kauba toimetamisega ostjani müüja poolt, tema eest või tema kaudsel sekkumisel. Kolmandatest riikidest imporditud kauba müük ja IOSSi erikord

IOSSi erikord annab kolmandatest riikidest kaupa importivale müüjale võimaluse:

Alates 1. juulist on sõltumata kauba väärtusest kolmandatest riikidest (nt Hiinast, Ühendkuningriigist või USAst) imporditav kaup käibemaksuga maksustatav. Kaup väärtusega kuni 150 eurot maksustatakse piiril ainult käibemaksuga, senine kuni 22-eurone maksuvabastus kauba importimisel enam ei kehti. Kauba importimisel, mille väärtus on suurem kui 150 eurot, on vaja lisaks käibemaksule tasuda veel tollimaks. Viimasel juhul IOSSi erikorda ei saa kasutada.

•

müüa kaupa hinnaga, millesse on importimisel tasumisele kuuluvad maksud sisse arvestatud, nii et ostja ei pea kauba kättesaamisel täiendavat tasu maksma;

•

nihutada kuni 150 euro väärtuses kauba importimisel käibemaksu tasumine kauba importimise momendilt müügihetkele;

•

tasuda impordikäibemaks oma koduriigis, esitades selle kohta IOSSi deklaratsiooni müügile järgneva kuu lõpus ja seda sõltumata sellest, millisesse ELi riiki kaubad transporditi;

•

jätta maksuametitele vastutus maksusummade laialikandmise eest tarbija asukohariigile;

•

vähendada kauba impordi formaalsustega seotud nõudeid ja ajakulu kauba jõudmisel ostjani, sest IOSSi number saatelehel tagab kiirema tollivormistuse;

•

valida paindlikumalt liikmesriike, mille kaudu kaup imporditakse.

Ka IOSSi erikorra rakendamine on müüjale vabatahtlik ja selle rakendamiseks saab avalduse esitada asukohariigis (koduriigis). Igal Euroopa ettevõtjal saab olla üks IOSSi käibemaksunumber. Kui kasutatakse müüja IOSSi numbrit kauba importimisel, peab müüja maksma impordikäibemaksu.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

IOSSi müügitehing

kauba tellimus, tasumine Tootja

kauba tellimus, tasumine Müüja

Lõpptarbija kauba lähetamine

Kauba ladu

IOSSi erikorraga liitunud müüja peab seda korda kasutama kõigile erikorra tingimustele vastavate müükide puhul. Selle kõrval võib ta kauba impordil kasutada ka näiteks müügiplatvormi IOSSi käibemaksunumbrit, kui platvorm seda võimaldab. Sellisel juhul ei ole müüjal impordikäibemaksu tasumise kohustust IOSSi erikorra alusel. Platvormi kasutades on ka oluline teada, kelle IOSSi number on süsteemi sisestatud, sest selle isiku number märgitakse kauba saatelehele ja tema vastutab maksude tasumise eest. Kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude tasumise kohustuse võib jätta ka ostjale, kes maksab lisatasu (impordikäibemaks ja sellega seotud võimalik halduskulu) enne kauba kättesaamist. Igal müügiplatvormil pole aga lubatud seda kohustust ostjale jätta.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Kui kolmandatest riikidest imporditavat kaupa müüakse ainult platvormi vahendusel, siis ei pruugi kauba müüjal eraldi IOSSi registreeringut vaja olla, kui ta saab kasutada platvormi IOSSi numbrit.

Sammud IOSSi erikorrale üleminekuks

•

Esita avaldus erikorra rakendamiseks, kui soovid müüa kaupa ilma, et ostjal kaasneks lisakulud.

•

Vaata üle toodete maksumus. Kuni 150-eurose piirmäära sisse ei kuulu importimisel tasumisele kuuluv käibemaks, samuti transpordija kindlustuse kulud, kui need on arvel eraldi välja toodud.

•

Vaata, kas sinu veebipoes või muudes müügikanalites kuvatavad müügihinnad arvestavad maksumäärade erinevusi liikmesriikides.

•

Kontrolli, kas mõnes riigis võib toodetele rakenduda standardmäärast madalam käibemaksumäär (nt raamatute, toidukauba, lasteriiete puhul).

•

Veendu, et tegemist ei ole aktsiisitoodetega.

IOSSi erikorda ei saa rakendada kauba müügil teisele ettevõtjale (B2B), st kliendile, kes esitab oma käibemaksunumbri teises liikmesriigis. Sellise kauba import tuleb vormistada tavakorras ja üldjuhul tasuda impordikäibemaks riigis, kuhu kaup imporditakse enne, kui toll lubab kauba vabasse ringlusse. Samuti ei saa seda erikorda kasutada kauba importimisel, mille maksumus ületab 150 eurot (siis vormistatakse kauba import nagu B2B-tehingute puhul, ning aktsiisikauba müümisel (nt alkohol, tubakatooted). Mõlema erikorra rakendamine on lihtsam ettevõtjale, kelle tarneahel on sarnase ülesehitusega sõltumata kasutatavatest müügikanalitest. Kui kaupa müüakse eri platvormidel, siis on oluline aru saada, milliseid võimalusi üks või teine pakub ja millised on erisustega kaasnevad riskid. Kui kaup toimetatakse ELi, kuid ei müüja ega platvorm ei tasu impordikäibemaksu (nt DDU – delivery duty unpaid), on selle tasumise kohustus ostjal. Selline lisatasu kauba kättesaamisel võib olla talle ebameeldiv üllatus. Nii et olge uute müügiahelate ülesehitamisel ja müügikanalite kasutamisel tähelepanelik.

| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |

Aitame oma

klientidel kasvada

JA EDU saavutada. Audit. Maksud. Ärinõustamine. Raamatupidamine. Advokaadibüroo. kpmg.ee küberkaitse.ee andmeanalüütika.ee kpmglaw.ee

Maailm täis võimalusi –

uued ärimudelid

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Indigolaste mängumaast

majandusveduriks: idusektor pole enam nišivaldkond Veel mõni aasta tagasi tundus ehk idusektor vaatamata edulugudele trendika nišimajandusena, pigem ketsides-pusades indigolaste pärusmaa. Nüüdseks on see aga kõikjal maailmas üha olulisem osa majandusest ning kasvuettevõtete investoriteks ja koostööpartneriteks on pika ajalooga ärihiiud. Miks see nii on, arutlevad era- ja riskikapitalifonde ühendava EstVCA tegevjuht Kadri Lindpere, KPMG tehingutenõustamise valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev ning advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner ja vandeadvokaat Karin Kaup.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

EstVCA ja KPMG asusid hiljuti koostööd tegema. Mida see endast täpsemalt kujutab?

Kadri:

Kadri Lindpere EstVCA tegevjuht

Dmitri Ševoldajev KPMG Balticsi tehingutenõustamise valdkonnajuht

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) on katusorganisatsioon, mille enam kui 50 liikme seas on lisaks era- ja riskikapitalifondidele ka valdkonna tugiteenuste pakkujad ja muud kasvuettevõtete ökosüsteemis osalejad. Meie peaeesmärk on arendada Eesti era- ja riskikapitali turgu nii, et siinsed fondid kasvaksid, neid tuleks juurde ning välisinvestorid oleksid kursis meie digiriigi ja fondimaastiku võimalustega. See on mitmekülgne ja põnev ülesanne ning mul on väga hea meel, et KMPG on üks neist, kes aktiivselt kaasa mõtleb ja tegutseb.

Karin: Umbes aasta tagasi hakkas KPMGs kujunema valdkondade

ja ärisuundade ülene tuumikrühm, kes keskendub teadlikult ja strateegiliselt kasvuettevõtetele. Nõustamisteenuste ja advokaadibüroo sünergias on meie fookus tulevikutehnoloogia ja iduettevõtted – soovime saada selle kiiresti kasvava ökosüsteemi osaks. Tuumikmeeskonna ülesandeks ongi välja mõelda, kuidas me saame sellesse panustada, otsides ja pakkudes seda, mida Eestis veel ei ole. Oleme selleks moodustanud KPMG Soome ja Skandinaavia võrgustikuga töörühmi, kes suudaksid toetada ettevõtete, idude ja investorite koostööd kogu Põhjamaade regioonis. Aitame kasvuettevõtteid oma laia kogemuse, mitmekülgse pädevuse ja nõustamise kaudu.

Dmitri:

See tuumikrühma idee arenes KPMG kolleegide seas loomulikult, sest üha enam ärisuundi puutus kasvuettevõtete sektoriga kokku. Seepärast liitusime ka äriinglite võrgustiku EstBANi ning EstVCAga. Nii võttis meie tegevus uue ja konkreetsema vormi ärisuunana KPMG New Ventures. New Venturesi valdkonna roll KPMGs on kaasata ja kombineerida nii-öelda traditsiooniliste ärivaldkondade teadmisi-kogemusi idusektori paindlikkuse ja kasvufilosoofiaga. Ühelt poolt saame idusektori riskialdist mentaliteeti viia korporatiivmaailma ja teisalt pakkuda iduettevõtetele korporatiivsektori toel kiiremaid arenemisvõimalusi.

Karin Kaup Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner ja vandeadvokaat

Mujal maailmas pole koostöö idusektori ja väljakujunenud ärimudeliga ettevõtete vahel midagi uut. Sünergiat ja lisandväärtust on niimoodi loodud juba aastaid, heaks näiteks on siin suur- ja kasvuettevõtete koostööna uue teenuse või toote turule toonud hargettevõtted ehk spin-off’id. EstVCAga liitusimegi selleks, et leida võimalusi, kuidas luua sildu, millest võidaksid mõlemad osapooled. Mida on tulusa ärimudeli ja pika ajalooga ettevõtetel võita koostööst idusektoriga?

Kadri: Peamiselt on nad saanud inspiratsiooni ja avastanud uusi võimalusi, aga kohanud kindlasti ka proovikive, sest traditsiooniliste ettevõtete jaoks on kiirelt kasvavad tehnoloogiaettevõtted ju mõnes mõttes konkurendid. Selle asemel aga, et tunda pidevalt kasvavat konkurentsisurvet, on suurettevõtetel ja ettevõtjatel võimalik protsessis osaleda investori või koostööpartnerina. Tegelikult on juba praegu hägustumas piirid n-ö uue ja vana majanduse vahel. Kõik ettevõtted on mõnes mõttes tehnoloogiaettevõtted ning seetõttu ongi väljakujunenud ärimudeliga ettevõtetel tugev motivatsioon arendada innovatsiooni, ja miks mitte teha seda iduettevõtete toel. Koostöös nendega on seda lihtsam teha. Seevastu idude jaoks on koostöö suurettevõtetega ülimalt atraktiivne n-ö targa raha tõttu. See tähendab, et investor ei panusta ainult rahalist kapitali, vaid jagab ka oma teadmisi, kogemusi ja võrgustikku, mille toel idu saab oma ärimudelit ja toodet arendada, finantsprognoose teha või meeskonda õigeid inimesi leida.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Dmitri:

Oluline on mõista, mille alusel me eristame väljakujunenud ettevõtet idust. Esimese all peame silmas pikka aega tegutsenud organisatsiooni, kes lähtub oma väljakujunenud ärimudelist, et teenida ja kasvatada omanike tulu. Põhimureks on tal sageli järjest ebastabiilsem ja muutlikum turg, kus on keeruline vanaviisi jätkata pikemas perspektiivis. Eesti ettevõtlusmaastikul on nende probleem ka liialt vähene investeerimine teadus-arendustegevusse. Viimaste andmete järgi investeeritakse 1,6% aastasest SKTst arendustegevusse, kuigi Eesti konkurentsivõime kava kohaselt oli eesmärk jõuda 2020. aastaks 3%ni. Me jääme siin kõvasti alla isegi ELi keskmisele (2,2%), rääkimata näiteks Soomest (2,8%). Lisaks vaatame erakapitali: investeeringute osakaal Eestis on 0,86%, samas kui Soomes on see 1,83% ning ELi keskmine 1,46%. Aktiivsem pikaajaline investeerimine on toimunud küll meie IT-sektoris, mille tulemusel näeme nüüd ka ükssarvikuid.

Näiteid idusektorisse investeerinud Eesti ettevõtetest: Sunly, Harju Elekter, Kaamos grupp, Wellman, Up Invest, Telia, Silberauto

Paljudes väljakujunenud ettevõtetes on ikka see mõtteviis, et milleks parandada midagi, mis töötab. Kuid see võib olla väga riskantne lähenemine. Võtame näiteks Kodaki, kellel oli kunagi 140 000 töötajat, kuid kes andis 2012. aastal sisse pankrotiavalduse, samal ajal kui Facebook ostis miljardi dollari eest 13 töötajaga Instagrami. Rahulolu ja mugavustsoon on ohtlikud. Selles mõttes on koroonapandeemial olnud positiivne mõju, sest see on mõnegi ettevõtte mugavustsoonist välja raputanud. Idu aga alles otsib või töötab välja uut ärimudelit ning tema põhieesmärgiks on kiire kasv. Nii on ta paindlikum ja innovaatilisem ning horisontaalne struktuur lubab muutlikus keskkonnas kiirelt kohaneda ja ärisuunda muuta. Idu riskitaluvus on võrreldes traditsioonilise ettevõttega palju kõrgem. Idusektor saab seega aidata traditsioonilistel ettevõtetel leida kuluefektiivseid võimalusi uute toodete-teenuste-protsesside arendamiseks, täiendamiseks ja lisandväärtuse pakkumiseks. Samuti saab traditsiooniline ettevõte tänu koostööle idusektoriga laiendada oma meeskonda või intellektuaalset omandit.

Kadri:

Iduettevõte mõtleb ka kohe toote või teenuse loomisel globaalselt. Idee peab olema ülemaailmse kasvupotentsiaaliga, muidu on arenguvõimalused piiratud. Ka idusektoris tegi koroona oma töö: mõni pidi tegema ärimudelis kannapöörde, teine võitis olukorrast palju, kolmas pidi äri üldse seisma panema… Kasvuettevõte on oma olemuselt hästi paindlik ja kohanemisvõimeline, nii et koos targa rahaga on kindlasti olemas hea valmisolek ka teadus- ja arendustegevusse panustamiseks.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Kas meie õigusruumil on olnud oma roll IT-edulugudes?

Karin:

Eesti õigusruum ja maksusüsteem soosivad nii iduettevõtete tegevust kui ka koostööd korporatiivsektori ning kasvusektori vahel. Samas on siin idumaastiku õiguslikud trendid ajalises nihkes suuremate turgudega, näiteks USAga, sest uusi investeerimisinstrumente võetakse vastu viitega. Näiteks SAFE (Simple Agreement for Future Equity) lepingu formaati, mida Y-Combinator tutvustas 2013. aastal, on Eestis siiani vähe kasutatud, ehkki see instrument võiks lihtsustada investeeringute protsessi ja ajakohastaks siinset idumaastikku. Kuigi SAFE lepingule ei ole Eesti õigusruumis täpset sisulist vastet, on praktika siin kujundavaks jooneks ja üldjoontes õigusruum ei välista ka reguleerimata instrumentide kasutamist. Tihtipeale on Eesti turul sõlmitavad investeerimislepingud allutatud välisriigi õigusele, mis on ka loogiline, arvestades välisinvestorite osakaalu. Eesti turu väiksus paneb kohe globaalselt ja ekspordile mõtlema, kuid kohapeal eeldab see ikkagi põhjalikku kodutööd nii investoribaasi kui ka tehingustruktuuride suhtes. Mitmed organisatsioonid teevad head tööd, tutvustades iduettevõtetele ja investoritele võimalusi, ent tihti on kitsaskohaks ebatõhus riskianalüüs. Esimene konkreetne ja hästi praktiline nn toode, millega KPMG New Ventures välja tuli, ongi kasvusektorile mõeldud esmane riskianalüüs, mis annab investoritele ja koostööpartneritele hea ülevaate. Analüüsime iduettevõtet nii juriidilisest aspektist (omanike struktuur ja finantseeringute struktuur, regulatiivne pool) kui ka maksuriskide ning välismaiste tegevuste suhtes. Nii on idudel lihtsam investorite või fondide poole pöörduda. KPMG analüüs näitab idu asutajate asjaajamise läbipaistvust ning kohusetundlikkust, aga toon vajadusel esile ka vead, mis on tarvis ära parandada. Hiljem saavad potentsiaalsed investorid tellida juba põhjalikuma õigus-, maksu- ja finantsauditi. Kuidas on suurettevõtetel kõige mõistlikum idusektorisse investeerida?

Karin: Kindlasti on seda otstarbekas teha tütarettevõtete kau-

du. Eesti ettevõtted on juba piisavalt suureks kasvanud, et sisaldada mitut ärisuunda, ja mõistlik on neid jaotada selliselt, et maandada riski. Samas mõne korporatsiooni omanikud ei ole valmis idusektorisse sisenema või pole selline investeerimisplaan lihtsalt globaalse juhtimisstruktuuri tõttu võimalik. Sellisel juhul saab rühm inimesi luua iseseisva investeerimisele suunatud ettevõtte, mille omanikuks pole siis korporatsioon, vaid töötajate ring, ning fond ise investeerib tarka raha konkreetse valdkonna iduettevõtetesse. Kui aga investeerimine tundub liiga riskantne ja võõras, siis saab suurettevõte innovatsiooni sisse tuua ka idusektori teenuste-toodete kasutamise kaudu kliendi või koostööpartnerina. Näiteks uue koolitus-, müügi- või finantstarkvara abil saab õppida tundma meeskonda ja teisi valdkonna tegijaid ning tuua riskivabalt oma äritegevustesse uusi lahendusi.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Millest alustada, kui juhtkond või omanikering on huvitatud idusektorisse investeerimisest?

Kadri:

Seda tasuks teha struktureeritult. Eestis näeme veel, et peamiselt on aktiivsed suurettevõtete juhid ja omanikud, kes investeerivad isiklikku raha äriinglitena, aga ka korporatiivsektori investeeringud kasvavad hoogsalt. Välismaal on silmapaistev trend nii korporatiivsete idufondide loomine kui ka korporatsioonide osalemine era- ja riskikapitalifondides investorina. Keda siis Eestis jälgida? Näiteks kiirendeid, kus mentorite toel kasvatatakse idu idee konkreetse äripotentsiaaliga toote-teenuseni. Teine seltskond on EstBan ehk äriinglid, kes teevad sündikaadina koostööd Soome äriinglitega. Nemad analüüsivad igakuiselt idusektori esmatasandit, kus liiguvad väiksemad summad. Järgmine tasand ongi juba riskikapitalifondid, keda EstVCA enda alla koondab ja kes tegelevad investeerimisega põhitööna. Nende puhul on ettevõttel või erainvestoril võimalik investeerida raha mitmekesise portfelliga ja professionaalide juhitud fondi. Ka on võimalik koostöö fondidega näiteks kaasinvestorina. Kindlasti on hea osaleda suurematel konverentsidel, milleks Eestis on sTARTUp Day ja Latitude59, ning tutvuda valdkonna organisatsioonidega, näiteks Asutajate Seltsiga. See hõlmab idusektoris tegutsevaid asutajaid, kes teevad koostööd, et jagada kogemusi, teha Eestist parim koht iduettevõtte asutamiseks ning anda ühiselt hoogu uute ideede kasvatamiseks ja toetamiseks. Kui on huvi investeerida lähtuvalt ettevõtte enda konkreetsest valdkonnast, siis on kõige parem liituda valdkonnapõhiste programmidega, nagu näiteks Health Founders või Cleantech ForEST jt. Mitmed Eesti traditsioonilised ettevõtted on juba heaks eeskujuks, mis puudutab aktiivset koostööd idusektoriga, näiteks Eesti Energia, Sunly, Harju Elekter, Silberauto ning paljud telekomi- ja pangandussektori ettevõtted. Väga oluline on see, et ettevõttes oleks kindel inimene, kelle käe all tekib läbimõeldud ja strateegiline vaade, mis mahus ja mil moel investeeritakse. See tagab mõõdetava tulemuse juhtkonna jaoks ning loob selguse, mil moel investeerida.

Karin:

Mõistlik on ilmselt teha eraldi äriplaan koos kindla eelarvega ja vastutavate töötajatega – nii luuakse ka eeldused õigustatud ootuste täitumiseks. Mida kujutab endast hargettevõte ehk spin-off kui koostöövorm?

Dmitri: Kui väljakujunenud ärimudeliga ettevõttel

on mingi probleem, siis on kaks võimalust: lahendada see majasiseselt ise või osta lahendus sisse. Enamasti lähtutakse eeldusest, et mõnda teenust ja lahendust on odavam sisse osta, kui hakata seda kogemust otsima.ise leiutama, ja sageli pole ka sellist pädevust või

Siis ongi mõistlik idusektoris ringi vaadata: kas keegi juba lahendab sarnast probleemi ja ehk on võimalik nendega jõud ühendada. Sellise koostöö tulemusel võib välja areneda midagi, mis tõhustab igapäevatööd või koguni laiendab tooteportfelli. Kuidas pandeemia on idusektorile mõjunud?

Dmitri:

Selle aasta esimene kvartal oli Euroopas rekordiline ning ka teine kvartal tegi tugeva stardi. Idusektor pole enam nišiteema ja praegu on kesksed märksõnad B2B, fintech, logistika ning tervishoid. Viimase kahe valdkonna puhul on kasvutrend praegust keskkonda arvestades igati mõistetav. KPMG Venture Pulse 2021. esimese kvartali andmetel kaasasid Euroopa iduettevõtted 17 miljardit eurot ning Euroopas tekkis 19 uut ükssarvikut. Põhjamaades püstitati ka rekordeid: kokku kaasati kvartalis üle 2 miljardi euro, suurimad tehingud olid Klarna (1 miljard) ja Wolt (400 miljonit). Kiiresti on kasvanud eraettevõtete riskikapitaliinvesteeringud: viimases kvartalis osalesid väljakujunenud

ettevõtted Euroopas enam kui 350 tehingus.

Kadri: Aastaga on korporatiivse riskikapitali maht

kasvanud viiendiku võrra. Globaalsed korporatsioonid olid riskiinvesteeringutes aktiivsed juba varem, aga viimane aasta on seda trendi veelgi võimendanud. Millal teeb KPMG Eestis esimesed iduinvesteeringud?

Dmitri: Sellel turul on potentsiaali ja me teemegi analüüse ning otsime partnereid, et ka ise investeerida. Me pole huvitatud ainult kaudsest panustamisest, vaid oleme valmis ka oma naha turule tooma.

Karin: Meile on heaks eeskujuks Portugali KPMG,

kes sisenes kasvuettevõtete valdkonda juba paar aastat tagasi. Nemad küll ei saa võtta osalust rahalise investeeringu kaudu, aga investeerivad lepinguliselt n-ö higi, vere ja pisaratega, panustades iduettevõttesse oma tööd, teadmisi ja aega. KPMG-l on lai võrgustik, kus võib iduettevõtte

jaoks leiduda see õige klient, ostja või investor. Portugali kogemus näitas, et KPMG jaoks pole idusektoris tegutsemine pelgalt rahaline projekt, kus tulu tuleb edukast väljumisest, vaid see annab ka ettevõttele endale innovatsioonikogemust, võimaldab vahendada oma klientidele uusi idufirmade lahendusi viia idufirmadesse tarka raha oma klientidelt.

Kadri:

Eesti idusektorisse investeeritakse juba 95% välismaalt, ka meie fondide ja investorite seas on Euroopa, USA ja Jaapani suurkorporatsioone. Nad suunavad oma raha siia, sest mõistavad, et Eesti on Iisraeli kõrval koht, kus kasvatatakse ükssarvikuid.

Fondides osalemine ei eelda muuseas kohe suurinvesteeringut. See on täiesti normaalne, et korporatiivinvestorid alguses lähenevad fondidele, et jälgida selle tegemisi ning viia end kurssi nende tehingutega. Nii jõuab fondide pädevus nendeni ja samas inforuumis olemine on ju ise juba eelis.

Mis vahe on erakapitalifondidel ja riskifondidel? Erakapitalifondid investeerivad küpsemas faasis ja pigem traditsioonilise majanduse ettevõtetesse. Riskikapitalifondid on samuti erakapitalifondid, aga nad keskenduvad riskantsematele investeeringutele ehk investeerivad idufirmadesse.

EstVCA Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon on era- ja riskikapitali tööstusharu üks esindaja, ühendades valdkonna tugiteenuste pakkujaid. Hallatav varade maht ületab praegu 2,4 miljardit eurot. Juhatuses on 11 liiget: juhatuse esimees Margus Uudam (Karma Ventures), Kristjan Kalda (BaltCap), Kalmer Kikas (BPM Capital), Hendrik Reimand (Livonia Partners), Sille Pettai (SmartCap), Joel Aasmäe (Trind Ventures), Viljar Arakas (Eften Capital), Indrek Kasela (United Angels VC), Martin Hendre (Tera Ventures), Toomas Prangli (Sorainen) ja Antti Perli (Ellex Raidla). EstVCA põhiliikmed on Ambient Sound Investments, BaltCap, BPM Capital, Change Ventures, EBRD, Eften Capital, Euroopa Investeerimisfond, Iron Wolf Capital, Kaamos Grupp, Karma Ventures, KredEx, LHV Varahaldus, Luminor, Livonia Partners, Perot Jain, SmartCap, Superangel, Swedbank Investeerimisfondid, Tera Ventures, Trind Ventures, United Angels VC, United Partners, UP Invest ja Wellman. www.estvca.ee

KPMG New Ventures See on kasvuäride toetamiseks loodud ärisuund, mis hõlbustab globaalseid investeeringuid, tagab juurdepääsu rahvusvahelisele turule ja aitab klientidel luua innovatsioonivõimekust. Eesmärk on kokku viia traditsiooniline ja uus äri, et aidata väljakujunenud ettevõttetel omaks võtta iduettevõtete mõtlemis- ja tegutsemisviisi ning teisalt kiirendada nende arengut ja haaret. www.kpmg.ee | Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Rohestrateegiata

ettevõte j ä äb konkurentsis kaotajaks 75

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

„Ettevõtetel, kel puudub kliimaneutraalsuse strateegia, on lähiaastatel järjest keerulisem püsida konkurentsis, samas kui Euroopa Liidu ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid loovad üha uusi võimalusi edulugudeks energiasektoris. USA taasühinemine Pariisi kliimaleppega tähendab omakorda seda, et kliimaneutraalsuse eesmärkidel põhinev konkurents pole pelgalt kohalik või regionaalne, vaid globaalne trend,“ toob välja KPMG energiavaldkonna juht Sten Aan.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Sten Aan KPMG Balticsi energiavaldkonna juht

Nii-öelda rohepööre pole enam pelgalt majanduskeskne trend, vaid paradigma muutus, mis haarab endaga kõik sektorid ning ühiskonna laiemalt. Energiasektor saab ilmselgelt olema selle paradigma muutuse epitsentris. Riik veab rohepööret kahe veduriga Euroopa Liidu kliimaeesmärgid on ülimalt ambitsioonikad ning eelmise aasta lõpus leppisid Euroopa Liidu juhid kokku CO2 heitmete vähendamises varasema 40% asemel uue ja kõrgema eesmärgi, 55% peale (võrreldes 1990. aastaga) aastaks 2030. Ambitsioonikad eesmärgid seavad riigi küsimuse ette: kuidas nende eesmärkide täitmine tagada? Et riigi peamisteks poliitilisteks stiimuliteks majanduse suunamisel on maksupoliitika ja toetused, võimegi lähiaastatel oodata muudatusi mõlemas. Riigi maksupoliitikat kujundavad lähiaastatel lisaks rohepöördele ka koroonaviiruse pikaajalised tagajärjed, nagu näiteks pandeemiakriisi mõjude leevendamiseks tehtud 1,5 miljardi euro suurune võlakirjaemissioon. Riigi seisukohast on keskkonnatasud üks lihtsamaid võimalusi defitsiidis eelarve turgutamiseks, sest võrreldes paljude teiste maksumeetmetega on siin ka poliitiline risk äärmiselt madal, kuna maksu eesmärk on ju rohelisem ja puhtam tulevik. Väljaande The Times küsitlus ökonomistide seas kinnitas, et just keskkonnatasud on koht, kus riigid eelarvesse lisatulusid otsivad, kuna sellega kaasneb ka kliimaeesmärkide täitmine ning emotsionaalselt on sellised maksud oma põhimõttelt ühiskonnale vastuvõetavamad. Lisaks uuendab Euroopa Liit käesoleval aastal saastekvootide süsteemi põhimõtteid, mistõttu on oodata nõuete karmistamist ning ei saa välistada, et kvoodisüsteemi haare sektorite lõikes laieneb. Positiivse stiimulina toetab riik lähiaastatel taastuvenergiat mitmete toetusmeetmetega ning järgmise kolme aasta jooksul on vähempakkumistega oodata üle poole miljardi euro uusi investee-

rimisotsuseid taastuvenergeetikasse. Lisaks on oodata esimesi projekte Euroopa toetustega võimendatud uute tehnoloogiate vallas nagu vesinik ja e-kütused ning laiemalt tulevad kasutusse ka elektribussid ja -autod. Kliimaeesmärkide saavutamiseks karmistuvad nõuded ja jagatavad toetused panevad ettevõtted koostoimena paratamatult üha tõsisemalt arendama oma jätkusuutlikkuse strateegiat ning investeerima keskkonnajalajälje vähendamisse. Roheline äristrateegia tagab madalamad laenuintressid Riigi maksu- ja toetuspoliitika kõrval veab rohepööret ka pangandussektor, mis näitab suunda omaenda jätkusuutlikkuse strateegiaga, aga lähtub ka investeeringutes üha enam rohelistest ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Kõik Eesti suuremad pangad on turule tulnud erinevate laenu- või liisingutoodetega, stimuleerides soodsamate intressimääradega keskkonnasäästlike investeeringute tegemist. Ettevõtlussektorit suunavad pangad läbi investeerimispoliitika, mis üha enam välistab märkimisväärsed investeeringud kõrge jätkusuutlikkusriskiga äridesse. Näiteks Swedbank on võtnud jätkusuutlikkuse ning keskkonnariskide analüüsi ettevõtete finantseerimisprotsessi igapäevaseks osaks. Äriotsuseid tehes hinnatakse ettevõtte sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid ning arvestatakse, et kliimaprobleeme eiravad ettevõtted võivad pikemas perspektiivis riskida oma äri konkurentsivõime langemisega ning on seetõttu pangale riskantsem investeering. Samas on Swedbanki

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

hinnangul rohepööre paljude ettevõtete jaoks võimalus tulla turule uudsete tehnoloogiate ja äriplaanidega, mis panustavad võitlusesse kliimamuutusega. Rohelainele on end häälestamas ka pensionifondid – kui SEB on avaldanud jätkusuutlike investeeringute osakaalu oma pensionfondides, siis LHV käivitas koguni eraldi rohelise pensionifondi, mis suunab varasid ainult ja eksklusiivselt rohelistesse ja jätkusuutlikesse projektidesse. Rahvusvahelise kogemuse pealt võib öelda, et pankade seisukohast peitub peamine risk finantseeringutest väljumises — näiteks BP teatas juunis plaanist kanda maha 17,5 miljardi dollari mahus varasid pärast seda, kui oli alandanud pikaajalisi nafta ja maagaasi hinnaprognoose. Ükski pank ega investor ei soovi istuda allahinnatud või olematu väärtusega tagatisvara otsas. Seega näeme, et jätkusuutlikkuse strateegia puudumisel võib ettevõte otseselt riskida ka finantseerimisvõimaluste kärbumisega – investorite huvi on leigem, pigem otsitakse väljapääsu keskkonnakahjulikest investeeringutest ning selle tulemusena võib ka laenuraha suhteliselt kallim olla. Jätkusuutliku ettevõtluse lumepall on juba veeremas 2019. aastal võttis ligi 400 rahvusvahelist ettevõtet eesmärgiks CO2 emissioonide vähendamise ning see saab olema oluline mõjutegur, mis kasvatab paljudes riikides nõudlust roheenergia järele. Ainuüksi Google kinnitas 2019. aastal kuues riigis rohelise energia ostmise lepingud tootmisvõimsusega 1,9 GW, mis on rohkem kui pool Eesti tänasest tootmisvõimsusest. Sarnaselt paljudele teistele riikidele on ka Eestis sõlmitud Tehnoloogiaettevõtete Roheline Lubadus – sellega on liitunud üle 70 ettevõtte, mis on seeläbi võtnud omale kohustuse saada 2030. aastaks täielikult kliimaneutraalseks. Niiöelda rohepööre pole enam pelgalt majanduskeskne trend, vaid paradigma muutus, mis haarab endaga kõik sektorid ning ühiskonna laiemalt. Energiasektor saab ilmselgelt olema selle paradigma muutuse epitsentris. Augustis läbiviidud KPMG uuring enam kui 500 rahvusvahelise energiasektori ettevõtte tippjuhi seas näitas, et suurima riskina nähakse energiasektoris võimaluste realiseerimiseks vajalike talentide leidmist ja hoidmist. Väikeses Eesti majanduses on see efekt uute tehnoloogiate puhul eriti drastiline ning kogemusega inimesi napib. Lisaks on Harvard Business Review ja Cone Communications uuringute kohaselt noorema põlvkonna tööturule sisenejate jaoks ettevõtte väärtused ning jätkusuutlikkus tööandja valikul oluliseks argumendiks. Z-generatsioon ei vaatle rohepööret kitsalt majanduslikus kontekstis, vaid globaalse ökosüsteemi jätkusuutlikkuse aspektist. ÜRO globaalse haardega, senise ajaloo suurim kliimaküsitlus näitas, et 69% noortest näeb kliimamuutust kui globaalset katastroofi. Seega pole küsimus kas, vaid millal seisab suurem osa siinseid ettevõtteid silmitsi strateegiliste väljakutsetega jätkusuutlikkuse vallas ning juba puhtalt kvalifitseeritud tööjõu mõttes on kiirematel reageerijatel oluline edumaa. „Energiasektor saab olema kandva rolliga ühiskondliku rohepöörde realiseerumisel ning usun, et näeme lähiaastatel Eestis mitmeid edulugusid,“ lausub Sten Aan. Kas uus suund saab Eesti energiasektoris hüppelauaks järgmisele ükssarvikule, olemasolevatele tegijatele või hoopis uutele sisenejatele? Tegelikult jagub võimalusi kõigile ning nii ettevõtjad kui riik vajavad tuge ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel. Rohepöörde toetamiseks maailma parimate praktikate toomine Eestisse oli muuhulgas üks põhjustest, miks ka KPMG on loonud Eestisse eraldiseisva energiasektori ekspertmeeskonna. | Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Tarmo Sild: käes on uute pankade

ehitamise aeg Tarmo Sild IuteCredit Europe tegevjuht

Eero Kaup KPMG Balticsi partner ja finantssektori juht

Tarmo Sild on tuntud nii börsifirma Arco Vara kui ka Balkanil järelmakse ja välkarveldusi pakkuva IuteCrediti ühe põhiomanikuna. Vestluses KPMG partneri Eero Kaupiga jagas ta oma mõtteid finantsmaailmas toimuvast, puudutades ka siinse kinnisvaraturu arenguid.

Mis mõtted valdavad krediidiandjat olukorras, kus Euroopa alles taastub tervisekriisist ja valitsused on suunanud turule ohtralt raha?

Tarmo: Esiteks vaatame valuutat kui sellist. Me

võtame raha sisse ju teatud valuutas võlana ja laename seda edasi. Nii tekitame uut võlga samas või sarnases valuutas. Rahatrükk meid otseselt ei mõjuta, kuna tekitame rahast raha ja maksame rahas tagasi. Kui meie trükiraha süsteem peaks väärtust kaotama võrreldes muude, tegelike asjade süsteemiga, nagu pliiatsid, autod või muu käegakatsutav, siis meie kasumlikkus sellest ei muutu. Me saame oma kasumi eest lihtsalt vähem pliiatseid või muud käegakatsutavat. Teisalt kas suhtumine võla võtmisse ja tagasimaksmisse muutub? Meie majandust on juba pool sajandit üha enama võlaga üles ehitatud ja inimesi julgustatakse samamoodi rohkem laenu võtma. Peame ise vaatama, et see oleks mõistlik ja ei käiks liialt tuleviku arvelt. Kust jookseb piir selle vahel, kas võtta kohe ostuks laenu või oodata raha kogudes kaks-kolm aastat? Praegu süveneb see suhtumine, et tee täna ära ja maksa homme. Vähemalt Eestis tuleb pankadelt julgustavaid sõnumeid, et laenupuhkuste arv väheneb ja inimeste finantsolukord pole halb. Kas see võiks olla terves Euroopas valdavalt nii?

Tarmo: Ma ei tahaks Euroopa eest laiemalt sõna

võtta. Loomulikult vaatan silmanurgast, mida teevad suuremad noteeritud pangad või nende laenuportfellid. Kuid suhtun ettevaatusega suurtesse

ettevõtetesse, mis puudutab seda, kui juhitavad nad on ja kui palju me elame illusoorses maailmas, kus Tuhkatriinul tuleb oodata, kuni kell lööb kaksteist, et siis näha, kuidas tõld muutub tagasi kõrvitsaks. Vaatan pigem meie enda ettevõtet ja selle turgusid, mis on tegelikult Euroopa ühes nurgas. Ettevõtte puhul vaatan rahavoogu, kus mind huvitab kaks väärtust. Esiteks oodatud väärtus ehk mida klient lubas meile teatud kuupäevaks maksta ja teiseks tegelik väärtus ehk kui palju ta selleks ajaks maksis. Nimetame seda kliendi sooritusindeksiks (Customer Performance Index, CPI), mida avaldame jooksvalt IuteCrediti kvartaliaruannetes. Tänaseks on CPI taastunud või isegi ületab pandeemiaeelset taset. Kui enne laekus 90% oodatud rahast õigeaegselt või kuni 30-päevase hilinemisega, siis nüüdseks oleme samas punktis tagasi. Peamine väljakutse ei ole mitte inimeste maksedistsipliin, vaid pigem nende ettevaatlikkus tarbimisotsustes.

Eero: Euroopa Liidu riikide pangandusstatistika põhjal on seis suhteliselt hea, kuna viivituses olevate laenude määr on langenud. Kui eelmise finantskriisi ajal olid Kreekas ligi pooled laenud viivises, siis sellest määrast on kõvasti alla tuldud. Euroopas valitsev raha üleküllus ja rahapakkumise suurenemine mõjutab meid kõiki. Raha on odav ja päris hästi kättesaadav enamikule inimestele. Omaette teema on finantsteenuste kättesaadavus. Ma arvan, et IuteCreditil on oluline roll täita nendes riikides, kus ta tegutseb.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Foorumile antud intervjuus ütleb KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask, et on oodata maksulaekumiste kiiret kasvu, sest piirangute leevenedes vallandub tarbimisbuum. Kuidas teie näete tarbijanõudluse arengut?

Tarmo: IuteCrediti turgudel see kindlasti kasvab,

samas aga pole need turud nii lihtsalt hoomatavad ja mõõdetavad, sest digitaalse ja nn valge majanduse osakaal on neis väiksem. Kui inimesed tormavad turule ostma kasutatud autot või kurki, siis see ei kajastu ilmtingimata kohe kogustatistikas. Kõik see toimub teatud viivituse ja moonutusega, sest statistikas ei ole näha tegelikke turuhindu. Üldisemalt võttes aga inimeste tarbimismaht kasvab ja edasi lükatud tarbimisotsuseid on hakatud täitma. Näiteks selle aasta mai oli meil Moldovas aastate parim maikuu.

Eero: Selge on see, et inflatsioonimull on hakanud toimima. Inflatsioon on kõikjal ning raha on palju ja odavalt saada, mis läheb ilmselt enamikus tarbimisse. Pikalt on oodatud, et saaks reisida ja kulutada. Eks näeme, mis samme keskpangad nüüd astuvad ja mida inflatsiooni vastu ette võtavad. Finantssektori regulatsioone on viimastel aastatel karmistatud nii tarbijate kaitsmise kui ka rahapesuvastase võitluse eesmärgil. Kas võib öelda, et suur osa sellest tööst on ELi tasandil nüüdseks seljataga?

Tarmo:

Kardan, et ei ole seljataga. Pelgan, et peab juhtuma mingi suuremat sorti segadus, mille käigus peab süsteemis toimuma põhjalik lihtsustamine, reform. Praegu olen regulatsioonide suhtes pessimist, kui vaatan meie enda iga-aastast tegevuskulu. Pean silmas raha, mida me kulutame selle peale, et täita nõudeid, esitada raporteid, kontrollida iseenda tegevust või seda selgitada. See kulu järjest suureneb ja IuteCreditist julgelt 15% tegeleb puhtalt regulatsioonide ja nõuete täitmisega. Kusjuures arvan, et meil on seejuures veel suhteliselt hästi läinud. Sellega tuleb õppida elama, aga ma ei usu, et see on õige suund. Regulatsioonide hulk kasvab, nende järgimine on hästi kallis ja tegelikult on nende vahel ka vasturääkivusi. Kuid üksikisik ei suuda üksinda seda lainet tagasi pöörata. Trend muutub siis, kui juhtub midagi suuremat ja kõik on sunnitud reageerima. Mis see täpselt olla võiks, ei oska ette öelda. Ilmselt näeme ka trendi, kus finantsasutuste bilanss ühelt poolt kasvab, kuid teisalt väheneb järjest finantside tootlikkus ja tulu, millest suur osa kulub nõuete täitmisele.

Eero: Eelmisest finantskriisist on üle kümne aasta möödas ja selle jooksul on tõepoolest väga palju regulatsioone juurde tulnud, eriti pankadele. Seal on sellised vanad tuttavad teemad nagu kapi-

talinõuded, likviidsus, kliendi tuvastamine, rahapesuvastane võitlus, kapitali adekvaatsus ning vastutustundlik laenamine. Rohkem tähelepanu saavad uued asjad, nagu andmekaitse ja küberturvalisus. Lisaks muudab finantstehnoloogia areng ärimudeleid ja tekivad uued lahendused, nii et regulatsioon reageerib teatud viivitusega ka sellele. Krediidiasutused on pidanud juba mitu aastat rinda pistma veebipõhiste maksevahendajate ja virtuaalsete uuspankadega. Mis võiks olla järgmine arenguetapp ja mis võimalused siin on Eesti ja Euroopa finantsasutustel?

Tarmo:

Praegu on pigem uute pankade ehitamise aeg. Praegused pangad, kes suudavad ennast veel ümber pöörata, jäävad alles, teised kaovad. Tekivad uued finantsasutused, mida hakkame tulevikus nimetama pankadeks. Nad suudavad teha välkmakseid, mida saab juhtida arvutist või mobiiltelefonilt. Maksed on keeruliseks tehtud ja digiteerimine tähendab lihtsustamist kliendikogemuse mõttes. Selge uus suund on see, et kõik toimub hetkega. Milleks on üldse inimesel vaja teada IBAN-koodi? Ma isegi sisestasin seda eile kolm korda valesti, enne kui sain makse teha. Teine suund on see, et maksed integreeritakse tarbimisega. Näeme seda mudelit hiigelsuure Amazoni kui maailma ühe väärtuslikuma ettevõtte näitel, kus müüjad ja ostjad saavad kokku ühes keskkonnas. Sinna kogunevad asjade või teenuste ostjad-müüjad ja kohe on seal olemas ka makseja krediidilahendused. Lõpuks jõuab see edasi ettevõtete rahastamisse, nii et kujunevad välja suured integreeritud turuplatsid, kus saab kaubelda standardiseeritud asjadega ning kus on oluline, et kõik on usaldusväärsed.

Eero:

Üks trend on ka makseteenuste kolimine mobiili. Eesti või Eesti juurtega finantsasutuste võimalused on väga head, sest vana Euroopa ei ole digimaailmaga nii kiiresti kohanenud ja seal on palju turgu, mis ootab vallutamist. Uues Euroopas kasvatab turgu üldine elatustaseme tõus ja võimalusi jagub nii praegustele kui ka uutele tegijatele. Mobiilimaksete populaarsus ja integreeritus teiste keskkondadega, ka sotsiaalmeediaga, võib anda eelise sellistele tehnoloogiahiidudele nagu Apple või Facebook. Näiteks Hiinas on 90% mobiilimaksete turust kahe suure maksepakkuja käes. Euroopa turg on väga killustunud sellega võrreldes. Milles on IuteCrediti edu saladus, eriti arvestades Eesti ettevõtte jaoks eksootilisi turge, kus tegutsete? Miks valis IuteCredit EL-i mittekuuluvad Balkanimaad (erandiks Bulgaaria) ja Moldova, mitte näiteks Türgi ja Armeenia, mis on geograafiliselt peaaegu sama kaugel, aga samuti EL-ist väljaspool?

Tarmo:

Tegu oli puhta juhusega. Kaks ettevõtlikku inimest hakkasid midagi tegema teatud põhimõtete järgi. Minu partner Allar Niinepuu

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Praegused pangad, kes suudavad ennast veel ümber pöörata, jäävad alles, teised kaovad. Tekivad uued finantsasutused, mida hakkame tulevikus nimetama pankadeks. Nad suudavad teha välkmakseid, mida saab juhtida arvutist või mobiiltelefonilt. Maksed on keeruliseks tehtud ja digiteerimine tähendab lihtsustamist kliendikogemuse mõttes. Selge uus suund on see, et kõik toimub hetkega.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

on muu hulgas kabesportlane ja mina olen vanast ajast maletaja. Meile mõlemale meeldib matemaatiline struktuur ning struktuuride ehitamine lihtsamalt keerulisemale, mis säilitaks samas juhitavuse. See on üks kandev jõud meie senises ajaloos. Teine edu saladus on inimesed ja järjepidev töö. Juhtimises on väga hea, kui õnnestub teha kolmandik suurepäraseid otsuseid, pooled otsused on keskmiselt head ning kui vältida katastroofe ka halbade otsuste puhul. Kindlasti peab õnne ka olema ja ma ei taha öelda, et meil on hästi läinud vaid tänu tublile tööle ja ennastsalgavusele. Aga kõige alus on struktuur, järjepidevus ja inimesed. Miks valisime need riigid? See on ka juhus. Olime Allariga selle äridelegatsiooni koosseisus, kui peaminister Andrus Ansip tegi visiidi Moldovasse. Kui delegatsioon oleks Moldova asemel Armeeniasse läinud, siis ma ei tea, mis oleks saanud. Julgen soovitada mingil tasemel ettevõtlikkust ja mitte liiga palju ette mõelda: kui otsid elus midagi uut, siis haara kinni võimalusest ja vaata, kuhu need viivad. Kindlasti ei olnud Moldovasse mineku taga suurt kalkulatsiooni, kus võrdlesime riike, rahvastikku, keeli jms ning tegime selle põhjal otsuse. Kui hakkasime Moldovas raha teenima, siis huvitas meid, kas seda asja saab mudelina laiendada. Balkanimaad olid järgmine loogiline käik, kuna nad asuvad siinpool Musta merd, ümber Doonau ja on ajalooliselt omavahel seotud. Mõned on kristlased, mõned on üle võtnud islamiusu, nii et väga kirju ja huvitav katel. Need riigid on logistiliselt hästi omavahel ühendatud, kuid poliitiliselt mitte eriti ja turud on killustunud. See annab meile eelise, kuna mõni suurem globaalne ettevõte vaatab, et nende mõõtkavas on mõistlik sama jõupingutusega võtta ette suurem turg, näiteks Brasiilia või Vietnam. Meil on aga aega ja tahtmist, et nokitseda kohalike eripäradega ja tegeleda 2–3 miljoni inimesega, nagu seal igas riigis on. Bulgaaria on neist ainus, mis on Eestiga võrreldes suur riik. Mudel toimib ja me laieneme veel mõnda riiki veel ning vaatame natuke ringi. Aga tahame seda teha rahaga, mida oleme ise teeninud, selle asemel et võtta sisse väga suurel hulgal võõrkapitali ning kaotada nii võib-olla kontroll ettevõtte ja selle juhtimise üle. Usun, et see lähenemine toob meile pikemas perspektiivis edu ja me pakume seejuures inimestele investeerimisvõimalusi IuteCreditisse tulevikus veel enam. Olete öelnud, et IuteCredit soovib kasvada taskupangast pärispangaks ja teha seda targalt. Kas võib loota, et aitate tulevikus kaasa konkurentsi suurenemisele Eesti panganduses või vaatate pigem väljapoole?

Tarmo:

Praegu oleme konkurentsis siinsel kapitaliturul, sest Eesti investorid saavad kas Mintose kaudu osaleda IuteCreditis või osta meie võlakirju. Tõsi, nende ostmine on suhteliselt keeruline – see peaks olema tegelikult sama lihtne nagu Merko, Arco Vara või LHV aktsiate puhul. Ja see oleks päris läbimurre. Investorklientide vaates oleme siin esindatud ja konkureerime kapitali nimel. Kui rääkida makseteenustest ja laenudest, siis ma ei usu, et lähema kahe aasta jooksul midagi suurt siin teeme. Meil on võimalik sama jõupingutusega võtta tunduvalt suurem turg ja saavutada rohkem tulu mõnes teises riigis. Aga kes teab, mis tulevik toob. Viimastel kuudel on Eestis palju räägitud elukondliku kinnisvara buumist. Kas oskate Arco Vara nõukogu esimehena öelda, milline on turu väljavaade lähiaastatel?

Tarmo:

Pean väljavaadet positiivseks, sest planeedil Maa on Eesti väga hea koht kinnisvara mõttes. Oleme klimaatiliselt hästi paigutunud, siin pole veepuudust ega äärmuslikku temperatuuri. Meie maa on kasutatav, seda on palju ning piiranguid pole. Puuduseks on transpordiühendus ja ajalugu vaadates peab tõdema, et vähemalt kord sajandis on siit suur sõda üle käinud, kui vahest välja arvata 19. sajand. Sõjarisk aga väheneb ühiste jõupingutuste tulemusena pigem. Meie head paigutust näitab ka rahvastiku sisserände statistika.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Järgmine suur argument, miks ma usun kinnisvaraturu helgesse tulevikku, on see, et maksujõuliste inimeste osakaal kasvab. Jah, väheneb küll noorte inimeste arv, mis mõjutab neid, kes on ostnud hästi palju minikortereid, mis sobiks iseseisvat elu alustavatele inimestele. Aga samas kõrgemapalgaliste seas nõudlus ikkagi kasvab. Üks globaalne trend veel, mis ilmneb ka Eestis: kasvab nende kohtade arv, kus me oma elu veedame. Ajalooliselt elas eestlane 365 päeva aastas ühes kohas, oma talus. Tänapäeval elab ta oma katuse all umbes 330–340 päeva ning umbes 25 päeva on ta kuskil mujal, kas külas või reisil. Kinnisvaraühikute hulk, mida inimene kasutab, on kasvuteel. Kui mõõdame näiteks korterite või elukohtade arvu Eestis, siis inimene veedab oma aega üha rohkem eri kohtades. Enam ei ole ta 365 päeva aastas kodus, vaid veedab päevi või nädalaid ka mujal, mis paratamatult suurendab turgu. Kasvavad ka ootused kodu suurusele, et oleks rohkem ruumi seal viibimiseks, asjade hoidmiseks, hobidega tegelemiseks ja ka töötamiseks. Ruutmeetrite maht inimese kohta suureneb keskmiselt. Muidugi soovitan kannatlik olla, kui vahepeal käivad kuue kuu või aasta jooksul mingid mullistused läbi. IuteCrediti omanikfirmale kuulub ka Arco Vara enamusosalus. Kas siin on oodata sünergiat?

Eesti või Eesti juurtega finantsasutuste võimalused on väga head, sest vana Euroopa ei ole digimaailmaga nii kiiresti kohanenud ja seal on palju turgu, mis ootab vallutamist. Uues Euroopas kasvatab turgu üldine elatustaseme tõus ja võimalusi jagub nii praegustele kui ka uutele tegijatele.

Tarmo:

Need on eraldiseisvad ettevõtted, mida ühendavad ehk suuromanike üldised väärtushoiakud ja mõtteviis. Juhtkond, turud ja strateegilised visioonid on erinevad. Loomulikult võib siin tulevikus olla kattuvust ja paratamatult satub meie kätte infot, mis ei ole alati seotud ühe või teise ettevõttega konkreetselt, vaid mida saab kasutada laiemalt. Kui komistame Moldovas huvitava kinnisvaraprojekti otsa, siis saab ilmselt Arco Vara sellest esimesena teada. Aga jah, need on eraldi ettevõtted ja me hajutame oma portfelle, riske ja võimalusi.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Planet42 - eestlased

ostavad Aafrikas autosid inimestele, kellele kohalikud pangad

laenu ei anna

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Eerik Oja

Marten Orgna

Helen Veetamm

Planet42 tegevjuht ja kaasasutaja

Planet42 finantsjuht ja kaasasutaja

KPMG Balticsi vandeaudiitor

Viis aastat tagasi pakkisid Mogo autolaenu Eesti üksuse toonane juht Eerik Oja ja Trigon Capitali Aafrika investeeringute juht Marten Orgna kohvrid ja kolisid Lõuna-Aafrika Vabariiki. Nad jäid küll samasse ajavööndisse, aga läksid teisele poole maakera ostma autosid inimestele, kellele sealsed pangad laenu ei anna. Foorum uuris, milliseid väljakutseid esitab iduettevõttele kiire laienemine suurtel ja eksootilistel turgudel, ning kogenud eksperdina aitab välisturgudele laienemise aspekte avada KPMG vandeaudiitor Helen Veetamm. Paljudes kiiresti areneva majanduse ja kasvava rahvastikuga riikides tegutsevad pangad äärmiselt konservatiivselt ning keelduvad teenindamast ka kindla sissetulekuga maksejõulisi inimesi. Näiteks pole LAVis võimalik Kaplinna haigla meditsiiniõel soetada pangaliisinguga autot, et kesise ühistranspordivõrgustikuga äärelinnast õigeks ajaks tööle jõuda. Tänaseks on Oja ja Orgna ettevõte Planet42 saanud rahvusvahelistelt investoritelt 25 miljonit eurot ja ostnud inimestele, kelle pangad on tunnistanud krediidikõlbmatuks, rohkem kui 3000 autot. Sealsed elanikud vajavad seda, et sõita tööle, kooli ja ajada igapäevaasju, sest vahemaad on suured ja ühistransport puudulik. Kiiret kasvu tegi Planet42 juba läinud aastal, mil pandeemiast kurnatud riigis keerasid pangad laenukraanid kinni, samas kui ühistranspordi kasutamine oli tervisele järjest ohtlikum. Tänavu laieneb Planet42 Mehhikosse.

Mis on kõige keerulisem uuele turule laienemise puhul? Võõras ärikultuur, õigussüsteem, turundus?

Eerik: Kõige raskem on see, et asju, millele tuleb ühel ja samal ajal tähelepanu pöörata, on tohutult. Paljud protsessid on lisaks omavahel seotud ja muutuvad, nii et see eeldab veel pidevat kohanemist. LAVis on hästi range keskpank, mistõttu rahade liigutamine on mõnevõrra keerulisem.

Marten: Teine pool on kindlasti talentide leidmine ja meelitamine oma meeskonda. Meie ärimudel on väga kohaliku loomuga ja ühest müügimehest ei piisa – me vajame tervet meeskonda. Me ei saa inimesi otsida distantsilt, vaid peame olema uuel turul kohal, et näha, kuidas lõpptoode ja meeskond välja joonistuvad. Eerik:

LAVi saabudes ei hakanud me kohe kedagi palkama – me Marteniga ise olime

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Aus vastus on see, et nii suurel turul ei huvita tegelikult kedagi, kust sa pärit oled – sealne turg on suunatud sisetarbimisele ning oluline on toote-teenuse väärtus. Eestis oleme harjunud juba äri varajases faasis ekspordile mõtlema, LAVis ja Mehhikos see nii ei ole, küll aga mängib oma kindlat osa Eesti tugev maine startup-maailmas, mis puudutab investorite leidmist.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Tänaseks on Oja ja Ogrna ettevõte Planet42 saanud rahvusvahelistelt investoritelt 25 miljonit eurot ja ostnud inimestele, kelle pangad on tunnistanud krediidikõlbmatuks, rohkem kui 3000 autot. Sealsed elanikud vajavad seda, et sõita tööle, kooli ja ajada igapäevaasju, sest vahemaad on suured ja ühistransport puudulik.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

see n-ö 1% talenti, aga Mehhikoga on mõnevõrra teistmoodi, sest saame juba alguses palgata tugeva kohaliku juhi. Mõned tarkvaraettevõtted saavad oma teenust müüa ka distantsilt, aga meie peame olema seal, kus on meie klient. Otsimegi talente, kes teevad tegelikult töö ära, nii et meie saaksime keskenduda igapäevaselt strateegiale. Martenil on Aafrikast varasem kogemus – ta töötas ju Trigonis paljude projektidega Mosambiigis, Tansaanias ja Ghanas. Mehhikoga pole teil seni kokkupuudet olnud. Kas see teeb asja keerulisemaks?

Marten:

Siiani tundub Mehhiko isegi lihtsam ja meil on seal toimiv organisatsioon taustajõuna olemas. Kui Aafrika kogemusest rääkida, siis on need riigid seal kõik erinevad ja valdkond oli ju samuti teine.

Eerik:

LAVi puhul tuli Marteni Aafrika kogemus väga kasuks investorite usalduse võitmisel. Kui mina olin tuttav autolaenuäriga, siis tema tundis regiooni ning see oskuste-kogemuste kombinatsioon oli loogiline. Mehhikos on võib-olla tehniliselt lihtsam äri alustada, aga ilma kohapealse kontakti või turukogemuseta oleks meil olnud raske investoreid veenda, et me saame aru, mida teeme. Kas ettevõtte Eesti taust on ka laienemisel rolli mänginud?

Marten: Aus vastus on see, et nii suurel turul ei

huvita tegelikult kedagi, kust sa pärit oled – sealne turg on suunatud sisetarbimisele ning oluline on toote-teenuse väärtus. Eestis oleme harjunud juba äri varajases faasis ekspordile mõtlema, LAVis ja Mehhikos see nii ei ole, küll aga mängib oma kindlat osa Eesti tugev maine startup-maailmas, mis puudutab investorite leidmist.

Eerik: Mehhikos näiteks ei tea laiem avalikkus, mis või kus on Eesti, aga seal on see-eest tugev iduettevõtete kommuun, kus meie riigil on hea maine. Selle abil saime sealse iduvõrgustiku kaudu luua uusi väärtuslikke kontakte. LAVis selline startup-ökosüsteem puudub. Inimlikul tasandil on isegi meeldiv, kui inimesed ei tea Eestit, sest siis pole neil ka eelarvamusi. Su vestluspartner ei oska sind paigutada mõne stereotüübi alla või mingisse kasti ja see annab teatava vabaduse esmamulje loomisel. Paljude

lõuna-aafriklaste jaoks oleme just mina ja Marten esimene mulje eestlastest, aga kas see on hea, ei oskagi öelda…

Helen:

Suurenevatel ja arenevatel turgudel on vast anonüümsus tõesti teatav eelis, sest oma klientidega olen näinud, et Kesk-, Ida- ja isegi Lõuna-Euroopas valmistab Eesti ettevõtetele teinekord raskusi rahapesuskandaalidega tekkinud hämar maine. Samas ilmselgelt kaugemal ei mängi need rahapesuteemad rolli ning IT- ja idumaailmas pole see teema üldse nii aktuaalne. Aga näiteks kui klient soovib mõnes Euroopa riigis äri käima panna, siis me saame neid toetada, viies nad kokku meie KPMG kohalike kolleegidega. KPMG rahvusvaheline kogemus ning bränd loovad võimaluse tegelikult leida ükskõik millisest maailma servast õige kontakti.

Eerik: Näiteks Danske skandaal Planet42 tõesti ei puuduta. Euroopa ja maailma riskikapitalifondide ning ingelinvestorite jaoks on Eesti endiselt heas kirjas ning nende vaatepunktist on rahapesuskandaalid mingi vana majanduse pseudoteema. Planet42 ärimudel pole ju iseenesest midagi ülimalt keerulist: te ostate auto inimestele, keda pangad ei taha teenindada. Kuidas investorid on sellise idee vastu võtnud?

Eerik: Eks kohtumistel on sissejuhatus alati omapärane: „Tere, oleme kaks tüüpi Eestist, kes ostavad autosid inimestele, keda pangad ei usalda.“ Kogu see kontseptsioon on vestluspartnerite jaoks üsna pentsik ja nad tahavad seega sind uudishimust ära kuulata, olgugi et nad teavad, et koostööst ei saa ühel või teisel põhjusel asja. Näiteks riskikapitalifondid kuulavad meid ikka ära vaatamata sellele, et neil pole mandaati investeerida. Äriideid liigub ju nendes ringkondades rohkelt ning paljud neist on tehnilised ja igavad, aga lugu sellest, kuidas kaks eestlast ostsid Aafrikas 3000 autot, on ju vahva jutt, mida edasi rääkida. Kuidas Planet42 ärimudel uuele turule sobib? Kas olete pidanud oma lähenemist ja strateegiat muutma?

Eerik: Turg võib erineda, aga idee on sama: võimaldada isiklikku transporti inimestele, keda pangad põhjendamatult ignoreerivad. Autod on meie bilansis ja nende müüjad saavad ligipääsu

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

meie platvormile, aga teostus on siiski väga erinev. Oluline osa on siin meie algoritmil, mis otsustab, millisele kliendile auto osta. Mehhikos pole meil LAVis kasutusel oleva algoritmiga midagi peale hakata, sest need kaks turgu on täiesti erinevad. See on ka põhjus, miks me laieneme turgudele ükshaaval, sest kuigi idee on sama, pole tehniline lahendus siiski universaalne.

Marten: Toon näite turgude erinevusest. Nii Meh-

hikos kui ka LAVis pakuvad mõned automüüjad auto ostmisel järelmaksuteenust. Kui LAVis on see mõnel juhul mõistlik, siis Mehhikos on müüja tingimused sellise teenuse korral täiesti ebainimlikud. Selleks et osta kasutatud auto, pead sa tasuma pool hinnast kohe ja andma siis automüüjale oma maja või korteri tagatiseks. Kõrilõikajalik süsteem, mille sarnast LAVis ei eksisteeri.

Helen: Saan öelda, et ka Venemaa turule sisene-

mine on väga keeruline. Näiteks Euroopas toimiv ja hea lahendus tuleb Venemaa jaoks täiesti ümber ehitada, et see integreeruks seal kasutatava tarkvaraga. See omakorda loob turvariski, mida meie saame aidata oma küberturvalisuse tiimiga maandada. Samas Jaapanisse minnes pead oma turunduse täiesti ümber mõtlema. Igal turul on oma pusletükid. Krediidivaldkonnas muidugi mängivad olulist rolli regulatsioonid, mille väiksemgi muudatus võib muuta kogu ärimudeli sihtturul konkurentsivõimetuks.

Eerik:

Regulatsioonid meie ärimudelit eriti ei puuduta, sest meie teenus on harilik autorent. Küll aga meenub mulle turu eripäradest rääkides kentsakas juhtum ajast, mil LAVis alles alustasime. Lõime hästi mugava ja lihtsa veebisüsteemi, mille kaudu klienditaotlusi esitada. Kuid neid ei tulnud ega tulnud. Lõpuks otsustasime paberankeedid välja printida ja viia automüüjate juurde. Ja see toimis – taotlusi hakkas tulema. Nii et sa võid teha ükskõik kui mugava või loogilise toote, aga sa pead olema valmis kasutama ka teisi võtteid. Antud juhul tegime meie oma teenuse „lollimaks ja aeglasemaks“, kuid ärilises mõttes see toimis. Planet42 laienes osalt tänu pandeemiale, mitte selle kiuste. LAV ja ettevalmistused Mehhikoks – kuhu kulub lõviosa energiast, kui ettevõte kasvab nii kiiresti mitmel suunal?

Eerik: Mehhikosse võimaldab meil minna see, et meil on LAVis kohapeal tugev tiim. Muidugi oleme Marteniga oma meeskonnale jätkuvalt toeks, kuid praegu keskendume uuele turule ning raha investeerimisele. Uuele turule ei saa areneda kõrvaltegevuse korras. Me teeme Marteniga ainult neid asju, mida ei saa delegeerida, näiteks investorite kaasamine. Riskikapitalistid tahavad rääkida otse asutajatega.

Seepärast ongi tugeva tagala ehitamine ülioluline, sest kiire kasvu tingimustes peab sul olema kompetentne tiim, kellele usaldada suur osa kontrollist.

Helen: Kohaliku tegevuse kontrolli loovutades ja

meeskonna iseseisvudes tekib ka ju teatav risk intellektuaalsele omandile ehk äriideele.

Eerik: Meie äriidee on lihtne ning LAVis on 21 miljonit inimest, kes võiksid meie teenust vajada. See, et tekib konkurente, on paratamatus ning üks ettevõte on juba meie mudelit kopeerinud. Aga idee ise ei maksa midagi, maksab teostus. Meie platvormil on praeguseks 500 automüüjat ja me oleme ostnud tuhandeid autosid. Meie igapäevategevusest tuleb tohutult andmeid, mille toel me täiendame oma algoritmi ehk oskame järjest paremini riske hinnata. Seda edumaad on teistel keeruline järele võtta, eriti arvestades, et me ei seisa paigal, vaid liigume kogu aeg eest ära. Mida rohkem andmeid meil on, seda paremini me turgu tunneme ja see on konkurentsieelis. Andmed ja täienev algoritm on meil võimaldanud teenuse hinda klientidele ka langetada, sest me oskame riske adekvaatsemalt hinnata. Suurel turul võidab parim teenus ning meie segmendis on hind selgelt põhikriteerium. Kopeerijaid tuleb ikka aastatega – see on paratamatus, millega oleme arvestanud.

Marten: Teame ju ka juhtumeid, kus kogu mees-

kond on ideega minema jalutanud ja asutajad omapead jätnud. Planet42 puhul on aga kogu suhtlus investoritega ning kapital meie käes. Lihtsalt geniaalsest operaatorist ei piisa meie ärimudelis, tarvis on suures mahus kapitali kaasata. Mille järgi valite koostööpartnereid ja teenusepakkujaid? Kas töökultuuri erinevustega tuleb ka arvestada?

Eerik: Nii LAV kui Mehhiko on tiheda konkurentsiga turud, kus kõik suuremad teenusepakkujad peavad olema tippvormis. Juriidilise teenuse pakkuja näiteks on samasugune tarbekaup, kus sa valid paar-kolm välja, kohtud nendega ning otsustad siis, kellega koostööd proovida. Minu meelest ei ole teenusepakkuja asi kohaneda meie töökultuuriga, vaid meie Euroopast peame kohanema kohalike oludega. Kõik, mida saame teha, on juurutada oma ettevõttes Eesti töökultuuri ja -eetikat, aga koostööpartneritelt ja teenusepakkujatelt pole mõistlik seda oodata.

Marten:

Kui otsisime Mehhikos teenusepakkujaid, siis saime mõne soovituse ka Eesti kontaktide kaudu, aga see on siiski enamasti vaid kellegi personaalne arvamus. Lõpuks toimib ikkagi see, et käid läbi 3–4 juristi, makseteenuse pakkujat, kindlustust ja siis otsid parima pakkumise. Olu-

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

Suurenevatel ja arenevatel turgudel on vast anonüümsus tõesti teatav eelis, sest oma klientidega olen näinud, et Kesk-, Idaja isegi Lõuna-Euroopas valmistab Eesti ettevõtetele teinekord raskusi rahapesuskandaalidega tekkinud hämar maine. Samas ilmselgelt kaugemal ei mängi need rahapesuteemad rolli ning IT- ja idumaailmas pole see teema üldse nii aktuaalne.

line on ka tajuda suhtumist meisse ja meie ettevõtmisesse. Kui klapp on hea, siis pole mõtet hakata paari allahindlusprotsenti taga ajama. Kas teil on ka uusi plaane-ideid tekkinud?

Eerik: Neid tekib iga nädal, nii meil endal kui teistel. Näiteks pöördus meie poole ettevõte, kes müüb diiselgeneraatoreid, mis on siin väga vajalikud, kuna sageli kestavad elektrikatkestused tunde. Meile on oluline hoida fookus paigas ja teha seda, mida me siia tegema tulime. Hoiame oma fookuse lausa nii kitsa, et ei osta klientidele isegi mootorrattaid ega autosid sõidujagamisteenuse pakkumiseks. Kui ma aga vaatan seda, kui rumalad ja aeglased siinsed pangad on, siis paratamatult mõtlen, et peaks hoopis panga tegema. Aga me ei tulnud siia selleks. Helen:

Uusi mõtteid tekib kindlasti nii äri laienedes kui ka teistsuguses keskkonnas tegutsedes, aga kui hakata eri suundades paralleelselt liikuma, siis satub ärimudel sageli ohtu. Eks ka selles osas on võimalik kaasata laia haarde ja kogemusega partnereid, kes saavad oma ressursside ja turuanalüüsiga kiiresti laienevaid ettevõtteid toetada.

KPMG Eesti KPMG Baltics OÜ Tallinn Narva mnt 5 10117 Tallinn Tel +372 626 8700 kpmg@kpmg.ee www.kpmg.ee Tartu Kaluri 2 51004 Tartu Tel +372 626 8700 kpmg@kpmg.ee www.kpmg.ee Advokaadibüroo KPMG Law OÜ Narva mnt 5 10117 Tallinn Tel +372 667 6805 info@kpmglaw.ee kpmglaw.ee KPMG Raamatupidamisteenused OÜ Narva mnt 5 10117 Tallinn Tel +372 626 8700 kpmg@kpmg.ee www.kpmg.ee

Tehinguid ei tehta vaakumis Iga otsust, mis puudutab äristrateegiat, ettevõtte omandamist, investeeringust väljumist, rahastuse kaasamist või restruktureerimist, tuleb hoolega kaaluda.

Aitame leida võimalusi ettevõtte tegevuse tõhustamiseks ning väärtuse kasvatamiseks.

kpmg.ee | kpmglaw.ee | küberkaitse.ee | andmeanalüütika.ee