Koduteel 2 (125) 2017

Nr. 125 Apr ill-mai-juuni 2017 E E S T I

M E TO D I S T I

K I R I K U

A J A K I R I

JUTLUS

Mida kõike on tulnud nelipühapäeval!

KIRIKUELU

EMK juubelikonverentsi kava KOGUDUS

Vaimuandidest

USUPÜHAD

Paasapüha MISJON

Tervitused Iisraelimaalt

LASTETÖÖ NÕUANDENURK

Sa oled eriline

KODUTEEL 2/2017 1

Koduteel-125-2017-2.indd 1

13.06.2017 13:30:31

Indeks 78228 ISSN 1406-2291 Nr. 2 (125) 2017 Hind 5 eurot

SELLES NUMBRIS • JUTLUS Urmas Rahuvarm Mida kõike on tulnud nelipühapäeval! ........................... 3 • KALENDER Nelipüha ........................................ 5 • EMK juubelikonverentsi kava... 6 • KOGUDUS Anne Saluraid Vaimuandidest................................ 7 • MEILT JA MUJALT Ühine vene-eesti jumalateenistus Tallinna koguduses ..................... 9 Ristitee Tallinnas ........................ 9 Koguduse osadus-õppepäev ..... 10 Noored metodisti misjonärid ... 10 EELK 100 ................................... 11 Kirikute Öö üritus ..................... 11 Mähe kirik ................................. 11 Ühinenud Piibliseltside palvepäeva läkitus ............................. 13 • USUPÜHAD Margit Prantsus Paasapüha - juutide esimene usupüha ..................................... 14 • MISJON/REISIKIRI Sirly Lahi Tere Iisraelimaalt! ..................... 16 • LASTETÖÖST MEIL JA MUJAL Reeküla ......................................... 20 Tallinn ........................................... 20 Tartu ............................................. 21 Lastetöö koolituspäev .................. 21

24. mail 1738 koges John Wesley erilist õnnistust Jumalalt, mis muutis tema südant ja teenimist. Temast sai võimsa äratusliikumise eestvedaja, mille viljad ulatuvad 21. sajandisse.

Tänapäeval loetakse maailmas kokku üle 80 miljoni metodisti.

Armas metodistide pere!

N

eil päevil koguneme EMK Aastakonverentsile Tallinnas 16. -18. juunil!

Seekordne kohtumine on eriline mitmes mõttes. Esmalt tahaks mai-

nida, et 9. juunil 2017 täitus 110 aastat päevast, mil Vassili Täht ja

Karl Kuum maabusid Roomassaare sadamas Saaremaal, et hakata kuulutama Jumala sõna. Jumal andis erilise võidmise oma sõnale ja täna, 110 aastat hiljem oleme Jumalale tänulikud selle eest, et metodistlik usuliikumine Eesti pinnale jõudis. Aastakonverentsi raames tahame laupäeval, 17. juunil võtta pikemalt aega tähistamisürituse raames, et vaadata tagasi ajalukku, tänutundes Jumala õnnistuste eest.

Teisalt on seekordne aastakonverents eriline seetõttu, et Eesti sõbrad USA-st on otsustanud oma iga-aastase kohtumise pidada Tallinnas! Nad osalevad meiega tähistamisüritusel laupäeval, 17. juunil ja jätkavad oma kohtumist pühapäeva, 18. juuni pealelõunal.

Rohkem infot aastakonverentsi kohta leiab kiriku kodulehelt www.metodistikirik.ee.

EMK 110. juubelit jääb tähistama 17. juunil avatav näitus kirikusaali allkorrusel, mis jääb avatuks mitmeks kuuks. Näituse üheks lööklauseks on „Head teed... Head teed? Head teed!“, mis annab võimaluse leida teetähised usuisade elust ja teenimisest. Samas esitab meile küsimuse, kas teeme John Wesley elu ja teenimise eeskujul head. Näituse lõpp soovib meile „Head teed!“, et jätkaksime ülejäänud elu, tehes head oma ligimesele.

• LASTETÖÖ NÕUANDENURK Egle Hollman Sa oled eriline .............................. 22 Vihmase päeva amps ................... 22

Aidaku Jumal meil taasavastada muistseid radu ning käia meie ülejäänud teed õnnistuseks inimestele meie ümber!

Head koduteed, tehes head!

• NUPUTA-MEISTERDA............ 23

teie kaassulane Kristuses, TAAVI HOLLMAN, superintendent

Väljaandja: EMK Narva mnt 51, 10152 Tallinn Tel: 6688 497 e-post: koduteel@metodistikirik.ee www.metodistikirik.ee/koduteel Vastutav toimetaja: Taimi Pärna Toimetuse kolleegium: Taavi Hollman, Andres Kapp, Anneli Klausson, Rein Laaneser, Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, Anne Saluraid, Inna Välja Kujundaja-küljendaja: Taimi Pärna Kirjasaatjad: Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa2ja K AhODUTEEL ja) 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 2

HOIA SILM PEAL!

Esikaanel: Nelipüha - Püha Vaimu langemine apostlitele. Jeruusalemm. Repro

Ees ti Me to dis ti Ki ri ku aja ki ri KO DU TEEL Facebookis aad res sil

http://www.facebook.com/emk.ko du teel

Veebikodus aad res sil

http://www.metodistikirik.ee/ko du teel

Issuu kesk kon nas nel ja vär vi li se pdf-ina aad res sil

http://issuu.com/ko du teel

13.06.2017 13:30:37

JUTLUS

Mida kõike on tulnud nelipühapäeval!

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

Jh 7:37-39 Tänu Jumalale, tema on ustav ja see tõotus on täidetud.

Mis võiks olla põhiline, mida Püha Vaim meile teeb? Pauluse kirjas korintlastele räägitakse palju Vaimu suurtest ja ülevatest andidest ning mõned arvavad, et see ongi põhiline Püha Vaimu tegu. Paulus kiidab Jumalat nende andide eest, õhutab usklikke taotlema Vaimu ande, eriti neist suuremaid. Aga samas teeb ta pikalt ja rõhutades selgeks: peamine ei ole Vaimu andide suurus; mitte igaüks ei jaksa suuri kanda. Peamine, esimene ja viimne and on, et Jumala Vaim annab meile olla Issanda omad ja olla temaga – Jumalaga ühendav.

Sellest algab kõik – kes kasvab sealt edasi rohkem, kes vähem.

Nagu Vaim kõike teab ja tunneb, tahab ta ka igaühele meist anda oma osa. Ent põhiliselt on Jumala Vaimu töö meis, et ta annab meile olla Issanda omad ja koos temaga.

Seda ei saa meile võimaldada miski ega keegi muu, ainult tema. Miski muu ei ole ka paremaks tunnistajaks Püha Vaimu tegevusest meie sees kui meie olemine Jeesusega, mis väljendub kuulekuses, usalduses, armastuses ja teenimises. Tema teeb seda, et sina – õde ja vend – oled Issanda oma. Kui see sinust välja paistab, on suurepärane, siis

kannad juba Vaimu vilja. Kõige olulisem on aga see, mille Püha Vaim toob sinu sisse ja loob sinu sees.

Apostlitest hakkasid voolama „elava vee jõed“. Need mehed, saanud julgust ja väge Jumala Vaimust, tulid välja lukustatud uste tagant ja hakkasid kõnelema rahvahulgale, kes olid ebamaise hääle tõttu kokku jooksnud. Midagi sündis, aga ei tea, mis. Peetrus ja teised apostlid seletasid, mis sündis, mis äsja just kõigi silme all toimus. Ja ta seletas seda ka, mida need inimesed peaksid tegema, et nad ise ka sellest heast osa saaksid Jumala poolt seatud viisil.

Seda nimetab Jeesus elava vee jõgede voolamiseks. Pealtnäha tavalised inimesed, kannavad tavalisi rõivaid, kui lähemale minna, siis on tunda, et ka lõhnavad samamoodi kui teised mehed. Aga ometi voolab neist – inimliku kuju, kuid vaimuliku mõjuga meestest – midagi, mis avaldab mõju kõigile neile, kes neid kuulevad. Mõnesid paneb see pilkama, teisi aga küsima: „Mehed-vennad, mis me peame tegema?“ Jumala elav jõgi, elav vesi voolas neist. Nende ihust, Jeesuse tõotust mööda. Olgu siis sõna kaudu, olgu puudutuse kaudu, kui nad käed kellegi peale panid ja palvetasid või

muude liigutuste või käitumise kaudu. Kõigest oli näha, et nende, kuigi tavaliste inimeste läbi, tegutseb Eluandja Jumal ise. Midagi elavat tuleb neist välja, millest ka teised, kes igatsevad, võivad saada osa.

Mis sai edasi?

Apostlid olid kõnelnud, rahvas oli kuulnud, paljud ka kuulda võtnud.

Mis sai edasi?

Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

Ap 2:41-42.

Need neli asja on siin väga olulistena ära nimetatud. Ilma nendeta ei ole ristikogudus saanud hakkama ühelgi ajal. Kus neist puuduks kasvõi ainult üks, oleks usuelu kiratsev või puuduks hoopis. Need on igal pool, kus ristiinimesi on.

Apostlite õpetus – Et Looja, Eluandja, universumi kõrgeim Majesteet, võtab Jeesuse nimel vastu igaühe, kes meelt parandab.

Keegi peale apostlite – ükski filosoof ega rabi ega muidu tark – ei KODUTEEL 2/2017 3

Koduteel-125-2017-2.indd 3

13.06.2017 13:30:38

omanud teadmist ega volitust midagi taolist õpetada. Apostlid olid ainsad, kes said seda õpetada nii, et inimestel oli võimalik seda pettumuseta tõeks võtta. Sealt edasi muidugi ka need, kes olid apostlitelt õppinud ja kuni meie päevini välja. Korrektse õpetuseta pole ristiusku.

Apostlite õpetus ei olegi õieti neist enestest, vaid tuleb Jeesuselt: Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

Jh 16:13-14.

Selge õpetus peab ristiusus olema.

Ajalugu näitab seda ka, et kus see on moonutatud või kaduma läinud, seal on tulnud väärnähtusi, halbu asju, on mindud omadega metsa ja rappa – olgugi need kenad kohad looduses, mitte aga inimese mõtlemises.

Sedasama õpetust vajatakse tänapäeval samuti elementaarse osana Kristuse kirikus ja kui meil seda peaks olema, siis on põhjust Jumalat väga tänada selle eest. Seda ei tule kuskilt mujalt kui Jumala Vaimust. Sõnasse on õpetus kirja pandud, aga Vaim teeb sõna elavaks, nii et seda saab kuulutada ja vastu võtta. Vaim teeb sõna elavaks usklikus, nii et ta saab seda oma elus välja elada. Seesama elava vee allikas saab igaühe sisse, kes usub, nagu Jeesus ütles. Kes elab välja Jumala sõna, selle ihust voolab elava vee jõgi.

See ongi apostlite õpetuse, rõõmusõnumi peamine sisu: Looja, Eluandja, universumi kõrgeim Majesteet, võtab Jeesuse nimel armust vastu igaühe, kes meelt parandab.

Osadus – Ei ole ühtegi teist seltskonda, kus seesama apostlite õpetus Jumala armust oleks endastmõistetavaks mõtlemise ja praktilise elu aluseks kui pühade osadus, Jumala rahva kogukond, nimetatud koguduseks või pühaks kirikuks.

Inimesi ühendavad mitmesugused huvialad, olgu kasvõi kudumine, spordivõistluste vaatamine või koos teistega sportimine, autod või aiandus. Kõige muu jaoks on loendamatult mitmesuguseid kollektiive. Aga selleks, et üheskoos õndsaks saada, on ainult Kristuse püha kirik.

Kristuse kogudus ühendab lähedases osaduses inimesi, kes kõiges muus võivad olla vägagi erinevad.

Prohvet Jesaja annab toreda allegoorilise pildi, kuidas ollakse Messia valitsuse all: Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.

Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.

Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.

Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja.

Js 11:6-9 Apostel Paulus aga ütleb otse inimestele, kes on pöördunud hoopis teistsugusest maailmast: Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austu-

ses jõudke üksteisest ette!

Rm 12:10.

See ja ka kõik muu, mis kirjas roomlastele 12. peatükis, kõlaks õõnsate hüüdlausetena seal, kus pole Jumala Vaimu, kus ei voola need elavad veed, kus ei hoolita apostlite õpetusest ega palvetata.

Sellepärast on vajalik osaleda koguduse kooskäimistel nii sagedasti, kui võimalik. Kui ei ole võimalik füüsiliselt, siis vaimulik osadus, ühtekuuluvustunne kiriku ja Kristusega, peab olema ja püsima. Ilma selleta poleks Kristuse irikut.

Leivamurdmine – Eesti keeles: püha armulaud – on müsteerium, milles Jumala rahvas saab vaimulikult üheks Kristusega ja üksteisega.

See ei ole kuidagi seletatav keemiliselt ega füüsiliselt – peale pühitsuspalvet jäävad leib ja vein ainetena ikka samasugusteks. Ka need, kes koos armulauda võtavad, jäävad omaette isiksusteks. Me ei oska seletada, kuidas Jeesus asetub armulaua andidesse, nii et leivas ja veinis, mida murrame ja jagame, sisaldub Kristus. Või kuidas ta asetub armulauast osasaajatesse, üks paljudesse, ühendades kõiki. Igaüks käib oma pükstes, ometi oleme kokku üks ihu, vaimulik Kristuse ihu maa peal.

4 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 4

13.06.2017 13:30:38

Seletamatu, aga Jeesus on öelnud, et ta teeb seda ja meie – ime küll – oleme seda tundnud põlvest põlve. Eks tulegi seda võtta lihtsalt kui imeasja, millest kõrvalseisjad aru ei saa, aga need, kes osa võtavad, on kutsutud mõistma ja ära tundma. Nähtamatu Kristuse ligiolu ja tegutsemist oleme tundnud ja näinud nähtava ja tuntava püha sakramendi kaudu. See on vaimulik toit, tugevuse allikas, mida alatasa vajame usuteel käimiseks.

Seda ei ole ega saagi olla kuskil mujal kui Kristuse koguduses.

Palved – Ka palvetes püsisid nad – ei ole mõeldav kuuluda Kristuse kirikusse, kui ei palveta, st ei ole Kristusega vastastikuses suhtlemises. Palvetamine Jeesuse poole on vastastikune usalduse ühendus. Mõned arvavad, et küll siis palud, kui sul midagi vaja on. Eks ole ka selles oma tõetera, kui mõelda, mida vajame kõige rohkem – osadust Kristusega.

Palvemeeles ollakse näoga tema poole, avatakse vaimusilmad teda nägema, püütakse mõista tema olemust ja avatakse ka ennast temale täielikus usalduses.

Aeg-ajalt võivad ka paganad Jumala poole ohata või hüüda. Mõni koguni viibutab rusikaid taeva poole. Isegi loomad palvetavad omal viisil – nagu Pühakiri ütleb, et noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust. Aga palvet selles tähenduses, kuhu Jeesus on meid kutsunud ja apostlid ning nende järglased juhatanud, Kristusega vastastikuse osaduse palvet – seda ei ole kuskil mujal kui Kristuse pühas kirikus.

Kuigi oleme harjunud palvetama üheskoos ja omaette, siis ärgu me iial arvaku, et see on midagi harilikku, midagi tavalist – see on erakordne asi maailmas! Kõikväeline Jumal ise otsib neid, kes palvetavad:

KALENDER 24. mail 1738 koges John Wesley erilist õnnistust Jumalalt, mis muutis tema südant ja teenimist. Temast sai võimsa äratusliikumise eestvedaja, mille viljad ulatuvad 21. sajandisse. Tänapäeval loetakse maailmas kokku üle 80 miljoni metodisti.

Nelipüha Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas. Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

Ap 2:1, 38, 41.

Nelipüha on Kristuse kiriku sünnipäev, mil Jumal kinkis paljudele korraga Püha Vaimu anni. Apostel Peetruse jutlus Vaimu väes lõikas kuulajaile südamesse, pannes neid küsima: "Mida me peame tegema?"

Peetruse üleskutsele meelt parandada vastas sel päeval umbes kolm tuhat inimest, kes lasid end ka ristida. Nii sündis algristikogudus. Piiblist same sellest lugeda Apostlite tegude raamatu 2. peatükist.

Liikuva pühana tähistatakse nelipüha tänavu pühapäeval, 4. juunil, 50 päeva pärast Kristuse ülestõusmise püha ja 10 päeva pärast tema taevaminemise püha. Kevadine pühadetsükkel on omakorda seotud pööripäeva ja kuufaasidega – siit ka kalendaarse liikumise põhjus.

Pastor TÕNU KUUSEMAA, Pärnu Agape kogudus

Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole. 2Aj 16:9a.

Mida kõike kallist on tulnud nelipühapäeval ja jätkuvalt voolamas elujõena Jumala aujärjelt! Andkem siis endale aru, et kuigi meie oleme vaimuliku eluga harjunud, ei ole see maailmas midagi tavalist. „Aga nemad püsisid…“ Jeesusesse uskumine ja Püha Vaimu and ei ole ühekordsed sündmused, vaid jätkuv, elukestev protsess. Olgu siis jätkuvalt ka meie palve, et Püha Vaim täidaks meid ja hoiaks meid Jumalas. Et mitte kuidagi välja langeda, ilma jääda, siis püsigem, nagu öeldud – apostlite õpetuses, osaduses, leivamurdmises ja palvetes. Nende armuvahendite abil teostab Jumala Vaim meis peamise: annab meile olla Issanda omad ja koos temaga.

Aamen.

Pastor URMAS RAHUVARM Haapsalu kogudus

Fragment Tartu Püha Luuka kiriku nelipüha kantslikattest. Autor Riste Laasberg.

KODUTEEL 2/2017 1/2017 5

Koduteel-125-2017-2.indd 5

13.06.2017 13:30:38

Eesti Metodisti Kiriku 110. aastapäevale pühendatud juubelikonverents 16.-18. juunil 2017 Tallinna metodisti kirikus Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga. Jeremija 6:16 Ü R I TU S T E AJA KA VA : R EE D E , 16. juuni

L AU PÄ EV, 17. juuni

PÜ H A PÄ EV, 18. juuni

Aastakonverentsi töösessioonid (vajalik eelregistreerimine, registreerumata delegaatidele ei tagata toitlustust).

9.00-10.30 Aastakonverentsi töösessioonid (vaimulike ja ilmikute sessioon); Eesti Sõprade koosolek (ainult ameeriklastele) Tähistamisüritus (avatud kõigile, vajalik eelregistreerimine) 11.00-12.30 Ettekanne „Noortetöö läbi aegade“ Ajalooline ülevaade EMK nähtuna väljastpoolt 12.45-13.45 Lõunasöök 1345-15.00 Metodistlik identiteet PILDISTAMINE 15.00-15.30 Kohvipaus 15.30-16.40 Memuaarid, viktoriin, videoesitlus 16.40-17.00 Näituse avamine 17.00-18.00 Õhtusöök 18.00-19.00 Tänujumalateenistus (avatud KÕIGILE, eelregistreerimist ei ole vaja) 19.30-21.00 VASTUVÕTT. Raamatu ELU „Elu armu arvel“ ARMU ARVEL presentatsioon

10.00-11.45 EMK 110 aastapäeva jumalateenistus 12.00-13.00 Lõunasöök 13.00-17.00 Eesti Sõprade kohtumine

9.00–9.30 Aastakonverentsi delegaatide registreerimine 9.30–10.30 Aastakonverentsi avajumalateenistus armulauaga 10.30–11.00 Kohvipaus 11.00–12.30 AK PLENAARISTUNG 12:30–13.30 Lõunasöök 13.30–15.00 AK PLENAARISTUNG 15.00–15.30 Kohvipaus 15.30–17.00 AK PLENAARISTUNG 17.00–18.00 Õhtusöök EMK Teoloogilise Seminari aktus-jumalateenistus 18.00 EMKTS lõpuaktus-jumalateenistus

Olav Pärnamets

Tallinn 2017

Näitus “Reformatsiooni viljad Eesti Metodisti Kiriku 110 tegevusaastas” avatakse laupäeval kell 16:40.

Konverents on TASUTA, tasuda tuleb vaid toitlustuse eest.

Toitlustuse hinnad: Reede-pühapäev 25€ Üks päev 15€ Üks toidukord 7€ Vajalik EELREGISTREERIMINE! Registreerida saab aadressil: www.metodistikirik.ee Registreerumine jõustub, kui raha on laekunud EMK arveldusarvele EE641010052004731009, märksõnaks AK 2017 ja registreerunute nimed.

KO H TU M I SE NI KON VE RE NT SIL!

6 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 6

13.06.2017 13:30:39

KOGUDUS

Vaimuandidest Teoloogiamagister ANNE SALURAID, Tallinna kogudus

(2Kr 5:20). Oleme siis päästetud selleks, et jätkata tööd, mida Jeesus Mõni aeg tagasi tähistas kristlik kogudus neli- maa peal elades tegi. Kuid nõnda pühapäeva. Tähelepanu sel päeval on eelkõige sünd- nagu Jeesus ütles: „... ei räägi ma musel, millest Luukas Apostlite tegude raamatus kir- iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.“ (Jh 14:10, 11), jutab: "Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ..." (Ap 2:1jj). nõnda on ka meiega: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, äletan ise, kuidas tamata ei oma mistahes kõne andi- see teeb neidsamu tegusid, mida me noortega neli- dest mingit tähtsust: „Jumal ei ole ju mina teen...“, kirjutab Johannes (Jh pühapäevade eel läkitanud oma Poega maailma, et ta 14:12, 13). Nii ei peaks arvama, et eri li ses ootu ses kohut mõistaks maailma üle, vaid et vaimuannid on vaid üksikutele „välolime, igatsusega maailm tema läbi päästetaks“ (Jh javalitutele“, sest Pühakiri räägib saada täidetud Püha Vaimuga. Neli- 3:16, 17; Rm 5:8, 8:32 jt). Päästega vastupidist – vaimuannid on antud pühapäeva sündmustega Apostlite koos on meile annetatud ka meele- kõigile Jumala lastele! Igale kristlategude raamat aga ei lõpe, vaid on vald päästmisesse jääda: „Aga kõi- sele: „Ja nad kõik täideti Püha Vaialgus millelegi enam hõlmavama- gile, kes tema vastu võtsid, andis ta muga ning hakkasid rääkima teisi le kui too üks päev – nimelt oli meelevalla saada Jumala lasteks, keeli, nõnda nagu Vaim neile andis see ka koguduse sünnipäev. Võime neile, kes usuvad tema nimesse“ rääkida“ ja 1Kr 12:7: „Aga igaühesiis öelda, et Püha Vaimuga täitu- (Jh 1:12; vt ka Rm 8:15; Ef 1:5; 1Jh le antakse Vaimu avaldus ühiseks mine ja kogudus kuuluvad lahuta- 3:1). Kuna oleme Jumala lapsed, kasuks.“ (Ap 2:4; vt ka Ap 4:31; matult kokku ning on siis on meil ka tema „märk 1Kr 12:11; jt). Pühakiri õpetab siis, Kas oleme endalt omakorda aluseks ja küljes“, s.o Püha Vaimu and et Jumal jagab vaimuannid – nii kunagi küsiläh te ko haks ko gu dupitserina: „... on Jumal, kes nagu Tema seda õigeks ja vajalikuks nud, miks Jumal se ülesandele: „Minge on meid ka pitseriga kinni- peab – igale Kristuse ihu e kogudunimelt mind on kõike maailma, kuulutanud ning meile andnud se liikmele. Iga päästetud inimene päästnud? Kas tage evangeeliumi kogu käsirahaks Vaimu südames- võib olla kindel, et Jumalal on tema sel on ka muu päästmisel olnud eesmärk! loodule!“ (Mt 16:15). Ja eemärk kui vaid se.“ (2Kr 1:22; vt ka Ef 1;13; John Wesly oli selgel seisukohal seda esimesed jüngrid Ef 4:30). „päästa mind vai muannete tähtsuses koguduse tegidki. Püha Vaimuga minu pattudest“?

Siinkohal võiks hetkeks jaoks – need on olulised. Nii ta isetäidetuna kuulutasid peatuda ja mõelda, kas olenad evangeeliumi, kogunesid kok- me endalt kunagi küsinud, miks loo mus tas neid, kir jel das neid, ku koguduseks ja teenisid kogudu- Jumal nimelt mind on päästnud? koges neid, kaitses neid mitmetes sena nende vaimuannetega, mida Kas sel on ka muu eemärk kui vaid oma artiklites ja kirjades, kirjutab R. G. Tuttle jr. Sa mas oli ta ka Jumal arvas heaks kellelgi jagada „päästa mind minu pattudest“?

(Ap 2:14jj; 3:6; 3:19; 4:29-30; 5:12; Misjonikäsku – rääkida Jeesusest kurb, et neid tema kaasaja kogudu6:1-7; jpt). Antud kirjatükk tahab- – püüame ilmselt kõik jõudumööda ses nii vähe esines; sest kristlaskond ki olla jätkuks teemale kogudusest täita, kui aga mõtleme end kogu- oli „maha jahtunud“ (waxed cold), nagu Wesley ütles.

(Koduteel nr 3, 2016 ja nr 1, 2017) ja duse liikmena, kas Jumal jagab vaimuJu mal ot sus tab inirääkida lähemalt vaimuandidest kui leia me siis seal annid – nii nagu Tema Jumala armu reaalsusest. oma koha, olgu kit- seda õigeks ja vajalikuks meste ja vaimuandide Uue Testamendi autorid kasuta- samas või laiemas peab – igale Kristuse ihu üle. Inimestena oleme harjunud tähele panema vad Jumala andide väljendamiseks tähenduses? Ei ole e koguduse liikmele. seda, mis silma ees ja kõrmitmeid sünonüüme, nt lihtsalt and imeks panna, et ka Iga päästetud inimene (Ef 2:8), siis armuand , (Rm 6:23) ja sel le le kü si mus- võib olla kindel, et Juma- va kuuldav. Jeesus aga ütles, et tema kuningriik Püha Vaimu and (Ap 11:17; 15, 16 tele leiame vastulal on tema päästmisel (s.o ka Jumala kuningvõi 1Ts 1:5) aga ka Jumala and (Rm se Jumalas: „Sest olnud eesmärk! riik) ei ole sellest maa5:15; vt ka Kg 3:13).

Jumala kaastööliMida siis Jumal on meile, inimes- sed oleme meie; ...“ (1Kr 3:9); „Meie ilmast. Jeesuse ütlus tähendab, et tele annetanud? oleme nüüd Kristuse käskjalad, Tema kuningriigis kehtivad inimeste Eelkõige on Jumal annetanud mei- otsekui Jumal ise julgustaks meie „kuningriikidest“ erinevad seadusle oma Poja Jeesuse. Ilma temasse kaudu. Me palume Kristuse asemel: pärasused. Mis inimeste mõõdupuu uskumata ja teda päästjana tunnis- Andke endid lepitada Jumalaga!“ järgi kõrgele tõstetud, auväärne,

M

KODUTEEL 2/2017 7

Koduteel-125-2017-2.indd 7

13.06.2017 13:30:40

kvaliteetne, andekas, kaunis jne, ei pruugi Jumala silmis sugugi olla. Ka Paulus tõdeb sama, kui ta kirjutab: „Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada (maailma) tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada (maailma) tugevaid. /.../ et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees“ (1Kr 1:27; vt ka 1Kr 1:18-31). Kahtlemata on igal inimesel ka kaasasündinud e loomupärased anded, mille kohta võib öelda, et needki on Jumalalt saadud ja tema teenistusse rakendatavad, kuid vaimuand, nii nagu sõna ise edasi annab, on sõna otseses mõttes Püha Vaimu and. Näitena võiks tuua Pauluse, kes hiljem oma kirjades ütleb küll, et Jumal on valinud ta kuulutama evangeeliumi juba „oma emaihust alates“ (Gl 1:15, 16), kuid et temast saab paganate apostel, koguduste rajaja ja karjane ning teoloog, kellele jagatakse vaimuande vastavalt ta teenimise iseloomule ja vajadusele, seda ei osanud Paulus kindlasti endale ette kujutada. Nõnda on ka meiega tänapäeval. Kuigi meil igal ühel on erinev vaimuand, on kõik kasulikud ja töötavad Jumala kava kohaselt koos, teenimaks üksteist ja ligimest kõikjal ja kõigi jaoks (nt Rm 12:4, 5). Kogudus kui niisugune ei ole piiratud ei hoone ega konfessiooniga, vaid on üks Kristuse ihu üle maailma. Sellest tõsiasjast tulenevalt õpetabki Paulus korintlasi mõistma, et vaimuannid antakse vastavalt Jumala kavale: „Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab“, kirjutab ta (1Kr 12:11). Ainult Jumal teab, millises töölõigus ja millise andega ta meid oma kaastöölistena tahab rakendada.

Päästetutele vaimuandide jagamise peamiseks põhjuseks on teha Jumala elav olemasolu maailmas nähtavaks sarnaselt Jeesuse tegevusele: „Kes on näinud mind, see on näinud Isa“ (Jh 14:9; vt ka Lk 20:38 jt). Nii üksiku kristlase kui koguduse kuulutus- ning teenimistöö loovad aga olukordi, kus Jumal inimesi päästab „... et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16; vt ka Rm 5:8; Rm 8:32; Kl 1:25b-28; 1Pt 4:10-11 jt)

UT-s on vai mu an de ni me ta tud 1. Korintose kirjas 12:4-11 ja 28:30; Rooma kirjas 12:6-8; Efesose kirjas 4:11-16 ja 1. Peetruse kirjas 4:10-11, alljärgnevalt nende kirjeldusi: • Imetegude and on võime tuua esile imesid ja tunnustähti selleks, et kinnitada Jumala sõna ja evangeeliumi sõnumit/kuulutust.

• And eristada vaime on võime teha vahet, kas sõnum, või sündmus on Jumalalt saadud ja inimene Jumala poolt saadetud.

• Keeltega rääkimise and on võime rääkida tundmatuid/võõraid keeli.

• Keelte tõlgendamise and on võime tundmatuid/võõraid keeli tõlgendada.

• Juhtimise and on võime asju organiseerida ja hoida töös/suunata vastavalt Jumala põhimõtetele; ka omada visiooni, osata jagada oma koormat teistega ja teistele.

• Abistamise and on inimesel, kellel on soov ja võime aidata teisi ning teha kõik, et abi oleks tulemuslik.

• Tarkusesõna/tarkus – võime teha otsuseid ja anda juhatust Jumala tahtega kooskõlas.

• Tunnetussõna/tunnetus – võime sügavuti tunda ära vaimulikke asju, probleeme, küsimusi ja olukordi.

• Usuand – võime usaldada Jumalat ja julgustada teisi Teda usaldama mis tahes olukordades.

• Tervendamise and on võime kasutada Jumala tervendavat väge, et parandada/taastada haigeid, vigastatuid või mistahes haiguse pärast kannatavaid inimesi.

• Prohvetiand – Jumala tõe kuulutamine peamiselt käesoleva aja, aga ka tulevase suhtes.

• Teenimise and – ligimese teenimine ükskõik millistes vajadustes.

• Õpetamise and – Kristuse ihu = koguduse varustamine Pühakirja ja seeläbi Jumala paremaks tundmiseks.

• Julgustamisand – julgustavate sõnade jagamine ja tegutsemisele kutsumine.

• Annetamise and – oma erinevate vahendite (vara, aeg, oskused, jne) jagamine Jumala töö edendamiseks.

• Halastuse and – Jumala armu osu-

•

•

•

•

•

•

tamine raskustes ja kannatustes olijaile (nii vaimselt kui füüsiliselt).

Evangeeliumi kulutamise and – and kuulutada evangeeliumi nõnda, et inimesed pöörduvad. Evangelistideks nimetatakse ka evangeeliumi kirjapanijaid Matteust, Markust, Luukast ja Johannest, kes on teinud seda kirjutatud sõna kaudu (Ap 5:42; 8:4; 15:35; jt).

Karjase and – Uue Testamendi päevil hakati sõna kasutama ülekantud tähenduses Jumala enda, Kristuse kui koguduse pea ja usklike kogukonna juhi kohta (Hb 13:20; Ef 4:11). Ülevaataja and – kr: episkopos on inimene, kes seisab teiste heaolu eest mingi konkreetses valdkonnas, nt koguduste ülevaataja (1Tm 3:1–7 ja Tt 1:5–9).

Abilise and – kr: diakonos on inimene, kes teenib erinevates ametites (olemata ordineeritud vaimulik) (Ap 6:2-6; 1Tm 3:8-13).

Apostli and – kr: apostolos tähendab saadikut, käskjalga, sõnumiedastajat. Pühakiri nimetab apostliteks eeskätt Jeesuse jüngreid, keda Ta valis ja läkitas maailma; kes olid varustatud Püha Vaimu väega (1Pt 1:1; Gl 1:1, 19).

Jumala suurimaks anniks on kahtlemata armastuse vaimuand.

Ilma armastuse annita on kõik muu tühine, nagu Paulus korintlastele kirjutab: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.“ (1Kr 12:31-13:3; vt ka 1Jh 4:7, 8).

Lõpetuseks kordan Wesley tõdemust, et kristlaseks olemise loomulik osa on vaimuandide ilmnemine tema elus, kuna Jumala jagatud and/ annid on ka osa tema pühitsusest.

8 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 8

13.06.2017 13:30:41

MEILT JA MUJALT

Ühine eesti-vene jumalateenistus Tallinna koguduses 2016. aasta sõbrapäeval pidasime Tallinnas esimese ühise pühapäevase jumalateenistuse vene ja eesti osadusega. ena traditsioon on jätkunud ning vahepeal on peetud veel kolm ühist jumalateenistust, viimane neist käesoleva aasta Suurel Reedel. Muusikaga teenisid mõlema koguduse muusikud, jutlustas pastor Robert Tšerenkov ning võtsime osa ühisest armulauast.

Oleme kogenud Taevaisa erilist soosingut ja heameelt nende ühiste osaduste üle. Jumal on rikkalikult õnnistanud ning seeläbi meid veel enam kokku liitnud.

Johannese evangeeliumis palvetab Jeesus oma järgijate pärast (Jh 17:22): „Ja mina olen andnud neile

Foto: Alexandr Fjodorov

K

Suure Reede ühine teenistus. selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks”.

Usume, et Püha Vaimu õhutusel on see ühine ettevõtmine algu-

se saanud ning selle kaudu ehitab Issand oma kogudust. Austus olgu Talle!

Pastor JOEL AULIS, Tallinna kogudus

Fotod: Ingrid Mäsak / EELK Toomkogudus

Ristitee Tallinnas ületas kõik ootused

Ü

lestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.

Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK).

Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-

line kaasaskäimine tema kannatusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.

Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa paikades.

KT KODUTEEL 2/2017 9

Koduteel-125-2017-2.indd 9

13.06.2017 13:30:41

MEILTJA JAMUJALT MUJALT MEILT

Koguduse osadus-õppepäev

6.

Foto: Joel Aulis

mail korraldasime Tallinna eestipoolse koguduse töötegijate osadus-õppepäeva. Peale ühist ülistusja palveaega täitsime Eesti Evangeelse Allianssi Koguduse Loomuliku Arengu toimkonna (KLA) juhi Alland Parmani abiga KLA küsitluse, selgitamaks välja meie koguduse praeguse olukorra – ikka selleks, et võiksime kogudusena Jumala juhtimisel ja tarkade nõuandjate kaasabil edasi kasvada ning oma täispotentsiaali realiseerimise poole püüelda. Peale küsitlusest saadud muljete jagamist ja kohvipausi vaatasime üheskoos Willow Creeki koguduse pastor Bill Hybelsi Balti Koguduste Konverentsil peetud loengut Jumala puudutus. Loengule järgnes isiklik mõtisklus- ning seejärel grupitöö aeg, grupitööst lähtus nii mõningaidki häid praktilisi mõtteid koguduseelu koheseks parendamiseks. Päeva lõpetasime ühise jagamise ja palvega. Oli tore ja innustav päev oma kaastööliste seltsis, jääme ootama järge.

LEMME AULIS, Tallinna kogudus

Noored metodisti misjonärid kogu maailmast

25

Foto: Mark Nelsoni kogu

noort metodisti misjonäri kohtusid 14.-20. mail Atlantas, USAs. Eestlased võivad fotodelt rõõmuga leida nii Merlin Metsla EMK Võru Elupuu kogudusest, kes on viimased kaks aastat olnud vabatahtlikuna Brasiilias, kui ka Mary Kuronzwi Zimbabwest, kes on olnud vabatahtlikuna Tallinna metodisti koguduses. Rõõmustame nende kõigi üle!

KT

EMK Piiblikooli esimene lend lõpetas 28. mail Pärnus, Agape koguduses.

10 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 10

13.06.2017 13:30:42

MEILT JA MUJALT

EELK 100 26. ja 27. mail toimus Tartus, Pauluse kirikus EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee.

Foto: EELK uudised

K

ongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop.

Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid.

Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikeset (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegela-

EELK 100 – teeneteristi üleandmine Andrus Ansipile. sed Eestist ja välismaalt. Kongressi piduliku jumalateenistuse kandis üle ETV. Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenetemärgid, autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari

9. juunil toimus Tallinna koguduses esmakordselt Kirikute Öö üritus

S

ee oli evangeelne sündmus, selleks, et meie kogudust ümbruskonna rahvale tutvustada. Palvetasime, pakkusime suupisteid, toimusid kontserdid. Kirik oli avatud kuni keskööni, raamatukauplus Logos ja kohvik aga kella kümneni õhtul.

Kõigepealt korraldasime terve koguduse eestpalve – et Jumal kutsuks inimesi ja me tööl võiks olla vaimulik vili!

EELK uudistest kokkuvõtlikult KT (Andres Kapp)

Uudis naabrite juurest

M

ähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. Mähel taastatakse tagastatud baptistikirikut, mis ehitatud 1939 ja mille punavõim koguduselt ära võttis 1945. 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni. Kogudus on teinud palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad kogudust ees veel suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abihoone, sisustus.

KT

Foto: Andres Kapp

KT (Inna Välja)

Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneterist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.

KODUTEEL 2/2017 11

Koduteel-125-2017-2.indd 11

13.06.2017 13:30:44

MEILT JA MUJALT

Maakondlik palvepäev

E

Foto: Kertu Tootsi kogu

MK Tallinna koguduses toimus 21. mail Tallinna ja Harjumaa maakondlik palvepäev. Palvepäeval osales 16 pastorit, kes teenisid Sõnas ja palves. Kehra koguduse ülistusbänd toetas palveid kauniste ülistuslauludega. Palveõhtu oli Jumala ligioluga õnnistatud.

Kohal oli umbes 80 palvelist. Eriliselt rõõmustav oli see, et kohale oli tulnud ka mitme koguduse noori.

KT

Kirikuvalitsus õnnitleb!

28. juuni - Sirly Lahi 50 17. juuli - Raivo Nikiforov 45 6. august - Kaupo Kant 45 22. august - Uno Looris 60 30. august - Boriss Zujev 55 Tallinna kogudus õnnitleb!

5. aprill - Urmas Jäe 50 8. mai - Arved Mägila 65 17. mai - Virgine Uusmäe 90 19. juuni - Õie Puidet 85

LAUR LILLEOJA kaitses 4. aprillil Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritööd „The Internal and External Validity of the Theory of Basic Human Values“ („Alusväärtuste teooria paikapidavus“). Doktoritöö juhendajad olid Indrek Tart ja Barcelona Pompeu Fabra Ülikooli emeriitprofessor Willem E. Saris.

Foto: Lemme Aulis

ÕNNITLEME!

Emadepäeval Tallinna koguduses.

12 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 12

13.06.2017 13:30:45

Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad! Psalm 67:4

Ühinenud Piibliseltside palvepäev Eestis Läkitus Armsad kaaskristlased! Tervitame teid Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatuse ja kaastööliste nimel Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul!

Piibliseltsid on tegutsenud juba üle 200 aasta. Ühinenud Piibliseltside tegevusse on haaratud ligi 150 rahvuslikku piibliseltsi, kes möödunud aastaga levitasid üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Pühakirja tervikuna saab täna lugeda ligi 5,2 miljardit inimest 648 keeles, Uut Testamenti 657 miljonit inimest 1432 keeles ja erinevaid piibliosi veel 1145 keeles. Ühtekokku saab piiblitekste lugeda 3225 keeles. Eelmisel aastal said 61 rahvust emakeelse Pühakirja, nende hulgas 30 said selle esmakordselt. Praegu on käsil enam kui 400 piiblitõlkeprojekti. Siiski pole ligi 253 miljonile inimesele (3655 keelde) tõlgitud veel ühtegi piibliosa.

Koos kristlastega üle maailma oleme Jumalale tänulikud Tema Sõna eest ja palvetame, et Pühakiri võiks jõuda iga rahva ja iga inimeseni. Selleks peame jätkuvalt pingutama ja ühiselt panustama piiblitöösse. Eesti Piibliselts on koostöös Ühinenud Piibliseltsidega tegelenud aktiivselt Jumala Sõna tõlkimise, trükkimise ja levitamisega.

Tänavu tähistame reformatsiooni 500. juubelit. Reformatsioonile järgnenud sajanditel kasvas Pühakirja tõlkimine rahvuskeeltesse üle Euroopa, piibliseltside loomise järel aga üle kogu maailma. Tänu paljude toetajate abile saab Eestimaal Piiblit lugeda trükitud tekstina, internetis (Piibel.net), mobiilis või audioversioonina. See annab üha suuremale hulgale inimestele võimaluse jõuda Jumala Sõna juurde. Hõimurahvaste Aeg on üle 10 aasta tegutsenud selle nimel, et ka meie sugulasrahvad võiksid lugeda Pühakirja ja teenida kogudustes Jumalat oma emakeeles.

Eesti Piibliselts koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega on vabariigi valitsuse toetusel alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks. Head piibliseltsi toetajad, loodame teie jätkuvale abile Piibli tõlkimisel ja levitamisel! Piiblitööd toetades on emakeelse Pühakirja lugejaid järgmisel aastal veelgi rohkem!

Armuline Jumal, me täname Sind püha Piibliraamatu eest. Sa oled õnnistanud piiblitööd kogu maailmas!

Täname Sind nende eest, kes 213 aasta jooksul on osalenud piibliseltside töös. Täname Sind vanemate piibliseltside eest, kel ajalugu üle paarisaja aasta, ja nende eest, kes on meie üleilmse perega hiljuti liitunud.

Täname, et Eesti Piibliselts võib olla selle suure pere liige. Täname pühendunud piiblitõlkijate eest, Piibli trükkijate ja levitajate eest.

Issand Jeesus Kristus, me täname Sind, et Sa reformatsiooni kaudu juhtisid rahvaid oma Sõna juurde.

Me toome Sulle kiitust ustavate piiblitöö tegijate ja toetajate eest, kes teevad Piibli kättesaadavaks paljudele rahvastele. Anna kõikidele konfessioonidele tarkust osaduses kasvada.

Luba meil jätkuvalt jagada Sinu armastuse ja lunastuse sõnumit, et Sind ja Su Sõna rohkem tuntaks ja armastataks. Õnnista meie püüdeid kristliku Kiriku kasvamisel ja tugevnemisel.

Püha Vaim, me palvetame nende eest, kes kannatavad Sinu Sõna ja usu pärast. Olgu nende ohver ja ustavus meie julgustajaks igapäevastes töödes ja võitlustes. Ära lase meil unustada üksmeelt ja kaastunnet.

Me palume, et iga Pühakiri, mis möödunud aastal välja jagati ja omaniku leidis, oleks õnnistusrikkas kasutuses.

Me täname Sind, et Sa meie ühist palvet kuuled ja oma Sõna levitamist õnnistad. Aamen Palume eeltoodud läkitus pühapäeval, 7. mail 2017 jumalateenistusel ette lugeda ning võtta eestpalvesse Ühinenud Piibliseltsid ja Eesti Piibliselts. Võimalusel palume teha piiblitöö heaks korjandus.

Jaan Bärenson EPSi peasekretär

Piiskop Tiit Salumäe EPSi esimees Tallinn, 27. aprill 2017

KODUTEEL 2/2017 13

Koduteel-125-2017-2.indd 13

13.06.2017 13:30:46

USUPÜHAD

Paasapüha – JUUTIDE ESIMENE USUPÜHA MARGIT PRANTSUS Algus ajakirja eelmises numbris

P

aasapüha on esimene kolmest palverännu pühast, mis on sajandeid ja aastatuhandeidki juute igal aastal Jeruusalemma toonud.

Kevadisel paasapühal, kevad-suvisel nädalatepühal (nelipühal) ning sügisesel lehtmajadepühal on vähemalt 13-aastased juudisoost meesterahvad vastavalt Vanale Testamendile ikka Jeruusalemma pidanud kogunema. Praegu, mil templit enam ei ole, on paljuski ka vaibunud pühadeks üles Jeruusalemma minekud, kuigi turismi kõrghooaeg tabab Iisraeli neil aegadel ehk juudi kolme tähtsama religioosse püha ajal siiski.

PAASAPÜHA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES Tänapäeval toimub suurim paasapüha tähistamine loomulikult Iisraelis. Ent ka mujal maailmas elab palju juute ja paasapüha tähistavad nemadki. Suurim juudi kogukond, mis oma arvukuse poolest on peaaegu võrdne Iisraeli juutidega, on Ameerika Ühendriikides, kus hinnanguliselt elab üle 6 miljoni juudi. Nii on ka Ameerika pinnal sajandite jooksul aset leidnud suur hulk paasapühade tähistamisi.

1784. aastast on teada, et üks Filadelfia juudi sünagoog ja kogukond võttis vastu otsuse, mille kohaselt tuli teatav osa jahust varakult kõrvale panna selleks, et oleks seda võimalik paasapüha eel koguduse vaestele annetada – et nemadki saaksid endale matsaleibasid küpsetada. Siit on olemas konkreetne vihje, et juba vähemalt 18. sajandil oli Ameerikas paasapüha tähistavaid juute.

Ameerika Ühendriikide kodusõjas aastatel 1861-1865 võitles juute mõlemal poolel rindejoont. Vaatamata sellele, kummal poolel võideldi, oli paljudel neist sarnane mure – kuidas sõja tingimustes saaks korralikult paasapüha tähistada. Kui sõda läbi sai, olid ajad ikka veel rasked. 1866. aastast on säilinud andmed selle kohta, kuidas sõjaväes olnud juudid palusid paasapüha lähenedes oma komandörilt võimalust puhkuse võtmiseks, et saaks nõuetekohaselt oma rahvuspüha pidada. Nende rõõmuks taotlus rahuldati.

Kümmekond aastat varem, 1849. California kullapalaviku ajal, mil muude kullaotsijate hulgas oli ka juute, lasid nad endale läände matsaleibasid järele saata, et ka

Iisraeli lahkumine Egiptusest, illustratsioon. http://thebiblerevival.com/, Public Domain. https://commons.wikimedia.org

seal paasapüha pidada saaks. 1850. aastaks oli Nevada Citysse kolinud tuhandeid õnneotsijaid, nende hulgas ka palju juute. Tolle aja kroonikad kirjutavad, et näiteks elas Nevada Citys keegi Aaron Baruch (1823-1907) oma perega. Tema kohta on kirjutatud, et nende pere kasutas paasapühade ajal erinevat komplekti toidunõusid (nii nagu teevad religioossed juudid tänapäevalgi) ning lasi tellida endale matsaleibu San Fransiscost. Samuti oli Aaron kinnitanud oma maja igale uksele mezuza-karbikese (juudiusus oluline atribuut, mis on seotud pühakirja korraldusega kirjutada Jumala sõna uksepiitadele).

Aaron Baruchi abielu registreerimisest on Nevada City maakonnakeskuses säilinud ülestähendus – seal on registreeritud tema ktuba ehk juudi traditsiooniline abieluleping, mis tõestab abielu. Aaron Baruch on üheks konkreetseks näiteks, kuigi tema kõrval oli küllap palju teisigi jumalakartlikke juudi perekondi, kes pidasid kinni oma esivanemate usukommetest. Ühe juudi tolleaegsetest märkmetest võib lugeda: Otsisime sobivat inimest, keda saata linna pühadeks tarvilikku ostma. Leidsimegi mehe, kes nõustus minema,

14 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 14

13.06.2017 13:30:46

kuna ta ise oli samuti usklik. Nii läks ta Cincinnatisse Ohios meile matsasid ostma.

Kui õhtul pidid pühad algama ning toimuma paasasööming, saabus hommikul meie laagrisse varustust kohale toimetav rong. Meie rõõmuks saabus kohale ka oodatud saadetis seitsme barreli jagu matsadega. Pakke avades olime üllatunud, nähes, et meie läkitatud inimene, keda olime saatnud eelkõige matsasid hankima, oli teinud midagi ekstra ning lisanud matsadele veel ka kaks hagada-raamatut (paasaõhtu liturgia jaoks vajalikud tekstid) ning palveraamatuid.

Niimoodi on 19. sajandi keskel (Ameerika kodusõja päevil) üks kohalik juut oma päevikusse kirjutanud.

Röstisime lamba, aga kuna me ei olnud päris täpselt kindlad, millist lamba osa oleks just kõige õigem lauale panna, otsustasime terve lamba lauale tuua – küllap siis ka selle kõige õigema tüki ära sööme.

Nimetatud sõja päevil juhtus muudki huvitavat, mis seotud juutide ja paasapühaga. Kuigi vastasleeride vahel oli vaen, ei takistanud see juutide omavahelist läbikäimist isegi siis, kui selles sõjas oli satutud vastasleeris. sõdima Näite võib tuua ühest Virginia linnast, kus keegi juudi sõdur märkas Paasapüha aegu, kuidas üks väike poiss sööb matsaleiba. Sõdur küsis, kas poiss ei tahaks tallegi tükikest anda – et ka tema saaks täita Jumala korralduse, mis puudutab selle püha ajal hapnemata leiva söömist. Väikemees jooksis seepeale tuppa, hüüdes kõva häälega: „Ema! Seal väljas on üks jänki juut.“ „Lõunaosariikide inimesed kutsusid põhjapoolseid jänkideks.) Sõduri kergenduseks tuli poisi ema välja ja kutsus ta koos nende perega paasasöömaaega pidama.

Mind valiti hadaga’d lugema. Tseremoonia läks väga kenasti, kuni jõudsime selle kohani, kus pidi sööma kibedaid taimi. Olime kibedate taimede osas veidi kombineerinud, kuna meil ei õnnestunud hankida ei traditsioonilist peterselli ega mädarõigast. Kui oli aeg, et kõik kibedaid taimi söövad, siis – oh häda! See, mis meie väikeses koguduses sellel hetkel juhtus, seda ei suuda minu pliiats tõetruult edasi anda. Minu leitud kibe taim osutus oodatust kibedamaks, väga tuliseks justkui Cayenne pipar ning meie janu kerkis sellisele tasemele, et unustasime seaduse, mis lubas juua vaid neli karikatäit – lõpptulemus oli see, et jõime kaaslastega koos ära kogu märjukese...

Kodusõja-järgsetel aastatel elasid paljud juudid ikka alles kullapalaviku aegsetes kogukondades ja linnades Lääne-Ameerikas, vaatamata sellele, et kullapalavik oli juba ammu üle läinud. Kõige kaugemates California nurkades olevatesse linnakestesse võttis posti ja pakkide kohale toimetamine väga kaua aega. Seetõttu oli laiema üldsuse seas liikvel ütlus, et selleks ajaks kui matsad California kaugematesse nurkadesse jõuavad, on pühad juba ammu peetud! Keegi nutikas juudi kaupmees Aaron Harris oli nii kaval, et tellis matsaleivad juba aasta jagu varem ära, suure ajavaruga. Et nad õigel ajal kindlapeale kohal oleksid. Matsaleib ei rikne ju nii nagu harilik leib.

Nüüd saame muretult paasa-söömaaega pidada, kui vaid lisaks matsale veel ka muud söömaajaks vajalikud asjad leiaksime. Isegi lammas on meil juba olemas, mõned kanad ja munad. Kibedaid rohte, mille tarvis kasutatakse mädarõigast ja peterselli, ei ole veel õnnestunud hankida.

Ometigi leidsime ühes kohas kasvamas mingeid taimi, mille kibedus peaks minu hinnangul olema sobilik paasalauas nõutavate kibedate taimede asendajana ning julgen arvata, et esiisadki oleksid meie olukorras olles nõus neid taimi kasutama.

Lõpetuseks üks südamlik lugu aastast 1933. Leedu linnas Kaunases sündis 1870. aastal juut nimega Tovia Gefen. Temast sai hiljem rabi ning 1903. aastal emigreerus ta Ameerikasse. Tovia Gefenil oli väga põnev elu ja ta tegi palju head. Kõige tuntumaks sai ta selle poolest, et 1935. aastal lubati teda Coca-Cola salaretseptide ligi – selleks, et ta võiks rabina veenduda, kas Coca-Cola on ikka koššerjook ning anda välja sellele vastav tunnistus.

Tänu Tovia Gefenile on varsti juba sada aastat CocaColale kõikjal maailmas avanenud ka juudi turg.

Käsitsi tehtud matsa.

Yoninah, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org

Toosama rabi sai 1933. aastal vahetult enne paasapüha käsitsi kirjutatud sedelikese, mille oli talle saatnud üks Georgia osariigi vanglas istuv juudi noormees. Kirjas sisaldus abipalve, et rabi saadaks vanglasse matsaleibu ning paasaõhtu jaoks tarviliku hagada-raamatukese. Rabi lasi otsekohe noormehe soovi täita koos kirjaga, milles väljendas huvi tolle vangi kohta rohkem teada saada.

KODUTEEL 2/2017 15

Koduteel-125-2017-2.indd 15

13.06.2017 13:30:47

MISJON /REISIKIRI Mõni aeg hiljem, tükk aega pärast nimetatud paasapühi tuligi vanglast kiri, milles tänati rabi saadetud toidu eest, mis kirjutaja sõnul maitses kui taevamanna ja milles noormees vabandas, et ei olnud varem kirjutada saanud. Nimelt oli ta mõneks ajaks üksikvangistuses olnud, kuna oli paasa ajal keeldunud tavapärast vangitööd tegemast.

Rabi sai teada, et vangis olev noormees oli olnud töötu raamatupidaja Filadelfiast, kes oli pöidlaküüdiga lõunaosariikides ringi rännanud ja tööd otsinud. Õnnetuseks juhtus ta hääletama pangaröövlite autot, kes tulid New Yorgist aktsioonilt. Kartuses, et noormees neid politseile üles annab, sundisid pangaröövlid teda relva ähvardusel endaga kõikjal kaasas käima. Lõpuks saadi aga bande kätte, määrati karistused ja nii sattus ka too juudi noormees põhimõtteliselt süütult kaheksaks aastaks trellide taha.

Rabi Tovia Gefen oli noormehe loost väga liigutatud. Ta võttis ühendust Filadelfia rabiga, kes omakorda ütles, et tunneb seda noormeest ning teab teda kui üht ausat ja hea iseloomuga inimest. Seejärel kirjutas rabi Gefen kirja kubernerile, milles palus, et noormehele armu antaks. Ning oh imet – kõigest kaks päeva pärast seda, kui kuberner oli kirja kätte saanud, lastigi noormees vangist vabaks!

Kuidas oli aga vangis istuv noormees osanud just rabi Gefeni poole pöörduda, kellest ta enne ju kuulnudki ei olnud?

Loo tagapõhja uurima hakates tuli välja, et üks tema kongikaaslane mäletas, et rabi Gefeni perekond oli kunagi nende pere naabriks olnud. Kuna see heasüdamlik vanglakaaslane, kes ei olnud isegi mitte juut, soovis oma juudist kongikaaslast aidata, andiski ta talle rabi Gefeni nime ja aadressi. Ja edaspidist lugu me juba teame.

Sirly maa parimaid vilju söömas.

Fotod erakogust

Tere Iisraelimaalt!

18. 03-11. 04. 2017 viibisid neli eestlast – Hans ja Sirly Lahi, Tarmo Tambik ja Helgi Ots – Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes.

Sellest reisist sündisid kirjad kodustele, mida nüüd ka „Koduteel“ lugejateni toome.

19. märts 2017 Oleme Ben Gurioni lennujaamas ja saan kasutada tasuta wifi võimalust.

Kõik läks hästi, üleval pool pilvi on nii päeval kui ööl väga kena.

Rahu, majesteetlikkus, igavik. Päike oma väes on nii turvaline, just nagu Jumal, kes oma igaveses kohalolus on alati meiega. „Tumedad elupilved“ on vaid optiline pete, mis püüab varjutada Jumala headust.

Tähed ja kuu on aga lennukiaknast vaadatuna otse su kõrval, mitte enam üleval.

Natuke saime tukkuda ka, Poola lennufirma jagas padjad ja tekid, see leevendas sundistumise ebamugavust. Tallinnast Varssavi tulime 1,5 tunniga ja Varssavist Tel Avivi 4,5 tunniga.

Siin on praegu kell 4 hommikul ning sooja +15. Palmid laperdavad kerges tuules ja oh kui mõnus on see vihmast niiskunud kontidele ja külmast kähedale kurgule!

Kohtu si me len nu jaa mas osa ga nor ra gru pist, kes sa mu ti tä nases öös lendasid. Nüüd istume siin kambakesi ja ootame armee transporti. Nad võtavad meid raudteejaamast peale, nii et 7.30 saame siit liikuma.

Saime juba oma 1. ime ka kätte.

Hans teatas juba lennukis, et pakub mulle lennujaamas kakaod, mida siin osatakse hästi tummist teha.

Maksab 18 seeklit ja tal see raha just olemas. Tulime siis kohviku, mina läksin veel arvutit tooma, et kirjutada ... kui Hans tuli pettunud

16 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 16

13.06.2017 13:30:47

ilmel mulle vastu. Ei saagi osta, hind hoopis 21 seeklit ja praegu rohkem raha ei ole. Ütlesin, et pole hullu, meil ju vesi kotis olemas, istume niisama laua taga.

Hakkasingi võrguühendust otsima, kui äkki kuulsin selgelt oma nime. Tõstsin pea ja vaatasin ringi.

Minu juures seisis pikkade juustega võõras naine ja küsis inglise keeles: “Kas teil on 3 seeklit vaja? Ma annan teile.” Ei saanud kohmetusest veel sõnagi suust, kui tema viipas käega ja suundus leti poole. Ja nii me siis saimegi selle hea kakao kätte .

Vaatasin naisele pikalt järele, kuidas ta rahulikul sammul kadus sammaste vahele ja mõtlesin: “See oli ingel!” Jumal pani niisugust pisidetaili tähele ning organiseeris lahenduse. See vapustabki Tema juures: ülitähelepanelikkus, millega suur Jumal huvitub väikese inimese väikestest asjadest.

Hetkel veel ei teagi, millisesse baasi meid viiakse. Üks teade oli juba Eestimaal, et jääme Ramla linna lähedal olevasse sidebaasi, kus eestinorra grupp eelmisel aastal oli. Ent norrakad teavad, et kaalumisel on olnud ka Negevi kõrbe. Näis. Oleme põnevil.

Baasist ma teile kirjutada ei saa.

Kui jõuame Jeruusalemma, katsun leida internetiühenduse.

--õnnistusega Sirly+Hans, Tarmo ja Helgi

Armee vabatahtlikuks löömine.

Imelistel seiklustel Iisraelis.

Tere Jeruusalemmast!

26. märts 2017 Jõuan nüüd lõpuks maha istuda ja saata väikese ülevaate meie esimese nädala päevadest.

Lõpetasin eelmise kirja hetkel, kui olime Tel Avivi lennujaamas armeebussi ootel. Grupp on tänavu sedavõrd suur, et meid saadetakse kahte erinevasse sõjaväebaasi: meie oleme 12 norrakaga ühes rühmas ja 19 norrakat jäävad teise.

Jagasin teile, et saime juba kodus teateid, et ilmselt läheb meie rühm eelmise aasta baasi Ramla linna lähistele. Salaunelm kogeda kõrbeelu taandus vaikselt tagasi hingepõhja.

Ometi pani Keegi seda tähele ja tegi oma otsuse.

Jumala 2. ime: kogunemiskohas antakse ootamatu teade, et just meie rühm on määratud Negevi kõrbesse.

Ja teate veel kuhu? Otse maailmaime – Iisraeli Suure Kanjoni, Mitzpe Ramoni kraatri juurde, mille lähistel asub meid teenima ootav õhuseirebaas. Kraater on 38 km pikk, 4 km lai ja 480 m sügav. Värvidega viirutatud mäed kõrguvad majesteetlikult suure oru seinadena. Selle erakordse paiga ilust saate pisut aimu siit: h t t p : / / r e p o r t e r. p o s t i m e e s . e e / 3568129/ramoni-kraa ter-iisraeliskui-vooral-planeedil.

Sõidame Tel Avivist 2,5 tundi läbi võrratute maastike. Baasi jõuame lõunaks ning meid viiakse otse sööma. Ei tasu rääkida, kui rikkalik on värskete salatite poolest lõunamaa toidulaud. Eriti pärast pikka ja väsitavat lennuteekonda tervitab keha mineraalide ja vitamiinide saabumist. Peale seda läheme lattu sõjaväevorme valima, igaühele leitakse tema mõõtudele vastav. Imestame, kui meile antakse juurde ka paksud vammused külma kaitseks. Kõrbes vatijopega! Aga juba sama päeva õhtul, kui päike loojub, oled enam kui tänulik, et saad jope ümber keha keerata. Tuleb välja, et Mitzpe Ramon asub omapärases kohas, kus klimaatiliselt kohtuvad kuum ja külm kõrb. Tihti on siin tugevad tuuled, suved kuumad ja kuivad ning talved külmad.

Meie ilmadki on siin erinevad, kui on päike, kütab täiega. Kui on pilved+tuul, kaod kärmelt jope sisse KODUTEEL 2/2017 17

Koduteel-125-2017-2.indd 17

13.06.2017 13:30:48

sooja. Uue nädala prognoos on päikeseline, temperatuur +21...23.

Elamiskohad on meil baasist väljas, 10-15 min bussisõidu kaugusel sõdurite majades. Armee hooned on eraldatud lukustatud aiaga, ühele poole jääb suur kanjon, teisele Mitzpe Ramoni linn. Tubades on 2 voodikohta, kapid, konditsioneer.

Peale tohutu koguse kõrbetolmu ja -liiva ärapühkimist on meie kasutada sõjaväe kohta luksuslikud elamistingimused. Nii vähemalt väidavad varasemalt Sar-Elis käinud ning ka meie matrichad (armeepoolsed ülevaatajad, kes kantseldavad meid 3 programmi nädalat), Noa ja Amit, üks ilusam ja tõmmum kui teine.

Noa on sündinud Iisraelis ja elab praegu Jeruusalemmas, Amit on nn lonely-soldier (üksiksõdur), kelle elukoht on USA-s, kuid armee-aastaid teenib Iisraelis. Eksiilis elavatele juutidele on Iisraeli riik andnud võimaluse oma sõjaväekohustust täita ajaloolisel kodumaal. Hiljem naaseb Amit taas USA-sse oma vanemate juurde.

Uue päeva hommikul pannakse kõrbeplatool meie mundritele pidulikult pagunid kirjaga „Sar El vabatahtlik“. Igaüks astub rivi ette, võtab oma “auastme” vastu ning saab sõbralike müksudega kinnitatud teenistusse. Valge armeebuss viib meid baasi.

Jumala 3. ime: kui muidu elavad vabatahtlikud sõduritega 5 päeva suletult baasis, saame meie tänu sellele,

Vormide süstematiseerimine. et elukohad jäävad baasist välja, sõita igapäevaselt läbi kõrbe ning näha selle ilu hommiku- ja õhtuvalguses.

Kõrb muudab alaliselt oma nägu: varjud, värvid, päikesemäng mägedel.

Küsisime baasis teenivalt rabilt, et kas madusid, skorpione ka siin on. Pidavat olema, kuid kõrbes elab mingi ämblikulaadne loom, kes küll ei ole ämblik, kuid pistab mõnuga skorpione. Ta ei teadnud kahjuks selle eluka inglise ega ladinakeelset nime, kuid näitas netist pilti.

Inimkämbla suurune, hulk jalgu all.

Inimesele väga ohtlik ei ole, teeb ainult haiget kui ette jääd. Igatahes on Jumal ühe väärt looma loonud, kes skorpionite populatsiooni vaos hoiab.

lal koristasime erinevaid ladusid: puhastasime veekanistreid, joogipudeleid, mähkisime marlitihenditega avaused, sorteerisime sõdurite talveriideid, paraad- ja baasivorme, inventeerisime erinevaid tehnilisi detaile. Järgmises laos laostasime kanderaame, kirkasid, labidaid, kiivreid, tekke, jne. Kolmandas olid väliõppustel kasutatavad nõud, kastrulid, pliidid, köögiinventar, pühade atribuutika. Neljandas õppustelt saabunud sõdurite seljakotid jalanõude ja riitega, mis tuli tühjendada ning sorteeritult laostada pessu viimiseks. Minule igatahes väga sobib sellelaadne süstematiseerimise töö! Kuigi tolmu on meeletult ning juudid sunnivad meid kaitsemaske kandma.

Kindlasti mõtlete, et mida asja meie seal baasis teeme. Esimesel näda-

Sõdurid on meid hästi omaks võtnud. Naeratavad ja aina imestavad, et kui me juudid pole, kuidas me küll tahame oma raha eest Iisraeli aidata. Aga vastused liigutavad neid. Näed kohe, kuidas nad lähevad rõõmsamaks... Eks sellest kõigest räägi Jumal Js 60. ptk-s.

Muide, sõdurite söökla seinale on suurte tähtedega kirjutatud üks tore mõte:”Päev ilma rõõmu ja naeruta on raisatud päev”.

Võitlus kõrbega.

Neljapäeva õhtuks jõuame Jeruusalemma, meil on siin eestlastega super öömaja. Taskukohane, lihtne hostel keset linna tuiksoont Jaffa tänavat. Vanalinn koos oma vaatamisväärsustega on siinsamas, vaid korraks jalaga visata. Võite ise ette kujutada, kui palju võimalu-

18 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 18

13.06.2017 13:30:49

siis äkki viskavad pintsakud keset ringi hunnikusse maha ja hakkavad hoogsalt tantsima.

Sellist maskuliinset väge on selle rahva juures palju, mehed on meeldivalt esirinnas avalikes kohtades: oma naisi toetades, lapsi süles hoides, nende nina pühkides ja tütardele lehve sidudes. Eluterve ühiskond!

Sõduritega lõunal.

Eile kolasime Jeruusalemma all iidsetes tunne li tes. Ja loo mu li kult käisime arheoloogide poolt väljakaevatud Taaveti linnas. Õhtuks valisime oma hosteli pakkumise, 35 seekli eest osaleda nende pidulikul sabati söömaajal. Ja hästi tegime! Brasiiliast tulnud noored juudid olid meile keetnud, küpsetanud kõik õiged toidud, mis selle õh-

si on siin midagi põnevat kogeda!

Superelamuseks osutub Jeruusalemma muusikafestival “Sounds of the old city”, mis sarnaneb meie vanalinna päevadega. Erinevates hoovides, väravates, väljakutel olid lavad, kus muusikud järjest üles astusid. Nägime ikka tõelisi Jaakobi poegi, kullininade, süsimustade silmade ja pikkade lehvivate juuksepatsidega. Ei saanud seal ükski tuimaks jääda, vihtusime meiegi kohalikega tantsuringis. Hurva sünagoogi õues olid jälle rabid laulmas koos rahvamassidega. Jälle eriline vaatepilt: noored täisjõus mehed hoiavad üksteisel õlgadest kinni, laulavad ja palvetavad täiel rinnal, Palmi ilukuur.

tu juurde kuuluvad. Lisaks tutvustati hingamispäeva traditsioonilisi palveid ja kombeid, mida aastatuhandeid põlvest põlve edasi antud.

Täna oli meil Hauaaed ning pikk jalgsikäik teisele poole Jeruusalemma, paika, kus jaanuaris terroristi poolt juhitud veokirünnakus hukkusid 4 noort Iisraeli sõjaväelast. Panime lilled, mälestasime hukkunuid ja palvetasime kõigi sõdurite eest, kes on sunnitud igapäevaselt oma riigi ja rahva eksistentsi kaitsma.

Homme viiakse meid sõjaväe poolt Holokausti muuseumi ja peale lõunat sõidame tagasi baasi.

Kohtume teiega järgmise nädala lõpus, kui töönädal taas läbi. Oleme siis Vahemere ääres Ashdodis.

Usun, et leian sealt neti-ühenduse. õnnistusega Kuldsest Linnast Sirly+Hans, Tarmo ja Helgi

Vennad Shimon ja Hans.

Tule meile õppima!

EMK Teoloogiline Seminar on riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool.

Seminar pakub rakenduslikku kõrgharidust misjoni ja teoloogia erialal. Kõrghariduse omandamiseks tuleb läbida 3-aastane õppeprogramm, mis seob mitmekülgse teoreetilise baasi praktikaga ja toetab vaimulikku kasvamist. Võimalik on läbida ka aastane praktilise teoloogia põhikursus. Õppima ootame kristliku koguduse liiget, kes: • otsib Jumala tahet oma elus • soovib uurida Piiblit lähemalt • laiendada oma teadmisi kirikust ja ühiskonnast • soovib ennast läbi väljakutsete arendada • tahab oma koguduses paremini teenida

Täpsemat infot vastuvõtutingimustest ja avalduse ning soovituse blanketid saab seminari kodulehelt www.emkts.ee.

Avaldus ja vajalikud dokumendid saata 10. augustiks e-postile seminar@emkts.ee või aadressile: EMK Teoloogiline Seminar, Narva mnt. 51, 10152 Tallinn.

KODUTEEL 2/2017 19

Koduteel-125-2017-2.indd 19

13.06.2017 13:30:49

LASTETÖÖST MEIL JA MUJAL

Reeküla pühapäevakooli tegemised

Foto: Reeküla kogudus

S

ellel aastal korraldasin pühapäevakooli lastele pühaperepäeva Noore Tõllu Mängumaal. Üritusele olid kutsutud kõik pühapäevakooli lapsed, kes on aasta jooksul pühapäevakooli tundidest osa võtnud. Kaks tundi olid meie kasutuses kõik mängumaa atraktsioonid, nii et arvata võib, et möllu oli palju. Kõige selle möllu juures aga rääkisime ka Jumala plaanist meie elus. Päeva teema oli „Meeskonnas – mitte pealtvaataja“ ja rääkisin lastele loo maailmakuulsa jalgpalluri Jose Roberto Da Silva elust. Tal on olnud palju saavutusi, kuid ka lüüasaamisi, siiski oli tema jaoks tähtsaim see, et ta Jeesuse juures „kaasa mängima“ hakkas ja ta teadis, et Jeesuse juures ootab kõige ilusam võit: igavene elu! Läbi erinevate tegevuste õppisid lapsed, mida peab arvestama, kui oled meeskonnaliige ja kas on parem olla meeskonnas või pealtvaataja. Lapsed said sellel päeval uute kogemuste võrra rikkamaks ja kind-

Reeküla pühapäevakooli väliüritus – pühaperepäev. lasti oli see ettevõtmine meie pühapäevakooli tipphetk, mida soovitakse korrata. Tänaseks on meie pühapäevakooli lapsed juba suvepuhkudel, kuid kindlasti tuleb huvitavaid ettevõtmisi ka suvel.

REELIKA MURD, Reeküla kogudus

L

astetöö on olnud Tallinna metodisti koguduses möödunud hooajal Jumala soosingu ja õnnistuste all. Meil oli palju toredaid ja harivaid ettevõtmisi ja pühapäevakooli tunde. Suur tänu igale lapsele, perele ja õpetajale!

Meie pühapäevakooli õppeaasta hooaeg algas kaunil, päikeselisel septembrikuu viimasel pühapäeval ja lõppes säraval ja soojal emadepäeval, 14. mail.

Heites pilgu tagasi, meenuvad toredad ja erilised hetked; meil on olnud erinevaid tunde. Meenub kauge maa, Etioopia elu ja olu tutvustav tund, isadepäeva tähistamine ja meie jõuluõhtu, samuti meenub vah-

va nukuetendus „Jõululugu“; veebruaris sõbrapäeva paiku oli erilisem tund, kus saime näha põnevaid illusioonitrikke. Talvel käisime laste ja peredega uisutamas. Südamlik oli ka ülestõusmispühade tund. Lisaks erinevate teemade ja tegevustega tunnid igal pühapäeval!

Pühapäevakooli hooaja lõpetamine oli ühteaegu pidulik ja lõbus.

Lapsed kuulsid huvitava ja õpetliku sisuga sõnumit, saime kõik koos mängida vahvaid mänge, laulda kiituslaule ja iga pühapäevakoolilaps sai tunnistuse.

Kindlasti on iga pühapäevakoolilaps saanud uusi teadmisi, on õppinud rohkem tundma piiblit ja Juma-

Fotod: Tallinna kogudus

Tallinna metodisti koguduse pühapäevakoolitöö mõtteid vahetult enne suvepuhkust

lat. Nüüd on algamas suvi ja puhkused ning ootame iga last taas sügisel pühapäevakooli!

Rõõmurohket ja õnnistatud suveaega, lehvitades pühapäevakoolitöö koordinaator SIRJELI TOMBAK, Tallinna kogudus

20 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 20

13.06.2017 13:30:50

LASTETÖÖST MEIL JA MUJAL

Tartu koguduse lastetöö

Foto: Tatu kogudus

T

aas lõpetasime meie EMK Püha Luuka koguduse lastetöö aastat. Lapsed on selle aastaga sirgunud pikemaks ja saanud veel targemaks.

Kokku lõpetas 8 last: pildil vasakult – Eskil, Joonatan, pastor Priit, Mattias, Markus, Jeremi, Saskia, Maria, õpetaja Raini, õpetaja Jana, Ingrid ja õpetaja Helika. Meie vanemad lapsed ehk juuniorid kohtusid sel aastal pühapäviti pärast jumalateenistust ja nooremad – Joonatan ja Jeremi – käisid tundides jutluse ajal. Noorematega tegelesid sel aastal meie juuniorid Markus ja Maria. Lisaks tavapärastele tundidele oleme korraldanud ka noorteüritusi ja advendilaada. Lapsed on olnud väga ustavad ja tublid jumalateenistustest osavõtjad, jõudu mööda aitasid ka kaasa lugemistega advendiajal ja ülestõusmispühadel. Meil on suur rõõm ja tänu Jumalale meie armsate laste eest, nad on suur ja oluline osa meie kogudusest. Koguduse abiga saadame

lapsed ka sel aastal suvisele väljasõidule. Selleks tegime möödunud pühapäeval erilise korjanduse. Sel aastal sõidame lastega 10.-12. augustil Lätti, loodame külastada Cesist, Siguldat ja Riiat. Kindlasti jagame teiega ka oma reisimuljeid ja -pilte.

JANA TAMM, Tartu kogudus

LASTETÖÖ KOOLITUSPÄEV

1.

Üle Eesti oli kokku tulnud 16 õpetajat, et üheskoos omandada uusi meetodeid ja teadmisi.

Osalejate läbilõige oli kirju, varieerudes alles alustada soovijatest 30aastase staažiga õpetajateni.

Kuna tänapäeva maailm on kiiresti muutuv, pakkusime õpetajatele uusi kaasaegseid õppemeetodeid ja tutvustasime tänapäeva laste maailmapildi kohta tehtud uuringu tulemusi. Kuna ka tavapärases haridussüsteemis on õpetaja üha enam suunaja ja mentori rollis, rääkisime, kuidas pühapäevakooliõpetaja peaks mentordama lapsi ja tutvustasime mentorluse alustalasid.

Päevale lisasid värvi laste distsiplineerimise eripärased võtted, uued

Fotod: Egle Hollman

aprillil toimus Tallinna metodisti koguduse ruumides lastetöö koolituspäev.

lustakad lastelaulud, mida üheskoos õpiti ja vastused Jumala kohta käivatele küsimustele. Ülistuses teenisid eelmise aasta noorte juhtide koolituse läbinud Karl Saamuel

ja Matri Joosua Hollman. Ühises osadusringis said ka kõik õpetajad õnnistuse osaliseks.

EGLE HOLLMAN EMK lastetöö koordinaator

KODUTEEL 2/2017 21

Koduteel-125-2017-2.indd 21

13.06.2017 13:30:51

LASTETÖÖ NÕUANDENURK

Sa oled eriline!

Inimesed on oma ajagraafikud seadnud loodusest erinevalt, nii et kui rändlinnud lendavad soojale maale sügisel, siis koolidest, lasteaedadest ja huviringidest lendame välja hoopis magusa kevade lõpul, kui suvi sumisedes meil pead täidab.

õnnistada ja tagasi armastada enda kuningriiki. Jumal tahab sind varustada oma sõjarüüga, et võiksid olla oma võitlustes võidukas. Lase tal siis seda teha.

Selleks, et saada kätte maksimum igast päevast ja elada Jumala õnnistustes, fokusseeri end Jumalale iga päev: 1) Loe piiblit kuuldavalt. Usk tuleb kuuldust.

2) Otsi välja piiblis olevad tõotused, mis Jumal on andnud erinevatele inimestele, kõike seda tahab ta anda ka sulle.

3) Võta aega Jumala ees olemiseks ülistuses. Leia koht, kus saaksid segamatult põlvitada ja olla lihtsalt Jumala ees, et kuulata tema häält. Täna teda kõige eest, mida ta su ellu on andnud.

Arhiivifotod

4) Loe kristlikku kirjandust, õpi, mis olid ja on Jumalat teenivate inimeste rõõmud ja raskused. Õpi teiste vigadest.

K

ui mingi etapp on läbi saanud, vasardab meil peas küsimus, mis edasi? Kuidas langetada see kõige õigem otsus, et oma laeva elumerel just õigesse sadamasse tüürida?

Igal inimesel on ainulaadne sõrmejälg, samamoodi on Jumal plaaninud igale inimesele erilise ja ainukordse saatuse. Ta on saatnud meid maailma, et saaksime endasse pandud annete ja oskuste läbi õnnistada inimesi meie ümber ja tuua siinsesse süsteemi positiivne muutus.

Siiski ei ela paljud kristlased oma täiuslikus kutsumises. Miks? Sest

tihti me piirame end inimlikkusega. Kui Jumal palub meil midagi teha, siis leiame ettekäände, miks me ei saa, ei taha või pole võimelised seda tegema. Me unustame jumaliku perspektiivi, unustame, et kui Jumal paneb midagi su südamesse, siis ta ka varustab sind selle tegemiseks.

Kui Jumal vaatab sinule, ei näe ta sinus su ebaõnnestumisi, saamatust ja patte, vaid eelkõige potentsiaali, mida oleksid võimeline teostama, hüljates kõik kõrvalise ja piibliga vastuolus oleva.

Isegi kui oled millegagi võitlemas, tõmmates endale „jamasid“ kaela, leiab Jumal viise, kuidas sind

5) Palveta enda eest, et Jumala täiuslik plaan võiks su elus täituda.

Tihti palvetame ja õnnistame teisi, kuid unustame enda sootuks.

Võta igal päeval aega, et vabastada Jumala õnnistus ja soosing enda üle.

Pea meeles, et ükskõik, mis olukorras sa ka hetkel poleks, KUNAGI POLE LIIGA HILJA ALUSTADA, et kätte saada Jumala parim.

Imelisi lõpetamisi ja uusi algusi ning rohket Jumala õnnistuste väljavalamist teie ellu!

EGLE HOLLMAN

VIHMASEKS SUVEPÄEVAKS Külma ilmaga vajame energiat ja midagi head – miks mitte üllatada oma vanemaid maasikasalatiga?

VAJAD: Karp spinatit 400 g maasikaid röstitud mandleid või pähkleid suhkrut veidi taimeõli

Viiluta maasikad ja sega spinati ja röstitud pähklite (mandlitega). Lisa salatile veidi taimeõli ja 100 g suhkrut. Magus amps ongi valmis.

22 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 22

13.06.2017 13:30:53

NUPUTA JA MEISTERDA

1. LEIA ÕIGED PAARID.

2. TÄIDA LÜNGAD! SEST ISSAND ANNAB ………………., TEMA SUUST TULEB TUNNETUS JA ARUKUS. ÕP 2:6 ISSAND KÄSIB SEDA ………………. OLLA SINUGA SU AITADES JA KÕIGES, MILLE KÜLGE SA OMA KÄE PANED, JA TA …………….. SIND MAAL, MILLE ISSAND, SU JUMAL, SULLE ANNAB. 5MS 28:8 ……………... MA HEIDAN MAHA NING UINUN, SEST SINA ÜKSI, ISSAND, ASETAD MIND JULGESTI ELAMA. PS 4:9 JEESUS ÜTLES TALLE: „MINA OLEN ÜLESTÕUSMINE JA ………... KES MINUSSE USUB, SEE ELAB, ISEGI KUI TA SUREB. JH 11:25 NÜÜD ÕPI NEED SALMID PÄHE :-)

3. MEISTERDAMINE

LINNUPOJAD OKSAL VAJA: WC-PABERI PAPIRULL, GUAŠŠVÄRVID, KARTONG, MUNAKARP, PVA-LIIM, KÄÄRID, ALUSPABER. • VALI VÕI JOONISTA SOBIV ALUSPABER. • LÕIKA WC-PABERI PAPIRULL PIKUTI POOLEKS. SAAD PESAKASTI. • MUNAKARBIST LÕIKA VÄLJA MUNATASKUTE RIDA JA POOLITA SEE PIKUTI (SAAD LINNUPOJAD).

• MUNAKARBI ÄÄREST LÕIKA VÄLJA VÄIKESED NURGAD, SAAD LINNU NOKAD. • LIIMI PESAKAST JA LINNUPOJAD ALUSPABERILE. • LIIMI LINNUKESTELE NOKAD, LASE LIIMIL KUIVADA. • LÕIKA KARTONGIST PESAKASTILE KATUS, LIIMI. • VÄRVI PEASKAST JA LINNUPOJAD. EGLE HOLLMAN http://loovtegevused.onepagefree.com

KODUTEEL 2/2017 23

Koduteel-125-2017-2.indd 23

13.06.2017 13:30:53

EMK XIII Suvekonverents 3.-6. august EMK laagris Giideon Sõnaga teenivad: Frank ja Peggi Billman (USA, Aldersgate rahvusvahelise töö juhid), Taavi Hollman, Doug Childress, Aleksandr Fjodorov.

Suvekonverentsi programm on eesti, vene ja inglise keeles.

Eriprogramm toimub lastele ja noortele.

Võimalus saada osa Aldersgate`i palveteenistusest, aarete otsimisest, sportlikust tegevusest.

Soodusaeg regimiseks: kuni 1.07.2017, tavahinnaga regimine: 2.07.-25.07.2017.

Peale 25.07.2017 saab registreerida ainult kokkuleppel!

Registreerimine on toimunud, kui olete vormi täitnud ja maksnud osavõtumaksu Eesti Metodisti Kiriku a/a-le EE641010052004731009. Tasudes palume märkida nimi(ed), kes konverentsile tulevad.

Lisainfo ja registreerimine: www.metodistikirik.ee, Facebook: EMK XIII Suvekoneverents, 56212549 (Triin), 58035736 (Irina)

KAS SUL ON SOOV ROHKEM PIIBLIT TUNDA? EMK Piiblikooli uus üheaastane kursus algab sügisel!

Täpsem info tuleb juunikuus.

Kontakt: piiblikool@metodistikirik.ee 24 KODUTEEL 2/2017

Koduteel-125-2017-2.indd 24

ISSN 1406-2291

13.06.2017 13:30:53