pasiénsia, abilidade paisajen, esforsu artikuladu, kria sinerjia, antisipa pontu hanoin ne’ebé la hanesan, muda diferensa ba oportunidade no dezafiu, envolve ema hotu – labarik, família, komunidade, profesionál sira, autoridade nasionál no lokál, organizasaun no ajénsia sira – iha dezenvolvimentu projetu sidadania idane’ebé lolos ne’ebé ninia produtu remata sei muda hena ba iha tipu arte ida: Tais ida ba Edukasaun Labarik sira iha Timor Leste.
C. ÁREA KONSENTRASAUN ESTRATÉJIKU Timor-Leste nia Planu Estratéjiku ba Edukasaun 2011-2015 deklara katak: Relasiona ho organizasaun sistema edukasaun pre-eskolár, Aktu Edukasaun Nasionál estabelese ona katak Estadu sei responsavel atu garante ezisténsia rede edukasaun pre-eskolár ida. Lei deskreve rede edukasaun pre-eskolár ne’e kompostu nivel jardín ba labarik ki’ik sira husi administrasaun lokál no entidade privadu no koperativa sira seluk, hamutuk ka individuál, hanesan ajénsia solidaridade sosiál privadu, asosiasaun inan-aman nian, asosiasaun rezidente sira, asosiasaun sívika ka relijiozu no uniaun no asosiasaun empregadór nian (pj. 65) Tuir matadalan sira-ne’e, Diresaun Nasionál ba Edukasaun Pre-eskolár sei konsentra ba área estratéjiku lima tuirmai: I. Haluan tan Disponibilidade Edukasaun Pre-eskolár ho Kualidade 1. Iha área kobertura Ministériu Edukasaun nian atu propoin Konseitu Estratéjiku Nasionál ida ba espansaun no dezenvolvimentu edukasaun ba labarik sira iha Timor-Leste ne’ebé kordena inisiativa públiku no privadu iha maneira ne’ebé kordenadu no efetivu, nune’e bele dezenvolve “rede nasionál ida ho fasilidae ba labarik ki’ik sira". Fasilidade sira ne’e bele mosu ho naran oioin: kuidadu ba labarik ki’ik sira iha loron, sentru ba labarik ki’ik-oan sira, jardín ba labarik ki’ik sira, pre-eskolár, eskola jardín ba labarik ki’ik sira,
15