Viis soovitust tööalase konflikti vältimiseks

Meeskondade väärtus seisneb sageli selles, et need koosnevad erinevate arusaamade ja ootustega inimestest. Nii on aeg-ajalt tekkivad pinged ühest küljest normaalne ja paratamatu nähtus. Teisalt kaasneb aga iga kolleegide vahel tekkinud pingega oht, et see kasvab üle suuremaks konfliktiks, mis mõjub negatiivselt kogu kollektiivile.

MEELI MIIDLA-VANATALU tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

Tööinspektsioonile jõudvate kaebuste, nõu ja abi saamiseks esitatud küsimuste ning töövaidluskomisjonile lahendamiseks jõudnud kaasusi vaadates saab järeldada, et iga teine vaidlus algab tühisest ebakõlast või vääriti mõistmisest tööandja esindaja ja töötaja vahel. Neid konflikte ja vaidlusi on võimalik ennetada ning vahel saab ka lihtsate vahenditega eskaleerunud probleemile pidurit tõmmata.

1. Räägi avatult oma ootustest. Seda peaks tegema nii töötaja kui ka tööandja esindaja ning mitte ainult tööle asumisel, vaid kindlasti järjepidevalt kogu töösuhte kestel, eriti siis, kui kasvõi hetkeks tundub, et koostöö ei toimi ootuspäraselt.

2. Pane kirja konkreetsed ja võimalikult lihtsad juhised. Nii töötaja kui ka juhi informeerimiseks, kuidas konfliktiolukorras käituda ning keda teavitada ja kaasata, et probleem lahendada. Mõtle läbi, kes oleks organisatsioonis neutraalne inimene, kes konfliktiolukorras osapooli vahendaks (nt personalispetsialist), või tuleks igal juhul kaasata (sisse osta) organisatsiooniväline spetsialist, kes osalisi toetab ning on meeskonnale abiks.

Hea oleks anda juhised nii töökonflikti lahendamiseks kui ka nendeks puhkudeks, kui vaidlus on juba eskaleerunud ähvarduste ja nõueteni ehk esimestest juhistest ei ole abi olnud või ei ole neid järgitud.

3. Vormista kokkulepped kirjalikult (järgi ka töölepingu seaduse nõudeid). Kui töösuhte pooled peavad mingis küsimuses läbirääkimisi ning jõuavad kokkuleppele, siis on alati kasulik need kokkulepped kirjalikult kinnitada, sest hiljem võivad pooled suuliselt sõlmitud kokkulepete sisu mäletada hämmastavalt erinevalt. Kui allkirjastatud kokkulepet ei sünni, siis oleks vähemalt hea teisele poolele e-kiri saata, et üle korrata, milles kokku lepiti, ning täpsustada, kas teine poolt kinnitab kirja saatja arusaama.

4. Anna tagasisidet kohe, kui märkad, et töösuhe ei kulge sinu ootustele vastavalt. Küsi julgelt, milliseid lahendusi teine pool näeb. Paku ka ise lahendus välja ning otsi ühisosa, mille pinnalt edasi liikuda. Kahjuks hakkab just töövaidlustest silma, et nii tööandja kui ka töötaja on olnud pikka aega teise suhtes rahulolematu. Aga kuna mõlemad on kaua eelistanud seisukohta „ah, las ta olla, mõni teine kord ütlen“, siis lõpuks koguneb probleeme nii palju, et päästa ei anna enam midagi. Lõpuks öeldakse välja kõik korraga ja seda on teisele poolele liiga palju.

5. Otsusta, kas näed edasise koostöö võimalust või mitte. Kaalu ametliku kompromissettepaneku tegemist teisele poolele või lepitusmenetlusse asumist professionaalse lepitaja abil.