HOOAJA
INIMESED RUBRIIK TEKST: KRISTI
PÄRN-VALDOJA (AJAKIRI MOOD)
I
FOTOD: JAREK JÕEPERA
Martti Aljand ja Martin Liivamägi on Eesti lootustandvaimad ujujad, kes praegu õpivad ja treenivad Ameerikas Berkeleys University of Californias. Noortel meestel on siht silme ees, trikood tugevad ja ette näidata juba suurepäraseid tulemusi. Vaatamata sellele, et üks neist lapsena kaks korda uppumisohtu sattus.
Ujudes
tippu Kas mäletate oma kõige esimest kokkupuudet veega?
Martti: Kõige esimest kokkupuudet väga hästi ei mäletagi, kuna olin siis väike, umbes viieaastane. Mäletan häguselt, kuidas sulistasime emaga vana Kalevi väikeses plekkvannis. Õpetamistehnika oli suhteliselt lihtne, ema liikus eest ära ja siis kutsus mind enda juurde. Ma rabelesin ikka kohutavalt, et paar meetrit edasi liikuda. Martin: Minu mäletamist mööda oli see vanas Dünamo basseinis, kus käisin isa treeningute kõrvalt niisama vees sulistamas. Ega rohkem nagu midagi meelde
ei tulegi, ainult see, et olen veega käsikäes üles kasvanud. Kuidas te ujumise juurde jõudsite? Oli see teie enda soov või vanemate otsus?
Martti: Minu teekond ujumiseni läks üle kivide ja kändude. Alguses otsustasid ema ja isa (Martti isa Riho on ujuja ja ujumiskoondise peatreener – toim) , et mind ujuma ei pane. Nad mõtlesid, et üks laps peres võiks tegeleda mõne muu hobiga, õed juba ju ujusid. (Martti õde on Eesti üks paremaid naisujujaid Triin Aljand – toim). Alles pärast seda,
Martin Liivamägi
kui ma kahel korral puuduliku ujumisoskuse tõttu peaaegu uppunud oleks, otsustasid vanemad, et vähemalt elementaarne ujumisoskus on hädavajalik. Arvan, et tegelikult peaksid kõik lapsed ja täiskasvanud ujuda oskama. Martin: Lapsel endal on väga raske kohe otsustada, et näiteks just ujumine on tema ala. See soov tuleb ikka aastatega. Alguses peab keegi sind ala peale suunama, olgu see siis ujumine, kergejõustik või miski muu. Niisama vees pladistada suudavad paljud, ent millised peaksid olema
>>>
SÜGIS 2010 I KAUBAMAJA HOOAEG I 157