7 minute read

Suomenlinna - Põhjamaade Gibraltar

Suomenlinna - Põhjamaade Gibraltar

Ilmselt on kõik, kes kunagi praamiga Helsingisse sõitnud, märganud lugematuid saari, mis linna sissesõidu võrdlemisi keeruliseks muudavad. Kaheksal neist asub Suomenlinna merekindlus, mida omal ajal kutsuti ka Põhjamaade Gibraltariks.

Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

Suomenlinna merekindluse, mis lisati 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja, teeb huvitavaks tõsiasi, et selle territoorium moodustab ühe Helsingi linnaosa, kus elab alaliselt peaaegu 900 elanikku. Lisaks tegutseb saarestikul ka Soome mereväeakadeemia.

Praegu on Suomenlinnas kodu leidnud mitmed muuseumid, Põhjamaade kunstikeskus, vabaõhuteater, laste kunstikool ja avavangla, mille karistusalused tegelevad põhiliselt heakorratöödega. Soumenlinna kõige suuremaks vaatamisväärsuseks on muidugi paarisaja-aastane merekindlus ise.

Rootsi aeg

Pärast mitmeid kaotusi Venemaale 18. sajandi esimesel poolel jõudis Rootsi parlament viimaks arusaamisele, et senise kursiga jätkamise korral ähvardab idanaaber kasvada Läänemerel domineerivaks jõuks. Selle vältimiseks võeti 1747. aastal nõuks rajada suhteliselt vähetähtsa linnakese Helsingforsi (tänapäeva Helsingi) lähedale saartele tugev merekindlus, millest pidi saama Rootsi sõjaväe keskne baas venelaste vastusuunatud operatsioonides Soome lahe piirkonnas.

Suomenlinna merekindlus rajati algselt kuuele saarele, mis omavahel ühendati. Hiljem lisandusid kaitserajatised veel kahele väiksemale saarele
LIIVI REINHOLD

Ehitustöödega tehti algust juba järgmisel aastal ja loodeti lõpule jõuda uue aastakümne alguses. Tulenevalt muutustest Rootsi kuningriigi sise- ja välispoliitikas ning pidevalt kahaneva eelarve tõttu otsustati õige pea aga esialgset plaani revideerida ja keskenduda ainult mereväe vajadustele. Kaitserajatiste mahtu tõmmati oluliselt koomale ja saarestikule hakati rajama kuivdokki rannikulaevastiku tarbeks. 1750. aastal nimetati kindlus ametlikult Sveaborgiks, mille soomlased mugandasid kiiresti Viaporiks.

Kasutades odava tööjõuna ära kindluse garnisoni, jätkasid rootslased ka järgmise poole sajandi jooksul baasi edasi arendamist. Sellest hoolimata ei suutnud nad seda oma valitsemisajal päris valmis ehitada. 1808. aastal puhkenud Soome sõjas jäi kindlus piiramisrõngasse ja oli sunnitud õige pea venelastele alistuma. Kaotanud lisaks kesksele tugipunktile Lõuna-Soomes ka suure osa rannikulaevastikust, ei suutnud rootslased enam Vene mereväe tegutsemist Läänemerel takistada. Järgmisel aastal sõlmitud rahulepinguga läks terve Soome Vene impeeriumi koosseisu ja Suomenlinna kindluse võtsid üle tsaariarmee sõdurid.

Vene aeg

Venelased hindasid kindlust kõrgelt ja neil olid sellega suured plaanid. Nad laiendasid kaitserajatisi veel kolmele saarele ja püstitasid uusi barakke saartel teenivate soldatite majutamiseks. Järgnenud pika rahuaja tõttu Läänemere piirkonnas minetas aga kindlus suures osas oma tähtsuse. Kaitserajatiste eest ei kantud enam piisavalt hoolt ja need hakkasid lagunema.

Alles 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda tuletas kindlust uuesti meelde. Venelased asusid kohe kaitserajatisi parandama ja moderniseerima, kuid ei jõudnud sellega paraku enne lahingutegevuse algust valmis. 1855. aastal ilmus saarestiku reidile Inglise-Prantsuse ühendlaevastik ja võttis kindlusetule alla. Kahe päeva jooksul sadas kaitserajatistele üle kahekümne tuhande mürsu, kuid kindluse kahuripatareid pidasid vastu ja liitlased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Kavas oli ka saarestiku vallutamine ulatusliku dessandiga, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale sõja lõpp.

Suomenlinna ainus ujumiskoht on kaetud tsaari ajal Eestist kohale toodud liivaga
KARRI KAAS

Kaitserajatised tehti küll kiiresti jälle korda, kuid järgnevatel rahulikel aastakümnetel kahanes kindluse tähtsus pidevalt ja Viapori muutus viimaks lihtsalt üheks paljudest Vene impeeriumi piirikindlustest. Alles Esimese maailmasõja eelõhtul võeti kindluse moderniseerimine uuesti päevakorda ja sellest pidi saama Venemaa pealinna Sankt-Peterburgi kaitseks rajatava Peeter Suure merekindluse oluline osa.

1917. aastal puhkenud revolutsiooni käigus kuulutas Soome end Venemaast iseseisvaks ja kindlus sai uue omaniku, kes selle juba järgmisel aastal patriootlikest tunnetest innustatuna Suomenlinnaks (eesti k ‘Soome kindlus’) ümber nimetas.

Soome aeg

Soome kodusõja ajal kasutati kindlust vangilaagrina, kus hoiti põhiliselt kommunistlikult meelestatud punasoomlasi. Kehvadeolmetingimuste tõttu surid paljud nende hulgast, mistõttu otsustati ülejäänud vangid mujale kolida. Saarestiku sai endale Soome kaitsevägi, kes paigutas sinna üksused, mida kuhugi mujale panna polnud.

Talve- ja Jätkusõjas tegutses kindluses soomlaste allveelaevade baas, mille peamiseks eesmärgiks oli Helsingi akvatooriumi kaitsmine. Ka oli Suomenlinna majutatud arvestatav hulk Saksa sõjaväelasi.

Kuigi saarestik anti tsiviilvõimudele üle 1972. aastal, tegutseb seal endiselt Soome mereväeakadeemia
LIIVI REINHOLD

Pärast Teist maailmasõda ei leidnud Soome kaitsevägi kindlusele enam erilist rakendust ja sealt hakati üksusi järgemööda ära viima. 1972. aastal anti Suomenlinna ametlikult üle tsiviilvõimudele.

Tänapäeval on Suomenlinna populaarne vaba aja veetmise koht, mida külastab igal aastal ligikaudu 700 000 inimest. Kindluse alal tegutseb lisaks mitmetele muuseumidele ka rida meelelahutusasutusi alates kohvikutest ning lõpetades üürisaunadega, mille hulgast peaks igaüks endale midagi meeldivat leidma.

Vaatamisväärsused

KUNINGA VÄRAV

1754. aastal valminud Kuninga värav rajati sinna, kuhu Rootsi kuninga Adolf Fredericku laev ankrusse jäi, kui monarh paar aastat varem kindluse ehitamist inspekteerimas käis. Värav on ehitatud maakividest, mida raamib marmor. 1770. aastal lisandusid sellele tõstesild ja kai, samuti laiad trepid, mis ehitati Stockholmi lähedalt kaevandatud liivakivist.

Kuninga värav sai tugevasti kannatada Krimmi sõja ajal kindluse pommitamisel. Kahjustused likvideeriti alles 1925. aastal Rootsi kuninga ja kuninganna visiidi tarbeks.

SUOMENLINNA.FI

SUUR SISEÕU

Pärast valmimist 1760. aastal toimis suur siseõu kindluse keskse väljakuna. Majades, mis selle ümber paiknesid, elasid kindluse kõige tähtsamad isikud. Ka asus seal saarestiku administratiivkeskus. Kuigi siseõu sai Krimmi sõja ajal tugevasti kannatada, on see endiselt heaks näiteks Rootsi arhitektuurist.

Väljaku keskel puhkab aga igavest und kindluse rajaja Augustin Ehrensvärd.

KARRI KAAS

DOKID

Suomenlinna dokkide rajamist alustati 1750. aastal, kuid laevaehitus läks seal korralikult käima alles mitu aastakümmet hiljem. Venelaste ajal jäid dokid paraku unarusse ja hakkasid lagunema. Esimese maailmasõja eel alustati nende taastamist, millega jõuti valmis täpselt Soome vabariigi väljakuulutamise hetkeks.

Pärast Soome iseseisvumist asus dokkides riiklik lennukitehas, kus valmisid esimesed põhjanaabrite lennukid. Teises maailmasõjas kasutati ala allveelaevade baasina ja seejärel tegutses seal Valmet Oy. Praegu asub dokkides puust purjelaevade taastamisele spetsialiseerunud erafirma.

Soumenlinna dokid on Soome vanimad ja koguni ühed maailma vanimaid tegutsevad dokid.

KARRI KAAS

KAI BARAKID

Roosat värvi kasarmud pärinevad venelaste valitsemisajast ja olid algselt kavandatud vahtkonnamajaks, kus olid lisaks meeste eluruumidele arestikamber, kontor ja köök. Praegu asuvad hoones pruulikoda ja restoran.

SUOMNELINNA KIRIK

Esialgselt Vene õigeusu kirikuks rajatu sai oma tänapäevase kuue Soome iseseisvumise järel, mil see põhjalike ümberehitustega luteri usu nõudmistega vastavusse viidi. Neli väiksemat ümmargust sibulakujuliste kuplitega torni võeti täielikult maha ja suur keskmine muudeti kandiliseks. Torni tipus asub tänase päevani majakas, mille morsekoodis vilkuv täht H sümboliseerib Helsingit.

 LIIVI REINHOLD

ZANDERI BASTION

Päris kindluse ehituse algfaasis rajatud bastionil on lehvinud valitseva riigi lipp läbi kogu selle ajaloo. Kaitserajatisel on kolm tiiba ja kaks külge ning see on ka ainus Suomenlinna bastion, mis on varustatud ambrasuuridega. Kokku oli neid kaitserajatisel 14 suurtüki jaoks. Bastionilt avaneb hea vaade kindlusele ja selle kaitserajatistele.

SUOMENLINNA MUUSEUM

Suomenlinna muuseumi väljapaneku naelaks on 18. sajandi keskpaigas ehitatud 6,5-meetrine laev, mis on üks vanimaid säilinud Soomes ehitatud aluseid.

Külastajad saavad sukelduda kindluse minevikku ning seal elanud ja töötanud inimeste eludesse puutetundlike ekraanidega varustatud pildiraamatute abil. Lisaks sellele näitab muuseum iga poole tunni järel lühifilmi Suomenlinna paeluvast ajaloost.

Muuseumis asub aasta läbi avatud kingitustepood.

LIIVI REINHOLD

EHRENSVÄRDI MUUSEUM

Kindluse rajaja ja esimese ülema Augustin Ehrensvärdi nime kandvas muuseumis on eksponeeritud põhiliselt Rootsi valitsemisajast pärit esemed alates mööblist ja lõpetades relvastusega. Et kindluses teeninud Rootsi ohvitseride hulgas oli hulgaliselt harrastuskunstnikke, on muuseumi ekspositsioonis ohtralt nende töid, millel on jäädvustatud kaitserajatiste ehitamine ja selles töös osalenud inimesed.

Muuseum on avatud ainult suvel.

KARRI KAAS

MILITAARMUUSEUMI MANEEŽ

Viapori suurtükimaneež valmis 1881. aastal ja seal paiknes pikka aega kahurväe ladu. Pärast Soome iseseisvumist võeti maneež kasutusele omamoodi õppekeskusena, kus lisaks vajalikule varustusele paiknes ka kino.

Kui 1970. aastatel loodi Soome kaitsejõududele paremad koolitustingimused, anti maneež üle militaarmuuseumile. Hoones on välja pandud Soome militaarvarustus alates Soome liitmisest Vene impeeriumi külge ja lõpetades tänapäevaga.

Muuseum on avatud aasta läbi.

ALLVEELAEV VESIKKO

Soome ainus säilinud allveelaev Vesikko on üks kindluse populaarseimaid atraktsioone. Esialgselt Saksa mereväe teenistuses olnud alus lasti esmakordselt vette 1933. aastal, soomlaste omaks sai see juba 1936. aastal. Talve- ja Jätkusõja ajal oli Vesikko ning nelja ülejäänud Soome allveelaeva kodusadam Suomenlinna merekindlus, mille kaitsvas varjus viidi läbi mitmeid operatsioone.

1947. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga võeti Soomelt ära allveelaevade kasutamise õigus ja olemasolevad alused saadeti vanametalli. Vesikko pääses tänu ajaloohuvilistele, kes muutsid selle muuseumiks.

Muuseum on avatud ainult suvel.

LIIVI REINHOLD

TOLLIMUUSEUM

Tollimuuseum keskendub Soome tolliteenistusele ja selle igikestvale võitlusele smugeldamise ning salakaubanduse vastu. Lisaks püsiekspositsioonile on muuseumis igal aastal erinev teemanäitus.

Muuseum on avatud ainult suvel.

SUOMENLINNA MÄNGUASJAMUUSEUM

Tuhandeid lelusid koondava muuseumi keskmes on erinevad sõjaaja mängud ja mänguasjad. Õrnroosat värvi villa on üks vähestest Suomenlinna majadest, mis siiani erakätes. 1911. aastal garnisonis teeninud Vene ohvitseri ehitatud hoones tegutsevad mänguasjamuuseumi kohvik ja pood, kus huvilistel on võimalik lõbusalt aega veeta ning midagi meelepärast koju kaasa osta.

Muuseum on suvel avatud iga päev, sügisel ja kevadel ainult nädalavahetustel.

Allikad

Suomenlinna kaitserajatistel võib ohtralt näha ja käega katsuda erinevatest ajastutest pärit sõjatehnikat
KARRI KAAS