Vaktsiinid ja vaktsineerimine

kava põhjal iga kümne aasta möödumisel, kuid mitte varem kui viis aastat pärast teetanuse vaktsiini eelmise annuse manustamist.

Teetanuse vaktsiin Teetanuse vaktsiin valmistatakse Clostridium tetani ekstratsellulaarsest toksiinist, mis inaktiveeritakse formaldehüüdiga, adjuvandina on lisatud alumiiniumhüdroksiidi või kaltsiumfosfaati ja säilitusainena fenoksüetanooli.

Teetanuse vaktsiin (toksoid) kuulub DTP, DTaP, DT, Td ja Tdap vaktsiinide koosseisu (vt difteeria vaktsiin).

Vaktsiini säilitatakse temperatuuril +2ºC … +8ºC kaitstuna külmumise eest. Madalamal temperatuuril säilitamisel väheneb vaktsiini immunogeensus. Vaktsiin säilib temperatuuril +37ºC kaks kuud. Vaktsiin hävib temperatuuril +56ºC kahe tunniga.

Vaktsiini manustamise viis: vaktsiin süstitakse lihasesse.

Vaktsiini efektiivsus Teetanuse vaktsiini efektiivsus kliinilistes katsetes on järgmine: esimese annuse manustamise järgselt efektiivsus puudub, teise annuse manustamise järgselt on efektiivsus 65% ja kolmanda annuse manustamise järgselt 94% ning üldjuhul on see 80–100%.

Vaktsiini efektiivsuse andmed (70–100%) piirduvad peamiselt vastsündinute teetanuse suremust ennetavate efektiivsuse andmetega. Teetanuse vaktsiin on olnud kõrge efektiivsusega haavateetanuse vältimisel sõjavägedes.

Koos difteeria, läkaköha, poliomüeliidi, Hib-nakkuse ja B-hepatiidi vaktsiinidega sama liitvaktsiini koostisse kuuluv teetanuse vaktsiin ei mõjusta muude komponent­ vaktsiinide immunogeensust.

Vanemaealistel inimestel on teetanuse vaktsiini immunogeensus väiksem – 70–80%.

Lisaks humoraalsele immuunsusele kujuneb teetanuse vaktsiini toimel 74–90%-l vaktsineeritutest ka rakuimmuunsus.

Immuunsuse kestvus Pärast täielikku esma- ja ühe- või kahekordset korduvvaktsineerimist on teetanusevastase immuunkaitse kestvus 20–30 aastat. Seetõttu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon korduvvaktsineerida täiskasvanuid iga 25–30 aasta möödumisel.

Vaktsineerimisskeemid Teetanuse vaktsineerimine on seotud difteeria- ja läkaköhavastase vaktsineerimisega, sest kasutatakse neid antigeene sisaldavaid liitvaktsiine.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab esmavaktsineerida lapsi DTP või DTaP vaktsiiniga 6, 10 ja 14 nädala vanuselt, sest emalt saadud antikehad ei pärsi oluliselt teetanuse vaktsiini immunogeensust.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab korduvvaktsineerida Td või Tdap vaktsiiniga lapsi 4–7 aasta vanuselt, 12–15 aasta vanuselt ning noori täiskasvanuid. Kokku soovitatakse manustada kuus annust teetanuse ja difteeria vaktsiini.

Eestis esmavaktsineeritakse lapsi teetanuse vastu 3, 4, 5 ja 6 kuu vanuselt ning korduvvaktsineeritakse 2 ja 6–7 aasta vanuselt TDaP vaktsiiniga ning noorukeid 15–16 aasta vanuselt Tdap vaktsiiniga.

184