Mis on õpilasesindus ja kes seal on?

Johannes Pajumägi

Noored leiavad, et neid puudutavates küsimustes tuleb küsida ka nende arvamust. Nii on 2012. aasta lapse õiguste ja vanemluse monitooringu uuringus 82% vastanutest andnud hinnangu, et nad peaksid saama kaasa rääkida ka koolielu puudutavates küsimustes. Lastekaitse Liidu läbiviidud uurimusest (2014) ilmnes, et 75% noortest tahab, et nende arvamust koolielu korraldamise osas küsitakse, kuid ainult 33% vastanuist kinnitas, et kool on neid sellesse ka kaasanud.

Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus on mitteformaalne kodanikualgatusel põhinev ühendus, mis annab teotahtelistele õpilastele õiguse esindada ja kaitsta õpilaskonda nii koolis kui ka kooliväliselt.

Saku Gümnaasiumis on valitud kaks õpilasesindust, üks põhikoolis ning teine gümnaasiumiosas. Õpilasesinduste tööd aitavad juhtida kogukonnajuhid ning nende töö aluseks on õpilasesinduse põhimäärus.

Et saada paremat ülevaadet Saku Gümnaasiumi õpilasesindustest, küsitlesin põhikooli õpilasesindust ning gümnaasiumiosas kogukonnajuht Elis Ramsti. Antud vastustest selgus, et õpilasesinduse eesmärgiks on esindada kooli, teha kool õpilastele paremaks ja meeldivamaks paigaks. Kindlasti kaasa aidata kooli traditsioonide hoidmisesse ning rikastada koolielu erinevate üritustega.

Meie koolil on kaks õpilasesindust: põhikoolis, mille liikmed on valitud 7. -9. klassi õpilaste seast, ning gümnaasiumis gümnasistidest. Mõlema tööd juhib siis vastava kooliastme kogukonnajuht. Õpilasesindusest valitakse septembris aktiivsete õpilaste seast, kes on valmis muutma kooli teiste õpilaste jaoks paremaks. Tegemist on õpilastega, kellel on soov midagi ise ära teha. Tavaliselt on neil palju ideid ja soove leida probleemidele lahendusi.

Kooliastmetes on erinevalt jaotatud ka rollid õpilasesinduses. Mõlemal juhul juhib õpilasesinduse tööd aga president. Põhikooli astmes on töö jaotatud gruppidesse, kuid gümnaasiumis osakondadesse. Neil on omakorda juhid, kes siis koondavad enda ümber need õpilased, kes tahavad selles küsimuses kõige rohkem kaasa rääkida.

Õpilasesinduse liikmed saavad kokku iga nädal, vajadusel ka tihedamini. Kokkusaamisel arutatakse läbi kõik päevakavas olevad punktid, otsustakse, kuidas edasi küsimusega minna ning jagatakse omavahel tööülesanded. Üldiselt on väga suur osa kokkusaamisest seotud info vahetamisega. Samuti tõstatatakse erinevaid probleeme ning püütakse leida ka juba esilekerkinud probleemidele lahendusi ning tehakse vastavaid ettepanekuid.

Õpilasesindused saavad oma töö eesmärkidest lähtuvalt otsustada erinevate tegevuste kavandamist ja läbiviimist. Teha otsuseid tunni- ja kooliväliste ürituste korraldamiseks. Samuti saavad nad teha ettepanekuid koolielu ja töökorralduse parandamiseks või muutmiseks kooli juhtkonnale, õppenõukogule ja hoolekogule. Ühtlasi on võimalik kaasa rääkida kooli dokumentatsiooni vastuvõtmisel ja muutmisel.

Kus me saame aga näha seda, mida õpilasesindused teevad? Seda saab teha läbi Intsagrami (saku.opilasesindus) ning samuti leiame infot õpilasesinduse kohta kooli kodulehelt ning Facebookist. Nendes leiavad kajastamist erinevad toimunud sündmused. Oluline infoallikas on ka kooliraadio.

Õpilasesindused teevad koostööd kõikide kooli puudutavate osapooltega. Tehakse koostööd õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonnaga.

Saku Gümnaasiumis on õpilased läbi õpilasesinduste kaasatud neid puudutavatesse aruteludesse ning samuti saavad nad aktiivselt kaasa rääkida.