Juhtkiri

LIIGUME TERVISEKS

Pärtel Käärt

Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Selle puhul on ka meie koolilehe numbrid liikumisteemalised.

Kui internetist uurida, siis tuleb välja, et 2016. aastal oli ligi 2 miljardit inimest ülekaalulised. Eesti elanikest on uuringute järgi iga kolmas ülekaaluline ning enam kui poolte kehakaal on üle soovitusliku piiri. Seepärast räägitakse koguni rasvumise epideemiast. Seejuures väärib märkimist, et ka lausa kolmandik meie kooliealistest lastest on ülekaalulised. Ülekaal on halb, sest see põhjustab tervisehädasid, näiteks südame- ja luu- ning liigesehaigusi. Samuti seostatakse rasvumisega ka vaimseid probleeme.

Lisaks tervislikule toitumisele on aktiivne liikumine ja sport ühed peamised „rohud“ , mis aitavad hoiduda liigsetest kilodest. Kõikvõimalikel sportlikel tegevustel on tohutu mõju inimese elule. Need ei too päevadesse ainult meeldivat rutiini, vaid annavad ka terve keha. Lisaks aitab sportimine teadlaste kinnitusel ka stressi ja depressiooni vastu.

Kui me räägime spordist, siis see ei ole ainult pidev ja raske treenimine või korvpalli mängimine, vaid ka õues värske õhu käes jalutamine ja liikumine. Liikumisaasta eesmärk ongi tekitada inimestes rohkem huvi erinevate liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Samuti juhib liikumisele pühendatud aasta tähelepanu tõsiasjale, et kui näiteks Põhjamaades ehk Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast, siis Eestis on see näitaja paarikümne protsendi võrra väiksem.

Pärast rasket töö- või koolipäeva on hea teha õues üks mõnus jalutuskäik. Tervislikuks sammude päevaseks hulgaks peetakse 10 000 sammu. Samas kui väljas on paha ilm, saab kõndimise asemel hoopis vabalt toas hästi võimelda, kui võtta selleks endale appi mõni nutitelefonis töötav võimlemisäpp.

Liikumine tähendab tervet keha ja, nagu öeldakse, on terves kehas ka terve vaim. Elagu liikumine!