32
1936.a. kaseiini hind turul langes. 5. juulist alates kaseiini enam ei valmistatud, sest ka kooritud piima eest makstav hind langes alla sendi kilolt ja nii madala hinna eest ei leidunud piima meiereisse jätjaid. Meier Nikolai Ahi oli nüüdseks kujunenud juba tunnustatud spetsialistiks. 1936.a. suvel sai ta piimasaaduste väljaveo kontrolljaamalt kõrgekvaliteedilise väljaveovõi valmistamise eest 60 kroonise preemia koos diplomiga. 1937.a. jaanuaris pälvis N.Ahi „Võiekspordi“ 190 kroonise preemia. Väljapaistvalt hea eksportvõi tootmise eest sai tookord samasuure preemia ka Jõgeva piimaühingu juhatus. Jõgeva ja Palamuse olid siis Tartumaa parimad võitootjad-piimaühingud. 1937. aastal kasvas piimatoojate arv 268 inimeseni, kellelt saadi piima 2 578 620 kilo, 1936.a. tulemusega võrreldes 7,2% rohkem. Tehti 78,7 tonni võid ja Venemaale müüdi 437 500 kg piima. 1938.a. kevadisel peakoosolekul otsustati veel selsamal aastal osta uued ajakohasemad masinad ja külmutusseade ning võtta nendeks kulutusteks Pikalaenu Pangalt 30 000 krooni laenu. Väljalangenud juhatuseliikme J.Päit`i asemele valiti J.Poom, revisjoni valiti aga endised J.Kurik, G.Lõoke ja H.Pütsepp ühel häälel tagasi. 1939.a. novembris oli piimaühingul viis töölist. Kolmekümnendate algul uuendati majade numeratsiooni ja meierei uueks aadressiks oli nüüd Suur tn 78. Ühest linnavalitsuse 12.sept. 1944.a. dokumendist on näha, et Jõgeva meierei juhataja on endiselt Nikolai Ahi. See oli veel saksa okupatsiooni viimseil päevil. 1945.a. mais linna täitevkomitees koostatud linna asutuste ja ettevõtete loendis on kirjas juustutsehh (juhataja O.Must), piimameiereid mitte. Vist on selleks ajaks piimatööstuse põhialaks kujunenud juustutegemine. 1946.a. asutusteloendis seisab asutusena juba Juustu Tsentraal, mis võib olla kõnekäibeline väljend ja mitte ametlik nimetus. 1950.a. moodustati piimaühistute baasil võitööstused. Nii tekkis Jõgeva Võitööstus. 1951.a. suvel oli Jõgeva võitööstuse juhataja sm Kull. Samal aastal moodustati ka Jõgeva Rajooni Võitööstuse Keskus, mis likvideeriti 1954.a. Nõnda eksisteerisid linnas nii rajooni võitööstuse keskus kui ka Jõgeva Võitööstus, millistest viimane on tunduvalt suurema töötajate arvuga (järeldus on tehtud taastamistöödel rakendatavate tööliste kohustuslike töötundide hulga järgi). 1963.a. muudeti Jõgeva võitööstus Jõgeva Piimatoodete Kombinaadi tsehhiks.
JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS. Vist 1920-ndate II poolel hakati soovitama, et sõna ühisus asemel kasutataks organisatsiooni nimena sõna ühing. Praktikas ja ajalehes kasutati aga mõlemat sõna segamini ja mõnikord lausa ühes ja samas artiklis. Järgnevas majandusühistu arengut kajastavas loos on siinkirjutaja teinud sedasama . Jõgeva Majanduse Ühisuse moodustamise mõtte algatajaks oli Jõgeva vallasekretär Oskar Sarnet. Tema koostas ka põhikirja, mis 27.oktoobril 1919 registreeriti. Avamiskoosolek peeti 22.novembril Jõgeva vallamajas ja võeti vastu 44 esimest ühisuse liiget. 8.dets. 1919.a. ilmus Postimehes kuulutus: „Jõgeva Majanduse-Ühisuse juhatus annab sellega teada, et ühisuse juhatuse koosoleku päevad saavad esialgu ära peetud Jõgeva vallamajas 14. ja 21.dets. s.a.