Kullaleht, 2018 sügis

KULLALEHT AJALEHT KULLAST JA INVESTEERIMISEST | SÜGIS 2018

AJALUGU

Kuld – Eesti ajaloo suurkuju Kuld on mänginud olulist rolli nii ennesõjaaegse kui ka taasiseseisvunud Eesti majanduses.

LOE LK 4 VÕRDLUS

Turvaline investeering Pole saladus, et maailma rahandussüsteemis ringlevad valuutad on tagatud vaid usaldusega. Ka kinnisvarahinnast moodustab enamiku emotsionaalne väärtus. Seevastu on olemas võimalusi ka sellisteks investeeringuteks, mida saab rohkem usaldada.

LOE LK 5

ALAR TAMMING: “OLEN ALATI TAHTNUD TEHA ASJU OMAMOODI” Tavid võitis mullu esmakordselt oma 27 tegutsemisaasta jooksul Äripäeva jaekauplejate TOPi. Ettevõtte suuromanik ja nõukogu esimees Alar Tamming märkis, et kui ta oleks majandust õppinud, poleks ta ilmselt kunagi nii kaugele jõudnud.

ANALÜÜS

Kinnisvara- ja krüptohullus ei kõiguta kulla kindlust Kullal on investeerimiseks olulised eelised nii kriiside puhul riskantse kinnisvara kui ka volatiilsete ja alles oma kohta otsivate krüptovaluutade ees.

LOE LK 6–7

LOE LK 2–3

ÜLEVAADE

Kink, mis jääb Elu tähtsatel verstapostidel – sünd, kooli lõpetamine, abiellumine, tööjuubel – on parim kink, mille väärtus aja jooksul ei kao.

LOE LK 10–11 KONVERENTS

Õnne valem Konverentsil “Kuld ja õnn” räägiti investeerimiskullast, majanduse hetkeseisust ning rahanduse ebastabiilsusest.

LOE LK 12

MEELI KÜTTIM

MEELIS ATONEN: FÜÜSILINE KULD ON TEIE ENDA KONTROLLI ALL Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen räägib, miks Tavid eelistab kaubelda vaid füüsilise kullaga.

LOE LK 8–9 Õige on osa säästudest investeerida poliitikute otsustest sõltumatutesse vahenditesse. JAANA LISETTE KASK

2

KULLALEHT

Sügis 2018

TIPPU ASJU

Minu jaoks on õiglane, et töötajad, kes on osalenud rikkuse loomisel, saavad ka sellest osa.

OMAMOODI AJADES Tavid võitis 2017. aastal esimest korda oma 27 tegutsemisaasta jooksul Äripäeva jaekauplejate TOPi. MAARIT EERME kaubandus.ee juht

Majandustulemusi ja tulevikuplaane kommenteerib intervjuus ettevõtte suuromanik ja nõukogu esimees Alar Tamming, kes pani firmale aluse juba 1991. aastal. Tamming märkis, et kui ta oleks majandust õppinud, siis poleks ta ilmselt kunagi nii kaugele jõudnud.

“Ma olen alati tahtnud teha asju omamoodi, nii nagu mulle tundub, et on õige, mitte nii nagu õpetatakse või öeldakse, kuidas tuleb teha,” selgitas Tamming.

Kuidas te ise olete rahul Tavidi tulemus­ tega?­Kas oleks saanud veel midagi pare­ mini ära teha?

Alustan numbritest. Reaalsuses oli meie kasuminumber 2016. aastal ligikaudu kaks miljonit eurot väiksem, kui bilanss seda näitab, sest praegune raamatupidamislikes arvestustes valitsev paradigma ei luba pidada arvestust vastavalt tegelikkusele. Nii näiteks tekkis meil ca 1 miljon eurot kasumit kulla hinna tõusust. Samamoodi tekitas mõned aastad tagasi ajakirjanikes segadust meie aastakahjum, mis oli sel ajal tingitud hoopis kulla hinna langusest, mitte meie halvast tööst. Minu arvates oleks õige kõikvõimalikud potentsiaalsed kasumid arvata bilansivälisele kontole ja kasumiks muutuvad nad alles siis, kui on realiseerunud. Kõikvõimalikud kahjumid tuleks aga küll bilanssi arvestada, sest võib juhtuda, et need ei jõuagi kunagi esialgsele tasemele tagasi. Ehk ma pooldan konservatiivset lähenemist.

Samuti sisaldub kasumis ca miljon investeeringut immateriaalsesse põhivarasse, mis justkui teoreetiliselt peaks tõstma ettevõtte väärtust, kuid mis tegelikkuses on kulu, mis ei tule kunagi tagasi.

Kuid arvestades seda, et Eesti kapitalil põhinev ühegi laenuta firma tegutseb kokku kaheksas riigis ja kõik üksused toodavad kasumit, siis rahulolematus sellise olukorraga oleks mitte objektiivne seisu hindamine, vaid märk omaniku vaimse tervise mitte korras olemisest.

Kuna ma olen veendunud, et kõik inimesed võtavad alati vastu antud ajahetkel neile teadaoleva info alusel parimaid otsuseid, siis ma olen veendunud, et midagi paremini teha poleks olnud võimalik. See muidugi ei tähenda, et praeguste teadmiste ja kogemuste juures, möödunud aastat uuesti läbi elades, ühtegi otsust teistmoodi ei teeks.

Majandusaasta aruandes kirjutasite, et ­tegelesite olemasolevate üksuste efektiiv­ semaks muutmisega. Mida te täpsemalt te­ gite? Kuidas te muutusite paremaks?

Efektiivsemaks muutmine on tõepoolest sõna, mille alla mahub peaaegu iga väike muutus ja neid tegime me kogu aeg. Eelkõige oli tegu mitte ekspansiivse arenguga, mis meil mõne aasta pärast ees seisab, vaid seniste struktuuriüksuste korrastamisega. Teatavasti on ettevõtte kasutuses oleva energia hulk piiratud. Kui seda suunata ühte kohta, siis teise kohta jagub seda vähem.

Möödunud aastal tegelesime nii-öelda “saatanaga”, sest teatavasti peitub saatan pisiasjades, ja palju lihtsam on hõigata maha suuri ja ilusaid hüüdlauseid, kui näiteks tegeleda konkreetsete arvutiprogram-

miliste muudatustega. 2016. aastal alustati kogu ettevõtte tarkvara ümbervahetamist, mis kindlasti suurendab efektiivsust, sest lihtsustuvad raamatupidamislikud kanded, info jookseb ühte kohta, ülevaade tellerite tehingutest on kätte saadav reaalajas, aruandlus muutub selgemaks jne. Iga eelnevas lauses oleva sõna taga on reaalne sisu ja suur töö.

Milline turg on Teie jaoks kõige pers­pek­­tii­ vikam ning kus näete kõige suuremat kas­ vupotentsiaali?

Ilma ühegi kahtluseta Poola. Oleme seal “mitte keegi”, meid ei tunta ega teata, kuid aeg töötab siin meie kasuks. Kui mõnede firmade eesmärk on kliendilt saada maksimaalne kasum ja siis edasi vaadata, siis meie eesmärk on pakkuda kliendile soodsaimat teenust ja sõlmida pikaajalisi sidemeid. See on ka õnnestunud. Kui klient Poolas meie juurde on juba jõudnud, siis puudub tal igasugune põhjus meie juurest ära minna.

Millal plaanite tegevust laiendada ­Londonisse ja Singapuri? Milliste toode­ tega te sinna turule plaanite minna?

Ma ei saa öelda, et me plaanime Londoni ja Singapuri minna. Meil on selge visioon ja see hõlmab ka Londoni ja Singapuri laienemist. Plaani järgi toimimine tähendab seda, et toimitakse plaani järgi ka siis kui keskkond nõuaks teistsugust tegutsemist.

See on siis olukord, kus hilisemat jama saab justkui õigustada sellega, et nii oli ju meie kokkulepitud plaan. Visioon tähendab aga reaalusega kontaktis olemist ja tegutsemist vastavalt olukorra potentsiaalile. Ja see ei välista plaanide pidamist. Plaan ei tohi olla dogma, mis on tegevuse aluseks.

Singapuri ja Londoni arenemine on protsess, mis sisaldab palju muutusi, mis peavad enne olema lõpetatud ja selged, enne kui me füüsilise kontori avame. Nii peavad esiteks olema kõik riigid üle läinud uuele raamatupidamisprogrammile. See peaks toimuma järgmise aasta jooksul.

Singapuri ja Londoni minek eeldab, kas meie muutumist börsiettevõtteks, koos raha kaasamisega nendele turgudele laienemiseks või siis osa ettevõtte müümist mõnele suurinvestorile või ettevõtete grupile.

Oma kapitali arvelt me praegu Londoni ja Singapuri ei laiene. Küll on aga võimalik, et juhul kui lisaraha kaasamine ei õnnestu, alustame Londonis kulla müügiga läbi interneti. Samas ei tohiks investori leidmine olla probleemiks, sest me oleme üheaegselt nii kasumit teeniv ettevõte, kuid kanname ka iduettevõtetele omaseid jooni. Näiteks kuulub meie tegevusharude hulka raha siirdamine, seda juba alates 1996. aastast, ja erinevalt maailmas sel alal tuntuse saavutanud idufirmadest, oleme me sellel tegevusalal kasumlikud. Samas ei ole me pidanud vajalikuks seda reklaamida, sest see teenus müüb ise ennast. Ehk nagu ütlevad gurud, “kui see raha, mis suunatakse reklaamitegevusse, suunata oma toodete ja teenuste arendusse, siis puuduks üldse vajadus reklaami teha”.

Milline on Tavidi palgapoliitika? ­Kui pal­ ju plaanite töötajate palka järgmisel aas­ tal tõsta?

Tavidi suuromanik ja nõukogu esimees Alar ­Tamming võttis 2017. aasta Äripäeva­ jaekaubandus­ ettevõtete TOPi ­autasustamisel vastu võitjadip­ lomi ja lillekimbu.

Ka Eesti Eduka­ mate Ettevõtete TOP100s oldi mullu rekordilisel 7. kohal.

Eesti kapitalil põhi­ nev ühegi laenuta firma tegutseb kasumlikult kõigis kaheksas riigis.

RAUL MEE

Statistika on teatavasti ebatäpsete arvude täpne summa. Kui üks inimene on põhjapoolusel ja teine Sahara kõrbes, siis keskmiselt on neil hea olla.

Vähemalt viimased 25 aastat on palgad Tavidis ainult tõusnud ja see trend jätkub.

Tavidis on paigas süsteem, mille alusel tõstetakse palku kaks korda aastas vastavalt tarbijahinna indeksi (THI) muutumisele. Kui THI tõuseb, siis palku tõstetakse, kui THI alaneb, jäävad palgad samaks, terminit “palkade vähenemine” Tavidi leksikonis pole.

Kui keeruline on teil töötajaid leida? ­Millist motivatsioonipaketti neile pakute? Miks inimesed tahavad teie juures töötada?

Töötajate leidmine on tööprotsessi üks kõige keerulisemaid osasid. Me vajame inimesi, kel on keskmisest tunduvalt paremad matemaatilised võimed. Soovitav, et ta oleks matemaatika olümpiaadidelt ka medaleid võitnud ja lisaks peaks ta olema ka suhtlemisgeenius. Kombinatsioon, mis ei ole väga levinud.

Motivatsioonipakett on taas sõna, mida ma ei kasutaks. See sõna on formaalne ja asja sisust kaugel. Küll on meil aga pai-

gas see, et meie töötajad saavad ettevõtte börsile minnes tasuta osa ettevõtte aktsiate omanikuks. Edukalt börsile minnes jagan ma 40% saadavast lisakasumist töötajate vahel laiali. Kas see kedagi motiveerib või mitte, seda oskab öelda ainult iga konkreetne inimene ise.

Minu jaoks on õiglane, et töötajad, kes on osalenud rikkuse loomisel, saavad ka sellest osa.

Aga kui kasutada tavalisi mõisteid, siis maksame inimesele rohkem kui mujal ja seda ettevõtte kõigil tasanditel. Näiteks tellerite palkade puhul on juba 25 aastat olnud eesmärgiks hoida palgad 20% pangatellerite palkadest kõrgemal.

Kui palju plaanite ettevõttesse järgmisel aastal investeerida ning mis tegevustesse täpsemalt?

Me ei koosta investeeringute plaane. Suuremate kogemustega juhid mäletavad veel plaanimajanduse aega ja seda mismoodi plaanides ettenähtud investeeringud tuli kindlasti ära teha, olenemata nende kasumlikkusest või vajalikkusest, sest muidu järgmiseks aastaks enam vastavaid vahendeid ei eraldatud.

KULLALEHT

Tel: +372 627 9900, www.tavid.ee

Meie investeeringud lähtuvad vajalikkusest ja kasumlikkusest. Kõik investeeringud, mis tulevad ettevõttele kasuks, viiakse ellu. Meil ei ole olemas reklaamieelarvet, vaid me lähtume iga reklaami puhul sellest, kas see toob rohkem tagasi, kui see maksma läks. Samuti puudub meil vajadus mõjutada ajakirjanikke ja avaldada neile muljet ägedate läikivate kaantega prospektidega, mis räägivad plaanitavatest miljonilistest investeeringutest, samas kui tihti selliseid teateid jagavatel firmadel endal polegi üldse vabu vahendeid. Me investeerime just nii palju kui on vaja, summa ülempiiriks on ettevõtte vabad vahendid.

Järgmine aasta lõpetame oma tarkvara korrastamist, see on ilmselgelt suurim investeering, mille kindlasti teeme, võimalik ka, et meid hakkab rohkem näha olema digitaalses maailmas. Ma loodan, et peale inimeste mõistab ka internetis ringi kolav tehisintellekt meie tegevuse aluseid ja kasulikkust. Ka see võib olla investeeringukoht.

Millal lõppeb jaekaubanduses sularahaga arveldamine ja kuidas see teid mõjutab?

Hmm, äge küsimus. Maailma suunavad struktuurid on tõesti võtnud eesmärgiks liikumise sularahata ühiskonna poole. India on suurepärane näide sellest, et vastavate meetoditega on võimalik suunata korraga miljard inimest eemale sularahast. Sularaha on võimalik alati ära keelata ja digitaalse raha eelised on väga suured. Probleem on siin mujal.

Digitaalne raha vastab ülihästi enamusele raha kriteeriumidele. Elektrooniline raha on erakordselt mugav. Teda on ülilihtne kaasas kanda – erinevalt kulla ja hõbedakoormatest, mis 19. sajandil purjetasid üht ja teistpidi üle ookeani. Ta on hästi jagatav väiksemateks ühikuteks – ja see on põhjus, miks maalid ega kunst ei kõlba raha asendajaks – Gauguini maalilt ei saa tükki arveldamiseks ära lõigata.

Elektroonilist raha ei oska võltsijad juurde joonistada. Kuid peale nende omaduste, millega tavainimesed iga päev kokku puutuvad, on rahal ka süvaomadused, millega tavainimene kokku ei puutu, aga mis omavad raha stabiilsuse ja pikaajalisuse juures palju suuremat tähtsust. Nii on üks hea raha kriteerium – “sisemine väärtus” – see on siis omadus, mille pärast kuld ja hõbe on püsinud rahana üle 2600 aasta. Elektrooniline raha on eelkõige elektriimpulss, mis võib väga kergelt hävida.

Paberraha krahhe on inimkond päris mitmeid läbi elanud, kuid elektroonilise raha krahh on inimkonnal siiani kogemata. Piisab sellest, kui toimub “Carringtoni event”. Soovitan selle kohta uurida internetist, aga põhimõtteliselt on tegu päikesepurskega, millega kaasneb elektromagnetimpulss. Viimati toimus selline maad tabanud purse 1859. aastal. Siis tekkis suur segadus telegraafijaamades, kuid enamus maailma infrastruktuurist jäi toona puutumata.

Kui selline purse tabab tänapäeval otse maakera, siis lööb see välja kõik töötavad arvutikiibid ning töötamast lakkaks kogu elektrisüsteem. Elektroonilise raha asemel oleks siis inimesel heal juhul ainult printerist trükitud väljavõte viimase panga seisu kohta. Samuti pole olemas isegi teoreetilist mehhanismi, kuidas inimestele midagi kompenseerida. See on ka põhjuseks, miks see teema on puudu poliitikute repertuaarist. Mainin ka seda, et 23.07.2012 toimus selline hävitava võimsusega plahvatus päikesel, kuid maa orbiidist läks see 3 päeva mööda. Teadlased on arvutanud sellise katastroofilise sündmuse esinemise tõenäosust ja leidnud, et tõenäosus, et selline magnettorm tabab otse maad, on 12% kümne aasta kohta. Ehk meie või meie lapsed näevad seda kindlasti.

Veel ühe hea ja stabiilse raha kriteeriumi saab kokku võtta sõnaga – “nappus” – mille teine nimi oleks juurde tootmise keerukus. Ei tohi olla mehhanismi, mis võimaldab rahal paljuneda lõputult. Nappuse kriteerium on põhjuseks, miks rahaks ei sobiks liivaterad ja mis pärast praegusesse rahasüsteemi on sisse kirjutatud krahh ja hüperinflatsiooniline staadium. Hetkel on tegelik olukord peidetud terminite “kvantitatiivne lõdvemine” ja “inflatsiooniootused” ning “negatiivsed inflatsioonimäärad” ta-

ha, kuid kuna maailm ei koosne sündmustest vaid eelkõige protsessidest ja iga protsess liigub vääramatult oma lõpuni, siis ka praegune rahatrükk leiab mingil hetkel, olgu see siis alles 10 või rohkema aasta pärast, oma loomuliku lõpu. Tõenäoliselt saab lõpp olema hüperinflatsiooniline. Ja kui sel ajal on inimeste raha enamuses elektrooniline, siis puudub ka väikseimgi võimalus seda säilitada või päästa.

Arvestades kahte viimast siin kirjeldatud “hea raha” kriteeriumit, saan öelda ainult seda, et ideaalne variant oleks see, et inimene ise valib, kuidas ta oma vara hoiab ja arveldab. Üleminek ainult sularahavabale ühiskonnale on lühiajaliselt efektiivne ja kasulik, kuid pikemas perspektiivis inimvaenulik ja maailma ajaloos enneolematuid sotsiaalseid rahutusi ja vapustusi põhjustav.

Kuid see teema on seotud väga tugevalt kogu inimeksistentsi alustega ja seetõttu ka suuri sisepingeid tekitav, seetõttu on arusaadav et inimpsüühika kaitsemehhanismid püüvad vältida sel teemal edasi mõtlemist. Lihtsam on sellist mõtteviisi naeruvääristada, kui hakata uurima tsivilisatsioonide tõusude ja languse põhjuseid või praeguse rahasüsteemi tekkimise aluseid.

Meenutan, et praegune maailmas kehtiv võlal põhinev rahasüsteem, ei tekkinud mitte tarkade teadlaste pikaajalise töö ja analüüsi tulemusena, vaid see tekkis 1971. aastal seetõttu, et USA ei suutnud enam peale Vietnami sõda oma finantskohustusi täita ja üritati veel kuidagi dollari tähtsust maailmas säilitada.

Millal tasub osta kulda investeerimise ees­ märgil?

Selle otsuse peab tegema igaüks ise. Investeerimise raudreegel ütleb, et stabiilsetel aegadel peaks investeerimisportfellist olema 10% füüsilises kullas. Keerulisematel aegadel 30–40% ning krahhi ja segaduste aegadel 60% ja rohkem. Mina hoian oma varast üle 60% kullas. Kui tundub, et maailma majandus on praegu kõigi aegade parimas seisus, siis muidugi võib nii eelneva lause kui ka kulla ära unustada ja selleks arvuks null võtta. Mina selle partei liige ei ole.

Statistika on teatavasti ebatäpsete arvude täpne summa. Kui üks inimene on põhjapoolusel ja teine Sahara kõrbes, siis keskmiselt on neil hea olla.

Millist tulevikku Te näete Eesti jae­ kaubandusele?

Mulle meeldib olevik. Elamine nii tulevikus kui minevikus on jooga traditsiooni järgi mõlemad hulluse vormid, olenemata sellest, kas need fantaasiad on positiivsed või negatiivsed, sest need tähendavad enese kaotamist ning unistustes ja mentaalsetes piltides elamist ja viivad inimese eemale hetkest, mis on aga ainus reaalselt eksisteeriv moment ja ühtlasi kogu inimese tegevuse ja elu jõupunkt ning alus.

Tulevikus elamine viib inimese ärevusse, sest soovitakse kindla olukorra tekkimist ja kui seda ei juhtu, kaasnevad negatiivsed tunded. Minevikus elamine tekitab kas depressiooni, kui mõeldakse eelnevatele olukordadele, kus oleks pidanud teisiti tegema koos sellega kaasneva kahetsuse ja süüga, või siis meenutatakse vanu häid aegu ja vaadatakse neid läbi roosade prillide, soovides neid uuesti kogeda, mis muidugi on võimatu. Tulemuseks on nostalgia ja taas hetkeseisundist või nagu seda teiste sõnadega nimetatakse “siin ja praegu” tundest eemaldumine. Eelnev muidugi ei tähenda, et jaekaubandus ei võiks areneda ja inimeste vajadused paremini rahuldatud saada. Mulle endale meeldib väga kasutada näiteks Alibaba ja Amazoni internetikeskkonda ja tellida endale vajaminevaid esemeid lihtsalt, mugavalt ja kiirelt.

LUGU ILMUS ÄRIPÄEVA KAUBANDUSE TOPI ERILEHES 2017. AASTAL

3

ÜKS KÜSIMUS: MIDA ARVATE KULDA INVESTEERIMISEST? JAAN MÄNNIK Eesti Panga nõukogu esimees 2008–2013

MAIT KRAUN väikeinvestor

Pole kunagi ise kulla omanik olnud. Ka minu tuttavad on rohkem aktsiaid ostnud.

Usun, et põhjus on selles, et investeerimisest huvitatud inimesed lähevad esimese sammuna tavaliselt panka nõu küsima – kui inimesel on 100 000 eurot ja ta läheb panka ja küsib, mida ma teen selle rahaga, siis pank küsib, kui suurt riski olete nõus võtma.

Kas tahate aktsiaid, millel võib olla hea tootlikkus või tahate vähema riskiga aktsiaid. Ma ei ole kunagi kuulnud, et pank soovitaks kulda osta või isegi sellisest võimalusest klienti informeeriks.

Seda, miks pank kulda osta ei soovita, tuleks aga pankurite käest küsida. Käisin isegi alles Swedbankis ühel kliendipäeval. Räägiti aktsiaturgudest maailmas ja ka reformierakondlasest poliitik Kaja Kallas rääkis ühe jutu.

Aga jutt oli ikka: võlakirjad ja aktsiad. Isegi kinnisvarasse investeerimise kohta – mis on ju ka praegu laialt levinud – infot ei antud. Ikka kas Euroopa või Põhja-Ameerika või Aasia aktsiad ja võlakirjad.

Pank ise ei müü ju kulda – nad kõik müüvad aktsiaid ja võlakirju ning teenivad selle pealt ise teenustasu. Miks nad siis peaksidki kulda investeerimist inimestele soovitama?

Mul on suhteliselt suur osa investeeringutest kullaga seotud varad – umbes 20–30%.

Mulle tundub mingi osa portfellist väärismetallides hoida praegu mõistlik otsus, kuigi ta ei paku rahavoogu.

See tundub kindlustuspoliisina portfellile väga hea – eriti kui teised investeeringud on riskantsemad.

Ja USAs ei ole kulda täielikult üle parda visatud. Suur osa sealsetest nõustajatest soovitab, et kuni 10% võib ikka väärismetallidesse panna.

Seal ei ole see tabu. Eestis vaadatakse sellele teatud määral viltu, aga ma arvan, et see ei ole põhjendatud.

On küll argument, et kuld ei paku rahavoogu ja ei kasva – kui ettevõttesse investeerid, siis see ju kasvab ja pakub dividendi – ja see on mõttekas argument, kuid millest aru ei saada, on kulla ajalugu. Kuidas seda on kasutatud ja kuidas ta on ostujõudu säilitanud. Isegi kui sellest saadakse aru, siis on praegu liiga head ajad – liiga headel aegadel unustatakse kuld alati ära.

Kulla populaarsus käib mitte päris klassikaliste tsüklitena, aga ta siiski tuleb ja läheb. Kuld oli Eestis populaarne tõusufaasi ajal 2005–2011 ja isegi kui ta 2012–2015 langema hakkas, siis kui vaada-

ta, mida inimesed foorumites kirjutasid, siis on näha, et just väikeinvestorid olid investeerinud kulda. Ja kui sa vaatad LHV enimkaubeldud fonde, siis tihtipeale on need kullaga seotud.

Füüsiliselt olen investeerinud hõbedasse. Hõbedat nimetatakse vaese mehe kullaks. Kuld lihtsalt maksab palju – üks untsine münt üle 1000 euro. See tekitab probleeme likviidsusega, näiteks ei saa kuldmünti pooleks lõigata ja maha müüa. Hõbemüntidega on lihtsam. Neid on mul 10% portfellist.

Kui alustasin investeerimist, siis olin selles mõttes kullausku, et mõtlesin, et müün võimaluse avanedes kõrgema hinnaga maha, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen suhtunud sellesse nagu kindlustusse. Kui midagi väga hullu juhub ja kui hind väga palju tõuseb, siis kindlasti müüks ka, kuid see otsus ei sünniks lihtsalt. On tõenäoline, et lähema 70–80 aasta jooksul võib mõni raskem olukord Eestis ka tekkida.

Igapäevane poliitiline ebakindlus mõjutab kulda vähe, pigem on see seotud rahasüsteemi ja keskpankade tegevusega. Geopoliitliste sündmuste mõju kestab nädal aega, seda on tegelikult vähe. Nii et kui just ei tule maailmasõda, siis pole muretsemiseks põhjust.

LAURI LUIK: EESMÄRGIKS RAHULIK ÖÖUNI Poliitik Lauri Luige sõnul võiks füüsilist kulda ja hõbedat omada iga inimene, kes soovib end kindlustada piiramatu rahatrüki ja keeruliste aegade vastu.

“Kuld on aastatuhandete jooksul läbinud arvutud tuleproovid ning muutub aina hinnatumaks aegadel, kus julgeolekuolukord on ärev, majandus aina enam turbulentne ning kultuurilis-religioossed kokkupõrked igapäevane paratamatus,” ütleb ta vastuseks küsimusele, mida arvab kulda investeerimisest. “Ka maailma üks tunnustatumaid investoreid ja fondijuhte Ray Dalio soovitab ca 8% oma investeeringutest hoida kullas.”

Olete ise kulda investeerinud?

Jah. Investeerin kulda ja hõbedasse eelkõige rahuliku ööune eesmärgil. Väärismetallid moodustavad kõige konservatiivsema osa minu investeerimisportfellist, võtan seda pigem kaitsva instrumendina kui suure tootluse pakkujana. Kuigi kümneaastane kogemus näitab, et numismaatilist väärtust omavate müntide hind on selle ajaga koguni kordades tõusnud.

Kellel soovitate kulda inves­ teerida?

Kõigil, kel vähegi võimalust.

Kuld on suurepärane rahapaigutamise viis, seda nii enda tuleviku tarbeks kui ka näiteks lastele ülikoolifondi loomiseks, kingituseks vms. Minu arvates on kõige mõistlikum kulda ja

LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX

hõbedat soetada nö dollar cost averaging põhimõttel, st ostad väärismetalle stabiilselt teatud aja tagant vastava summa eest (iga kuu, kord kvartalis, poole aasta tagant vms). Esiteks aitab see distsiplineerida ja luua loogilise rütmi ning teiseks vältida emotsioone, mis on kerged tekkima tulenevalt kõikuvast turuhinnast.

Kas investeerida füüsilisse kulda või e­kulda?

Tänapäeval võib soetada ka kulla, hõbeda jt väärismetallide hindu peegeldavate fondide osakuid (nö e-metalle), kuid mulle meeldib erinevatel põhjustel omada pigem füüsilist kulda ja hõbedat. Sest nagu öeldud, tegu on eelkõige kindlustusega raskete aegade üle elamiseks, ja päris tormilistel perioodidel on kõige kindlam omada otsest ligipääsu oma varadele.

Kaugel sellest, et ma ennustaksin kohutavat katastroofi, kuid keerulistel aegadel on turvaline omada kulda või hõbedat, millega saad vajadusel kaubelda.

Füüsilise kulla puhul on olu-

line tagada ka tema hoiustamise turvalisus. Mina hoian oma investeeringuid pangas ning seega ei pea muretsema täiendavate turvameetmete pärast.

Osakutel on siiski kolm plussi: nad on kiiresti realiseeritavad, puudub vajadus väärismetalli ise kuskil hoiustada ning soetamisel pole rahalist alammäära – võid investeerida ka piltlikult öeldes 10 euro kaupa.

Arvestades teenustasusid pole see siiski ratsionaalne.

Kas hetkel tundub majanduse seis stabiilne või on märke, mis viitavad viimastele kriisidele?

Lühiajalist pilti vaadates võib tunduda, et kõik on justkui korras, aga kui pisut süveneda, siis ei ole liigseks optimismiks küll põhjust. Palju on ebamäärasust. Üheks ohtlikumaks viitsütikuga pommiks on minu arvates ebaproportsionaalselt suureks kasvanud valitsuste võlakoormus, piiramatu rahatrükk, terrorism ning riikidevaheline rivaalitsemine. Majanduse tsüklilisusest ma ei räägigi.

Kas hea investeering võib teha õnnelikuks?

Liiga palju on püütud luua seoseid õnne ja materiaalsete asjade vahel, kuid selge see, et mida kindlamini end materiaalselt tunned, seda enam saad keskenduda oma sisemistele väärtustele, perekonnale-lähedastele ja elus tegelikult olulisele ehk nö õnnelik olemisele.

4

KULLALEHT

Sügis 2018

Kullakangid Inglise Keskpanga seifis. Just seal oli okupatsiooniperioodil hoiul ka enamus Eesti Vabariigi kullavarust. FOTO: AFP PHOTO/SCANPIX

KULD – EESTI AJALOO

SUURKUJU

Kuld on Eesti majandusajaloos mänginud olulist rolli – nii ennesõjaaegses kui ka taasiseseisvunud Eestis tagati just kullaga Eesti kroon. Okupatsiooniga kaotas riik oma kullavarud ja neid tuli 1992. aastal tagasi küsima hakata. See polnud sugugi kerge ülesanne.

KADRI BANK Imelise Ajaloo toimetaja

LOE LISAKS Jaan Kelder “Eesti rahareform 1992” AS Postimees, 1997 Eeva Eek-Pajuste “Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused”, välisministeerium, 2003 Eesti Panga varad ja nende ajalugu muuseum.eestipank.ee

November 1992 Londonis. Suure laua taga istuvad vastakuti Suurbritannia ning hiljuti iseseisvunud Eesti riigi esindajad. Eesti delegatsioon on väike – Eesti Panga vastne president Siim Kallas, Eesti ajutine asjur Londonis Eerik-Niiles Kross ja Londoni saatkonna teine töötaja Jüri Luik, neile abiks üks Krossi ja Luige leitud Briti advokaat. Neljaliikmelise delegatsiooni vastas üle laua istub aga kümmekond Briti ametnikku, paksud kaustad ees. Kaustu lehitsedes loetlevad nad põhjusi, miks Suurbritannia ei ole kohustatud Eestile selle ennesõjaaegseid kullavarusid tagastama. Kallas ütleb toimunut meenutades, et asi tundus absoluutselt lootusetu.

Eesti Vabariigi kullavarud olid suures osas pärit 1920. aastate lõpust. Tollane valitsus võttis Rahvasteliidu soovitusel välislaenu, et reformida riigi rahandust ning panna alus Eesti krooni kattevarale. Laenuga saadud valuutavaru hakkas Eesti Pank kasvatama, suurem osa vahetati kõige kindlama tagatise, kulla vastu. See hoiustati kolmes välispangas: Inglise Pangas, Rootsi Riigipangas ja Šveitsis asuvas Rahvusvahelises Arvelduspangas (BIS). Viimase asutajaks oli Eesti Pank koos 30

muu keskpangaga. Iseseisvusaja lõpuks oli Eesti kroon enam kui 100protsendiliselt kulla- ja välisrahareservidega tagatud.

Mis kullavarudest Nõukogude okupatsiooni ajal sai, ning et need üldse olemas olid, polnud eestlastele aastakümneid teada. Kallas meenutab, et kui ta 1970. aastatel Tartu ülikoolis rahandust õppis, oli ta teadlik küll Eesti 1920. aastate rahareformist, aga mitte kullavarudest. “Paljudest teemadest räägiti ka ajakirjanduses või väliseestlaste seas, aga see teema minuni ei jõudnud.”

Keskpangas oldi nõukogude aja lõpul kulla olemasolust siiski teadlikud. On teada, et mitteametlikult püüti vähemalt BISiga sellest juttu teha. Mingeid tulemusi see ei andnud ja tõenäoliselt polnudki see eesmärk, sest sel juhul oleks kulla saanud ikkagi Nõukogude Liit. 1991. aasta sügisel sai iseseisvunud Eesti aga teema ametlikult tõstatada. Läbirääkimiste eestvedajaks saigi Kallas keskpanga presidendina.

Vaidlus nõuete üle

Kõige suurem osa kullast oli hoiustatud Inglise keskpangas.

Ent leiboristide valitsus oli selle vahepeal Nõukogude Liidu nõudmisel maha müünud ja kasutanud saadud raha oma kodanike nõuete rahuldamiseks,

Äripäeva artikkel aastast 1991. Toonane Eesti Panga president Siim Kallas käis sageli välismaal, et tuua tagasi kunagi Eesti Vabariigile kuulunud kuld, mida hoiustati Suurbritannias, Rootsis ja Šveitsis.

VAADATI KA METSA POOLE Samal ajal, kui kullahoiuste läbirääkimised alles kestsid, pani Eesti Pank Ülemnõukogule ette moodustad valuutareserv riikliku metsafondi arvel. Ülemnõukogu Ülemnõukogu ettepaneku moodustada ajutise lahendusena 150 miljoni USA dollari suurune tinglik valuutareservriikliku metsafondi arvel heaks.

Tegelikkuses ei läinud seda kattevara kunagi vaja – Eesti krooni kattevara moodustus tagastatud kullast ja välisrahast ning mets jäi ainult plaan B-ks.

Siiski oli see oli Eesti Panga jaoks varana arvel kuni 1997. aastani. Seetõttu võib siiani kuulda väiteid, nagu oleks krooni peamine tagatis olnud mets.

TASUB TEADA KUS ASUSID EESTI RIIGI KULLAVARUD Rootsi Riigi­ pangas 2,9 tonni

Inglise Pangas 4,8 tonni

Rahvusvahelises Arvelduspangas 3,6 tonni

kes olid kaotanud Nõukogude Liidus vara.

Brittidega alustasid läbirääkimisi äsja Londonis avatud Eesti saatkonna diplomaadid Kross ja Luik. “Eesti valitsuse seisukoht sai olla ainult üks: Eesti on andnud kulla hoiule ja tahab nüüd, seadusliku valitsuse taastamise järel, oma kulda käsutama hakata,” on meenutanud Kross. Esimesel kohtumisel sedastasid britid vaid seda, et olukord on keeruline.

Ka järgmine, artikli alguses kirjeldatud läbirääkimiste raund ei andnud kuigi palju lootust. Brittidel oli kulla mittetagastamiseks mitu argumenti, mis suuresti seostusid Nõukogude võimu poolt läbiviidud konfiskeerimistega Eestis, mille käigus olid vara kaotanud ka Briti kodanikud. Väideti isegi, et kui kõik Briti alamate nõuded seoses Eestis kaotatuga kokku korjata, on tulemus umbes sama, mis Eesti kullavaru. “Ütlesime üsna rahulikult, et Eesti valitsus pole kunagi inglise kodanikelt midagi konfiskeerinud.

Kui soovitakse nõudeid esitada, siis palun – Moskvasse,” meenutab Kross.

Tema sõnul osutusid päästerõngaks aga saabuvad Suurbritannia parlamendivalimised.

Valimiskampaania ajal kaevasid konservatiivid välja ühe ajaloolise lause. Nimelt kui 1969. aastal Briti leiboristlik valitsus NSVLile Eesti kulla välja andis, oli tollane peaminister Harold Wilson ühes kõnes lubanud, et Eesti iseseisvudes neile kuld tagastatakse. Selle lubaduse panid konservatiivid nüüd n-ö suure kella külge ja valimised võites langetas konservatiivide valitsus eesotsas John Majoriga otsuse kuld tagastada. Šveitsi võitlus NSVLiga

Paralleelselt Suurbritanniaga pidas Eesti kullaläbirääkimisi ka Šveitsis. BIS oli kulda kõik need aastakümned truult alles hoidnud, seda hoolimata pidevast Nõukogude Liidu survest.

“Panga jurist ja tegevjuht rääkisid mulle, kuidas Nõukogude Liit neile kulla osas pidevat pressingut tegi ja BISil tuli üha uusi memorandumeid koostada. BIS jäi lõpuni seisukohale, et Eesti on annekteeritud ja okupeeritud ja Nõukogude Liidul pole kullale õigust,” ütleb Kallas.

Juunis 1992 taastati Eesti Panga asutajaliikme õigused BI-

Sis ja Eesti Pank sai juurdepääsu oma kullale New Yorgis. Kullahoius USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avati järgmise aasta alguses.

Ka läbirääkimised Rootsiga polnud esialgu kuigi lootusrikkad. Nimelt oli ka Rootsi saanud omal ajal sovettide poolt üle võetud Eesti keskpangast nõudekirja kuld Nõukogude Liidule välja anda ning seda tehtigi. Kui Eesti kulda tagasi küsima hakkas, soovitati esialgu seda Moskvast küsida. 1992. aasta kevadel tõstatati küsimus peaminister Tiit Vähi visiidi käigus Rootsi valitsusjuhi Carl Bildtiga.

Lõpplahenduse kohta ütleb Siim Kallas, et ta ei unusta seda elu lõpuni. “Äsja oli surnud minu ema. Sõitsin Baselisse BISi aastakoosolekule ja ei tundnud end kuigi hästi. Minu hotellitoas helises telefon, helistas Rootsi rahandusministeeriumi esindaja, kes ütles: “Rootsi valitsus on otsustanud teie kullareservi tagastada. Aga te ei tohi kuskil öelda, et me toetame teie rahareformi. See ei ole reformiga seotud, vaid me taastame ajaloolise õigluse.” Kuna rootslastel kulda enam polnud, soostus Kallas selle asemel Saksa markadega.

Juhuste kokkulangemine

Tänu tagasisaadud kullale oli Eesti Pank piisavalt kapitaliseeritud, et suvel 1992 viia läbi rahareform. Küsimusele, millise tähtsusega olid läbirääkimiste juures Eesti argumendid või oli kõik siiski suurriikide otsustada, vastab Kallas, et see oli üks õnnelike juhuste kokkusattumus “nagu kogu iseseisvuse taastamine, millega läks kõigis asjades väga hästi.”

Pärast rahareformi müüdi suurem osa kullast ära ning krooni kattevara miljardid investeeris keskpank arenenud riikide võlakirjadesse.

Praegu on kulda Eesti Panga reservides vähe – 8250 Troy untsi ehk 256,6 kilo – ja seda hoitakse peamiselt ajaloo huvides.

Ent ajalooliselt jääb kullale Eesti majandusloos oluline roll. Kallas ütleb, et kindlasti oleks rahareformi saanud läbi viia ka mõnel muul moel, ent olukorras, kus rublal polnud mingit väärtust ja kroonide kasutusevõtul ju tavapärases mõistes valuutavahetust ei toimunud, oli kuld reformi jaoks siiski tohutult oluline.

KULLALEHT

Tel: +372 627 9900, www.tavid.ee

MIKS ON KULDA

2012

1668,98

INVESTEERIMINE

Kui USA vastuoluline president Donald Trump kehtestaks taas kullastandardi, siis on ennustatud, et kulla hind kerkib 10 000 dollarini untsist.

TURVALINE?

Oma elu jooksul oleme sunnitud ikka ja jälle millessegi investeerima: haridusse, lastesse, erinevatesse oskustesse, aga ka materiaalsetesse väärtustesse nagu aktsiad, kinnisvara, vääriskivid või kuld. Seega võiks kõiki inimesi käsitleda kui investoreid, kel on soov ühel hetkel oma finantse paigutada nii, et sellest ka 20 aasta pärast kasu oleks.

Pole saladus, et maailma rahandussüsteemis ringlevad valuutad ei ole tagatud tegelikult millegi muu kui usaldusega. Kuna dollar, euro ega ka enamus teisi valuutasid pole tagatud reaalsete väärtustega, on see võimaldanud riikidel raha juurde luua ei millestki. Niimoodi luuakse näilist rikkust, millel reaalse varaga mingit pistmist ei ole. Sarnane tendents ilmneb ka kinnisvarahinnas, millest enamiku moodustab tänasel päeval emotsionaalne väärtus.

Seevastu on olemas võimalusi ka sellisteks investeeringuteks, mida saab rohkem usaldada ning mille väärtus ei lange ettevõtte või sektori kehvade majandustulemustega koos nagu aktsiate puhul. Üheks selliseks materiaalseks väärtuseks on kindlasti kuld. Põhjuseid, miks usaldada kulda rohkem kui muid varasid, on mitu: esiteks kuld ei ole näiline, vaid tegelik ja teiseks kulda ei ole võimalik õhust juurde tekitada. Lisaks on kuld suutnud säilitada oma väärtuse maailma kõigi finantskriiside ajal, mis teeb kullast madala riskiastmega investeerimisinstrumendi.

Samamoodi reaalne vara on loomulikult ka toormed ehk füüsiliselt olemasolevad teras, sool, puhas vesi ja toiduained, millel pealtnäha polegi puudusi kulda investeerimise ees… peale ladustamise ja säilitamise. Siinkohal on oluline meeles pidada, et toore peab olema füüsiliselt olemas, mitte elektrooniline impulss arvutiekraanil või paber lauasahtlis! Viimastel juhtudel ei ole tegemist toormega vaid usaldusega, kuhu investeerimisel võiks igaühel põlema süttida väike ohutuli.

Kuld ei ole imerohi

Siiski pean aga vajalikuks rõhutada, et kuld ei ole võluvits, mis teid kõikidest muredest üle aitab. Kulda võiks võrrelda päästeparvega. Kui ehitatakse uus kruiisilaev, ei kuule me tõenäoliselt reklaamis “Tulge meie pardale, sest meie laev on varustatud päästeparvega, kus on lisaks tavapärastele pürotehnilistele vahenditele ka kuivtoidupaketid ja mageveepudelid! Meie päästeparvedes saate muretult terve nädala vee-

Põhjuseid, miks usaldada kulda rohkem kui muid varasid, on mitu: esiteks kuld ei ole näiline, vaid tegelik ja teiseks kulda ei ole võimalik õhust juurde tekitada.

füüsilise kulla untsi hind USA dollarites 100 aasta jooksul London PM Fix

1917 20,72

ALLIKAS: KITCO.COM

1967

34,95

1201,2 2015 1160,06

2009 972,35

JÜRI MARTIN Tavid ASi juhatuse liige

ta Atlandi ookeanil!”. Kuuleme ikka, millised uhked restoranid, baarid ja diskoteegid kaunistavad alleesid, mis paiknevad täismõõdus spordisaalide, ujulate ja kontsertsaalide vahel.

Paraku ei paku see loetelu kaitset tormise mere eest ega hoia ära kokkupõrget jäämäega. Veidi üle saja aasta tagasi said selles veenduda kõik Titanicu pardal viibinud. Ja nii kurb, kui see ka ei ole, on tänapäeva majandus samas seisus kui Titanic 1912. aasta 14. aprilli hilisõhtul vahetult enne õnnetust. Seega on kulda investeerimises sama palju naudingut kui päästeparve pugemises. Natuke iroonitsedes võiks ju soovitada ka päästeparve ronimise asemel võtta veel viimane pudel Pétrus’i ja nautida oma viimaseid tunde ikka täiel rinnal. Meie konteksti pannes tähendab see aga, et kulla ostmise asemel saab osta ka järelmaksuga televiisori või SMS-laenuga finantseerida oma sünnipäeva tähistamist.

Kuidas siis kindlustada end ebakindla homse vastu?

Tundke ise huvi maailmas toimuvate protsesside vastu ja ärge rahulduge pinnapealsete vastustega. Võtke aega, süvenege ja proovige jõuda asja tuumani. Ärge laske teistel ennast mõjutada: kuulake eksper1975 te, aga kahelge nende sõnades. Eriti kahel161,02 ge nende ekspertide ja spetsialistide sõnades, kelle palk või heaolu sõltub teie otsusest. Samas usaldage kõige rohkem ikkagi enda kainet mõistust!

HIND VIIMASE 50 AASTAGA 36KORDNE TÕUS

2018

2007 695,39

1980 612,56

1987 446,46

2005 444,74 1996 387,77

2001 271,04

5

6

KULLALEHT

Sügis 2018

KINNISVARA VÕI KULD – KUMB TAGATIS ON PAREM Investeeringuid nii väärismetallidesse kui ka kinnisvarasse võib pidada sarnaseks, sest mõlema puhul on tegu materiaalse varaga, mis vastanduvad teistele, üksnes kokkuleppelist väärtust omavatele finantsinstrumentidele. gelikult põhiosas hinnatava kinnisvara väärtust selle loomiseks kulutatud töötundide, energeetika või materjalikulu mõttes. Kinnisvarahinnad kujunevad hetkel eksisteerivas rahasüsteemis praktiliselt täielikult pankade laenupoliitika alusel. See on poliitika, mis peab võlapõhise rahasüsteemi toimimise sisemisest loogikast ettemääratuna paratamatult rahamassi kasvatama, et uue krediidiraha pealt tasuda nii vana krediidi põhiosa kui ka intressid.

VÕRDLUS RISKID JA PLUSSID TAGATISENA ADRIAN BACHMANN Tavidi analüütik

Sarnanedes kullaga ning erinedes finantsvarast, on ka kinnisvara piiratud ressurss, mida ei ole võimalik devalveerida selle juurde tekitamise kaudu.

Seetõttu konkureerivad kuld ja kinnisvara investeeringutena ositi sama turusegmendi ostujõu nimel.

Kuld ja kinnisvara sarnanevad ka investeerimisvaliku ja psühholoogilise mõju mõttes – mõlema puhul on tegu varavormiga, mille olemus on hoomatav intuitiivselt. Samas kui finantsvarad vajavad mõistmiseks nii äriõiguslikke kui ka rahateadmisi, sest vastasel korral tuleb investeerimisotsus teha lihtsalt kõhutunde järgi.

Eelpool kirjeldatu tekitab paratamatult veel rohkem küsimusi. Proovin need pikemalt kirja panna ja vastata.

Peaaegu hävinemiskindel

Kas kinnisvaral on sama head väljavaated kui kullal? Kas kinnisvarasse raha paigutades võib end julgelt tunda ka ebakindlatel aegadel? Ei. Vähemasti mitte juhul, kui teha prognoose riskistsenaariumite tervikspektris ning seda keskmises ja pikas perspektiivis. Nimetatud ajahorisondid on väärismetallidesse investeerimise puhul enamasti ka eesmärgiks.

Tasub meeles pidada pika ja ülipika perspektiiviga investeerimise seaduspära: mida pikemal ajateljel vara omada, seda suurem on tõenäosus, et varaliiki mõjutavad riskistsenaariumid mingil ajahetkel ka realiseeruvad. Kulla näol on tegemist varaliigiga, mis jõuab kinnisvarast palju lähemale hävinemiskindla väärtuse ideaalmudelile, tagades vara väärtuse 100protsendilise säilimise ja seda ligi 100% riskistsenaariumide puhul.

Vale mulje kinnisvarast

Kuigi Eesti inimeste investeerimiseelistused kõnelevad jätkuvalt kinnisvara suuremast populaarsusest kõikide teiste varaliikide ees, lahkneb tegelik pilt kinnisvara materiaalse väärtuse säilimise osas kujuteldavast määrast, kus ühisosa arusaamal ja realiteetidel on kesine.

Kinnisvara, mis tundub intuitiivselt kõige turvalisema investeeringuna, kujutab endast reaalsuses üht kõige ebakindlama väärtusega varaliiki. Tegemist on varaga, mis toi-

Riskitaluvus omandireformi suhtes / omandi autonoomsus (rekvireerimise resistentsus) Riskitaluvus majanduskriiside puhul lokaalsed kriisid globaalsed kriisid

KULD

KINNISVARA

suur

minimaalne

suur suur

minimaalne väike

(vastupidine efekt riskimaandajana)

Riskitaluvus julgeolekukriiside puhul lokaalsed kriisid globaalsed kriisid

suur suur

minimaalne väike

Likviidsus

kõrge

madal

Portatiivsus

kõrge

puudub

Konfidentsiaalsus

kõrge

madal

madalad

kõrged

Vahetu tarbimisväärtus

puudub

olemas

Passiivtulu teenimise võimalus

puudub

olemas

Seotud kulud

(hoiustamine)

Finantsturu tõmbetuultes

(hooldus)

Kuld on kõige lähemal hävinemiskindla vara ideaalile, mis tagab vara säilimise ligi 100% stsenaariomite puhul piiramatul ajalisel teljel.

Adrian Bachmann

MUUTUS

LAENUTURG JA HOIUSED PEALE KRIISI TASAPISI TOIBUNUD Laenujäägi ja hoiuste kogumahu aastane muutus Eesti finantsasutustes ning laenude ja hoiuste suhe, protsentides kasv 40

suhe 160

30

120 laenud / hoiused

106,10

laenud

20

hoiused

10

4,49

0

1,98 2008

2011

2014

80

40

0

2017

2007. aastal varises krediiditurg kokku, millele alates 2012. aastast järgnes aeglane taastumine.

ALLIKAS: EESTI PANK

STATISTIKA

KINNISVARA HIND LIIGUB ÜHTE JALGA KREDIIDITURUGA Eesti eluaseme hinnaindeks, 2010=100

175,4

172,4

175 150 125 100 75

88,1

79,2

2005

2008

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

2011

2014

2017

2007. aastal kokku varisenud kinnisvarahinnad on alates 2011. aastast tänu krediidituru taastumisele samuti taastunud.

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

mib võlapõhises rahasüsteemis krediidiraha turgudele sisestamise peamise kanalina ja mille väärtus sõltub alati kõige rohkem finantssüsteemi üldolukorrast, mille suhtes kuld toimib kindlustuspoliisina.

Antud asjaolu ilmnes kujukalt ka Eesti majandusajaloo hiljutistes episoodides, näiteks 2007. aasta finantskriisi ajal.

Kuld täitis sel ebakindlal ajal oma ootuspärast funktsiooni kindla kapitali säilitaja rollis, kasvatades 2007–2009 maailmaturuhinda 836–1087 USA dollarit untsilt. Kinnisvarahinnad kollapseerusid aga 2007– 2009 kriisi käigus tagasi 2005. aasta tasemele.

Oluline on mõista, et kinnisvarahinnad ei väljenda te-

Kuna kinnisvaralaenud moodustavad rahaloomeasutuste poolt väljastatud krediidiraha kogumassist ülekaalukalt suurima osa – sihtotstarbe alusel umbes 50% laenude kogumahust –, siis on ootuspärane, et kinnisvarahindades aset leidev inflatsioon ületab reeglina pikas perspektiivis muude hüviste inflatsioonimäärasid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga euro krediidiraha, mis pangandussüsteemi nupuvajutusega luuakse, tekitab juurde euro võrra ostujõudu kinnisvaraturul, mis seejärel liigub kinnisvarasektorist edasi majandusringlusesse ning panustab inflatsiooni üldnäitajasse.

Krediiditurg ja kinnisvaraturg toimivad sümbiootilises suhtes. Seni kuni krediiditurg paisub, kasvab ka kinnisvara hind, ning momendil, mil mull lõhkeb või trend pöördub, kollabeeruvad ka kinnisvarahinnad.

Kinnisvara ei toimi finantssüsteemist lahus seisva varaliigina, mis kaitseb väärismetallide kombel finantskriiside eest, nagu ekslikult arvatakse. Kinnisvara funktsioneerib peamise kanalina, mille kaudu toimib majandusringluses loodud lisaväärtuse kanaliseerimine reaalsektorist finantssektorisse, olles oma väärtuses volatiilsem kui madala riskipreemiumiga võlakirjad.

Ohu korral kaasa ei võta

Kinnisvara vähene sobivus väärismetallide aseaineks vara finantssüsteemist autonoomse ja turvalise säilitajana ei tulene üksnes asjaolust, et tegemist on defektse rahasüsteemi lahutamatu osaga.

See on tingitud ka tõsiasjast, et kinnisvara resistentsus erinevate sotsiaalmajanduslike ja poliitilis-julgeolekualaste riskide suhtes on kullast võrreldamatult väiksem. Seda eriti vastuvõtlikuse osas lokaalse ja regionaalse ulatusega kriisidele, millest globaalse turuhinna alusel kaubeldav kuld on suuresti varjestatud.

LAPSEPÕLV JA HÕBEMÜNDID JOHN PASS Eesti päritolu kanadalane Tallinn, oktoober 2017

Tahan teiega jagada ühte lugu oma lapsepõlvest, sellest, kuidas mul tekkis armastus hõbemüntide vastu.

Aasta oli siis 1979 ja ma õppisin oma Kanada kodulinna põhikoolis.

Minu suur hobi oli toona hõbemüntide kogumine. Suure huviga õppisin tundma ka hõbeda kauplemise ajalugu. Sel ajal jälgis iga uudishimulik pilk, kuidas USA ühe rikkaima naftaärimehe pojad – vennad Nelson, Lamar ja William Herbert Hunt – plaanisid saada oma kontrolli alla hõbeda maailmaturu hinna.

1970ndatel hakkasid nad hõbedat igas võimalikus vormis kokku ostma.

Peagi omasid nad väga suurt hulka maailma hõbedavarudest, mille olid nad kokku ostnud laenurahaga. Tipus olles oli nende kontrolli all lausa kolmandik kogu maailma hõbedast.

1979. aastal tõusis ühe untsi hõbeda hind kuue USA dollari pealt kõigi aegade kõrgemale tasemele ehk maksis 1980. aasta jaanuari keskel ligi 50 dollarit unts. See kasv oli üle 700 protsendi. Selle hõbeda maailmaturu hinnamöllu tulemusena muutsid järelevalveametkonnad kauplemisreegleid.

Ja hõbeda hind kukkus kolinal kahe kuuga maailmaturul taas 50 USA dollarilt 10 dollari peale.

Kui nüüd minu loo juurde tagasi tulla, siis 1979. aasta alguses hakkasin oma Kanada kodulinna kohaliku mündipoe Coin Collector’i omaniku soovitusel kõiki oma kogutud dollareid Kanada 800/1000 hõbemüntidesse ja ka teistesse 1967. aastal välja lastud hõbemüntidesse investeerima.

Selle aasta jooksul kogunes mul hõbemünte lõpuks päris mitme kilo jagu.

1979. aasta detsembrist kuni 1980. aasta alguseni, enne seda, kui toimus hõbeda hinna drastiline langus, müüsin maha kõik hõbemündid. Selle tehinguga õnnestus mul kogutud dollarite väärtus tänu hõbemüntidesse investeerimisele kasvatada vähem kui aastaga viiekordseks. Sellest ajast saadik olen alati kindla osa oma säästudest hoidnud väärismetallides.

Nüüd elan ma juba mõnda aega Eestis ja mu sissetulek on Kanada dollarites. Samas on Kanada dollari ja euro vahetuskurss pidevas muutumises, praeguse seisuga saab 1,5 Kanada dollari eest 1 euro. Et ennast valuutade kursimuutuste eest kaitsta, jätkan ma ka regulaarselt kulda ning hõbedasse investeerimist, et hoida sääste tulevikuks kindlas kohas.

Minu jaoks on ka tulevik vooderdatud hõbedaste pilvedega!

Hõbeda untsi hind dollarites

01.1980

49,45

09.1979 16,80 01.1979 6,76 04.1980

12,90 TASUB TEADA HÕBEDANE NELJAPÄEV

1980. aasta 27. märts on tänapäeval tuntud kui “hõbedane neljapäev”. Just sel päeval hakkas ülikiiresti langema hõbeda maailmaturu hind. Ühe päevaga sai vendade Nelson, Lamar ja William Herbert Hunti 7 miljardi USA dollari suurusest varandusest 1,7 miljardi dollari suurune võlg.

ALLIKAS: ÄRILEHT

KULLALEHT

Tel: +372 627 9900, www.tavid.ee

7

MIKS KRÜPTOVALUUTAD EI PAKU ASEAINET KULLALE? Kuigi pole välistatud, et krüptovaluutad omandavad tulevikus staatuse finantssüsteemi lahutamatu osana, on kulla iseloom krüptovaluutadest märkimisväärselt erisugune.

Bitcoin on paari aastaga teinud läbi plahvatusliku hinnatõusu asetades krüptovaluutad finantsturgude kõrgendatud huviorbiiti. Bitcoini 13kordse hinnakasvu kontekstis tundub kulla hinna igati soliidne 13-protsendine kasv esmapilgul tagasihoidlik. See asjaolu on innustanud julgemaid vaatlejaid ennustama krüptovaluutade võidukäiku kulla aseainena.

Krüptovaluutade ja kulla nõudluse ning pakkumise loogika on märkimisväärselt erinev – vastupidiselt krüptovaluutadele on kulla nõudluse ja pakkumise allikad eripalgelised, muutes selle finantsinstrumentide raudvara hulka kuuluvaks varaliigiks, mille rolli ei kõiguta tänapäeva digitaliseeruv maailm.

Kuld on vähem volatiilne Epohhil, mil kuld toimis riiklike valuutade tagatisvarana, oli kulla hinna kasv ligilähedaselt proportsionaalne inflatsiooniindeksi kasvuga. Ent pärast rahvusvahelise kullastandadi aluseks olnud Bretton Woodsi süsteemi lagunemist 1970. aastatel on kulla hinna kasv liginenud keskmiselt 10%-le aastas. Kuigi kullastandardist taganemine tõi 1970. aastate teises pooles kaasa ka kullahinna hüppelise kasvu, on kulla hinna volatiilsus jäänud viimase 40 aasta jooksul konstantseks.

Maailmas enim tunnustatud krüptovaluuta staatust omav Bitcoin näitas ainuüksi 2017. aastal 1300-protsendist kasvu. Lisaks sellele on Bitcoini hind äärmiselt ebastabiilne, ületades volatiilsusindeksi alusel 10-kordselt (USA dollarites nomineeritud) kulla hinda. Nimetatud asjaolu on ilmekalt näitlikustatud 2017. aasta detsembris aset leidnud hinnakorrektuuris, mil Bitcoini väärtus langes vaid ühe kuu vältel enam kui 40% võrra.

Bitcoini hind muutub keskmiselt 5% päevas – see on näitaja, mis on peaaegu võrdne realiseerunud volatiilsusindeksi enda näitajaga.

Kuigi eelnevad faktorid muudavad Bitcoini atraktiivseks erakordselt kõrge tootluse ootusega investorite jaoks, kõlavad kirjeldatud asjaolud kõike muud kui valuuta staatuse poole pürgiva finantsinsturmendi iseloomustusena. Veelgi vähem on nimetatud omadused iseloomulikud vara hoiustamiseks kõlbulikule vara liigile.

Kuld on likviidsem kui krüptovaluutad

Vaatamata kõigele puudub krüptovaluutadel tänini selge kahepoolne turg. Raportid kinnitavad, et Bitcoini turg on domineeritud hoiustamisfunktsiooni eelistavate investorite poolt. Juhtumipõhine info näib kinnitavat, et Bitcoini müügipositsioonidega kaasnevad kõrged kauplemiskulud – seda nii rahaliselt kui ajaliselt.

Kuigi krüptovaluutade turg oli 2018. aasta kevade seisuga väärt hinnanguliselt 800 miljardit dollarit, on müügihulgad kullaturuga võrrelduna jätkuvalt väikesed.

250 miljardi dollarilise päevakäibega globaalse kullaturu mahust näiteks moodustab Bitcoini kauplemise päevakäive endiselt alla 1%.

Kulla nõudlusel erinevad allikad

Kulla nõudluse allikad erinevad oluliselt krüptovaluutade nõudluse allikatest. Erinevalt krüptovaluutadest on kullal seitsme aastatuhande pikkune staatus aktsepteeri-

TASUB TEADA KULLA EELISED VÕRRELDES KRÜPTOVALUUTADEGA Vähem volatiilne.

Turg on oluliselt likviidsem.

Kaubeldakse turuosaliste poolt selgesti mõistetavas juriidilises kontekstis.

Kindla iseloomu ja pika ajalooga roll ­investeerimisportfelli osana.

tud varaliigi ning rahana. Kulda omavad nii keskpangad kui ka institusionaalsed investorid ning maailma olulisimal väärismetallil on jätkuvalt ka lai nõudlusbaas ehtematerjalina. Ühtlasi on kuld väärtuslik tooraine, millel on rakendusväli erisugustes tehnoloogilistes rakendustes – paradoksaalsel kombel ka arvutikiipides, mis üle maailma Bitcoine “kaevandavad”.

Erinevalt kullast on krüptovaluutade ainsaks funktsionaalseks väljundiks toimida vekslina elektroonilistes maksesüsteemides. Kuigi nimetatud süsteemid on omal kohal täiustamaks finantssüsteemi suuremat tervikut, ei ole võimalik mööda vaadata ka asjaolust, et momendil on Bitcoini aktsepteeritavus madal ning nendes vähestes tehingutes, mida maailma tuntuima krüptovaluutaga teostatakse, konverteeritakse Bitcoin hinnavolatiilsuse tõttu kiiresti tagasi üldkäibivaks valuutaks.

Kullapakkumine on nõudlustundlik

Väärib mainimist, et kulla ja krüptovaluutade pakkumisprofiilidel esineb juuretasandil ka teatud sarnasusi. Bitcoinide koguarv kasvab aastas umbes 4% võrra, seejuures on juurdekasv prognoositud kahanema nullini aastaks 2140. Kuigi kullakaevandamine ei ole kronoloogiliselt piiratud etteprogrammeeritud raamidesse, on kulla juurdekaevandamine aeglane. Igal aastal lisandub majandusringluses käibivatele kullareservidele keskmiselt 3200 tonni jagu värskelt kaevandatud kulda ehk hinnanguliselt 1,7% ajaloo vältel kaevandatud kulla koguhulgast.

Bitcoinide sisseprogrameeritult kahanev juurdekasv ning matemaatilise paratamatusena piiratud kogupakkumine sarnaneb kulla väheste kaevandamismahtude ning piiratud kogupakkumisega. Mõlemad asjaolud teevad nii kulla kui Bitcoinid samadel põhjustel investoritele atraktiivseks.

Ent erinevalt Bitcoinidest on kullaturu täiendavaks kandetalaks ka hinnatundlik ümbertöötlusturg. 1995. aastast alates on “romukuld” ehk peamiselt tarbijate poolt kullakaupmeestele raha eest tagasi müüdud ehtekuld moodustanud umbes kolmandiku kullaturu kogupakkumisest. Kulla hinna tõusmisel “romukulla” müügimahud kasvavad, kuna inimesed üritavad kulla kasvanud väärtust realiseerida, tasakaalustades seeläbi kullaturgu ning madaldades kullahindade volatiilsust.

Kuld ja krüptovaluutad sarnanevad ka selle poolest, et kumbki ei kuulu valitsuse poolt emiteeritud maksevahendite hulka.

Ent erinevalt kullast ei kujuta Bitcoin endast unikaalset finantsinstrumenti, vaid üksnes ühte paljudest plokiahela tehnoloogial põhinevatest maksevahenditest. Argument Bitcoini rariteetsusest muutub kahel-

KULD KUI STRATEEGILINE VARA

Käesoleva analüüsi autorite hinnangul ei kujuta Bitcoin ja teised krüptovaluutad aseainet kullale.

Kuld on ennast tõestanud investeerimisportfellide raudvarana, mis on võistelnud väärtpaberiturgudega tootluse osas väga erineva pikkusega ajahorisontidel, olles osutunud eriliselt kasulikuks eeskätt kõrge inflatsiooniga perioodidel.

Krüptovaluutade tootlus on olnud kuni lähiminevikuni erakordne, ent novaatorlike finantsinstrumentide funktsionaalne väljund jääb investeeringuna kullast olemuslikult erinevaks.

Erinevalt kullast pole krüptovaluutad ennast veel tõestanud erisugustel turgudel. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et Bitcoin on sündinud ning funktsioneerinud seni vaid erakordselt madala volatiilsusega ja kiirelt kasvavate turgude kontekstis. Krüptovaluutade turg on jätkuvalt embrüonaalses faasis, selle likviidsus on kasin ning krüptovaluutade hinnakäitumine – kuigi jätkuvalt atraktiivne suure riskitaluvusega investorite silmis – tundub olevat kantud läbivalt kõrge tootluse ootustest.

250 miljardi dollarilise päeva­käibega globaalse kul­ laturu mahust moodustab Bitcoini kaup­ lemise päeva­ käive endiselt alla 1%.

davaks niipea, kui käsitleda uute, täiustatud tehnoloogial põhinevate krüptovaluutade kasutuselevõttu üldise krüptovaluutapakkumise kasvuna, mis sarnaneks sel juhul vägagi tavaliste fiat-valuutade pakkumise pideva kasvuga. Fiat-raha väärtuse määrab kindlaks valitsus seadusega.

Kullaturg on reguleeritud

Kullaturud omavad ülemaailmset üheselt mõistetavat juriidilist raamistikku, mis reguleerib kõigi turuosaliste käitumist etteaimataval viisil. Krüptovaluutad on lubatud selles tähenduses, et enamus riike ei ole neid keelustanud, andmata neile samas aktsepteeritud maksevahendi staatust.

Mõnede analüütikute hinnangul kujutavad kõik krüptovaluutad endast kõrge

riskiga finantsinstrumente, sest valitsused võivad nende kasutamist ootamatult pärssida, kui mure krüptovaluutadega kaasnevate riskide pärast kasvab (valuutade emissioonitulude kahanemine, kontrollimatu kapitali pagemine finantsturgudelt). Näitena võib tuua maailma üheks suurimaks krüptovaluutade turuks oleva Lõuna-Korea ning Suurbritannia. Kui Seoul on viimasel ajal vastu võtnud krüptovaluutade kasutamisõigust üha pärssivad seadusi, siis London on asunud piirama investorite võimalusi krüptovaluutade konverteerimisel.

Mida enam majandussubjekte vahetavad keskpankade poolt emiteeritud maksevahendeid krüptovaluutade vastu, seda vähem efektiivsemaks muutuvad keskpankade poolt majanduse juhtimisel kasutatavad monetaarpoliitilised vahendid. Antud asjaolu toimib valitsuste jaoks olulise motivaatorina krüptovaluutade sundreguleerimiseks.

Näiteks USA maksuamet käsitleb iga krüptovaluutas sooritatud tehingut vara müügina (asset sale), mis kohustab maksukohustuslast maksuametile raporteerima nii tehingu, kui selle netokasumi või kahjumi. Nimetatud regulatsioon komplitseerib olulisel määral tehingute sooritamist suurtes jaemüügikettides nagu Amazon, Target, Wal-Mart jt, mis jätkuvalt ei aktsepteeri arveldamist krüptovaluutades. Mitmed jaemüüjad on lisaks taganenud ka algsest toetusest Bitcoinile, kuna nõudlus krüptovaluuta kasutamiseks on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Antud asjaolu jätab avatuks küsimuse, kas krüptovaluutade peamiseks väljundiks on roll maksevahendi või spekulatiivse investeerimisinsturmendina.

Kas konkurendid…

Vaatamata mõningate finantskommentaatorite väidetele nagu oleks kulla hinnad ning nõudlus pärsitud krüptovaluutade hinnaralli tõttu, ei eksisteeri antud väitele tõestusmaterjali. 2017. aasta madal nõudlus füüsilise kulla järgi USAs on seletatav USA aktsiaturgude tõusuga ning tõsiasjaga, et teistel suurtel kullaturgudel jätkus tugev nõudlus füüsilise investeerimiskulla järgi. Üldpildis oli kullahinna dünaamika 2017. aastal proportsioonis seda viimastel aastatel mõjutanud teguritega, ilmutamata mingisuguseid märke krüptovaluutade mõjust hinnakonjuktuurile.

Täiendav faktor on krüptovaluutade omavaheline konkurents. Täna on maailmas üle 1400 krüptovaluuta. Kuigi Bitcoin jätkab juhtpositsioonil, ei ole välistatud, et uute plokiahela tehnoloogiate lisamine muudab radikaalselt krüptovaluutade väärtusi ja nõudluse-pakkumise kõveraid.

Või täiendkaubad…?

Jagatud digitaalse arvepidamise põhimõttel toimiv plokiahela tehnoloogia, millel Bitcoini-laadsed krüptovaluutad toimivad, on kahtlemata innovatiivne tehnoloogia, mille rakendusväli ulatub väljapoole finantsteenuste sfääri.

Plokiahela tehnoloogia on köitnud ka kullaturu tähelepanu, muuhulgas läbi mõningate turuosaliste püüdluste muuta kuld “digitaalse vara” eriliigiks, mille päritolu oleks võimalik jälgida tarneahela kõikides lülides.

WORLD GOLD COUNCIL Tõlkinud Tavidi analüütik Adrian Bachmann

8

KULLALEHT

Sügis 2018

INVESTEERIMISKULD EESTIS KÄIBEMAKSUVABA Kõik huvilised ei ole veel sellega kursis, aga investeerimiskuld on Eestis selle sajandi algusest käibemaksuvaba.

ANNIKA KALD Äripäev

Millise investori jaoks kuld sobib?

Kuld sobib igale investorile, kes suudab raha koguda. Paraku paljud investorid ei tunneta rahamaailmas ja majanduses valitsevaid ohte või alahindavad riske ning ei pea nn julgeolekuriski üldse oluliseks. Ka pangad, mis Põhjamaades kulda lausa vaenulikult suhtuvad, sest füüsilise kulla kasuks otsustanud investor viib nende jaoks raha süsteemist ja haardeulatusest välja, kulda ei propageeri ning nii on kulla tuntus veel väike. Siiski üha rohkem investoreid panustavad 5–30% oma investeeringuteks mõeldud rahast füüsilisse kulda. Kulla osakaal investeerimisportfellis sõltub alati investorist endast ja ka olukorrast maailmamajanduses.

Euroopa Liidus ja seal hulgas ka Eestis on investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis annab veel olulise maksueelise. Seetõttu sobib kuld investeerimiseks nii eraisikuna kui ka ettevõtte kaudu.

Kas kuld toodab tootlust?

Kulda investeerimise nõrkusena on välja toodud kulla võimetust teenida tootlust.

Samas kui võrrelda kullahinna muutust, siis viimase 15 aastaga on kulla hind kasvanud 300 eurolt ühe untsi ehk 31,105 grammi eest tasemeni 1040 eurot unts, mis teeb aastaseks tootluseks umbes 9%. Pakkudes samas ka kindlustust kriisi vastu. Pole üldse paha kindlustustoode.

Samas on oluline meeles pidada, et kulla hinna kasv on näiline, sest tegelikult on nõrgenenud raha väärtus.

Kuidas on seotud tänane võlgu elamine nii eraisikute kui ka riikide puhul ja kulda investeerimine?

Pidev võlgu elamine tekitab inflatsiooniohu, sest just inflatsiooni kaudu saavad poliitikud oma varem võetud kohustusi täita. See, et inflatsiooni tõttu võivad vastutustundlikud inimesed ka oma kogutud vahenditest ilma jääda, ei ole poliitikutele ilmselt liiga oluline. Inflatsiooni korral säilitavad just reaalsed varad oma väärtuse, samas kui lihtsalt raha seda kaotab. Reaalsetest varadest on kuld kõige kergemini realiseeritav ja hallatav, võrreldes näiteks kinnisvaraga.

Inimesed mõtlevad tihti, kuidas oma investeeringuid või varasid kasvatada, mõtlemata, et portfellis võiks olla nn riskiinvesteering olukorraks, kus eriti kriitilises olukorras pole vaja mõelda sellele, kuidas raha juurde teha, vaid sellele, kuidas oma seni säästetut säilitada.

Võlgadele ülesehitatud majanduse riskide maandamiseks on kulda investeerimine üks paremaid viise. Kuld on sõltumatu investeering, pealegi anonüümne ja nii ei saa seda keerulisel hetkel maksustada või poliitikute “headeks kavatsusteks” liht-

MIS ON MIS INVESTEERIMISKULD Kuld kangi või plaadi kujul Kullaturgudel heaks kiidetud kaaluga.

Puhtusaste on vähemalt 995 tuhandikku.

ELi liikmesriigid võivad erikorra kohaldamisalast välja jätta väikesed kangid või tahvlid, mille kaal on 1 g või vähem.

Kuldmündid Puhtusaste vähemalt 900 tuhandikku.

Vermitud pärast 1800. aastat.

Käibivad või on käibinud päritoluriigis seadusliku maksevahendina.

Müüakse tavaliselt hinnaga, mis ei ületa müntides sisalduva kulla turuväärtust rohkem kui 80% võrra.

TASUB TEADA FÜÜSILISE KULLA EELISED E-KULLA EES Sinu kontrolli all. E-kuld ehk ETFid ei ole sinu kontrolli all – kriisihetkel ei saa sa seda kohe kasutada.

Julgeolekutagatis. Hinda ei saa kriisi ajal poliitikud mõjutada. E-kullal puudub garantii. E-kulla ja füüsilise kulla hinnad võivad hakata liikuma erinevates suundades.

Numismaatiline väärtus. E-kuld baseerub vaid kullahinnal, numismaatilist väärtust ei teki.

Oluline maksueelis. Euroopa Liidus on investeerimiskuld käibemaksuvaba.

Seega on investeerimine kulda ka maksupoliitiliselt soodsamaks tehtud.

OSTA TUNTUD TOOTEID Soetamisel on oluline jälgida, et ostetav toode oleks plaatide puhul tehtud tuntud tegija poolt ja müntide puhul oleks üldtuntud investeerimismünt, sest siis saab neid realiseeerida kiiresti ja kõikjal. Näiteks ostes Šveitsi või USA või Austraalia LBMA tunnustusega plaadi, võite kindel olla, et saate selle eest kõikjal õiglast hinda. Ostes aga näiteks Vene või Türgi tootja toodangut, saate tagasimüügil ilmselt madalamat hinda.

KUIDAS TOIMUB KULDA INVESTEERIMINE Ost-müük on võrreldav valuutavahetusega – kogu protsess on kiire ja võtab mõned minutid (kui inimene enne just konsultatsiooni ei taha).

Tarbijale on tootel kaks hinda ehk müügihind ja ostuhind. Mingeid lisatasusid ei ole ehk see kahe hinna vahe ongi Tavidi teenistus.

Müügihinnas sisaldub kulla hind, tootmise hind, transport ja kogu muu ettevõtte kulu. Kullaturg on globaalne ja nii hinnas konkureeritakse ka teiste Euroopa müüjatega. Tavidi klient saab aga siin oma kauba kohe kätte, nii on teatud riskid kliendile maandatud.

Tagasiostetud tooted läbivad Tavidis täiskontrolli, nii saab ettevõte tagada ka nende hea kvaliteedi. Kõik rikutud tooted saadetakse rafineerimisse.

ALLIKAS: EUROOPA DIREKTIIV, TAVID

salt natsionaliseerida. Võlgu elamist ei ole suudetud peatada, rääkimata võla vähendamisest. Suur osa võlast on turgudelt lihtsalt ära viidud ja selle eest vastutavad nüüd Euroopa maksumaksjad. Tänapäeva maailmas, kus rahasüsteem ei ole sisuliselt millegi muu kui valitsuste ehk poliitikute lubadusega tagatud ning kus nii avalike kui eraõiguslike isikute võlgade tase on kõigi aegade suurim, peaks iga inimene mõtlema oma kogutud varade kaitsmisele.

Miks tuleks eristada füüsilist kulda n-ö ­e-kullast ehk ETFidest?

Tavid ja terve Tavex Grupp kaupleb vaid füüsilise kullaga. Tegelikult võiksime vahendada ka virtuaalse kulla tooteid, näiteks pakutakse meile vahendamiseks regulaarselt sertifikaate. See võiks meile isegi kena lisakasumit toota, ent me ei taha müüa inimestele tooteid, milles ise kahtleme. Et vältida majandusest tulenevaid riske ja olla kindlustatud julgeolekuprobleemide vastu, tasub investeerimisel eelistada kulda, mis on teie enda kontrolli all.

Virtuaalse kulla omamisel võib küll olla tunne, et teil on kulda, aga keerulisel hetkel selgub, et teil oli ikkagi kellegi lubadus, ent päris kulda mitte. Ilmselt võib e-kuld sobida lühiajaliseks spekuleerimiseks, aga mitte keeruliste aegade kaitseks.

Kes määrab füüsilise kulla maailma­ turuhinna? Miks kulla hind ei kajasta füüsilise kulla hinda õigesti?

Lühidalt võib öelda, et kulla hinna määrab turg, mille paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe. Ent siin on mitmeid agasid. Turuosalised on kokku leppinud mehhanismi, kuidas maailmaturu hind määratakse.

See kujuneb turuosaliste tehingute alusel.

Samas loetakse turuosalisteks nii neid, kes kauplevad reaalselt füüsilise kullaga, kui ka neid, kes vaid virtuaalse kullaga, kusjuures viimasega tehakse väga suures koguses tehinguid. Nii on tekkinud olukordi, kus maailmaturul on füüsilise kulla defitsiit – see tähendab, et kulla tellimisel on järjekorrad, aga hind langeb. Ent hind langeb sellepärast, et müüakse suurel hulgal mitte füüsilist, vaid virtuaalset kulda. Seetõttu ma ei imesta, kui ühel hetkel, eriti kriitilisel ajal, füüsilise kulla ja e-kulla hind saavad olema erinevad.

Kas kulda investeerimisel varitseb ohtusid?

Mille osas peaks ettevaatlik olema?

Kulda investeerimisel peaks igal juhul vältima taas populaarseks saanud püramiidskeemide sarnastesse pakkumistesse sattumist. Kui teile räägitakse, et teisi skeemi kaasates saate lisatasu teenida ja enda kulda odavamalt, siis selline jutt peaks juba ohusignaaliks olema. Kulda investeerimine on tegelikult lihtne. Peale maksmist saad ostetud kauba kätte ja see on sinu, kui ostja, kontrolli all. Kõik muud keerulised ja segased skeemid ei ole ostja huvides. Nende eesmärk ei ole parimat teenust pakkuda, vaid inimesi skeemidesse sisse tõmmata. Kulla äri on väga lihtne, annad raha ja saad kauba, nagu valuutavahetus.

Kellele sobib hõbe kui investeering? Kas on siin maksuerisusi?

Hõbe ei ole Euroopas üldiselt käibemaksuvabastusega ning seetõttu on hõbedasse investeerimine komplitseeritum. Küll on Eestis käibemaksuvabad hõbemündid ning nii on Eesti Euroopa Liidus kõige soodsama investeerimisregulatsiooniga riik hõbemün-

430

tonniga ligikaudu oli Hiina 2017. aastal maailma suurim kullatootja.

Teisel kohal on Austraalia 289 tonniga ja kolmandal Venemaa 272 tonniga. Kokku on ajaloo jooksul kaevandatud umbes 187 200 tonni kulda.

0,837

untsi kulda on maailmas keskmiselt iga inimese kohta. tide soetamiseks. Hõbe on volatiilsema hinnaga ja sobib seetõttu riskialtimale ja ka väikeinvestorile, sest on kullast odavam.

Kui rääkida seltskonnas füüsilise kulla ostmisest, siis öeldakse esimese asjana, et turvalisuse huvides ma ei räägi sellest.

Kuidas võtta inimestelt maha see hirm?

Meie maailmas ongi mõistlik oma investeeringutest liiga palju ja detailselt mitte rääkida. Füüsilise kulla üks positiivsemaid omadusi on anonüümsus. Te ei satu kindlasti soovimatutesse edetabelitesse ja kindlasti on nii ka turvalisem. Ja iial ei tea, millal valitsusel tekib huvi teie vara erinevatel viisidel näiteks maksustama hakata.

Kuidas kulda hoiustada?

Valdav enamik investoreid, kes pole kunagi füüsilist kulda käes hoidnud, ei kujuta ilmselt ette, kui väike on näiteks üks kilo kulda. See on väiksema mobiiltelefoni suurune ning maksab umbes 33 000 eurot. Sellise asja kindlas kohas säilitamine ei tohiks kellelegi üle jõu olla. Pangašeifi mahuks selliseid ikka kümneid.

Kui palju kulda on firmal Tavid täna endal kokku?

Meil on umbes 600 kilogrammi suurune kullapositsioon, mis on iga aastaga kasvanud, sest saadud kasumist teatud hulk investeeritakse kulda. Klientide teenindamisega saaks hakkama ka oluliselt vähemaga, ent meil Tavidis usutakse kulda.

Millised on kingituseks kõige sobivaimad kullatooted?

Kingituseks sobivad üldjuhul väiksemad plaadid ja mündid. Meil on valikus Hiina astroloogiast tuntud kaheteistkümne loomamärgiga mündid Austraalia toot­jalt Perth Mint ja plaadid Šveitsist. Nii saab valida­ kingisaaja sünniaastale vastava looma pildiga­toote.

Kingituseks sobivaid tooteid on tegelikult väga palju. Just tulid müügile kandilised Draakoni mündid, nii hõbe- kui ka kuldmündid on üheuntsised ja need on kingitustena väga populaarseteks osutunud.

Kuldmündid ja -plaadid on kenad ja stiilsed ning samas saab neid alati vajadusel realiseerida. See kindlustust pakkuv lisanüanss teeb sellisest kingitusest enama kui kingituse.

Põhjamaade pangad suhtuvad Meelis Atoneni sõnul kulda lausa vaenulikult, sest füüsilise kulla kasuks otsustanud investor viib pankade jaoks raha süsteemist välja.

FOTO: TAVID

KULLALEHT

Tel: +372 627 9900, www.tavid.ee

Füüsilise kulla üks positiivsemaid omadusi on anonüümsus. Te ei satu kindlasti soovimatutesse edetabelitesse ja kindlasti on nii ka turvalisem. Ja iial ei tea, millal valitsusel tekib huvi teie vara erinevatel viisidel näiteks maksustama hakata.

2015

3050

2014

Tavidi poolt klientidele müüdud kulla kogus kilodes

3000

2850

3200 2900

HUVI KULLA JÄRELE PÜSIB

3150

VÕRDLUS

2017

2018*

MIS ON MIS TAVID/TAVEX

Tegutseb kullapanga põhimõttel, müües ja ostes kulda.

Asutatud 1991.

Müünud investeerimiskulda aastast 2004.

Põhjamaade suurim investeerimis­kulla müüja.

Tegutseb 8 riigis.

Töötajaid 230.

2013 ALLIKAS: TAVID

*prognoos

2016

9

ÜRGSEST EHTEMETALLIST RAHA TAGATISEKS Ajalooliselt on välja kujunenud kaks kulla peamist funktsiooni: raha ja ehted.

Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses piiratud koguses, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu.

Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte.

Need mündid olid suure kullasisaldusega (98%).

Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Kullastandard on rahasüsteem, kus oma valuuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel.

Prantsuse-Preisi sõja järel 1871. aastal võttis vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichs­marga ning läks üle kulla-standardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. Sajandi lõpuks läksid ka

VAATA VEEBIST Kohad, kust leida omal käel infot kulla kohta kitco.com goldprice.org tavid.ee gold.org

enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Esimese maailmasõja ajal hakkas süsteem lagunema, sest trükiti palju katteta raha. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.

Pärast inflatsiooni pidurdamist peale esimest maailmasõda (1922–1928) üritati kulla­ standardit taastada, kuid 1929– 1933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobusid. Viimasena loobusid kulla­ standardist 1932. aastal pärast suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid.

Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süs-

teem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank.

1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi “ujuvaks”. Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida.

Ajalugu on näidanud, et kriisides muutub kuld väga hinnatud raha asendajaks. Kulda omavad inimesed on kriisides alati finantsiliselt paremini kaitstud olnud.

Lisaks juveelitööstusele ja finantssektorile kasutatakse kulda ka elektroonika- ja arvutitööstuses, meditsiinitehnikas ja stomatoloogias ning kosmosetehnoloogia valmistamisel.

10

KULLALEHT

Sügis 2018

VÄÄRTUSTA OMA RAHA VALIK TAVIDI NÕUTUMAID INVESTEERIMISTOOTEID Tavidil on sadu investeerimiskulla tooteid, aga ka kingituseks paslikke väiksemaid münte ja plaate. Alati tasub nõu küsida ettevõtte töötajalt, kes oskab pakkuda kindlal ajahetkel soodsamaid meeneid.

MIS ON MIS INVESTEERIMISKULLA JA -HÕBEDA TOOTED KULDMÜNDID Tänapäevased: Standardsuurus 1 unts (Troy unts ehk 31,1035 g).

Proov valdavalt 999,9, Krugerrandil 917.

Investeeringuks on sobivaimad kaasaegsetest üheuntsised mündid: Austraalia Lunarid ja Kangarood, Austria Philharmonikerid, Kanada Maple Leafid, USA Eagled ning Buffalod, Lõuna-Aafrika Krugerrandid.

Ajaloolised: Suurus alates 3 g.

Proov 900.

Sobivad oma madala juurdehindlusega ka väga hästi investeerimiseks ja on tuntud kogu maailmas.

KULDPLAADID Investeerimiseks mõistlik suurus alates 20 grammist.

Nõutuimad on Šveitsi plaadid. Tootja peab olema kindlasti LBMA kinnitusega. Tavid pakub Šveitsi tootjate Valcambi ja PAMP toodangut.

HÕBEMÜNDID Suurused 1 unts.

HÕBEPLAADID Suurus alates 1 kg.

HINNAD

Kõik investeerimistoodete hinnad sõltuvad kulla/hõbeda maailmaturu hinnast ja muutuvad reaalajas.

Värske hinnakiri alati www.tavid.ee

KONSULTATSIOON

Tavid pakub tasuta personaalset konsultatsiooni, kus kullaspetsialist vastab kõikidele Teie küsimustele.

Konsultatsioon ei kohusta kulda ega hõbedat ostma. Konsultatsioone tehakse telefonitsi või kohapeal Tallinnas Aia tn 5 (tel 627 9900) ja Tartus Lõunaksekuses (tel 730 1199). Konsultatsiooni aeg tuleks eelnevalt telefoni või tavid@tavid.ee kaudu kokku leppida.

AUSTRAALIA LUNARI MÜNDID Austraalia Lunari müntidel on eriline võlu, mistõttu on nad palju rohkem kui pelgalt investeering kulda. Igal kuldmündil on kujutatud üht 12st Hiina kalendri loomast, mis muudab mündi ka suurepäraseks kingituseks või kollektsioneerimisobjektiks. Igal aastal toodetakse uus, konkreetset aastat valitseva loomaga münt.

Tavidis on äsja müüki jõudnud ka 2019. aasta ehk sea-aasta kuldmündid. Sea-aasta münt lõpetab Perth Minti Austraalia Lunari hinnatud II seeria kollektsiooni. Kuna Lunari seeria 1-untsiste müntide puhul on vermimise kogused piiratud (kuni 30 000 tk), siis kulla hinna alusel müüakse neid üldjuhul vaid esimesel aastal. Hiljem võib nõudluse tõttu hind kerkida ja kõiki loomamünte ei pruugi alati saadaval olla.

Mündid on tehtud puhtast kullast prooviga 999,9 ning selle valmistamisel on kasutatud erilist vermimise tehnikat, mis tagab mündi tippkvaliteedi, erakordselt kaunid läikivad ja matid pinnad ning äärmiselt detailsed kujutised. Saadaval on ka Austraalia Lunari hõbemündid.

Tooteinfo 1 oz kuldmünt Nimiväärtus 100 AUS dollarit Diameeter, mm 39,34 Proov 999.9 Kulla kaal, g 31.1035 Hind (22.11.2018) 1146 €

AUSTRIA PHILHARMONIKER Euroopa enim müüdud investeerimismünti hinnatakse selle kunstipärase kujunduse, kvaliteedi ja ilu pärast. Austria Philharmoniker on oma nime saanud maailmakuulsa Viini filharmooniaorkestri Viini Filharmoonikud järgi. Münt on otsekui Austria rikkaliku kultuuri kehastus ning sobib peenema maitsega investorile, kes hindab stiili ning peab oluliseks kulla ülimat puhtust.

See oli esimene seadusliku maksevahendina emiteeritud kuldmünt, mille vääring oli euro – asjaolu, mis aitas kaasa mündi tuntuse ja Tooteinfo 1 oz kuldmünt Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

100 eurot 37 999,9 31,1035 1125 €

1 oz hõbemünt Nimiväärtus Diameeter Proov Hõbeda kaal, g Hind (22.11.2018)

1,5 eurot 37 999 31,1035 16 €

FOTO: SHUTTERSTOCK

rismetallist mündid sobivad igaks sündmuseks ja igaühele.

Olgu tegemist lapse sünni või sünnipäevaga, jõulude või pulmadega, esimese koolipäeva või lõpetamisega, poisi või tüdrukuga – väärismünt on igaks puhuks väärtuslik kingitus.

Kuld- ja hõbemünte on erinevas suuruses, mis annab võimaluse valida iga tähtpäeva jaoks sobivas hinnaklassis kingituse.

Pisikeste kuldmüntide hinnad algavad 50 eurost, hõbemünte leiab alla 20 euro.

Vali münt sünniaasta järgi Rott 1936 1948 1960 Pühvel 1937 1949 1961 Tiiger 1938 1950 1962 Jänes 1939 1951 1963 Draakon 1940 1952 1964 Madu 1941 1953 1965 Hobune 1942 1954 1966 Kits 1943 1955 1967 Ahv 1944 1956 1968 Kukk 1945 1957 1969 Koer 1946 1958 1970 Siga 1947 1959 1971

1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983

1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

LÕUNA-AAFRIKA KRUGERRAND aktsepteeritavuse suurenemisele. Philharmonikeri kuldmündi vermija on üks maailma vanimaid ja kuulsamaid vermimiskodasid, Austria Rahapada (Münze Österreich) Viinis.

Kullast Philharmonikeri hakati vermima 1989. aastal.

Hõbemünt, mis lasti esimest korda välja ülemaailmse finantskriisi tipul 2008. aastal, on tegelikult kuldmündi koopia. Erinev on nimiväärtus, lisaks on hõbemünt õhem ning selle serv on sile, mitte rihveldatud nagu kuldmündil.

Kuldmündi, mis pole seotud ühegi valuutaga, väärtus on täpselt nii suur, kui on selles sisalduva ühe untsi puhta kulla hetkehind maailmaturul. Eelmise sajandi keskel oli Lõuna-Aafrika maailma suurim kullakaevandaja – ligi 50% kogu maailmas igal aastal kaevandatud kullast pärines just nimelt sealt. Et hõlbustada oma rikkalike kullavarude müümist, tuldi mõttele luua investeerimiseks mõeldud käibemünt, mis oleks valmistatud vaid Lõuna-Aafrika kaevandustest pärit kullast. Krugerrandi kuldmünt lasti välja 1967. aastal. Alates 1970ndate algusest vastutab müntide tootmise eest South African Mint, päris esimesed mündid vermiti Saksamaal.

Käesolevaks ajaks on kokku üle 60 miljoni eri suuruses Krugerrandi ehk umbes 48 miljonit untsi kulda, mis teeb sellest kõige populaarsema ja enimostetud mündi 21. sajandil. Krugerrandi kuldmüntide turg on sügav ja likviidne, nendega kauplevad tuhanded mündivahendajad, finantsinstitutsioonid ja investorid kogu maailmas.

Tooteinfo Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

1 unts kulda 32,7 916,7 31,1035 1131 €

ÄRIPÄEV KINGIB KA KULDA

MIKS KINKIDA LAPSELE KULD- VÕI HÕBEMÜNT? Lapsevanemad ja vanavanemad seisavad alatihti küsimuse ees, mida lapsele kinkida.

Kui riideid on palju ja mänguasjade virnad kasvavad, siis ei sooviks ju sinna enam lisa pakkuda.

Kuld- ja hõbemündid on sellistel puhkudel ideaalne lahendus, sest pakuvad silmarõõmu ja kollektsioneerimislusti, kuid samas sisaldavad endas ka püsivat väärtust väärismetalli kujul, mille hind ajas ja muutuvas maailmas säilib ja kasvab. Vää-

UUS!

Töötajaid, kes on pikka aega panustanud Äripäeva heasse käekäiku ja arengusse, peetakse Äripäevas meeles kuldse kingitusega.

Need, kes on töötanud 10 aastat ja kauem, saavad kingituseks kena ja väärtusliku kuldse eseme. “Kuld ei kaota ajas oma väärtust ja seetõttu on kulda alati hea kinkida,” põhjendas kingivalikut Äripäeva büroojuht Virve Pihlak. Kui tekkis idee kinkida kulda, pöörduti esimesena Tavidi poole.

“Oleme jäänud Tavidi kliendiks, kuna seal on mitmekülgne valik kullatooteid ja hea ning kiire teenindus.”

KULLALEHT

Tel: +372 627 9900, www.tavid.ee

PRANTSUSE GENIUS (INGEL) Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluv kuldmünt, mida kutsutakse ka 20frangiseks õnneingliks või lihtsalt inglimündiks.

Prantsuse 20frangiste kuldmüntide rikkalik ajalugu ulatub enam kui 600 aasta taha, tänapäeval on need elav meenutus Prantsusmaa kunagisest ülemvõimust 19. ja 20. sajandil. Pärast seda, kui Napoleon Bonaparte isiklikult ühtlustas 1803. aastal 20frangiste, Prantsusmaa hinnatuimate ja nõutuimate kuldmüntide standardi, püsis nende kaal ja koostis muutumatuna enam kui sajandi. Erineva kujundusega 20frangiseid on 19. sajandi algusest vermitud enam kui 500 miljonit.

Jumalikku kaitsevaimu geeniust kujutavaid 20frangiseid ümbritseb kõikidest müntidest kõige enam müstika loor, nendega seostub mitmeid legende ning nende omamist on alati peetud õnnetoovaks.

20frangine ingliga kuldmünt on taskukohase hinnaga ka väikeinvestorile, mis teeb temast sobiliku toote nii investeerimiseks, kollektsioneerimiseks kui ka kingituseks.

VALCAMBI SUISSE: 100 G KULDPLAAT

Tooteinfo Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

Elegantne kuldplaat pole mitte ainult Šveitsi tipptehnoloogia abil valmistatud meistriteos, vaid ka nii-öelda kõva valuuta, mida rahvusvahelisel turul aktsepteerivad kulla- ja hõbedavahendajad, finantsasutused ja investorid. Plaadi valmistaja on Šveitsi suurim väärismetallide valukoda Valcambi. Ettevõtte tooteid võib pidada esmaklassilise kvaliteedi sümboliks, kulla puhtusel 999,9 on nii ettevõtte kui ka riigi garantii, seega on tooted turul vabalt kaubeldavad ja likviidsed. Peen ja stiilne plaat on parim valik investoritele, kes peavad oluliseks plaadi likviidsust, kaasaskandmise mugavust ning kulla grammihinda tootes.

20 franki 21 900 5,806 211 €

Tooteinfo 100 g plaat Mõõdud, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

PRANTSUSE MARIANNE JA KUKK Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluv silmapaistev kuldmünt. Enam kui 600 aasta pikkuse ajalooga 20frangine münt meenutab Prantsusmaa kui 19. ja 20. sajandi suurriigi endist hiilgust. Püsides muutumatus kaalus kauem kui sajandi, edendas Prantsuse 20frangine kuldmünt maailmakaubandust ning pani aluse Euroopa esimesele rahaliidule. Alates 19. sajandist on eri kujundusega 20frangiseid münte vermitud üle 500 miljoni, mistõttu need on likviidsed ja väärismetallide turul tuntud kogu Euroopas.

Kuldmündi esiküljel kujutatud Marianne on kombinatsioon vabaduse ja õigluse allegoorilistest kehastustest, see tähistab vabaduse võitu absoluutse ülemvõimu üle ning on siiani prantslaste rahvussümbol – tänapäeval kujutatakse Mariannet euromüntidel. Tänu mündi mitte väga suurele kaalule on see taskukohane ning sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks.

VALATUD KULDPLAAT Tooteinfo Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

20 franki 21 900 5,806 211 €

AUSTRAALIA KANGAROO Erakordselt hea kvaliteediga Austraalia tuntuim investeerimismünt.

Esimest korda pühendati 999,9 prooviga münt maailma ühele ainulaadsemale loomale – Austraalia kängurule. Maailmakuulus Perth Minti rahapada hakkas Kangaroo kuldmünti välja andma 1989. aastal ning hõbemünti 2016. aastal. Kangaroo vahetas välja Austraalia Nuggeti, mida oli vermitud alates 1986. aastast. Oma võrratu ilu ja puhtusega sobivad mündid ühtviisi hästi nii kollektsionääridele kui ka investoritele. Austraalia seadusliku maksevahendina on kullast üheuntsise Känguru nominaalväärtus 100 Austraalia dollarit ning hõbedast 1-untsise nominaalväärtus 1 Austraalia dollar.

Tooteinfo 1 oz kuldmünt Nimiväärtus 100 AUS dollarit Diameeter, mm 32,1 Proov 999,9 Kulla kaal, g 31,1035 Hind (22.11.2018) 1125 € 1 oz hõbemünt Nimiväärtus 1 AUS dollarit Diameeter, mm 40,6 Proov 999,9 Hõbeda kaal, g 31,1035 Hind (22.11.2018) 16 €

KANADA MAPLE LEAF

Tooteinfo Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Hõbeda kaal, g Hind (22.11.2018)

5 dollarit 38 999,9 31,1035 16 €

Maailma esimene seadusliku maksevahendi staatuses olev hõbedast investeerimismünt, mille proov on 999,9. Kanada kuninglik rahapada Royal Canadian Mint lasi Maple Leafi hõbemündi välja 1988. aastal ning see on oma kullast paarilisega praktiliselt identne, samas märksa taskukohasem.

Investeerimismündi suur hõbedasisaldus ning väike hinnalisa on põhjused, miks tänaseks on neid üheuntsiseid hõbemünte müüdud 126 miljonit ning Maple Leafist on saanud 21. sajandi teine enim müüdud seadusliku maksevahendi staatuses hõbemünt maailmas.

2014. aastal lisati elegantsele, Kanada sümbolit vahtralehte kujutavale hõbemündile mikrograveering – turvaelement, mis peaks investoritele lisama veelgi enam vahetusvõimalusi ja kindlust järelturul kauplemisel.

USA EAGLE 21. sajandi maailma tuntuim hõbedast investeerimismünt.

USA Eagle’it hakati vermima 1986. aastal ning nüüdseks on US West Point Mint välja lasknud enam kui 375 miljonit münti – ainuüksi see kogus tagab Eagle’ile rahvusvahelise tuntuse ning likviidsuse turul. Ainus investeerimisklassi hõbemünt, mille puhtusele ja kvaliteedile on oma garantii andnud USA valitsus. Lisaväärtust annab seadusliku maksevahendi staatus ning kuulsa jalutava vabadusjumalanna – Walking Liberty – motiiviga kaunis kujundus. Sobib tänu mõõdukale hinnale erinevat tüüpi investoritele.

Tooteinfo 1 oz hõbemünt Nimiväärtus Diameeter, mm Proov Hõbeda kaal, g Hind (22.11.2018)

1 dollar 40,6 999 31,1035 17 €

47×27×4,5 999,9 100 3562 €

Šveitsi maine ülikvaliteetsete luksustoodete valmistajana ei piirdu vaid kelladega, vaid kehtib ka investeerimiskulla puhul. Kui veini seostatakse ennekõike Prantsusmaaga, siis kulda Šveitsiga. Ühekilone kuldplaat on muljetavaldava kaaluga ning seda eelistavad inimesed, kellele meeldib kulda oma käega katsuda ja tunnetada. Ühe grammi kulla hind tootes on soodsaim ning seda ei mõjuta tagasi müümisel väikesed täkked ja kriimud plaadi pinnal.

Parim valik investoritele, kes on võimelised rohkem investeerima ja eelistavad hulgikoguseid.

Käepärase suurusega 250grammine kuldplaat sobib investoritele, kes soovivad alustada tagasihoidlikemate summadega.

Tooteinfo 250 g plaat Mõõdud, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

60×33×7 999,9 250 8896 €

1 kg plaat Mõõdud, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

117×53×8,9 999,9 1000 35 482 €

PAMP 100 G KULDPLAAT: LUNAR KOERA-AASTA 2018 Kingitus, mis sümboliseerib kingisaaja parimaid omadusi ning püsib pikki aastaid. 2018. aasta Lunari kuldplaadil on kujutatud sõbralikku koera, üht 12 Hiina sodiaagi tähtkujust.

FORTUNA Ülemaailma tuntud Rooma õnnejumalanna Fortuuna kujutisega puhtast kullast vermitud plaati peetakse maailma kauneimaks.

Sajagrammine kuldplaat on erakordselt peen ja viimistletud, see on parim valik, arvestades plaadi likviidsust, kaasaskantavust ning kulla grammihinda tootes.

Plaadid on valmistanud maailmakuulus Šveitsi väärismetallide tootja PAMP, millel on Šveitsi keskpanga ning Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu (LBMA) akrediteering. Kuldplaatide kvaliteet on laitmatu, läikivad pinnad vahelduvad elegantsete mattide motiividega, tuues nii esile kulla eri varjundid.

Kaunid plaadid pole mitte ainult Šveitsi tipptehnoloogia abil valmistatud väärisese, vaid ka nii-öelda kõva valuuta, mida rahvusvahelisel turul aktsepteerivad kulla- ja hõbedavahendajad, finantsasutused ja investorid.

Tooteinfo 100 g plaadid Mõõdud, mm Proov Kulla kaal, g Hind (22.11.2018)

VAATA VEEBIST

47×27×4,08 999,9 100 3572 €

Kõik Tavidi pakutud investeerimiskulla ja hõbeda tooted ja hetke hinnad tavid.ee

11

KULLALEHT

12

Sügis 2018

MIS ON ÕNNE VALEM?

VAATA VEEBIST Konverentsi “Kuld ja õnn” ettekanded on tasuta järelvaadatavad Tavex Groupi Youtube’i kanalil. goo.gl/vi5hbG

Krassimir Petrov haaras publikut oma huvitava ja entusiastliku esinemise ning kirgliku suhtumisega finantsmaailma.

Ta on kogu oma elu uurinud rahandust ja investeerimist ning on kirjutanud sel teemal sadu artikleid. Seekordses ettekandes “This Time It’s Worse Than 2008” võrdles ta praegust majandusolukorda 10 aasta tagusega ja tõi välja huvitavaid paralleele.

Viimatisel “Kuld ja õnn” konverentsil avaldas psühholoogiamagister Alar Tamming paar õnne valemit ning majandusprofessor Krassimir Petrov soovitas pankadest mitte sõltuda.

Meelis Atonen arutles, miks peaks üldse kulda investeerima ja kui on soov seda teha, siis kuidas. Lisaks puudutas ta paljusid teisi suuremal või vähemal määral väärismetallidega seotud küsimusi.

Lisaks jagasid ka Andro Roos ja Meelis Atonen põnevaid mõttekäike rahandusest ning investeerimisest.

Vaatamata suhteliselt hilisele ajale oli osalejaid palju, vahetus ja meeldivas õhkkonnas tekkis huvitavaid arutelusid, jagati mõtteid ja seisukohti, põhiteemadeks investeeringukuld, majanduse hetkeseis ning rahanduse ebastabiilsus.

Õhtupoolik pakkus kohaletulnutele tõsiseid mõttevahetusi aga ka rõõmsaid avastusi ja lõbusaid äratundmisi.

RAAMATUSOOVITUS

JALUTUSKÄIK ISEENDASSE Alar Tamming avab oma teoses “JALUTUSKÄIK ISEENDASSE” terve inimelu mõistmise universumi, alates meie argipäevastest kaitsekihtidest, kogemuste tähenduslikkusest kuni inimelu elukaare kui terviku tähenduseni.

Tamming on aus ja nõudlik nii oma lugeja kui elu saladuse enda suhtes, sest ta laseb oma teoses näha inimloomuse mitmenäolisust ning võimaldab lugejal mõista kõige varjatumaid tegutsemisajendeid. Teose autori elulised ja tšehhovlikult küpse huumoriga laetud näited teevad raamatu lugeja jaoks inimlikult lähedaseks.

Uudsena mõjub autori julgus lammutada meie ühiskondlikus mõtlemises kinnistunud psühholoogia-kaanoneid, reflekteerida ausalt teemasid, mis on enamasti reguleeritud hirmu ja häbiga. Ta julgustab lugejat leidma uusi elukogemise horisonte ning tuletab meelde, et igas hetkes on võimalik kogeda autentsust. ​Sellest teosest saab tunde- ja elutarkust nii kogenud juht, psühholoogia-huviline kui lihtsalt argielu kavalust ja tähendust mõista püüdev inimene. See teos kutsub lugejat ausale dialoogile.

Alar Tamming rääkis sellisel huvitaval teemal nagu “õnn” – termin, mis kõigile on tuttav, aga mille üle eriti ei mõelda ega arutleta. Teadlased on isegi kokku kirjutanud õnne valemi ja välja toonud õnnelike inimeste ühised jooned.

Kuidas tekkis ja miks on olemas raha – sellest rääkis rahandusteadlane Andro Roos.

Telli otse kirjastusest www.transpersonaalne.ee. Raamat on saadaval ka kõikides Tavidi kontorites ning Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes.

FOTOD: AS TAVID

LISAINFO Tavid AS

Tel +372 627 9900 tavid@tavid.ee

TALLINNAS: Peakontor Aia tn 5, Rocca al Mare keskus, Kristiine keskus, Järve Selver, Sikupilli Prisma, T1 (UUS!), Ülemiste Keskus (ajutiselt remondiks suletud) TARTUS: Lõunakeskus (Tel 730 1199, tartu@tavid.ee)

www.tavid.ee

Liitu uudiskirjaga aadressil www.tavid.ee