Abi inimkaubanduse ohvritele: vastanute seisukoht Küsitluse viimane osa käsitles seda, kas inimkaubanduse ohvritele peaks osutama abi ja kes peaks selle eest vastutama. Vastajatelt küsiti, mida nemad teeksid, kui kellestki nende lähedastest peaks saama inimkaubanduse ohver. Neilt küsiti ka, millisest ametiasutusest peaksid inimesed nende arvates sellise probleemi puhul abi otsima. Viimasele küsimusele vastas 37,6% küsitletutest, et abi saamiseks pöörduksid nad kõigepealt Eesti politsei poole. Teine levinud valik oli pöördumine Eesti saatkonna poole, mis asus selles riigis, kuhu tüdruk arvatavasti kaubitseti (34,7%). Eesti Välisministeerium oli kolmandal kohal (25,7%), samas kui teisi institutsioone ei peetud piisavalt pädevateks, et selles küsimuses abi või tuge osutada. Meeste ja naiste vastused erinesid selles küsimuses mõningal määral. Mehed kaldusid usaldama rohkem Eesti politseid, samal ajal kui naised eelistasid võtta esmalt ühendust Eesti saatkonnaga. Teised sotsiaal-demograafilised näitajad ei toonud gruppide vahel välja märgatavaid erinevusi.
Joonis 14. ”Mida sa teeksid, kui saaksid teada, et su lähedane sõber või sugulane on sunnitud võõras riigis tegelema prostitutsiooniga?”
Inimkaubanduse ennetamine: vastanute ettepanekud Uurimuse tulemused näitasid, et inimestega seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil kaubitsemise ennetamise meetoditena nägi suur hulk vastanutest informatsiooni levitamist selle kohta, kuhu saab teatada inimkaubandusega seotud juhtumitest ja mida sellisel juhul teha (46,6%). Peaaegu sama palju inimesi arvas, et rohkem teavet oleks vaja inimkaubanduse kohta üldiselt (45,4%). Vastajad arvasid ka, et kasulik oleks levitada teavet ametlike töövõimaluste kohta välismaal (35,3%). Paljud kritiseerisid inimestega kaubitsejate karistusi, mis peaksid nende meelest olema palju karmimad (39,9%), samuti ka seda, et vahendajatele peaks kohaldama reaalseid karistusi, sest tingimisi karistustest ei piisa inimkaubanduse ärahoidmiseks (32,2%). 19,3% nõustus, et Eestis peab tõstetama haridus- ja moraalset taset. Paljud jagasid ka seisukohta, et kui majanduslik olukord Eestis ei parane, pole suurt kasu ka inimkaubanduse vastastest abinõudest (18,4%). Võimalike abinõude loetelus oli ära toodud ka prostitutsiooniga tegelevate naiste karistamine ja/või klientide karistamine, sest nemad tekitavad prostitutsioonile nõudlust. Kumbki idee, seksiäris olevate naiste karistamine (6,8%) ega prostituutide klientide karistamine (6,8%), ei leidnud vastajate hulgas võimalike inimkaubanduse vastaste vahenditena suurt heakskiitu. Küsitlus ei arvestanud Eesti turuolukorda, mis oli muutunud pärast EL laienemist 2004. aasta mais. 192