1-teist mõtet Tabel 2. Alade harrastatavus (19–65aastased):
Spordiala 2009–2010 2005–2006 2001–2002 Jalgpall 84 000 95 000 84 000 Jäähoki 58 000 62 000 55 000 Kergejõustik 55 000 54 000 60 000 Saalihoki 46 000 41 000 33 500 Suusatamine 36 000 50 000 66 000 Võimlemine 35 000 34 000 32 000 Võrkpall 29 000 22 000 33 000 ...Korvpall 11 000
18 500 14 000
Korvpall on oma näitajatega 14. kohal.
Tabel 3 Alade harrastamine 3–18aastaste seas:
Spordiala 2009–2010 2005–2006 2001–2002 1997–2008 1995 Jalgpall 217 000 230 000 261 000 182 000 157 000 Jäähoki 101 000 105 000 116 000 129 000 112 500 Foto: Reuters/Scanpix
Tabel 1 Ise käinud vähemalt korra aastas kohapeal vaatamas (19–65aastased):
Jäähoki 850 000 Jalgpall 604 000 Kergejõustik 268 000 Pesapall 191 000 Suusatamine 176 000 Saalihoki 150 000 Võrkpall 146 000 Autosport 132 000 Korvpall 95 000 Ratsutamine 80 000
väärtustatakse eelkõige edu alast sõltumata. Samas on soomlased läbi ajaloo edukad olnud siiski üpris atraktiivsetel aladel: autosport, kergejõustiku jooksualad, suusahüpped, jäähoki jt. Sellest hoolimata paelub ka Soome noori kõige enam maailmamäng jalgpall. Õigupoolest on kummaline, et Soome jalgpallikoondis pole ligi saja-aastase katkematu eksisteerimise jooksul suutnud murda end tiitlivõistluste finaalturniirile või sellele koputada. Esimest tegi Läti 2004. aastal, kui mängis EM-finaalturniiril Portugalis, ja teist Eesti mullu, kui mängis play-off’i Iirimaa vastu. Sealjuures oli kahe Balti riigi jalgpall poole sajandi jooksul rahvusvaheliselt
Liider jalgpallile järgnevad rattasõit, ujumine, jooks, suusatamine, saalihoki, uisutamine, jalutamine, 9ndana jäähoki, 15ndana kergejõustik, 16ndana korvpall. 17ndana pesapall ja 18ndana võrkpall. Poiste hulgas oli jalgpallil harrastajaid 172 000, saalihokil 122 000, jäähokil 93 000, korvpallil 24 000 ja võrkpallil 11 000 harrastajat.
Tabel 4 Mis aladel peaksid soomlased rahvusvaheliselt edukad olema? Spordiala 2009–2010 Suusatamine 40 Kergejõustik 35 Jäähoki 34 Suusahüpped 22 Jalgpall 14 Autosport 10
2005–2006 2001–2002 42 47 38 36 29 31 22 19 12 12 10 13
Numbrid kajastavad, mitu protsenti vastajatest arvas, et nimetatud alal on rahvusvaheline edu oluline.
isoleeritud, mis avaldas sellele mängule pidurdavat mõju. Tõenäoliselt jääb Soome veel kauaks maaks, kus hinnatakse arvukaid individuaalalasid, mille hulgast valitakse endile ka aasta sportlane: alates 1947. aastast, kui on aasta parimat sportlast valitud (mehed-naised on samas arvestuses), on vaid kaks auhinda läinud pallimängude esindajale: 1995. aastal sai selle Jari Litmanen ja 2001. aastal samuti vutimees Sami Hyypiä. Mitte kunagi pole Soome aasta sportlaseks valitud jäähokimängijat! Soome inerts paistab olevat nii suur, et isegi koondise finaalturniirile jõudes ei pruugi vanad arusaamad laguneda.
Aga teisalt, mine tea. Kui soomlased saavad suhu maitse, mida tähendab edu spordi kuninglikul alal, ja samuti tähelepanu maitsta, võib noore põlvkonna toel toimuda järske muutusi.
Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2013 JAANUAR JALKA
11