balti turniir
Õige aeg öelda: Eesti pole Balti turniiri võitnud 72 aastat Viimasel ajal on aidanud, kui meie vutimeestele meelde tuletada: me pole seda või teist vastast juba aastakümneid võitnud. Proovime siis nüüdki: me pole Balti turniiri juba 72 aastat võitnud! Vaatame, mis Kaunases juhtuma hakkab! Indrek Schwede
K
ui ajakirjandus 2005. aastal enne Eesti – Läti MM-valikmängu Tallinnas korrutama hakkas, et me pole lõunanaabrist juba 65 aastat jagu saanud, andis see tulemusi. Asusime koduväljakul 2:0 juhtima ja võtsime lätlaste skalbi tulemusega 2:1. Sama kordus tänavu Soomega. Press juhtis tähelepanu, et põhjanaabrid on korralikult karistamata juba 73 aastat ja palun väga: meie koondis tegi neile A. Le Coq Arenal tuule alla 2:0. Kuna see vahend – ajakirjanduslik hurjutamine – töötab, siis laseme aga edasi. Me nimelt pole Balti turniiri võitnud juba 72 aastat! Viimati juhtus see 1938. aastal Kadrioru staadionil. “Noh, see võib aidata ja võib ka mitte aidata,” kommenteeris Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli Jalka spekulatsioone. “Loogiliselt võttes on eelisolukorras kodumeeskond ehk seekord Leedu. Kas see on just kõige õigem hetk meile võitmiseks?” Sel korral töötab eestlaste kasuks üks näiliselt lihtne korralduslik nõks: esimest korda pärast Balti riikide vabane-
mist Nõukogude Liidu vägivaldsest rüpest mängib meie koondis võõrsil peetud turniiril eelmisel päeval mänginud vastasega. Tavaliselt on ju mängupäevad teada: kodumeeskond mängib esimesel ja kolmandal päeval, saades võrreldes külalistega ühe puhkepäeva. Vastased aga mängivad kaks päeva järjest: kas esimesel ja teisel või teisel ja kolmandal päeval. Varem läks Eesti võõrsil peetud turniiril kohe avamängus kokku endast tugevama väljakuperemehega – olgu Läti või Leeduga – ning järgmisel päeval teise puhanud naabriga. Eesti mäng paigutati esimeseks alati seepärast, et jätta tõenäoline esikohamäng publikule maiuspalaks. Nüüd saame meie teisel päeval mängida puhanuna Lätiga, kel jalgades eelmise päeva mäng väljakuperemeestega. Muidugi tähendab ka selline järjestus meie jaoks kaht järjestikust mängu, kuid puhas võit on mängida väsinud Lätiga. “See võib mõjuda küll soodsalt, aga eks me võtame ise ka mehi kaasa, et saaks värske olla,” lausus Tarmo Rüütli. “Võtame paarkümmend meest kaasa. Keda ma kasutada saan, pole veel selge.
See on teada, et Norra liiga sel ajal käib.” Nagu alati, tuleb ka seekord koondist toetama vähemalt bussitäis fänne ja seda vaatamata samal käivatele MMmängudele. Ja vähemalt fännide seas oodatakse ammu, millal Eesti ükskord Balti turniiri ära võidab. Mõned välistreenerid on väljendanud selle turniiri suhtes oma üleolekut ja alati pole kõige paremini käitunud ka meie ise, kui oleme naabritega A-koondise nime all madistama saatnud poisikesi (nagu see oli 1995. aastal Riias). Aga koondise poolehoidjatele on Balti mõõduvõtt oluline: peale kõige muu valitseb turniiri ajal suvi ega pea koondisele külmetades kaasa elama. Sõit ja öömaja on ka taskukohased ja mida ühelt selliselt koondisereisilt veel muud tahta ongi kui omade võit!
Ajakava 18.06 Leedu – Läti Marijampole 19.06 kl 18.00 Läti – Eesti Kaunas 20.06 kl 18.00 Leedu – Eesti Kaunas Foto: Indrek Schwede arhiiv
Eestil ainult kolm turniirivõitu Kui lõppes 1935. aasta Balti turniir Tallinnas, oli kõigil kolmel riigil kaukas kaks turniirivõitu. Enne Teist maailmasõda lõpetati aga nii: Lätil 4, Eestil 3 ja Leedul 2 turniirivõitu. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on võidud jagunenud ainult lõunanaabrite vahel: nii Läti kui ka Leedu on saanud viis võitu. Eesti on nendel kümnel turniiril viimasest kohast pääsenud üksnes kahel korral: 1993. aastal Pärnus, kui suudeti alistada ja edestada Leedu, ning 1996. aastal Narvas, kui meie oma abikohtunik ei fikseerinud Meelis Rooba löögist Leedu väravajoone ületanud palli, mis jättis meid ilma esikohast, kuid andis siiski teise koha Läti ees.
Ainult üks kord on Eesti suutnud Balti turniiril alistada mõlemad vastased: 1931. aastal Tallinnas. Vasakult: Helmut Räästas, Eugen Einman, Arnold Laasner, Friedrich Karm, Eduard Eelma, Otto Reinlo.
2010 JUUNI JALKA
57