jalka tuleb külla
Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi kasvatab särasilmseid pallureid
Mullu Lihula Gümnaasiumi aasta õpetajaks valitud jalgpallitreener Jaanus Getreu läheneb igale õpilasele individuaalselt. Ta jälgib kõikide sooritusi ja nimetab treeningul iga pallurit vähemalt korra nimepidi. Õpilased peavad tundma, et nad on olulised. Indrek Schwede
Foto: Lembit Peegel
Löögijärjekorda ootavad (vasakult) Roland Söötmaa, Reno Mark, Rivo Oosim, Simon Sülla, Kevin-Reidar Bachaus ja Eggert Rassel.
L
õuna-Läänemaa jalgpalliklubi poistel on Lihula Gümnaasiumi staadioni murul käsil löögiharjutus. Nad söödavad palli treenerile, teevad siis kahe torbiku vahel spurdi edasi, seejärel tagurpidi tagasi ja uuesti edasi ning teevad treenerilt lükatud palliga pealelöögi. Iga lööja sooritust saadavad treener Jaanus Getreu (37) sõnad: “Vaata nurka, nurka vaata! Vaata, kus väravavaht on, löö nurka!” Selle lihtsa soovitusega tuletab Getreu meelde, et lüüa ei tohiks umbropsu, vaid ikka sinna, kus väravavahil palli kättesaamine kõige raskemaks osutub. Ja poiste paljud löögid vihisevadki väravavõrku otse posti kõrvalt – lausa lust vaadata! Vaatamata sellele, et treeningul osaleb 17 esimese kuni neljanda klassi poissi, jätkub Getreul tähelepanu absoluutselt kõigi jaoks. Ta kommenteerib kõigi lööjate sooritusi ning hüüab sekka kiirust väravavahtidele. Ka järgnevates harjutustes ja treeningmängus lendab Getreu suust võrdselt nii kiidu- kui ka õpetussõnu. “Väike Kauri, hästi!” “Ära häbene lüüa! Las ta läheb mööda, midagi ei juhtu! Löö kõvasti, ära hellita!” “Võid väravavahile tagasi sööta, see kasvatab enesekindlust!” Kui väravavaht mänguhoos kaitsjate vahelt palli nopib, pärib Getreu: “Mis sa ütled!?” Päriselus tuletatakse noorele nende sõnadega meelde, et kuulmata jäi võlusõna “aitäh!”, aga palliplatsil peab puurivaht alati valjuhäälselt “mina!” 30
JALKA JUUNI 2010
hüüdma, kui ta meeste vahelt palli asub püüdma. Üheks treeningu osaks on pendelteatejooks kahe meeskonna vahel – küll tavalise, küll slaalomijooksuga. Siingi julgustab Jaanus Getreu poisse: “Saad tast jagu, saad! Sunni end, sunni! Iga mees teeb maksimaalselt!”
Tüdrukute seas ka Eesti koondislane
Poiste omale järgneb 16–17aastaste tüdrukute (kaks neidu on 14aastased) treening. Kohal on 15 naispallurit, kellest üks silmanähtavalt lonkab, kuid teeb vapralt kaasa. Tüdrukutega on treener pehmem ja pisut leplikum, kuid nõudlik ja õpetlik. Muu hulgas harjutasid tüdrukud ka audi sisseviskeid. “Kullamaa Liisu, sinul ka – jalad ei tohi tõusta!” õpetab Jaanus Getreu ja kui juba piisavalt palli üle pea visatud, innustab ta veel: “Igaüks teeb viis korda veel, aga kui läheb nässu, siis see ei loe. Tuleb teha viis sellist, et ise rahule jääd!” Muidugi ootavad ka tüdrukud, millal harjutuste kord ükskord läbi saab ja mängima saab hakata. Mängus juhtub aga mõndagi. Nagu kiuste jahib pall täna just Sandrat, just Sandra satub kokkupõrgete keskpunkti, just tema kukub ja just tema saab korduvalt viga. Kui Getreu murul lamava Sandrani jõuab, ta püsti aitab ja väljaku serval asuva arstikohvrini juhib, leiab ta lohutuseks humoorikad sõnad: “Noh, ja nüüd kohe operatsioonilauale!” Sandra saab tohterdatud ja on peagi platsil tagasi. Vahe-